Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Prästvike, ka Prestviik, Prest vike, Kirikuviik, on järv Lääne maakonnas Vormsi vallas Hullo ja Suuremõisa külas, Vormsi maastikukaitsealal Prästviigi piiranguvööndis. Kaldajoone pikkus on 3843 m, valgala pindala on 11,4 km², veevahetus toimub 27 korda aastas. Vormsi saare järvede hulgas on ta suurim järv.
Prästvike on eutroofne ehk rohketoiteline järv, makrofüüdijärv ehk suurtaimerikas järv. Järvest umbes 400 m loodesse jääb Suurallikas, mille juurest saate teada ka aarde asukoha.
Aardes pole pliiatsit!
Vihje: Millest sa kinni hoiad, et mitte kukkuda?
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (3), piknikukoht (1), lumega_leitav (1), lahe_teostus (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5ATNQ
Logiteadete statistika: 126 (96,2%) 5 2 2 0 0 0 Kokku: 135
Jalutasime vihjeni ja arutasime, et SINNA me täna ei lähe. Saime vihjest koordinaadid ja täpselt SINNA läksimegi.
Andis otsida peidukat, aga viimaks sain nägijaks. Tänud siia juhatamast.
Olin kohe alguses nagu pime kana. Vaatasin õiget kohta, kuid ei leidnud kordinaate. Õnneks Kristel oli mõistlik ja sai väheke naerda. Aarde leid tuli kiirelt. Kena jalutuskäik ja väga ilus vaade, kuhu ise poleks ilmselt jõudnud. Aitäh peitjale!
Isegi pärast vihje lugemist ja ala ärajaotamist läks aega, no olime algul pimedad. Lõpus läks suhteliselt sujuvalt, tänu varasemale treeningule sarnaste asjadega. Aitäh, kena teostus!
Nautisin tuule häält puu okstest ja sahisevas pilliroos. Kohati oli pisut libe astumine, kuid peale ettevaatliku sammu seadmist oli seda mõnusam sihtkohtades võtta aega lihtsalt olemiseks..
Tänan peitmast.
Vahetasin lõpus katkise minigripi välja. Kõik muu oli heas korras.
Selle aarde vahepunkti oli Katrin juba kodus välja mõelnud. Marssisime siis rõõmsalt kohale, imetlesime allikat ja otsisime edasi minekuks vihjet, aga ei miskit. Hakkasime siis kirvetama, aga jumala valesti lendas teine. Logidest lõpuks saime ikka aru, kuhu suunduma peame ja sinna me ka rõõmsalt läksime. Jälle paras poleerimine valedest kohtadest kuni kuskilt logist sai meelde tuletatud, et vihje pigem eksitav. Nii oligi, peale vihjest lahti laskmist läks juba ruttu. Kuna olime ikka kaunikesti palju aega ja energiat siin otsingutele kulutanud, siis seda suurem oli rõõm leiu üle. Tänud peitjale
Väga tore džumglimatk oli! Herkil on nüüd küll juurika otsa komistamise tagajärjel varvas paelaga kaelas, aga rada oli vahva ja elamusterohke. Leid oli ka kiire ning mis sa hing enam tahta oskadki :D Aitäh peitjale!
Allikas oli natuke imelik, mingi imeliku asjandusega kaetud. Teel aardeni olla ettevaatlik või panna kinnised jalanõud! Mingil hetkel käis metsa vahel kõva laks. Kohtusid minu varvas ja puujuurikas. Puujuurikal polnud vist häda midagi. Varba osas ma esialgu väga kindel ei olnud. Autoni õnnestus longata ja õhtul telgis valutas, aga 24 tunni pärast oli selge, et pääsesin ilma murruta. Potisinine kaob iseenesest ära. Leid oli kiire, mitte nagu tavaliselt Timixi aarete puhul. Aitäh!
Ei leidnud suurallika juurest miskit aga ei saanud väga otsida ka kuna väga suur vihmapilv oli peakohal
Võtsime ette väikse matka. Hea, et ei läinud nii nagu Salmel-Helenil, vaid Kaupo oskas õige raja peale suunata. Lõpus oli natuke otsimist, aga igati loogilisest kohast tuli aare siiski välja. Aitäh!
