Geojaht

 1 

Taas leitav

Kui aare taastatud, siis võiks ka aktiivseks muuta.

See Pärnumaa nurk ka avastatud. Tänud!

 1 

Muidu oli sõna ,,Geojaht" minu jaoks neutraalse tähendusega, aga peale sellenimelist võimsat sündmust muutus ka sõna märksa tähendusrikkamaks. Siin sõitsime esmalt nulli. Ma olen täiesti kindel, et see algus on seal kuskil olemas ja me ise olime lihtsalt kanapimedad. Peale ca 15min möödumist andsime alla. Kaupol oli vanast ajast lõpp olemas ja mõtlesime katsetada. Oligi aare alles ja veel nii nii ilus. Ilus paik, ilus aare, ilus mälestus, aitäh!

 4 

Aare taastatud! Meeldivat otsimist

Esimene punkt ajutiselt kättesaamatu

 1 

Juhtus nii, et viisin huvilised Meelega matkade raames Pärnumaa kõrgeimat tippu avastama-vallutama ja meiega liitus selle aarde peitja. Lõpuaarde leid oli tiimitöö. Mis aardest, mille esimene punkt on hetkel kadunud, edasi saab, selgub peagi. Arvestades, kui omanäoline on lõppaare, tasub see taastamist. Aitäh, Aigo!

Palun antud aare arhiveerida. Esimese punkt on muutunud liialt ohtlikuks. Igal aardel on lõpuks oma aeg ja tänud mängijatele, kes seda nautida said.

Eelmine kord siinkandis vaatasin alguse üle, kuid reisiseltskond oli kirju ja ei hakanud sealtpoolt lõppu trügima. Kodus tegin kaarditööd ja panin suuna paika. Täna siis oli jälle välitööde kord. Viljandist eemaldudes läks taevas ainult heledamaks. Siin aga sai vihm meid jälle kätte ja nii ma käisin lõpus seekord ainult Exega ära. Vahepeal pistsin mõne jõhvika või pohla (mitte, et ma neil vahet ei teeks vaid neid jäi mõlemat mu teekonnale) suhu. Lõpp oli igati ootuspärane, kuigi ilmaoludele vastavalt ma seal kaua ei olnud. Tagasi autoni jõudes oli vihmasadu lõppenud ja taevas jälle heledam. Aitäh! EVEJ

Ei hakanud siiski elu ja tervisega riskima, et torni ronida. Diagonaalid lahti, konstruktsioon kahtlane.

Lõpuks oli aeg see teekond ette võtta. Tänud

Lahe multi. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Koordinaadi-peidukas jäi kohe silma ja Indrek suundus vapralt seda üle vaatama - kiitis, et päris hea vaade sealt ülevalt. Rajaleidmisega nägime pisut vaeva, et ikka huvitavam oleks, siis kõigepealt otse läbi metsa kuniks selle kätte saime, edasi oli juba lihtne. Rabas ootasid meid mõned murakad ja väga vahva teostusega aare, eemal ka kena järveke paistmas. Tagasiteel vendusime, et tegelikult tõi rada ikka metsast täiesti välja, ei olnud tarvis seal võsas rapsida üldse. Suur tänu toreda multi eest ja kenale rabamatkale kutsumast!

Üllatavalt mõnus jalutuskäik oli. Nii torn kui ka lõpp on heas korras, ei näe küll põhjust aaret arhiivi saatma hakata. Aitäh!

Miskipärast tundus keeruline ja aeganõudev aare. Tegelikkuses oli torn täitsa kobe ja andis edasised juhised üsna kiiresti kätte. Torni juurest lõppu läks kohati pisut metsik, kuid siiski täitsa selge rada ning eriliseks boonuseks olid vaarikad ja murakad mugimiseks teele seatud. Lahe lõpp.

Tänan peitmast.

Tänud peitjale!
Otsisin torni alt ja otsisin ka kõrval oleva kuuse läbi ja siis pidin ikkagi torni minema. Väga ei soovinud seal olla ja otsisin seal rohkem silmadega, aga ei leidnud midagi. Viimases hädas küsisin vihjet peitjalt, kes ka väga rõõmsalt seda jagas, mis küll ei olnud rõõmus uudis mulle. ;)
Siis sai räägitud veel torni seisukorrast ja ta arvas, et peab selle aarde varsti arhiivi laskma minna. Mis oleks muidugi väga kahju, sest see lühike matk, sihtkoht ja ka peidukas olid väga toredad. Nägin siin esimest korda ka põdra väljaheidet ja järve tagant ka vist tema häälitsusi. Olid sellise suurema looma hüüded.
Tekkis ka küsimus, et miks see rebane neid jõhvikaid sööb, kui tervelt jälle välja heidab?

