2.Vällämägi - Eestimaa kaheksatuhandelised

Tulime sõbraga teist korda siia küngastele kõndima. Esimesel korral kümme ja täna jälle. Sai tore päev. Topsikud on kõik eranditult eeskujulikud. Suured tänud.

Sai teha kõigepealt mõttetut tööd, ei arvanud et see on nii lihtne

Väike puhkepaus. Leitud. Aitäh!

See ei ole naljamaastik. Saime õppetunni. Jälgi rada, ära lähene loovalt. Aitäh!

See kõige paksema turbakihi trivia tabas küll üllatusena. Põnev

 1 

Väike jalutuskäik kõrgustes ning aare leitud, aitäh!

Leitud,nimi kirjas

Tänud aarde eest!

 1 

Kokku kolm neid Vällamäe nime kandvaid aardeid on ja asjade loogiline jätk oli ka muidugi selle aarde külastamine. Vahelduseks oli üsna mõnus mäest alla ja mööda teerada liikuda. Koordinaatidele jõudes pimesikutasime ikka natuke aega ringi, lihtsalt nii hästi sulandus see hallikas kotike praegusesse raagus loodusesse.

Kui nimed kirjas, siis oli vaja auto juurde tagasi liikuda. Kuskilt mööda teeradu ringiga oleks x km olnud aga otse läbi metsa kindlasti poole vähem. Ei maksa kaheldagi, et me selle viimase variandi muidugi võtsime. See tähendas taaskord metsikut madistamist küngastel ja lumes, mõne veetakistuse ületamist ja olimegi taas auto juures. Oli väga mõnus seiklus läbi väga heas korras aarete keskmisest vaheldusrikkamal maastikul. Kui ühel nõlval oli veel suur talv koos paksu lumega, siis mäe teisel küljel õitsesid lilled ja lendlesid liblikad. Selline vahva talve ja kevade sümbioos.

Otsetee autoni

 1 

suuuuur sumpamine, aga leitud!

 1 

Kui pool aastat on möödas selle aarde leidmisest, siis ega väga hästi ei mäletagi, et mis seal siis täpselt oli. Aga meelde jäid hoopis teised asjad. Peale aaret läksime mööda rada edasi kuni järveni. Seal oli vihma käes päris änksa süüa kaasatehtud võileibu ja eksta küpsiseid. Adopteeritud koer Lurr ujus seal järves vetikate vahel nagu õige pardikoer kunagi ja teda see rõve külm küll ei häirinud. Väga meeleolukas, võiks nagu lihtsalt sinna mälupilti sisse astuda, niivõrd elav on see veel. Aga aare? No mingid mälupildid neist ju on, kuid kas see on õige kotikese külge käiv, no mitte ei tea :D Aitäh igastahes rajale toomast.

Koordinaadid päises muudetud.

 1 

Vahetasin konteineri ja logiraamatu. Uued koordinaadid on 57.73674, 27.063889

 1 

Leitud, logitud, tänan!

 1 

Kuskilt otsast tuleb neid mägesid ju alistama hakata. Teel järjekordse vanakeseni sai põrutud kaardi vaatamisega, nagu nii mõnedki enne meid. Taliteed pole olemas ja üsna sujuvalt otsustasin siis pikema ringi kasuks, et ikka kenasti rada mööda kohale jõuda. Kui lõpuks aardeni jõudsin osutus otsimise paus liigagi lühikeseks.

Tänan peitmast.

 2 

Hõissassaa! Viimane mägi! Hea, et seeria oli, veel parem, et kõik täpid leitud on :). Igatahes selle aarde puhul lähtusin esmalt rajasiltidest. Õnneks võtsin mõistliku aja möödumisel Maa-ameti lahti ja nägin, et olin vale raja valinud. Kõmpisin tagasi ja valisin õige tee. Mäkke üles jõudes teadsin, et olen siin varem minimaalselt kolm korda olnud ja kui mu isa hommikul aardeplaani nägi, siis ta meenutas mulle, et kunagi tatina oleme perega selle aarde ka leidnud. Kasu sellest teadmisest polnud, sest see oli teine aare, millega tohutu ikaldus oli. GPS suri ära ja siis lihtsalt uitasin geonina abil ringi. Otsisin ja otsisin ja lõpuks suht kogemata koperdasin õigesse kohta ja viimane mäetäpp värvus roheliseks. Nüüd on Võrumaal ainult 2 aaret jäänud leida ning Võru-Valga-Põlvamaa peale kokku 15 aaret leida. Mjäu!

Tänud peitjale!

Leitud, tänud!

Vällamäele satun keskmiselt kord aastas. Olen siin käinud nii suvel kui talvel kuid alati suurema seltskonnaga. Täna siis olin üksi ja võtsin aarde otsimise ette. Alguses olin liialt kinni maaameti kaardis. Kui gepsu välja võtsin, leidsin ka aarde kiiresti. Kuivatasin veidi seestpoolt kõike. Logiraamat oli pisut nätske kuid logitav. Tänan!

Tööpäeva lõpuks sai mõned Võru kandi aarded üles otsitud. Vällamäe teine aare juba ammu leitud, tänasesse plaani siis 8tuhandeliste seeria oma. Ähkida-puhkida sai küll, aare tuli kiirelt välja. Kuivatasin võimaluste piirides ja korjasin roostetava kraami välja. Vaja oleks uut logiraamatut, praegune üsna niiske. Tänud peitjale

See oli meie esimene mäevallutus. Võtsime ette õhtupoole, et väga palav ei oleks. Daunol oli poole mäe peal pulss 156 , kell karjus käe peal, lõpeta ära, tule alla. Väike paus ja rahunemine ja saigi edasi rühitud. Nüüd on hea meel, et ära sai käidud. Ikkagist 300 meetrit. Tänud

See oli päris hea peidukas aga leitud ta sai.

