Peitis 18.08.14 [jooseptrumm], adopteeris 21.06.22 [sansam]
Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kaugemalt vaadates ei tundu siin mäge õieti ollagi, aga tipule lähemale jõudes avastame kogu ülejäänud ümbritseva maastiku endast madalamal olevat (Suur-Munamägi muidugi välja arvatud), pealegi on mäe teine nõlv hoopis järsem. Laugem ning lagedam külg on varasuvelgi veel tihti lume all, kuna metsane mäetipp varjab päikese. Haragamägi on 288,6 meetrit kõrge ning nime saanud tõenäoliselt isikunime Harak järgi, ehkki mina tahaksin küll uskuda, et seal ka mingi organiseeritud harakate kamp pesitseb.
Eestimaa kaheksatuhandelised on aardesari, mille eesmärgiks on huvilistele tutvustada meie muidu nii tasase kodumaa kõige taevapoolsemaid piirkondi. Aare on peidetud Eestimaa kahekümne kõige kõrgemaleulatuva mäe otsa, millest kõik asuvad eranditult Kagu-Eestis Haanja kõrgustikul, üksteisest enam-vähem jalgsimatka kaugusel. Kuplitel hulkudes soovitan üles otsida ka valge sildike, mis mäe kõige kõrgemat paika tähistab- leiate sealt numbrid, mis näitavad, kui mitu meetrit te merepinna suhtes parasjagu ülalpool seisate. Märgistused on rajatud seoses niinimetatud lumeilvese initsiatiiviga, mis kutsub kõnealuseid mägesid vallutama talvel kahepäevase matka jooksul. Huvilistele ka reklaam: http://www.haanjamatkad.ee/index.php?page=5&hikings_id=17
Looduses liikudes palun arvestage igameheõiguse põhimõtetega- eramaal viibides jälgige, et te maaomanikke ei häiriks ning vältige taluõuel kõndimist.
Meeleolukat matka!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC5BBXN
Logiteadete statistika:
94 (94,9%)
5
3
2
1
0
0
Kokku: 105
Tore küngas, kus alles tippu jõudes saad aru, et oledki kõrgemal. Harkate asemel nägime siin aga hoopis üht päris suurt ja vist veidi segaduses häälekat luigeparve kuhugi edelasse üle lendamas. Topsik kuiv ja korras, tänud peitjale.
Tänane kaheksas. Lähenesin RMK lõkkekoha poolt. Polnud viga. Jalutuskäik heinamaal ja metsa õige pisut. Siin pidin veidi ringi kõndima enne kui otsitavat märkasin. Sama teed tagasi heinamaale ja sealt juba Suure Muna parklasse. Olin oma ringiga ülirahul. Ilm oli ilus, putukaid polnud, lilled õitsesid metsa all, võsa paistis läbi, hein veel ei kasva. Ülihea aeg on praegu selle seeria leidmiseks. Kõik sellel ringil olevad aarded olid väga heas korras. Tänan!
Auto jätsime baaslaagrisse. Tippu tõusime jala. Ilm oli soodne, tänu sellele kiire leid. Aitäh!
Peale selle tipu vallutust suundusime Suurde Munasse auga väljateenitud hilist lõunat nautima.. ja pisut jalgu puhkama.
Tänan peitmast.
Tulime siia mägedesse seiklema küll uute aarete pärast, aga põikasime sisse ka läheduses olevate vanemate aarete juurde. Pealegi nüüd ka need vanad ju hooldatud ja leidmine lausa lust. See siin asub ikka täitsa mäe moodi mäe otsas ja sai taaskord pulsi üles siia rühkides. Tee allapoole tagasi läks muidugi palju lõbusamalt.
Hetkel oli heinamaa niidetud ning lähenemine seega natuke lihtsam. Kuna hakkas hämarduma, tekkis leidmisega esialgu geopimedus. Sai tiirutatud siin ja seal kuid lõpuks siiski leitud. Täname peitjat.
