Manilaiu sadam

Suunudsime kohe õigesse kohta ja väikse pingutusega oli karp käes! Tänud aarde eest!

Leitud kollektiivse otsingu tulemusel. Aitäh :) soovitan otsida.

Aitäh peitjale!
Saarele tulin Kihnu Virvega ja vahelduse mõttes sõitsin tagasi mandrile Manija Manniga. Üks mõnusalt suur heade vaadetega, aga teine selline mõnusalt kiire ja liikuv. Hops ja asi tehtud.
Sellise sadamata ma poleks võib olla sellist vaheldust täna saanud teha.

Esimese hooga ajas vihje segadusse ja nullis ka nagu midagi ei paistnud. Olime lihtsalt valel pool seina... Aitäh peitjale.

Leidsime!

Kiire leid

Tänud

Eelmisel saarelkäigu ajal jäi see aare leidmata. Mugud istusid ja ootasid veetransportvahendi saabumist. Seekord oli sadam inimtühi ja Ain aitas aarde kätte saada. Ilus saareke siin suveajal. Võtsin aardest ränduri, et jätkata rännuteed juba kindlamal maal. Tänan.

 1 

Selle aarde otsimine sobis meile tänase ilmaga imehästi. Saime vähemalt hetkeks selle tuule ja märja eest varju alla. Kõigepealt arutlesime jalad maas, kuhu pilgu heita võiks ja siis tegi Salme natuke sirutusi ja oligi karbike käes.
Kui saarele ring peale tehtud oli ja kõik aarded leitud, siis tulime siia veelkord tagasi, et enne jääle minekut end tormivarjus sooja tee ja küpsistega kosutada. Kohaliku ajalehe saime ka möödaminnes läbi sirvida ja teada, et Manilaiu kuulsaim elanik Mark Soosaar sai jaanuaris 76 aastaseks. Aitäh aarde eest!

Leitud, logitud, tänan!

Leitud tänan!

Tänud aarde eest.

 2 

Pärast toredat jalutuskäiku tulime viimaseks ka sadama aaret otsima. Täna tundus enamasti nagu oleks kogu saar ainult meie päralt, siingi oli inimtühi ja vajalikud toimingud said tehtud.

Kapten oli vahepeal tuvastanud siin mõnusa liivaranna, kasutasime võimalust ja tegime pärast 6 km jalutuskäiku siin ühe sulistamispausi, see oli nauditav.
Toredad tunnid Manilaiul said läbi ja vahva paadiretk jätkub Kihnu suunas. Aitäh!

...
Üliäge ja meeldejääv mereretk: 3 päeva, 13 saart ja laidu, 30 kraadi sooja, päike ja vahva seltskond :)
1. päev: Manilaid-> Kihnu
2. päev: Kihnu-> Rohuküla-> Hobulaid-> Seasaar-> Väike-Tjuka-> Tjuka-> Harilaid-> Heinlaid-> Saarnaki-> Hanikatsi-> Kõrgelaid
3. päev: Kõrgelaid-> Vareslaid-> Kesselaid

Siin ikka andis natuke turnida. Õnneks oli putka tühi ja sai segamatult teha. Kui nimed kirjas, siis suundusime tagasi SUP-ide poole.

Ei jäänud aaret kuskilt näppu.

Leitud ;) Ja jài veel varu 2 min praamile aega kah

 2 

Vabariigi aastapäev. Imelise talve lõpu algus. EMHI jääkaardi alusel - jättes kõrvale nilbused - katab Pärnu lahte "väga tihe" jää. Mida võib hing ihaldada? Ma vastan: "uusi väljakutseid." Sest vaim ei arene, kui mugavustsoon ei kahane. Ma võib jäädagi ennast õigustama, aga lihtne fakt on see, et paar päeva enne 24. veebruari jäi mulle Eesti jääoludega kartograafiaga tutvust tehes silma see sama tihe jää mandri ja Vaindloo vahel. Kuna vahemaa kõndimine 24h jooksul ei tundunud kõige mõistlikum, võtsin ühendust ATV omanikust sõbraga ning enne, kui päev jõudis õhtusse, oli meil 4 liikmeline punt koos. Lunastavaks faktoriks osutus saare külastamisega kaasa käiv nõue visiit eelnevalt registreerida. Kirjutasin-helistasin, kuhu õnnestus, kuni minuga võttis ühendust sümpaatne noorhärra. Tundub, et tema karjääri jooksul ning professionaalsel hinnangul olime me esimesed, kes tõsimeeli kaalusid läbida maismaa teed Vaindloole, ning ühtlasi totaalsed ohmoonid. Meil paluti tungivalt kaaluda, kas Eesti maksumaksja raha tuleks praegustes tingimustes tingimata 4 mongooli päästekopterdamise peale kulutada. Ohmoon ma võin olla, aga vähemalt veel mitte suitsiidne ohmoon. Seetõttu tegime kiired ümberarvutused ja kolisime plaaniga edelasse. Alustasime Manilaiu sadamast, kus kohaliku töötaja kulmukortsutuse all jääle veeresime. Algus võttis aega harjumiseks, kuid peagi saime enda meelest jääga sina peale ja süda läks kergemaks. Seikluse esimene mustem noot tabas meid kohe esimese aarde juures, mida pimeduse ja logide vähetundmise tõttu ei õnnestunud leida. Oleksime võinud rahumeeli otsa ringi tõmmata ja sauna sõita. Meie seiklus paraku jätkus...

