Peitis 17.08.14 [jooseptrumm], adopteeris 21.06.22 [sansam]
Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vahetult Suure Munamäe taha on häbelikult ennast peitnud 289,1 meetri kõrgune Rohtõsuu mägi, millest suur osa eestlastest ilmselt kunagi kuulnud pole, olgugi et tegu on suisa viienda numbriga Eesti kaheksatuhandeliste nimistus. Rohtõsuu on ilmselt soonimi, „rohtõ“ aga tõenäoliselt omastav kääne sõnast „roheq“, mis Haanjamaal tähendab moldi ehk sigade sööginõud. Pole mina veel küll sealtkandist sellist mudaauku leidnud, mis Rohtõsuu nime vääriks, aga olge sellegipoolest valvsad!
Eestimaa kaheksatuhandelised on aardesari, mille eesmärgiks on huvilistele tutvustada meie muidu nii tasase kodumaa kõige taevapoolsemaid piirkondi. Aare on peidetud Eestimaa kahekümne kõige kõrgemaleulatuva mäe otsa, millest kõik asuvad eranditult Kagu-Eestis Haanja kõrgustikul, üksteisest enam-vähem jalgsimatka kaugusel. Kuplitel hulkudes soovitan üles otsida ka valge sildike, mis mäe kõige kõrgemat paika tähistab- leiate sealt numbrid, mis näitavad, kui mitu meetrit te merepinna suhtes parasjagu ülalpool seisate. Märgistused on rajatud seoses niinimetatud lumeilvese initsiatiiviga, mis kutsub kõnealuseid mägesid vallutama talvel kahepäevase matka jooksul. Huvilistele ka reklaam: http://www.haanjamatkad.ee/index.php?page=5&hikings_id=17
Looduses liikudes palun arvestage igameheõiguse põhimõtetega- eramaal viibides jälgige, et te maaomanikke ei häiriks ning vältige taluõuel kõndimist.
Meeleolukat matka!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
maasturiga_huvitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5BBXA
Logiteadete statistika:
94 (98,9%)
1
1
2
1
0
0
Kokku: 99
Iisraelimäelt siia tulles midagi märkimisväärselt huvitavat ei juhtunudki. Mudaauku ei leidnud ja rada oli kuiv ja korras, nagu ka topsik. Tänud peitjale.
Neid selle seeria aardeid oleme varem paaril korral juba otsimas käinud, kuid päris kõikideni veel jõudnud ei olnud. Nüüd võtsime plaani, et otsime need kõik üles. Nii saigi. Tänud aarde eest!
Nüüd on juba päris hea neid mägesid vallutada.. loodus on hõredaks jäänud ja putukad enam ei ründa.
Tänan peitmast.
Vahetasin konteineri ja logiraamatu. Uued koordinaadid on 57.713701, 27.06654
Eelnevaid logisid vaadates vist vedas, et meil oli georada ees. Aitäh peitjale
Vihmasadu polnud veel lõppenud, kuid see meid jätkuvalt ei takistanud. Oleks Exel telefon, siis ilmselt oleks ta vaikselt juba mõne loomadega tegeleva MTÜ numbrit valinud. Exele oli rohi üle pea aga lõpuks saime rohumaa pealt ära ning tundus et läheb kergemaks. Puude all käimist polnud kauaks, järgnes kerge võpsiku tunne. Üsna õigel hetkel võtsin telefoni kätte aga naljatilk väitis, et ma olen paarisaja meetri asemel mitme kilomeetri kaugusel täpist. Kui telefon asjast paremini aru sai, oli veel minna vaja vaid 10 meetrit. Tegime pilti ja hakkasime tagasi jalutama. Aitäh! EVEJ
Ei olnud plaanis meil neid mäetippe vallutada. See nüüd juba mitmes. Tänud
Täämbä oll jälki illos pääväkene ja võtsõ järgmidsõ mäe ette. Kaiõ külh, õt erätii, a saiõ massina kenasti är parki ja lätsi mõtsa viirt pite aarde mano. Loona ja Reino olli hää huuldusõ tennü ja löüdse kipõlt karbi üles. Kaiõ niisama ringi ja sõs lätsi är. Haanja oll inimtühi, mul oll aigo ja es olnu vaia vunki mano panda, nii et tiksusi õnnõ 30km/h läbi Haanimaa, vahti luudust ja tsirkõ.
