Metsaoti seif

Paistab, et oti seifiga on ühel pool. Ajahammas on oma töö teinud. Jäi vaid imetleda tehtud vaeva, aga lahendada enam ei saa.

Pikalt umbluu mõistatus olnud ja pidevalt edasi lükanud. Seekord siis sai asi ettevõetud ja ära logitud. Tänan

leitud

Väga põnev jaht. Logiraamat on veidi niiske kuid peab veel vastu.

Aitäh. Oleks tahtnud idee alguses sinna jõuda, ikka vaeva nähtud.

Leitud

Jalutasime seeneämbriga aardeni, tore mõistatus, kahjuks kohapealne teostus hakkab ära väsima. Täname ja soovime karuotile head talveund:)

Koht oli kaardile ammu kantud. Tuli vaid leida võimalus valges kohale tulla. Täna sai jalutuskäik ette võetud, jube palav siin, 30 kraadi näitas auto temperatuuri, Tallinnas pidi sadama ja müristama. Käidud, tänud

Tänaseks sobis hästi üks väike jalutuskäik metsas. Ja kui ilus mets siin veel on. Kahju vaid, et karuoti varandus enam eriti kaitstud pole, sest šeif hakkab ajahambale tasapisi alla andma. Vahest on kellegi liialt jõuline käsi ka asjale kaasa aidanud, aga katusest tükk lahti. Aga muidu kõik kenasti korras. Tänud peitjale igavesti vahva teostuse eest.

Väga tore aare, leidsime kergesti. Aare oli heas seisus. Aplaus peitjale!

Leitud tänan

Leitud, logitud, tänan

Aitäh aarde eest!

Kui eelmisel õhtul selgus, et Viru Folgi tõttu jääb meie matkamise plaan Käsmus teostamata, siis võtsime sihikule järgmise poolsaare. Salme sai hoobilt mõistatuse lahendatud ja täna tulime vaatama, kus see karuke oma varandust hoiab. Seifini viis väga mõnus metsatee, kus kilomeetrid lausa lendasid. Ühel hetkel teatas Salme, et aare 50 meetri pärast. Vaatasime selle uhke rajatise üle, natuke uurimist ja oligi seifi avamise nõks avastatud. Sees oli päris niiske keskkond tekkinud, õnneks kõik väärtuslik kuiv ja korras. Täitsa vahva aare, suur tänu!

Vat ütle nüüd, polnud üldse plaanis seda aaret otsidagi. Lihtsalt tulime Eneli perega siia matkarajale, kui olime Võsu rannakohvikus kered täis puukinud ja sünnipäeva jätkuks mõtlesime, et teeme väikese matka. Ja siis teadsin, et siin üks aare on. Aga no et ka teine? Lihtsalt vaatasin kaarti ja mõtlesin, et ah, mingi mõistatus. ja siis näitab, et mul nagu asukoht vahetatud. Mida hekki. Tegin uuesti geokontrolli oma muudetud koordinaatidega ja sain roheliseks. Ausalt öeldes ei tea üldse, millal ja miks see lahendatud. Siinkandis aardeid olen minimaalselt otsinud. Ja niisama kuskil teises Eesti otsas olevaid mõistatusi ei lahenda pea kunagi.

Aga kui juba, siis juba. Lõpus pusisime siis juba 6kesi selle asjanduse kallal ja lahti me ta ka saime. Lahe teostus. Takkajärgi ei mäleta ma mõistatusest midagi, kuid logi on logi ja samas idee oleks, kuidas lahendada ka. Ju siis on idee ka õige.

Väärt aare, aitäh.

Rahulik metsatee viis meid õigesse kohta. Metsas olime natuke pimedad ja tiirutasime päris mitmes kohas, enne kui õiget asja märkasime. Seif avanes mu näppude all kiiresti.

Esialgu põrnitsesin mõistatust ja kahtlesin sügavalt, et oskan vajaliku info leida. Siis võtsin appi loogika ja saingi GKi roheliseks. Nüüd kui vaatan muudetud vihjet, siis on lahendamine ülilihtne.

Kuna mu tõuks väsis Käsmus ära, siis tegin mõnusa jalutuskäigu. Vaikne rahulik metsatee viis mind kenasti seifini ja sealt edasi ka natuke. Tänan.

See mõistatus oli lahendamta, lihtsalt pole tegelenud sellega. Aga täna jäi see küsimärk minu teele ja teadvustasin endale, et hoian silmad lahti. Ja nii mingi esimene hädine rajakene, mida otsustasin kontrollida, mind seifi juurde kohe viiski. Oli see alles üllatus, või siis vedamine. Ka avamine õnnestus ja veidi sai ka hinge putitatud. Tore tükk, ei mingit elektroonikat. Soovitan ja kiidan!

Ega sellega just kergelt ei läinud. Aga suure kambaga ikka lihtsam selliseid asju leida, tänud.

Kui olime Majakivi külastamas, siis nendega, kel leidmata, vaatasime ka šeifi üle. Paraku peab ütlema, et see seadeldis tahab hooldust ning niimoodi ta ei avanenud nagu varemleidnute sõnade järgi avanema peaks. Tea kas on niiskus või jõuvõtted saatuslikuks saanud. Aga nimed saime igatahes kirja ning TB rändas nüüd Ingega edasi. Aitäh!

Tagasiteel ojakivi juurest sai juhuslikult ka seif leitud. Enne olime muidugi ka nullis uudistamas käinud. Lahe. Tänud! seifi jätsime hoiule ühe TB.

Juhtus aga nii, et karu maja juurest kodu poole jalutades otsustas üks matkaline teha suvalises kohas rajalt kõrvalepõike ja mainis kaaslastele, et käin korra vaatan selle puu taha ka, kas seal on äkki veelgi suuremad ja magusamad mustikad;) Kaaslased, selle asemel, et lasta teisel rahulikult parimaid mustikaid otsida, peatusid samuti ning keegi mainis, kas sul polegi see veel leitud? Ahjaa, õigus, nüüd meenus sel ühelgi, et siin kusagil on ju metsaoti seif peidus, mille otsimist on korduvalt plaanitud, aga siiani teostamata.
Lõbus juhus, et need mustikad täna just selle seifi kõrval kõige ahvatlevamad tundusid:) Pärast väikest pusimist õnnestus varandust kaitsev uks ka avada. Tore lugu, jääb ilmselt pikalt meelde, et vahel tasub puu taha kõrvalepõikeid teha, kui ununeb kaarti vaadata:)
Aitäh peitjale.

