Austurgrunne

Auto jäi nii kaugele kui sai ning lõppu jalutasime. Kohapeal kiire leid.

Tänud

Leitud. Tänud!

Soovin lisada eelmisele sissekandele, et lisaks kellegi mongoli kilekoti ja matkatooli jäänustele, eemaldasime rajalt ka kõduneda ähvardava mingitsorti katte. Mulle meenub praegu, et kuna korvid, käed ja jalad olid tol hetkel, mil sattusime kõnealuse objekti otsa, ääreni täis muud prahti, sai see asetatud ratta pakiraami klemmi vahele, kus - antagu mulle andeks alusetu süüdistus - laguneb seal siiamaani. Olnuks rohkem kasu, kui oleks varem meenunud.

 1 

Viimaks käidud! Läbitud ratastel ja jalgsi. Mingi tõpra Stockmanni kilekotid ja matkatooli jäänused võtsime ka aarde juurest kaasa. Tänud peitjale!

Pere jäi ootama ja tegin väikese sörgi aardeni. Jõudes nulli, tuli neeme tipust suurem seltskond ja logimine pidi ootama. Tuli ka siis minna uudistama neeme tippu. Tänud näitamast ilusat loodust!

Leitud. Tänud peitjale.

Jälle sihuke mõnus koht, kuhu geotuur tõi

Aitäh toreda aarde eest.

Vormsi tuuril leitud.Aitäh!

Eelmise aarde juurde jalutades jäid lapsed vankris magama, otsustasime mööda matkateed selle aardeni jalutada. Tee oli üsnagi hästi läbitav aga parmud sõid meid lõunasöögiks. See oli vist Vormsi reisi kõige raskem matk, kuna parmud ja kuumus olid halastamatud. Aare kiirelt leitud, seadsime sammud sama teed tagasi.

Leitud

Tänahommikuse esimese pikema jalutuskäigu tegime just selle aarde juurde. Auto jäi linnulennult paari kilomeetri kaugusele ja lähenesime mööda mõnusat metsarada. Teele oli pandud ka hoiatustahvel, et matkarada võib olla kohati raskesti läbitav, kuid praeguse kuiva ilmaga oli küll väga mõnus astumine. Koht on ilus ja kadakate vahel väga mõnus jalutuskäik aardeni. Tops oli ilusti omal kohal ja hõlpsalt leitav.
Kuigi harjutasin nii minnes kui tulles seda aarde nime ütlemist, siis minu jaoks jäi see ka lihtsalt Augusti aardeks. Neid rootsikeelseid kohanimesid siin Vormsil on üldse üsna raske meelde jätta, minu jaoks kõik ühed "by-d".

Aitäh, toredale jalutuskäigule kutsumast!

See aare ja koht jääb ilmselt minu suus ikkagi Augustgrunneks, palju lihtsam öelda.

Teekond keelumärgist alates kuni aardeni oli alguses üpris hea, seejärel päris kohutav ja siis jälle päris mõnus. Jalgsi tulles oli õnneks rohkem variante liikumiseks. Vaatamata kaugusele ja teeoludele oli see üllatavalt populaarne koht. Aitäh!

Päeva alguseks sai see üsna kehvade teeoludega aare ette võetud. Jalutades muidugi kinni jäämise oht liiga suur ei ole, kuid siiski siiski kadunud see ka polnud. Aardele lähemale jõudes läksid olud oluliselt paremaks ja ka leid tuli kiirelt. Tänan.

Logitud ja korras.

Huvitav, et viimane logi oli 19.10.19 aga ei kajastu ei siin, ega ka äpis

Aga meie siis sel aastal esimesed

Muidu mõnus saarene jalutuskäik, ainud kärbsed kiusasid. Tänud sinna säärele juhatamast!

Ütleme nii, et kui õigesti mäletan siis siin sai isegi labidas pihku haaratud, et auto terveks jääks :D Sai kohalikke teid kohendatud :D

Oleks peaaegu autoga kinni jäänud siin aga imekombel vedas ikka läbi ja sai ka auto ümber keeratud x kohas. Edasi tuli vaid jalgadele valu anda :)

Andis ikka vantsida. Aga leitud ta sai.

Väga mõnus jalutuskäik :)

Sinna pidi päris pikalt väntama. Satikaid on ka palju.

Lähenemisteed pidi päris kaua otsima, esimesel valitud marsruudil tuli kellegi hoov ette. >:( Tagasiteel saime kohalikult, kes parajasti puid kastma läks, soovitusi, kuidas sihtkohale paremini läheneda. Aitäh!