 3 

Ja oligi kätte jõudnud otsida üles tänase päeva viimane aare. Algul otsisin madalamalt ja siis juba kõrgemalt kust ka aardekarbi leidsin. Siit tagasi Munalaiu sadamasse olid jääolud rattaga sõitmiseks kogu tänase päeva halvimad. Jää koosnes kokkujäätunud väikestest jääplaatidest, Munalaiu sadama pool oli jääl ka lompe. Tänase päeva hullumeelne eesmärk hommikul Hiimaa laidude väisamisega ja peale seda Sorgu ja Manilaiu külastamist sai täidetud. Oli väga huvitav ja meeldejääv vabariigi aastapäev!

Tänud peitjale :)

TFTC!

 1 

Juba eelmisel nädalavahetusel leppisime kokku, et lähme mööda jääd Manilaiule. Karl vaatas huviga, kuidas lohesurfarid ja saani vennad sõitsid. Isegi mõned autod sõitsid üle jää Manilaiule. Tänud peitjale, mõnus matk oli.

Meie päeva eesmärk oli kasutada ära jääolusid ja jalutada laiule. Teekond siia oli mõnus. Vastu tuli uisutajaid, suusatajaid, lohesurfareid ja autodega liiklejaid. Tänud aarde eest.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Ega otseselt polnud siia üldse plaani tulla, aga kuna eile jutu käigus selgus, et saab üle jää siis tekkis mõte aga kuna päev oli kergelt õhtus siis ei hakanud punnitama. Täna päeval valges sai proovima tuldud, ilm oli tõsiselt hea, päike küttis korralikult ja väga guuline polnutki. Täna oli küll parim aeg millal saarele tulla. Aardega läks veidi aega aga pika peale sai ka see välja meelitatud, aitäh :)

 1 

Sattus nii, et sadamasse sattusime alles natukene enne saarelt lahkumist. Tegime glögipausi ja logisime aarde. Aitäh!

Mõnusat tuulevarju pakkus see paik. Nautisime ja võtsime suuna üle merejää mandrile tagasi. Aitäh peitjale!

 1 

Tulime veidikeseks tuulevarju glögi jooma.. selle kõrvale vaatasime lambaid ja logisime aarde. Pärast üle jää mandrile tagasi jalutades jälgisime ka 2 kotka lendu.. keda ma algul ekslikult mega varesteks pidasin, kui naad veel hoogu kogusid ja tiibu liigutasid :D Tänan peitmast.

Sumpasime kohale ja panime nimed kirja.
Tänud.

 2 

Eile sai mõeldud, et mis oleks, kui läheks jala Manijale. Sai siit lähedalt mööda sõidetud, aga aeg oli hiline ja pimeda peale ei tahtnud jääda. Hommikul said need mõtted taas ette võetud ja peale kõne sadamasse, saime teada, et käiakse küll jala juba üle jää, aga omal vastutusel.

Võtsime siis vastu otsuse, et lähemegi omal vastutusel. Seda kõike muidugi koos turvavarustusega: jäänaasklid ning lisaks ka köis (või nagu meremehed ütlevad, ots) kaasas. Tegelikult oli see mööda eelmiste (kohalike) jälgi astumine nagu kõnniks mööda põrandat. Ei mingit hirmu ega ohtu. Tagasi laiult mandrile läksime veelgi enam laevatee poolt, kuna nägime seal kalamehi toimetamas - otsisid jääaukudest oma võrke. Küsisime siis, et mis see jää paksus ka on.. öeldi, et ca 10cm. See oli küll üllatav, sest arvasime, et see on tegelikult paksem. Kui siis aga samal ajal ka "Kihnu Virve" meist mööda sõitis ja tundsime kuidas jää vappus ja kalameeste tehtud jääaugus veetase käis üles-alla, siis saime aru, et jah, polegi see siin ühti nii kõva põrand me jalge all :). Tegelikult aga midagi hullu ei olnud ja ikka kenasti terve nahaga saime mandrile kindle maa peale tagasi.

