Limo

Leitud, tänud!

Pealehommikusööki tegin jalutuskäigu läbi metsa mere äärde ja edasi mööda ilusat randa. Jõudsin ka Limoni ning pisukese ekslemise järel leidsin ka aardepuu. Logiraamat oli pisut niiske, aga logida kannatas. Aitäh peitjale!

Leitud, aitäh!

Leitud-logitud!

Väga ilus rand, kahju, et rannailma polnud.

Tore teekond langevate puude ragina ja erinevate taimede-putukate uurimisega viis imeilusasse kriuksuva liivaga randa ning eriliselt nauditava päikeseloojangu-supluseni. Huvitav lugemine! Aarde leidmisele sai ikka natuke aega kulutatud. Suur aitäh peitjale!

Uskumatu, kuidas liiv võib häält teha, vingutasime kõik toda randa seal mõnuga, tsivilisatsiooni poole tagasi lonkides :D. Aarde eest Erkole aitäh, kahtlemata karpi väärt koht :)

Enne päris valgele rannaliivale jõudmist tammusime natuke luidetel ja otsisime üles aardekarbi. Aga rand on ilus ja suutsime siin isegi selle laulva liiva efekti välja võluda. Natuke undamise moodi see heli oli, kuid siiski kerge lohistamise sammuga astudes liiva ja jala kokkupuutel täiesti kuuldav heli tekkis. Väga ilus rand, aitäh siia kutsumast!

Tänan aarde eest!

Valge liivaga rand. Päris rannamajaga. Tänud aarde eest

Limo sauna olin ennegi uurinud, aga muidugi käis see üle jõu kahekesti geotuuritamiseks. Aga äge ehitis ja õiges kohas. Aardet on ka see rand vääriv, kuid vahepeal tekkis küsimus, kas peaks ikka üle nende õrnade samblike jalutama, mille kohta infotahvel paigaldatud.

Väljas oli veel valge ja kell polnud ka veel miljon ning mõtlesime, et mis seal telgis ikka passida, võtame veel miskit. Esmalt lonkisime siia. Olid tõesti kenad liivaväljad.

Ruhnu saare ülevaatus :-)

Imelise nädalavahetuse teine päev Ruhnu saarel ja saarele peidetud kaheteistkümnest aardest seitsmes leid. Neid tormiga murdunud ja nüüdseks kuivanud kõrgeid kände oli seal omajagu aga ainuult üks oli see õige :) Olen siin lapsepõlves koos isaga käinud, hallil nõukaajal ..saun oli ka siis siin merekaldal aga vana mitte see uus. Rand ja liivaluited on imekenad, ümberringi ei hingelistki. Ja just siin sai meres tehtud selle aasta esimene ujumine, prrrrr - oli veel ikka külm küll :)

Aitäh peitjale!

Üsna kiire leid ja ilus ilm oli ka. Aitäh peitjale!

Leitud

Meie Ruhnu teisi kaheksas aare leitud ja logitud

Selle ilusa ranna lähedal olev aare jäi saare viimaseks. Aitäh!

See jäi Ruhnu viimaseks aardeks. Saare tühjaks tegemise preemiaks tegime mõnusa meres sulistamise ja jalutasime mööda merekallast tagasi Kultuuri aida juurde õhtusööki valmistama.

Tänan peitmast.

Kaardistasin ühe tulevase ürri tarbeks saart ning selle käigus otsustasin kaasorgunnijaga ka geopeituse aarded üles otsida. Väga vinge saar. Super loodus. Lahked inimesed ja omapärane arhidektuur. Hästi palju iidset ja ürgset. Samas moodsat ja illitsetut. Daipohh siia mõni harvester tuleb!!!!

Leitud

Seekord ei laulnud liivad, vaid krõbe lumi talla all. Meri, vähem jäätunud kui põhjakaldal, loksus rahulikult vastu lumist kallast.

Siia tulles on tegemist, et mitte habrast taimestikku luidete peal lõhkuda. Aga kaunis koht ja hea edelatuulega ujumas käia. Aare korras, logiraamat õrnalt niiske.