Selle aarde osas meil algul väga suuri ambitsioone ei olnud. Esialgu oli väike eesmärk ära käia esimeses punktis ja Salme tahtis käia ka Pärnumaa kõrgeimas tipus Rehemaa mäel. Auto jätsime viimase sirge poole peale, sest natuke suured rööpad tulid ette. Ja jalutamine on ju ka tore. Torni juures teostasime tavalised otsimisprotseduurid. Seekord mina märkasin vajalikku kuhugi ronimata ja Salme toimetas peale vaate nautimist edasiste juhistega. Teada saades, kuhu ja kaugele minna tuleb, olin jätkuvalt kahtlev. Kuid Salme arvas, et käime ikka ära, millal siis see parem aeg tuleb. Kuna müügitöö oli veenev, siis sammusime tagasi auto juurde, et jalga tõmmata kummikud ja kaasa haarata pudel vett. Esialgu liikusime üle kellegi heakorrastatud platsikese, siis jupike võsas ja olimegi omadega rabas. Võtsime suuna diagonaalis üle raba aarde poole. Varsti jõudsime vanale teekohale ja avastasime, et seal on värskelt võsa maha võetud ja jaluta nagu mööda pargiteed. Lausa lust oli seal liikuda, ühtegi putukat veel ei lennelnud ja päike paistis mõnusalt. Õigel hetkel tegime rajalt kõrvalepõike rappa ja vahva teostusega aare oligi leitud. Pärast käisime ka järve ääres ja nautisime lihtsalt ilusat loodust. Umbes tunni pärast olime jahimeeste torni juures tagasi ülirahulolevatena.

Suurepärane ajastus selle aarde külastamiseks. Oleme mõnusa rabaseiklusega väga rahul. Suur tänu!

Rehemaa mägi

Lillemeri mäe jalamil

Jaluta nagu pargis

 2 

Jahimehed on ikka imelikud. Ajavad jalga aastaajale vastavat tooni camo püksid, selga sama karva Realtree jaki, isegi jalatsid ning müts on loodusesse sulanduvad; ja siis, kõige peale visatakse neoonoranzh helkurvest... :D Mis sisuliselt muudab ju täiesti tähtsusetuks kui ehe kamuflaazh sul seal all on :o)

Aare meeldis mulle väga. Kergelt temaatiline, mõnusalt mitmekesine ja laheda teostusega lõpus. Logiraamatust ilmnes, et viimased külastajad olid juhuslikud mugud täpselt kuu aega tagasi. Parasjagu enne 7 jõudsin auto juurde tagasi, ei jäänud võimalikke varitsejaid häirima. Aitäh lahedasse paika kutsumast ning igati mõnusa aardeteostuse eest!

Jahitornil oli katus pealt lennanud ja esialgu kahtlustasin, et ka vihjetops on kusagil metsa all. Aga peale peitjaga suhtlemist sain nägijaks ja pääsesin edasi kulgema. Otsustasin läheneda autoga suurema ringiga, et rabaosa oleks lühim võimalik. See oli üks mõttetu ring ja oleks võinud vabalt otse torni juurest aardeni liikuda. Aare heas korras, kaasaarvatud alguse vihje.

Ma isegi ei mäleta, mis aastal ma nullis käisin. Koordinaadid õnnestus kätte saada, aga kuna alguse ja lõpu vaheline teedevõrgustik on pehmelt öeldes tagasihoidlik, siis oleks ring tulnud ebamõistlikult pikk ja nii see asi oma aega ootama jäi. Nüüd avastasin, et ohoo, olen ju nii lähedal sellele. Sõitsin siis autoga kuni tee lÕppu ja jalutasin kohale. See, kus GPS arvas tee olevat, oli lihtsalt veidi hõredam võsa. Aga jalutamiseks käis küll. Lõpuks kadus see mäletuski, aga samas oli ilm suurepärane, päike säras ja tuju hea. Kohale jõudes vajus nägu veel rohkem naerule. Väga kena pesa on tehtud konteinerile. Aitäh peitjale.

