Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vormsi saare rannad on kasinad, kuid kõik mis on, on võrratu! Kerslininasse jõudmiseks peate läbima 2,5 km kruusateed. Saab autoga, kuid soovitan jalgratast, näeb rohkem. Aare on kergesti leitav. See on kohale jõudmise tasuks. Karbis kõik vajalik: logiraamat, pliiats, teritaja, 1 latt (Läti raha) seemneks ja nööp kolme lõviga. Ilusat matka!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ilus_vaade (2), väikesaar (1), ujumiskoht (1), marjad (1), lumega_leitav (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5AWA4
Logiteadete statistika: 133 (100,0%) 0 1 1 0 0 0 Kokku: 135
See kord vihje meid eksitas, aga muidu lihtne leid. Karp seest märg aga õnnelik et saime siia, tuulevaikne ja ilus vaade
Kerslininas käidud. Mapsis sai tee natuke varem otsa aga saime peaaegu nulli.
Tee ratastel Austurgrunne aarde juurest loksutas elu mured paika. Tänud peitjale.
Kiire leid, ilus koht. Aitäh!
Sinna oli paras ragistamine läbi võsa. Ilus koht oli, luiged ujusid ja ka tuulevaiksem kui Saxby rand. Tagasi leidsime siiski parema tee. Tänud tutvustamast!
Motikaga sai mõnusalt lähedale. Jalastusin kõndisin vett vaadates aardeni. Üpris kiire leid, hea, et talvel ei tulnud. Aitäh!
Meie GPS teatas kuskil 700m kaugusel aardest, et tee on otsas ja edasi toimub liikumine meres :D Kuna oma silm on kuningas ja tee siiski meie andmetel jätkus, ei lasknud me seadmel ennast segada ;) Sõitsime aardest jalutuskäigu kaugusele ja jalutades maiustasime rohkete põldmarjadega. Tänud!
Tuletorni juurest aarde poole sõites, märkasime teeääres kodukohvikut ja siis meenus, et täna on Vormsil kohvikutepäev. Ideaalne võimalus lõunasöögi varumiseks. Pirukad käes, vurasime natuke maad veel autoga edasi, aardele lähenev tee polnud just kõige parem ja laste lõunauni oli kohe käes, siis parkisime masina ja liikusime edasi vankriga, et lapsed saaks rahulikult lõunaund magada. Kiire leid, aitäh!
Otsisime siit ujumiskohta, kuid pidime pettuma. Ujuda siin ei kannatanud, kuid aare oli täitsa kenake. Aitäh!
Tee aardeni oli tõesti paras auto proovilepanek. Vaikselt veeredes jõudsime siiski neeme tippu ja seda üllatavam oli seal leida nukumajale sarnanevat uhket suvilakompleksi. Ilmselt sõidab selle peremees mingi suuremat sorti maasturiga ja teeolud teda ei sega.
Meie jätisme auto kõrge masti juurde ja sealt jalutasime väikse ringiga mere äärde. Karp oli lihtsalt leitav, sisu kahjuks natuke märg. Kuivatasime ja puhastasime ning panime ta oma peidukasse ilusti tagasi.
Koht oli ilus ja kindlasti külastamist vääriv.
Helduri võimas masin tõi meid siia ka pärale. Vahva koht! Tänan kutsumast!
Tee siia oli paras kannatuste rada. Tee on kohati suuri kive ja auke täis ning edasi liikumine oli autoga vaevaline, kuid võimalik. Kohale jõudes avanes küll vaade ilusale merele, kuid paraku oli seal iga natukese aja tagant rannas luikede skeletid. Aare avaldas end kiiresti. Aitäh!
Pimedas kohale tulles mõjusid merel olevad luiged eriti müstiliste ja võluvatena. Vihje abil oli sihtkoht kohe selge ja kohapeal sai aare nimede võrra rikkamaks. Tänan.