Esimese poole mõistatusest lahendasime ära ja teise punkti koordinaadid saime kätte enne lõunapausi. Siis läks kõht aga äkitselt tühjaks ja kuna algselt tundus kaardi järgi, et lõpp-punkti jaoks peab minema jumal-teab-kui-kaugele, otsustasime hoopis vahepeal astuda läbi juba tuttavaks saanud Krog no. 4 kõrtsist. Kui kõht täis, suundusime uue energiaga otsingute juurde tagasi. Lõpp-punktis läks omajagu aega, sest vihje ajas meid tegelikult segadusse ja juhtis isegi valejälgedele. Logide lugemine aitas ja saime aimu, kust tasandilt umbes otsida. Seepeale tuli leid kiirelt. Saime ka aru, miks paljud on leidnud aarde maha kukkunult ja asetasime konteineri oma pessa nii, et magnet kinnituks.
Olin kodus Suurallika asukoha täpselt kindlaks määranud ja nüüd jalutasime kohale. Esimesest vaadatud kohast leidsime ka aarde koordinaadid ja siis muudkui padavai lõpu poole. Millegipärast õnnestus meil radade lahknemisel valida vana ja hooldamata matkaraja osa ja saime päris mõnuga võsas ragistada. Ise imestasin, et küll vormsilastel on huvitav arusaam matkarajast. Kui ringiga õigele ja hooldatud rajale jõudsime, siis saime muidugi oma valest rajavalikust aru. Lõpus hakkas topsik üsna kiirelt silma. Logisime, nautisime vaadet ja jalutasime auto juurde tagasi. Aitäh huvitavasse kohta juhatamast!
Aare oli maha kukkunud. Võtsin peidukast sendi välja, et logiraamat paremini sisse mahuks ning asetasin aarde tagasi.
Praegu on Vormsi lilleõisi täis. Kõikjal sinetab. Ka see metsaalune on nii romantiline. Suundusime kõigepealt allika juurde. Seal läks kiiresti ja suundusime lõppu. Lõpus oli üks seltskond end piknikule sättinud. Tegime siis ümbruskonnas asja ja tagasi minnes saime karbi kätte. Nii ilus koht. Mõistatus lahenes kiiresti. Aare korras. Aitäh!
Leidsime kogemata kohe lõppaarde. Siinjuures tuli kasuks üks hiljutine kogemus. Leidmise au seekord mina endale võtta ei saa. Aitäh! :)
Vahepunktis läks kiirelt ja siis juba meeleolukalt lõppu. Aitäh!
Tutvusime allika ja järvega. Aarde leidsime ka üles. Tftc!
Allika asukoht oli varasemast Vormsi-külastusest teada. Jätsin siinse matkaraja hommikuseks esimeseks jalutuskäiguks ja olin kella poole seitsme ajal juba kohal. Aarde leidsin, kuid asus ta ilmselt tasand allpool kui pidi, tõstsin ta sinna, kus ta tõenäoliselt pidi asetsema, kuigi lühematele inimestele on kättesaamine ehk veidi keerulisem (kuid abivahendita tehtav).
Natuke jalutamist ühele ja siis teisele poole ning logi kirjas.
Suurallika parkimiskoha andis Waze kätte. Natuke jalutamist ja leidsime koordinaadi. Natuke jalutamist mööda suht uut laudteed ja leidsime aarde koos logiraamatuga. Logiraamat varsti vajaks uut gripi ja võib olla ka väljavahetamist.
Jaht. Jõuluvana ei ole minu kirja lugenud ega punast mütsi toonud.
3504 Found it: 02.Nov.2019 13:50 Prästvike. Peaaegu oleks mööda sõitnud teeotsast. Õnneks olid aardekirjeldused seekord eelnevalt loetud ja teada mida tuli teha. Seega ots ringi ja tagasi. Üldse ei kahetse. Sest see mis meid ees ootas meeldis kõigile. Ongi oma märkus ÄGE! Algus ok ja lõpp ja kenasti kuiv. Hooldust ei vajanud. Kõik laudteed lükkasime lehtedest puhtaks ja siis sai uisutada. Täname!
See oli tore koht. Alguse paiga olin kindlaks teinud ja kohapeal tulid koordinaadid ruttu välja. Lõpp oli ka kena. Tänud loodusesse juhatamast!