Aardega läks kergelt, aitäh.

 1 

Eelmine päev sõitsime Munalaiu sadamast küll lähedalt mööda ja tekkisid juba argsed mõtted, et äkki jää kannab siingi. Öö jooksul sai teineteist üles köetud ja pühapäeva hommikuks oli otsus selge.

Veel kiire julgustav kõne sadamasse, kinnitus, et jäljed lähevad ja tulevad ka. Aga ikka oli veidi kartust sees kui jääle asusime. Polnud ju see hooaeg käidud üle jää ja kartus ning hirm on ikka see, mis elus hoiab aga uudishimu viib jälle inimkonda edasi. Uudishimu sai võidu ja tänu sellele emotsioon hea annuse energiat uue päeva ja eelseisva nädala toeks.
Uudistasime saarel, otsisime üles mõlemad allesjäänud aarded. Imestasime, et kuidas niipalju talusid (ikkagi 20+) siia saarele ikka ära mahtusid. Aga selge kuidas - tegemist on ju heatahtlike ja sõbralike inimestega ja neid mahub ikka ühele saarele palju.

Tagasiteel tervitas meid veel saarele kihutav Virve. Kuna tagasitee valisime märksa lähemale Virve kannajäljele siis saime Virve tervitusena tunda ka päris korraliku jää lainetust. Kalameeste püügiaugud muutusid pulsseerivateks nõiakaevudeks. Oli, mida uudistada ja karta. Kogu käimistest oli aga nagu ikka kogu aeg, mida nautida ja nüüd on palju, mida mäletada.

Leitud, tänud.

Esimese korraga ei saanud aru kuhu vaadata, veidi eelmiste kommentaaride lugemist ja siht oli selge.

 3 

Vihje tekitas korraks kerge segaduse aga tegelikult oli aare täista loogilises kohas

Esimese hooga uurisime ja puurisime, aga lähenesime lõpuks õigesti. Aitäh.

 1 

Logides selgus, et meie 2500. leitud aare! Veidi keeruline oli õiget poolt valida, aga õnneks oli maastik 3 ämblikule lihtne. Üks rändur jäi ka siia karpi järgmist seiklust ootama. Aitäh!

 1 

Saabudes avastas Tiia, et gps otsustas Kihnu jääda. Täpselt ei teadnud kuhu, aga mandril sadamatöötaja helistas oma kolleegile ja too leidis selle rattakorvist. Aardesse jätsime ränduri. Aitäh.

Tänud aarde eest!

 1 

Saarele jõudes proovisime kohe aaret otsida, aga tulutult. Laevameeste pilgud olid meie poole ja suundusime edasi saare keskele. Hiljem tagasi sadamas vaatasime kohti vähe teise kandi pealt ja leid oligi käes. Tänud saarele peitmast!

 1 

Üks väga tore käik Manilaiule ilusal suvisel päeval. Aitäh siia kutsumast!

 1 

Selle aarde asukoha selgeks tegemisega läks natukene aega. Logisid lugedes läks pilt üha selgemaks. Hea hetk oli meil valitud selle aarde otsimiseks, kedagi hetkel sadamas liikumas ei olnud. Saime nimed kirja :) Jalutasime veel saare teisele poole natukene. On ikka küll kena saar. Aitäh peitjale!

 1 

Väga tore oli teie saart külastada. Oodates hõljukit saigi aare leitud, logitud. Aitäh peitjale.

 1 

Saabusin sadamasse siis, kui teised olid aarde loginud. Sain ise aarde aarde kätte! Aitäh peitjale vahva aarde eest!

 1 

Enne sõitu hõljukiga, käisime kripseldasine siia raamatusse ka nimed sisse. Tänud peitjale.

 1 

Kui olime oma kodinad ja noorgeopeiturid üle lugenud, selgus et meiega koos hommikusel Mannil üle sõitnud seltskond oli juba kõik saare sügavustesse kadunud. Meil oli seetõttu suurepärane võimalus karbile näpud taha ajada ja logida. Aitäh!

 1 

Saarele jõudes kõndisin ümber maja ja ei lõiganud. Kui olin Sorgul ära käinud ja tagasi tulin, selleks ajaks oli kõik selge ja leidsin esimesest kohast, kus vaatasin. Äge teostus.