 2 

See aare sai meie järjekordse mõnepäevase tripi esimeseks. Siia tulek oli ikka väga ekspromt ettevõtmine. Plaan oli järgmisel päeval vaikselt hommikul asjad kokku ja välja sõita. Sai aga nii, et kell 1 öösel, jah kell 1 öösel, kui hambad pestud ja juba põhimõtteliselt voodis, viskas Anne üles mõtte, et kui magaks telgis.. Algul pakkus see mõte mõlemale nalja, aga 2ks oli meil kiiruga tavaar koos ja plaan laager selle aarde potensaalse lõpu lähenemispaigale üles panna - lõppkoordinaadid olid meil eelmisest tripist olemas. Ja kell 4 me suikusimegi siis ühe metsasihi ääres. Hommikul saigi kiire amps ja matk lõppu. Matk oli tegelikult väga mõnus, maastik oli täpselt selline mitte liiga raske, mitte liiga kerge. Vahepeal pugisime murakaid ja nii jõudsimegi lõppu. Lõpu teostus oli justkui kirss sellel rabaturbatordil. Lõpuski sai päris pikalt naudeldud ja tõdetud, et sellised ekspromthullused on just need, mis teevad elu lõbusaks ja huvitavaks ja on mida mäletada ka vanemas eas :). Aitäh vinge seikluse eest!

 2 

Vaieldamatult üks minu lemmikuid rabaaardeid! Esimesest punktist alates, kus Marko oravat mängis, kuni matka ja aarde teostuseni! VÄÄRT AARE, ma räägin! See aare oli meie 2,5 päevasele eksprompt matka, mille otsustasime minna kell 2 öösel (jah, nii oligi), esimene aare ning see oli ka meie tripi tõeline pärl! Kostitasime end mahlaste murakatega ning imetlesime pikalt võimsat aardeteostust. WOW ja respekt! Logisime enda jaoks meeldejäävalt ja oleme siiralt tänulikud ägeda aarde eest! AITÄH !!!! :)

Nelja aasta jooksul 30 leidu, see juba näitab midagi. Läksin nulli ja peale mõnda minutit otsimist leidsin info, töntside näppude tõttu kukkus see maha, korjasin üles ja salvestasin info. Gpsile märgitud rada läks kruusa tee juurest. Kõndisin sinna aga mingit teed ei näinud, vaatasin siis maa-ametit ja rada läheb torni juurest. Õnneks leidsin ka selle raja üles ja matk sai alata. Täitsa ilus koht ja peale palavuse polnud millegi üle kurta. Teel sõin paar peotäit pohli, mis koos kahe õunaga oligi mu tänane lõunasöök. Konteiner on vinge, ei osanud sellist oodata. Ei midagi keerulist, lihtsalt pisut aega võttev aare.

4536.

Tänud aarde eest!

 2 

Esimene punkt taas leitav. Toestasin rajatist, aga eks hakkab oma aja ära elama. Tulevikus tuleb midagi muud välja mõelda. Tõstsin maastiku poole pügala võrra. Kindlasti tuletan kõigile mängijatele meelde, et geopeitus on vabatahtlik ning igasugune tegutsemine on omal vastutsel.

Viimasest logist võib välja lugeda, et algkoordinaatide kättesaamine on muutunud ohtlikuks. Panen hooldusteate iseenda jaoks üles. Püüan lähiajal asjaga tegeleda. Kellel esimese punkti koordinaadid olemas, saavad endiselt lõppu külastada.