Lähenemine oli seekord loogiline ja lihtne. Üle põllu ja natuke läbi metsa minek oli sellel retkel kergete killast. Kohale jõudes vaatas aare meile väga innukalt pingi pealt vastu. Vist oli läinud kevadist päikest võtma. Tegime hoolduse ja leidsime talle nulli lähedal uue koha, mis on megalahedatest suuskadest U 5 MEETRI KAUGUSEL PEHKINUD PALGI JUURES. Aitäh!
Hooldasime aaret ning peitsime koordinaatidele. Vihje: pehkinud palk, u 5 m suuskadest.
Siin läks eriliselt lihtsalt, aardekarp lebas pingi peal. Ju keegi kellegi arvates kaotatu leidnud. Aardekarp sai tagasi varjulisemasse kohta puunoti serva alla. Tänud!
Kui poleks aardeid, siis oleks see minu 50. tipp ja Iisraelimägi 51. Aga Iisraelimäe ja Suure Munamäe aarde asukohad tingisid sellise trajektoori. Seega vantsisin Iisraelimäest alla mööda liinialust ja tõusin Rohtõsuu (5.; 292m) mäele läbi metsa. Viiekümne esimene :) Aaret ei osanud kuskilt otsida.
--
Tippude läbimise järjestus:
8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1
Siin metsades ja küngaste (mägede) otsas on tegelikult tore jalutada. Kahju, et siin ametlikku rada ei ole, oleks veelgi toredam. Aitäh aarde eest!
Kaaslane tahtis tõmmata lõõtsa, sellepärast logi alles 6.58. Ma oleks tunnike varem välja läinud. Mõned mäed varem võetud, täna veel mõned. Niimoodi jao kaupa on paras teha. Aitäh!
Hommikul vara aeti voodist välja ja läks mäkke ronimiseks. Õudne puhkus! :D Leitud ja logitud 6:58.
Aare ilmutas ennast kiiresti. Leidsime ka varemmainitud reisipäeviku ja tagastasime omanikule
Esimene puhke- ja einepaus tänasel jalgsimatkal. Ilves paistis küll hirmus tigeda näoga, kuid ma ei lasknud end sellest häirida. Pingilt leidsin vist kellegi lapse reisipäeviku, sirvisin ajaviiteks seda. Enne edasi marssimist tegin loomulikult veel mõned suusahüpped. Enamik katseid läks metsa, aga üks tulemus tuli üsna viisakas.
Kaheksatuhandeliste aardeseeria punktide läbimise strateegia, variant 6: lumeilvese viis. Talvine kahepäevane (suusa)matk, mis hõlmab kõik 20 selle seeria tippu, aga sobivate olude korral kokku lausa 50 üle 270 m kõrgust küngast 50 km teekonnal. Tõepoolest, meeldiva talvega tulen kunagi võibolla uuesti!
2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9
Teel aardeni nägime kitsekesi. Ilm oli ilus ja märkamatult olimegi juba aardeni jõudnud. Karl oli nii tuhinas, et astus üle aarde ja ei pannud uhket geokuha tähelegi.
Haanja mägedele eeltööd tehes küsisin abi Laurilt ja Mariselt, et nende salvestatud liikumise trajektoori näha. Lisaks sain infot, et aarete juures on palju loomakesi (mõeldi konteinerites olevaid looma kujukesi). Aga kohe siia aarde juurde tulles nägime kohe täitsa päris loomi - kahte lumivalge tagumikuga kitsekest meie eest ära jooksmas.