 1 

Pakane oli vahemaa Munalaiu ja Manilaiu vahel ilusti ära kaanetanud. Kutsusin sõbranna väikesele jalutuskäigule. Munalaiu sadamas uurisime, kust kohast kõige ohutum saarele minna oleks. Ilusti näidati merele minemise koht kätte. Uurisime veel selle kohta, kus kohas väikebuss esimese jääga teel Manilaiule läbi jää vajus ja neli inimest hukus Läbi jää vajumise koht oli punaste ohulintidega merel tähistatud. Lisaks uurisime kas laev hetkel Manilaiule sõidab. Selle peale ütles naisterahvas, et hetkel laev ei sõida kuna omad kaptenid pidavat haiged olema ja hetkel sõidab võõras kapten ainult Kihnu vahet. Ei olekski seda viimast lauset kirjutanud, kui esmaspäevases lehest poleks lugenud, et Kihnu Virve olevat õhtul madalikule sõitnud.

Mis aardesse puutub, siis järk järgult otsides ja kõiki võimaike kohti mitu korda läbi uurides liikusin karbile aina lähemale. Aare korras. Aitäh.

Teel Manilaiule

 3 

Sõitsin Munalaiu sadamasse ega jõudnud veel autot äragi parkida kui ligi astus lepalind. Täpselt sihukese näoga nagu oleks just äsja Sorgult tulnud. Oligi. Suuskadel ja sõbraga. Peaaegu arvasin, et poisid käisid tegid ühe soojaga juba Kihnu saare ka roheliseks :o) Aga ei hakanud rumalusi välja ütlema. See tähendanuks täispikka maratonidistantsi, kuid kell näitas alles veerand kolm ning isegi mere peal oli vabalt liuglemiseks paiguti liiga palju lund, aarete juurde kohale sõitmisest rääkimata.

Munalaiult Manilaiule viis poolametlik jäätee - s.t. minek lubatud, seda küll omal vastutusel. Kuna olin hommikuste aarete juurde matkates juba 19 km maha käinud, siis mulle igati sobis jalavaeva 2 x 1.5 km võrra vähendada. Ühtlasi võisin nii loota, et jõuan enam-vähem loojangu ajaks mandrile tagasi ka.

Mis antud aardesse puutub, siis kohe ei söandanud õige koha pealt otsidagi, isegi peale vihje lugemist lähenesin mina-ei-tea-midagi ilmega :o) Aga ära tõin, aitäh!

 1 

Tänas imeilusa päeva retkeks valisime Manilaiu tema kahe aarde pärast oli plaan ka Sorgule minna kuid seda ei kiitnud heaks ei Munalaiu valvur ega ka Manilaiu elanik. Auto jätsime Munalaidu ja jalutasime üle jää Manijale. Aare tuli kergelt ja oli korras. Tänud

 1 

Elu esimene (ja elu pikkuse ja vahvate kohtade hulga korrelatsiooni arvestades kardetavasti ka viimane) külastus toredale laiule. Jalutasime, uudistasime kohalike maju ja lambaid ning veetsime väga mõnusa pühapäevase õhtupooliku. Aitäh!

 1 

Suht äkki tuli herleyquinnil mõte Manilaiule minna. Kiiresti leidsime, et üllatavalt lihtne ja odav on ka kohale saada ja sai tänaseks plaani võetud. Esialgne raju muidugi pani kahtlema selles mere"reisis", aga peale mõnda aaret suunaga Munalaid läks ilm paremaks ja lõunasöök jäi ka sõidu ajal õigesse kohta. Tore jalutuskäik oli. Täname!

Aare kuiv ja korras. Õiges kohas samuti. Sadama ootesaal kinni ehitatud. Kõik muu sama, mis vanasti. Head otsimist! :)

 1 

Oli ônn jagada leidmisrõõmu. Hulljulgetel on edu.

 1 

Kärbestel ja oravatel on tõesti lihtne elu. Leitud.

 1 

Oli see alles aare. Pärast oli mõnus teha söögipaus ja saada külma tuule eest varju.

 1 

Üsna keeruline, kui ikka üldse lugeda ei oska. Õnneks saame veel mõnest pildist aru.

 1 

Jalutasime laiule. See oli esimene punkt neljast. Tegime läbi samad käigud, mis paljud eel-leidjadki. Tegelikult ju lihtne värk.

 1 

Esimene peatus saarel. Kui õigest kohast vaatama lõpuks märkasime hakata, tuli ka leid.