Leitud, ilus koht.

Täitsa olemas

Ruhnu-puhkuse kolmas aardeleid :)

Väike puhkus pärast viimast aardekülastust rannal oli väga kosutav. Aitäh.

Viimane pingutus viis ilusale rannale, see oli õhtuse aja kohta üsna rahvarohke. Aitäh!

Mõnus jalutuskäik rannas. Ja milline metsatee oma helguse ja säraga, varjude ning päikesega. Aitäh kutsumast!

Teel randa sai kiiresti ka aare logitud.

Leidsime!

Saabusime oma kolmemehelise ekspeditsiooniga saarele. Hiljem selgus, et selle kevade esimesed turistid peale karantiini. No väga vinge. Limos olen isegi mõned aastad tagasi ööbinud, head mälestused. Aga täpselt sama aasta suvel olin siin, kui sügisel geopeitusest teada sain. Ja siis on see Ruhnu ikka omaette eesmärk olnud lõpuks 8 aaret 11st, kahte ei leidnud ja ühe jaoks jäi aega puudu, praam hakkas lahkuma. Tuleb tagasi tulla, loodan juba paari nädala pärast seda teha :)

Ilm oli päikseline ja soe, kui ranna poole sättisime. Aarde juurde jättis muu seltskond mind maha liivaluitele istuma ja päikses-tuules niisket logiraamatut kuivatama. Kuivatasin kuni päike pilve taha kadus, kes järgmisena läheb võiks veel veidi tuulutada. Pani topelt minigripi igaks juhuks. Aitäh aarde eest!

Sääsed ei andnud isegi siin rannas armu, logisin kiirelt ja tegin minekut.

Siit algavad Limo liivaluited

Tehtud, logiraamat oli niiske. Võtsin pool tunnikest, et seda kuivatada. Päike paistis ja ilm oli mega. Võimaluse korral tasuks järgmistel leidjatel raamatut tuulutada. Peitjale tänud, teist korda Ruhnu saarel.

Taskulampidega liivadüünide vahel ja kummalise maailmalõpumeeleolu jätk. Miki rääkis sealsest laulvast liivast, aga kahjuks polnud ilmastikutingimused tol päeval vastavad, et seda ise kuulda. See-eest laulsid tuule käes piirivalve radarimasti trossid ja lõunasse suunduvad linnuparved. Aitäh.

Väljas oli juba mõnus pimedus, kakerdasime nagu kaks tola seal Limorannas ringi ja otsisime aaret. Mingil hetkel avastas Merilin, et vihje on ka, peale seda tuli kiirelt. Koht on mul varasemast tuttav, käinud seal ujumas ja liiva laulutamas. Oli tore ka vahelduseks öösel sattuda.

 1 

Siiapoole kulgemisel pääses janu juba üllatama, õnneks olime piisavalt varustatud orgaanilise materjaliga. Tegelikult muutus see üsna koormavaks. Aga muusikaga rannakohvik oli küll see kus tahaks paar päeva peatuda. Mida kõike siis juhtuda ei võiks ( filmid on ju seda nalja ja romantikat täis, pole vaja Bali saarele minna, see kõik on siin ja lähedal). Aga ei saanud, rannas oli vaid muusika ja meie veel üks otsimine leidmata

 4 

Jalutasime mööda saare idakallast, mööda Limo randa paljajalu aardeni. Limo saunast kostus siia sobivalt regebiiti. Liiv laulis meiegi jalge all nagu lubatud. Aare lasi end lihtsasti leida just nagu oodatud. Eriti teretulnud oli see pärast Allveelaevade aarde mitteleidu. Logisime, puhastasime ja kuivatasime natuke. Huvitaval kombel oli täiesti terve karp seest niiske, mingil ajal lausa vesi sees olnud vist. Seisukord siiski praegu hea, märjemad paberid-visiitkaardid viskasime välja.
Tänud Erkole toreda koha ja hea suure aarde eest! Ruhnu saare eelviimane leid. Ja nüüd jooksujalu Saatpalu kontserdile ja temalt Ruhnu kultuuri logiraamatusse nime võtma :D

Kastis sõidust tuulest viidud

Kiire leid, aare niiske.

