Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kurisu neeluauk (ka: Kurisu koobas) on Hiiumaal, Kurisu küla lähistel olev karstilehter.
Lehtri ülemine serv on umbes 32-meetrise läbimõõduga, alumises osas kitseneb see 12 meetrini ja sügavus 6,2 meetrit. Selles kaob Pihla soost tulev oja maa alla. Suvel, kui oja on väike, võib näha kurisu põhjas paljandumas paest aluspõhja ja mustendamas väikest koopaava. Laskunud järsust nõlvast alla, ilmneb, et koopaava on just nii suur, et saab hädavaevu maa alla roomata. Algul on koopa põhi 3 meetri ulatuses veidi kaldus, tagapool aga horisontaalne. Koopa pikkus on vaid 6 meetrit, kõrgus 0,7 meetrit ja laius ava lähedal 2,7 meetrit. Tagapool laius väheneb ja 6 meetri kaugusel, kust edasi on juba võimatu saada, on laius 0,4 meetrit. Üsna koopaava lähedal jaguneb urgas kaheks: peakäik viib Otste küla suunas, väiksem pöörab täisnurga all paremale. Koobas läheb üle kitsaks lõheks asimuudiga 320 kraadi.
Kurisu koobas olnud vanasti poole laiem. Nüüd on see osalt mulda ja prahti täis. Neeluaugu põhja võib täielikult näha vaid südasuvel kuivaga.
Kevadise suurvee ajal kandub siia kokku nii palju pinnavett, et kogu lehter on veega täidetud ja osa voolab laiali ümbrusesse ning kogu koht meenutab siis väikest järve. Ojadel, mis järvekesest välja voolavad, merre väljapääsu ei ole ning suurvee vähenedes pöördub nende vool ja vesi voolab neeluauku tagasi. Mõnel päeval neeluauk täitub, öösel voolab aga tühjaks. Kui vett on juba parasjagu vähe, hakkab vesi vooluaugus keerlema. Kurisusse kaduv vesi tuleb taas maapinnale 3 km kaugusel Pihla küla vanal karjamaal.
Suure neeluaugu ümbruses on mitu väikest karstiava, kus vett neeldub maa sisse veel siis, kui suur lehter on juba kuivaks jäänud.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: vaatamisväärsus (1), soovitan (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC59QYA
Logiteadete statistika: 139 (98,6%) 2 1 0 0 0 0 Kokku: 142
Kõik oli täitsa kuiv ning kõnnitav siin. Huvitav paik, tänud siia juhatamast!
Vett täna polnud ja koopasse ka ei mahtunud. Aitäh näitamast!
Tulin huvist kohta üle vaatama ja mõtlesin, et ehk õnnestub ka üksiti aare leida. Praegu oli seal aga sügav järv ja kuna väljas oli lõikav tuul ning rätik eemal, polnud ka talisupluseks suurt soovi. Tulen kindlasti mõnel teisel saarekülastusel jälle läbi.
Esimest korda käisin siin enne geopeitust, kohe päris enne esimest aaret.. nii 26 aastat tagasi. Siis olime siin jalgrattaga ja see oli üldse mu esimene karstiga tutvumine. Siis oli see väga põnev ja müstiline paik. Nüüd aga olen nii palju näinud ja kogenud, et Kurisu tundub imepisikesena, kuid mälestustes on ta endiselt vägev. Ja nii see jääbki..
Tänan peitmast.
Esimese hooga sammusin julgelt vihjatud koha juurde ja läksin aaret võtma. Nagu on, ja nagu ei ole ka. Ah et nõndaviisi. Et on olnud, aga varvast lasnud. Aga kuule, see asi ju liigub. Ahaa, siin ta on, aga mina küll kätte ei saa. Koht kus naisterahva peenemad käed abiks ära kulusid. Ja käes ta oligi. Oot, hoia nüüd seda, ma käin toon mõned vahendid. Ning veidi hiljem sai kõik korda sätitud.
Nii sai nimi kirja ning aare ka tagasi omale kohale, kus ta olema pidi. Peitjale aitäh kutsumast!
Huvitav koht, täna täiesti kuiv, aga auk uuritud. Tänan tutvustamast.
Tänud peitjale siia kutsumast!
Ei ole väga koobaste ringleja tüüp, aga ka vljastpoolt oli huvitav piielda.