Veidi mõõtmist, veidi mõtlemist ja jalutamist ja käes ta oli :)
Tõeliselt äge aare. Kõigepealt sai vales teeotsas peatutud ja kui jupp aega mööda imelikku sihti metsa poole kõmbitud, siis saime aru, et see rada meile vist õnne ei too. Ok. Koer autosse tagasi, ise ka kahekesi sisse ja uuele katsele. Teeots tundub juba õigem, sildidki viitasid. Esimeses vahepunktis tulid koordinaadid kergesti, pole ülemäära keeruline. Ja see allikas ka pimeda valgusega oli maaliline, kõik vetikate tööst roosa, polegi näinud sellist värvikombinatsiooni ennem. Väga võimas. Lõpu jaoks jalutasime kõigepealt vale rada pidi lõppu ja saime aru, et oleks pidanud teise raja võtma. Super, saabki ju kõik kohad ära vaadatud. Teise raja lõpus ootas meid aga ilus torn, koer Ottogi arvas, et kuigi ta kardab treppe, on tal vaja kindlasti torni minna ja jalgade värisedes jõudis poole trepini, siis tagasi. Aga kui meie ees ära läksime üle, siis ta himu oli juba liiga suur ja tuli ka meile järele. Päike hakkas paistma, sadas vahepeal ka vihma, üldse oli väga mõnus ja maaliline, vaatasime kaua seda vaadet ja nautisime. Hästi võimsa emotsiooni sain sealt, pole ammu nii ägedat kokkulangevust kõige osas olnud. Aitäh, kunagi jäi aare leidmata sest ei leidnud esimesest punktist koordinaate üles, nüüd läks libedamalt.
Kõik oli ilusti omal kohal. Hommikune soojendus uueks päevaks.
Kodutöö oli tehtud, seega jäi vaid väike jalutuskäik ette võtta. Tänan.
No mina ei tea , vast suurest kuumusest tingituna ei suutnud me mingeid koordinaate leida ja seega jääb seekord see aare leidmata. Vähemasti sai seal allikal pisut värskendada.
Täname Merilini vahepunkti värskendamise eest. Kujutan ette, milline piin võis enne seda olla sealt vajalikku välja lugeda. Nüüd aga naksti kiirelt numbrid käes. Siis väike jalutuskäik ja nimed kirjas. Järve ujuma minna kahjuks ei saanud, kuigi olemine oli ikka palav
Mõnus jahe jalutuskäik vahelduseks lõõskavale päikesele. Aitäh! :)
Leitud :). Vahepunktis on teine koordinaat peaaegu olematu. Lõppu otsisime ühe koordinaadi ja kõhutunde järgi.
Koordinaadid, mille välja lugesime, viisid alguses aardest mööda. Vihjet lugedes tulime õige objekti juurde, aga sealne karbi asukoht vihjele kuidagi ei vastanud. Matkarajad olid vahvad, sääsed said ka süüa. Aitäh!
Lõpp-punkti viivad koordinaadid vajavad värskendamist. Aitäh!
Kodutöö oli tehtud. Läksime kohale ja hakkasime vihjele vastavaid objekte kontrollima. Kuna aga enamus meie seltskonnast olid mugud, siis väga põhjalikult objekte ei uurinud ning vahepunkt jäigi leidmata. Mõtlesime, et tühja, ilmselt jääb selle aarde logiraamat määrimata.
Jalutasime siis seal edasi-tagasi kuniks jõudsime ühte kohta. Mingi sisetunne ütles, et Timix on lõppaarde siia peitnud. Noh, teate küll, aarde lõhna oli tunda. Nii ma siis Liisile ütlesingi, et aare on kuskil siin lähedal, mine kontrolli. Liisi läkski ja veidi pärast kuute sekundit ütles, et leidis. Et nagu päriselt või?!? Igatahes kirves oli seekord parajalt terav ja nimed said kirja.
Täname!
Kaardil panin täpi enamvähem paika ja läksime. Vahepunktis läks ikka liiga kaua aega. Aga selleeest oli lõpppunktis kiire leid. Tänud!
Väga mõnus jalutuskäik mööda lumist metsa. Eriti meeldis korralik laudtee mida mööda oli lausa lust matkata :)
Vormsi rattaretke seitsmes leid. Leitud umbes 25 m lõpp-punktist eemal loogilisest kohast.
Nädalavahetus Vormsil aarete otsimisel. Seegi aare leitud :) Tänud.
Leitud. Britt - 297, Simon - 127, Lukas - 125
Kenad kohad mõlemad. Võrreldes Läti allikatega oli see tõepoolest selline, kust pudeleid ei täidaks. Mõnus matk oli lõppu, aitäh!
