Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kes on Eesti kuulsaim Virve? Kes on Eesti kuulsaim kihnlane? Muidugi Kihnu Virve! Teda tuntakse ka Kihnu kodu Järsumäe talu järgi Järsumäe Virvena.
Tema isik ei vaja vist palju tutvustamist. Aga kui paljud inimesed teavad, et ta on pärit Manija saarelt?
Virve-Elfriide Köster (neiupõlvenimi Haavik) sündis 30. jaanuaril 1928 Pärnus. Elas seejärel 37 aastat Manija(Manõja) saarel. Sealt leidis ta endale peigmehe ja kui kodusaarel 1965. aastal kool kinni pandi, kolis Köstri pere Kihnu.
Legendaarne laulumemm ja rahvalaulik Kihnu Virve tähistas Manija saarekeskuses 30.01.2013 oma 85. sünnipäeva. Kunagise manijalase väärika sünnipäeva eel istusid koos Manõja kultuuriseltsi ja Kihnu kultuuri instituudi inimesed eesotsas nõukogu esimehe Mark Soosaare ja juhataja Silvi Murulauguga ning otsustasid, et kuulutavad Virve Manija esimeseks aukodanikuks. Selle aunimetuse kinnituseks valmistas pealinna juveliir Jaan Maripuu ainukordse kaelaraha.
Aarde peitsin Virve Manija kodu lähistele vahetult enne 2014. aasta Kihnu mere pidu, kus esines ka Virve ise.
Paraku osutus aarde asukoht kohaliku rahva jaoks ajapikku häirivaks, mistõttu tekkis idee tops hoopis üle viia Kihnu Virve praeguse elukoha Järsumäe talu lähistele. See oleks nagu Virve kolimist sümboliseeriv muutus.
Aare paikneb riigimetsa maal ilusas männimetsas ning piisavas kauguses majadest, samas tee lähedal. Sedasama teed mööda liikudes aarde juurest umbes 150m põhja poole, näetegi paremal järsume talu.
Head otsimist!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Virve_K%C3%B6ster http://www.parnupostimees.ee/1121198/galerii-legendaarne-kihnu-virve-tahistas-manijal-85-sunnipaeva
Aarde sildid: lumega_raske (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC591T2
Logiteadete statistika: 142 (97,3%) 4 13 0 1 1 0 Kokku: 161
Tavaliselt kipub nii olema, et tavaaarete aardekirjeldusi loen alles logi kirjutama hakates, nii ka jäi kohapeal käies selgusetuks, et mis seos sellel kohal küll Kihnu Virvega on, aga jõudsime järeldusele, et küll ta siis siinkandis kuskil elas. Nüüd selgus, et oligi nii. Kena koht elamiseks, midagi pole öelda. Teve Kihnu on, kuigi ega siin tööinimnesel ikka väheke rahateenimisega vist probleeme. Kihnus on ka mu ühel kursavennal teine kodu. Temalt viimane kord siin kursa kokkutulekut pidades sai küsitud, et mida need kihnlased siin kah teevad. Tema, et no suvel kala püüavad ja lapsi teevad. Järgmine küsimus oli, et aga talvel. Vastus, et talvel kala ei püütavat. Aga aarde eest suured tänud, tore kohe mööda aardeid kena rattatiir paika sättida.
Rattatiiru järgmine peatus. Leid kiire. Aitäh.
Oleks pidanud logisid varem lugema. Nüüd tekkis korraks isegi nõutus, et konteiner nagu ikka aga sisu nagu veidi imelik. Kahjuks jäi meie järel ikka hooldust soovima. Aga Virve - hea näide tõelisest babapowerist.
Konteiner koera vms poolt näritud, vajab uut logiraamatut.
Leidsime maast hamba jälgedega konteineri ja maasse külmunud logiraamatu. Võtsin vettinud vennikese kaasa ja lisasin hetkel ajutise paberitüki uuteks logideks.
Mõtlesime pisut Virvele ja logisime laulu ümisedes aarde. Tänud
Maskeering jäi silma kohe, kui nullile lähenesin. Tänud peitjale. Koera ei näinud.
Aardele lähenesime jalgrattal ja olgugi, et kohalik koer väga valjul häälel meid hirmutama tuli, osutus ta sõbralikuks painorijaks. Aarde juures oli keegi askeldamas, seega ootasime veidi eemal kuni meie aeg logimiseks kätte jõudis. Aitäh!