Koolivaheaja suursaarte trip. Found it: 24.Apr.2022 17:49 Kurisu neeluauk. Äge koht. Neid kurisuid nägime veel mitmeid oma teekonnal. Ilma aareteta neid otsinud polekski. Täname!
Vesi voolas vulisedes kivide vahelt ja kadus neeluauku küll. Aardeleid kiire. Tänud peitjale!
Sügisene puhkus Hiiumaal. Neljateistkümnes. Vesi kadus uhke keerisena kuhugi. Aitäh!
Neeluauguni viiv rada oli ilusti niidetud ja sammusime rõõmsalt kohale. Kahjuks mitte kõige pisematki veeniret seal praegu polnud ja vahtisime lihtsalt auku. Aare oli ilusti omal kohal ja korras. Kui üldiselt oleme Hiiumaal parmudest pääsenud, siis siin tiirlesid mingid eriliselt suured tegelased, kellele eriti meeldis meie auto.
Jätsin alguses valikust välja, kuid kui peaaegu otsa sõitsime, läksime vaatama. Palju parme ja väga suured! Need mis ikka lendavad. Tänud peitjale!
Logisime aarde ja läksime neeluauku vaatama. See oli ikka täitsa kuiv, mis kuiv. Imepeenike nire kusagil ikka oli. Aitäh meeldiva peatuse eest!
Esmalt vaatasime neeluaugu üle ja kutsa sai veidi end värskendada voolavat vett juues. Seejärel logisime aarde. Aitäh!
Aarde poole mööda sõiduteed jalutas vanamemm oma koeraga. No on tubli. Aarde kättesaamiseks pidime autost abivahendi tooma, lihtsalt nii külm oli õues.. Auto juurde tagasi jõudes, oli vanamemm koeraga jõudnud ka auto juurde , koer haukus ja mammi ütles, et naabrivalve.. Koer oli muidu sõbralik. Tänud
Sama siin. Läksin ka mina vaatama, kus see oja vuliseb kuivas jõesängis. Ja seal ta oligi ja kaduski.
Kes teada tahab, siis Ratturi talu Reigis pole just suurepärane ööbimiskoht. Kämpingumajakesed 44 raha öö kohta on võrreldes Kärdla 50-euroste villadega ikka suhteliselt lahja variant. Saunapeoks ja suurema seltskonnaga jõmistamiseks sobib hästi.
Lõuna paiku võtsime sihiks järjekordse kurja suu, mis muudkui aga neelab. Eesti geopeituses on esindatud vähemalt kolm erinevates maakondades paiknevat Kurisud, üks neist praeguseks arhiivis. Kui sisu ja mitte vaid nime järgi võtta, siis muidugi veelgi rohkem.
Seni kui Andromeda logiraamatusse sissekannet tegi, lippasin kiiresti natuke maad "ülesvoolu". Voolu, mida polnud täna suuremas osas küll näha, kuid siiski võis kuulda. Aitäh kutsumast.
Vägagi huvitav koht. Polegi varem niiselget karsti auku näinud veel kus oja solinal maa alla kaob. Tänud tutvustamast.
Auk oli täna üsna kuivik. Aga siiski ilus vaadata ja õppisin ka uue eestikeelse sõna ära kurisu osas. Mõnna.
Tarvo ütles juba kõik ilusa ära, aga kokkuvõtteks ilus koht, toredad inimesed, aare mõnus ja korras ning Hiiumaa reisi viimaseks aardeks ei oleks osanud midagi paremat tahta. Aitäh!
Marilyn luges teel aardeni logisid ja teatas, et kohutav võsakas tuleb. Panin juba vaimu valmis võsaks. Parkimiskohani jõudes nägime, et üks Tesla seisab seal - toh tonti, kes Teslaga võssi tuleb?! Pargime ära ja autost välja tulles näeme, et kaks meest trimmerdavad.
Seame sammud siis läbi värskelt niidetud muru/heina/umbrohu nulli poole ja trimmerimehed, kes just lõpetasid, sammuvad meile vastu. Soovisime neile jõudu, vanem mees ütleb, et "tarvis" ja küsib seejärel, et "kas sobib?". Muidugi sobib! Mis muret niimoodi logima minna.
Null oli täpne ja nimed saime ruttu kirja, uurisime neeluauku lähemalt ja tegime paar pilti ning seadsime suuna tagasi auto poole.