Aare asus eelmisele nii lähedal, et jalutasime õigest teeotsast mööda. Eemalt ragistasime otsejoones nulli kus ootas tore pink ja võimalus fotosessiooni teha. Aarde otismine mul siin väga hästi välja ei tulnud. Astusin tuimalt aardest üle. Hea, et peale ei astunud. Maire tuli mu järgi ja tegi vigade parandust. Aitäh aarde eest!
<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>
Tõesti miks peab mingil mäel nii kummaline nimi olema.Siin mäel oli näha juba tsivilisatsiooni jälgi ja aare ilmus samuti välja.Ilm veel ilus.Aitäh.
Mõnusal soojal kevadpäeval oli lust Haanja mägesid vallutada. Tänud peitjale toreda mägedeseeria eest!
Mul on heameel,et ma sattusin toredasse seltskonda kellega mägesid vallutada.Täna oli neid 20 ja üks jäi neist leidmata.Alustasime Vänni kõrgomäest ja lõpetasime vällamäega,mis mulle oli juba raskevõitu aga kõik see meeskond ootas mind seal üleval.Tänud peitjale ja kaaslastele.
Ah et seesama, kuhu autod parkisime, ongi Suure Munamäe tagumine külg! Pole siia kunagi sattunud, paistab teine siitpoolt sihke väike... Aga eks kõnnime mõnedsajad meetrid Rohtõsuu poole, vast tundub eemalt suurem. Karbikese leidmisega läks tiba aega - rahvas oli metsa alla laiali hajunud ja mitmed kõndisid märkamata üle. Tore pingikesega mäetipuke. Aitäh!
Oli tore päeva Haanja küngaste vahel ja otsas. Poleks uskunud, et siin nii palju lund on, mõned korrad sai põlvini sisse vajutud. Aardeid jagus täpselt parajalt, saime korraliku trenni aga rohkem poleks täna jõudnud.
Tänane kümnes tipp. Mõnus jalutuskäik jätkus Suure Munamäe ümbruses. Pingile puhkama ei jäänud, jätkasime oma matka Iisraelimäele.
Tänasel matkapäeval külastatud 20 tippu: esimene kell 10:40 Vänni Korgõmägi-> Olgluiõmägi-> Tsälbämägi-> Tõudrõmägi-> Viinamägi-> Kerekunnu mägi-> Plaani Jaanimägi-> Kivestmägi-> Haragamägi-> Rohtõsuu mägi-> Iisraelimägi-> Suur Munamägi-> Luku mägi-> Kulliperä mägi-> Mustikamäe lõunatipp-> Mustikamägi-> Papisöödü mägi-> Kaldõmägi-> Tsärdsõmägi-> viimane kell 18:05 Vällämägi.
Oli vahva päev. Tänud peitjale ja kaaslastele.
Eelmise mäe juurest siia kõndimine oli täitsa tore. Kõigepealt sai sõbraliku kohalikuga paar sõna vahetatud, siis mööda metsarada edasi, seejärel mööda sulanud suusarada aardeni.
Rohtõsuu tippu saime Kivestmäe juurest natuke pikemalt jalutada. Oligi huvitavam. Nautida päikest, kevadehingust ja siinset maastikku. Ikka üles ja alla. Muretsedes, et kas mõni järgmistest tippudest on veel lumevangis või on meil õnne ja saame ikka karbid leitud. Rohtõsuu valmistas üllatuse, ah et selline tipp, peaaegu puhkepaigaks kujundatud ja teiseks üllatuseks oli aare. Tundus liiga julgelt peidetud sellises kohas. Lihtsalt maas, geokuhi peal. Kuid täitsa olemas ja meie õnneks ka leitav. 3:1. Järgmiseks Iisraelimägi.