Vaatamata pingutustele ei õnnestunud aaret leida.

 4 

Top kahekümnest välja heidetud Tsärdsõmäelt suundusin Häälimäele. Teele jäid jälle väga ilusad talvised maastikuvaated ning vahetult enne Külma küla (milline nimi!) tulid mulle vastu matkalised, keda ma juba eile kohtasin ja kelle sissetallutud radu sai päris palju kasutatud. Ka nipernaadisid oli tänaseks mõnevõrra vähemaks jäänud, aga suhtarvu järgi olid nemad ikka tublimad. Neid oli ikka rohkem järgi, kui 1/3 algsest grupist. Tervitasime ja vahetasime muljeid. Tõusin Häälimäele (32.; 273.7m), kolmekümne seitsmes, 13 veel minna :)

Edasi otsisin üles Vällamäe matkaraja otsa ning liikusin mööda seda Vällamäe (2.; 301.7m) poole. Ühel hetkel nägin metsast tulevat nipide rada, lugesin kaarti valesti ning tundus, et saan samuti lõigata. Tegelikult olid ka nipid Vällamäelt tulles otse lõiganud aga kaldunud liialt paremale ning tegid pikema otselõikamise kui plaanitud. Sain kraavi ületades veast aru ning suundusin matkarajale tagasi ja lõikasin läbi metsa õigest kohast. Eesti tüsedama turbalasundiga Vällamäe soo oli väga tundrailmeline. Pidasin hinge tõmbamiseks viivu pausi, ohkasin ja alustasin Eesti suurima loodusliku künka vallutamist. Tõus oli pikem kui ma mäletasin. Tipus viskasin seljakoti pingile. Kolmekümne kaheksas, 12 veel minna :) Väsimus hakkab end ilmutama. Lisaks hakkas jook otsa saama, mis tegi natuke muret, sest hulk maad oli veel vaja läbida.

Ei õnnestunud kumbagi Vällamäe aaret leida, kuigi sai lumes omajagu kahlatud ja seda igasse ilmakaarde laiali loobitud.

--

Tippude läbimise järjestus:

8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1

Tsärdsomäelt Häälimäele

Nipernaadid olid ka teisel päeval matkamas

Häälimägi

Veel pilte lumest

Vällamäe soo

Vällamägi

Sarnaselt naaberaardele ei saatnud meid edu ka selle aarde juures. Vihje teitas kohe algul kõhedust, aga otsustasime, et proovime siiski. Nii kaua lumes sonkida ei viitsinud kui eelmist aaret. Pealegi oli täna plaanis veel mägesid vallutada ja kell näitas juba palju, nii et teinekord tagasi.

Leitud, logitud. Aitäh!

No see mäkketõus võttis ikka korralikult võhmale ja kupli märjaks. Aare korras.

Aitäh!

Hooldusvajaduse võtan maha, aare ilusti korras.

Siin osutus keps asjaoludest hoolimata üllatavalt täpseks ja leid tuli kiirelt. Aitäh.

 3 

Kaheksatuhandelised olen varem siinkandi geotuuridel suutnud säilitada selleks, et need kõik korraga jalgsi ära teha. Vällämäe järsud nõlvad olid mulle tuttavad juba enne enda geo-aega. Alustasin siit sobiva parkla tõttu, samuti oli soov kohe kere soojaks saada - see õnnestus kiiresti, jope rändas tipus seljakotti ja jäigi sinna kogu ülejäänud matkaks, sama hästi oleks võinud üldse maha unustada :o) Aitäh künka otsa kutsumast!

Kaheksatuhandeliste aardeseeriat skoorides on vähemalt kaheksa tuhat erinevat võimalust valida, millises järjekorras punkte läbida. Variant 1: minimaalne aja- ja energiakulu jalgsi matkates. Laias laastus seadsin enda träki umbes selle plaaniga. Väga tõsiseks eesmärgiks ei võtnud ja pedantselt kaarti ei uurinud, mistõttu sai paaris kohas tibake ülearu tiirutatud, aga nii üldjoontes tuli vist võrdlemisi optimaalne ring. Aastaajaliselt tundub kevad parim võimalus siinsete "mägede" vallutamiseks, kui lumesulavesi juba läinud ja alustaimestu veel vööni ei ulatu.

2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9

Esimese korraga ei leidnud, teise korraga leidsime kiirelt!

Siin läks mei kõige kauem aega. Häid peidukaid oli palju, aga kuskilt aaret ei paistnud. Niipea kui geokepi kätte haarasin leidsime ka aarde.

Arutasime, et kas tegemist on nüüd siis sadulaga või kaameli küüruga. Äkki hoopis sadulaga kaameli küürude vahel? Selle aardega läks meil kaheksatuhandeliste seeriast vist kõige kauem aega. Käisime metsaalust risti-rästi läbi. Loogisi kohti oli lademetes ja koordinaat hüppas siia-sinna. Kui kätte said haaratud geokepid, siis ei jäänud aardel muud üle kui ähvarduste saatel pesast välja pugeda. Aitäh aarde eest!

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>

Kahjuks on ka see aare märg ja vajab hoolt.

Kahjuks jäi seekord aare leidmata..

Lihtne leid. Ainult teedevõrk on siin keerukas.

Leitud.