Klantsitud majad on küll ilusad aga siin näeb ehedamat Kihnu küla ja peenardel toimetasid igapäeva elus ka körtidega naised ja rätid peas!! Et polegi mingi turismivärk see rahvariie vaid ongi RAHVA RIIETUS! Äge!
Soovitan enne aarde avamist toda natuke raputada. Minul lendas aare kohe aare kaugele maha kui aaret pöörates üks suur prussakas mulle vastu jõllitas. Muidu oli kiire leid. Tänud peitjale!
Saime natuke sääskedega võidelda, aga kätte saime. Aitäh!
Kollaste ja valgete ülaste keskel see aare asuski. Tunne oli nagu luurajatel, kaugelt metsa varjust kiikasime Kihnu Virve elamist. Lähemale ikka eestlane minna ei julge juu.
Lõpuks jõudis kätte kauaoodatud päev, kus Anni kihutustöö vilja kandis. Pidin c:geos kaardikihti muutma, et ma näeksin neid väiksemaid teesid, mida mööda oli mul liikuda vaja. See kaardikiht kipub mul veidi aeglasemalt laadida aga vähemalt oli siht silme ees, kuidas kuhugile saab.
Eks iga ratturi südame võtab kiiremini põksuma kui kuskilt aiata hoovist on kuulda valjenevat koera klähvimist. Jooksis veidi aega järgi aga õnneks siiski jäi minust maha. Kuna vahepeal oli vaja jalgadele valu anda, siis õnnestust aardest veidi mööda sõita. Jalutasin siis tagasi õigesse kohta ning olin õnnelik, et tagasi teele jõudes sealt ühte pahast koera vastu ei vaata. Aare õnnestus kiiresti tuvastada. Aitäh!
Eelmine saarelkäik jäi aarde kolimise lähedale ja aarde asupaiga Kihnus sain teada viimati saarel leitud aardeid logides. No jäigi põhjus tagasi tulla. Seekord otsisime aardele ligipääsuteed ja tiirutasin mööda pisikesi teekesi, kui äkitselt jõudsin maja juurde, kus Virve hoovi peal seismas! No selge, lõpuks õige koht! Aga paraku läks kohalik koer väga närvi ja seepärast pöörasin auto ringi ning tegin kiirelt sääred. Põhjus veelkord tagasi tulla :)
Virve - ikka teame, kes ei teaks! Meri on, meri jääb, meri olema peab. "Järsumäe" võtab Kihnul liikudes kergelt muigama muidugi :o) Isegi mandri-Eestis on mägedega päris lahjavõitu, "järsu" jaoks peab kõvasti suunda valima ja kujutlusvõimet lisama, aga Kihnul - ehheh :D
Seda Manija saarel üleskasvamise teemat ei teadnud. Aga noh, vähemasti nii lähedal kui üldse võimalik. Sisuliselt sama vesi ja Kihnu kiviga visata, külmal talvel ka jalgsi astuda. Olnuks tõsine üllatus, kui Kihnu Virve oleks need 37 eluaastat näiteks Narvas veetnud :P Geopeiturid on Erkole tänulikud, et ta viitsis olemasoleva aarde uues kohas taastada, selle asemel, et lihtsalt uus teha!
Kuna eelmisel päeval vurasime kohale ilma kirjutusvahendita, siis tegime uue tiiru ja logisime. Virve maja vaatasime ka kaugelt :)
Sipelgaid ei kohanud õnneks sel korral. Aare leitud ja logitud. Tänud peitjale!
Sõitsime Järsumäe talust mööda ja aardeni viis lausa lai geomaantee nagu käidaks siin igapäev. Kallasin topsist kolm logirulli välja ja panin nimed sinna, mis kõige esinduslikum välja nägi. Tõsi ta on, kes siis Kihnu Virvet ei teaks? Tervist talle! Aitäh aarde eest!
Enne ööd tuli tuju veel veidi tuuseldada! Kena koht! Tänud peitjale!
Aardeni läks kena rada ning peale väikest võitlust sipelgatega sai nimi kirja. Virve pere toetasime mõned tunnid hiljem sadamas.
Jalgrattaretk tõi ka kuulsaima Kihnu proua nimelise aardeni.
Aitäh peitjale.
...
