Peitis 18.08.14 [jooseptrumm], adopteeris 21.06.22 [sansam]
Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Juba kaugelt Plaani-Rõuge tee pealt jääb silma, kuidas metsane Korgõmägi kurjakuulutavalt üle Vänni küla kõrgub. Olenemata ilmast või aastaajast näib ta alati tõsine ja sünge. Merepinnast ulatub mägi 285,3 meetrit kõrgemale ning teenib oma nime niiviisi auga välja.
Eestimaa kaheksatuhandelised on aardesari, mille eesmärgiks on huvilistele tutvustada meie muidu nii tasase kodumaa kõige taevapoolsemaid piirkondi. Aare on peidetud Eestimaa kahekümne kõige kõrgemaleulatuva mäe otsa, millest kõik asuvad eranditult Kagu-Eestis Haanja kõrgustikul, üksteisest enam-vähem jalgsimatka kaugusel. Kuplitel hulkudes soovitan üles otsida ka valge sildike, mis mäe kõige kõrgemat paika tähistab- leiate sealt numbrid, mis näitavad, kui mitu meetrit te merepinna suhtes parasjagu ülalpool seisate. Märgistused on rajatud seoses niinimetatud lumeilvese initsiatiiviga, mis kutsub kõnealuseid mägesid vallutama talvel kahepäevase matka jooksul. Huvilistele ka reklaam: http://www.haanjamatkad.ee/index.php?page=5&hikings_id=17
Looduses liikudes palun arvestage igameheõiguse põhimõtetega- eramaal viibides jälgige, et te maaomanikke ei häiriks ning vältige taluõuel kõndimist.
Meeleolukat matka!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC5BBZ9
Logiteadete statistika:
94 (100,0%)
0
1
3
2
0
0
Kokku: 100
Haanja mägesid oleme nüüdseks vist igal aastaajal külastanud aga ikka on veel üht-teist otsimata. Tänasel suvesoojal kevadpäeval siis taas mõned mäevallutused. Siia sai autoga mäe jalamile ja täitsa mõistlikul maastikul hommikuseks soojenduseks kerge tõus. Aardega tipp-topp olukord. Aitäh!
Neid selle seeria aardeid oleme varem paaril korral juba otsimas käinud, kuid päris kõikideni veel jõudnud ei olnud. Nüüd võtsime plaani, et otsime need kõik üles. Nii saigi. Tänud aarde eest!
Ilma radadeta lumel vajub ikka kohati põlvini sisse.
Tänan peitmast.
Suvilast küll linnulennult vaid mõned kilomeetrid, aga kuidagi ei jõua neid tippe siin ära vallutada. Täna siiski sai üks tõus taas võetud. Püüdsin küll otsejoones üles liikuda, aga mingi ilus rada meelitas mind tipust eemale. Veel õigel hetkel taipasin viga ning suundusin tippu. Aarde logimise järel oli mu sisemine kompass nii segi, et auto poole liikusin päris suure kaarega. Üks jälle vähem. Aitäh!
Sõiduvahendiga sai kenasti mäejalamile, edasi väike tõus ja oligi järjekordne mägi vallutatud. Tänud aarde eest!
Siia jalutasime algul mööda teekest, siis otse aardeni. Tänud
Parkimiseks läks veidi aega, aga leitud sai. Ei teagi täpselt, kas sai õigesse kohta end pargitud
Täna pidi tulema tavaline päev, kus nokitsen niisama enda asju. Kui mõned tunnid oli päev kestnud, siis ei viitsinud seda tavalist elu elada ja nuiasin Kaupot, et ta mulle Võrumaa mägede plaani paneks kokku. Varsti oli hea ja parkimiste osas üpris humoorikalt väljendatud kava koos ja tatsasin rõõmsalt majast auto poole. Tavaliselt ma sellest ei kirjutaks, aga täna polnud see mitte niisama auto poole jalutamine, vaid poolel teel lasi mingi lind mulle lagipähe. Möirgasin, jooksin tuppa ja Kaupo küüris selle jura mu peast maha. Isa irvitas kõrval ja märkis, et see toob õnne. Etteruttavalt olgu öeldud, et küllap oli tal õigus, sest 12st otsitud aardest 10 jäid põhimõtteliselt kohe silma, nii et õnne kui palju.
Igatahes oli see esimene täpp. Parkisin auto ja tegin väikse jalutuse. Vihje mu meelest eriti ei päde, aga maskeering oli nii geopeiturlik, et leidmisega probleeme polnud.