Sama siin, teised on kõigest juba eespool rääkinud ja mida enam sellele kõigele lisada… Kambaga otsimiskordade viimasena logija rõõmud :P

 1 

Nädala keskel tekkis plaan Kihnu minna, millalgi tuli pakkumine ka Manilaiul ära käia... muidugi olid kõik nõus. Laevasõit oli pettumust valmistav, sest see sai lihtsalt nii kiiresti otsa. :D Mina polnud Manilaiul varem käinud, nii et suured tänud, et see ka plaani võeti. :) See siis Manilaiu esimene karp. Lugeda oskame, tekstist eriti aru ei saa. :P Kui lõpuks suutsime vihjest aru saada, siis tuli ka leid kiirelt. :)

Tänud peitjale.

 2 

Esimene karp peale Manilaiule jõudmist. Esmajoones jalutasime teiselepoole hoonet ja kui lõpuks gepsud soojaks saadi, jalutasime tagasi õigele poole. Ka seal läks ikka natuke aega enne kui vihjest õigesti aru sain. Edasine oli lihtne :) Tänud peitjale!

 1 

Manilaiu-Kihnu tuuri esimene leid. Alguses sai veidi valest kohast otsitud, aga lõpuks leidsime ka raskusastmele vastava koha ja karp saigi leitud. Aitäh!

 6 

Kesknädalal saabus kutse Kihnu kaasa tulla. Mõeldud-tehtud, sobib, käime enne Manilaiul ka ära? Käime! Uurisime laevaaegu ning kõige paremini sobis erareis Manilaiule ja liinireis tagasi. Mann kimas kolme minutiga laiule ning saime hakata saarekest avastama, minul täitsa esmakordne külastus. Veidikene olime alguses hämmelduses, et oot-oot, mis nüüd, kuid õnneks välgatas kellelgi valguskiir ning saime ikka aarde leitud. Tänud!

Mann

Meie :)

 3 

Laupäeva hommikul oli kell 10 SEB sügisjooksu 10 kilomeetri distants. Kell 14 oli meil tellitud erireis Manilaiule, seega läks kiireks. Pärast jooksu korjas Liis mind linnast peale, kupatati kiirelt pesema ning pärast seda pidime kohe edasi sõitma. Kõik läks hästi ning 13:50 parkisime auto Munalaiu sadama parklasse. Paat koos teistega ootas juba ning asusime teele. Vahemaa oli naeruväärselt väike ning enne kui jõudsin ringi vaatama hakata, olime juba kohal. Kogemus omamoodi. Selle aardeni hakkasime sadamast minema ning kõik lõppes sellega, et tegime aaret peitvale hoonele suure tiiru peale, et jõuda samasse kohta tagasi, kus laeva pealt maha tulime. Nojah :D Kõigepealt otsisime ühelt poolt seina ning kui sealt ei leidnud, siis asusime teiselt poolt seina asuma. Kummalt poolt me alguses otsisime, see jäägu saladuseks. Aitäh Manilaiule kutsumast!

 1 

Leitud, logitud, tänud!

 1 

Natuke nuputamist, ronimist ja elu esimese Manija-reisi esimene aare sai logitud.

 1 

Olja mängis oravat veel enne kui keegi jõudis midagi mõtlemagi hakata. Tarvo turvas teda pehmest kohast ja nii see aare tuligi. Siis vidinal praamile - Manijal käidud.

 1 

Leitud. EV, J: orav, käsilane, robot, nööbid (3+3).

 1 

No täitsa katuse all oligi ja kui sellest aru saime siis saime ka nimed kiirelt kirja. Tänud peitjale saarele kutsumast. Meile meeldis hea rahulik saar.

 3 

Seeme sai pandud mulda mitu kuud tagasi üleliigsel päeval toimunud geopeituse sündmusel. Kuna olime esimesed saabunud tiimid, siis sattusime ka juttu vestma. Üheks teemaks olid ideed suveks. Maris rääkis ära Manilaiu soovi. Mul oli plaan juba eelmisel aastal Manija ning Kihnu ära külastada, kuid väga kehva ilma tõttu jäi soovitu teostamata. Päris kiirelt jõudsime järeldusele, et võiksime tänavu selle plaani koos teoks teha.

Varakult panime kõigile sobivad kuupäevad paika ja sain asuda edasi planeerima. Põhimõtteliselt sain teha copy-paste eelmise aasta eeltööle ja uurida järgi kas kõik on jätkuvalt samamoodi. Edasi oligi vaid oodata oodatud kuupäeva ja loota, et ilm sel aastal soosib meie sõitu.