 2 

Ju olin selle mõistatuse kunagi ära lahendanud. Praegu peale vaadates tundub täiesti lahendatav asi. Igatahes nüüdseks on kohapeal ka käidud. Aitäh, tore oli!

Ott ja Ott

Seifi lahti muukimist ma pelgasin aga täna õnnestus see meil väga hästi.Aitäh!

Mõnus jalutuskäik ja uhke aare :) Tänud!

Seda edasi lükanud korduvalt, seekord sai teekond ette võetud, tänud laheda aarde eest :)

 1 

Leitud! Väga äge seif. Muidugi rahnu mahalükkamine seifilt ja tagasi panek oli raske. Tänud peitjale!

:D

Otti ennast ei kohanud kui ta seifile tasakesi lähenesin. Peab tunnistama, et ott on omale korraliku tagavara seifi kogunud.

See aare oli minu jaoks täitsa elamus, sest oli näha, et on vaeva nähtud. Nii idee, teostuse kui ka aarde endaga. Väga äge!

Tee oli kuiv ja õnnestus parklasse kohale sõita. Koordinaat oli mul mööda, aga georada viis kohale ja pärast väikest nuputamist saime aarde kätte. Kuna seif on sees väga niiske, siis jätsime asjad välja ja läksime kivi juurde jalutama. Eeldasin, et see on siin samas, aga pärast väikest jalutust ei jõudnudki kivini. Läksime tagasi ja panime aarde sisu tagasi.

Esimesel tutvustuse lugemisel vaatasin püüdlikult kirja ja panin siis kenasti kinni tagasi kirjelduse. Nüüd aga hakkasid selle kandi aarded vaikselt otsa saama ja põrnitsesin hoolikamalt kirja. Pärast mõningast google pommitamist hakkasin lampi leitud pildi taustal proovima. Numbrite osa tundus loogiline ja meeldis ka geokontrollile. Kirja algus jäigi suurest rõõmust ja hoobilt kiire hakkamisest lahendamata. Kulgesime kuni esimese tagasikeeramise võimaluseni ja sealt jätkasime parema enesetunde nimel jalgsi. Seifi leid oli kiire ja õnneks ta halastas meile ning avanes. Igavesti äge aare. Nimed kirjas jätkasime teekonda ka maja ülevaatamiseks. Täitsa arvestatav mürakas teine. Tänan.

Vaade Metsaoti maja katuselt

Leitud

Kodus lahendasin mõistatuse ära ja siin jäi üle vaid logima siirduda. Väga vahva aare, tehtud ka nii, et pikalt vastu peaks. Natukeseks Sten jäi nuputama, kuidas lahti teha kuid uusi hingi vaja ei läinud. Mõistus tuli appi. Pärast vaatasime veel lähedalasuva objekti ka üle. Aitäh vahva aarde eest!

Ega selle seifi leidmine nüüd väga kiiresti ei läinud, telefon juhatas jonnakalt valesse kohta, aga mõningase tiirutamise peale sai ta siiski leitud. Tänud peitjale!

Paar kilomeetrit mõnusat jalutamist suure kivini ja siis tagasiteel seifi avamine. Karu kapital on kenasti alles. Skandinaavia säästud on ka pisut eurointresse teeninud.

Panin ukse ette tagasi, aga ilma lukumehhanismita. Plaanisin ikka uue teha, aga ei jõudnud kuidagi nii kaugele.

Nii juhtub, kui kodutöö poolikult teha ehk kirjeldus põgusalt läbi lugeda, kõige olulisemad neli tähte koos sellega kaasnevaga kahe silma vahele jätta, otsustada, et aarde mõistatus seisneb ainult selle avamises ja kerge vaevaga saamise lootuses mõistatuse nulli kohale minna. Seal veel ka lolli näoga ringi vahtida ja korraks mõeldagi, et äkki on aare ära viidud. Vähemalt naerda sain jälle enda üle ja Lahemaale tuleme nagunii tagasi.

Matka kolmanda päeva alustuseks sõitsin kohe täiega puusse. Teel aardeni korjasin üles eranditult iga teelejääva ämblikuvõrgu. Kohapeal oli leid kiire. Aitäh!

Jätsime ka auto suure tee äärde ja nautisime metsajalutuskäiku. Otti kodus polnud, käisime elutoaski ära. Seejärel läksime aaret otsima, tehnikavidinad muudkui hüplesid, õnneks leidsime seifi ikka üles. Ütlen ausalt, et mulle sobis, et sai muukimata sisse, avamisnippide proovimine ja mõistatamine pole üldiselt minu ala. Aardest midagi ei võtnud, kuid jätsime karu. Täname, vahva aare ja suurepärane koht!

Karu eesaia lilled...

... ja kukekad

Aga mis see on?

Käisin üle vaatamas, et kuidas läheb Otil. Aga mehanismil vedru juba kolmandat korda puruks. Seekord on lausa peotäis juppe järgi. Noh olgu siis, ei taha need vedrud seal metsas konutada, siis saab ka ilma. Võtsin ukse kaasa ja teen natuke ringi.
Aare on kättesaadav, aga jah, hetkel vaba sissepääsuga.

Ilus päev!
Tänud aarde eest!

 2 

Mõningad abistavad juhised saime abiks kuigi pidime neid teepeal kohendama, et sihtmärgile jõuda. Lambro jätsime suurele teele ja niimoodi nautisime taaskord imelist kulgu sumedas metsas ja teineteise heas seltskonnas. Mõlemal meil tekkis taaskord selline rahustav ja puhastav tunne, kus kulged ja kulged ja loodad et tee kestaks ega lõppeks. Tunne nagu lendaks selleks jõudu kasutamata pilk silmapiiril, mis õnneks kuidagi lähemale ei tule. Vot sellises müstilises metsas siis peidab end metsaoti seif

Ilma liigset jõudu kasutamata sai lahti muugitud. Umbes minuti nuputasin ja meelitasin. Mehhanism muidugi geniaalne, kuid tiksuma seda ei saanudki.