Auto juures hakkab vanem mees jutustama - saime teada, et neeluaugu ala kuulub temaga kaasas olnud nooremale mehele (ilmselt pojale) ja nad käisid siin heast tahtest muru niitmas. Mees rääkis veel kuidas ta 66ndal aastal oma isa toodud tutikad suusad esimese sõiduga siin samal neeluaugu künkal ära murdis ja kuidas ta oma esimese kala siit kividevahelt kätega püüdis. Kirjeldas ka kuidas 60ndatel suurveega kattis neeluaugu ümbruses vesi terve tee ära. Vanamehel oli ikka väga palju mälestusi siinse alaga.
Igastahes, aarde ümbrus on nüüd ideaalselt niidetud ja võib kontskingadega logima tulla!
Suur aitäh peitjale ja suur aitäh neile kahele kes aarde ümbruse korda tegid ja mõnusat juttu rääkisid!
See jäi ka meie Hiiumaa reisi viimaseks leiuks seekord, ideaalne lõpunoot.
Oma vaistu tuleb ikka usaldada. Kui koliseb, tulev teada saada miks koliseb. Leitud.
Nirgiratsanik pissis, Niilisina raputas ja nii tableitud saigi.
Kurisu'd on tuttavad, on neid meitegi kandis mõned. Praegusel kuival ajal jah kahjuks vett ei olnud kuskil, aga püüdsime siis ette kujutada. Aitäh kutsumast.
Nagu arvata oli, siis praegusel kuival ajal midagi näha ei olnud. Või siis pigem, kurk oli täies hiilguses näha, vett aga polnud kuskil. Aga veeuputuse ajal jälle saartele ei sattu.
Ehk on suuremate vete aegu koht mõnevõrra võimsam. Praegu sai ära nähtud, aga natuke kuiv tundus olevat.
Geograafia 01 sai Hiiumaal kokku. Võtsime endale õhtuse praami, et oleks aega Hiiumaal ka ringi vaadata (ja aardeid noppida). Kuna sihtmärgiks oli täna jõuda veel kõrbesse, ja aega praamini ei olnud enam ülearu palju, siis ütlesin Kätlinile, et jätame selle aarde vahele. Ristmikule jõüudes, kus silt juhatas neeluaugule, ei suutnud ikkagi kiusatusele vastu panna, Kätlin ainult pööritas silmi ja arvas, et tore oleks ikka praamile jõuda täna. Kohapeal ei tuvastanud ühtegi mõistlikku lähenemisteed, seega sõitsime niidetud põllule. Kätlin uudistas kurisuud, mina logisin aaret. Kahju, et vett ei ole, ei näe, mis siis toimub siin. Edasi põrutasime otse läbi metsa kõrbe suunas. Praamile jõudsime muidu ka.
Leitud!
Kirjelduse järgi võib arvata, et suurvee ajal on siin palju ägedam vaatepilt. Hetkel on kõrge rohi, millest on kitsuke rada läbi jalutatud. Aare leitud, aitäh!
Ühinen eelkõnelejatega, et kena auk keset Hiiumaad. Aga lootus siin kerget piknikku pidada luhtus. Polnudki kohta, kuhu vihmajärgses hetkes end toetada. Kaugelt tundus, et justkui miskit on. Nii panimegi logid kirja, piilusime augu servale ja tatsasime piknikukorv näpus autosse tagasi. Hiiu dieediks sai see nimetatud- jalutuskäik piknikukorviga, sisu puutumata!
Aare korras! Aitäh!
(Üleüldse jääb Hiiumaal mulje, et kunagi suure hurraaga rajatud infotahvlid-postid-sildid on tänaseks justkui unustatud vaeslapse ossa sattunud. Nii palju oli tühje infotahvleid näha.. kahju.)
Väga lahe koht. Jõgi neeldus maa alla. Aitäh siia juhatamast!
Selle aardeotsimisega sai taas selgeks,et liigsel gepsu usaldamisel mingi aps tuleb. Sellega ei läinudki kaua aega. Meie tee läks järjest kitsamaks,vähem sõidetavamaks ja kellegi hoovis me olime. Pererahvas tuli ka külalisi kaema. Me muidugi ajasime kõik rumala gepsu süüks. Eespool kus tee pidanuks edasi minema paistis suurem kraav ja võssakasvanud tee. Küsisime pererahvalt,et kas edasi ka siit pääseb. Perenaine tunnistas pikalt me madalapõhjalist ja ütles,et ega me kraavist kaugemale pääse. Saime hoovis ringi pöörata, soovisime kõike paremat ja asusime taas gepsu usaldama. Teisel korral vedas paremini. Tänud selle pisiseikluse eest!