Ega see vihje nüüd teab kui palju aarde leidmisele kaasa ei aidanud, aga mõningase tuulamise peale jäi tops siiski silma. Tänud aarde eest!
Rannas olid platsi võtnud lätlased. Õnneks aardest kaugelal. Vaatasime veidi ringi ja edasi. Aitäh juhatamast!
Teel aarde juurde ja parkimiskohta oli ainus mõte, et keegi ei tuleks vastu sest mitte ühtegi võimalust tõmmata kõrvale. Tee on nii kitsas. Õnneks teel aardeni ei tulnud kedagi vastu. Tegime jalutuskäigu ning tagasiteel suure teeni ei tulnud ka kedagi vastu. Kordaläinud sõit ;)
3506 Vaade merele Found it: 02.Nov.2019 15:05 Kerslinina. Veidi aega ragistasime kaugemal võsas aga kui seal vihjed läbi olid vaadatud suundusime viimast varianti kontrollima. Karbis on niiskus sees. Sisu vajab tuulutamist ja donotiit pakikest ehk. Meie omad olid ja jäid autosse. Tore paik. Täname!
Siia jäi kord talvel paksu lume tõttu tulemata - nüüd polnud teel väga vigagi :)
Kena koht. Kajakad on kividele lume immitatsiooni andnud. Kerge jõulumeeleolu tekkis
Kena rand siin, loopisime tükk aega kividega lutsu. Kuna leviga oli kehvasti, siis oli raske enda ja aarde asukohta positsioneerida. Lõpuks saime siiski karbile näpud taha. Täname.
Tee oli ka autoga pikk. Kuna bensiininäidik lähenes jõudsalt 0-le, tuli pärast aardeleidu saare pealinna tankima sõita. Aitäh!
Tehnoloogia on mõtetu kui sa ei saa sellest kasu ! Gepsud toimisid ja tuli järjekordne leid !
Nädalavahetus Vormsil aarete otsimisel. Seegi aare leitud :) Tänud.
Leitud. Britt - 300, Simon - 130, Lukas - 128
Logistasime kohale, leidsime. Vahva rand tõepoolest. Siia jäi meie auto, kuniks me ise Austurgrunnes ära käisime. Aitäh!
Ove logi kehvast teeseisust muutis päris ettevaatlikuks ja kahtlevaks kas sinna autoga üldse saab. Aga ei tea kas seal aeti pada või siis on tõesti vähem kui kuu ajaga teeolud niivõrd palju muutunud paremuse poole. Igatahes ma ütleksin, et sinna läks Vormsi saare üks paremaid kõrvalisi kruusateid. Radari juurest sõitsin edasi natukene aga aardega risti olles otsustasin, et targem ikka tagurdada tagasi radari juurde ning auto sinna parkida. Jalutades mööda sama teed aarde poole avastasin, et oleksin pidanud ennem ainult mingi 10 meetrit edasi sõitma ja oleksin näinud, et tee pöörab mulle soovitud suunas. Rannas pidasid pikniku või niisama istusid kaks inimest. Üksteist me vähemalt ei seganud. Aarde juures lollitasin rohkem kui oleksin pidanud. Otsisin kõikjalt väljaarvatud vihjele vastavast kohast. Kui olin tõlgendanud endale tähenduse googli abil, siis oli juba aare kaugelt näha. Kui alguses plaanisin siia ööbima tulla, siis plaanid siiski muutusid. Aitäh!
Kulgesime siia ida poolt naaberaarde juurest. Teekonna algus oli peaaegu sama lombine ja mudane kui naaberaarde juurde, aga õnneks läks rutem mõnusamaks. Boonuseks olid tee ääres koplid poseerivad hobused, kelle piirdetraati voolutati päikesepaneelist. Nutikas rahvas siin ikka. Aarde juures ise küll erilist nutikust üles ei näidanud, sest nälg tahtis vist silmanägemise juba ära võtta. Ronisime peadpidi võssa, kuigi seda poleks üldse vaja olnud. Mingi hetk jäi muidugi karp silma ja saime logitud. Seadsime end siis mere äärde kividele istuma ja lasime lõunasöögil hea maitsta. Tuult praktiliselt polnud, päikest ka pähe ei lõõsanud, ainult värske õhk ja merelindude kisa. Mõnus. Aitäh siia juhatamast!
