Peitis 17.08.14 [jooseptrumm], adopteeris 21.06.22 [sansam]
Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Papisöödü mägi on 288,2 meetrit kõrge ning selle nimi on tuleneb ilmselt sõnapaarist „papi sööt“,mis vihjab selgelt seosele mõne vaimulikuga. Mägi on praegu suures osas lage heinamaa, mistõttu avaneb siit Haanja poole kena vaade. Üle Papisöödü mäe kulgeb ka üks RMK üle-eestilistest matkadeedest. NB! Mäe tippu tähistav silt ei ole ajahambale vastu pidanud ja lebab purunenult põllul.
Eestimaa kaheksatuhandelised on aardesari, mille eesmärgiks on huvilistele tutvustada meie muidu nii tasase kodumaa kõige taevapoolsemaid piirkondi. Aare on peidetud Eestimaa kahekümne kõige kõrgemaleulatuva mäe otsa, millest kõik asuvad eranditult Kagu-Eestis Haanja kõrgustikul, üksteisest enam-vähem jalgsimatka kaugusel. Kuplitel hulkudes soovitan üles otsida ka valge sildike, mis mäe kõige kõrgemat paika tähistab- leiate sealt numbrid, mis näitavad, kui mitu meetrit te merepinna suhtes parasjagu ülalpool seisate. Märgistused on rajatud seoses niinimetatud lumeilvese initsiatiiviga, mis kutsub kõnealuseid mägesid vallutama talvel kahepäevase matka jooksul. Huvilistele ka reklaam: http://www.haanjamatkad.ee/index.php?page=5&hikings_id=17
looduses liikudes palun arvestage igameheõiguse põhimõtetega- eramaal viibides jälgige, et te maaomanikke ei häiriks ning vältige taluõuel kõndimist.
Meeleolukat matka!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC5BAN6
Logiteadete statistika:
97 (99,0%)
1
2
2
0
0
0
Kokku: 102
Mustikamäelt tulime nii otse kui võimalik siia, mis tähendas maastikul ümber lagedate astumist, et vältida istandiku, põllu või raiesmiku peale sattumist ja võimalusel talu koerte kuuldeulatusse jõudmist. Õnnestus. Topsik eeskujulik, tänud peitjale.
Sain siin kõrgel imetleda põhjapoolsema naaberaardega seostatud geopeituse vaenulikke maaomanikke. Tänud peitjale.
Silt andis teada, et RMK rattarada, päris karm rada iseenesest ja meie valisime jalutamise. Aitäh!
Nüüd on juba päris hea neid mägesid vallutada.. loodus on hõredaks jäänud ja putukad enam ei ründa.
Tänan peitmast.
Üks vanem tipp ka vahele. Imestasingi logiraamatut sirvides, et kuidas ma alles teine leidja olen.
Tänud.
See aare oli meie esimene kokkupuude Eestimaa kaheksatuhandeliste seeriaga. Eelmisel suvel olime Haanja piirkonna täiesti välistanud, kuna ei soovinud palavaga end proovile panna nii aaretele lähenemisega kui nende maast väljakaevamisega. Nüüd aga kõik mäeaarded Heigo käe läbi uuenduskuuri saanud ja võtsime asja uuesti plaani. Siin oli väga mõnus astumine mööda matkarada aardeni ja siis vudinal mäest alla tagasi. Kui kõik mäed sellised oleks, siis võiks neid ju lausa kümnete kaupa skoordia :) Aitäh Heigole hooldamise eest!
Edasi nägin plaan ette noppida ära kuldne kolmik: Papisöödu, Mustikamägi ja Mustikamäe lõunatipp. Alustasin sellest. Aardeplaanis oli Kaupo soe soovitus: ,,Sõita autoga järgmise aarde suunas kuni julged. Kui keegi õiendama tuleb, siis ütle, et mängid alles esimest korda,". Minu lähenemistee juures ühtegi eramaa silti vms tähist polnud ning sõitsin end Papisööduga risti. Aarde leidsin kiiresti ja silkasin läbi metsa Mustikamäe poole.