Üliäge ja meeldejääv mereretk: 3 päeva, 13 saart ja laidu, 30 kraadi sooja, päike ja vahva seltskond:)
1. päev: Manilaid-> Kihnu
2. päev: Kihnu-> Rohuküla-> Hobulaid-> Seasaar-> Väike-Tjuka-> Tjuka-> Harilaid-> Heinlaid-> Saarnaki-> Hanikatsi-> Kõrgelaid
3. päev: Kõrgelaid-> Vareslaid-> Kesselaid
13 saart ja laidu 3 päevaga 30-ne kraadises kuumuses. Esimese päeva üheteistkümnes aardeleid (11/30). Olime päeva alustanud Munalaiu sadamast ja kõigepealt käinud Manijal. Nüüd siis jõudsime Kihnu. Laenutasime jalgrattad ja asusime aardeid otsima ja leidma.
Aitäh aarde eest!
Järsumäe tallu ja Virvele külla me päris ei läinud, vaid piirdusime aardeotsinguga kirjeldatud kohas keset metsa. Aitäh peitjale! Väärikas memm on omanimelist aaret kindlasti väärt!
Algul tundus ikka korralik võpsik aga õnneks mingi tee sinna ikka läks, aitäh :)
Virvet ennast seekord näha ei õnnestunud ja lauluhäält ka kuulda ei olnud. Aga üks äge mull on see Virve küll! Tänan.
Seekord kahjuks Virvet ei kohanud, küll aga leidsime aarde üles.
Ka meie ei näinud Virvet. Saime teada , et ta polegi üldse siit saarelt pärit, Vat kus lops. Tänud
Virvet ennast meil näha ei õnnestunud. Tegelikult ega ei otsinud ka. Selle kännuka me oma rattasõidul igatahes välja urgitsesime. Found it: (43xx) 22.Apr.2021 15:14. Täname!
Esimese hooga talu juurde trügima ei hakanud, aga hilisema ajatapmise käigus sai ka sealt ikkagi mööda sõidetud. Tänud aarde eest!
Sellele aardele lähenedes nägime Kihnu saare ainsat geoteed, mis otse aardeni viis. Aare oli ilusti oma pesas ja ootas otsijaid. Kihnu Virve majani uudistama ei läinud, hiljem nägime Virvet hoopis sadamas.
Väike lootus oli Virvet ka näha, kuid selleks see jäigi. Aitäh.
Kihnu on õnneks hästi sile, sattusime Virve juurde sõites ka ühe mäe otsa, kuid see oli linnarattaga hästi vallutatav. Aitäh!
Väike kõrvalepõige peateelt. Virvet kahjuks ei kohanud, aga logi sai kirja. Aitäh!
Kihnu legendi ei näinud, aga põõsas musi sain küll ja aarde leidsime ka. Aitäh!
Pole vist ühtegi eestlast kes Virvet ja tema mere laulu ei teaks. Nüüd saime siis vähemasti suht kodu lähedalt läbi käia. Mina alles otsisin kui poiss hüüdis nää aale ;) Tänud peitjale
Tulime meie saarele ja sõitsime öömaja poole ja vaata, kes vastu tuleb - Virve isiklikult. Sõitsime täna tuletorni juurde ja vaata, kes seal rohib - Virve isiklikult. Aare käes ja Virve nähtud. Suured tänud.
Jalgratastel Kihnut avastamas. Virve ei kohanud, kuid aare sai Leitud-logitud. Aitäh peitjale!
Käisime salaja Virve aia taga asjatamas. Ja aare oli ka seal, kus lubatud. Tänan.
Rivo olen ma juba uuesti geopeituse pisikuga nakatanud, üle on jäänud veel mõned head kolleegid. Kihnu on selleks sobiv koht ka, midagi targemat niikuinii teha pole.
Plaanis oli siis jalutada seda hiiglama pikka säärt mööda mandri poole, aga vesi osutus c km pärast ikka liiga kõrgeks, nii et jalutasime tagasi. Kuivõrd kohustuslikust kellaviiekohtumisest oli veel aega puudu, sõitsime hoopis Virve manu. Ja justnimelt sõitsime, sest õnnestus kolleegi käest auto välja lunida ja sellega saab ju saarel ikka oluliselt kiiremini liikuda.
Seega, napilt ju drive-in. Aitäh aarde eest.
otsitud ja leitud, äga koht ja teema ... Virvet segama ei läinud.
Täiega cool saar. Jätsime paar tükki võtmata et Meritiga siia järgmine aasta tagasi tulla. Tänud peitjale.
Tere Kihnu! Olen esimest korda siin ja proovin leida geopeituse aardeid. Päris kõike ei plaanigi, midagi jätaks ka seemneks, sest kindlast vaja lapsega uuesti tulla. Tänud peitjale aarde eest.