Imeline päev geopeituseks. Ja milline teostus. Ei, lausa mitme milline teostus. Tore kui viitsitakse vaeva näha, väga korralik aare. Meie täname aaret ja head mõistatust.

Esimesed 2 tundi tutvusime karu maja, piksevarda ja tagahooviga. :). Siis loobusime, hakkasime koju sõitma. Tagasiteel autos lugesime uuesti logisid ning selgus tõsiasi, et olime šeifile ikka päris lähedal olnud. Tagasipööre. šeif leitud, kiirelt avatud, logitud, uuritud ning šeifi süsteemist aru saadud võis koju minna.

Mõni päev tagasi,ühel ilusal hommikul ärgates tuli inspiratsioon lahendada ära veel antud piirkonnas olev mõistatus, et mitte järgmisel korral jätta maha taaskord kollast täpikest. Mõeldud-tehtud ning geokontroll ka edukalt läbitud. Eelnevatest logidest võis välja lugeda, et tuleb ca. 1km jala minna ning üleüldse läheb sinna mitte just kõige parem tee. Valmistusime siis ette ning panime lapsele ilusti jalgratta ka igaks juhuks kaasa, kui sellega peaks seal sõita saama, et ta jaksaks selle rännaku meiega läbi teha. Sõites seifi poole, tõdesime et sinna läheb siiski täiesti korralik tee ning autoga pääseb praktiliselt vastu seifi sõitma:D Päris nii me küll tegema ei hakanud ning läksime viimased 20 meetrit jala. Arvasin et laudtee on sellepärast, et tee lõppeb ära, kuid ei - laudtee kõrval oli vähe madalam ja märjem lohk ning tee jätkub:) Täname toredale retkele kutsumast.

Niiskem lõik

Ekslikult arvatud lõpp-punk auto jaoks

Selle aarde otsimise esialgu välistasime, kuna mõistatusele ei olnud siiani pihta saanud, liiati asub aare kodust väga kaugel ja seetõttu ootas oma lahendamise järge. Pealegi ei mahtunud see aare tänasesse plaani. Mis aga kohe meelde ei tulnud, oli see et millalgi olin rohelise geokontrolli teinud. Seda tänu kellegi poetatud lausekatkendile, mis puudutas küll ühte teist aaret teise Eesti otsad kuid sellised katked on juba kulda väärt. Mis aga kulda väärt ei olnud, see oli tee aardeni. Lausa kahju hakkas oma autost. Jätsime teise lõpuks 1 km enne seifi maha ja tegime meeldiva jalutuskäigu Henriko minu kukil. Hetkeks väike kahtlus küll tekkis, kas kuuldu oli õige aga nagu öeldakse usalda aga kontrolli. Seekord ei valetatud. Kõigepealt jäi silma pisike rada, mis suundus täiesti x koha peal metsa, mille lõpus paistis seif. Anne midagi seal nikerdas ja varsti uks avanes ning sisemus paljastas peidetud varanduse. Aitäh.

Päris lahe seif keset metsa.

Tänud siia juhatamast :)

Mõmmid on eluaeg mu lemmikud olnud, kuid Ott ju suur ja temaga rammu katsumiseks me ühendasime jõud. Seifi nägime kohe kõik. Mina Henrikoga olin kõige lähemal ja nii ma esimesena näppima saingi hakata. Mul oli vaid üks versioon. Etteruttavalt võin öelda, et kedagi teist ma meepoti kallale ei lasknudki, sest uks avanes nii kiiresti. Uurisin ka mina seifi sisemust aga ei mõmmigi saand aru, oleks siis tiba mettki olnud, neelud ju käisid... Hingede jutt ajas naerma kui sisu nägin. Tänud, sildid saad!

Olime nii vaimustuses sellest seifist, et muu vaatamisväärsus tuli alles auto juures meelde, tiba piinlik muidugi...

 1 

Peale seda kui autod keset metsateed jäid, teadmata kuidas pärast ots teisele poole tagasi saada, sammusime pea km jala edasi, seifi juurde viis kindel rada, nii et eksimist polnud. Muukimine õnnestus ka üllatavalt kiiresti. Põnev asi. Tänud.

Siinkandis sai palju aastaid tagasi tihti käidud. Pooled meist on kohtunud siin karuga ja sattunud karu talvekoopa ette. Seetõttu olid meil kaasas mitmed hääled ja peletusvahendid. Seekord karuga ei kohtunud. Aardelaeka avamine õnnestus Tarmol. Ei saanudki aru, kas oli vaja osavust, kannatust või lihtsalt õnne. Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!

Tiksuma oskasin küll panna aga mis edasi? :) Ja siis kui uks lahti oli siis muidkui vaatasin ja uurisin kuidas see mehhanismus töötab,töötas küll... no ma ei ole kindel, kas sain aru kuidas :). Väga lahe asi, aitäh!

Peale kartulivõtu aktsiooni sai kohale mindud asja kaema,mõistatus lahendatud juba pikka aega tagasi.Aarde asukoht sai tuvastatud üpris kiiresti aga vot selle avamisega olid raskused.Proovisin nii ja naa ainult tiksus teine kuid ühtäkki imekombel avanes, sealjuures saamata aru luku tööpõhimõttest. Meistriteos.Mis muud?Logid kirja ning tiksumise saatel astusime aarde juurest minema. Täname peitjat suurepärase teostuse eest.

Käis karuott oma varandust kaemas ja leidis, et seifi lukk on rikki läinud. Lasi selle siis uue vastu välja vahetada. Nüüd toimib jälle, nagu peab. Samuti kinnitas ott seifi jäigalt maakera külge- juhuks, kui keegi peaks tahtma sellega jooksu panna.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

 1 

Pikk ettevaatlik loksumine maanteelt, õnneks kordagi ei tekkinud kinnijäämise tunnet. Enne šeifileidmist sai kotitäis seeni üles korjatud. Mehhanismi ma tiksuma ei saanud, sellest hoolimata õnnestus väikese muukimisega karbini jõuda. Kui nii kaugele tuldud sai, käisin ka suure kivi juures ära. Tänud peitjale

Olime vist täiesti vales kohas, ei leidnud seifi, millalgi uuesti.