Vormsi kõrvalteed on autode jaoks ikka üsna ebasõbralikud aga tasakesi veeredes saab ikka kohale. Aare leitud öösel kella 4 ajal.
Vat see koht vääris minu kohalolu ööseks. Otse aarde kõrvale (kohale jõudes oli kell 23:00 ja ei kahtlustanud enam uusi tulijaid) panin ka oma telgi püsti 2 meetrit merepiirist. Väga mõnus öö ja üliilusad vaated, oh, kuis oli mõnus seal ööd veeta. Kell 6:15 aga keegi juba jalutas mu telgi eest läbi, seltsimehed unetud, millega te tegelete? No egas minagi saanud peale seda sõba silmale, ajasin end välja ja jätkasin päeva.
Läksime sooviga näha vähem autoga "lõppu" ja jalutasime aardeni. Saime maasikatega suu magusaks ning nimed kirja.
Aardeleid tuli ruttu. Rohkem aega kulus meil luikede imetlemisele ja koplis olevate hobustega vestlemisele. Aitäh!
Sellele aardele lähenedes toimus taaskohtumine Joonase ja tema gängiga ja siis kohtusime nelja muguga, kes otsisid siis kivide seest aardeid ja kahmasid ikka hunnikuga neid endale kaasa. Meie piirdusime ainult oma aarde otsinguga ja siis selle logimisega. Tänud.
Selle aarde juurde sõites nägime päris mitut autot. Ühel ilutsesid TTÜ Geoloogia instituudi kirjad, teine oli juba päeva algusest tuttav geopeiturite auto. Parkisime siis ära ja jalutasime aarde poole. Vastu tulid juba eelnevalt kohatud neli geopeiturit. Mehed siis küsisid, kas kala ka said. Sellele ei osanud peiturid midagi vastata. Järgmisele, aarde leidmise, küsimusele osati juba küll naerusuiselt vastata jaatavalt. Nii me siis erisuundadesse läksimegi. Järgmisena tuli vastu üks naisterahvas, meestel muidugi jälle kala küsimus, naisterahvas vaid naeratas. Rannan ootas meid veel hulk inimesi, puha võõrkeeles rääkivad haamritega kividepiinajad. Neil võis muidugi huvitav olla mõelda, et miks need seltskonnad korras kuhugi põõsaste vahele läksid ja siis sama kiiresti ka kadusid. Tagasiteel saime nüüd juba šokolaadi söövalt naeratavalt naisterahvalt jälle ühe suure naeratuse. Keegi piilus ka TTÜ bussi ja nägi, et need geoloogid on terve bussi kive täis ladunud. Huvitav kas praamil ka seda teati ja arvestati, igatahes praamijärjekorras tuttavat bussi lootsime, et see kivikoorem meid põhja ei vea. Tänan peitjat, oli jah kiire leid.
Kerslinina juurde liikudes tulid esimesena meile vastu juba varem kohatud geopeiturid. Teadjatena nende olemusest küsisime juba, kas aarde leidsite? Leidsime, vastasid kaasmänguhuvilised!
Aardele lähenedes üllatas meid veel üks seltskond, kes keset randa istus ja haamrikesega (ja sa lugesid õigesti) rannas olevaid kive pooleks koksisid. Kas pole mitte mõnus ajaviide, ahh? Tegelikult võis nende kaugemal ootava auto pealt lugeda midagi sellis "geoloogia" sõna sarnast :)
Aardeleid ise kiire, tänud!
Ka sellele aardele oli ilm liiga teinud. Leidsime karbi lihtsalt maast, kuid sisu oli õnneks korras. Panime ta hiljem veidigi peitu, kuid algset peidukat ei suutnud tuvastada. Aitäh!