Üks on selge, geopeituseta poleks ma siia sattunud. Kui juba kohal, siis tutvusin ka stendi ja jõesängiga. Tänud näitamast!
Tore koht, aga ilmselgelt vale aastaaeg selle külastamiseks. Õnneks oli kõrge rohi ühelt poolt maha niidetud, nii et ei pidanud vihmamärjas padrikus sumama. Gepsu suunas veidi teise kohta, aga vihje oli abiks. Huvitav fotonäitus oli ka seal kõrval, mis koha hiilgeaegadest aimu andis. Aitäh siia juhatamast!
Koordinaat pisut mööda, aga loogilisi peidukaid seal palju polnud. Tuli kiirelt.
Tänud!
Ohakad olid rinnuni. Tundub, et muru seal ei niideta. Muidu täitsa äge.
Hiiumaa naeratama 24/57. Hea, et siia suurvee aeg ei sattunud, muidu oleks ilmselt paadiga pidanud tulema nagu piltide järgi otsustada võib.
Seda kohta polnud isegi mind ringisõidutav suvine hiidlane külastanud. Õhtuhämaruses oli avanev pilt nauditav.
Järgmisel päeval pärast tormilist Saare Seiklust 2016 - Teistmoodi Hiiumaa oli praamini aega ja jõudsime ringi vaadata ning mõned aardedki teha. Kurisu neeluauk oli varem Hiiumaal käies teekonnast välja jäänud. Seekord vaatasime ka selle vahva loodusnähtuse ära! Tänud peitjale!
Oli ikka vägev vaadata kuidas vesi kadus kuhugi. Leitud logitud. Aitäh peitjale.
Nagu Martti logist lugeda võib oli hetke suurimaks elamuseks näha umbes 20 m peal einestavat metssiga kes meie aardekrõbina peale otsustas igaks petteks uttu tõmmata.Tänud huvitavat kohta tutvustamast!
Aarde juures pidime olema hästi vaikselt, kuna all kraavis einestas metssiga. Algul ehmatasin ja vaatasin, et pisike karu, aga siis oli kuulda ka röhitsemist. Kui aaret võtma hakkasime, pani ta siiski plehku, vaadates imestunult, kes seal küll kolistavad. Aitäh!
Teeviit oli olemas, aga teed polnud :D Aarde leidsime sellest hoolimata. Aitäh!
Ka meie imestasime olematu tee üle. Kahjuks oli rohi pikk ja vett hetkel vähe aga vulinat oli korralikult kuulda. Logimiseks tuli veidi vaeva näha.
Väga armas ja huvitav koht. Vett ei olnud, aga maa alla ka pugeda ei saanud. Kohalikud mugud pakkusid, aarde panna nööri otsa ja veega maa alla lasta. Õnneks oli aardel korralik peidukoht. Ja sellist ajaloolist välifotanäitust nägin ka esimest korda. Tänud kena asja eest.
Aarde leidsime ruttu. Pilte vaadates ei usukski, et seal nii palju vett võib olla. Hetkel ainult pisike oja nirisemas ja rinnuni hein.
Esmalt imestasime pea olematu tee üle, siis imestasime vähese vee üle ja lõpuks oli ka aare nii kavalalt peidetud, et ei jäänud muud üle, kui ainult imestada. Osa meist on siin kunagi kooliekskursioonil käinud, aga praegu poleks aardeta siia küll uuesti sattunud. Avastamist väärt koht igatahes, suurvee ajal tasub võimsama elamuse saamiseks tagasigi tulla. Aitäh!
Vaatasime selle augu siis ka üle. Vett oli kahjuks vähevõitu ja parim vaatemäng jäi saamata. Aare seevastu hea. Täname!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
Leitud ja logitud. Tänud peitjale kohta näitamast!
Jalutasime kohale, uurisime auku ja logisime. Tänud peitjale!