Selle aarde ja jalutuskäigu jätsime viimaseks. Päeva tipptemperatuurist olid mõned kraadid alla tulnud, seetõttu oli liikumine mõnevõrra kergem, kuid mitte ka lihtne nagu jalutuskäik pargis. Seetõttu liikusime üsna tempokalt ning peale seda premeerisime end ujumisega. Tänud aarde eest!

Aitäh aarde eest!

Leitud :)

Pealelõunane esimene kauge kant. Aitäh!

Leitud,aitäh.

 1 

Mõtlesime, et lähme sõidame natuke lähemale, et kui hull see tee ikka olla saab. Ujumiskoha juurest keerasime vasakule ja ei saanudki kaugele sõita, kui auto arvas, et edasi sõita ta ei taha ja sinna me jäämegi. Tõotas tulla huvitav. Siin enam lükkamine ei aidanud. Auto ei liikunud sentimeetritki. Herki tegi siis kiire tööjaotuse - mina lähen logima ja tema hakkab kaevama. Logimaskäik kestis kokku ca 1,5 tundi. Lumega ei soovita kohe üldse mitte logima minna. Lumi oli tuisanud nii, et neemel olid hanged kohati nabani. Sügavaim hang, millest läbi murdsin oli selline, et tagumik vajus lumme. Rohkem ei tahtnud olla hangemurdja ja otsisin alternatiivi. Läksin kõrkjatesse. Õnneks ikka jää kandis. Logiraamatuni jõudes oli nii suur rõõm. Istusin hange ja hakkasin logima. Peale logimist tegin kõne Herkile, et uurida kuidas neil olukord on. Neil ei olnud seis muutunud - auto istus ikka samas kohas. Võtsin siis tagasitee käsile. Ei tahtnud üldse mitte hangedesse minna. Vaatasin, siis jääd sellise pilguga aga ei tundunud paljulubav. Kalda serval oli adru, mis paistis kohati lume alt välja. Küll mul oli hea meel, et adru olemas on. Hüppasin siis adrukuhjalt adrukuhjale ja tagasitee kulges palju kiiremini. Teisteni jõudes oli neil seis ikka sama aga rataste alla olid nad ehitanud "sillad". Tõmbasime siis korraks hinge ja hakkasime proovima. Toimis! Auto hakkas liikuma. Saime autot lükata veel kordi 5 ja siis oligi auto ümberpööratud. Rataste alt lendas seda muda meie pihta üksjagu nii, et tsivilisatsiooni väga enam minna ei julge. Kokku kestis see triangel ca 2 tundi. Tänud aarde eest, ega ilma aardeta ei oleks sinna ju roninud!

Lähen

Tee muutub hullemaks

Tee muutub veel hullemaks

Õigel teel

Leidsin

Stiiv nautis talverõõme

Saimegi liikuma!

Nädalavahetus Vormsil aarete otsimisel. Seegi aare leitud :) Tänud.

 5 

Kogu täiega uus komplekt.

 6 

Auto-ratta combo tuur Vormsil. Auto jätsime Kerslininasse maha ning üritasime rattaga teises ninas ära käia, vahemaa oli linnulennult vaid veidi üle kilomeetri. Vahepealsed mudateed olid ikka tõsiselt mudased, meie rattad said ülepea poriseks. Mehed suutsid end sealt ratta seljas läbi pressida, minu jaks nii suur ei olnud, pidin käekõrval lükkama.
Kodutöö oli tehtud ning teada oli, et aare vajab hooldust. Panin kogu täiega uue komplekti, vana viskasin hiljem lihtsalt minema. Tagasi sama mudateed mööda. :)
Päeva lahedaim aare, tänud!

Looduspilti ka, ega me skoorijad pole

Kus need põrssad on, kes siin püherdada tahavad? :)

Päeva viimane aare, peale mida sai hakata ettevalmistusi õhtuseks teatri etenduseks tegema. Autoga tulime nii kaugele kui kannatas ja sealt jala läbi muda ja vee aardeni.Aare kenasti korras, logi läks kirja. Tänud.

Autoga on siia jube läheneda. Õnneks parme väga palju polnud ja sai tehtud väike matk.