 5 

Eile tegin eeltöö vahepunktis, täna siis lõpu kord. Pärast eelmise päeva aarete logimist oligi paras aeg teha väikene matk. Oleks saanud nüüd küll idapoolt lähenedes teekonda lühendada aga ei näinud mõtet. Äkki jääb seeläbi veel midagi põnevat nägemata. Torni juures oli täna üllatuseks üks auto. Ei, tegemist ei olnud geopeituriga. Natukene eemal käis võsa mahasaagimine. Eks metsamees vaatas veidi kohkunud näoga kui üle temapoolt just mahalastud võsa turnisin. Rääkisime paar sõna juttu. Küsisin igaks petteks üle, et kas on ikka õige tee. See jutt mingist teest pani teda veel rohkem üllatuma, et mis tee. Ütles vaid, et "Ei tea, midagi siit vist nagu läheb." Õige raja peale saamiseks pidi natukene võsa läbima aga peagi olin kohal. Aastaaeg oli vast veidi vale. See tee oli natukene võsane. Proovisin küll kõndida selle peal aga nende üksikute puude vahele oli punutud hulganisti ämblikuvõrkusid. Vahepeal läks võsa nii tihedaks, et lihtsalt surus ära rappa. Seal oligi vähe parem käia. Siis aga tulid vahepeal kraavid mis surusid jälle tee peale. Lõpu lähedale jõudes ilmusid välja ka mustikad ja murakad mida sai jälle söödud. Ja oo see lõpp. Väga kunstiline teos nii maalilises kohas. Võib öelda, et ideaalilähedane aare. Olemas rohkemgi kui üks geopeituse aare võiks tahta - alustuseks ilus vaade, siis ajalooline ning huvitav talitee, kenad vaated igale poole lõpus ja suurepärase teostusega konteiner. Ainuke asi mis häiris oli see, et jahimehed pole oma torni renoveerinud. Varsti kukub pikali kui ei kõpitse. Tagasi läksin juba mööda rabaserva ja ragistasin ennast võsast välja mitusada meetrit auto poole ehk liiga kaugeltki. Aitäh meeldiva aarde eest!

 1 

Jõudsin kohale 18:15 ehk 45 minutit oli mulle otsimiseks antud aega. Käisin kõik peatalad läbi ühe, siis teist korda ja ... ja viiendat korda. Vahepeal proovisin ka üles minna. Täpselt keskelt oli üks aste ära murdunud ja ka 2. aste oli ära murdunud. Hakkasin siis 1. astme pealt 3. astme peale oma jalga venitama. Esimene aste murdus ka ära. Hakkasin kartma ja ei hindasin kõiki astmeid ja kogu torni konstruktsiooni murdumisohtlikuks. Kuna alt ei näinud midagi, siis proovisin natukene redelit. Katsusin kõik astmed 3 korda ennem peale minemist üle. Redeli keskel oli kõige ebameeldivam koht, sest äramurdunud astmele eelnev aste oli ka selline piiri peal olev tegelane. Üles ma igatahes jõudsin. Peale ilusa vaate midagi muud aga ei leidnud. All olles tegin tavapäraseid ringi ümber erinete postide. Hakkkasin siis logisid lugema ja ühe logi järel sain 100% veendumuse kust ma koordinaadid saan. Nüüd lihtsalt läksin ja võtsin. Null asus õhtuseks matkaks veidi liiga kaugel ja võtsin suuna ööbimiskoha poole. Järgmine päev külastan ka lõpu ära.

Olles Rakstiga rabamatka soojenduse ära teinud suundusime Geojahile. Olin selle aarde olemasolust kuulnud ka sealkandi jahimehelt. Kes küll ei avaldanud mulle kus see aare siis ikkagi on. Sõitsime autoga siis Pärnumaa kõrgeima mäe otsa ja parkisime auto algkoordinaadi alla. Kuna madalapõhjalise linnaautoga oleks lõpu drive-in ilmselt olnud veidi komplitseeritud. Asusime jalgsiretkele. Sai läbitud erinevaid maastikke ja leitud ivesti vinge aare. Tänud peitjatele.

Nulli lähedal parkis auto, ei läinud torkima. Hoopis Kabli randa telkima, et homme Lätis tuuritada.

Tornis oli väga ilus vaade, vihje aardele oli omal kohal. Edasine tuli aga päris raskelt. Matk kujunes tänu ründavatele parmudele üsna vaevarikkaks aga mõnusaks. Aare omal kohal ja korras. EVEJ. Tänud.

Nullis jäi vihje leidmata – rajatise konstruktsioon ei äratanud usaldust ja eluga riskima ka ei tahtnud. Alex aitas natuke ja siis liikusimegi lõpu poole. Teel kohtusime rästikuga, aga õnneks läksime rahumeelselt lahku. Peidik on ilus ja armastusega tehtud – aitäh peitjale! EVEJ.

 1 

Aarde konteiner taastatud nii nagu varem ning peaks pakkuma rõõmu ka tulevastele mängijatele.