Tänane Haanja seiklus oli mõeldud tegelikult kahekesi ette võtta, aga tekkisid väikesed probleemid. Kuna päev oli juba vabaks küsitud siis tulin üksi.Tahtsin ka mõne kaua peidus olnud aarde uuesti üles leida ja üldse rajaga tutvust teha.See oli päeva esimene ja jäi ruttu näppu.Ilm oli veel ilus ja ei sadanud. Aitäh.

 1 

Logidest lugesin, et käidud 06.06. Viimane logi raamatus oli 05.06.2019 aga see selleks :D Mina olin siin juba kolmandat korda ja võin öelda vaid seda, et printisin küll abiks Maaameti lehelt ka pildikaardi aga see näitab täiesti võssa! Usaldama peab ainult GPS-i signaali.See on kordades õigem! :D Ja saigi lõpuks leitud! EVEJ

Ronimist oli palju aga tasus ära.

Andis korralikult metsavahel ronida ja sai puid maha murtud. Aare ise oli kergesti leitav.

Leitud. Väga vahva kohake.Käisime grupiga ja 2 venda koitsid pikalt metsas enne, kui näole andsid ja me bussiga lahkuda saime.

Hästi palju sääski oli aga muidu oli suhteliselt lihtne.

Millegipärast otsustasime matkaraja asemel otse läbi metsa raiuda. Polnud parim mõte aga aare sai leitud. Aitäh!

Korraga saab nii aare üles leitud kui ka trenn tehtud!

 3 

Vahepealsed aarded Võrust siiani on mul varasemast olemas, siin tahtsin näidata õpilastele, milline geopeitus metsikus looduses välja näeb. Alguses oli nunnu "jalutuskäik pargis", kuid siis jõudsime peaaegu püstloodis mäe jalamile, millest pidime üles rühkima. Mul oli kuidagi nii yolo tuju, et olin lausa plätudega troopilise ilma puhul. Minul oli ikka tuju igihea nagu alati ja tegin seal nalja, kuid õpilaste sajatused ja puristamised muutusid juba päris valjuks. Mõni kommenteeris, et tal on kekatunnid selleks aastaks läbi ja ta pole isegi seal nii palju roninud ja higistanud kui geopeituse õppeaines. Nii me tippu jõudsime ja selle mäe vallutasime. Tagasi bussi juures olid küll kaks poissi metsa jäänud, kuid 15 minuti pärast suutsid ka nemad välja orienteeruda. Aitäh Haanja ilu tutvustamast!

Leitud!

 1 

Ohh! Sai matkatud ja ronitud. Võttis täitsa läbi, kuid seda suurem oli leidmise rõõm. Aitäh! :)

Võttis matkamist

Mõnusal soojal kevadpäeval oli lust Haanja mägesid vallutada. Teine päev ja viimased 7 mäge ühe jalutusega. Tänud peitjale toreda mägedeseeria eest!

Tänud aarde eest!

Tänane viimane mägi oli kohe päris tõeline pingutus. Eks andis õhtuväsimus tunda ja kindlasti ka terve päeva jagu vallutatud mägesid, samuti ei olnud see madalamate killast. Üles jõudes oli ikka hullumoodi hea tunne! Suur-suur aitäh peitjale sellise toreda seeria eest! Eks kui lumi päris sulanud, tuleme tagasi - Kivestimägi jäi ju allkirjata.

Mul on heameel,et ma sattusin toredasse seltskonda kellega mägesid vallutada.Täna oli neid 20 ja üks jäi neist leidmata.Alustasime Vänni kõrgomäest ja lõpetasime vällämäega,mis mulle oli juba raskevõitu aga kõik see meeskond ootas mind seal üleval.Tänud peitjale ja kaaslastele.

Oli tore päeva Haanja küngaste vahel ja otsas. Poleks uskunud, et siin nii palju lund on, mõned korrad sai põlvini sisse vajutud. Aardeid jagus täpselt parajalt, saime korraliku trenni aga rohkem poleks täna jõudnud.

Tänane kahekümnes tipp. Mõnusa matka lõpetuseks sobis Vällamägi väga hästi, hoolimata mõningasest väsimusest kalpsasid kõik reipalt mäetipu suunas, oli vist siiski kõige pikem ja järsum nõlv, mis täna läbida tuli. Tore punkt päevale. Pisut üle 7 tunni matkamist, tore seltskond, ilm super, väga mõnusalt veedetud päev.

Tänasel matkapäeval külastatud 20 tippu: esimene kell 10:40 Vänni Korgõmägi-> Olgluiõmägi-> Tsälbämägi-> Tõudrõmägi-> Viinamägi-> Kerekunnu mägi-> Plaani Jaanimägi-> Kivestmägi-> Haragamägi-> Rohtõsuu mägi-> Iisraelimägi-> Suur Munamägi-> Luku mägi-> Kulliperä mägi-> Mustikamäe lõunatipp-> Mustikamägi-> Papisöödü mägi-> Kaldõmägi-> Tsärdsõmägi-> viimane kell 18:05 Vällämägi.
Oli vahva päev. Tänud peitjale ja kaaslastele.

Tänane kohtumispaik oli Vännis, et mitmekesi siinseid välja valitud tippe vallutada. Päike paistis, metsateed kohati jääs või porised, mäed olid lumised. Tipud said läbitud järgmiselt: Korgõmägi, Olgluiõmägi, Tsälbämägi, siis Tõudrõmägi, Viinamägi, Kerekunnu mägi, Plaani Jaanimägi, Kivestmägi, Haragamägi, Rohtõsuu mägi, Iisraelimägi, Suur Munamägi, Luku mägi, siis Kulliperä mägi, Mustikamäe lõunatipp, Mustikamägi, siis Papisöödu mägi, Kaldõmägi, siis Tsärdsõmägi ja viimasena Vällämägi. Tänud tublidele kaaslastele.