Märg ei olnud, aga jube mudane. Põnev oli näha auku ja ette kujutada, kuidas vesi sinna kaob. Aitäh! :)
Eks Alex ja Merike nägid seda kohta esimest korda samal üritusel, kus meiegi osalesime. Tore, et nad siia ühe geopeituse aarde pillasid. Nüüd oli jälle põhjus tulla. Oma hiilgust ja suursugusust näitab Kurisu ilmselt kevadel suurvete aegu. Siis oleks õige aeg külastuseks. Eks näis võib olla õnnestub ka see kunagi. Täname!
Mina olen karstiauke ennegi näinud, aga ema oli väga võlutud sellisest loodusimest. Fotod olid kah toredad. Võimas vesi on siin ikka kevadel. Aitäh!
Auto jäi teeäärde ning sammusime koos krantsidega neeluauguni. Auk õnneks koeri alla ei neelanud ning vihje ei jätnud aardeotsingutel eksimisruumi. Logi kirja ja edasi. Tänud!
Vihma sadas ladinal ja kolm ühesugustes rohelistes keepides tonti käisid heinamaal osti otsimas:) Tänud. Olime selles kohas küll esimest korda.
Vahva ja huvitav koht. vihma sadas küll, aga kahjuks oli vaatemänguks vett puudu. Tänud viitamast
Meil oli lõbu laialt, kuna nullpunkt jooksis mobiilis siia sinna. Loogika viis sihile, kuid aarde kättesaamine on ikka omaette ooper.
Rohi oli vastikult märg ja nii ei tahtnud seal rohkem sumbata kui vaja. Aare tuli õnneks esimesest kohast välja, mida kontrollisin. Äge koht iseenesest. Aitäh peitjale.
Neeluauk oli kahjuks kuival, oleks huviga vaadanud kuidas vesi maa-alla kaob. Leid oli väga kiire.
Vaatasime augu üle ja leidsime aarde esimesest vaadatud kohast. Kättesaamine oli natuke keerukas. Aitäh!
Kena, et siia selline fotogalerii on üles pandud. Saab aimu, mis siin ka teistel aastaaegadel toimub. Vesi kadus kuhugi...
Tavaliselt olen ma Kurisu neeluaugu sildi juurest ikka paremale pööranud, nüüd sai vaatamisväärsus ka ära nähtud, praegu oli näha vaid väike nire. Aitäh!
Jälle üks koht kuhu varem sattunud pole. Hetkel küll üsna veevaene, aga muidu vahva koht. Aarde leidsime kiiresti!
Uudistasime fotosid, logisime aarde ja tegime endalegi paar mälestusfotot. Tänud!
Tore aare toredas kohas. Suurveega on vaade fantastiline. Täname peitjat.
Kunagi kauges lapsepõlves oli see nähtus külastatud. Tihti kui Hiiumaale sattume, mõtleme, et peaks minema uuesti seda kaema, aga mõtteks on see jäänudki. Tänud, et otsustasite asja meie eest ja nüüd tuli tõesti kohale tulla.
Taavi leidis aarde ja pistis selle endale taskusse, siis lasi meil veel tükk aega otsida enne kui üles tunnistas. Õnnestus märgata pükstel jalutavat puuki enne kui ta kuskile kinni hakkas. Aitäh!
Oleks ma vihjet teadnud, oleks leid palju kiiremini tulnud. Gepsist polnud jällegi mingit kasu.
Üldse mitte kuri suu, mis paistab autost kätte. Igaks petteks panin muidugi kummikud jalga ning taskusse kaks taskulampi - juttu ju koopast ja neeluaugust jne. Suur olnud minu üllatus, kui leidsin end seal oodatu jaoks üsna valel ajal :-D Koopasse ei pääsenud, suurvett ei näinud, aga väike elamus siiski. Selle asemel tegime kiire leiu ja uudistasime piltidelt, missugune see koht tegelikult erinevatel aastaaegadel välja näeb. Võimas! Oli, mida uudistada ja loodusse projitseerida. Täitsa kujutasin ette ja tegime sääred, et tõusva vee eest pageda.
Aitäh vääriskoha tutvustamise eest! Aare kuiv ja korras, kenasti paigas. Vidinaid ei vahetatud. Koht päris lahe. Lähedalolevad loomad samuti. Lahkudes sõitis üks kenade lilleliste kummikutega neiu mööda. Jõudku temagi sinna, kuhu teel on.