Ja oh seda üllatust kui nägin ilmateatest, et just meie nädalavahetusele on prognoositud maikuu soojalaine. Hommikul ärgates kell 5:30 oli päike juba väljas ja taevas kui helesinine laguun. Kogu tee sadamasse möödus suuremate viperdusteta. Võtsime koha sisse väikeses paadis nimega Mann ja peaaegu märkamatult olime saare peale jõudnud. Kohalikud mugud istusid edasi paadimehe auto peale ja meile anti vabad käed saart avastada. Esmalt võttis nullis olek natukene nõutuks. Kuid oskasime ka teiselepoole seina minna. Sellega sai esimese geopäeva esimene aare logitud. Aitäh!

 1 

Tänane suurepärane ilm sobib hästi Manilaiu vallutamiseks. Esimene peatus on muidugi sadam. Mõte küll kohe ei töötanud, aga peagi oli aare käes. Aitäh!

väiksega tulime, suurega läksime

 1 

Manilaid, tükike maad, mida meretagant juba mitu korda vaadatud ning nüüd otsustasime ka külastada.Tänase imeilusa ilmaga oli see külaskäik lust ja rõõm. Sadama aare pani natuke kukalt kratsima, aga mitte kauaks. Karlil käis leidmine kiirelt ja võiski minna saarega tutvuma.

 3 

Täna siis on see päev, kui pea 200 inimest saadeti pikale teele külmale maale ja meie pliksidega olime nende seas, ehk toimus Looduse Omnibussi matk Munalaiu sadamast Manijale. Teekond ei olnud pikk, aga kuna oli üpris tuuline, siis pidi tuul nina ja kõrvad peast ära viima. Ega selle aarde otsimine nii lihtne olnudki. Pidevalt vooris mugusid. Ühel hetkel panin plikad maja kahe nurga juurde valvesse ja ise ronisin kribinal krabinal aarde juurde, logi kirja ja oligi asi vask. Lembit sul on täiesti õigus, meie olime need, kes end sinna kirja olime pannud, tervitused. Tänud härra peremehele.

Kõik need on saadetud asumisele Manijale.

 1 

Selle jätsime siin laiul viimaseks otsitavaks. Algul sai kõvasti pimesikutatud ja mõeldud, et mida selle vihjega mõeldakse. No ja siis mingi aeg tuli selgus. Tegin veidi oravat ja oligi karp käes. Kuigi ega oraval talvel see karp lihtsalt kätte ei tulnud. Sõrmed olid juba külmast üsna kanged ega tahtnud kõike enda küljes tolknevat bioloogilist päritolu kupatust üleval hoida, mis aga oli aardekarbini pääsemiseks vajalik. Kätte ta aga sain ja logi pistsin kirja. Kui ma nüüd päris pime ja loll polnud, siis tundus, et keegi oli samal päeval veel loginud. Seejärel hakkasid ettevalmistused mandrile tagasikulgemiseks. Kogu nn jäätee oli mugudest tulvil. Oli ikka üksjagu ukerdamist, et neist mööda saada. Samas ei tahtnud ka seisma jääda, sest kohalt ärasaamine oleks seal üsna kahtlane olnud. Ka mandripoolsest kaldast ülessõitmine oli veidi vaevaline. Tuli ikka ratsut piinata... vingus ja ulus teine, aga üles ta sealt ronis. Tänud peitjatele, väga mõnusa aardetuuri eest!

 14 

Kui kõik ausalt ära rääkida siis olen neid jää aardeid (aarded milleni saab jääga minna tunduvamalt lihtsamini ja odavamalt ning pakuvad elamust) piilunud juba pikalt ja lootnud, et keegi otsa lahti teeb. Nii siis nägin Peipsi vallutusi, Võrtsjärvel käimisi ja nipet-näpet veel. Jääkaart lubas head kuid just Manilaiu ja Kihnu kandis ei näidanud kinnisjääd vaid oli tihe jää vms. Ühel päeval lugesin Postimehest, et plaanitakse Kihnu jääteed, paksust nagu on juba aga segab rüsijää ja pragu. Artikli all küsisin komentaariumis, et kas Manilaiule jäljed on sees ning suuskadega saab, vastus oli, et jäljed sees. Selge, tuleb minna. Autoga keerasin nõks enne sadama tasulist ala vasakule, kust läksid ilusasti auto jäljed Manilaiule. Nii julge poiss ma ei olnud, et oleks autoga läinud kuid küllap kannab, sest näha oli, et liiklust on siin olnud. Kes testima läheb võiks Jeepi omada, sest lund ikka on merel. Kiirelt tegin riiete vahetuse (mulle meeldib siin strippi teha, sest 16. jaanuaril 2010 riietusin ka siin kuna Kalapäeva aarde väljakaevamine oli päris pikk ja raske tegevus). Suusad jalga ning paaristõugetega liikuma, nõks enne Manilaidu avastasin, et kirjutusvahend jäi maha. Tagasi ei tahtnud minna ja jäin lootma õnnele, et äkki ühes aardes ikka pliiats on. Kohale jõudes ei tabanud kohe vihjet ära ja otsisin natuke valest kohast. Kui vihjest aru sain siis julgesin siseneda ja aarde üles leida. Õnneks oli siin kohe pliiats olemas, et vältida lolli olukorda, võtsin siit pliiatsi kaasa, et saaksin ka teised aarded logitud. Hiljem kui olin võidukalt laiu teised aarded üles leidnud, tõin pliiatsi tagasi. Otse loomulikult oli igas aardes pliiats olemas ja vedasin seda pliiatsit nagu loll omaga kaasa :P.