Rada oli küll väga korralik tehtud. Laudteed ja puha. Allika silm kõige isuäratavam välja just ei näinud. Natukene liiga vetikarohke minu maitse jaoks. Seetõttu jätsin ka maitsmise ära. Üritasin Kaupole rääkida, et ühes teises K-tähega algava Viljandimaa allika juures ei tekkinud samuti isu allikast juua aga seal hoopis veidra nime tõttu. Täpsemini aga ei saanud pajatada, sest tal see aare leidmata. Nii algus kui lõpp tulid Timixi aarde kohta üllatavalt kiiresti. Keegi oli jätnud oma pintsaku aarde juurde. Eks kui kellelgi peaks otsides külm hakkama, siis saab peale võtta. Aitäh ilusat kohta näitamast!
Õhtu hakkas juba saare peale saabuma, aga enne oli mõte veel mõni aare leitud saada. See matkarada tundus mõnusalt ahvatlevana ja nii me rattad sinnapoole seadsimegi. Raja alguses olev allikas ei tundunud tõepoolest just kõige isuäratavamana, aga koordinaadid me õigest kohast leidsime ja lõppki oli arvatud kohas. Lõpus sai juba rohkem pimesikutatud, enne kui õige asi silma jäi. Tekkis ka küsimus, et kus see järv siis on. Igal juhul oli mõnus väike õhtune matkake ja tore koht, mis niimoodi külastajaõbralikuks tehtud. Aitäh siia juhatamast!
Juhuslik leid veel enne, kui jõudsime korralikult uurima hakata, kuskandis Prästvike aare end peita võiks. Aitäh peitjale!
See leid tuli nii juhuslikult. Olime matkarajal ja mõtlesime, et peaks nüüd vaatama, kus see aare ka on ja juba ta oligi Lauril käes.
See oli väga tore aare üsnagi huvitavas piirkonnas, millist ei oleks osanud Vormsi saarel oodatagi.
Kui kätevärinast võitu sain, oli päris lahe nende laudteede peal rattaga kihutada(ilukirjanduslik liialdus). Aare jättis ka positiivsed mälestused. Tänud!
Leitud, aga kahjuks meil ei olnud kirjapulka kaasas, sest sattusime suht juhuslikult aarete võtma. Jäädvustasid logiraamatusse käepäraste vahenditega I&H
Päeva esimene aare. Oli imestus, et Vormsil on isegi korralik laudteega matkarada. Meie matk oli lühike ja aarde leid kiire.
Suurallika leidmisega ja aarde koordinaatide kättesaamisega muret ei olnud. Teise punkti otsimiseks valisime alguses vale teeotsa ja sattusime aardest suhteliselt kaugele. Läksime siis natuke maad tagasi ja valisime õige suuna. Laudteede meisterdajatele tuleb küll kiidusõnu öelda, peitjale loomulikult ka. Aitäh tutvustamast!
Peale pikka matka linnuvaatlemise ja veise s..a vahel, mõtlesime, et nüüd võiks olla selline mine võta aare, aga looda saa veel, et see peremees midagi sellist teeb oma multiaardega. Nii saime siis jälle ühe mõnusa jalutuskäigu osaliseks. Aare tuli kiirelt välja, tagasi tulles viskasin end laudteele kõhuli ja luristasin seda värsket allikaveekest ka endale sisse. Tänud.
Vaatasime aarde kirjeldust ja tekkis üks idee. Siis vaatasin peitjat nime, lugesin veidi logisid ja sain aru, et tegu on ju järjekordse Timixi mõistatusega. Jagunesime, et vihje järgi töötada ja mingil hetkel kuulsime, et Juta ja Sven leidsid üles. Egas midagi väike jalutuskäik tuleb kasuks (pidid ju kõik edasi sellised drive-innid olema). Kui jõudsime kohale, nägin aaret kohe, logisime ära ja plaanisime auto suunas minna. Sinna on tekkinud päris uued laudteed. Kasutasime võimalust ja jalutasime siis ka kõik teed läbi. Nägime nii Suurallikat, Prästviket (mingi peaaegu kinni kasvanud lomp oli) kui ka väidetavat Raviallika kohta. Mehed otsisid ja otsisid seda Raviallikat, leidsid vaid väiksed lombid keset niisket ala. Tänan peitjat. Küll neid timixi-aardeid on üle Eesti palju.
Oletatava aardepunkti olin endale juba kaardile märkinud, seega sinna sõitmine ei olnud mingi küsimus. Ka Karini funktsionaalne lugemisoskus on tasemel, seega asusime otsima kohe õiget asja. Vihjed taskus oli aeg ka aaret otsida, leidsime selle mugava teeraja lõpust ning mudaralli jäi teiseks korraks. Tänud!