Kes leidis aarde, kes käis meres laineid püüdmas, kes pikutas või lausa tukastas. Tänud peitjale.

Väga ilus koht, aitäh!

Meie viimasel päeval Ruhnus avastasime Limo randa ja leidsime aarde koos rannaga. Peale leidmist tegime liivatunneleid lõbupärast. :D

Ruhnu paadi- ja rattamatka kolmas aare. Vaatamata saare kaugele asukohale muust mandrist, oli rannas suhteliselt palju rahvast.

Väga kenad liivikud, mis tõepoolest siin-seal laulavad. Esimese lauluelamuse saime juba paar päeva varem Överkirkes. Täname peitjat.

Saare teine aare ja siia tulime Överkirkest mööda mereranda jalutades.Mõnus jalutuskäik, laulvad liivad ja fantastiline ilm. Tänud peitjale.

Peale ilusat aega paradiisirannas sai ka see aare üles otsitud.

 1 

Viimaseks Ruhnu aardeks jäi Limo. Oo mis paradiisirand. Ilusad liivaluited ja taldade all muusikat tegev valge liiv. Sulistasin natukene ka põlvekõrguses vees aga ujuma ei hakanud minema. Istusime kaldal oleva väikese palgi peal ja nautisime õhtust vaadet merele. Lahkudes tuli meile vastu viiuldajate laager, kes kõndisid kahe -või kolmekesi ja paarikümne meetriste vahedega. Kui Ruhnus on kombeks igale inimesele naerata ja talle teretada, siis pärast ca 40ndat viiuldajat oli küll juba kopp ees. Tegelikult sai vist mõnele teiselegi inimesele ühe päeva jooksul vast 5 korda tere öeldud. Tallinna inimesele on see päris harjumatu Nüüd kodulinnas on mõnus tuimalt igast inimesest mööda kõndida.

Kuigi kõik aarded said juba esimese päevaga leitud, siis järgmisel päeval siiski jätkasime ülejäänud saare avastamist väikeste matkadega. Näiteks põhjakaldal olev Kuunsi rand on väärt külastamist. Saime seal ka mitu peotäit muulukaid nahka pista. Överkirke muidugi ka ülimalt kaunis paik. Oli nii palju kohti, kus polnud aaret aga mis vääriks tutvustamist. Kiusatustele suutsin vastu panna ja minu poolt jäi saar maha sama mitme karbiga kui ta oli minu saabudes. Kolmandal päeval kui tagasi mandrile pidime minema, siis oli kohe nii suurepärane ilm, et lisaks pilvitule taevale oli meri peaaegu et peegelsile. Tänu sellele sõitis kiirkatamaraan kohe erakodselt kiiresti ja olime kahe tunniga juba Munalaiul. Kindlasti naasen Ruhnu saarele ka tulevikus. Tahaks ära proovida ka lennukisõidu sinna saarele.

Aitäh kõigile peitjatele, kes on võtnud vaevuks sinna saarele oma karpe panna.

Leidsime aarde koos huviliste noortega, kui olime Ruhnul laagris. Tegime noortega 12 km ringi poole saare ümber. Limo oli põnev ja ilus koht. Aitäh aarde eest!

Leitud ja logitud. Aitäh peitjale!

Tee läks rataste jaoks väga liivaseks ja lõpu vantsime jala. Väike kõrvalepõige logimiseks ja edasi Limo randa. Tänud.

Leidsime õhtu hämaruses. Pikk päev seljataga sai ilusa lõpu ja homme uute aarete jahile ja saarega tutvuma.

Ruhnule reisi eesmärk oli seekord küll teistsugune, aga aarete leidmine sobitus sellega suurepäraselt ja sai ka mõni reisikaaslane geopeituse saladustesse pühendatud. Aare oli oma mõnusas peidikus kenasti paigas ja pakkus nii mõnelegi esmaotsijale suurt leidmise rõõmu.

Leitud.

Täname peitjat ilusat randa tutvustamast.