 1 

Jälle kunagi ammu lahendatud mõistatus ja ka kunagi korra kohal käidud, kuid siis oli seif värskelt asukohta muutnud ja ma ei leidnud jälgi eest. Nüüd läks seifi asukoha tuvastamine kergelt, kui juba kohale olime jõudnud.
Sõit oti juurde oli päris huvitav. Ma ei mäletanud teed eelmisest korrast üldse ja nii üritasin seda ikka suht kiirelt läbida. Auto õõtsus üles-alla, Veiko lendles mööda masinat ja ühel eriti tugeval rappumisel karjus Veiko "Iihhaa!", vihjates ilmselt millelegi.
Seifi avamisega oli ikka väga suuri raskusi. Abivahendi peale me ei tulnudki ja kui Veiko selle pärast peitjalt teada sai, siis, pean tunnistama, ma pole seda abivahendina ühegi aarde juures isegi kaalunud. Aarded on siiani olnud ikka liiga väärtuslikud. Aga kuna meil vahendit kaasas nagunii polnud, tuli ikka oma sõrmedele loota. Need olid pärast seifi avanemist lõpuks juba päris valusad, kuid vähemalt kätte saime. Kannatus oli küll juba katkemas. Tundub, et pangaröövil on minu osaks rohkem moraalne tugi kui vajalikud oskused. Tänud igatahes vahva lahenduse eest. Hiljem sõin vist koos kohukestega ka määrdeõli sisse.

 3 

Seifi poole kihutamine meenutas üsna täpselt Tulemasina aarde juurde sõitmist aga vahepeal on Inga pedaalitallamise skill ilmselgelt arenenud, sest seekord ei puutunud auto rattad peaaegu maadki kui me läbi metsa kihutasime. Seevastu on mul nüüd kaaluta olekust ettekujutus olemas, sest umbes pool teed olin ma istmelt õhus ja pea käis põmps-põmps vastu lage. Juma tänatud, et turvavööd on leiutatud muidu oleks võinud isegi plikade moodi kiljuma hakata!
Seifi leidsime kiirelt aga sealt edasi kulus üle poole tunni kindlasti. Mingil hetkel, kui olime seifi muukimisest ja vihaste Viru sääskedega võitlemisest tüdinud, helistasin peitjale ja kurtsin oma rasket saatust. Vähemalt saime kinnitust, et meie muukimistehnika oli seni õige olnud ja mõned minutid peale kõnet avanes varakambri uks ootamatult - võimalik, et peitja avas puldist vms. Vinge asi valmis tehtud, kahju et tehnika nii suurtele muukijate hordidele vastu ei pea.

 1 

Jah, kella vedru jälle pooleks. Ei taha see vene kellamehanism ei töötada ega ka vastu pidada. Pean vist uue panema. Aga praeguseks ta jälle töökorda seatud.

Mehhanism tundus katki olema ning vastavat tööriista meil ka autos ei ole, seega jäi seekord logimata. Ehk satume millalgi veel siia kanti :)

Mõistatuse lahendasin eelnev päev. Täna läksin seifi avama. Umbes 10minutit ikka pusisin seifi kallal. Jõudu ega tööriistu ei kasutanud. Mehhanism sees tiksus. Ei saanudki lõpus aru kuidas see uks nii lihtsalt avanes. Logisin. TFTC

 9 

Suveseikluse teel nopitud. Et kõigil teistel oli juba leitud, siis metsaoti seifi manu suundusin üksinda. Kodutöö oli mul enne Geojaani tehtud, aga tookord ei jõudnud siia tulla. Mis ühtlasi tähendab, et saadud koordinaadid juhatasid tühjale geoplatsile. Õnneks aarde suurus lubas rahulikult perimeetrit kasvatada ja peidukoht jäi peatselt silma. Taxulikult eeskujulik teostus, ei pidanud sugugi pettuma. Teadsin, et mul on seifi muukimiseks üsna piiratud aeg, seetõttu valisin alternatiivse lähenemise tööriista abil, aga mitte robustselt, vaid peenelt ja õrnalt - jõudu kasutamata, midagi kahjustamata ning tagavarahingi raiskamata. Aitäh peitjale, see on üks väga lahe seif väga mõnusas kohas, kindlasti soovitan!

Suveseiklejatega järgmisele seiklusetapile siirdudes suunati meie auto peale pagulane ... Luksemburgist :D Ühesõnaga papi marjaämbriga oli metsaradadel ära eksinud ega osanud enam tagasi oma auto ning kalli kaasa poole pöörduda. Kusjuures temaga suhtlemine polnud meil ka liiga lihtne, inglise keelt ta paistis küll õige pisut mõistvat, aga ennast väljendada absoluutselt ei suutnud. Ainus arusaadav pool-ingliskeelne väljend tema suust oli "Dank you". Saksa keeles katsetades saime vähemalt niipalju aru, et tal on hõbedane auto asfalteeritud tee ääres, aga millises suunas või kui kaugel, seda ta öelda ei teadnud. Maanteele välja jõudes pööras Paavo autonina lihtsalt suvalises suunas ja paarisaja meetri pärast vanamees juba hüüdiski: "Da ist es! Dank you, dank you!" Ehk geopeiturite keeles - leidsime kirvega 2.0 mõistatuse lõpp-punkti.