Leitud, Kertu, Karl ja Kirke. Milline võsa, jätkuvalt pikkad püksid!
Siin ühtegi aarde poole suunduvat rada esialgu ei märganud aga õnneks rohi polnud kõrge. Võsani jõudes märkasime tallatud jälgi ja järgnesime neile. Selle mäe otsas oli ka esimene kõrget punkti tähistav sildike alles. Saime siiski natuke rohkem tiirutada enne kui kotikest märkasime. Ja siis juba natuke otsemat teed uuesti autoni tagasi.
Vahetasin karbi ja logiraamatu, uued koordinaadid on 57.710433, 27.054873
No läks kaua aega, enne kui sander kuskilt hüüdis et on logitud. Aitäh
No blaaaah. Kui siiani tulid leiud esimesest vaadatud kohast, sõltumata sellest kui koordinaat mööda oli, siis siin oli esimene ikaldus. Otsisin ja mõttes ulgusin ja tegin aina pikemaid tiire ja tuju läks järjest mornimaks. Selline mägi ka, mille puhul minu jaoks piisab kord elus ronimisest. Lõpuks päästis päeva selle seeria puhul vana tõde, et kui näed mäemärki, siis pole ka aare kaugel. Õige nurga alt õnnestus õigele kohale peale vaadata ja rõõmustasin, et talvel siia asja ei teinud.
Kevadise otsimise vigade parandus. Natuke oli vahepeal selgunud kuskohast on mõistlikum otsida. Karp tuli välja mõistliku ajaga. Tänud.
Päeva viimane. Sai ikka otsida seda siin. Pidime juba alla andma. Korra vaatan veel ja leitud siis saigi. Tänud
Materjali, kust otsida on tõesti palju. Meie trehvasime igal juhul õigele kohale. Logiraamat osutus märjaks !
Selle oleme sunnitud järgmise korra jaoks jätma, kuna kõik ongi maha kukkunud ja lihtsalt ei leidnud miskit.
Siin ei õnnestulnud midagi leida. Ka Loonale oli koht täitsa uus. Lumi ka segas otsinguid. Kunagi soojema ilmaga tagasi.
Kivestmäest laskudes tulid vastu 30 nipernaadit. Teretasime igat üht ja pakkusime neile lahkelt oma sissetallutud rada tippu. Pakkumine võeti ka tänulikult vastu. Olen nii mõnelgi matkal Nipernaadi matkaklubiga käinud ja tunnen hästi klubi eestvedajaid,kuid tuttavaid nägusid selles pundis esialgu ei märganud. Alles pärast matka tuli välja, et ühe inimesega sellest grupist olen Madeiral matkanud ja üks grupijuht on mul töökaaslane :)
Edasi saime astuda mööda nipernaadi rada, mis lihtsustas natuke lumes sumpamist. Järgmine tipp - Plaksi Kunn'mägi (44.; 270.7m). Ilus väikese metsatukaga mägi. Teine, 48 veel minna :) Päike tõusis ja värvis lumise maa kergelt kuldseks, siit avanesid ilusad vaated Plaksile. Kunn'mäelt alla tulles põrkasime uuesti nipidega kokku ja suundusime koos Ollõmäele (20.; 280.2m). Ma ei teagi, kas nüüd siis tehakse Lumeilvese matka klassikalise tipuvaliku või uute tippudega, igaljuhul uus 20ndat tippu tähistav tipusilt on siia tippu paigaldatud. Kolmas, 47 veel minna :) Nipid suundusid siit edasi Kirasemäele, meie keerasime ninad aga Haragamäe (6.; 291.6m) poole. Ka siin on toimunud lidarimõõdistamistega mitmed muutused andmetes. Varasemalt arvati lõunatipp kõrgemaks ja ka uus silt on seal, praegu kehtiva põhikaardi reljeefi järgi on hoopis põhjatipp 30 sentimeetrit kõrgem. Käisime mõlemad läbi. Neljas, 46 veel minna :) Lõunatipus üritasime ka aaret leida aga tulutult, kuigi sai päris hoolega vihjeobjekte lume alt välja kaevatud.