Ilm oli jätkuvalt mõnus kuigi taamalt hakkasid juba paistma äikesepilved! Aare kiirelt leitud ja edasi järgmise juurde!
Hakkasime siis Hannesega lastelaagri juurest liikuma ja plaan oli otse läbi metsa aarde juurest aardeni liikuda. Kokku siis 6tk ringina. No hea, et veel puud ja põõsad lehes polnud. Kaardil olev jõulurada kadus ka pidevalt ära ja nii me ekslesime kuue aarde nimel 3h. Ikka läbi ühe soo ja mäest üles ja alla ja veel ja veel. Nägime kahte paksu jänest, sookurgesid, põtrade pesitsuspaika ja palju punaseid seeni, millele nime ei osanud anda. Igatahes, soovitus- otse aarde juurest aarde juurde liikumine kõige nutikam idee polnud- powertraili siin teha ei saa. Aarded olid kõik lihtsasti leitavad, läbitud maa tuli kokku 7km. Aitähh teistsugust liiki ehtsa matkatundega matka ja aarete eest!
Sai hooldus tehtud, täpsemalt eelmises logis. Ehk pädeb mõnda aega.
Kõhud täis, laskusime Olgluiõmäelt alla. Jälle ei olnud Nipernaadi matkaseltskonna sissetallutud rada meie suunaga sobiv. Tekkis küsimus, et mis see nende plaan küll on, sest ma omast arust sain üsna optimaalse trajektoori läbi kõikide tippude. Linnulennult tuli 35 kilomeetrit ja teede-radade kasutus maksimeeritud. Seda enam pani tegelikult imestama, et kuidas nad küll juba igalepoole ette on jõudnud :D Seega tegime jälle oma rada Vänni suunas. Korgõmäe (10.; 285.9m) jalamile jõudes keerasime metsa ja rühkisime mäest üles. Kolmeteistkümnes, 37 veel minna :) Tipus tuli aardeleid kohe esimesest loogilisest kohast otsides. Teine leid viiest otsitust. Logiraamatu minigrip katki, logiraamat ise jääkamakas. Panin selle jääkamaka uude tervesse kilesse ning lisasin niiskuseeemaldaja, uue logiraamatu ja mängujuhendi. Peitsime karbi uuesti ära ning jätkasime liikumist lõuna suunas.
--
Tippude läbimise järjestus:
8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1
Siia mäe poole oli üle pika aja jälle hea ja lihtne jalutada. Ei olnud üleliigseid orge ega märgalasid. Ja mägi ei näinud sugugi sünge välja. Tippu jõudes leidsime aarde lihtsalt maas vedelemas ja sisu oli kehvas seisus. Panime natukene maskeeringut peale aga et leida oleks jätkuvalt lihtne.
Edasi liikusime auto poole mööda maastikuratta rada. Kui see hakkas vales suunas minema, siis pöörasime teelt kõrvale, pressisime üle heinamaa ja jõudsime kruusateele.
Siia jõudes oli aare väga väga nähtav. Peale logimist proovisime teda veidi paremini tagasi maskeerida.
Aanja vännide jaoks on iga küngas siinmail igaveste korgõ mägi :o) Plaani Jaanimäe otsast siiatulek oli isegi gepsukaardil optimaalselt teeradadega märgistatud, ei pidanud Maa-ameti kriipsude järgi ära arvama, kas mingi siht on päriselt siht või tegelikult hullem rapik kui ühtlaselt roheline metsaalune. Hea kui pikk ots tempot lubab hoida.
Kaheksatuhandeliste aardeseeria punktide läbimise strateegia, variant 15: tähestiku järjekorras. Samunegi Vänni Korgõmägi oleks siis Vällämäe järel kõikse viimane. Ja kui tahaks kogudistantsi kontrolli all hoida, siis ole lahke ja anna küngastele uued nimed!
2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9
Mitu aastat läks aega,aga nüüdseks kõik mäed alistatud :) Aitüma laheda seeria eest!
Puhkuseaegse kulu üheks hommikuäratuse lauseks oli saanud mõte, et "Äratus, hakkame liikuma, aarded ei oota, lähevad arhiivi". Eks ma ennekõike neid tippe siin silmas pidasingi.
Kunagi mitu aastat tagasi oli meil plaan jutti kõik ära vallutada, siis tuli aga 30 tundi kestev paduvihm ja see ajas meid metsast välja, samamoodi nagu metsavaht ajas metsast välja partisanid ja nende vastased.