 1 

Proovisime autoga igalt poolt läheneda. Küll olid ees märgid ja hoiatused ning korra väisasime ka heinamaad. Lõpuks oli ikkagist mööda mereäärset teed kõige parem jalgsi minna. Vahepeal tekkis aga ka vajadus kummikute järele, sest lombid andsid välja basseinimõõdu. Kergelt sopaste jalanõudega siiski möödusime kõikidest neist takistustest. Viimased 600 meetrit oli teekonna kõige parem lõik kus oleks võinud sõita kasvõi mõne madala sportautoga. Aarde juures alles avastasin, et antud aare vajab hooldust. Kodus ma tegin eeltööd natukene kiirustades ja seda aaret kordagi täiesti lahti ei teinud. Oleks täpp mõnda teist värvi kaardil olnud, siis kindlasti hooldanuks seda. Autos oli olemas kõik vajalik - karbid, paberid, juhendid, kirjutusvahendid jne. Loodetavasti on tulemas veel teisigi geopeitureid seda aaret veel see suvi otsima. Sisu hetkel on küll väga märjas seisus. Lihtsalt paberiplönnid seal sees. Eile pandud uus paberileht oli ka juba niiskeks muutunud. Aarde eest aga tänud!

Vormsi geo-rattaretk 2017.

Leitud. Tänud!

Aardest mitme kilomeetri kaugusel autoga sissesõidukeelu märki kohates veendusin üha enam, et Vormsil jalgratta transpordiks valimine oli ainuõige otsus. Alguses oligi väga mõnus vändata, aga peagi ootas meid tõeline takistuste rada, mille viimastel päevadel maha sadanud vihmad mõnusalt lombiliseks ja poriseks muutnud olid. Muidugi ei lasknud me end sellest heidutada. Kaaslane kui kogenum sõitja ja vingema kaherattalise omanik kadus peagi eest ära. Mina liikusin tasa ja targu, mis sellistes lompides kohati muidugi nii hea idee polnud, aga sai ju ka lihtsalt ümber lompide jalutada. Mingil hetkel avastasin, et mu truu kaaslane gepsu on mind maha jätnud. Kuna kaherattalist olin sel hetkel juba rohkem tülina tajuma hakanud, viskasin selle raja kõrvale ja hakkasin ise tagasi kõndima. Kui kohale jõudis, et viimati vaatasin gepsuga tõttu hea mitu kilomeetrit tagasi, ei tundunudki see enam nii hea mõttena. Telefon oli õnneks alles, nii et helistasin kaaslasele ja peagi ilmus tema vaeseke läbi lompide tagasi. Läksin siis ise ka oma jalgratta poole tagasi, aga õnneks saabus varsti kaaslane gepsuga ja saime edasi liikuda. Vaevaliselt see küll läks, aga peagi hakkas ka mõnusam tee paistma. Enne sinna jõudmist tuli aga veel üks hiidlomp ületada. Lõpus olime mõnusal maal ja sai ka mõnuga aarde poole vändata. Eeldasin, et oleme siin poolsaare tipus nüüd täitsa üks loodusega, aga siis silmasime kaugemal erkoranži jopet. See hajutas lumma ja kaaslane ei tahtnud lõunat ka seal süüa, nii et logisimegi vaid aarde. Aardest hakkas ka kahju, sest jalgratturitena olime kaasaskantava tavaari absoluutse miinimumini vähendanud, nii et polnud isegi minigrippi ega logipaberit kaasas. Hiljem oli hea lugeda, et järgmised külastajad olid tublimad. Koht on kena ja väärib aaret igati. Tagantjärele mõeldes oli see lõppkokkuvõtteks üks päeva mõnusamaid retki aardeni. Aitäh!

Leitud. Logiraamat suht puder segiläbi uuemate lisalehtede ja kleepsudega, lisaks laiali läinud tindiga paberijupid. Kaasas olnud mägiaivari teibist ja minigripist poleks eriti kasu olnud, uut logiraamatut on tarvis. Panin nime kirja ja jäi nagu oli, vaja on tõsisemat hooldust. Käisin pärast neeme tipus ka, nii kaugel kui veel kuiva jalaga sai.

Tipust maa poole

No seda aaret ei ole kiirelt möödasõidul küll võimalik leida kuna siia ei saa isegi mitte kohale sõita. Auto parkimiskohast oli aardeni ligi 3 km ja seda teed läksin öösel kella 3 ajal läbima jalgrattal. Ratast sain kasutada umbes 2,5 km ulatuses, 500 m oli loomade poolt porimülkaks trambitud metsarada kus tassisin ratast õla peal, et seda ei peaks pärast porisena autosse panema. Aare ise oli omal kohal aga logirull läbimärg.