Peräjärve paadisillal nägime pisipõnne järvejääd põrnitsemas ja oksaga toksamas. Kohapeal õige pisut vaidlemist, millise paralleeli abil karbini jõuame. Peagi asusime teele mööda pikka tõusvat sirget. Tänane viimane kõrgustesse kulgemine sai peagi tehtud. Lähistel asuv matkarada oli väga jäine. Tänud peitjale.

Erinevalt naabruses asuvast Vällamäe aardest oli see kenasti olemas ning saime oma logi kirja. Täname!

Leitud, tänan!

See oli lihtne.

Me täname!

Leitud väikese väljasõidu käigus pärast Ilves-3 orienteerumisvõistlust.

Isutekitamise jalutuskäigu teine aare. Samuti sai nimed kiirelt kirja. Tänud peitjale.

:)

Vällamäe aarde juurest tipatapa mööda matkarada siia ( küll on hea, et eelnevaid logisid lugesin mõlema aarde juures). Veidi otsimist suuremas raadiuses ning lõpuks leidsin aarde paari meetri kauguselt kohast, kuhu GPSi olin asetanud. Kiidusõnad siinkohal mu Samsungile ja Google Mapsile. Kirjutaks veelgi, aga sääsed söövad :P Aitäh!

Leid tuli kiirelt.Vällamäe kaks aaret kotis ja edasi järgmiste mägede poole.

Leitud ja logitud.

 2 

Tsärdsõmäelt tõi meid siia üpriski keeruline otseetapp. Kõigepealt tekitasid segadust raiesmikud, mida oli kõvasti juurde tekkinud võrreldes 2016. aasta sügisest pärineval kaardil olevaga. Samal ajal trikitas ka kompass ning selle tulemusena liikusime mõnda aega teega paralleelselt võsas. Alles ühte koledat sood ees silmates olime sunnitud suunda muutma ja jõudsime kogemata teele. Edasi väga eksimisi ette ei tulnud, aga ka teepeal liikumist mitte. Alles päris lõpus jõudsime rajakesele, aga ka see tuli mööndustega: viis ta nimelt mäkke, millesarnaseid ma arvasin Eestis mitte olevat. Kuidagi ebaloomulikult pikk ja järsk oli see tõus. Preemiaks aga lausa kaks aardeleidu: kõigepealt Vällamäe-nimeline aare ja seejärel juba kaheksatuhandeliste seeria oma. Natuke tuhnisime vihjele vastavaid kohti läbi ja leitud ta oligi. Sellele järgnes ilus laskumine ilusas metsas. Kui peaksin 20st kõrgeimast tipust oma lemmiku valima, siis tolle päeva põhjal saaks selleks ilmselt Vällamägi. Edasi liikusime Mustikamäele.

Kas olen nüüd mägironija (osa 20)? Kuna see seeria viimane, siis võiks nii arvata? Sai ka see kaameli teine kühm üle vaadatud, silti, ega lippu ei leidnud kummagi küüru pealt. Mõningase otsimise peale saime nimed logiraamatusse kirja. Metsast välja suundusime mööda rada, kus köiest käsipuu. Tänud!

 1 

See oli viimane mägi Eestimaa kaheksatuhandeliste seeriast!
Ma otsisin tippu tähistavat silti või lipukest taga, aga ei leidnud peale matkaraja tähiste midagi. Heiki leidis aarde. Kuivatasime veel aaret veidi, nüüd sai väga tip-top.
Suured tänud peitjale selle toreda seeria eest!

 1 

Vällamäe aarde juurest tõi siia ilus matkarada. Mina otsisin aaret veidi kaugemalt. Ene sikutas selle välja üsna käidavast kohast. Karpi oli sattunud veidi vett, mille välja valasin. õnneks olid kõik asjad minigripikotis ja seal oli kuiv. Siit jalutasime mõõda matkarada laugjamast nõlvast alla ja ümber mäe autoni tagasi. Olime küll päris väsinud kuid vallutusega väga rahul. Seekord saime kahepäevaga vallutatud 13 mäetippu ja nopitud veel mõned aarded lähedusest. Seitse mäge jäävad ootama järgmist korda. Eesti kaheksatuhandelised on väga tore aarete sari ja kindlasti naaseme veel, et ronida nende mägede tippu, millistel veel käimata jäi. Ja üldse ei olnud nii hull, kui olin endale ette kujutanud. Tänan peitjat siia kutsumast.

Aitäh siia juhatamast. Tänud peitjale

Leitud. Tänud peitjale! Pika logi leiab siit

Tänase päeva teine mägi.

Suure tee äärest otse nulli.Päris otse ei saanud,kukeseened olid end ebakorrapäraselt parkinud...Tänud peitjale!

2387.

Esimene mäevallutus algavas lausvihmas....
Tänud!

Oli plaan kõik tipud järjest läbi turnida. Aga ilmastik tegi vingerpussi ja pooleli jäi. Vällamägi kui tuttav koht oli aga esimeseks leiuks. Kulgesime otsest ratta downhill rada mööda ülesse, siis tuiasime veidi tipus ja peale logimist tuttavat sinkavonkat mööda alla. Siin kasteti meid esimeste veetilkadega, ja neid jätkus järgmiseks 24 tunniks ohtrasti

Leidsime lihtsa vaevaga

Lumeilveste neljas leid.