Leidsime aarde maast ja panime ta lähima suure puu juurde kivide alla. Aitäh!
Tàitsa àge matkarada, sattusin jahimeeste ajamisliinile ka, aga ônneks jàin ellu Merevesi kohe vàga madal. Kena koht tànud peitjale.
Siia oli tore kadakate vahelt jõuda ja randa imetleda. Tänud peitjale.
Hea rahulik koht. Tuul oli päris tõsine niiet ujuma seekord ei kutsunud. Tänud peitjale.
Ilus vaade rannas, kergesti leitav aare ning teekond võis jätkuda. Aitäh!
Saime autoga kuni eratee sildini ja sealt jäi veel paar minutit jalutada. Kui mina uhket paati (sellega saaks kuuli munale küll) imetlesin, leidis Madis hetkega aarde. Kiire-lihtne, aitäh! Tagasiteel oli väga tihe liiklus. Lausa 2 autot tuli vastu.
Vist terve selle tuuri kiireim aardeleid. Aardega kõik heas korras.
Tagasiteel pildistasime sügiseselt kuldkollast kasevälu, mis isegi sombuse ja kergelt tibava ilmaga rõõmsana tundus.
Aardeleid oli kiire ja koht muidugi super jälle. Kuna see oli minu 100-s aare, jätsin sellesse ränduri oma seiklust jätkama.
See leid tuli küll lihtsalt! Koht muidugi kaunis! Tänud peitjale siia kutsumast!
Pärast ööbimist Saxby tuletorni lähedal suundusime saarele päripäeva tiiru peale tehes just siia. Vau, missugune äge koht! Ülimahe, potentsiaalne öömaja tänaseks õhtuks, kui paremat ei leia. Ja nagu täna õhtul välja tuli, saabusimegi siia tagasi, sest see koht oli kõigist käiduist kõige mõnusam autoga mere ääres ööbijale. Sai lõket tehtud, grillitud, tipsutatud, igavest rahu ja vaikust ning inimtühjust nauditud.
Aardeleid oli kerge. Karp vajab kaanevahetust, aga nagu hiljem selgus, tegid peitjad selle samal päeval ära - on alles operatiivsus :-) Lisasime ka asisema-loetavama mängujuhendi. Tänud superlahedat ööbimiskohta näitamast! Jätame ka edaspidiseks meelde. Priima!
Päeva esimene. Teel nulli saime ehmatuse osaliseks, nimelt üks kohalik "ralliäss" kihutas meile suure hurraaga vastu. Eriti toredaks tegi asja see, et oleme alles katsetamas oma uut autot ja juba selline olukord. Meie jaoks lõppes see küll muidugi hästi, sest teine auto lõpetas põllu peal. Aarde saime lihtsalt kätte. Tänud!
Liikusime Saxby poole, aga teele jäi ette tasapisi ringi popsutav Gaz-69st ja TA-6 bussist koosnev karavan. Nendega koos ei viitsinud Saxby'd otsida ja nii keerasime hoopis Kerslinina poole. On autogagi huvitav see kant, meri hoopis teistmoodi. Leid, nagu lubatud, kiire ja lihtne, kena preemia kohaletulemise vaevaks. Me täname!
Selle aarde nime ei suuda kohe kuidagi õigesti vaadata, kui tähelepanu veidigi hajub, siis loen ikka kokku Keisrilina :o) Tee Austurgrunne juurest rattaga otse siia oli pehmelt öeldes nigel. Sügavad roopad kleepuva mudaga, hoolimata kaua kestnud kuivast ilmast. Kuna ei tahtnud ketti liiga sodi täis tõmmata, siis ligi pool ajast lükkasin ratast käekõrval ja kohati kandsin puusal. Aga mida aardele lähemale, seda kergemaks läks, pika ringiga sõit oleks lihtsalt olnud teist sorti pingutus, ajakulu laias laastus vist üsna sama. Koht ise muidugi jälle sama kena nagu need Vormsi rannaäärsed kõik. Tänud.