Kes otsib, see leiab. Meie otsisime ja leidsime autoga legaalselt läbitava tee aardeni. Okei päris drive-in siiski ei olnud.

Möödasõidul kiire leid, tänud.

Ma ütleks, et vajab kindlasti parandamist - logiraamat niiskusest tükkideks, sain nime kuhugi kirja aga tegelt vajaks kuivatamist + täiesti uut logiraamatut.

Sama lugu, mis eelmistel: napilt sai nime mingi tükikese peale kirja. Leid iseenesest oli kiire.

 2 

Niisiis, otsustasin teha sellise pekipõletusringi Vormsi saarel, et jätaks auto üldse mandrile ja teeks saarele jalgrattaga tiiru peale. Kõik ebanormaalsed, keda teadsin, ajasid sõrad vastu ja keeldusid rattaga üksikule saarele tulemast. Normaalsetele ei hakanud enam helistamagi(nad on liiga normaalsed, et minuga kaasa ronida), vaid pakkisin pühap hommikul ratta kaasa ning asusin teele. See siin oli esimene aare, rattaga üsna mõnus lähenemine, tee oli kuiv ja liivane. Logidest loetud vööni vesi oli õnneks ära kuivanud. Tops märg ja sisu ka, kuivatasin, aga tolku suurt ei olnud. Mõni järgmine võiks tuua konksuga varustatud pet-topsi koos logiraamatuga.

Üsna märg on. Proovisin küll kuivatada, kuivemaks sai ka, aga logiraamat on üsna lögane nutsakas seal topsis. Vajab tegelikult uut konteinerit+logiraamatut. Mäkaivari teip on juba üsna kapsas.

Leitud.

Kuna teadsime, et üks meeskond läheb meie ees, siis hakkasime mööda jälgi neid jälitama. Ühel hetkel, kui Jutsi hõikas, et tema kirjapulk on kadunud, hakkasin tempot tõstma, et ees minejatele järgi jõuda, muidu hiljem jama majas ja polegi millega kirjutada. Õnneks leidsin koha, kus lõigata ja juba nägime eeskõndijaid. Lõpuks kui aardeni jõudsime olid teised just aarde üles leidnud ja logisid sinna väga märga raamatusse, saime ka nimed kirja. Tagasi jalutades saime jagada geokogemust ja muljeid nii mandri kui saare aarete kohta. Tervitused kaasvõitlejatele ja tänud aarde eest.

 1 

Me teadsime juba ette, et tuleb pikem matk. Võtsime õunad kaasa, näksisime neid hiiglaslikke ubinaid ja jalutasime. Mingil hetkel nägime ilusaid hobuseid, kes tulid meid tervitama. Üldiselt oli rada kena, kohati läks päris poriseks. Siis nägime kellegi paljastest varvastest jäetud jälgi. Mehed jõudsin vahepeal ikka pikkalt meist ette. Ühe pori-ookeani juures palusin siis Janaril mind selga võtta, mu palvet ei täidetud. Teatati, et selgavõtmise koht on kuskil kaugemal. Võin etteruttavalt öelda, et see selgavõtmise aeg pole siiani veel tulnud. Mingil hetkel teatas Juta, et on oma logimise roosa pastaka kaotanud. Pöördus siis tagasi, et otsida. Selleks ajaks olid mehed juba kaugel. Nägin kuidas nad pöörasid otse heinamaale. Ma siis läksin järgi. Mingil hetkel jõudsin neile järgi. Siis pööras Sven ringi, et Jutale vastu minna ja mina sain Janariga jalutada. Kuulsin siis, et me oleme vaid mõne sammu kaugusel eelnevalt kohatud geoseltskonnast. Aarde asukohani jõudsime Janariga just siis kui poisid olid logimise lõpetanud. Saime neilt pastakat laenata ja logid kirja, kuigi logiraamat ja konteiner oli päris halvas seisus. Tagasiteel lobisesid Janar ja Joonas444 pikalt erinevatest aaretest ja geopeitusest. Hoidsin kõrvad lahti ja panin kõik saadud vihjed tallele. Ei saanud ka tagasiteel selga. Autoni jõudes soovisime teisele seltskonnale edu. Sel ajal kui ootasime teist paari, leidsin ka oma elu esimese puugi. Oli teine end päris kõvasti kinni võtnud. Võin etteruttavalt öelda, et see ei jäänud ainsaks. Tänan peitjat.