Tänane kohtumispaik oli Vännis, et mitmekesi siinseid välja valitud tippe vallutada. Päike paistis, metsateed kohati jääs või porised, mäed olid lumised. Tipud said läbitud järgmiselt: Korgõmägi, Olgluiõmägi, Tsälbämägi, siis Tõudrõmägi, Viinamägi, Kerekunnu mägi, Plaani Jaanimägi, Kivestmägi, Haragamägi, Rohtõsuu mägi, Iisraelimägi, Suur Munamägi, Luku mägi, siis Kulliperä mägi, Mustikamäe lõunatipp, Mustikamägi, siis Papisöödu mägi, Kaldõmägi, siis Tsärdsõmägi ja viimasena Vällämägi. Tänud tublidele kaaslastele.
Kolme auto parkimise ülesanne tuli siin lumevalli ääres lahendada, enne kui matkama saime. Üle raiesmiku ja võsa me langenud vineeri all külitavate suuskadeni jõudsime. Edasi Iisraelimäele. Tänud peitjale
Tore lihtne leid! Aare polnudki peidus vaid lihtsalt maas! Karbis oli vesi sees. Valasin välja. Õnneks logiraamat oli kiletatud kotis ja kuiv.Panin veidi peitu ikka. Aitäh!
Täitsa viisakas rada tõi siia kohale.Leid tuli kiirelt,maskeering oli väheke väsinud.Tegin tiba parema kuhja karbile peale.Tänan
Rohtõsuu mägi oli vallutamisjärjekorras teine. Suure Munamäe otsast polnud pikk tee tulla ja see vähenegi suures osas mööda heinamaad. Püsis selline tsiviliseeritud tunne. Vihje abil oli leid kiire. Edasi Iisraelimäe suunas.
Mingipärast olin kindel, et siin tuleb üks tõsine võsa murdmine. Suur oli minu üllatus, kui selgus, et aardeni sai jalutada mõõda laia metsateed. Veidike ringivaatamist ja peagi saime logi kirja panna. Tänud.
Viisakas rada viis ilusti õigesse kohta ning väikese uudistamise peale leidsin ka aarde üles. Läks kiiremini kui eelmise mäe otsas. Uus minigrip logiraamatu ümber. Tänud!
Kas olen nüüd mägironija (osa 9)? Nii nagu eelneva juures tuli natuke rohkem otsida, sobivaid kohtasi on ju palju. Anna terav silm märkas õiget kohta ja käes ta oligi. Tänud!
Mägede ekspeditsiooni vol 1 kolmas vallutus. Tulime siia otse meie kõrgeima künka jalamilt. Teele jäänud RMK matkatee silt pani jälle igatsevalt ohkama ja suve ootama. Tipus pidime taas lumes tuhnima ja jällegi tabas mu geokepike peagi tuttava kõlaga asja. Kolmas kaaslane arvas selle peale, et sarnaselt trühvliseale võiks ju aretada ka geosea, keda sellistel puhkudel abivahendina kasutada. Aare korras. Aitäh peitjale!
Siin saime siis taas altpoolt põlvini märjaks, kuna rada oli ajamata ja hein niitmata. Kusagil seal nulli juures ühest peidukast leidsime ka konteineri. Siin oli logiraamatus logisid vähem sees kui geocachis sissekandeid, tea siis näpukad või liigne skoorimise soov.
See sai mu neljandaks kaheksatuhandeliseks. Kohe ei märganud, teisel ringil sain kätte. Aitäh!
Kivestimäelt oli küll plaanis liikuda Munamäe peale, aga kuidagi sai juba nii, et looduslik marsruut tahtis hoopis otse siia juhatada. Ega's midagi, mõtlesime, et küll selle Munamäe hiljem tagasiteel ära korjab. Nojah, arvata on, et võtmata see jäigi :D
Aga ei ole hullu, ongi põhjus veel korra siin millalgi paus teha ja meie suurima künka kolm aaret ära noppida.
Aitäh!
Jõulumatka käigus jäi ka mõni aare teele kuhu sai nimed üles täheldatud. Aitäh.