--
Tippude läbimise järjestus:
8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1
Kevadel tegime esimese osa Haanja mägede vallutamisest ja nüüd võtsime ette lõunapoolsed tipud. Haragamägi oli esimene. Tipu vallutamine läks üle ootuste lihtsasti. Ei mäletanud eelmisest korrast ühtegi nii lauget minekut. Kohale jõudes jäi esmalt silma, et toimunud on vist uued mõõtmised ja Haragamägi on saanud 1,5 meetrit juurde. Alles on veel vana märk ja lisatud on uus uhke metalltahvliga silt.
Aarde otsimine ei läinud meil üldse hästi. Esiteks hüppas koordinaat igale poole. Vihje ei aidanud kohe üldse kaasa, sest maapind oli kaetud sügisese lehekihiga. Haarasime siis geokepid ja hakkasime lehti riisuma. Oma 10 minutit sai lehti riisutud kuniks juhuslikult sattusin ka õigesse kohta. Selline raske aare tekitas kahtlust, et kas oli ikka hea mõte sügisesel ajal siia mägesid tulla vallutama. Katki ei jätnud siiski ja suundusime järgmise poole.
Siit algas meie mägede vallutuse teine etapp. Vapralt ronisime mäele, mis oli suhteliselt lauge. Nullist vaatas vastu kurb pilt. Kollaseid lehti oli igal pool ja meie otsimine raskenes mitme palli võrra. Vaatasime lähemalt ja veidi kaugemalt. Lõpuks õnnestus Karlil aare ikkagi üles leida.
Läksime agaralt mäge vallutama, kuna äpp näitas, et täitsa rada läheb sinna. Reaalsuses tuli ikka heinast läbi murda, aga eesmärk oli üllas ja siht silme ees, et pole lugu sest heinast. Aitäh!
Kustutasime võla, seekord oli juba selgem, milliselt poolt lihtsam tipule läheneda on.
Siin haragabesas oli mul esimene kord, kus antud aardeseeria karpi tuli üle paari minuti otsida. Väga pikalt siiski ei läinud (veel), veerandtunniga sai ikka nime raamatusse.
Kaheksatuhandeliste aardeseeria punktide läbimise strateegia, variant 8: otsemon. Eesmärgiks liikuda punktist punkti täiesti otse, nagu harakas lendab. Nii et kümmet meetritki kursist kõrvale ei kaldu. Veekogud pole takistuseks. Hooned muidu ehk oleks, kuid neid jagub siinkandis võrdlemisi hõredalt.
2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9
Jooksuringi neljas. Kuna osad tipud on varasemast võetud siis need jätsime vahele. Siin läks otsimisega ikka aega, olime juba loobumas kui aaret silmasin. Ilma vihjeta oleks jäänudki leidmata, minu gps näitas 10 m eemale. Tänud peitjale.
Teekond selle aardeni meenutas juba rohkem Erna retke, sest sadas täiega ja vahepeal lausa tuiskas vett suure tuulega. Endal oli motivatsiooni veel küll ja küll vaatamata sellele, et kõik lirtsus jalas ja seljas. Tõsisem probleem oli aga telefon.See, et ta veekindel oli ei tähendanud veel midagi, sest display lihtsalt ei reageerinud vihmasajus.Lõpuks läks puhta lolliks kätte ja lülitasin välja. Kuidagimoodi sain selle aarde kordinaadid kuuse all kätte ja leidsin ka üles. See jäi ka hetkel viimaseks aardeks ja suundusin jala auto juurde mis oli Vällamäe järve ääres metsatee otsas. Olin ainuke inimene Haanja vahel selles paduvihmas ja autojuhid vahtisid Kui ilmaimet, et kust See hull lahti on lastud. Aitäh.