See koht oli mulle tuttav - lõpus sai ühel öisel aardetuuril kunagi uinak tehtud :D Seekord oli ilm aga nii jube, et oli juba natuke vaimustav. Ja nagu geopeiturid ikka - kohale mööda mülkaid, tagasi mööda teed... Mina vajusin minnes ikka väga korralikult sisse, nalja sai. Aitäh aarde eest!
Otsustasime eelmise aarde juures, et lähme majutuskohta sooja ja sööma, kuid see aare tuli ise teele. Uus laudtee viis ilusti mudast üle, kuid paraku olid selle paigaldamisega kadunud koordinaadid. Läksime varemleidnu juhatusel karpi otsima, kuid ei taibanud valida õiget rada ning pidime läbi muda müttama, kaotades peaaegu Liisi. Lõpp oli aga õnnelik, leidsime, logisime, võtsime koordinaadid ja jätsime need ka järgmistele.
Siin said tehtud mõned hooldustööd, sest laudteed oli uuendatud. Nüüd on aare jälle kenasti leitav. Aitäh!
Vahepunktis on uuendustöid tehtud ning info lõpu kohta oli kaduma läinud. Uurisime varemleidnult lõpu kohta info, läksime sinna ning leidsime aarde. Seejärel võtsime koha koordinaadi ja kirjutasime vahepunktis uuendatud objekti peale. Aitäh aarde eest!
Sai see väike matk ettevõetud just kõige porisema ja tuulisema ilmaga- aga aare tasus end igati ära. super ilus koht keset kuumaastikku. :)
Omamoodi roheline veekogu võttis meid siin vastu. Järgmises punktis üsna vaevaliselt tuvastasime läheduses asuvat objekti. Aarde tuvastasime kiirelt. Tänud peitjale.
Tänud siia juhatamast, kummikut polnd praegast vajagi :p Aga ilma aardeta poleks viitsind sinna minna.
Edasi võtsin ette Timixi mõistatuse. Väga kuri ta siin olnud ei ole, kuigi kaela pidin esimeses punktis küll kahe korra käänama. Tore jalutuskäik. Lõpus tegin luurekat herilastega, kellega mul viimasel ajal on mingi oma suhe. Seekord pääsesin ja sain nime kirja.
Raja alguses hoiatas silt, et tasub veekindlad jalavarjud jalga panna. Täitsa õige oli see info, tõesti oli mäda rada, aga kohale saime ja siis läks juba lihtsalt. Aitäh peitjale.
Tegelikult leidsime allika ja ka aarde enda kohta käiva info juba eelmisel päeval, kuid siis otsustasime kohe logistilistel põhjustel lõpu külastamise tänaseks lükata. Täna tuli aardeleid lihtsalt. Ainult et konteineri on keegi linnuke arvanud enda välikäimlaks ja nii on teine kaetud peitja poolt mitte mõeldud lisamaskeeringuga. Logiraamat ja muu sisu on aga ilusti korras.
Peale aardeleidu käisime vaatasime oma silmaga, mis loom see Prästvike ise on ja kuidas ta välja näeb.
Päris tüüpiline timixilik aarde teostus! Koht aga oli minu jaoks täitsa uus. Polnudki varem sellesse kohta sattunud. Tänud Tanelile oma aardega siia kutsumast!
Siin tekkis raskusi parkimisega. Ärge valesti aru saage - parkimiskoht oli täiesti olemas ja ma üldjuhul saan nende kasutamisega muretult hakkama - aga siin olid ligipääsu sellele takistanud 25 igas eas jalgratturit. Lootsime, et nad meie aardeotsinguid ei nurja. Õnneks nii ei läinud. Vaatlesime omapärast ja ilusat veesilma ning leidsime endale vajaliku. Turismigrupp sinna polnud veel saabunud. Jalutasime maha mõnusa jalutuskäigu, täitsa kuiva jalaga, kui natukenegi ette vaadata.
Aardeleid ise ei valmistanud ka raskusi, ilusti peidus. Isegi 25 äsja ülekäinut polnud seda ohustanud. Tagasiteel korjasime peotäie pudeleid näppu, mis leidsid oma otsa seal, kus peab - mitte metsa all matkarajal.
Täname Tanelit väga vahvasse kohta kutsumast! Nii algus kui lõpp olid külastamist väärt paikades. Aarded ja selle jupid korras, evej. Aitäh ilusa ilmagi eest!