"Aber jetzt muss ich doch was bezahlen! Doch!" Tagapingil järgnes vaidlus Caro, Marje ja luksemburglase vahel teenustasu vajaduse ning selle suuruse üle. Papi lehitses vist esiti oma sajalisi, siis läks kõhklevalt üle 50-listele ning lõpuks - murdudes naiste sõjaka vastupanu all - leidis ka ühe 20-eurose. Suurhertsogiriigi kodanikud vist väiksemaid rahatähti kaasa tassida ei viitsigi... Igatahes kuna meie seiklusmäng oli põhimõtteliselt ikkagi aja peale punktide jahtimine, siis pikema vaidluse vältimiseks võtsid naised onul selle 20-lise näpu vahelt ära, peletasid ta uksest välja ja kütsime edasi. Tuli nii välja, et olime kilomeetrise taksoteenuse eest välja teeninud tasuta lõuna neljale. Teel arutasime veel, et turistile suurema tiiru korraldamisega oleksime vahest suisa rikkaks saanud :P

 1 

Oi kui kaua ma seda rattamatka ootasin :D Tegelikkuses kujunes meie väljasõit aga geotuuriks ja seda tänu vihmasele ilmale. Just selle aarde ledmise hetkeks oli aga ilm muutunud oluliselt paremaks ja meil õnnestus ka kaasa võetud rattaid kasutada:) Kaasreisijad olid sellest aardest niimõndagi kuulnud ning otsus otsima minna tuli väga kähku ja üksmeelselt. Aarde leid tuli kiirelt, kuid avamine kujunes oluliselt pikemaks. Mõningase ootamise ja katsetamise peale õnnestus lõpuks ka logida. Väga vinge teostus! Tänud peitjale!

 2 

Kes siis poleks kuulnud aardest nimega Metsaoti Seif. Teel Tallinnas t sinnamaani sõitsime mööda paarist tosinast aardest mis veel leidmata olid aga täna polnud tuju iga tupperware pärast pidurdada. Selle aarde puhul aga tegime erandi. Kuna vahelduseks hommikust saati sadanud vihmale oli korraks taevas veidi selgem, võtsime lausa rattad autokatuselt alla ja tegime väikese rattaretke. Seifi leidmine kaua aega ei võtnud, küll aga jooksis juhe kokku võimaliku avamismeetodi koha peal. Olles varem Kaevandusjumala altariga tutvunud, olime suht kindlad et jõuga pole siin midagi teha. Tuld me selle seifiga seekord siiski ei teinud, otsustasime hoopis logide lugemisega aega veeta et ehk inspiratsioonisädet saada. Mingid pisikesed kihulasemoodi elukad aga otsustasid mind selle juures eksitada, näppisin vahelduseks korra seifi - ja see avaneski. Uudistasime lahedat mehhanismi ja vist mõtlesime ka välja kuidas see toimib. Tagasiteel jõudis ka vihm meile järele, nii et rattaid katusele upitades saime juba korralikult märjaks.

 1 

Olime juba kaua planeerinud jalgrattamatka mooda Rmk matkaradu näiteks kuskilt kodust kaugel et poleks voimalust koju pogeneda. Näiteks siis Oandust Ikla polle mineval teel. Paraku polnud ilmataat jalgrattur vaid seenekasvataja. Vihma tuli korralikult. Metsaoti aarde aga otsustasime leida ratastega. Hästi monus rattatee kesk kaunist metsa. Kaugemale, palju kaugemale oleks pidanud selle aarde sinna rajama, oleks sel vihmasel päeval kauem soita saanud. Aarde leidmisel imestasin Indreku viisakat käitumist kui ta kolava ja selge häälega meid oma leiust teavitas. Tal oleks olnud pohjust ka vaikselt asi ara logida kuid tagantjärgi selgus, et see aare pole sellist sorti mis end kegesti kätte annab. Pipardas mis kole. Tubli kummardus aardemeistrile. Peenmehhaanika meistriteos. Aplaus.

Puudunud maskeering tagasi.
Kuna geomaantee paistis juba pea Võsuni ära ja seifi ümbrus meenutas rohkem töötuba, kui metsaalust, siis tõstsin seifi umbes 10m eemale.

 1 

Õnnestus geojaani ajal vaba aeg leida ja käepäraste vahenditega kell uuesti käima panna. Õhtul viisime ta paika ka ja nüüd toimib kõik jälle nagu vaja. Tõsi, osa maskeeringust vajab veel remonti ja see hetkel puudu.

 1 

Kellal on vedru katki läinud ja võtsin ta remondiks kaasa. Aare on leitav, aga uks pole lukus.

Leitud

Karuotile sai kella lastud päris pikalt, aga ei tea, mis suveuni talle nüüd siis peale tuli. Taskust võetud tööriist aitas ja rikkalikust tagavara-kotist läks nüüd kaks jubinat kasutusse. Kena mets ja aare, kui ta vaid peitja plaani järgi töötaks.

Leitud. Ei töötanud, üks vidin käib lausa küljest ära, kasutasime abivahendit. Aitähh!

mõistus ei teinud koostööd peidupaiga mehhanismiga. jõuvahendeid polnud kaasas. tundub äge värk olema ja jalutuskäik oli igati mõnus. kunagi jälle ehk.

Pärast mõistatuse lahendamist oli täna esimene võimalus minna maastikule. Kuna lubati nutikat seifi, siis jäid igasugused abivahendid nagu sõrgkangid ja gaasilõikaja koju. Kohapeal selgus aga pärast pikka katsetamist, et nutika seifi nutikas mehhanism ei tööta (vähemalt meie seda tööle ei saanud). Meelitasime siis teda sooja sõna ning hellade kätega ning ühel hetkel oligi uks lahti. EVEJ. Pärast käisime vaatasime kivi ka üle - on ikka põrakas!

 1 

Käis karuott vahepeal kodukandis käimas ja vaatas ka seifi üle. Imestas, et kes sellega mööda tuba ringi on tantsinud?! Õnneks oli sisu korras ja raha alles. Tegi ka väikse hoolduse lukule, et see ikka toimiks.

See aare on äge! :) Kuna varem oli meil leitud sama peitja aare Kaevandusjumala, siis võiski oodata vaid vinget asja! Ja nii oligi! Autoga saime sõita peaaegu aardeni. Aga paha poleks teinud ka väike loodusretk, kuna mets on seal väga kena! Seifi lahti saamine polnud kerge midagi. Pusimist ja ootamist oli omajagu. Lõpuks, kui lukk avanes, oli rõõm suur! Igatahes läheb see asi aasta aarde kandidaadiks kohe! Tänud peitjale suurepärase meistritöö eest!

Kodutöö oli tehtud mingi aeg ja täna sai siis kohale mindud. Kohapeal ei läinud kiiresti, lõpuks saime asja tööle ja saimegi nimed kirja.