Aare oli täiesti olemas aga aardesse on kunagi vesi läinud ja märkmik üsna vesine kapsas.Polnud endal midagi kahjuks kaasas. Karp oli terve ja ei teagi, kuidas see rõskus sinna on saanud!
Mõnusal soojal kevadpäeval oli lust Haanja mägesid vallutada. Siin läks ikka ilmatuma kaua aega. Peaaegu olin juba loobumas kui leidsin. Tänud peitjale toreda mägedeseeria eest!
Mul on heameel,et ma sattusin toredasse seltskonda kellega mägesid vallutada.Täna oli neid 20 ja üks jäi neist leidmata.Alustasime Vänni kõrgomäest ja lõpetasime vällamäega,mis mulle oli juba raskevõitu aga kõik see meeskond ootas mind seal üleval.Tänud peitjale ja kaaslastele.
Juba teine koht, kus pisikesed värsked jäljekesed meie ees kulgevad. Ilmselt Susa ja Pusa, aga kuna Kivestmäel meie karpi ei leidnud, siis päris kindel ei saa olla. Siin aga hüppas karp kiirelt pihku ja logiraamatus olid kirjas täitsa tuttavate geopeiturite Erle ja Marise nimed. Oh rõõmu! Aitäh kõigile!
Oli tore päeva Haanja küngaste vahel ja otsas. Poleks uskunud, et siin nii palju lund on, mõned korrad sai põlvini sisse vajutud. Aardeid jagus täpselt parajalt, saime korraliku trenni aga rohkem poleks täna jõudnud.
Tänane üheksas tipp. Nautisime päikest ja kulgesime mööda lumist nõlva mäe otsa. Vihjele vastavaid kohti oli mitu, ühes neist ka aare. Logiraamatut avades märkasime rõõmsa üllatusena tänast kuupäeva ja selle taga tuttavaid nimesid.
Tänasel matkapäeval külastatud 20 tippu: esimene kell 10:40 Vänni Korgõmägi-> Olgluiõmägi-> Tsälbämägi-> Tõudrõmägi-> Viinamägi-> Kerekunnu mägi-> Plaani Jaanimägi-> Kivestmägi-> Haragamägi-> Rohtõsuu mägi-> Iisraelimägi-> Suur Munamägi-> Luku mägi-> Kulliperä mägi-> Mustikamäe lõunatipp-> Mustikamägi-> Papisöödü mägi-> Kaldõmägi-> Tsärdsõmägi-> viimane kell 18:05 Vällämägi.
Oli vahva päev. Tänud peitjale ja kaaslastele.
Otsisime ja otsisime. Siis kui enam ei otsinud jäi ka karp silma. Siin metsa all oli lund veel küllaga.
Tänane kohtumispaik oli Vännis, et mitmekesi siinseid välja valitud tippe vallutada. Päike paistis, metsateed kohati jääs või porised, mäed olid lumised. Tipud said läbitud järgmiselt: Korgõmägi, Olgluiõmägi, Tsälbämägi, siis Tõudrõmägi, Viinamägi, Kerekunnu mägi, Plaani Jaanimägi, Kivestmägi, Haragamägi, Rohtõsuu mägi, Iisraelimägi, Suur Munamägi, Luku mägi, siis Kulliperä mägi, Mustikamäe lõunatipp, Mustikamägi, siis Papisöödu mägi, Kaldõmägi, siis Tsärdsõmägi ja viimasena Vällämägi. Tänud tublidele kaaslastele.
Väiksed jalajäljed olid enne meid siia kulgenud. Raamatust leidsimegi tänase kuupäevaga logi. Tänud peitjale.