Käisime matkaraja ausalt algusest lõpuni läbi. Õnneks valisime õige suuna, vastupidi oleks üks osa rajast olnud päris ebamugav läbida. Märjal ajal või talvel on seda rada ikka jama läbida. EV, J: „Kung-fu Panda“ multika tegelasi, krabi, nööbid (3+3).

Naised olid vapramad ja tõid aardeleiud koju.

Leitud, aitäh!

Selle mäe vallutamine oli kohati isegi raskem kui Munamäe puhul. Turnimist jms oli tõesti palju. Aarde leid ei tulnud just kergelt, sest gps ei teinud koostööd eriti hästi. Aitäh!

Täna pärast võistlust, kus ma võistelda ei viitsinud, võtsin välja vana xdreami kaardi ja asusin oma õhtustele radadele. Siim jäi autot valvama.
Kohale navigeerimine probleeme ei valmistanud, vähe hingeldama ajas, aga tore puhas mets, värske õhk ja üsna kiire leid tegid meele rõõmsaks. Aitäh!

Leitud! No ikka andis sinna mäe otsa ronida. Ikka raskemat teed pidi. Tänud!

Leitud :)

 1 

Algsed plaanid olid minna Aluksnesse, kuid kuna olin udupea ja unustasin ID-kaardi koju (trahv 210€), siis pidime plaanid ümber tegema. Kaheksatuhandelised mäed tundusid sobivat küll. Peamine, mis nendest retkedest meelde jäi ja ühisnimetajaks sobiks, oli pehmed teed, pidev põnevus parkimiskoha valiku suhtes, et kinni ei jääks ning aardeni otse ja laugemat teed tagasi tulek.
Kuigi väsimus oli jalgades, ei olnud mõtteski seda kõige raskemat ronimist ära jätta. Mäe otsa ronimine oli paras tegemine, kuna matkarada oli jääs. Õnneks aitas köis endid üles vinnata. Poole tee peal leidsime ka täitsa avamata õllepurgi. Alla jälle laugemat ja otsemat teed mööda. Päris mõnus päev oli kogu nende matkade ja ronimistega. Aitäh peitjale ja kaaslastele!

Vanema Vällämäe aarde juurest sai vahelduseks mööda teerada otse siia jalutada ning pärast mõningast otsimist õnnestus aardele ka küüned taha saada. Hooldused tehtud, saime hakata kulgema vaikselt tagasi lõunapoole. Talvine päev on aga lühike ja kuna plaanis oli veel paar mäge ära võtta, otsustasime seda siiski teha mööda teed mitte võsa kahte lehte raiuda.

Aitäh!

 1 

Esimest korda tulin Vällämäele otse Tsärdsõmäelt, mis oli põnev ja võsastunud teekond. Vällämäel vahetasin ära aardekarbi, seda loomulikult kõvasti lõõtsutades.

Valehäire...

Selle aarde juurest lahkudes õnnestus meil kogemata järsku rappa sattuda, kuidagi väga ootamatu oli see täiemõõduline soomaastik igatahes tänaste “kõrgmäestike” vahele. Aga ka siin vedas meil, jõudsime läbi võsa täpselt soo sellesse serva, kust algas seda ületav laudtee ning peale väikest astumist saime veel ühe mäe kuivade jalgadega vallutamise lõpetatuks lugeda :).

Leitud. Tänud. Pika logi leiate siit.

 1 

See oli tänane kirss tordil :P. Lugesin vihjet ja see oli "madalal" . Koomikud ma ütlen ... aare oli ju kõike muud kui madalal :D.
Alguses kulges matkarada kenasti jah madalal ja siis hakkas see madal muutuma mittemadalaks ja need va juurikad, nii oleks tahtnud neist mingi hetk küünte ja hammastega kinni hoida . Mingi hetk soovisin, et siin mäel oleks olemas tõstuk, mis mind vudinal tippu viiks :D. Lõpuks olime ikkagi üleval ja kuulsime kuidas kogu see elav loodus meid kuuldes põgenes, sest me lõõtsutasime hullemini kui auruvedurid seal nullis :P. Allaveeremine oli juba märksa lihtsam ;). Tänud!

Lähenesime mööda matkarada päripäeva. Eelmisel aasta Karlova Vary külastus tuli meelde - see linnake on ka sarnaste tõusude-nõlvadega ääristatud. Vahepeal tundus, et valguse lähenemine tõotab tippu, aga siis rada jälle laskus veidike ja tuli veel järsemat seina vallutada. Päris vahva! Tagasi läksime otsemat maastikuratturite ja/või suusatajate treeningrada pidi. Meie tipuvallutused lõppesid veidi enne 21.00, seega koos lõunapausi ja paari kõrvalpõikega kulus kokku ligi 10 mõnusat tundi. Aitäh!

Leitud ja logitud. Ei midagi erilist. Matkarajad aitasid nulli. Are oli minu gepsu poolt näidatud koordinaatidelt veidike eemal. Leid tuli tänu teravale pilgule. Aare heas seisus.

 2 

Õhtul tänast päeva planeerides jäi ette Paavo kollilogi. On jah see Vällämägi kui koll - suur, järsk ja kõrge, päris-mäele lähim asi siinpool riigipiiri. Ja siis tuligi otsus - koll kohe ette võtta. Kui sellega hommikul veel värskete jalgadega toime tuleme, on muud tipud kökimöki. Noh, peaaegu olid ka, kuni hakkasime Kerekunnult otse Tsälbamäele minema. Aga tegelt oli siin kõik kenasti. Vaatasime naabrivana üle, siis nihkusime siia - kõik jonksus. Siis laskusime rattameeste trassi mööda alla, vaatasime, kuidas suusatajad olid samal tõusul imitatsiooni teind, saime kenasti navigatsioonivigadeta parklasse tagasi. Aga koll ta on - ja kolli näitamise eest aitäh!