Ilma halvemaks minemine ei saa ju ometi aarejahti takistada. Meil on siiski käsil ju SUVEKUU! Ilmselt kõige rohkem sadas just auto juures, sest kohe kui suurte puude varju saime, oli üsna mõnus jalutada. Nii hea oli, et jalutasime lausa aardest mööda. Kiire leid, logiraamat veidi niiske. Aitäh! EVEJ
Kuna eelmine mäetipp sai vallutatud ja polnudki kõige hullem, siis otsustasime viimaseks aardeks veel ühe üles otsida. Tänud
Jätsime auto alla tee äärde, kus saime kohalike meeldiva tervituse osaliseks. Vaatasin, et mingi RMK silt näitab rajale eespool, kuid eeldasime jälle olematut rada ja turnisime üles kõige hõredamast kohast. Tegelikult oli rada ilusti märgistatud ning nähtav.
Nullid näitasid meil mõlemal eri kohtadesse ning natuke sai ikka otsida, kui klassikalist kohta silmasin. Vihje ju ka eriti ei aidanud. See oli päeva jooksul ainus korralik rada, nii et kui otsite jalutamiskohta, siis just see võiks olla parim. Aitäh!
Teine kaheaardeline tiir. Auto jätsime mäejalamile naabrivalve silma alla. Esimene aaretest tuli kätte lihtsalt, väikese otsimise peale jäi karp Loonale silma. Aare korras. Tänud peitjale
Üsna aukartustäratav vaade avanes Kaldõmäe ja Papisöödümäe (7.; 289.6m) vahelisest orust viimasele. Tegelikult siiski nii suur see mägi nüüd ei olnud kui sealt põhjast paistis. Tegu on ka kindlalt lühima distantsiga kahe top-50 tipu vahel, linnulennult vaid 176m. Kõigepealt üritasin aaret leida, paraku ei olnud ma seal tipus üksi, mis pani ka otsimistegevusele natuke pidurit. Erinevalt Aimist, minul mingit müstilist lume alla nägevat aparatuuri kaasas ei olnud, seega läks selle aardega samamoodi nagu enamiku selle seeria aaretega nende kahe matkapäeva jooksul. Seejärel tõusin tippu ja imetlesin vaadet Suurele Munamäele. Neljakümne kolmas, 7 veel minna :)
--
Tippude läbimise järjestus:
8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1
Selle aardeni oli lausa lust jalutada. Et Peraküla-Ähijärve matkatee see jupp on mul veel käimata, sain taas suud vesistada, kuid samas ka aimu, mis mind ees ootab. Tundub, et siiakanti väga pikki päevadistantse pole mõtet planeerida. Et hakkas juba kergelt hämarduma, tundus, nagu siseneksime Narnia võlumetsa. Puud oli justkui üleni suhkruse härmatisega kaetud. Ka siin ei olnud gepsu piisavalt täpne, kuid kaasasolev teine abivahendist vidin andis selgema aimu, kuskohast täpsemalt (lund) kaevama hakata. Peagi saimegi päeva kolmandasse karbikesse oma nimed sirgeldada. Siis me veel ei teadnud, et viimaseks see ka jääb. Aitäh peitjale!
Kuulsin juttu, et kohalikud koolilapsed saavad sellest mäest aeg-ajalt üles ja alla joosta. Nobedamad jalad proovisid seda ka järgi. GPS ei tahtnud aarde asukohta sugugi ära otsustada, kuid kätte selle siiski saime.
Algul panime 20 meetrit kiiruga mööda ja siis lõi GPSile aru pähe ja juhtis meid õigele teele. Vaade tiigile on üsna kena. Tänud!
Kaldõmäe pealt siia tuli jällegi üsna vesine ja vedel koht ületada. Langenud vana kase tüve mööda astudes sain kuiva varbaga Papisöödü jalamile küll. Vaade tipust alla Kaldeoru elamu katusele paistis peaaegu juba nagu mõnel hoopis mägisemal maal. Üks omapärasemaid ja vaateküllasemaid künkaid kogu komplektis, mis ilma juhatuseta kindlasti märkamata oleks jäänud, aitäh!