Luku mäe järel jalutasime naabri otsa. See oli märksa kõrgem ja võsasem. Ja nullist ei leidnud me midagi.tükk aega tiirutasime ja venitasimeotsimisraadiust suuremaks. Siis kui loobusime märkas Erle mingit prügile sarnanevat eset, mis osutuski otsitavaks aardeks. Jess, tehtud :) Tuju hea ja päike paistab.
Lähenesime mitte teed mööda, vaid läbi metsa, nii et tuli pisut ragistada, aga midagi hullu ka ei olnud :) Logiraamat niiske. Aitäh aarde eest!
Esimene tipp peale lõunapausi. Täis kõhuga liikuma saamine nõudis natuke enda sundimist. Eriti veel, et hakkas tekkima ka unelaadne asi. Õnneks keeras ilm natuke jahedamaks ja see ajas und ka eemale. Puhkepaus tõi esile jalgade väsimuse, mis siit alates süvenema hakkas. Kõige raskemaks asjaoluks osutus aga päeva räigeim võsa, kuhu täitsa asjatult kinni jäime. Lõpuks sealt pääsenuna tuli aardeleid ruttu ja saime edasi minna Kivestmäe poole.
Luku mäelt Haragamäele minek kujunes lihtsaks jalutuskäiguks üle heinamaa. Mõtsaveerde jõudes oligi nii nagu kirjelduses kirjutatud. Lumi kohati veel talvest sulamata laikudena maas. Järgnes väike tõus puudevahel ja peagi olime tipus. Aare sai leitud, logitud ja ränduri võtsime edasi rändama. Tänud.
Auto oli jäänud Plaksi küla keskele, siis tulime Iisraelimäelt sama teed mööda tagasi. Parkisime auto enda arvates heasse kohta ja rühkisime järsust nukist üles. Oleks saanund palju lihtsamini tõesti. See aare oli vist esimene, mis oli ideaalses korras ja täiesti kuiv. Tänud!
Kas olen nüüd mägironija (osa 11)? Geomobbili jätmise koha valisime kaardilt ja nagu selgus võinuks selle panna sadakond meetrit edasi, kuna siis saanuks mäge vallutada natukene laugemalt. Millegipärast on selle mäe vallutamine kõige ähmasemalt meeles, ju tema juures läks väga kiiresti. Tänud!
Mägede ekspeditsiooni vol 1 viies vallutus. Mööda lauget mäenõlva oli siia päris mõnus ronida. Tee pealt leidsime põõsast täitsa korralikud suusakepid. Võtsime ühe endale ajutiselt geokepikeseks kaasa, aga kohapeal selgus, et polegi vaja, sest kaaslane leidis aarde hetkega. Aare oli korras. Aitäh peitjale!
See oli samuti kergemate killast. Metsa suundus radagi ja metsaall oli ruumi lausa käed laiali liikuda.
Luku mäelt lühike jalutuskäik üle härmas heinamaa ja kohal me olimegi. Aare ise ei lasknud ennast ka liialt kaua otsida.
Aitäh!
Enne teist mägedetiiru ja sööma asumist sõitsime autoga aardele natuke lähemale, et õhtul, kui valgusega võidujooksuks läheb, natuke lihtsam oleks. Tegelikult oleks me ilusti jõudnud ka jala valges auto algsesse asupaika tagasi, aga no see nüüd ju tagantjärgi tarkus… Auto jäi seekord mingisse põlluserva ja otse panime mäest üles, polnud kindlasti kohe mitte kõige hullem tõus sellel tripil...
Eelnevad logid kirjutavad, et aaret leitakse 12 m nullist. Meie otsisime kõiki karpe vihjete järgi ning koordinaatidele suurt tähelepanu ei pööranudki… Ja leidsime nii nad kõik üsna kiiresti :). Siia jäi meist ka rändur, edasi läksime mööda asfalti ja jõudsime peagi juba geopeituse-eelsetest aegadest tuttava Suure Munamäe vaatetorni jalamini...