 1 

Peale Rõuget ja Munamäge sai ka see mägi ära vallutatud. Olime siin juba kord ammu käinud teise aarde jahil. Mõnusad matkarajad.

Tavaliselt vihkan ronimist, aga see mägi mulle meeldis :)

GP 1478 / GC 1721

Ma elan ainult kaks korda madalamas majas, kui see mägi.

Leitud. Aitäh!

sportlik matkarada kahe lihtsa aardega. puudus kirjutusvahend, polnud ka jätta.

 4 

Kulgesime mööda matkarada rahulikult aardeni. Nii kui ma neid astmeid ja köisi nägin, tekkis ülimalt akuutne akrofoobia. Einar helistas poole mäe pealt ja ähkis nii valjusti, et mäe alla oli seda ilma telefonitagi kuulda, et ära edasi tule. Lubas tagasi otse tulla, aga sain augu pähe räägitud, et kasuta ikka matkarada. Pärast rääkis, et ainuke aare, kus ei olnud niidirulli. Üks rändur jäi lõunatippu, teine siis siia. Aitäh!

Ka siia aarde juurde tasub tulla mööda matkateed, tagasi saab mõnusalt vastupäeva liigeldes.
Tänud "kaheksatuhandeliste" eest!

Ebaloomulikult kaua otsisin. Kohe näha,et pole tükk aega seda mängu mänginud. V: tikutops J: kaamel. Tänan.

Miki ja Merle + suur seltskond

Leitud, logitud, tänud.

Leitud ja logitud.

Tänud peitjale :)

Siin olime me Kleonega juba olnud, ei olnud eelmine kord just lemmikpaik, raskelt tuli. Seekorda leidsime nööriraja ja sellel libedaga püsimine oli kõigil naljakas. Siit vist sai alguse "meie nali" - 1-ne karbileidja pätsas peast aarde ära ja no siis meie teised otsisime. Said teised minu arvel nalja ja kohe tegin ka järgmisel mäel tagasi! Tänan peitjat ja seltskonda!

 2 

Mägede vallutamise esimese päeva kaheksas mägi. Siin parklas oleme juba Annega olnud ja tee oli selge. Võrreldes eelmise korraga, kui kannatus katkes ja sai otse mäge rünnatud oli seekord köistee leidmine nauding. Kõigepealt vaatasime, kuidas osa seltskonda vanemat sellel mäel olevat aaret otsib ja seejärel suundusime uuema poole. Tagasitee sai valitud sama, mis tulles. Nüüdseks olid kõigil kõhud tühjad ja suundusime Haanjas asuvasse Finiš pubisse lõunatama. Tänan meeldivat seltskonda ja peitjat.

Seegi leitud, tänan!

Leitud.

 1 

Siin jõudsime meie osadest teistest ette, aardekarbi sisu jaotasime taskute vahel ära. Teised siis tulid ja muudkui otsisid, meie muidugi ka. Lõpuks tuli pettus välja ja logi sai kirja. Aitäh!

Leitud! Tänud peitjale :)

 1 

Leitud. Aitähh!

 2 

Kõrgmäestikupiirkonda jõudsime alles pimedas, eks ole teine kodust kaugel ja tee pealegi oli keegi hulga kakrbikesi poetanud. Otsustasime siis selle aardega kaheksatuhandeliste seeriat ainult natuke otsast nuusutada, Vällamägi on varasematest kordadest tuttav nagunii, pole lugu, kui siin vaated seekord nautimata jäävad. Temperatuur oli langenud kümnest allapoole, nii et peitsin nina salli sisse ja matkarajale! Peagi oli palav, oi kui palav :) Tegime samuti vastupäeva poolringi ja ära eksida õnneks ei õnnestunud - sisse tallatud rada pidi tulime ka tagasi. Aitäh peitjale!

Pikim ja kindlasti ka raskeim etapp sellel rännakul. Nagu juba öeldud on tänane geotuur mul tegelikult juba kolmas kord neid tippe jalgsi ja järjest vallutada, neist üks oli talvine Xdreami võistlus. Täna on puhas lõbu. :)

 1 

Teel tippu andsime pidevalt teed meile vastu tulevatele noorsportlastele. Õnneks oli kõige järsemal lõigul meiesugustele turnijatele abivahendid mis sobisid ka tasakaalu hoidmiseks kui sportlastele teed andsime ja lõõtsutasime. Tagasitee valisime teisest küljest ja see oli veidi laugjam. Tore jalutukäik sai!

 1 

Aasta 2014 kohustas meid teistkordselt seda küngast külastama. Ega muud pole midagi, kui puhas kadedus sest Signe ja Tomm said ühe korraga kaks täppi roheliseks. Kirjelduste põhjal oli tegemist väga õudsa kuvandiga kohast, hullemast hullem. Tegelikult polnud häda midagi, abivahendid olid ju kohapeal olemas. Tegime mäele ringi ka peale, vaatasime, kuidas sportlased trenni teevad ja tulime kribinal auto juurde tagasi. Täname kenale jalutuskäigule kutsumast!