Viimane pilk tagasi...

Julguse/lolluse test...

logitud

Leitud

 2 

Kuna kogu rännak oli Erkile üllatuseks, siis ei teadnud ta teekonnast midagi. Aimu sai ta siis, kui mina vihjasin, mis edasi saab.

Kihnus praami "Reet" oodates teatasin Erkile, et ups, mäletasin praamiaega valesti ja Pärnusse enam ei saagi. Õnneks aga polnud see üldse sihikski (2x 2,5h oleks suht liig). "Amalie" pardalt helistasin Munalaiu sadamasse, et nad paluks "Mann"-il väljumisega oodata. Paadi pardal selgus, et saame privaatsõidu.

Manilaiul oli sadamas vaikne ja logisime pärast mõningast otsimist aarde ära.

Aitäh väikesaarele kutsumast ;)

Aare jäi võtmata kuna unustasime ennast muuseumi tädiga lobisema :D

 2 

Tollel hetkel olime me vist saare ainukesed mugud. Puhkasime siis pikast merereisist jalga ja logisime aarde. Täname Kaptenit!

 1 

Kolme saare tripi - teise saare esimene leid. Rahus ja vaikuses sai leitud ja logitud. Tänud.

Jäi leidmata kuna aega nappis. Satusime sinna ültse juhuslikult ja otsisin kähku kas läheduses on midagi :) ja siis oligi juba aeg uuesti paati minna ja tagasi mandrile sõita.

 1 

Selle päeva ja selle saare esimene. Kuna olime sellel päeval saare ainukesed turistid saime julgelt ilma segamata otsida ja nautida tõelist vaikust ja rahu.

 1 

Leitud ratastel Kihnu-Manilaid nädalavahetuse tuuril.

 2 

Manilaiule oli meil tegelikult plaan minna alles homme. Täna olime Kihnus nelja tunniga 23 km maha vuranud ja kõik aarded üles leidnud. Kihnust-Munalaiu praamil olles pakkus aga Mihkel välja, et äkki õnnestub veel täna superilusa ilmaga ka naabersaart väisata. Mulle plaan meeldis. Miks ka mitte, kui see säästab 80 km edasi-tagasi sõitmist, järjekordse paarieurose parkimise, hulgaliselt aega ja annab võimaluse homme hoopis mujale seiklema minna :-)

Miki helistas Kihnu praamilt Manija Manni kaptenile ning sai teada, et meid oodatakse ära, kuigi praam pidi enne meie maabumist väljuma. Sõitsime ühelt praamilt teisele ja privaatne ning lühike merereis võis alata. Mann võttis sisse 32 km/h, nii et Manilaid oligi kohe nina ees. Praami taga oli korralik wake-laine, millega oleks seal mõnus hüpata olnud :-)

Esimene aare oli saare omadest kõige keerulisem. Liigutasin pisut taarakotte ja püüdsime märkamatuks jääda. Lõpuks vaatasime vihjet ja saingi topsi pihku. Kõik oli kõige paremas korras. Aitäh Erkole Manijale kutsumast!

http://app.endomondo.com/workouts/418589646/1392188

Kahjuk istus keegi arvatava peiduka juures ja seekord jäi aare vüõtmata. Äkki siis teine kord....