Tagant järgi login end ka ära.

 2 

Teel aardeni jäime totaalse paduvihma kätte ja jõudsime Limo saunani läbimärgadena. Ootasime sauna varjualuses vihma raugemist ja seejärel kiirelt aarde järele. Aitäh!

Suure ringiga Limo poole minnes jäi teele Naksitrallide küla

 1 

Peale korralikku paduvihmas jalutamist ootasime Limo sauna juures paremat ilma ning suundusime aaret otsima. Leiuga tuju taas positiivne jätkasime teed tuletorni poole. Jätsin mõõdulindi.

Käes... vaatamata esmasele eufooriahetkele :)

Tnx peitjale!

Leitud Ruhnu avastusretke käigus. V: ei miskit J: konn

Leitud, EVEJ

 7 

Heh, sedamoodi lennukiga polegi veel skoorimas käinud :) Kaks suve olen sõiduplaane tudeerinud - no kuidagimoodi ei klapi. Aga Ruhnule muudkui tõmbab. Mingil hetkel avaldusid talvised lennuplaanid ja siit paistis suisa mitu kohalepääsemise varianti, paremini teostatavad kui suvised laevatripid ...

Lootsime Pärnus reklaamitud naispiloodi otsa sattuda, aga niipalju siiski ei vedanud. Lennuk on pisike, kaheksakohaline, istud teises reas ja piilud ülepiloodi õla, et mismoodi see lennukijuhtimine siis tegelikult käib. Ilm on ilus, tuul vaikne, lend on üllatavalt raputusevaba ja sujuv. Ja madal - laseb viimse kui jääpraogi üle vaadata. Pärnu laht on jääs, vaatame igatsevalt sorgu poole, aga ei, seal on juba vaba vesi, lootusetu. Vahemaandumine Kihnu käib kähku, neljas reisija lahkub ja edasi on ainult suur sinine. Kaarel pakub lahkelt, et Ruhnus tulla buss vastu, aga täname ja läheme oma teed.

Ruhnu on puhta ilma lumeta, kui mõni üksik vallijäänus välja arvata. Rahu ja vaikus, vaid rebase hais on üleval. Jalutame, naudime männikut, luiteid ja liiva, seda samblamaastikku. Ja siis ongi aare - geps juhib kenasti kohale, raban karbi ja panen ta korraks selja taha peitu, kuni Levia kah tühja peiduka üle vaatab ja mu käest karpu hakkab nõudma. Nimed kirja ja sauna uurima.

Kõik jonksus ja aitüma Erkole kutsumast!

 1 

Hea lihtne leid. Panin pisut varjendit ka peale, et väga silma ei hakkaks. Aga nagu ma kohaliku jutust aru sain, siis ruhnlased on Geopeituse mängust teadlikud ning ohtu aaretele ei ole :)

Leitud, logitud, tänud Erko!

 1 

Aare asus otse meie ööbimispaiga taga ja kripeldas kogu esimese õhtu ja öö. Hommikul kaapisin enne sööki kohe otsima ja Ruhnu esimene aare oligi käes. Aare heas seisukorras ja maskeerisin seda ka natuke. Rand on muidugi imeline ja mul on õnn siin nädalajagu peatuda.

 1 

Imeline metsatee ja kaunis rand. Aare leitud kiirelt!

 1 

Pisikene Ruhnureisikene andis võimaluse ka seal asuvad aarded üle vaadata. Algselt kahtlustasime üht teist võimaliku peidikut kuid gps-i numbrid näitasid pisut muud. Logitud ning tänud peitjale. Rand endiselt kena.

 1 

Limo randa rattaga minnes valige jalgrada, mis läheb suure tee kõrvalt puude vahelt. Muidu jalutate ratas käekõrval.

GP 1415 / GC 1656

 1 

Olge liival sammumisega ettevaatlikud. Liivas elavad liivalõvid. Ma ei tea, kas nad on kaitse all.

Ruhnu kõrb - Limo rand

Augu põhjas varitseb liivalõvi kergeusklikke sipelgaid

Ja neid on palju

Ilus on see rannake Ruhnus. Liiv on valge ja laulab paljaste jalgade all. Tänud!