Tänud peitjale :)

 1 

Ott-Ott, karuott. Hotentot. Hot-or-not. Umbes sellist keerulist rada pidi hakkas mõte rändama, kui oli vaja seda mõistatust lahendada. Tegelikult ju selge, mida teha, aga ei saanud kuidagi reele. Moor ühe heal hetkel siiski sai ja tegigi ära. Tubli moor. Mul jäi üle vaid ülemvaataja töö teha. Sellega sain õnneks hakkama.
Madalaga kohale tiksudes oleks edasigi saanud, aga tahtsimegi metsas jalutada. Vaatamisväärsus oli vägev, võimas, suursugune! Vaatasime ja turnisime seal ohtralt, korjasime ka prügi ära, mis aastaid põõsa all olnud.
Aardeotsing oli omamoodi. Algul ei saanud kuidagi pihta, mis me nüüd siis edasi teeme. Õnneks hakkas asi vaikselt siiski lõpuks tööle. Nagu vene telekaga :-D Vihjet tõlgendasime ka omamoodi. Lõgistasime siis kordamööda ust ja lasime kella. Ott magas ikkagi. Vähem kui kümnekonna minutiga avanes šeifiuks ootamatult ja unine metsaott kutsus meid sisse. Juhuuu! Tegime, mis me tegime, aga ära me tegime. Mina poleks küll julgenud brute force'i kasutada, tõdesin konstruktsiooni kaedes.
Logimise ajal saabus vaikus ja ega me päris kindlad pole siiani, kas asi ikka töötab või mitte. Aga idee ja kaadervärk on küll võimas, väga lahe! Suured tänud peitjale vinge asja eest! Soovitused, AA kandidaadid jm sildid on asjakohased. Superluks värk, päeva lemmik.

04/11/2015 Metsaoti seif / bear`s safe Visit Log Meil oli üks teooria ja kolm praktikat. Kui ühte teooriat oleks kohe väga tõsiselt võtnud poleks suurt kivi näinudki. Aga sama teooria taaskontrollimisel jäime sinna ajavangi. Mehhanism justkui töötas ja ei töödanud ka. Üle vindi on teda ikka korralikult keeratud. Just siis kui meile meenus kõikide abivahendite olemasolu 800m eemal olevas autos ja tagauks järgi andis, tuli lahti ka esiuks. Seda just niikaua kui oli imetlemiseks ja logimiseks vaja. Meeletu aeg kulus tagaukse remontimisele. Vahepeal uurisin ja näitasin carole ka mehhanismi toimivusvalemit. Väga tore asi on valmis tehtud. Aitähh!

Saime ka mõnusalt jalutada. Kivi oli nii suur ja võimas, aare väike ja äge :) Me veetsime seal vist oma tund aega käigu pealt vahendeid seifi muukimiseks välja nuputades. Seifiröövlid olid tasemel ja logiraamatuni me jõudsime. Aitäh!

5+ aare!

GP 1317 / GC 1558

Elmo jätsime kaugele metsa maha.

Vat see oli alles purk. Saime lahti ka. Panin lisaks veidi donotiiti ja vahetasin kaks pussakat ühe pudruka vastu. Tagasiteel sai soovituslikust mudasest kohast kaks korda üle sõidetud, et ikka turvaliselt tagasi pöörata saaks. Elektriauto on metsas üsna vastupidav. Rendiauto, mis viga kriipida-kraapida, pühib vähemalt saastakihi maha.

See asi oli mul lahendamata. Eile õhutul möödaminnes kaaslastele mainisin, et seda võiks lahendada. Ise ma numbriteni ei jõudnud, kuid õnneks olid teised minust tublimad ja saime siiski logima minna. See teekonna osa, mille me autoga ette võtsime, jääb kommentaarideta. Edasine oli mõnus jalutuskäik. Ja aare ise oli väga lahe. Aitäh!

 2 

Kodutööga suuremaid muresid polnud, koordinaat tuli üsna lihtsalt. Kui juba sealkandis, siis veeresin vaikselt sajakonna meetri kaugusele aardest. Seifi leidsin üles kiiresti, avamisega nii lihtsalt ei läinud. Tundub, et mehhanism vajaks veidi meistri hoolitsevat kätt, tuli kavalust rakendada. Katki tegema midagi õnneks siiski ei pidanud ja sain oma nime kirja. Pärast veel imetlesin teostust. Väga äge asi ära tehtud. Pärast tutvusime veel kohaliku vaatamisväärsusega ka. Aitäh peitjale.

Ei hakanud kiva loopima

Tanelil oli kodutöö juba päris ammu tehtud. Nüüd seadsime sammud välitöödele. Kohalejõudes paar silmatiiru ja seif, mis seif :) Tanel kavaldas seifi üle ja ilma igasuguste vigastusteta lahti ta sai. Väga andekas süsteem ikka ! Väga lahe aare! Aitähh peitjale.

 4 

Teine külastuskäik. Kaasas oli ka peoga targemaid, et ehk läeb siis kergemalt. Tutkit. Meie mõistus seda süsteemi jätkuvalt ei tunnistanud. Kuidagi see siiski avaneb, sest tol päeval seda ikkagi süsteemipäraselt leitud oli. Kasutasime varuvarianti. Lõppes see sellega, et sellal, kui meie Alexiga kappi lappisime, andis Merike Kajale auto juures esmaabi. Viimasel hetkel saime enne pimeda tulekut kadjama. Juba oli puude vahel näha vampiire, kes sooja vere lõhna peale kohale lendasid. Kuna velskri abist kategooriliselt keelduti jätkasime vahvate verevalamise lugude saatel oma geotuuri.

Mõistatuse osa lahenes miski aeg talve alguse poole, kui mõned päevad veel lahendamata mõistatuste kallal pusisin. Nüüd siis tekkis võimalus ka välitöödele minna. Autoga sai vaikselt ja rahulikult kulgedes üsna ligidale. Kohapeal näitas minu GPS üsna mituteist meetrit mujale, aga arvestades tema hommikusi vigureid, ei olnud see midagi erakordset. Koer tiris mind aga üsna kiiresti õigesse paika. Väga vinge vigur, endale uskumatult õnnestus mul üsna kiiresti seif lahti muukida ning varuosasid ning abivahendeid kasutama ei pidanud. Väga vahva asi, tänud!