Ärge unustage, et meil on ka üpris palju mängijaid, kes ei logi kusagil veebis.

Ma ei süüdista kedagi. Samuti pole ma 100% kindel, et selle taga pole olnud hoopis mõni mugu. Asi on aetud korda väga oskuslikult ja võetud ainult vaja minev ning puuduvad ka üleüldised vägivalla tundemärgid.

Kuna meie olime 26.12 viimased leidjad (pärast meid pole ka GC lehel ühtki logi), siis kas sellest tingituna langeb vandalismikahtus meile? Kinnitan, et kirvega me antud aaret ei võtnud. Ammugi mitte noa ega kruvikeerajaga!

Siis on olemas teine, hoopis tõenäolisem variant - lõhkuja polnud geopeitur!

Edit: Selgus, et lõhkumine oli toimunud siiski juba enne meid.

Sai ette võetud väike jalutuskäik. Ning plaan üle vaadata ka see aarde konteiner. Kohale jõudes tabas mind meeletu pettumus, äng, viha. Keegi sindrinahk oli kaunile kunsti teosele küüned taha ajanud. Kuna koht ei ole just käidav on alust arvata, et sellise teo taga võib olla meie kallis kaasmängija. Samuti oli vaja selleks mõnda kruvikeerajat või nuga. Aga jah konteiner endiselt leitav ning kõigile mängijatele kätte saadav, kuigi on kaotanud oma algse võlu. Eks see inimene ise teab, millise südame tunnistusega edasi mängib...häbi!

Tänan aarde eest!

Mõnus jalutuskäik ilusa ilmaga.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

Päris kena loodusretk! Miki sai siin jala märjaks. Tänud siia kutsumast!

Jaht käis ikka lõpuni. Gepsus oli ilus sõidetav tee, aga tegelikkus oli hoopis muu. Ilus aadekondeiner. Aitäh.

Esimese punkti saime kätte, lõime koordinaadid ka gepsu, kuid siis otsustasime jahi teiseks korraks jätta, kui linnariideid seljas pole.

 2 

Sinna sõitmine võttis kohati suu muigele, kui pärast iga järgnevat taluteele sissesõitu tee keskel kasvav rohuriba üha pikemaks ja laiemaks muutus. Tee ise oli kuiv ja sõit kulges ilma ekstreemsusteta. Madala autoga oleks lausa ülesse mäkke saanud, no vähemalt üks Passat seal parkis. Ise jätsin oma auto mäe jalamile Golfi kõrvale.

Esimene punkt osutus minu jaoks selle aarde kõige ekstreemsemaks osaks, kui kohe kahe aastaseks saav Henriko otsustas, et tema peab ülesse jahimehe pukki ronima. Kolm korda tõin redeli pealt ära, kuid vaevalt jõudsid jalad maapinda puudutada, kui oli uuesti redeli peal. Kogu selle triangli ajal sain lõpuks koordinaatide asukoha tuvastada ja siis võtsin mõtlemisaja. Seega enne järgmisesse punkti suundumist sain veel kaks korda auto juures käia.

Jahimeeste puki juurest algav rajake oli mõnusalt metsmaasikatega kaetud ja päris tükk aega läks enne, kui algusest liikuma saime. Samas oli loodus võtnud oma ja varsti oli teeke võssa kadunud. No mitte ei saanud paarkümmend meetrit minna vaatama, ega seal ometi teed ei ole kus kepsu järgi roosa navigeerimisjoon läheb. Võtsime suuna otse lõpu poole, sest matkasaabastega polnud valitud otseteel häda midagi. Teel kohtasime kellegi magamisaset ning puul küünejälgi, mis õnneks olid vanad. Oja, mis teekonda takistas oli suviselt kitsas ja saime sealtki muretult üle. Raba servas varitses meid murakatest takistusriba. Vaevalt olime jõudnud lageraba serva, kui geps teatas, et tal hakkab kohe aku tühjaks saama, aga minna oli veel oma 400 m. Igatahes aardeni pidas aku kenasti vastu. Henriko kukil jõudsime viimaks laheda temaatilise konteinerini. Aardevalvuril oli peaehe maha pudenenud, asetasin tagasi. Järve imetlesin eemalt puude vahelt.