Sõbrad kabjalised

Tervitajad

Ohhh jahh, 3 km sinna ja sama maa tagasi, sammumõõtjad sõpradel ammu täis ja enam uusi samme peale ei mahtunud. Tegime selle siiski ära, kusjuures vahepeal õnnestus mul oma ilus roosa pliiats ära kaotada ja seetõttu ma pikendasin oma matka c poole km võrra. Logiraamat on tõesti olematu kvaliteediga, väga tahaks vahetust ja ilusat uut aardetopsi ka. Koht on ju igati muhe!

2786.

Sõitsime aardest 600m kaugusele, kasutades teed, mida gps teadis kui alles rajatavat. See kulges mööda lagedat, kust suundusid ei kuhugi elektriliinid. Maasturiga oli igatahes huvitav, aitäh! Ainult aarde juures puhus jube tuul ning autosse jõudes jõudis kätte päikeseloojang nii et sättisime end tagasiteele.

Ootasin mingit pikemat jalutuskäiku, aga maasturiga saime 700 meetri peale. Aitäh!

Maasturiga oli tõesti huvitav, aga mingi hetk jätsime ta ootama ja lõpu jalutasime. Tormine, tuuline, jahedavõitu. Aga leitud ta sai ja nimed kirja. Logiraamatud on seal päris kehvad, vajaks mingit paremat konteinerit (konksuga) ideaalis. Aitäh juhatamast!

Mônus matk peale suuri pühasi ;) Maastik 4.0 on igati ôigustatud. Aare niiske- ja logiraamat tuleks vàlja vahetada. Tànud mônusa matka eest ;)

Korralik maastik

Siia matkasin üksi, teised jäid Kerslininas kadakate vahele ankrusse. Otsus oli õige, sest matkaraja ühel lõigul oleks Siimul vesi nabani ulatunud. Enne vett oli pikalt mudane ja märg. Peale vee läbimist oli mõnus kadakate vahel lookleval matkarajal topsini matkata. Logirull on nätske ja laguneva olemisega, niiskus trügib topsi. Tänud peitjale.

särtsu

Otse Kerslininast geomobiiliga tulla ei lubatud,nii siis otsisin lähenemisteed teiseltpoolt,Mida lähemale aardele seda hullemaks läks tee,aga ümberpööramise kohti väga valida kah polnud.Poolsaare matk oli juba tore ja tuuline ilm oli kah jäänud teispoole saart.Logiraamat niiske ja ei taha mitte konteinerist välja tulla.Tänud peitjale!

Teekond aardeni oli üsna raske ja mudane, eriti kui rattaga tulla. Aitäh :)

Selle aarde leidmiseks tuleb ette võtta tõeline matk, kuid koht on imeilus!

 1 

Lootsin, et see on viimane pikem matk sel saarel, aga Hannes hoiatas, et üks on veel ees. Sellise julgustuse saanud üritasin lakkamatu lobisemisega väsimust unustada. Hannesel lõid kõrvad kindlasti juba ammu pilli, sestap ta sellise ludinaga ees minema kihutaski. No ma muidugi pidin pildistama ja vahepeal veel telefoniga rääkima ning neid tegevusi tehes ei saa ju samal ajal kõndida.
Kui ma nulli suunas jalutasin, nägin Hannest eemal ümber kadakate ringe tegemas. Minu kohale jõudes nägime vist aga ühel ajal aardetopsi. Logirulli kättesaamine nõuab väga suurt osavust. Tagasipanek aga peale osavuse veel ka kannatlikkust. Logimise ajal tuulutas Hannes topsikut seestpoolt, kuna see oli ikka korralikult niiske.
Tänud aarde eest!

 1 

Noh, eks ma tegelikult ju umbes sihukest asja ootasingi: pikk matk ujumiskohast, päikest pea kohal lõõskamas, pikka kitsast säärt-saart, mis veel suisa hiljuti saareke oligi, timixi käepärastest vahenditest tehtud tünni, mille best before hakkab varsti täis saama ... Sõidetakse sinna jah igasuguste trandulettidega, keegi käib merel suhteliselt kaugel ja aarde juures keha kergendamas, aga vesi oli mada või kuivanud ja teed mööda sai kenasti ligi. Inga kadus alailma põõsaste vahele - väitis, et pildistama - mina kõndisin ja kaifisin. Lõpus tekkis ootamatu probleem, tünn hajus ja ootas taasilmumisega seni, kuni Inga ka kohal oli. Kondensaat oli sees, nagu sellistel tünnidel ikka, lasime tal natsa taheneda ka, aga tahab veel. Nõus - on vist jah asukoha poolest Vormsi parin aare või konkureerib kõvasti Rumpoga, aga meri on erinev ... Tänud, mulle meeldis!