Peale eelmist poolikut päeva turgutati mind jälle jalule ning seiklus jätkus. Tänane esimene paljastas kiiresti ning peale nimede kirjapanekut leidsime ka puugi, kes soovis meiega liituda. Jätsime tema sinna ja läksime ise edasi ;)
Tänu näitusele saime teada, kui võimsat vaatepilti see koht võib eri aastaaegadel pakkuda. Praegu oli lihtsalt kena, tänud juhatamast!
Küll siin olid head pihlakad, ja palju oli neid ka, huvitav, miks nad veel puu otsas rippusid, kas tõesti hiidlane ei oska neist midagi teha ... :P. Tänud!
Võimas vaatepilt. Oja lihtsalt kaob maa alla. Tänud kutsumast!
Loodusel on ikka jõud. Täname huvitavat kohta tutvustamast.
Vaatasime ilusa näituse ära ja juba hakkas silma koht kus võiks tops olla... ja oligi, tänud.
Kuna väikevend oli esimest korda Hiiumaal, siis alustasime saare tutvustamist ikka sealt, kus endalgi huvitav on. Seal olin ise küll kunagi seiklussõidu ajal käinud, kuid siis polnud veel aaret. Antti oli vist enne mind näppinud topsi, sest kui ma teda kutsusin logima, et leidsin, hakkas ta muigama. Arvas, et ma ei leia! Tänud, aare ok.
Näitust sellises kohas oli siiralt üllatav näha. Hiidlased, jätkake samas vaimus.
GP 1195 / GC 1415
Tegelikult neid kurje suid on Hiiumaal suisa mitmes kohas. Aga siin jälle ei olnud tilkagi vett. Seal jälle pole aaret.
Üks koht, mis meile väga meeldis kuna hoolimata pruunist ja suurest suunaviidast, ei oleks ilma geopeituseta kohale läinud. Kohapeal palju võimalusi ei olnud ning sokolaadi mugides sai ää logitud.
Geps vana tõbras, kui Estrit tsiteerida :), näitas 3m täpsuse juures 10 m mööda ehk täpselt naaberobjekti pihta. Miks tal seda vaja oli, kes seda teab. Igatahes saime Alexiga üksteist korralikult aasida, siis tuli Triinu ja andis aardele nuga. Konkreetselt. Jälle üks uus koht kaardil, ilma aardeta vaevalt et sinna oleks roninud. Tänud ka!
Järjekordne värske aare, mis tuli üle vaadata. Kohapeal oleks saanud vändata tummfilmi geopeituritest, kes üksteist ei tunne ja kes üritavad teineteisele märkamatult aaret leida. Tervitused tagantjärele Rohtvee perele!
Piilusime auku (kahjuks praegusel ajal ei olnud tilkagi vett), lugesime kogu info tahvlilt läbi, uudistasime siit ja sealt ja lõpuks tõmbasime aarde välja, kui meie sõbrad-konkurendid olid taandunud puude taha peitu. Tagasi rataste juurde liikudes ei jäänud enam mingit kahtlust, kui meie järel sama objekt langes sihikindla rünnaku ohvriks :D
Aitäh! Siia tuleks kunagi proovida sattuda siis, kui vett ka jõesängis on. Saaremaal sai midagi sarnast nähtud Qrisu aarde juures ja see on tõesti äge vaatepilt, kuidas vesi maa sisse ära kaob.
Läänemaa-Vormsi-Hiiumaa tsikliretk, neljas päev: Hiiumaa.
Kui meie kohale jõudsime, oli parkla juba hõivatud. Sellepärast tagasi ikka minema ei hakkaks, nii et tuli asjad üle vaadata. Eks siis vaatasimegi.
Järgnes väga naljakas luuremäng, kus kaks geotiimi püüavad korraga aaret otsida ja samas tavaturistide nägu teha :) Kui teine tiim oli kaugemale liikunud, saime kuidagi logitud ja tagasi rataste poole minnes arutasime, et kui meie olime kahtlased, siis need varemjõudnud olid ikka veel hirmus palju kahtlasemad. Kahtlused aga hajusid, kui tee pealt oli näha, et suundusid nemadki otse nulli ja hakkasid juba tuttavate liigutustega tegelema. Tervitused tagantjärele! :)
Hobusele suhu piilusime ka. Pime oli. Aitäh!
Jõudsime just aarde asukoha tuvastada, kui tuli järgmine tiim. Kasutasime pettemanöövrit ja ronisme puude vahele peitust mängima. Kui nemad olid loginud, panime oma nimed ka kirja.