5/10, aare kenasti käes. Nägime ära Virve hobuse ja koerad, kuid Virve ise vaatas vist telekat toas, sest õues teda polnud ning telekas toas mängis. Tänud peitjale!
Geokorteriühistu "Kesk 56" väljasõit Kihnu saarele.
Viies aare.
Kell 13 pidi algama Kihnu muuseumi 45. sünnipäeva pidustused aga sinnani oli veel paarkümmend minutit aega, seega keerasime oma tee Järsumäe talu juurest läbi. Virve istus hoovis laua taga ja ajas meesterahvaga juttu. Kui koerad klähvides meie poole jooksid, hüüdis Virve ainult talle iseloomuliku kileda häälega koeri tagasi.
Muuseumi sünnipäev oli elamus omaette. Kihnukeelne ja pillimänguline. Pärnu muuseumi rahva jaoks tehti ka kirik korraks lahti, kuigi kirikutädi kibeles hirmsasti muuseumipittu. Seega saime ka kirikusse piiluda.
Logisime aarde ja sõitsime veidi edasi. Virvet ei näinud, küllap oli laulupeol, aga kurjad koerad olid küll. Väntasime edasi rahvamaja poole. Tänud!
Kihnu Virve nimelise praamiga sai sõidetud saarele, kui ka järgmisel päeval Manilaiule. Uudistasime korraks ka talusid ja suundusime edasi Kihnu vana rahvamaja suunas
Virvet saarel ei kohanud, ilmselt oli ta samal ajal hoopis Tallinnas laulupeol.
Kihnu 6/10. Aare on, aare jääb, aare olema peab. Logi laksudes aardesse läeb! Tänud, kihnutasime edasi järgmiste aarete suunas.
Miskipärast lähenesime ringiga. Sääski oli jube palju. Aitäh!
Sai ikka seigelda sest geps sellises metsas näitab aaiateibaid. Aga leid tuli, aitäh
Siin paistis metsas isegi mõningaid seeni, ei hakanud neid siiski üles korjama, kuna õhtuks olid muud plaanid, kui seentega jauramine. Ilusa ilmaga superluks jalutuskäik. Ei tea, kas siia kõrvale on varsti ka uut karjääriaaret oodata, veidi piilusin küll selle pilguga, aga ühtegi pesakasti silma ei jäänud. Aitüma!
Napilt enne aarde kodu on võimas mänd. Algul arvasin, et aare peidab end seal, aga ei. Hoopis parem koht sellele leitud. Peale logimist vurasime ka staari enda majast mööda. Tänud!
Selleks ajaks vist kihnukad juba ristinud mind "Tuu imõlik, kes söidab rattaga ja irvitab". Kõrvus mängis Eesti üks palju vastukaja saanud podcasti live salvestis, mis erakordselt naljakas. Panin Virve aia taga igaks juhuks pausile, muidu arvab, et tema üle naeran XD. Aare oli gati vinks vonks. Aitäh!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Esialgu saime tünni aga kiirelt sai avastatud ka aarde asukoht ;)
Veidi aega ikka läks, aga muidu tulid kogemused just eelnevalt leitud aardest siin kasuks. Aitäh!
Järsumäel oli luud ukse ees - Virvet ei olnud kodus!
Logisin niisama, aitäh!
Tänud peitjale! No küll ma otsisin. Kaks korda hakkasin ära minema. Lõpuks siis ikka tuli ära.
Kihnu peatus number neli. See läheb nüüd jälle sellesse seeriasse: mina ning metsased mikrod. Nendest saaks vist juba mitu "Sõda ja Rahu" paksust köidet kokku kirjutada. Seekord läks õnneks ja aare ise oli ka huvitavama struktuuriga kui mingi suvaline plastiktops kuskil puuõõnes. Majade ümber luusimas ei käinud, aga kant on nüüd väheke tuttavam kui varem.
Väga lahe, et Kihnu Virve auks on ka ikka aare peidetud :) On ikka üks väga vahva naisterahvas. Mõtlesin, et kutsun ühe töökaaslase nüüd appi. Läheb kiiremini. Nende mikrodega metsas on ennegi vaeva saanud näha. See oli asjalik mõte. Ei tulnud see leid midagi nii kiirelt, kuid töökaaslasele see näppu siiski jäi. Tundi ei läinud aga üle viie minuti kindlasti :) Aitäh peitjale.