Esimene tee lõppes keelumärgiga veidi üle 2 km enne aaret, teine tee lõppes keelumärgiga veidi alla 2 km enne aaret, kolmas tee viis ilusti kohale. Aitäh peitjale.

Vormsi puhtaks 13/26

 1 

Eelmisel saare külastusel jäi see aare ainsaks Vormsil leidmata täpiks, sest aeg surus takka ja polnud aega jalutada. Aga agarad peitjad jõudsid aastaga uusi kohti avastada ja nii olime taas saarel ja seekord plaanis ka see jalutuskäik ette võtta. Parkisime auto märgi alla ja " tuntud tummfilmi koomikud" lavastasid etüüdi elust enesest, itsitasime veidi seda vaadates ja peale etüüdi kuulsusetut lõppu panime jalad liikuma ja tirisime jopehõlmad koomale, tuul kurivaim oli ka siin meid tuustimas.
Päikeselise ilmaga oleks ilmselt siin märksa kenam jalutada, täna aga oli see kerge võitlus iseendaga ja tuulega. Kui aare lõpuks logitud oli ja ka tema välimus pisut rohkem algsele sarnanes, no kork ikka peal, mitte padrun, siis punusime kiirkõnnil auto poole tagasi. Autosse jõudes oli selg märg, no andis ikka vastu tuult rühkida.
Tänud peitjale!

 1 

Keegi oli aarde korgi maha poetanud ja jahipadruni kestast uue punni teinud. Korjasime punni maast üles ja asetasime oma kohale. Tehtud.

Üks kõige mõnusamaid matku Vormsil. Siin olin käinud juba 2013. aastal, aga tookord õhtul. Nüüd keset päeva ilusa päikesepaistelise ilmaga! Väga super looduselamus! Käisin muidugi päris neeme tipus ära, niikaugel, kui veel võimalik. Tänud peitjale!

 1 

Meie tänaõhtusest ööbimiskohast Kerslininast (nagu öö hakul selgus) sõitsime edasi siia. Küll mitte otse kagupoole suunduvat teed, sest seda vist ei saagi sõita, madalaga vähemalt mitte. Enne parklasse jõudmist tuli mootorratturite jõuk astu. Auto jätsime siingi keelumärgi juurde ning väga mõnus ning palav 3.7 km pikkune plätumatk võis alata. Päike kuumas nii, et särgist võis ka loobuda, hea soe sügis. Lihtsalt ideaalsed ilmad, mida saartel veeta. Hea, et meil eile õhtul Vormsiplaan tekkis ja kohe ka teoks sai.
Aarde leidsime üsna nobedasti, kuigi päris 1.0 see peidik mu jaoks ka polnud (isiklik mure kindlasti). Aare oli kuiv ja korras, kuigi tundus kuidagi käepärastest vahenditest tehtud olema - Eesti meisterdab ja Tanel nokitseb 8-)
Aitäh Tanelile ilusasse kohta kutsumast. Meile meeldis siia jalutada. Jätkame selle meeldiva saare "puhastusretke". Ahjaa, ka siit parklast võtsin sodi kaasa. Meeldivalt omaette ööbimiskoht muidu seegi, tasub meelde jätta.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/599549635

Korralik matk lõõskava päikese käes. Teel aardeni manustasime natuke head-paremat ja avastasime geoviinerite valmistamise retsepti. Tagasiteel oli hea-parem otsas ja sõime tee ääres kasvavat koirohtu Jaagu õhutamisel. Vähemalt on kõhud korras, maitseelamus polnud suurem asi. Tänan!

 1 

Vormsis on iga neem isemoodi ja samas ka teistega sarnane, see on parim. Mõnus jalutuskäik hilises suves, päike sillerdab, kajakad röögivad ... Suur tänu juhatamast!

Auto jätsime viisakalt keelumärgile seltsiks ja läksime lausa päikest võttes viimase kadakani. Peitmiseks muidugi loogiline koht, sest kaugemal käib meri ilmselt üle. Kuni sinnani aga merd ei näinudki õieti, sest pilliroo müür mõlemal pool.