Logides kirjeldatakse, et kaas oli hullu moodi katki. Ma ei mäleta küll, et me oleks mõnda katkist karpi näinud. Ühel karbil oli mäkkaivari teibiga kaant parandatud, see oli see? Aga kes parandas? GC lehel on rohkem logisid? Ka teised peiturid on Iisraelimäelt siia järgmiseks tulnud :).
Karp vedeles keset teerada, kaas katki. Vahetasime karbi ja püüdsime kindlamalt peidikusse panna (kui see oli muidugi õige koht, mida me arvasime peidikuks). Peitja võiks üle vaadata. EV, J: nööbid (3+3).
See oli kaheksas mägi. Tagantjärgi on need juba veidi segamini ja ei mäletagi enam kus oli lihtsam ronimine ja kus raskem. Igaljuhul täname peitjat.
Heinamaal oli tõesti üks sisseniidetud rada, aga see juhatas valele metsaajale. Lõpuks tuli traditsiooniliselt ikka võsast läbi pressida. Tagasitee mööda õiget rada oli kolm korda kiirem. Aitäh!
Niidetud jalgtee juhatab lahkesti aardeni. Konteineri kaas väga lõhki.
Ei olnud ühtegi head plaani, kuidas siia otsa saaks, aga Munamäealt kurvist hakkas üks niidetud rada õiges suunas minema ja nii saime kohale vähese vaevaga. Aga üleval kostus hääli - no kesse ikka sihukeses kohas võsa lõhub kui kallid kaasvõitlejad. Leidsime selle koledasti katkise kaanega karbi üles, panime nimed kirja, tulime koos tsiviliseeritumat varianti mööda tagasi alla - nad oli leidnud mingi võsavariandi ülesronimiseks. Tänud, täitsa tore sihukeses kohas teisi kohata!
Ka siia mäeraja algusesse saime veel paadiga kohale, kuid edasise suhtes me sama kindlad polnud. Mööda niidetud rada sai kohale vuditud ja otsemat teed mööda silo tagasi. Karbi kaan vajab vahetamist, suur pragu laiutab seal.
Tänud peitjale!
Sama "hädakisa" mis seeria esimese aarde juures. Tõstsime edasise ees käpad ja keerasime nina kodu suunas. I'll be back!!!
Aitäh!
Polnudki kõige raskem. Ja lõpus leiad aardeni viiva tee ka üles.
Lähenesin kõrgeima tipu poolt läbi kõrge heina. Jalad lirtsusid nagu oleks tennistes basseinid olnud. Aga no millal siis märjad jalad geopeiturit seganud on. Aitäh!
Leitud ja logitud.
Tänud peitjale :)
Just hakkas Pubis mõnus aga meil oli plaan ja see tuli täita! No mis see siis sellise seltskonnaga teha ole, mina tänan!
Mägede vallutamise esimese päeva üheksas mägi. Peale lõunat Finišis jätkus mägede vallutamine. Seegi oli tore jalutuskäik ja ega täiskõhuga palju jõuakski. Tänan meeldivat seltskonda ja peitjat.
Leitud, aitäh!
Leitud.
Tuuri üheteistkümnes aare. Aitäh!
1.Suur Munamägi aarde juurest üle lumise põllu ja õnneks mitte nii lumise metsa otse nulli.Tänud!
Suure Munamäe juurest tulles väike matk üle heinamaa ja läbi metsa. Ilus valge lumi andis jalutuskäigule pool juurde. Aarde leidsime ka, kuid kahjuks pole sellised karbid külmakindlad ning kaas muutub hapraks ja puruneb. Praegu midagi hullu ei olnud, kuid omanik võib tahtmise korral pilgu peale visata. Aitäh aarde eest!
Heinamaa oli juba mugavalt maatasa jäätunud, väga mugav tõus Munamäe jalamilt. Tänud!