Mikro metsas?? Kihnus?? Tükk aega andis teda otsida, olin peaaegu juba loobumas, aga lõpuks sain tal ikka sabast kinni. Aitäh peitjale.
Ühtlasi annan siinkohal edasi Mark Soosaare poolse soovituse geopeituritele (sealhulgas siku77 jt.), et kui teil on soov edaspidi Manijale mingeid uusi aardeid peita, siis tuleb KINDLASTI maaomanikuga läbi rääkida! Samuti öeldi seda, et aare ei tohi olla teest eemal ning samuti ei tohi aarde juurde pääs olla läbi lambavärava. Kindlasti on neid keelde veel kuskil kamaluga varuks, seetõttu tasuks kindlasti enne aarde peitmist ka Mark Soosaare endaga nõu pidada. Tegelikult pole vist enam ükski uus aare sinna väga oodatud. Olgem ka ausad - kahest allesjäänud aardest nii väiksele saarele on küll ja rohkem! :D Nende kahe kohta - Sadam ja Saarekeskus - polnud Margil õnneks ühtki pretensiooni.
Paraku osutus aarde asukoht Manijal kohaliku rahva jaoks ajapikku häirivaks, mistõttu tekkis idee tops hoopis üle viia Kihnu saarele Virve praeguse elukoha Järsumäe talu lähistele. See oleks nagu Virve kunagist kolimist sümboliseeriv muutus.
Aare paikneb nüüd riigimetsa maal ilusas männimetsas ning piisavas kauguses majadest, samas tee lähedal. Sedasama teed mööda liikudes aarde juurest umbes 150m põhja poole, näetegi paremal Järsumäe talu.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Aare oli kuiv ja korras. Sain nüüd ise oma aaret otsida uues kohas. Hea koht - tänud ümberpeitjale Carolinale! Vanas kohas toimuvad uued ehitustööd. Nii et aare poleks sinna saanud jääda mitte kuidagi. Kahjuks veidi hiljem vestluses Mark Soosaarega ei tulnud ühtki positiivset sõna geopeituse aarete suhtes Manijal. Eriti kahe aarde suhtes. Neist üks on siinne aare ja otsustasin selle ära korjata. Geopeitus ei peaks tekitama konflikte mitte ühegi maaomanikuga. Eriti veel sellise kuulsa maaomanikuga.
Aare sai logitud juba vanas peidukohas aga nüüd enne arhiveerimist ka uues peidukohas üle vaadatud.
Mu hinnangul lumega leitav. Põlveni lumega läheb raskeks, aga viimasel ajal sellist lund pole olnud. Virve ja Manilaiu seosest polnud kuulnud, tänan silmaringi laiendamise eest.
Virvet ei kohanud. Oli teine vist Kihnu läinud. Aga sest polnud midagi. Aardele lähenedes toimetas pisut eemal üks teine rahvariides proua ja lehvitas meile kui möödusime. Toredad inimesed siin Manijal. Logitud.
NB! Aardel on uus peidukoht alates 10. septembrist seoses olude muutustega vanas kohas. Aarde uued koordinaadid on: N 58° 12.554' , E 24° 06.922' ehk N 58° 12' 33,24" , E 24° 06' 55,32"
Ootamatu arhitektuurilahendus naabermajal, paistab, et kuulsused võivad endale selliseid asju siin lubada... :D
Kõik on eelmistes logides juba öeldud. :P Tänud peitjale.
Carolina rääkis siin juba kõik olulise ära, niiet lugege tema logi :P
Eks esialgu oli veidi veider seal otsida, ei tahtnud kohe teise inimese lambaaeda ronida. Õnneks saime perenaise pilgu all karbi siiski kätte ning leidsime talle uue peiduka. Aitäh aarde eest!
Räägi ikka inimestega. Kihnu aardeid üle vaadates sattusin erkoga rääkima ning ta kaebas, et Virve on eramaale sattunud ning aia taga ja palus võimalusel ümber peita. Kohalik perenaine liikus ka just edasi-tagasi, rääkisime ausalt asja ära ning saime loa karp ära tuua. Ta oli sellest ka teadlik ning ei pahandanud, kuid parem ikka, kui teiste aia taga ei kooserda. Peitsime topsi veidi eemale, kus ei sega ei lambad ega inimesed. Saime kutse ka muusiumi külastuseks, mille ka vastu võtsime. Aitäh!