Loodus oli saavutanud oma kõrglopsakuse ja ma ennustasin ette. et läheb meeletuks setuvõsa ragistamiseks. Algus oligi paljutõotav aga siis saime aru, et metsas on korraldatud rattavõistluseid, mis on jätnud maha radasid, mida kaardil pole aga millel puudub kõrge kohi. Samuti proovisime tippuliikumiseks otsida teravamaid kallakuid ja nii leidsime vähemvõsastunud pindasid. Vahepeal käisime ka Vaskna järve juures telkimas ja hommikul jätkasime kuni kõik viis vallutamata tippu lõpuks kõik läbitud sai.
Kunagi alustasime mägedevallutusega. Siis aga lõpetas lausvihm me head plaanid. Mõnda aega küll võitlesime aga siis andsime ilmataadile alla. Nii need vallutamata tipud ootasid meid päris mitu aastat.
Kartsime tegelikult, et nad enam meid ei ootagi aga läks õnneks :) Sellegipoolest vajavad nad omaniku hoolt, et niiskus karpidest välja saada. Meil kahjuks aega polnud. Ka oli suvine nuhtlus - sääsed - kohe platsis, kes aplalt haukasid värsket toitu :(
Tänud, jäänud on veel 4 vallutust.
Mõnusal soojal kevadpäeval oli lust Haanja mägesid vallutada. Tänud peitjale toreda mägedeseeria eest!
Mul on heameel,et ma sattusin toredasse seltskonda kellega mägesid vallutada.Täna oli neid 20 ja üks jäi neist leidmata.Alustasime Vänni kõrgomäest ja lõpetasime vällamäega,mis mulle oli juba raskevõitu aga kõik see meeskond ootas mind seal üleval.Tänud peitjale ja kaaslastele.
Tublid läänevirulased, kes algatasid tänase mägede vallutamise päeva! Ega seal põhja pool küll ei kujutanud ette, et siin veel nii talv on, aga saime hakkama: lumi sulas kummikus/saapas kiiresti ära, ning sellesama konteineri siin saime ka tänu Helduri abivahendile ja töökatele kätele jää seest kenasti kätte.
Aitäh peitjale ja vahvatele kaaslatele!
Oli tore päeva Haanja küngaste vahel ja otsas. Poleks uskunud, et siin nii palju lund on, mõned korrad sai põlvini sisse vajutud. Aardeid jagus täpselt parajalt, saime korraliku trenni aga rohkem poleks täna jõudnud.
Päev algas Vänni Korgõmäel. Reipal sammul tippu, konteineriga läks aega, kuid abivahendiga õnnestus paksu jää seest tervena kätte saada. Järgmisena suund Olgluiõmäele.
Tänasel matkapäeval külastatud 20 tippu: esimene kell 10:40 Vänni Korgõmägi-> Olgluiõmägi-> Tsälbämägi-> Tõudrõmägi-> Viinamägi-> Kerekunnu mägi-> Plaani Jaanimägi-> Kivestmägi-> Haragamägi-> Rohtõsuu mägi-> Iisraelimägi-> Suur Munamägi-> Luku mägi-> Kulliperä mägi-> Mustikamäe lõunatipp-> Mustikamägi-> Papisöödü mägi-> Kaldõmägi-> Tsärdsõmägi-> viimane kell 18:05 Vällämägi.
Oli vahva päev. Tänud peitjale ja kaaslastele.
Auto jätsime suure tee äärde ja mööda rada edasi astudes jõudsime lumisele alale, kus sai mööda värskeid jälgi kenasti aardeni. Tänase päeva viieteistkümnes mägi. Vahvad mäed siin Haanjas.
Kui Kerekunnu mägi leitud, siis järgmiseks võtsime plaani siinsamas kõrval oleva aarete kolmiku. Sättisime oma auto järgmisse sobivasse parklasse ning esimesena Vänni Korgõmägi. Natuke võsa ja ronimist ning olime omadega mäel. Täna juba viieteistkümnendat korda. Vahelduseks uutmoodi vihje ja teistmoodi peidukas, tänu sellele jäi ka aare meelde.