Tagasiteel otsustasin gepsus nähtava tee üles otsida. Rohkem raja moodi oli, aga võrreldes rabamaastikuga päris mugav astumine. Mida lõpu poole, seda võsasemaks ja ähmasemaks tee muutus. Viimaks kadus ka gepsu pilt koos teega ära. Õnneks ma mingit suunataju pean ja seega panin oma sisemise navi auto peale jooksma. Jälle ootas meid ees metsmaasikatest takistusriba ning viimastel meetritel jõudsime parkimiskoha naabrile sappa, kes oli pool ämbritäit murakaid jõudnud rabast korjata. Samas suutsime tõsiselt üllatada mugu valvurit, kes peremehest pool maad ees jooksis ja seega seljataguse kaitseta jättis. Paar haugatust kaitsepositsioonilt ikka tuli, kuid viimaks tunnistati omadeks.

Vähemalt nüüd tean ühete head kohta, kuhu korilust harrastama tulla. Tänud aarde eest, meile väga meeldis.

 8 

Selle aarde juures peaks küsima, kes on jahtija ja kes on jahitav. Kuid alustame siis algusest oma jutuga. Tulin kohale, leidsin peale otsimist koordinaadid ning otsustasin sammuma hakata. Olin saanud oma tubli 100m kõndida kui jõudsin võsastunud ala juurde ning järgmise sammu peale hakkas see roheline võsa elama, selline müdin käis seal, et oli päris hirmus. Hetk enne mõtlesin just, et kui põtra näen kas pean end suureks tegema aga kui karu tuleb, rsk puu otsa ei ole mõtet ka ronida jne. Võsa oli umbselt sigu täis. Otsustasin siis minna suure kaarega kuid kohe kui olin 3 sammu teinud hakkas see eemal olev võsa liikuma, nüüd oli juba päris hirmus olla. Seisin ja lootsin, et nad on ära läinud. Igatahes ei olnud täna plaanis pastakaga seakarja vastu võitlusse astuda nii ma siis keerasin otsa ringi ja järjekordselt põõsad liikusid. Olin õnnelik, et tulema sain, läksin autosse ja otsustasin sõita siit minema ja lõpppunkti ründasin juba 180 kraadi teiselt pool. Mõnus rada oli seal, teekond oli sipa lühem ja kõike seda kroonis aardeleid. Rsk, peab pussnoaga hakkama metsas ringi kõndima, kuidagi väga abitu tunne oli mul täna... Tänan peitjat uue kogemuse võrra rikkamaks saamise puhul ja mõnusa kvaliteetse teostuse eest.. ;)

 4 

Esimese asjana ütleks peitjale, et ole oma kägude õlitamisega ettevaatlik - üks oli pühapäeva varasel pealelõunal kangesti häälest ära, möirgas ja jauras, viisi sugugi ei pidanud ja ajas kangesti naerma. Muu osa oli natuke tavapärasem, sihuke lihtsamat sorti jalutuskäik. Oleks teadnud, oleks kummikud pannud, aga saime ka kõvemat sorti tossuga. Imestama ajas - gepsu kaardi peal jooksis seal korralik tee. Lõpp on lahe, minge ja vaadake. Selle karu puhkekoha leidsime ka kenasti üles - aga kus on Maša? :) Tagasiteel LAKSas Triinu sületäie noori nõgeseid kaasa - pidi tee jaoks kuivatama neid, mitte nende abil lapsi kasvatama. Elame-näeme. Lõbus asi, aitüma!

Misty lake

 9 

Päev oli alanud vara ja seega oli aega ka jahti pidada. Mööda väga unustatud radu pidi jõudsime nulli ja nautisime vaadet. Meie oletus järgmise vahepunkti suhtes õigeks ei osutunud ja nii tuli jahtima minna peitja poolt pakutut :) . Õnneks oli maastik suht mõistlik ja peale looduses müttamist leidsime ka vahva aarde.
Tagasitee oleks olnud samasugune rahulik kui Alexis poleks tärganud Paavolt saadud "haigus" :P. Kummalisel kombel polnud me aarde poole rännates märganud seda ,mis nüüd silma karjus ( valiknägemine? ). Nii kepsles Alex üle põhjatuma kraavi, et tuua võssist välja plastpudeleid. Edasine teekond oli torinamootori taustal:" no pidin ma ka nakatuma sellesse tõppe... :). Aga loodus sai puhtamaks ja metsa veetud taara me sealt välja tarisime.
Tänud peitjale!