 8 

Lõpukoll tuleb ju ikka viimaseks jätta. Ja selleks see Eesti jalamilt kõrgeim mägi meie jaoks kujuneski. Täiesti omast lollusest muidugi, aga sellest juba hiljem.
Alustuseks tegime ametlikus parklas korraliku söömaaja, sest lõuna aeg juba ammu möödas. Siis asusime teele, vastupäeva ringile. Ilmselt see saatuslikuks saigi, sest teist kaudu poleks sellele mäele ära eksinud ja kaks korda tippu roninud ;-D Aga sellestki juba hiljem..
Tegime korralikult poolringi peale, lugesime rahus kõik infotahvlid läbi, nii siirdesoo, kõrgeima mäekolli kui puuüraskite kohta. Ei läinudki kuigi kaua aega, kui olimegi mäe tipus ja võisime naaberaarde, Vällamäe, üles otsida. Marje logis ja luges teiste logisid, mina kraamisin aarde puhtaks. Edasi läks kõik sõna otseses mõttes allamäge :-) Muretult leidsime ka käesoleva, enda jaoks sarja viimase aarde üles. Võtsime sellest kaasa öökulliga rännuputuka, mis - nagu hiljem selgus - hoopis naaberaardesse oli pandud ja seal pidanuks olema. Kummaline juhtum igatahes, mida ei meie ega Phantom-Tanel selgitada ei osanud. Aga mägedes igasuguse seletamatuid asju ju juhtubki. Mäekollid, imeallikad jms, teate küll.
Kui seeria suure hurraaga läbi sai (mitte, et poleks meeldinud :-), otsustasime mäemassiivile ikka terve tiiru peale teha. Huvitav oli see, et Eesti teiseks kõrgeima mäe otsast jookseb üles-alla täiesti sirgjooneline rada. Seda mööda saime väga kiiresti alla. Autotee tundus olevat kõigest 150 m kaugusel, aga ega me siis nõrgad ja nõdrad ole, lähme ikka matkarada mööda. Keerasime siis vasakule ja hakkasime uuesti vaikselt.. tõusma. Kuna rada oli põnev - mägiratturite hüpekaid täis ja ometi ju teine teekond, kui see, mida mööda me alla tulime, siis ega enne ei tundunudki liiga kahtlane, kui.. tipus tagasi olime :-D Joomaijoo, maivõi! Kui topograafiline idioot üldse veel rohkem olla saab. Vastus: ei saagi ;-P Mis siis ikka, alla oli ju vaja saada. Kuna märkasime tuldud rattaraja kõrval otse alla minevat nõgu, siis teadsime, et see peab viima õige, mööda samakõrgusjoont jooksva rajani jalamil. Seda rada olid ilmselt orienteerujad või muud metslased juba korra käinud. Me tegime selle raja enda jagu sügavamaks. Ja jõudsime peagi täiesti lauge raja peale, mis meid parklani tagasi viis. Tee pealt korjasin joogipudeli jm sportlaste pisiprahti, mis leidsid oma otsa parkla prügikastis.
Hurraa, viimane-hapupiimane! Kahe päevaga Eestimaa 20 kõrgeimat tippu käidud nagu naksti. Jalad ega ihu ei andud kuskilt tunda. Meel ja tuju ja tervis nagu ilmgi olid kõik head. Edasi tiksusime läbi Vitipalu ja mõne vähemväärtuslikuma GC aarde Tartu poole.
Joosep Trumm, palun võta vastu meie suured tänud ja kiitus selle suurepärase aardeseeria eest! Aarete kaardile tekkides tuli algul küll õõ-ää-öö-üü peale, aga kohapeal oli asi ikka hulga lihtsam, kui alul peljatud. Geopeituse õnneks ei ela me Austrias, Itaalias või Soomeski, kus mäed ikka mäed on. Siin saab kahe hulleima tipu vahel tossudes ja ilma igasuguse erivarustuse ja -ettevalmistuseta jätkuvalt sirgjoont harrastada :-) Peaaegu kinnisilmi. Meiesugused kaks treenimata trullat said selle seeriaga igatahes lõdvalt hakkama. Oleks ka ühe päevaga saanud, kui varakult alustada või pimedat mitte peljata. Aga pimedas ma neid aardeid pikemalt küll ei soovita. Siis satute taluhoovidesse või läbite väga ebamõistlikku radu, kui kõrval jookseb korralik teerada vms. Meil on lõpp hea, kõik hea. Seegi aare oli korras. Pikka iga peitjale ja seeriale! Ja sujuvat hooldamist :-)

Tehtu tõestus

Tipp 10

Miski muu mängu jälg

Üraskikunst

Tegime toreda sügismatka Eesti (maapinnast) kõrgeimal künkal. Ehkki rattureid ei näinud, oli teerada nende jälgi tihedalt täis. Aardeleid tuli sõna otseses mõttes käigu pealt.

 1 

Siin läksin lolli peaga mütsiga lööma, et matkarada ju ees ja jätsin oma selle kandi orienteerumiskaardi autosse. Muidugi pistsime mööda rada vales suunas minema ja saime mäge ikka „täie raha eest“. Nüüd olen kõik rajad seal läbi käinud, aga tore oli, kuigi aega võttis palju, ma polnud sellise matkaga oma graafikus arvestanud. Kõige ägedam oli näha sama raja peal ekstreem-jalgrattureid, järsakutest üles-alla niikui ei midagi. Aitähh ilusa matka eest!

 2 

Kui juba Vällamäel olime, siis otsisime ühe soojaga ka teise aarde üles, seda enam, et eelmise aarde juures esimest korda geopeitusega tutvunud seltskond seda tungivalt nõudis.