 3 

Sadam on sellele saarele tõesti tähtis koht. Siin saab infot vahetada ja siin saab päris omamoodi šhoud vaadata. Nii jõudsime meiegi peale saare peal tiirutamist taas sadamasse ja kuna saare teises otsas oli karm eravalduse silt, siis sinna trügima ei hakanud. Vedelesime , kes kividel, kes murul ja vaatasime saarerahva vallatusi. No ega kõik ei vallatlenud ka , vähemalt kolm tegelast niitsid usinalt muru ka :P( see on nagu koomika, et Alex tõmbab niitjaid ligi) . Sitsisin siis kivil kui mu kõrvale ronis koer. Istus kõrvalkivile ja lihtsalt oli. Nii vaatasimegi kahekesi muiates kuidas niitjad vaikselt niitsid ja nende ring ümber Alexi aina koomale tõmbus :D. Kahju, et siis ei taibanud pilti teha, kui Alex seal maamõõtja poosis maas pikutas, kordusposeerimisest ta loobus :P. Aga noh kaua ta ikka pikutab kui masinad kõrva ääres undavad, kargas järsku püsti ja tegeles millegi kasulikuga kah.

Ja siis oli jälle aega Jõnni saabumist vaadata, pääsukeste osavat lendu jälgida ja lihtsalt päikest võtta. Tänud Erkole vahva saare tutvustamise eest!

parkla, veel niitmata ;)

kohalike lõbu

süüa tahaks

Jõnn saabub

tegelikult oli töötegijaid veel

 4 

Väheke reklaami kah, ehk on kellegile abiks Manija-Kihnu külastamisel. Saabusime eile päeval Matsirannast, et siin kuskil ligiduses telk üles panna, aga päris räige äike tabas meid juba Pootsis. Suunaga sadamasse jäi silma, et Antsu (puhketalus?), mis on ainult kilomeeter Munalaiu sadamast, pakutakse kõike millest võib unistada väsinud teeline või varane geopeitur ja nii me sinna maabusimegi( kõigi mugavustega majas kus kokku vist vähemalt 15 sängi, köök, dush ja veetsee, küsiti persooni eest 12 raha ja telkimise mõtted kadusid, kuna olime ainsad külalised, siis nautisime ka enda valitud telekanaleid-haaa...juba nädal ilma telkuta ning muid hüvesi täiega ning majasi tundus seal veelgi olevat) Algul veidi tõre näiv peremees osutus muhedaks merekaruks ja juttu jätkus kauemaks kui gevalia valmistamiseks. Aga aardest kah: tänu meie kohutavale "sprindikiirusele" olime aarde juures tagasi peale edasi-tagasi tiiru Manijal, kus rohukõrred olid ka juba tuttavaks saanud ning enne päevitussessiooni algust(krt...aru ma ei saa mis see aasta toimub...kuhu ma ka ei läheks, hakkab jube muru niitmine minu saabudes ja nii ka siin...vedelesin lapikesel ca 4cm kõrgusel heinal kuni närv vastu pidas, aga kui minu ümber oli igas 8-s ilmakaares juba niitja närinud virkade noorikute kätes, siis vabastasin oma kõhu alt viimased maha litsutud kõrred ja läksin logima...) huh...mehed merel, naised rabavad hullult...hea, et seljakarvu ära ei pügatud hooga ja siis saabus praamiga veel murutraktor ja suundus mättale muru otsima...ja sukeldus roostiku. Aare heas korras ja lihtsalt leitav, aitäh!

Murult ajasid nad mind ära ja piiravad ka varjulises nurgakeses kambakesi:)

 1 

Meie tulime ratastega ja praamiga. Vaatasime saare plaani ja leppisime kokku kuhu sõidame. Ühtki inimest polnud lähedal ega kaugel. Esimene leid tuli kenasti. Aitäh!

 1 

Väike paadisõit ja kohal. Algul oli siiatulek plaanitud reedel ja sellisel juhul oleksin saanud tulla praamiga. Täna pidin tulema Manija Manniga. Peale minu oligi paadis veel vaid üks reisija. Aare on selline minulik :) Aitäh!

Nii lähedal... Vaade Munalaiule

Hea, kui sadamas on tool

 2 

Kui selge eesmärk silmapiiril, on pisikestega lausa lust matkata. Kohad olid juba tuttavad, aga muulukaid tee ääres jagus ja selle pingi, mis teekäijaid puhkama kutsus, olime ka tagasiteele jätnud. Tegime veel pilte, konstateerisime, et hommikuse praamiga saarele toodud halukoorem on juba maas ja traktor võib mandrile tagasi sõita, leidsime terve hulga tuttavaid kohti - ja olimegi sadamas tagasi. Võtsime varjualuse üle, vaatasime, kuidas pääsukesed poegi toidavad, ja lasime Triinul karbi ka ära tuua. Neljas esmaleid, vist nii 13.10 paiku. Ja kui tagasi praamile läksime, uuris traktorist: noh, süda rahul? Süda rahul jah, hästi tore saar on. Neljat korda aitüma, Erko!