Tänane kohtumispaik oli Vännis, et mitmekesi siinseid välja valitud tippe vallutada. Päike paistis, metsateed kohati jääs või porised, mäed olid lumised. Tipud said läbitud järgmiselt: Korgõmägi, Olgluiõmägi, Tsälbämägi, siis Tõudrõmägi, Viinamägi, Kerekunnu mägi, Plaani Jaanimägi, Kivestmägi, Haragamägi, Rohtõsuu mägi, Iisraelimägi, Suur Munamägi, Luku mägi, siis Kulliperä mägi, Mustikamäe lõunatipp, Mustikamägi, siis Papisöödu mägi, Kaldõmägi, siis Tsärdsõmägi ja viimasena Vällämägi. Tänud tublidele kaaslastele.
Autod jäid tee äärde ja asusime mööda lumist ja jäätunud teed matkama. Teelt ära, tipu poole kulgemine sai olema kandval lumekoorikul, kuni karbini. Tänane esimene karp oli ainuke tänasel päeval, mis tuli jää seest abivahendiga kätte saada. Edasi Olgluiõmäele. Tänud peitjale.
Tegime õpilastega täna geopeitust tutvustava ringi Haanjas. See oli ikka paras ronimine. Õnneks mitte püstloodis, aga metsaalune on tihedalt täis risti-rästi langenud puid. Üks õpilane proovis donquijotelikult ettejäävate roigaste ja okstega võidelda, kuid see tegi meile lihtsalt rohkem nalja ja uinutas teda bussis pärast kiiremini. Aitäh kaloreid põletava aarde eest!
Mägede ekspeditsiooni vol 2 teine vallutus. Tegelikult oli plaanis küll enne Tõudrõmäele suunduda, aga et sinna viiv tee tundus liiga lund täis tuisanud olevat, sõitsime edasi ja otsustasime alustada hoopis siit. Geomobiil jäi lähedalasuva talu juurde teeotsa meid ootama. Siis me veel ei teadnud, et ta saab üsna kaua oodata. Kui esimesed meetrid olid taas põlvini lumes sumpamine, siis metsa all oli lund üsna hõredalt ja seepärast läks tippu tõusmine suhteliselt hõlpsalt. Vihje vaatamine pani jälle kaevamiseks valmistuma, aga õnneks oli koordinaat täpne ja aardekarp ilmus välja sealt, kuhu esimesena vaatasime. Lisaks tipu sildile tervitas meid ka põõsa külge seotud sinimustvalge lint, mida nägime hiljem teistelgi tippudel ja mis tekitas kohe hea sooja tunde. Aitäh peitjale!
Kui perekond kokku saab mamma juures, siis üks hetk peab ikka mõnda aaret ka otsima... Seekord ainus leid, aga põnevust oli küllaga ning täitsa uskumatu, et lumega leitud sai - minu geovaist ja Liisi kannatlikkus viisid sihile. Aitäh!
Mööda rada sai kohale jalutatud, tõusul veidi libisetud, tänud jalgu treenimast!
Plaani-Jaanimäelt saime tulla valdavalt mööda teid ja radu, kuid see vähene mets, mis teele jäi, oli üpris märg, mistõttu said mõnel meist ka jalad lõpuks märjaks. Aarde piirkonda jõudes ei pidanud teist üldse otsimagi, sest oli ta kenasti peiduka ees maas istumas ja meid ootamas. Panime nimed kirja ja peitsime vastavalt vihjele uuesti ära. Edasi liikusime viimase tipu ehk Olgluiõmäe poole.
Mäed on alati põnevad ja sageli üllatusi täis. Olin selle seeria aarete otsimisse suhtunud üsna aukartvalt. Tegelikkuses oli väga mõnus nendele mägedele matkata ja asi ei olnud üldse nii raske, kui olin ettekujutanud. Selle mäega alustasime siis Eestimaa kõrgmäestiku tippude vallutamist. Mööda rada astudes märkasime üllatusega, et Haanjamaa mäges on kohati veel lumelaigudki maas ja paljud metsade sees asuvad tiigid alles jääs. Tippu ronimine kujunes kergemaks, kui sealt edasiminekuks laskumiseks raja leidmine. Ja nende mägede aaretega, nii selle kui paljude järgnevatega, oli nii, et kuni mina koordinaati paika panin oli Enel juba aare sageli leitud. Tänud peitjale mägede tuurile kutsumast.
Parkisime auto lähedal asuva talu vaateulatusse ja kalpsasime mäest üles. Jää hoidis karpi kinni aga väikese meelitamise peale tuli siiski peidikust välja. Kuivatasime karbi sisu, lisaks uus juhend ja miniripp logiraamatule. Mingisugune suunataju error oli seal mäe otsas tõesti, kaks korda hakkasime vales suunas minema enne kui õige rada sai leitud, et suunduda edasi selle mäe poole mille nime keegi hääldada ei oska.