Mäe tipus hargnesid rajad korralikult ja vist paar-kolm korda valisime seda õiget. Ja siis jõudis Liina vaid korraks mainida, et tema telefoni järgi näitab siin nulli, kui aare hetkega noorgeopeituritel käes oli. Rõõmu oli taas palju ja seekord sai leidja ka minu juhendamisel ise logi kirjutada ning kõik vahetatud nänni üles lugeda. Peitsime tagasi ja kuna järsku laskumist enam ei tahetud võtta, siis suundusime tagasi RMK sauna juurde hoopis suure ringiga. Nii saime terve matkaraja läbi käidud, mis oli kindlasti pikem kui alguses infotahvlil lubatud. Aga sellest polnud midagi ja kuna elamus oli positiivne, siis loodetavasti tekib nüüd Tartu kanti isadele-emadele pealekäimise tulemusel mõni noor geopeitur juurde. :)

 6 

Hommik kaheksatuhandeliste baaslaagris tervitas päikeselise ilmaga, mis tähendas, et käiku läks plaan asuda mägesid vallutama jalgratastel. Minu jaoks, kes ma olen sel hooajal jalgrattal läbinud alla saja kilomeetri, tähendas juba esimene tõus tõsist väljakutset - mitte, et see viimaseks oleks jäänud :)

Esmalt käisime läbi Plaani jaanimäe aarde juurest, mida peitja veidike tuunis, ja asusime siis teele Haanja tuumiktippude suunas. Pärast Plaksi küla tõusu oli hing juba nii paelaga kaelas ja veremaik suus, et esmalt tuli Haanja poe juures väike peatus teha. Siin sai ka endale lubatud, et hambad ristis rabamine jääb ära, üritus peab ikkagi nauditavaks jääma.

Edasi suundusimegi Vällämäe matkarajale, eesmärgiga liikuda aardeotsinguga põhja-lõunasuunaliselt. Sidusime rattad puu külge ja asusime astuma. Viimati käisin Vällämäe tipus päris hea mitu aastat tagasi, nii et meeles olid vaid üksikud mälupildid. Põhinõlv oli küll päris uhke: võrdlesin enda peas Elva taevaskojaga, aga tee muudkui jätkus ja jätkus ja jätkus... kuni olimegi tipus. Esmalt otsisime üles vana aarde ja siis suundusime uue juurde. Minu seadeldis vedas võssa, mille peale peitja andis mõista, et päris sinna pole vaja ronida. Siis hakkas ka aare silma.

Tagasiteel mäest alla tuli vastu kaks matkajat, keda kohe rõõmsasti tervitasime, nagu sellistes kohtades kombeks. Mingi kõhutunne ütles, et oleks nagu natuke tuttavad näod. Pärast parklas sai täiesti kindlaks, et tegu oli juba eile nähtud Karu ja Lõviga :) Kahju, et rohkem ei kohtunud, sooje logisid sai veel mitut nähtud. Aga nüüd edasi Tsärdsõmäe poole! Aitäh!

Otsustasin, et siin otse lõikama ei hakka vaid tuleb matkarada ette võtta. Mööda seda siis vaikselt kulgesin aardeni ning teiseltpoolt jälle tagasi. Miski aeg sai siin ka varem geopeitusega seoses käidud. Tänud peitjale!

 3 

Kunagi Vällamäe aaret otsides ja leides oli kindel veendumus, et jumal tänatud, et siia enam tagasi ei pea ronima. Aga võta näpust... või siis kuskilt mujalt... ikka pidime!

Seekord tundus see ronimine veelgi jubedam kui eelmisel korral. Õnneks on kellegi hea käsi köie installeerinud midamööda me ennast üles saime eleveerida. Koos köiega sai aga ka meie ramm otsa - tipuni oli veel mitmepäeva tee... (vähemalt nii tundus). Neliveoga saime üles. Nagu loodult oli kellegi hea käsi tippu horisontaalsed lavatsid valmistanud. Oleks tahtnud sinna jäädagi - plankingut võib ju tunde, kui mitte päevi teha. Aga jätkasime peagi teed, võtsime aarde ja tipatapatasime nüüd juba gravitatsiooni jõul parkla poole.

Tegelikult tekkis aga küsimus, et mismoodi seda rada läbima peaks, et infotahvlilt loetud 2,2 kilomeetrit saada - meil tuli tubli 3,5 km (ja mingi jupi me veel lõikasime ka).

Ei julge mainidagi, et ehk ei pea enam sinna tagasi minema - mäel on ju nõlvasid veel ja veel... ja veel :). Tänud!

 1 

Vällamäe aarde juurest selleni jalutamine oli kui jalutuskäik pargis. Muidugi enne tuleb vällamäele saada :) Veidike otsimist ja oligi karbike käes. Võtsime aardest kaasa jääkaru ja lisasime omalt poolt mikroskeemi. Logidest avatasime, et eelmine logi oli polekala oma ja lausa samast päevast. Aare korras. Aitäh peitjale.

 2 

Aitäh, Joosep, jooksev põder põiki meie ees Vällämäe matkarada ületamas oli hästi lavastatud! Kui niigi oli ärevus sees, kas tõesti keegi ei otsigi kaheksatuhendelisi (peaaegu oleksin ööl vastu pühapäeva hakanud online'is olevaid phantomi ja matu07-t hakanud küsitlema, et mis nad passivad), siis nüüd oli adrenaliin laes. Siiski vaatasime ka soolaigu üle ja päeva rängim tõus võis alata. Ähkides ja puhkides jõudsime üles ning peagi nulli. Ja oligi FTF! Kell 11.15. Ei võtnud, jätsime jääkaru. Täname!