Kaheksatuhandeliste aardeseeria punktide läbimise strateegia, variant 4: nautleja. Gurmaan-geopeitur valib hoolega, kuhu ta läheb, millal läheb, kuidas läheb. Ta ei liialda täpivärvimisega, ka üks aare päevas on piisav, oluline endale retkest tõeline elamus teha ning võtta pakutavast viimast. Nii võibki juhtuda, et üks Haanja küngas aastas on just parasjagu ning antud seeriat sooritades jagub meelelahutust kahekümneks aastaks!
2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9
Teel aardeni möödusime väga ilusatest hoovides. Küll nendega on ikka vaeva nähtud.
See mägi jäi eelkõige silma eriti ilusate hoovide tõttu mis mäe jalamil tiikide ääres asusid. Silm kohe puhkas. Aardeni läksime mööda RMK rada. See leid tuli täitsa lihtsasti. Aitäh!
<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>
Jooksuringi kuues ja kõige lihtsam leid. Hea kui saab aarde juurde mõõda matkarada. Tänud peitjale.
Siia mäkke ronides olid jalad juba märjad, aga teha polnud midagi. Mäe harjal kulges tegelt mingi rada ja mööda seda sai aardeni jalutatud.Ilm ikka veel ilus.Aitäh.
Mõnusal soojal kevadpäeval oli lust Haanja mägesid vallutada. Teine päev ja viimased 7 mäge ühe jalutusega. Tänud peitjale toreda mägedeseeria eest!
Siin võttis korraks mõtlema, kas autodega ikka veel lähemale või on eespool viletsam parkida ja võiks mõne sammu rohkem teha. Otsustasime viimase kasuks ja õigesti tegime. Edasi oleks juba kellegi õues olnud. Vaatamata üksikutele lumelaikudele on kevad siin täies hoos - raja ääres koguti kasemahla. Aitäh, peitja!
Mul on heameel,et ma sattusin toredasse seltskonda kellega mägesid vallutada.Täna oli neid 20 ja üks jäi neist leidmata.Alustasime Vänni kõrgomäest ja lõpetasime vällamäega,mis mulle oli juba raskevõitu aga kõik see meeskond ootas mind seal üleval.Tänud peitjale ja kaaslastele.
Oli tore päeva Haanja küngaste vahel ja otsas. Poleks uskunud, et siin nii palju lund on, mõned korrad sai põlvini sisse vajutud. Aardeid jagus täpselt parajalt, saime korraliku trenni aga rohkem poleks täna jõudnud.
Tänane seitsmeteistkümnes tipp. Mööda matkateed jõudsime varsti aardeni.
Tänasel matkapäeval külastatud 20 tippu: esimene kell 10:40 Vänni Korgõmägi-> Olgluiõmägi-> Tsälbämägi-> Tõudrõmägi-> Viinamägi-> Kerekunnu mägi-> Plaani Jaanimägi-> Kivestmägi-> Haragamägi-> Rohtõsuu mägi-> Iisraelimägi-> Suur Munamägi-> Luku mägi-> Kulliperä mägi-> Mustikamäe lõunatipp-> Mustikamägi-> Papisöödü mägi-> Kaldõmägi-> Tsärdsõmägi-> viimane kell 18:05 Vällämägi. Oli vahva päev. Tänud peitjale ja kaaslastele.
Päeva kuues mägi. Tuli mööduda taludest ja peale nimede kirja panekut järgmise talu juurde suunduda.
Iisraelimäelt suundusime Papisöödü mäeni. Peale suure tee ületust põikasime läbi eramaa, et jõuda lagedama väljani. Ja siis oligi vaja vaid astuda, et jõuda aardeni. Peitmisstiil juba tuttav, logi kirja ja uurisime kaarti, et kust oleks sobivam leida tee Kaldõmäele. Seekord väiksem ring, et mitte lausa üle teise mehe õue jalutada.
Tänane kohtumispaik oli Vännis, et mitmekesi siinseid välja valitud tippe vallutada. Päike paistis, metsateed kohati jääs või porised, mäed olid lumised. Tipud said läbitud järgmiselt: Korgõmägi, Olgluiõmägi, Tsälbämägi, siis Tõudrõmägi, Viinamägi, Kerekunnu mägi, Plaani Jaanimägi, Kivestmägi, Haragamägi, Rohtõsuu mägi, Iisraelimägi, Suur Munamägi, Luku mägi, siis Kulliperä mägi, Mustikamäe lõunatipp, Mustikamägi, siis Papisöödu mägi, Kaldõmägi, siis Tsärdsõmägi ja viimasena Vällämägi. Tänud tublidele kaaslastele.