Õnnetu juhuse tahtel oli aare sattunud teda ümbritseva aia sisse. Perenaine jalutas ranna poole ning otsustasime üle aia hiilida ning aarde üles otsida. Kohe ei õnnestunud seda leida ning juba oli perenaine jälle tagasiteel. Mis meil siis üle jäi, selgitasime talle ära, mida otsime ning seejärel tema valvsa pilgu all leidsime aarde kohe üles. Paigutasime topsi natukene eemale.
Meile ei meeldi kinnistest aedadest üleronimised. Jätsime vahele.
Oli ilus ja vaikne, ainult teiselt poolt teed, kivihunniku otsast jälgisid meie tegemisi kitsed, habemed tuules lehvimas. Leid tuli kiirelt, täname kutsumast.
Vaevalt saime otsima hakata kui jalgrattal vuras kohale lammaste perenaine, kes oli kohe väga kuri ja ei teadnud ei aardest ega geopeitusest midagi. Pärast mõnda aega kestnud selgitustööd ta pisut leebus, aga ega talle ei meeldinud see, et ma korraks ka karjaaeda sissepoole astusin - tal olevat nimelt üks lammas kadunud. Jäi mulje, et ta kahtlustas kõiki võõraid mõne karjaaia värava lahti jätmises. Lõpuks perenaine lahkus ja me saime jätkata aarde otsinguid. Koordinaat polnud päris täpne ja ega see aarde asukoht ka kõige parem ole, aga peitja teab kindlasti paremini kuhu ja kuidas aardeid peita.
Kirjeldust ei olnud korralikult läbi lugenud ja nii me siis tiirutasime ümber maja ja uurisime konstruktsioone ja lambaid jne. Lõpuks lugesime kirjeldust ja saime pihta, et ikka vist võib laiendada otsinguala ja siis enam kaua ei läinud. Tänud peitjale.
Onni oli alles jäänud 2 vastsündinut ja 1 emalammas. Kõik ülejäänud lambad ja kitsed tegid aega parajaks teisel pool teed olevas suures aedikus. Otsimise peale kulus päris palju aega. Jõudsime natukene juba ka sööki näksima hakata. Vahepeal kõlas ka info, et aardepeidukas peaks olema väga "Erkolik". Proovisin vaikselt peas meelde tuletada kõik leitud Erko aarded. See õige aga ei tulnud ennem meelde kui Maris kiskus ohtra maskeeringu alt otsitava välja. Aitäh!
Virve juures läks otsimisega kõige kauem. Jõudsime laudaaknast lammast kahe pisikesega uudistada ning logisid uurida, enne kui heinakuhja alt filmitops välja tuli. Aitäh!
See oli vahva aare. Virve aare mängis meiega päris hästi peitust. Ei tahtnud näole anda, kuni lõpuks ikka sabapidi päikese kätte tirisime. Eks meil aega oli ka ülearu ja saimegi seda siin parajaks teha, mis meil kahe paadisõidu vahel üle jäi. Koht oli mõnus päikeseline ja tuulevaiksem, kui päris tipus tuulepaagi juures. Nii tegime siin ka pirukapausi peale tuulepaagi aarde külastust. Tänud Erkole!
Selle aarde võtsime ette, kui hakkasime tagasi mandri poole liikuma. Avastasime, et aarde suunas liikusid 2 paari jälgi ja nende jälgede omanikud olid korralikult aarde asukohas kaevanud. Me siis mõtlesime ka, et olema targad. Aga võta näpust, kaevasime, mis me kaevasime, ainuke asi mis me leidsime oli okastraat. Nüüd Lembitu logi lugeda on südant soojendav tunne, me pole ainukesed ullikesed, kes ei leidnud. Aga näed ongi põhjus mõnel suvel siia tagasi tulla. Tänud.
Ukerdasime siin lumes üksjagu aega. Kogu vundamendiauk oli triiki ja veidi rohkemgi lund täis. Paariteise minutine lumespüherdamine tulemuseni ei viinud ja astusime sadama poole edasi. Eks suvel siis miski veesõidukiga tagasi. Ehk vahepeal peidetakse siia veelgi miskit juurde. Ja nii palju võin kohe kirja panna, et see ei jäänud siin ainukeseks mitteleiuks :).
Maa-ameti ortofoto järgi võiksid koordinaadid justkui paigas olla. Natuke saaks veel korrigeerida muidugi, umbes 1,5m kagusse. Panen pildi siia juurde. Kui koht kehvaks osutub, kaalun ringi peitmist esimesel võimalusel.