 3 

See on vist isegi mu lemmikaare Vormsil. Puhtalt asukoha pärast muidugi. Ligipääsuteele jäi üks lühike sopane lõik, aga sealt edasi tuli jälle korralik rada, rattaga aardeni drive-in. Taolistel kitsastel maaribadel on miski müstiline võlu, mis lihtsalt sunnib tipus ära käima. Niisiis pärast logiraamatusse kirjutamist jätkasin jalgsi nii kaugele kui kuiva maad ulatus, ümmarguselt kilomeetri jagu edasi. Ja siis tegin sealt maailma servalt pilte :o) Aitäh.

Vormsi ikka paistab veel

Kohalikud elanikud

Vaatamata üsna pikale jalutamisele oli tee peal piisavalt vaheldust, et igav ei hakanud. Päike säras taevas ja paari märjema koha ületamine oli päris lõbus. Aare istus ka ilusti oma kohal, nii et võta ja logi.

Aitäh!

Sellega oli tükk jantimist. Esimese katsega jõudsime autokeelumärgini. Vaatasime, et jõle kaugel ja otsustasime teist teed otsida. Sellega eriti kaugele ei jõudnud, küll aga tekitas muret allapoole viimast kriipsu langenud kütusenäidik, niisiis käisime Hullos tankimas. Siis tuli mõte, et kui juba, siis peaks jäätisepausi ka tegema.

Viimaks jõudsime tagasi ja läksime ikka sealtsamast jalgsi. Peagi selgus ka, et märk oli väga põhjendatud - ilgelt pikk tagurdamine oleks sealt mülgaste juurest :) Õnnestus kuivade jalgadega mööda saada, edasi oli juba rahulik. Aardega läks kiiresti ja loogiliselt. Hästi mõnusalt suvine jalutuskäik, aitäh!

Leitud, aitäh!

Jätsime auto kohta, mida google'i kaardil oli nimetatud ujumiskohana ja vihmasajus algas teadmata pikkusega matk (seda virinat poleks keegi jõudnud kuulata, kui oleksime tõde kuulutanud). Mingil hetkel avastasime meie Karoliinaga metsmaasikad ja poisid läksid ees minema. Nii kaua me ka neid marju ei söönud, aga kinni püüdsime me nad alles üsna enne aardekonteinerit. Põhjus: meie kõndisime paljajalu läbi mudalompide ja kivise raja; nemad jalatsites mööda lombiservi. Leidsime Karoliinaga aarde ja lasime poistel ka otsida. Üllatuslikult tõi Josten lagedale hoopis teise konteineri kui see, mida meie leidsime ehk siis meie leid polnudki õige leid. Ja kui mõni geopeitur on oma seljakoti ära kaotanud, siis see võis juhtuda selle aarde juures, sest ühest põõsast leidis Erki seljakoti. Tagasi ujumiskohta jõudes käisime meres jalgu pesemas ja siis avastas Josten veest roosa meduusi - tõesti Barbie'de rand, kõik on roosa :D Aitäh ;) Lisaks saime aimu, et Niva pole auto, vähemasti rallis see seal autole keelatud rajal. Hoiatus: valgete pükstega ei tasu minna mudaauku.

Kadunud geopeituri kadunid varustus?

Roosad mereelukad ka :)

Vormsi roheliseks 10/22. Konteinereid saab ikka millest iganes teha, peaasi, et mäkkaivari teibist peitmistripil puudus kätte ei tule… :D. Midagi pole öelda, peitjad on ikka ülimalt loomingulised :).

Auto samuti keelumärgi taha ja edasi jala. Päris pikk teekond oli. Säärelt sõitis vastu seltskond ratastel. Viimane härra peatus ja rääkis, et päris lõpus olevat üks kuri luik, kes äkki haub mune. Ütles, et nemad edasi ei julgenud temast minna. Õnneks aare oli peidetud mitte nii kaugele ja meil ei tulnud luigega tegemist teha. Rand oli seal selline huvitav Barbi roosa :) Ja no konteiner...nojah...millest kõigest siis ka konteinereid välja ei võluta...

Tagasiteel otsustasime, et nüüd tuleb teha üks söögi peatus. Õnnestuski üles leida Krog no. 14, sealt krabada üks korralik praad, õlu ja kohvi ja seejärel juba edasi karbituurile.

Auto parkisime keelumärgi juurde. Seal võtsime autost jalgrattad ja vurasime nendega aarde suunas. Kui poleks rattaid olnud, oleksime jalanõud ikka päris märjaks saanud. Suurtes veelompides oli hea kõva põhi rattaga sõitmiseks. Aaret valvas luigeperekond. Vahtisime kõik kurja näoilmega isaluike ja panime aardest natuke mööda. ;) Õnneks lahkusid linnud kaugemale ja me saime kenasti aaret otsida, leida ja logida. Aitäh peitjale vahva koha näitamise eest!