Autod parklasse ja RMK matkateelt leidsime otsitava. Edasi Kaldõmäele. Tänud peitjale.
Võru Kubija SPAs sai ennast sisse seatud.Katre asus veemõnusid nautima,mina uusi tipuvallutusi tegema.Kolmandat korda siinseid kõrguseid vallutamas.Seekord sain kuuel mäel käidud.Tänud peitmast!
Ei osanud siia kuidagi läheneda. Parkisime lähedalasuva talu juurde tee äärde ning liikusime mööda RMK matkarada mäe tippu. See leitud, siis edasi Kaldõmäe poole. Täname!
Järjekorras neljas aare Iisraelimäe järel ja Kaldõmäe ees. Teekond sinna kulges mööda heinamaad ja imetleda sai Haanja kõrgustikule omaseid künklikke vaateid. Motivatsioon oli endiselt tugev ja tõusud tundusid kerged. Aare oli vihje abil kiiresti leitav.
Geomobiil jäi kohaliku koera valvata, me ronisime otse mäkke. Neljateistkümnendast nukist üles saamine läks juba vaevaliselt. Selle mäe otsast ei suutnud mina silti leida, kuid väikse tähise siiski leidsin. Kuivatasime karbi sisu ja vahetasime minigripi. Tänud!
Kas olen nüüd mägironija (osa 14)? Kohalik koer jäi geomobiili valvama, kui me mäge vallutama läksime. Otse nõlvast üles mäkke ja mööda põldu tippu. Siit ka kohe aardeni. Tänud!
Mustikamäe lõunatipust sai alguse päeva neljas tipuvallutus.Ehitusplatsist hiilisime väikse ringiga mööda ja logi sai kirja.Tänud!
Mäejalamil tundus ligipääsmatu võsa katab mäge, siiski leidsime üsna normaalselt läbitava suuna. Otsimine kaua aega ei võtnud ja ega siit miskit muud peale suhtelislt terava tõusu ja laskumisnurga meelde ei jäänudki. Autosse veel ei istunud ja suundusime siit kahe järgmise tipu poole.
Alguses mõtlesin järgmise aarde lähedale parkida, aga seal käis hoogne ehitus, nii et matkasin kaugemalt kohale. Küll seal saab varsti mõnusasti maasikaid mugida. Aardeleiuga muresid ei olnud. Aitäh!
Järsust nõlvast üles. Logi kirja ja jalutades tagasi. Korralik logimise "pink" oli aarde kõrval. Tänud peitjale.
Algsed plaanid olid minna Aluksnesse, kuid kuna olin udupea ja unustasin ID-kaardi koju (trahv 210€), siis pidime plaanid ümber tegema. Kaheksatuhandelised mäed tundusid sobivat küll. Peamine, mis nendest retkedest meelde jäi ja ühisnimetajaks sobiks, oli pehmed teed, pidev põnevus parkimiskoha valiku suhtes, et kinni ei jääks ning aardeni otse ja laugemat teed tagasi tulek.
Ega mind siis ei kuulata, et siit on vaja mäkke minna, ikka panime otse järsust nõlvast üles. :) Sookoll tegi ka esimese kukkumise ning minul andis üks puutüvi järgi, millest tuge lootsin leida. All, kahe mäe vahele ehitatakse uhket maja.
Iisraelimäelt võtsime suuna siia ja et mitte liiga õuede pealt läbi jalutada, tulime üle heinamaade. Siin läks peidukoha tuvastamisega natuke aega ja külmunud maapind ei tahtnud ka esialgu väga koostööaldis olla, aga kätte ta tuli :)
Aitäh!
Hooldasin seda haaret väga intensiivselt ja tulemuseks on uus veekindel karp.
Jõulumatka käigus jäi ka mõni aare teele kuhu sai nimed üles täheldatud. Aitäh.