Lühike ja lihtne etapp nr 1 juurest, veidike suusaraja põhja, mõnikümmend meetrit üle heinamaa ja siis metsarada. Tõus ei olnud ka just märkimisväärne. Mäe kirjeldus jällegi huvitav, kuid kuhu siin maasturiga tükkida, seda ma ei taipa! Tänan!
Iisraeli tipust otsustasime peaaegu joonelt otse minna selle aardeni. Algus oli enam-vähem aga poole pealt võsaga võitlemine milles meie jäime siiski peale :)
Trampisime otse Iisraeli mäe juurest läbi võseriku kohale. Metselajaid ei kohanud. Tagasitee autoni oli kordi viisakam.
Enne siia astuma hakkamist sai tehtud see lollus, et istusime Suure-Munamäe oma parklas autosse ning sõitsin paarsada meetrit edasi. Alles siis märkasin, et sellest samast, meie oma parklast on Rohtõsuu mäele kõige mõistlikum ronida. Mis siis ikka, tagurdasin siis juba tuttavasse kohta ning astusime mööda teed edasi kuni tuli metsa poole keerata. Maastik oli pigem lihtsate killast, võsavaba, isegi rohi polnud kõrge. Leidsime miski metsatee ja see viiski otse künka tippu. Missugune kergendus :-)
Aare hõlpsa vaevaga peos ja pärast Artissti Lätist logitud, otsustasime ka järgmise, Iisraelimäe juurde sama auruga jalutada. Kohustusliku pildi tipu sildist lumeilvesega tegin muidugi ka.
Joosep, aitäh toreda seeria järjekordse aarde eest! Igati valge inimese lähenemistee ja külastamistväärt plats. Kaupa me ei teinud, aare kombes.
Siin põrkasime kokku metskitsega. See totu ei läinud eest ära ka, seisis ja jõllitas imestanud näoga. Kuna jäljekoer hoidis eelmisest mäest veel natuke ühte jalga ja ei kavatsenudki kitse taga ajada, siis seisime seal natuke vastamisi. Lõpuks lubati meid logima, oli vist peitja poolt palgatud aardevalvur, äkki oleks mingi meelehea pidnud kaasas olema. Aga mida kits tahab – porgandit äkki?
Kuna kõhukorin meenutas juba karu urinat, jäi see päeva viimaseks tipuvallutuseks (kui mahaunustatud GPS-i leidmiseks vajalik Lukumäe korduskülastus välja arvata). Lähenemistee oli kenasti mööda rada ja isegi väga võhmale ei võtnud. Metsaalune oli hästi varjuline ja tekitas tugeva valguse ja varjude kontrasti.
Tagasiteel kiikasime korra sisse Suure Muna kohvikusse (et äkki saab midagi soolast hamba alla) ja Joosep tundis ühes külastajas ära käesoleva ettevõtmise jaoks inspireerivalt märgilise tähendusega isiku, Alar Siku. Vot selline kokkusattumus :)
Kui kadunud GPS tipust alla toodud, vabastasime rattad ahelaist ja veeresime Plaksi mäest alla (vabakäigul 47 km/h!) baaslaagri poole. Aitäh!
Tulime siia otse Israeli mäe poolt, algul üle välja ja siis mööda liinialust ja selle kõrvalt. Kohati oli üsna võsane ronimine, aga kohale jõudsime. Kohapeal jäi vajalik mõne minutiga silma. Logi kirja ja tagasi. Kui auto juurde tagasi jõudsime, jõudsime ka phantomile järele. Kohapeal oli ka üks jalgpallisuurune seen.
Alguses tundus kerge jalutuskäiguna mööda teed. Paraku läksid teed kõik kangekaelselt vales suunas ja lõpuks tuli ikka otse läbi võsa ragistada. GPS tegi metsa all trikke, aga lõpuks siiski õnnestus ka aardekarp üles leida. Kaupa ei vahetanud. Aitäh peitjale.