Selle päeva viimane aare, kuna peale seda sattusime mässajate küüsi ja meid sunniti manustama ohtralt suitsukala Förby rannas. Noh, ega me polnud vastu ka enam pärast. Tee aardeni oli põnev ja kauni loodusega. Leid raskusi ei valmistanud, seda enam sai loodust nautida.
Aare ilusti leitud, aga teekond sinna vöiks matkarajana olla rohkem korrastatud.
Ilusti leitud. Aardele sai alguses otsa vaadatud ja kohe ei registreerinudki ära, et aardele otsa vaatan.
Kui Mamm kuulis sõna allikas, rabas ta autost kohe kõik tühjad pudelid kaasa. Paraku vett võtta polnud suurt kuskilt ja nii viidi pudelid kõik autosse tagasi. Pikem matk möödus ka hästi, proovisime järve tuvastada seal roostiku vahel - leidsimegi üles. Jardeleiuga aega ei läinud, konteiner reetis end hetkega. Kõik endiselt korras, aitäh!
Nii esimesel kui ka teisel punktil, segasid meid mugud. Saime aga enda toimetused tehtud. Ilus koht, kahju ainult, et järv nii kinni kasvanud on.
Põhimõtte pärast käisin esimese punkti juures ka ära (ikkagi vaatamisväärsus), kuigi oli juba nagunii üsna ilmne, kus lõppaare ennast peidab. Õhtuhämaruses sain täitsa üksinda ja rahulikult otsida-leida mis vaja. Lõpus tegin lisaks väikse puhkepausi, kuulasin niisama looduse hääli ning vaatasin, mida veel näha oli. Täitsa mõnus koht, aitäh kutsumast! Ka siin kiidan konteinerit.
Olime täna juba palju käinud ning arvasin, et see mõistatusaare võib osutuda parajaks pähkliks. Tegelikult läks kõik üllatavalt kiiresti. Muidu oli tore, aga sain jala peale kaks parmu hammustust.Jalg oli parajalt paistes. Tänud peitjale.
Väga ilus koht jalutamiseks :) Maris arvas, et aardeleid osutub raskeks, aga tegelikult läks kõik ladusalt :) aitäh aardepeitjale :)
0- i jõudsime täitsa kuiva jalaga, kiire leid ning edasi praamile. Leitud, logitud. Aitäh
Minu jaoks juba kolmas kord siia sattuda, aga eelnevatel külastustel ei olnud siin midagi geopeitusega seoses otsida. Vähemalt oli tänu sellele koht selge ja esimese punkti leidsime ilma erilise vaevata üles. Teises punktis oli palju-palju mugusid ees, aga õnneks olid nad just lahkumas, nii et hängisime natuke aega eemal, et mitte liiga kahtlased paista ja kui enam hääli ei kostunud, lendasime peale.
Natuke otsimist ja käes. Sellist timixi lahendust ei olnudki veel näinud.
Aitäh!
Suurallikat külastasime juba eelmisel aastal geopeituseväliselt, seega oli tee tuttav. Tänu vihjele leidsime vajaliku kiiresti.
Teises punktis oli ees suur seltskond mugusid, seega ootasime veidi eemal nende lahkumist. Seejärel saime tõdeda, et peitja on uut tüüpi konteineri kasutusele võtnud :) Aitäh!
Allika leidsime vaevata ja siis suundusime konteinerit otsima. Logid kirjas, pildid tehtud, hakkasime auto juurde liikuma. Teel tulid vastu koer, mees ja naine. Josten tervitas neid, nemad tervitasid vastu. Olime vaevalt üksteisest möödunud, kui Josten küsis kõva häälega: "Ei tea, kas nemad olid ka aardeotsijad?". Soovitasin tal siis teinekord kohe inimestelt küsida, et kas nad on geopeiturid. Kuna jäime sillale jalgu ja jalatseid pesema, siis jõudsid koera omanikud metsast samal ajal välja ja juba Josten küsiski: "Kas Teie olete ka aardeotsijad?". Vastuseks ütles meesmugu: "Ei, meie oleme koerajalutajad" ja mõned meetrid eemal naersid mõlemad mugud seda küsimust juba, pidades seda last eriti hea fantaasiaga eksemplariks :D Aitäh juhatamast ka, ilma topsita vist poleks sinna läinud ;)
Vormsi roheliseks 16/22. Nullist võtsime koordinaadid õhtul ära, lõpp jäi hommiku esimeseks käiguks... kohvijoogi kõrvale, jalutasime poest saadud topsid näpus ja lobisemise kõrvale mööda metsa ning mudarada seal nagu kaks veits kohtlast… :D. Leidmisega ei läinud kaua ja koht täitsa mõnus, aitäh Timixile ka siia aaret poetamast :).