Ka siia on teised peitjad Kaldõmäelt tulnud ja vastupidi, siit sinnapoole läinud. Kaja/Bruno märgivad, et Papist Kaldõle oli jõhker tõus. Hmm… Kas see oli see koht, kus oli suvilaauto ja poolik vundament ja? Seal saime küll ühest järsust mäest alla joosta ja napilt käpuli teisest üles ronida…
No siin sai ikka koibi treenitud, sest no "kohalejalutamiseks" sai valitud mitte just kõige tasapinnalisem maastik. Aga no tagasi ka ei viitsinud enam veereda ja nii me vaikselt nulli jõudsime, natike lõõtsutasime ja vudisime järgmise poole. Õnneks veerevad ümarvormid mäest kergemini alla kui üles ;). Tänud!
Matkarajalt oli juurdepääs kiire ja lihtne. EV, J: nööbid (3+3).
Kuna oli riigipüha, siis ehitusel ühtegi inimest polnud. Jätsime auto ehitusplatsi juurde, tegime näo, et oleme ehitusjärelvalve. kiiresti mäest üles ja alla. Aitäh peitjale.
Tore oli jälle Padise-kandist tuttavaid matkatee-triipe näha. Hein oli niidetud, lähenemine lausa lust. Aitäh!
Liigutasin geomobiili ja lähenesin aardele lõunast niipalju kui eramaale sisenemine lubas. Tee lõpus käisid ehitustööd ja metsa sisenemine toimus rasketes tingimustes. Aare heas seisus.
Vaatasime juba Lõuna-Mustikamäelt igatsevalt siiapoole, aga enne oli vaja trandulett Kulliperä alt kätte saada ja edasi sõidutada. Liigutasime tema siis kenasti matkaraja otsa ja jalutasime sealt - hea lihtne minek, justkui polnukski mägi :) Karbi saime ka kiiresti kätte. Täh ka!
Rohi silmini. Maod varvaste ees. Ja näpud maasikatest punased.
GP 1474 / GC 1717
Sai kõrges heinas kahlatud. Justkui lapsed kasteheinas. Metsmaasikaid söödud. Usse peljatud.
Auto jätsin suure tee äärde ja jalutasin mööda märga heinamaad aardeni. Kiire leid ja otse kõrval oleva tipu poole.
Leitud ja logitud.
Tänud peitjale :)
Tore ronimine oli, koos ei saanud arugi, et aarde nii ruttu leidsime. Parklas nägime, et sauna köetakse juba õhtuks, kuid tuli välja, et suitsuliha hoopis küpses, lubasime tagasi sööma tulla. Tänan peitjat ja lahedat seltskonda!
Mägede vallutamise esimese päeva kolmas mägi. Siia saabusime otse Kaldõmäelt. Tagasi autode juurde saabudes oli sauna juurde tekkinud liikumine. Minutilise jutu käigus tuli välja, et saunas vihtlemise asemel suitsutatakse seal hoopis liha. Tänan meeldivat seltskonda ja peitjat.
Leitud, aitäh!
Leitud.
Tuuri kolmas mägi. Aitäh!
Savusanna juures oli vaikne, saime meiegi sinna parkida. Kiire leid, kipub juba hämaraks, aardeotsing tänu sellele eesmärgipärasem - vähem ahhetamist kaunite maastike üle :)
Lõuna ammu käes, mina ikka kõnnin. Meel on hea ja enesetunne suurepärane, mis muud saakski siin kauni looduse keskel vaiksel sügispäeval tunda. Jalg on hästi vastu pidanud ja matkakepid on rohkem tülinaks, st segavad kaardi- ja gepsu lugemist. ...ja nii paningi nullist hooga mööda! ;)
Lähim tee viis majade vahelt läbi ehitusjärgus oleva suitsusaunani. Parkisime auto ja leidsime ennast küllaltki järsku nõlva ründamas, õnneks ei olnud vihmane ja "nelivedu" ei pidanud kasutama.
Parkisime ennast kena ehitusjärgus oleva suitsusauna juurde ja rühkisime otse mäkke. Ühtki hingelist me ei kohanud. Tiigipeal ujus paar kummiluike. See oli jõhker tõus. Sirgeldasime hetke ringi, kuid pikalt ei otsinud- tops jäi suht ruttu näppu. Allatulekuks valisime pisut leebema koha ja jõudsime saunaomaniku puuriida taha. Edasi ootas meid juba Kaldõmägi üle tee.