Vormsi tripi viimane aare. Jalutuskäik oli mõnus hoolimata külmast tuulest, vihmasabinatest ja märgadest tossudest. Aitäh!

Keelumärgi juures leidsime kohe väga vahva ööbimiskoha. Sealt siis jalgsi miski 1,8 km aardeni kõndimist ja seejärel telkima.

Parkisime auto keelumärgi juurde ja siis ligi 2km jalutamist sinna ja sama palju tagasi. Jalgrada oli mõnus ja loodus ilus, aga ilm oli jahedavõitu ning tuuline, seega sai päris kiires tempos aarde juures ära käidud.

Leidsime lihtsalt, tee aardele oli natukene märg.

Täname peitjat :)

Kõige rohkem aega nõudev aare - kohalejõudmise mõttes. Peale leidmist kosutav lõunasöök. Tänud peitjale!

Kui eelmise aarde juurde viis sillutatud tee, siis siia jõudmiseks tuli oluliselt palju rohkem vaeva näha ja üldse tulime siia juba plaaniväliselt, sest tundus ta ju nii käegakatsutavalt ligidal. Ühel hetkel ta seda ka oli. Tänud aarde eest!

 1 

Kerslinina aarde juurest näitas gps nii meeldivalt vähe maad järgmise aardeni. Jäime teda uskuma ja jätkasime rattasõitu Austurgrunne suunas. Ning muidugi valisime kaldaäärse kõige otsema tee. Kes on seda otseteed läbinud, see teab, et teel on ootamas lisaks ilusale merevaatele nii mõnedki mudamülkad. Õnneks oli praegu üsna kuiv aeg ja me saime mülgastest lihtsalt mööda või üle, ei olnud kaotuseid ei varustuse ega inimressursi osas, kõik jõudsid järgmise neeme otsa kohale. Hakkas mingi kummaline omapära tekkima. Kui mööda saare teid sõites ei olnud me näinud ühtki sõidukit, siis siin padrikus kohtasime juba teist maasturit. Hakkas tunduma, et iga neemeotsa jaoks on oma maastur. See jäi meie esimese päeva viimaseks aardeks, edasi jätkus sõit öömajale, sest lahke pererahvas oli juba ammu ootamas.

 1 

Vormsi ratastel 8/16. Sõitsime nulli, ehkki mereäärne tee Norrbyst siia oli pärast vihma väga vettinud. Pärast aardeleidu tuli jaksu koguda, sai kodune köök neeme otsas laiali laotatud ja üks kauni merevaatega riisisööming tehtud.

 1 

Vormsi rüüsteretk ratastel, esimene päev, õhtuks oli juba 2/3 saarest puhas. :P Täname!

See oli tore koht, viitsime päris kaua aega. Jätsime rattad maha ja jalutasime mööda säärt linde vaatama. Kõige huvitavam oli kivil istuv merikotkas. Aarde leidmiseks piisas mälusopis olevast aerofotost. Aitäh! Kes viitsib aardest edasi jalutada leiab maitsvaid põldmarju.

Parkimiskohast aardeni ca 1,7 km. Taas igatsesime rattaid. Aga jalutada oli ka mõnus. Aardeleid kiire. Tegime mõned fotod ja saimegi järgmiste väljakutsete poole sammuma asuda.

Mingid paganama kärbsed tahtsid seal ära süüa ja pärast täpilist keha vaadates selgus, et olid endast parima andnud. Kuna pikk päev ja palju plaane oli ees ja binokkel kodus siis seekord poolsaare tipuni ei jõudnud. Väike lõunapaus ja tagasi sadulasse.

Vormsivallutus kohalikel rendiratastel. Minu oma meenutas küll pigem vokki aga 90km saareavastust pidas vastu ;)
Tänud, tore päev oli!

Kulgesime siia ratastel mööda rattarada ja lähenesime lääne suunast. Oli tegelikult väga hästi praegu ratastel läbitav, ainsaks takistuseks sattusid olema pidevalt vastutulevad ATV seltskonnad, aga noh tegelikult mahtusime kõik ilusasti ära. Aardekoht tõesti ilus, kuna päike sättis end loojuma siis oli muidugi veel kõik vaatenurgad kuldset varjundit täis. Ka siin oli logiraamat veel sissekanneteta. Vormistasime siis endale taaskod FTF. Ilus koht suured tänud juhatamast

Enekas Vormsil