 1 

See oli juba jaht! Pikalt sõit mitte just kõige parematel põlluvaheteedel, ja siis rappa.Kurb tõdemus oli, et minu gps ei näidanud võimalikku teed, ja Vanda oma näitas. Kuidas sai selline tee eksisteerida rabapinnast allpool? Ja ilmselt eelmise vabariigi ajast. Aga aare ise oli äge ja südamega tehtud, Aitäh!

Uskumatu koht, selline tee läheb rappa. Kuidas küll vanasti seda ehitati? Suur tänu ilusate vaadete ja matka eest!

Leitud. Tänud!

 2 

Kohalesõit käis kui rongiga: kui juba kord rööpasse keerad, siis tuleb edasi suruda, sest mujale ka ei pääse. Viimase 700 m tornini läksime jala, et autojuht saaks närve puhata :) Ja edasi läks puhta rappa, väga mõnus aare nii teekonna kui teostuse poolest. Aitäh!

Võttis aega,mis ta võttis kuid üles leidsime. Vägev

Väga mõnusa jalutuskäiguga aare. Aardeni trügisin algul mööda oma leiutatud rada, tagasi tulin nii nagu ette nähtud. Väga ilus paik ja timmi teostusega aarde peidukas. Aitüma!

 12 

Valisin seekord sihilikult Soomaa asemel geotripiks veidi kuivema piirkonna, et teede sulamise aegu mitte üksi merehätta jääda. Reaalsuses nägi see välja nii, et suuremalt kruusateelt maha keerates läks kohe mölluks - tee ujus, auto ujus ja mina võitlesin, hambad risti, rooliga. Ega seisma jääda ka enam ei saanud, siis oleks kindlasti kinni jäänud. Küll aga tuli tõdeda, et madala otsa pöördemomenti oleks rohkem ära kulunud: kolmanda käiguga kippus muda sees hoogu kinni pooma, teisega kulus suurem osa energiast röökimisele ja mudaloopimisele. Et miks maasturid üldjuhul diiselmootoritega tulevad...

Aaga kui nüüd asja juurde tagasi tulla, siis põlluvaheteele keerates läks seis paremaks ja varsti hakkaski sihtpunkt silma. Päris nulli ei roninud, viimase 100 m viskasin jalgsi. Imetlesin vaadet, võtsin koordinaadid, vaatasin kaarti, läksin autosse kummikute järele :)

Edasi tutvusin talukohaga ja siis juba lõpp-punkti poole. Poole peal hakkas juba päris palav ja maapind oli ka lahti sulanud, nii et kummik osutus päris heaks valikuks. Lõpus panin algul aardest veidi mööda, siis pöörasin tagasi ja nagu loodetud, hakkas valvur juba kaugelt silma. Peidukas tõmbas näo naerule, väga lahe teostus! Pärast logimist vaatasin veel läheduses ringi ja siis tagasi. Seekord suutsin lõpus liikuda kaardile märgitud tee ja tuldud tee vahelt, ehk läbi kõige tihedama võsa, jõudes välja üllatavasse kohta auto ja torni vahel. Tagasi maanteele murdmine läks veel napimalt, sest tulles tekitatud roopad tähendasid kohati juba põhja maha toetamist. Edasi Kilingi-Nõmmele tankima, kusjuures esialgu suutsin oma suures geniaalsuses linnast mitu kilomeetrit mööda sõita. Seal sai uut värvkatet imetletud :)

Aga aare on vinge: idee on lahe, teostus väga korralik, matk täpselt piisava pikkusega ja looduslikult mõnusas kohas. Praegu peaks juba paremini ligi saama ka. Soovitan ja tänan!

Jälle omadega rabas...

Leia pildilt roheline auto!

 1 

´´´Kiire leid möödasõidul´´´

http://Aron,Egor,Koit,Tiit.