Kolmanda mäena sai täna see ette võetud. Liikumist takistas pisut soov vaateid fotokasse püüda. Lõpuks jõudsime nulli ja no siis hakkas see eest ää silkama. Logisid lugesin alles kodus ja nojah,meiegi leidsime lõpuks aarde mingi 12 m nullist. Nüüd sain aru ka mida vihje võiks tähendada, mäel see esteks tekitas vaid hämmeldust. Tänud!
Kiire leid. Angry Bird on selle karbi jaoks pisut paksuke (karp ei sulgu korralikult), aga kuna me ränduritega ei mängi, siis jäi meist karpi. Ümbriskott katki. EV, J: nööbid (3+3).
Mida teeb geopeitur, kui tal on juubelipeoni mitu tundi aega? Siis on just paras aeg end higiseks ajada ja mõned kõrgemad mäed vallutada, juubilari auks ja iga kümnendi kohta üks mägi. Nii me tol kenal laupäeval ka tegime. Ilm oli väga imelik, kohati sadas vihma, kuid taevas oli puhta sinine. Võiks lausa öelda, et Haanjas on hooti hoovihmahood. :)
Otsisime 12 m raadiuses ja õnneks karuonu leidis. Võtsime oma koordinaadid ka, muidu nurisetakse, et ebatäpsed, kuid siis võiks täpsemad ka välja pakkuda. Karuonu geps näitas N57 42.627 E027 03.285.
Jätsin aardesse ränduri Angry Bird, kes tahab kõrgemates kohtades viibida, ehk see Haragamägi sobib ka :) Tänud peitjale!
Üheksas mägi. Päris väsinud juba sest oleme ikka otsejoones peale lennanud ja ennast läbi rägastiku rassinud. Vesi jälle otsas, kuid väga äge ja täname peitjat.
Et kõrgust mitte kaotada, võtsime lähenemisel laiema kaare. Mikk leidis päris kiiresti, aitäh!
Geomobiil jäi päris lähedale ja üle lagendiku sain ilusti nulli. Nullis veetsin aega 40minutit ja tulemusteta. Aaret ei leidnud. Eelmine logi kinnitab, et koordinaadid on ebatäpsed. Minul kadus isu pikemalt seal tuuseldada. Jään ootama, mil aare peidetakse nulli lähedale või korrigeeritakse koordinaate.
Vedasime ennast pärast Rohtõsuud suure te peale tagasi ja läksime harakaid jahtima. Minek oli jah hea lihtne asi, aga va karp tahtis kolakat anda. Hulk aega ikka tuustisime seal metsa all ringi, piilusime siia ja piilusime sinna, kuni lõpuks Triinu selle kavalpea kätte sai. Nagu ikka sellistel juhtudel, geps oli ebatäpne (12 m) ja karp hiilis eest ära jne jne jne. Tegelt tore asi, aitüma!
Leitud ja logitud.
Tänud peitjale :)
Mäed on ikka siin ikka toredad küll ja need sildid mulle meeldivad jätkuvalt. Tänud peitjale jalutuse eest looduses!
Leitud. Aitäh!
Mägede vallutamise esimese päeva kaheteistkümnes mägi. Autod jäid suure tee äärde ja suundusime üle põllu tipu suunas. Tänan meeldivat seltskonda ja peitjat.
Leitud.
Tuuri neljateistkümnes aare. Aitäh!
Tagasiteel väike kõrvalepõige ja sai seegi tipp logi kirja.Õnneks polnud metsa all lund ja leitud ta sai.Tänud!
Matka 2 tipp ja ka siin ei hakanud vaeva nägema otsimisega ja otsustasime edasi liikuda.
Viimane kiire teelt kõrvalepõige ja nüüd kähku sauna :) Ei teadnud me siin veel arvata, et saame ööbimiseks kinni pandud toale lisaks veel terve mõisa pealekauba, kus hilisõhtul vaimudega võidu ringi kolada. Jätke Rogosi nimi meelde, kes majutuskohta otsib.