Tuiskasin suuskadega kohale ja otsisin siis maha jäetud kohta kuid mulle vaatas vastu uhke lambalaut. Lauta lähemalt uurides kostus seal sees ka elu. Kuna eelmised koordinaadid olid väga täpsed siis siingi läksin kohe nulli kuid null oli lambalauda uueks ehitatud vundamendis. Natuke otsisin ja siis otsustasin targematega nõu pidada, peale väikest arutust sain aru, et asi vist nutune ja liikusin edasi, ise omaette pomisedes, krt see sinine (või lilla) täpp jääb mind nüüd pikaks piinama. Enne minekut tegin ka pildi ja saatsin aardeomanikule. Leidsin vahepeal üles ka viimase laiu aarde ja siis kuulsin telefonil till-till jne. Erko pommitas FB-s ja ütles, tundub, et sa otsisid valest kohast ning mine objektile tagasi. Õnneks olingi tagasiteel ja ilusasti ei olnud veel sellest kohast mööda kihutanud. Kohapeal sai üksjagu lund läbi sõelutud kuid õnneks oli peidukas loogiline ja mitte väga talve meelevallas siis kroonis mind ka siin edu. Aitäh aardeomanikule operatiivse "abikäe" ulatamisel, üks laid sai hetkel jälle puhtaks...
Aare on lumega raskesti leitav! Koordinaadid võivad natuke mööda olla. Tops asub ikka vanas kohas, aga jääb uue lambalauda taha. Omanik Mark Soosaar on aardest teadlik ja tal pole midagi selle vastu. Geopeitusest kuulis Mark juba 2011 kevadel Paavolt: "Vastutasuks laiendasime ka Marki maailmapilti talle geopeitust tutvustades. Tundub, et selline seikluslik hobi pakkus talle täitsa huvi. Saadan talle ka meeldetuletava ja tänava e-kirja. Oma e-aadressi ja telefoni jagas ta meile sõnadega "Tulge suvel tagasi!", mis tundus sel vihmasel kevadpäeval väga mõnus mõte. Seda enam, et Manijal ju veel ühtegi aaret pole :-) "
Nüüd on minu poolt saarel koguni 4 aaret. Soovitan samuti külastada Manijat pigem suvel. :)
Selgus, et talvel lumega leidmine oli keerukas. Aga õnneks minu telefonijuhiste peale leiti tops õigest kohast üles.
Rattamatka 2.päev: Riida talust tulles sõitsime esimese hooga sellest mööda. Uurisime kaarti ja selgus, et nullis tehakse fotosessiooni. Võtsime sappa ja peagi oli meie kord. Aitäh tutvustamast ;)
Mul on väga hea meel, et hr. Soosaar aarde ära nägi ja tal midagi selle vastu pole! Tänud viimastele külastajatele! Ja tänud kõigile Manija vastu huvi tundnutele aardeotsijatele ilusate logide eest!
Eelmisi logisi lugedes jääb mulje, et Soosaar varitseb turiste :D Riida talust lahkudes panime GPSi tööle, et Virve aare leida. Eemalt nägime, et aarde läheduses tehakse heina. Mõtlesime, et mis seal ikka, ju siis tuleb heinalisi informeerida, millega me tegelema. Kuhja juurde jõudes nägime, et töid juhib Soosaar, kes kohe andis ka meile juhised kätte. Pidime ka paar hangutäit kuhja otsa viskama. Seletasime heinalistele ära, et otsime aaret ning nad vaatasid meil nagu kohtlasi. Esiti otsisime valest kohast, aga värske geopeitur Riin oli piisavalt uudishimulik ja tõi aarde peidust välja küsimusega: "See vist ei ole see, mida me otsime?" Mul oli taaskord hämming, et kuidas ta selle välja koukis :D Mark tuli ka uurima, et millega siis ikkagi tegu ja oli üsna rahul kui nägi logide rivi logilehel :) Kuna saarele oli "pulmaliste" seltskond saabunud, siis jagati neile käsud kätte ja juba oli Soosaar taas töödejuhataja rollis ning meie uue aarde poole teel. Aitäh peitjale, noorel geopeituril oli palju elevust ja ilmselt tuli pisik sisse :)
Arvestades Virve aukartustäratavat vanust, siis ime, et seal peale heinamaa veel üldse midagi säilinud on. Aga Sossut nägime küll. Pärast, sadamas. Täitsa kõbus paistis veel teine.