Lihtsalt kõnni nulli ja aare ongi leitud. aitäh peitjale :)
Kena vaikne kohake siin Vormsi tagumises nurgas. Aare paistis kaugelt kätte, aga küllap siin teab kui palju inimesi ei käi, keda see huvitada võiks.
Aitäh!
Taas üks seninägemata rannariba, tänu geopeitusele on Vormsi nüüd õige tuttavaks saanud. Aitäh!
Autoga päris lähedale trügima ei hakanud, jäi radarimasti juurde ja edasi jalgsi. Vahelduseks üks hea lihtne leid.
Sõitsime autoga eramaa sildini ja edasi läksime jalgsi. Rannas olid linnuvaatlejad Soomest. Meie ei seganud neid ja nemad ei seganud meid - kõik said oma hobiga tegeleda. Tõesti lihtne leid, aitäh ;) Vormsi rannad on ikka nii erinevad, siinsed kivid olid väga siledad ja mõnusad jala all.
Vormsi roheliseks 22/22. Viimane. Ma ei tea, kuidas ma seda vihjet nii risti vastupidi valesti mäletasin… :D. Igal juhul saime enne hulga kadakaid läbi puistada enne kui õigest kohast karp näppu jäi. Julgelt peidetud :).
Läksime vaikselt autoga üpris lähedale. Seejärel kerge jalutuskäik ja aaret otsima. Võttis mõne hetke kauem kui oleks pidanud, kuna mõnel meist oli vale vihje meeles :P Taaskord kaunis kohake ja kahjuks oligi viimane karp kaunis Vormsi saare :) Kaks päeva lahedat seiklust ja mõnusat seltskonda oligi peaaegu läbi :) Jäi veel ainult praamile jõuda ja loota, et üldjärjekorras seistes päeva viimasest praamist (kell 5 õhtul...) maha ei jää :) Õnneks või kahjuks saime ikkagi peale ja oligi taas kodutee ees :) Tänud peitjatele, kes on Vormsist tõelise karbiparadiisi teinud :)
Jällegi tore aare mere ääres! Aitäh mõnusasse kohta juhatamast! EVEJ
Sellise eriti suvise ilmaga oli kruusatee siiski autos tolmuvabam valik. Aarde leidsime kiirelt, tänud juhatamast kaunitesse paikadesse.
Tuletorni juurest siia sõites läks ilm jälle selgemaks ning oleks kohe kahju olnud siit lihtsalt mööda sõita. Aarde leidsime kaunis ruttu ning liikusimegi edasi järgmise täpi juurde. Aitäh! EVEJ
Leidsime kiirelt, alguses küll kitsad eratee siltidega teed eksitasid meid aga kohale jõudsime. Kuna aardes oli üks pisike nööp kolme lõviga, siis meenus mulle, et ka minu kaasaskantavas aardekotis on üks pisut suurem kolmelõviga nööp. Otsustasin selle väiksele nööbile seltsi jätta.
Tänud ilusasse randa juhatamast.
Kitsas tee lookles aarde suunas. Kusagil kaugel oli pikemate sirgete lõpus näha, et keegi liigub meiega samas suunas. Nullis selgus, et oligi keset seda mitte-midagi-ütlevat mereäärt oli üks auto. Meie kohalolek oli neile häiriv ja peagi mugud lahkusid. See võimaldas vabamalt logi kirja panna ja korraldada väikese pikniku keha kinnitamiseks. Aarde leidmine käis kiirelt tänu vihjele. Aare heas seisus.