Unustasin: jätsin aardesse SD-kaardi, millele on salvestatud Eriti Kurva Muusika Ansambli valitud lood. Kollektiiv enam ei tegutse, autoriõigustetst ei tea miskit. Nautige ja saatke edasi.

 2 

Kui hooaeg läbi, siis tasub külastada väikesaari - trampisin mööda saart nii mis jaksasin, nägin kokku inimesi vast kahe käe sõrmede jagu. Limo aare tuli tänu täpsele koordinaadile kiirelt. Aare korras ja kuiv. V: sigareti.

Greetings from Riga.

Nemad jätsid sigareti. Nimed suht segaselt kirjutatud.

Liepajast pärit ARNISV leidis.

Täpsutatud koordinaadid: N 57° 47.910 E 023° 16.276 ehk N 57° 47' 54.60" E 23° 16' 16.57"

Palun Adminil koordinaadid ära muuta!

 1 

Lõpuks oli geo läbi ja algas ka peitus! Rattad jätsime kuskile künkale, vihje oli ilmne ja läksime logima...tükk aega läksime. Kõik silmapiiril olevad vihjed "läksime" läbi ja siis hakkasime otsima. Aega oli, õues 30 ja pluss, karp on suur, asi see leida. Polnudki asi, vist väike näpukas peitjal vaid, kuna karp oli nullist mingi 50-60 emmi eemal, aga vihje kohas. Lisaks märgunud ihule, sai ka vaim virgestust ja tagasi sadamasse, mööda rannaliiva, ei suutnud minagi vastu panna soovile supelda. Mõnus, kui kell jalaga kanni ei tao ja enne järjekordset merereisi, topitakse kõht pannkooke ja moosi täis(ekstra tänud kaaslasele viimaste tassimise eest). Aarde eest aga tänud peitjale!

 3 

Niisugust randa polnudki varem näinud. Jalgade all krõbises sammal ja rattasõidust ei tulnud selle peal midagi välja, no ei tahtnud lihtsalt sammalt lõhkuda. Nii jalutasime krõbinal nulli ja olime hetke sõnatud. No polnud siin seda mida me otsisime. Vaatasime laiema kaarega ja silma hakkas tohutu suur isend, kuid temas polnud õigel kõrguses sobivat uuret. Edasi vaatasime suurema perimeetriga alal ringi ja mingi hetk leidsime ka otsitava, hetkenullist oli asi 50 m eemal. Kuna levi polnud siin rannas ollagi siis sai hiljem peitjaga ühendust võetud ja täpsemad koordinaadid saadetud. Nüüd tundub asi ka maaameti järgi õige olevat :). Logiraamat oli taas neitsilikult puhas ja saime kirja esimese logi.

Edasi viis tee vee äärde, kus siis katsetasime mööda veepiiri sõitmist. Peris huvitav kogemus, ainult et naha võttis hirmsasti märjaks. Kuna paadini oli veel aega ka, siis sai merre kõnnitud ja no andis ikka kõndida. Enne lõppes minu jaks kui meri läks sügavaks. Aga sellest polnudki lugu, tundus, et mida sügavamaks läks, seda jahedamaks läks ka vesi, seega madalikul kinni oli täitsa hää mõnuleda :). Viimane mõnulemine oli sadamas . Küll pannkoogid maasikamoosiga maitsesid hästi :D ( oleks Maku eile külla tulnud, poleks neid pannkooke ilmselt enam olnud :P ).

Süües teritasin kõrva, mingid kahtlased sulpsatused kordusid iga hetke tagant. Läksin siis asja uurima ja no iga kalamehe unistus vaatas mulle vastu. Merevesi oli kalu paksult täis, võta või kahvaga välja ;).

Tänud Erkole vahva päeva organiseerimise eest Ruhnu saarel, kuhu me õnneks enne lennukiga kohale ei jõudnud kui uued aarded paigas olid :D!

kalakesed

tagasiteel püüdsin vikerkaart ;)