Kas olen nüüd mägironija (osa 5)? Geomobiili juurest otsejooneliselt tippu, tippu tähistav silt paistis kuuskede vahelt mulle kaugele. Aare ei andnud ennast ka pikalt otsida. Ja siin ma korraks kaotasin oma võime orienteeruda, kuna hakkasin mööda jõulumatkarada vales suunas liikuma, kuni lumelabidani jõudes viga märkasin, pidasime korraks nõu ja suundusime õigele poole edasi. Tänud!
Tipu vallutamine oli käkitegu võrreldes karbi jääst kätte saamisega. Õigemini ma ei saanudki teda kätte, kasutasin oma abivahendeid ja nõidusin nime logiraamatusse. Aitäh!
Algsed plaanid olid minna Aluksnesse, kuid kuna olin udupea ja unustasin ID-kaardi koju (trahv 210€), siis pidime plaanid ümber tegema. Kaheksatuhandelised mäed tundusid sobivat küll. Peamine, mis nendest retkedest meelde jäi ja ühisnimetajaks sobiks, oli pehmed teed, pidev põnevus parkimiskoha valiku suhtes, et kinni ei jääks ning aardeni otse ja laugemat teed tagasi tulek.
Jälle ühe parkimisega kaks mäge. Otsisime paremat kohta, kus parkida ja jäime rummuni kuskile palgivirnade vahele mutta kinni. Otsisime aarded üles ja siis tegelesime autoga. Vints külge, plaadid rataste alla ja sookoll tõmbas auto välja :)
Jõulumatka käigus jäi ka mõni aare teele kuhu sai nimed üles täheldatud. Aitäh.
Järgmiseks, st kolmandaks võtsime otse minnes selle mäetipu vallutamise ette, maastiku stiilinäide on pildis… :D
Kiire leid pärast lühikest jalutuskäiku. Vahetasime karbi veekindlama vastu. EV, J: nööbid (3+3).
Jalutasime autost veel kaugemale metsa. Mõtlesime, et tagasitee kisub pikaks. Aarde saime kätte, kuid vudisime siis mõned kilomeetrid autoni tagasi ja lõpetasime seekord "mägede" vallutamise.
Enne aaret oli natuke liiga tihe rägastik, muidu lihtne ronimine. Aitäh!
Mõtlesin, et võtan selle nurga künkad ära ja alustasin sellest. Midagi vaatamisväärset ei näinud, erilisi loomi-linde samuti mitte. Meelde jäid sõnajalad ja raskesti läbitav võsa. Aarde leidmisega läks hõlpsasti. Aare heas seisus.
Ei hakanud suure tee pealt kaugemale trügimagi, tegime kena õhtuse jalutamise. Eks see reljeefijoonte kontsentratsioon pisut hirmutas, aga ei ole see nõlv siin veel midagi hullu. Ja triton oli kenasti õigesse kohta jäljed ette ka teinud, nagu mitmel pool mujalgi. Tänud, see asi olemas.
Selle mäemüraka otsas oli paljajalu aelemine juba päris piinarikas, saati, et selja taha oli kogunenud ligi kümmekond kilomeetrit Põhja-Läti kruusateid ning okslikke metsaaluseid, mis katmata jalgadele päris laastavalt olid mõjunud. Vahetasin karbi veekindlama vastu ja tantisklesin igati elegantselt mööda käbidest ning kuivanud okstest üle küllatud mäekülge jälle alla. Eks elu tuleb ikka põnevaks teha.
Auto jätsime suure tee äärde ja sihiks kaks aaret. Siin tundus kõige rohkem täna ronimist olevat, teised mäed olid laugemad. Siin tahaks karp lappimist. Oli nüüd selle aarde kaanes auk ja teise omas pragu või vastupidi. Aare ise (veel) kuiv. Tänud
Mägede vallutamise teise päeva viies mägi. Autod jätsime suure tee äärde ja edasi jalutasime mööda metsateed mäe jalamile ja sealt otse mäkke. Tänan meeldivat seltskonda ja peitjat.
Leitud ja logitud.
Tänud peitjale :)
Leitud! Tänan!
Kambas matkates ei ole ükski tee liialt pikk ja ükski mägi liialt järsk. Tänud siia juhatamast!
Leitud.
Eelviimane kambas otsitud aare. Aitäh!
Olgluiõmäelt loogiline jätk.Pool teekonnast mööda lumist maratonirada mis kandis vägagi hästi ja siis otse tippu.Tänud!