 3 

Nullist koordinaadid ja teele. Jõudsime teise punki 0-i ja aaret pole kusagil.Mitte kusagil isegi loogilist kohta pole, kuhu normaalse suurusega aare võiks mahtuda. Nulli jälle tagasi. Tuli välja, et üks number läks koordinaatide sisestamisel valesti. Väike kehakinnitus ja jälle sama teed tagasi. Esimesel korral käies läksime aardest 6-7 meetri kauguselt mööda.:) Logisime LÕPUKS ja tagasi. Maastiku raskusaste ei olnud sellise käimise peale 3 vaid 6, tegelikult isegi 8, sest kaks 6 aastast olid ka terve seiklemise kaasas. Järgmistel otsijatel peaks tekkinud geomantee tõttu leidmine suhteliselt lihtne olema. Aardega kõik korras. Lisasime aardesse peotäie mänguasju.

Leitud.

Nullis ei hakkanud kohe topsik silma. Kui selle kätte saime, siis oli edasine juba lihtne, tänud.

 1 

Autoga saime isegi täiesti nulli. Nullist saime aga vajalikku päris kaua otsida. Aga ega kui õige koht järjekindlalt kontrollimata jätta, siis polegi midagi paremat loota. Vaade oli igal juhul uhke. Teel lõppu mõtlesin, et mis asi see on ja miks see siin on, väga huvitav igatahes. Ja lõpp ise oli muidugi ka vahva. Aitäh!

 2 

Ühelt tööotsalt teisele e. Tartumaalt Pärnusse veeremise vahepealne hädavajalik seljasirutuspaus :-) Auto jäi nullist 100m kaugusele. Kell oli täpselt nii palju, et jahimehi ei seganud ja endil oli ka veel valget aega, et eluga pääseda. Nullis oli Marje nii tubli ja ennastületav, et leidis peidiku oma kätega üles. Kõrgust pelgava isendi kohta maru tulemus, siiralt.
Edasi jätkus teekond esialgu olematut teed mööda, mis gepsus oli, aga looduses mitte. Oleks pidanud hoopis silma ja maastikus esinevaid radu usaldama. Õnneks seda pikalt polnud ja jätkus üsna mõistlik maastik, üsna mõnda aega. Isegi kummikuteta sai murevabalt hakkama, need olnuks veel hooletumaks tegevad. Vahepeal "eksisime" isegi naabermaakonda ära, selline kant siis.
Kui lõpuni jõudsime, saime meeldivalt ohhootada (ohootalaste kõneviis vist). Lahe peidik ja muhe teostus. Radiato või Gasiato võiks siit tunde võtta, kuidas poku pähe panna :-D Meile kangesti meeldis, tegi tuju veel paremaks. Tagasiteegi ei tundunud nii pikk kui kohale jõudmine - nagu ikka, teavad katsed ja psühholoogid väita.
Aitäh peitjaile tõeliselt priima maheaarde eest! Aarde mõlema punktiga on kõik kõige paremas korras. Koht tore, peidik tore, meel tore. Täname! Soovitan. Nii heal aardel nii vähe leide.

Valvur valvel

Logimine käsil

 1 

Ligipääsuteed nulli olid hoolimata väikestest kahtlustest täitsa sõidetavad. Nullis läks koordinaatide kättesaamine lihtsalt, keerulisem oli leida GPS-s oleva raja ots maastikul. Vahva lõppkonteiner, täitsa temaatiline. Sai hakkama ilma säärikuteta. Tänud!

 2 

Aarde alguspunkti uurides saabusid kohale ka peitjad, et tänase päeva esimeste otsijatega koos väike matk aardeni ette võtta. Kenake pesa oli lõppu valmis punutud. On ju juba aarde kirjeldusesgi öeldud, et aare on normaalne. Täname peitjat.

 1 

Nullis saime ruttu hakkama,aga edasi nii lihtsalt ei läinud.Kuuna eelkõnelejad olid käinud lõpus ära croksidega siis ei hakkand kah kummikuid välja otsima.esimeselt katselt pöördusime tagasi...liiga otse proovisime.Uus algus tuli juba paremini välja,sokid veidi märjad ,aga logitud.Aare vägagi temaatiline.Tänud peitjale!

 1 

Kui eelnevaid logisid uurida tahtsin, selgus üllataval kombel nende puudumine. Logiraamatus oli esimene rida siiski juba lätlaste poolt täidetud, meie tasuks sai STF. Nii aarde algus, teekond kui lõppkonteiner olid väga vahvad. Tänase ilmaga sai lausa suvekleidis ja Crocsidega väga mõnusalt kohale. Võtsime GC, jätsime Tšehhi WGC. Aitäh!