Teel aarde juurde sain postkasti juures kokku ka Soosaarega, ajasime juttu ja lubas ka hiljem näituse ruumi uksed avada. Hetkel tal käsil heina tegu ja kiired ajad. Aare leitud logitud. Tänud.
Ei olnud Virvet ja ei olnud ka Soosaart selle eest oli aga aare ja metsmaasikad :)
Saare eelviimane aare. Siia saabudes märkasime ühe talu hoovis koerakuuti, aga koer ise oli õues, ulu alt väljas. Kuudist vahtis meid võimuka omaniku näoga koerast kolm korda suurem lammasloom. Vaene peni :-)
Aarde leidmiseks ronisime üle elektritara ja uudistasime kolmest küljest piiratud vundamenti, mille keskel väga äsjane tulease koos alles jäänud okastraadiga. Korra aimasime juba halba, aga õnneks oli null õige pisut edasi ja aare ilmus turvalisemast kohast ilmavalgele.
Nüüd lugesin ka kirjelduse läbi, taas kord teadlikum. Aitäh selle info ja märkimisväärse proua kodu mälestamise eest! Aare korras, evej.
Peidiku askoht hakkas otsijatel kiirelt silma. Lõpuks ei saanudki kokkuleppele, kes siis ikka leidis:)
Muidugi ma tean, kes on Virve :). Imetlesin ta julgust langevarjuga alla hüpata, mina seda ei julgeks (veel ?). Nii oli väike naiselk uudishimugi sees, et milline siis kuulsa Virve kodu on. Peris vigur koht. Aga jah ,selle kohani tuli enne jõuda ja aega oli meil ju laialt käes. Nii vaatasime kõik kohalike poolt pakutavad kohad ära. Lahkelt pakutud vaate nautimine oli mõnus, ja see pink oli vaatamisväärsus omaette. Erilist põnevust tekitas pingi lähedal toika otsas asunud onnike, kuid kedagi hetkel seal kodus ei olnud, nii jäi välja selgitamata, kes selle pesa elanik võiks olla.
Lõpuks jõudsime ka aaret otsima ja siin olin ma ikka pimedusega löödud. Kui Alex uuris, et mida ma seal ei näe ajas ennast ka naerma, ilmselgelt vale mõttepojaga läksin seda aaret otsima, peale ideest lahtilaskmist nägin kohe peidukat. Tänud peitjale!
See leid võttis kõige kauem aega, kuna keegi tõeliselt muhe eramaa omanik, oli peatee äärde pannud kutsuva sildi, et tule pingile ja naudi...nii me nautisimegi umbes poole pudeli jagu 1,5 l veest ja terve koni sain kah tehtud...filtrit tuli küll tüki aega peos veeretada, kuniks saare keskuse juures leidsin prügikasti...aga eks see mu oma valik. Iga Manija aarde juurde võiks ka kirjutada, et Citot sai tehtud ja osa rämpsu rändas isegi Rannamõisa rattakotis, kui keegi seda arvestust peab. Aare oli täitsa mõnusalt peidetud, nagu ka õhtupoole selgus ka Kihnus, kus ajalugu kordus sama peitja poolt, aitäh!
See laid on isegi jalgratta jaoks liiga väike. Nii ma siis jalutasingi sadamast aardeni ja nautisin väikese saare elu-olu. Kase talus toimetaski parajasti Mark. Virve on tegelikult ikka väga tore ja huumorimeelne eideke või siis hoopiski Star. Leid tuli kiiresti. Tänud saarele kutsumast.
Vändates siiani rääkisin Siimule Virvest. Nii palju, kui teadsin. Osa asju teadis Siim ise ka. Näiteks lauliku langevarjuhüpet mõni aasta tagasi. Aarde peidik on aus ja Virve on lahe. Aitäh!
Jälle mõni minut rattasõitu ja logimine, nii mulle meeldib :) Leid tuli kähku, hea peidukoht. Aitäh!
Saarekeskusest siia kõndimiseks kulus nii 15 minutit kalpslemist. Kitsi ju vaja vaadata ja muulukaid korjata ja niisama kepselda ja mis kõik veel. Mõtlesime korra, et kas ikka teeme georaja, katsuks ehk niisamarada tekitada, aga eks näis, mis välja tuli, järgmised raporteerivad. Aare oli sihuke erkolik, mistõttu saime ka suht kohe käpad talle taha. Ülla-ülla - ka see raamat oli puhas :) Aitüma!