Selle aarde puhul olin matkaja ja seifimurdja rollis.

Mõistatus lahendatud ja ristike kaardile. Igati tore teekond oli peidukani. Kaarti lugedes jõudsin ilusti aardeni. No oli toisel vast suurust. Hõikasin muukijad seifi avama. EVEJ Tänud peitjale.

Krista tegi ajutööd,meie muukisime.Ausalt ei saanududki aru kuidas seif avanes.Tagavarahingi ei kasutanud.

 5 

Ott on oma varakambri ikka korralikku karu tagumikku tassinud. Teab juba vanarahvas rääkida, et karul üheksa mehe ramm ja ühe mehe mõistus. Vaatamata sellele, et meil oli tol päeval kaasas kaks korda mõistust, ei suutnud me selle varakambri ust avada. Uksega lõgistades, kostus seestpoolt küll kahtlaseid hääli, aga just see viimane vajalik "piiks-piiks ja raha tuleb" jäi olemata. Me ei heida meelt. Vähemalt teame, kuhu metsa jõulude ajal kuusejahile minna. Selleks ajaks on müügile jõudnud ka igasugust pürotehnikat, mis rahakappi kindlasti avada aitavad. Kauboi filmides avatakse ju kõik uksed tükikese trotüüliga. Mis see uks siis teistmoodi on. :-)

 2 

Vahva seif oli :) Tänan!

Toon toonis :)

Keerasime suurelt teelt metsavahele, Esimene mõte oli, et toredas metsas elab see karuott. Siis hakkas tunduma, et miks pagan ta selle seifi nii kaugele metsa pidi vedama ja kõik kuused nii tihedalt teeäärde istutama. Ei aidanud midagi, ühel hetkel tuli jala edasi astuda. Aga ilus mets ikkagi :) Seif oli ka ilus. No ikka väga ilus, tükk aega imetlesime seda ilu. Siis tuli hakata mõtteid koguma. Selgus, et mõttejõu abil seifi ikka avada ei õnnestu, no õnneks on ka teisi vahendeid. Täname, suurepärane töö ja vaev on sellele aardele osaks saanud! V TB

Uus katse. Sain vist eelmise leidja minutid ka omale kraesse, mul läks igatahes üle 30 igal juhul. Einoh, au ja kiitus, küll ikka viitsitakse nikerdada. Seekord sai kõik kenasti tagasi, midagi ei kukkunud küljest ära, ausõna!

 1 

Õnneks polnud karuotti kodus. Siinkandis on mu sõbrad orienteerujad näinud sel aastal karuema kolme pojaga päris lähedal oti varandusele. Ma ei näinud täna ema ega poegi kah, kuigi vahepeal keegi suurem loom minust mitte väga kaugel liikvele läks. Pigem tundus põdra minek olevat. Aga oma kaasüürilised oli ta küll mulle jätnud. Minnes polnud väga viga, aga karu maja juures oli neil elukatel tõeline varitsus väljas. Ma küll M ja A moodi poolpaljalt metsas ringi ei lippa, aga see ei hoidnud va tüütuid tegelasi minust eemal mitte üks teps. Varanduse juures oli neid õnneks veidi vähem. Sain rahulikult asja aetud ja veidike varandust vahetatud.
Mulle väga meeldis. Kõik, peale põdrakärbeste. Need paluks järgmine kord eraldi kirstu toppida. Tänud ette!

Tänan aarde eest!

Metsaoti seifi tulime vist valel ajal otsima :P. Igatahes terve metsaalune oli salaagente-turvamehi täis ( sellised salalikud ja õite ligitikkuvad , lausa kleepuvad,tegelased ). MM olid kavalad, panid tumedad ürbid üle ja neid agendid eriti ei tüütanud. Mina ja A aga oleme oma punaste särkidega nagu kutsuvad "tule kiusa mind" plakatid. Ja tänu sellele rünnati meid ka kohe hooga. Vahepeal ei paistnud A nende kuhja alt väljagi, tuli siis teda sealt karvupidi välja sikutada. Seif, nagu arvata oligi, ootas meid ikka lahtimuukimata olekus. M rakendas oma muukimisnõkse(meie õpetuste saatel muidugi :P ) ja meie A -ga tegelesime veidra loitsuga , aegajalt juba täitsa kohtlaseid liigutusi tehes, sest agendid-turvamehed ronisid igale poole, no ja teate khm, khm ... püksi ka juba :P. Lõpuks saime seifi lahti kodeeritud ja varandusele ligi. Polegi ammu nii suurt varandust metsast leidnud. Jätsin omalt poolt kaks rändurit ka seifi hoiule.

Edasi oli kiire punumine päästva auto varju, isegi seened jäid korvi kogumata, sest agendid muudkui kiusasid. Imetlen M meelekindlust, agentide kiuste, endale talvevarusid soetada .No ja viimased ( tol hetkel ullikesed arvasime ,et on viimased :D)tegelased tuli autoaknast kõigi nelja tuule suunas loopida, kuid koduski avastasin veel peale põhjalikku uurete kontrolli mõne tegelase ülbelt tegutsemast .

Tänud peitjale vahva mõistatuse ja aarde teostuse eest, super mõnus on selliseid otsida!!!

 1 

Peale Võsu aarde otsimist, sai üks maitsetu kõhutäis omandatud ja oligi aeg metsa suunduda. Päriselt ei saanudki aru, et kas ikka tohtis ligemale sõita suurelt teelt, aga keelatud ju ka ei olnud ning nii hülgasimegi neljarattalise elektriliinide all ja siis läks jamaks: tohutu hulk põdrakärbseid avastas meie tuleku ja loodan, et viimased leidsin peast kaks päeva hiljem...õudsad elukad. Päev oli suht suvine ka olnud, mina lühikeses pesus ja nii ma tegingi seifi juures indiaani vihmatantsu nende peletamiseks. Ühel hetkel oli igatahes karp käes ja logi kirjas. Soovitan igati ja loodan, et sai ka "kood" lahendatud, aitäh ning sildid külge!