Neid ninasid on viimasel ajal suht tihti ette tulnud, nüüd siis see Kersli oma . Mööda kruusakat veeresime kohale ja mööda kive aardeni. Kaja sõelus kivihunnikust ka ühe auguga kivi välja. Mina üritasin aaret avada, no kuidagi raskelt tuli see avamine. Keset avanemist käis praks ja miskit murdus, õnneks vaid minu sõrmeküüs, brr.... Ragin oli aga nii kõva, et Alex uuris ,et kas sain karbi kõrvast jagu :P. Aga karp oli kõrvadeta ja seetõttu olin sellest patust prii. Kuidagi sain ka selle karbi lahti ja logi kirja. Tuul tõstis tuure ja seega kauaks seda mereilu siia vaatama ei jäänud, teised kohad saarel alles ootasid avastamist. Tänud!
Nulli jõudes ei olnud küsimust, kuhu aare peidetud on.
Aitäh :)
Imelise päeva eelviimaseks aardeotsinguks sõitsime ratastega siia, et siis peale leidu päevaväsimust välja puhkama minna. Tänan aarde eest!
'.modi juurest sõitsime siia jalgratastel. Saare teed on väga head, autoliiklus oli olematu - see on jalgratastele paradiis. Merekaldal loksus laisk laine, mere kohal paistis täitsa suvine päike ning olemine oli pagana mõnus. Aardega tegime natuke pahandust ja tõstsime ta kõrgemale, sest karp merekaldal ei jää lihtsalt meie talveoludega püsima. Siia tulevad kurjad sügistormid ja rajud jääolud.
Vormsi ratastel 9/16. Kogu nädalavahetuse kihutasid mustad äikesepilved just selle saare nurga ümber ringi. Nüüd olime sunnitud nende alla sisenema ja veidi aega istusime isegi ühel terrassil vihmavarjus koos surnud hiirega. Tundus targem siit pilvede alt kiiremini minema saada, et mitte hiire saatust jagada :)
Vormsi rüüsteretk ratastel, esimene päev, õhtuks oli juba 2/3 saarest puhas. :P Täname!
Arvasin algul et väntame niisama edasi. Viive näitas aga käega vihje poole ja nii ma aarde leidsingi. Aitäh! Eks aeg näitab kuidas selliselt peidetud karp tuuli ja torme trotsib.
Eravaldajat kodus ei olnud. Tundus, et ta pole sel aastal veel Vormsile jõudnudki. Seega jalutasime kenasti mööda teed aardeni. Aardekarbi kinnitus vajaks küll põhjalikumat läbimõtlemist. Aga muidu oli kena! M.
Natukene aega olin nõutu aga siis tuli emotsioonipuhang ja veri varbast välja. Karp oli tõesti veidi kahtlane... Võimalik, et see on mingi eraldi kontseptsioon aga jätab kahjuks veidi ülekäe mulje
Vormsivallutus kohalikel rendiratastel. Minu oma meenutas küll pigem vokki aga 90km saareavastust pidas vastu ;)
Tänud, tore päev oli!
Algul lähenemisel põrutasime mööda - seetõttu saime ratastega müdistada nii kadakates kui neid rannikutmööda lükata. Kuna parasjagu kukkus päike vette ja suhteliselt suur kuu ajas ennast jälle vastastaevas ülessepoole, siis oli kõik ümerringi niivõrd ilus, et aaret ostsides unustasime vihje lausa ära. vajadus vihjet vaadata sai aga seal kadakavõsas üsna ruttu selgeks. Siis oli muidugi leid kiire. Päike oli küll juba loojunud, aga teades et eramaa kohta on uued säädused olemas, siis lahkusime nagu õige mehed mööda erateed pea püsti. Teistel soovitame seda teed ka aardele lähenemisel kasutada
Suur oli meie erutus kui Vormsile jalgrattamatkale mineku eel avastasime, et Vormsile on tekkinud mitmeid uusi ja ka leidmata aardeid, nagu nt see aare. Kahjuks oli Tanel juba igale poole ette jõudnud :) Me läksime aardeni ikka ilusti teiseltpoolt - mööda teed ja lagedat merekallast. Oskar kui kõige osavam pani aarde tagasi nii, et see sai isegi paremini kui see enne oli :)