Hommik pidavat ikka õhtust targem olema. Seekord algus vähemalt ei olnud...telkimisplats sai valitud selline, kust hommikul saab kohe kohvi ja midagi närimist krabada. Aga muidugi ei olnud siis seal hommikul mitte kedagi kohal. Mitu korda vaatasime...Lõpuks tuli meelde, et ka kohalikust poest sai ju kohvi osta. Asjad kokku ja sinnapoole teele. Lisainfoks tulevastele seiklejatele, siis alles õhtul selgus, et sadamas oleval suveniiri kioskil oli väike sildike üleval klaasi peal, kus oli kirjas telefoni number kuhu helistada, kui kedagi kohal ei ole...
Järgmine infokild tulevastele Vormsi külastajatele. Kui teile vähegi kohvi vastu mingi austus on ja meeldib kohvi juua, siis ärge ostke seda sooja vett mida kauplus müüb kohvi nime all :) See pruun vesi ei olnud isegi mitte ligilähedel kõige õrnemale kohvi maitsele, hoolimata uhkest masinast nurgas :) Võibolla oli meil lihtsalt kehva kohvi päev...
Aga igatahes soe vesi joodud ja midagi ka hamba alla saadud, saime lõpuks jätkata karpidega. Kuna esimene infokild oli juba käes, siis saime kohe asuda lõppu otsima. Kaua sellega ei läinud, kuigi ma vist oleks taas üksi tunduvalt kauem seda otsinud. Koht oli kaunis ja aare täitsa tore. Suured tänud peitjale :)
No ei saa ju veel päeva lõpetada, kuigi eelmise aarde juures välja teenitud õlu oli juba käes :) Vaja ikka see üpris lähedal olev asi ka ära vaadata. Esimeses punktis aega ei kulunud...eriti...mina taas uurisin valet kohta ja Maris pildistas niikaua juhendid üles. Kuna aga päev oli pikk seljataga, nende seas ka pikkasid jalutuskäike, siis otsustasime, et selle aarde lõpuni viimine jääb ikkagi hommikusse. Mõeldud tehtud ja edasi põrutasime juba telkimisplatsile...
See koht tuli täitsa tuttav ette, olime siin paar aastat tagasi Igamehe Suveseikluse käigus olnud. Aitäh vahvat kohta näitamast! Aardevalvurite kodu oli vaikne.
Mõnus jalutuskäik, aga märjemal ajal oleks vist kummik parem valik. Seekord jäid "sussid" siiski puhtaks. Kohtasime rajal kahte jalgratturit, kes olid üsna teekonna alguses oma sõiduriistad hüljanud. Panime tähele ka, et Vormsil on kena komme üksteist tervitada. Aardevalve magas meid maha, aga nad on seal täitsa sumisemas. Tänud peitjale
Peale jaanituld taheti Suurallika juurde tulla. Mul selle plaani vastu midagi polnud kui ainult kohalik teejuht poleks ühe teeotsaga pange pannud. Peale pikka müttamist jõudsime punktidesse vales järjekorras. Hommik oli õhtust targem ja kordades kiirem, leid tuli päris ruttu. Aitäh!
Algul olin kompassivõhik ja täitsa valel pool objekti vahtisin veidi. Samas oli seal üks mõnus kaladest tulvil kraavikene. Täitsa mõnus oli vaadata, kuidas nad seal karjakesi ringi siblisid. Siis kui mõistus pähe tuli, läksin sinna, kus aare peidus. Täitsa mõnus jalutuskäik, tänud!
Matkarada oli päris porine ja kummikud olid möödapääsmatud. Lõpp oli see-eest ilus ja vaimustavate vaadetega. Tänud peitjale.
Selleks ajaks kui meie aardejahile jõudsime, oli plats sigadest puhtaks löödud. Algul ei saanud kohe vaatenurka paika ja seetõttu kulus veidi rohkem aega. Selleks ajaks oli aga Alex juba vee värvi ja lehtede lõhna järgi ise lõpu ära aimanud. Tee aardeni meenutas retke Varessaarde. Ainult, et selline kohalik soft versioon.