Ohohhoo! Ja soovituse silt külge. Mõistatus mõistatuseks, praegu isegi ei mäleta enam, kuna ja kuidas ta lahendus. Aga koordinaat oli arvutis ootel, toksisime ta gepsu ja saime kenasti kohale. Peitjaga konsulteerides sain need eraldunud jupid paika tagasi ja siis sooviti mulle edu muukimisel. Väga suureks üllatuseks avanes seif vähem kui 5 minutiga. Kuidas - no seda me ei räägi, aga täiesti viisipäraselt - ilmselt oli siis õige aeg. Väga äge asi, väga äge. Kiidan ja tänan peitjat! Ja seeni on sinna ka usinasti leiutatud ...

Mõistatus lahendasin lõpuks paraja pusimise peale ära. Kuna sealkandis ikka ringi liiklen, siis läksin lõpetama. Tore seif, aga siis juhtus midagi imelikku - asjad hakkasid küljest ära kukkuma. Ma võin käsi südamel öelda, et ei kasutanud mingit jõudu, praktiliselt ei jõudnudki väga katsetama hakata, kui esimene osa pudenes ja siis veel natuke. Rohkem ei puutunud, püüdsin kuidagi maskeerida. Jama värk, jääbki vist logimata.

 1 

Lahendasime täna aarde ja võtsime õhtul ka teekonna sinna ette. Väga mõnus koht! Ja veel mõnusam aare! Istusime, kükitasime, külitasime ja mõtlesime, kuidas seif avada. Dünamiiti ega jõudu ei kasutanud, lahti saime, kuid asjale pihta ei saanud. Kõik jäi nii nagu alguses oli, uusi detaile panna ei tulnud.

Käisime oti elukohta ka vaatamas. Leidsime sealt prügi plastikpudeli näol. Tahtsime kaasa haarata, kuid avastasime sealt seest paberi. Justkui pudelpost, aga kuival maal sügavas metsas. Kas mäng? Või infosilt, mille jaoks rohkem raha ei jätkunud? Või midagi muud? Jätsime selle sinna.

Keegi on seal natuke hasarti läinud ja ebasportlikult käitunud. Igatahes leidsin seifile mõned meetrid eemal uue ja pisut varjatuma asukoha.

Keegi kirjandustegelane on öelnud: Ma olen luksepa poeg ja muukmeistri pojapoeg ja kui minu südametunnistuse häält natuke vaigistada ei pea see lukk siin midagi. Minuga oli umbes sama, ainult et vaigistada ei olnud vaja. Aitäh! Tore aare. Koht on varasemast tuttav, Viive tegeles põhiliselt hiidmustikate korjamisega.

Ott on käinud oma varandust üle vaatamas

Mõistatuse lahendasin enne rattamatka kodus ära. Teel aarde juurde nägin mustika korjajaid kui ka turistidest seenelisi. Isiklikult ei näinud küll ühtegi isuäratavat seent. Tuvastades seifi, mõtlesin, et on alles huvitav meistriteos valmis tehtud. Ei olnud aimugi kuidas seda avada. Tegin sellega igast trikke ja kui sennekorjajad mugud lähenesid, siis istusin aarde otsa ja teesklesin mustikate söömist. Läksid minust kaarega mööda õnneks. Tiksusin seal oma pool tundi. Peas olid juba loobumismõtted ja siis üks hetk kogemata seif avanes. Pääsesin ligi seifi avarustele. Pärast seda uudistasin ka lähedal asuvat kivi. Lahe aare, kindlasti hindele 5. Tänud

Huvitav aare, ning kaugelt ei saa aru, vaatasime igalt poolt ei leia, kuni viimseks mehed seda leidsid :D Lahe jalutuskäik, ning sobib ka aasta aardeks ;)

Vaatasime päeva keskelgi veel, et ikka mitte ühtegi leidu, ja meil oli see lahendatud juba samal päeval, kui aare avaldati. Me pidime olema esimesed! Nii kahju, aga paraku olime lausa viiendad, sest jõudes kell 21:30 sinna olid umbes 12:30 esimesed leiud tehtud. Kuidagi saime lõpuks lahti ka selle aarde. Allan nagu tabas ära, aga Priit tegi viimased olulised sammud. Meil olid ka tööriistad kaasas, et vajadusel lahti lammutada - oli peitja ju lubanud, et lõhkumise korral saame kõik ära parandada... :)

Aasta aarde kandidaadiks! :)

Nädal peale aarde avaldamist ja ikka veel mitte ühtegi leidu? Vähemalt mitte ühtegi logi GP lehel. Nagunii oli plaan sinna kanti suunduda paariks päevaks, siis võtsime joonelt suuna karuoti juurde. Loomulikult oli lootus esmaleid ära teha. Teel oti juurde möödusime ilmselt Ruthist ja Vaimarist. Tervitused! Ott oma seifiga oli meie vastu õige lahke. Uurisime veidi mehhanismi ning lahti ta tuligi. Hakka või seifimuukimisega raha teenima! Logiraamatut avades selgus siiski tõsiasi, et kolleeg Prantsusmaalt tegi FTF-i ära, meile jäi siis auväärne STF. Võtsime kaasa aktiveerimata GC. Tänud aarde eest!

Aardele jõudsime lühemat, aga vist raskemat teed pidi. Einar oli juba ette jõudnud ja tiksus seal aarde kallal veerand tundi. Lahti saime, aga ise ka ei tea kuidas. Midagi ära ei lõhkunud. Sisu seifi vääriline. Aitäh!

Auto jätsime suure tee lähedale, et võtta ette ca 2km tore jalutuskäik. Käisime kõigepealt Karu maja juures ära, et ilus loodusobjekt üle vaadata. Etteruttavalt võib öelda, et see maksis meile stf-i. Aga mis sest, sest aare on ütlemata mõnus asi! See on väga vahvalt välja mõeldud, kellassepa täpsusega kokku pandud ja hästi viimistletud. Meie poolt saab see aare igatahes tulevaste edetabelite jaoks meelde jäetud.

Otsijatele paneks südamele, et seifi avatakse valgete kinnaste ja kuuldetoru abil. Dünamiit jätke koju! Praegu on kõik kõige paremas korras.

Leitud:) uskumatu teekond läbi metsa jälle. Vinge lukk ikka peal:d