Plaani Jaanimäe juurest siia oli paras jalutuskäik, mis kulges vaheldumisi mööda põldu, metsa ja liuväljaks muutunud teed. Retke tegi eriti unustamatuks taevast üsna horisontaalselt sadav niiskus, mille tulemusena oli ühel hetkel päris naljakas vaatepilt, kuidas inimestel vasak külg on vettinud ja tilgub, parem aga sama hästi kui kuiv. Lisaks suutis see tuul ennast väga edukalt igalt poolt sisse pressida, mistõttu meie teejuht, peitja ise, õhtul ja veel järgmisel päevalgi ühest kõrvast kurt oli.
Ilmastikuolusid trotsides jõudsime siiski siia ühes tükis ja õnneks polnud õiges kohas metsa all lund, mis oleks takistanud aarde leidmist.
Aitäh!
Taas üks kiirem ots. Vihje tekitas veidi kõhklusi, et kas ikka talvel leitav? Polnud probleemi, väikese lumega on kogu seeria leitav.
Plaani Jaanimägi - Korgõmägi. Kaalusin vasakut rajavarianti läbi metsa, mida siiani kasutanud ei ole, kuid jäi jälle järgmiseks korraks. :) See võib olla isegi veidi lühem, kuid ilmselt mitte kiirem. Seega pool etapist mööda tuttavat teed. Lõpp ühest mäe küljest üles, teisest alla, et jätkata keeleväänamis - Olgluiõmägi - juurde. Vanakooli moodi peidetud karp paljastus suhteliselt kiiresti.
Jahimehi ei kohanud, küll aga kohtas auto põhi aegajalt emakest maad kuna üritasime pressida võimalikult lähedale. Nulli päris ei saanud ja mingi paarsada meetrit tuli võsas ragistada ja metsa all jalutada :)
Jahimehi ei kohanud, rääkimata muudest elajatest. Signe nägi samblase augu esimesena ära ja ülejäänud formaalsused lahendas kollektiiv väljakujunenud praktikale tuginevalt.
Jätkus kohtumine jahimeestega. Lubati mäe otsa minna. Väike värin ikka natuke sees... selline põnev aardejaht :) Pärast mäe otsast allatulekut küsis jahimees, ega me laske ei kuulnud, et olevat lasud olnud. Meie küll ei kuulnud midagi. Läks igati hästi ja aare ka leitud. Tänud peitjale.
Sõitsime mööda püssimeestega palistatud teed Olgluiõmäe juures selle poole. Leppisime sealse püssimehega kokku, et me pole põdrad ja suundusime mäe otsa. Õnneks tuli leid siingi kiirelt ja sai alustada teed mäest alla. Mõned hirmunult põgenevad kitsed jäid ka silma, aga neil oli hea päev, sest jahimehed olid midagi suuremat jahtimas. Jätkasime teed suurema tee poole. õnneks läks tee seisukord ka järjest paremaks. Aitäh peitjale.
Rõuge vallas oli täna hommikul sutsu Medi häirenuputeenuse tööd teha. Kui see valmis, sai ette võetud tipp-topp aardeseeria. Vänni Korgõmägi sai Eestimaa 20 kõrgeima punkti kahepäevase aardetuuri esimeseks linnukeseks. Leid lihtne ja maastik samuti, ikkagi seeria keskmine :-)
Respekt peitjale kõikide 20 kõrgeima tipu külastamise eest! Väga lahe seeria, mulle meeldis :-) Aare oli korras, evej. Edasi suundusime Plaanimäele. Aitäh Joosepile huvitava ja pisut pingutustki nõudva seeria eest!
Olgluiõlt Vännile oli lihtsalt üks mõnus jalutuskäik mööda vaikselt sügiskuldset värvi omandavat matkarada. Mägi ise nii sõbralik ei olnud, nõlv oli tuntav ja igasugust puhmastikku ka omajagu. Peidiku puhul aitas vihje. Edasi seni pikim jalgsilõik Tõudrõmäe poole. Aitäh!
Mäkke ronimine oli hõlbus, kuid üleval üpris risune. Aare torkas oma peidikust suisa silma. Lisasin maskeeringut.
Autoga sai küll paarisaja meetri peale, kuid ronimist oli ikkagi parasjagu. Aga ei midagi üle mõistuse. Kuna selliseid mägesid oli täna juba karjakaupa tehtud, siis ei miskit hullu. Tänud!