Esimene kord Suurallika poole sõites ei saanud me otsima minna, sest just sellele teele olid jahimehed end ritta sättinud ja ootasid ninad metsa poole. Üks notsu oli juba oma jalutamise mööda Vormsit lõpetanud ja teist ootas ilmselt sama saatus. Jätsime jahimehed oma mängude juurde ja tulime mõne aja pärast taas luurele. Nüüd oli õhk puhas , vaid üks koer haukus kuskil, või oli see hoopis vares ( konsensusele me allika juures ei jõudnudki, polnud nagu üks ega teine, aga no häält keegi tegi ;). Kui Alex ja Bruno olid arvatava koha ää poleerinud ja teatanud ,et siin midagi pole, siis sai ka mujalt piilutd ja sama asja nenditud. Kui suund sai juba mujale võetud käsutas Kaja kõik tagasi, mis pimesiklus see ometi on :D. Edasi oli valikute koht, kuid aega oli vähe, nii et valikuteks ei läinud, põrutasime otse ja nii nagu olime. Ometi kord suutsin end päeva lõpuks ka rehabiliteerida kui nullis kohe aaret märkasin :D. Alexi õudusunenägu ei läinudki täppi, ta sai ikka ontlikult autosse istuda ;). Saarele oli jäänud veel kaks täppi, aega praamini pool tundi, seega valikusse jäi vaid üks ja see mis laevale lähim. Tänud saart tutvustamast ja palun nüüd siia juurde peita, sest üks täpp ootab veel avastamist ;)!
Väga kahju, et just selle aarde otsimisel taevast kraanid täiega lahti keerati. Nii oli rohkem tegemist enda püsti hoidmisega kui ümbruse nautimisega. Leitud, logitud, tänud!
Kena lihtne mõistatus vahelduseks :)
Tänud peitjale :)
Kuna mul oli vaja end käima tõmmata, siis mina sõitsin siia rattaga ja teised siis venisid autoga mu järgi. Mingil imelikul põhjusel nad ei olnud mu võimetes päris kindlad ja ei julgenud mind üksi jätta :P
Koht, kuhu aare meid juhatas oli üks põnevaim paik nende kahe päeva jooksul, mil me Vormsil ringi rallisime. Aitäh Tanel, et Sa meid siia allika juurde kutsusid! Väga vahva!
Teine päev Vormsil. Millise ilusa värvide ja valguse mängu me siit allikalt hommikul leidsime. Ei mäleta, et oleks sellist varem näinud. Nii et karskel sügishommikul on omad võlud. Täname aardepeitjat! Mulle see aare meeldis, isegi väga :)
Logimise järjekord läks sassi, siin jalutasime tegelikult Hullo poeskäigu järel. Hea, et matkarada ja sildid ees olid, sest saare suurimat järve poleks küll muidu tuvastanud, nii roogu on ta kasvanud. Järvest põhja poole väntasime läbi imeilusa seenemetsa, kus seekord küll mitte midagi peale mustikate ei kasvanud. Kena teostus, tänud!
Vormsi rüüsteretk ratastel, esimene päev, õhtuks oli juba 2/3 saarest puhas. :P Siin premeerisime end peale leidu kohaliku õllega, kellele tume, kellele hele... hea kraam, aga krmuse kallis teine selle väikse pudeli kohta... Täname!
Kuna see aare oli tore, ja teepeal oli lisaks juurikatele ka münti kasvamas siis juhtuski nii, et jõudsin poodi VIIS minutit enne sulgemist kohale. Ei kahetse midagi, tore oli.
Vormsivallutus kohalikel rendiratastel. Minu oma meenutas küll pigem vokki aga 90km saareavastust pidas vastu ;)
Tänud, tore päev oli!
Aardekirjeldus oli põgusalt läbiloetud, seetõttu sai Suurallika piirkonnas ikka üksjagu rumalusi (aga mitte pahandusi) tehtud. targematena saime nägijateks. Seejärel logiraamatu leidmine oli vaid vormistamiseks. Taaskord oli logiraamat eelnevalt teistel leidmata. FTFd polnud meie eesmärgiks, aga päris mitu neid sellel päeval sattus ette küll. Meie Vormsi plaan oli varem valmis. eelmisel õhtul lihtsalt avastasime et peame oma senise teevaliku ümbertegema uute aarete pärast. Tänud peitjale olin Suurallikat varem külastanud aga lõppkohas sai küll nüüd esmakordselt oldud