Teise mäepäeva teine aare pärast telkimist Vaskna järve ääres. Siia müttasime otse naaberkünkalt, Kaldõmäelt. See mägi oli naabrist erinevalt hulga võsasem, aga eks meil oli ju vaja ka otse tungida. Lõpuks olime tipus ja aaregi kerge vaevaga leitud. Alla tulime juba palju puhtamat ja võsavabamat pinda. Keset mäge oli üllatuslikult kaev, ohooo. Selle juurest tuli alla juba täitsa viisakas rada, mida meiegi kasutasime. Ja olimegi sauna ning ootava auto juures tagasi.
Aare korras, kaupa ei teinud. Lahkudes tundus, et autol on all miskit lahti, Seat tegi hoopis Subaru Impreza häält. Aga sellest juba edaspidi :-) Aitäh Joosepile väga laheda seeria eest ja ka selle karbi eest!
Turnisime otse Kaldõmäe poolt, muidugi kõige järsemast kohast. Me ikka oskame! Asta ja Haldi ütlesid, et nemad siit alla küll ei lähe ja läksid paremat serva otsima. Meie jäljekoeraga veeretasime ennast ikkagi alla, maa raskusjõud on ju igati abiks. Vahepeal olid omanikud tulnud koju ja imestasid, et kes siin külas on. Aga ei pahandanud, imestasid ainult kui nägid kust me koeraga alla laskume. Et küll on hullud, kes siis sealt käib, teisest küljest on ju palju ilusam. Ajasime siis veel maast ja ilmast juttu ja lõpuks läksin kaasvõitlejaid otsima.
Iisraelimäelt tulles polnud siin suuremat muud teha, kui ähkides ja puhkides mäkke vändata, rattad raja äärde maha toetada, pikalt hinge tõmmata, vaadet imetleda ja tipu poole sammuda.
Nulli juures läks asi natuke segasemaks, kuna võimalikke peidukohti oli mitu ja Joosep ise polnud ka päris kindel, kuhu see aare sai. Paari minutiga oli karp siiski näpus ja logi kirjas. Kokkuvõttes sai selgelt valitud võimalikest lihtsaim lähenemistee, kuna alternatiiv sai järgmise aarde juurest tagasi liikudes samuti järele proovitud :) Aitäh!
Kuna olin eelnevalt ära unustanud peidukoha detailid, sai lisatud vihje päris hägune. Nüüd tekkisid endalgi aardekarbi leidmisega raskused, sestap muutsin vihje ära.
Keerasin teepealt miskile matkarajale ja vurasin mööda seda edasi seni, kuni asi viisakas tundus. Kui miski maja silmapiirile hakkas jõudma, jätsin auto seisma ja sammusin üle välja mõnisada meetrit aardeni. Nii kui karbile näpud taha sain oli ka phantom seal, tema tuli teisest veidi sportlikumast suunast.
Eelnevalt nähtud traktorionu soovitas heaga siia autoga tulla. Kuigi hetkeks tundus eelmiste aarete juures, et enam ei lähe kunagi autosse tagasi... Siiski võttis ta meie hoogu vähe maha ja teatas, et selle ja eelmiste vahele jääb soine ala. Jätsimegi siis auto kõva tee äärde ning tegime meeli rahustavad neli-viissada sammu mööda matkarada ja mööda georada otse võssi. Päris hea vihje päris heas kohas. Kümme-viisteist minutit otsisime - kõigepealt võsa ja siis aaret. Tegelikult on see vihje ehk natuke paha, sest see ei aita just palju kaasa. Ja meiemeelest seal vihjele vastavat moodustist ei olnud - või siis oleme lihtsalt väga karastunud. Tänud!
Parkisime tsikli ära ja suundusime aarde suunas. Maastik tundus olevat küll palju kõrgem kui 2,5. Kohale jõudes tekkis idioodi tunne küll, sest võsas ragistas polekala, kes oli tulnud üle sileda põllu. Täiendasime aaret omalt poolt mikroskeemiga. Aitäh peitjale.