Seeria teine mägi. Lihtne teekond Luku mäelt mööda jalgrada ja heinamaad. Ilm on ilus, mitte küll päikeseline aga see eest tuuletu. Vahetasin logiraamatu minigripi, karbi kaan ei taha miskipärast peal seista, loodame, et elab talve üle.
Auto jätsime koordinaatidest lähima punkti peale "suure tee" ääres ja vallutasime selle tipu.
Loogiline jätk Luku mäele. Logi kirja ja vint-vänt alla tagasi. Tehtõ!
Siingi jäi auto suure tee äärde. Aga juba olin eelmisest mäest õppust võtnud ja parkisin seekord end teeserva poole :-) Jalutasime mööda mingit teeraja moodi rattajälge aardeni. Tee peal silmasime keset mäge.. tiiki. Ohooo jällegi. Puupakud ka selle kaldal nagu ootaks sauna, mille ehitust polnud veel alustatudki. Tunglesime aardeni ja otsisime. Omajagu otsisime, mitu minutit. Ühtteist oli seal juba tuhnitud, tuhnisin siis minagi lisaks. Kuni lõpuks väga osavalt maskeeritud väga ootamatust kohast välja tuli. Lõpp hea, aare hea.
Tegin tipu sildist pilti nagu ka tiigist keset mäge ja tuiasime natukene teist rada mööda tagasi. Hea lihtne mägi oli. Aitäh peitjale suurepärase idee ja toreda seeria eest! Aare jonksus, sisu ei muutunud.
P.S. Kes veel mäletab Subaru Impreza moodi häälitsevat Seati mõni aare tagasi, siis selle mure olime peaaegu maha matnud, sest sõitmist (loe: aarete leidmisi) see suurt ei seganud :-)
Müdistasime Lukumäelt otse üle ja läbi. Seal on üks rääkiv puu, õigemini hädaldav, sest on katki ja paha on olla. Minge kuulake, fantastiline. Karp oli lausa lahti ja kotid hakkavad juba äärest rebenema. Võtsin tikud (muidu on varsti märjad) ja jätsin pisi-mänguasja. Tänan!
Teist tipuvallutuste päeva alustasime taas Plaksi mäest üles vändates. See omakorda tingis tungiva vajaduse Haanja poodi külastada ja endale midagi head lubada. Kui keskpäevane külaidüll vaadeldud, siis rattad põõsasse ja mäkke ronima.
Selle mäega seoses on meeles küll, kuidas hiliskevadel üks nõlv veel täitsa paksu lume all oli, kui mujal juba lilled õitsesid. Hetkel oli suurimaks takistuseks vaid kastemärg hein, millele sekundeeris üllatavalt raske tippurühkimine - peale vaadates ei saanud arugi, et nii väga mägi oleks olnud. Nullis tuli ka veidi nõutus peale, kuigi pidin ilmselgelt õiges kohas olema. Sain väikese vihje ja selgus, et olin veidi lohakalt vaadanud. Aitäh!
Mõnus hommikune jalutuskäik mäkke, kaste oli veel maas, kuid päike juba soojendas pilvede vahelt. Ka meil läks aarde leidmisega aega, ei taibanud kohe õigesse kohta vaadata.
Suure munamäe aarde juurest taas auto juurde kõndides otsustasin, et võtan ka selle aarde ära. Kohapeal läks uskumatult kaua aega mingi 30 minutit siblisin seal enne kui otsitav silma jäi. Ma ikka hea pimesikk küll. Tänud peitjale!
Enne suurema mäe vallutamist käisin soojenduseks selle juures ära. Oli teine veidi lähemal :) Leidmisega läks lihtsalt. Kaubavahetust ei harrastanud. Aitäh peitjale.