11.Tõudrõmägi - Eestimaa kaheksatuhandelised

 1 

Auto parkisime noortelaagri söökla ette ja sealt jalutasime üle laagriplatsi mäe poole. Tundub, et suvel tuleb siin korralik laagrisuvi, hetkel veel vaikus. Mägi oli kuuskede varjus peidus, ei saanud algul arugi, et siin selline küngas ka on. Maastik kerge, aardeleid ka kiire. Aitäh jalutama kutsumast!

 1 

Plaanisin täna mõned mäed ka siin Haanjas vallutada. Kellegi logist lugesin, et neid aaretega varustatuid pidi siin mingi 50 olema, oma 10 mul juba käidud ja täna sai endalegi üllatuseks 9 juurde, nii et päris lootusetu polegi. Eelmisel aastal juhtus üks raskesti lähenetav olema, täna õnneks kõik suhteliselt lihtsalt saadavad. Siin küll tekkis küsimus, et kuskohast see jõulumatkarada läheb, no ei saanud pihta. Aga ega metsaaluselgi miskit viga olnud, sai kenasti kohale ja nime kirja. Huvitav, kas see kunagine laagrikoht jääbki nüüd looduse meelevalda või on seal kah mingid plaanid kellelgi. Täitsa tore koht ju. Tänud peitjale järjekordsesse mäkke kupatamast ja aaret peitmast.

Tänud aarde eest!

Aitäh aarde eest!

 1 

Järgmine tipp kirjas.

Tänan peitmast.

 1 

Mägede vallutamise retke käigus tegime ka siia põike ja leidsime selle aarde üles. Huvitav on see, et kaardi peal on märgitud, et rada peaks tulema siia mäe otsa, aga tegelikkuses kasvab raja kohas tihe kuusik ja rada ei kuskil. Juhtub. Aitäh.

Vahetasin koti ja uued koordinaadid on 57.69149, 27.061665

 1 

Jah, ka meid tõttas raideril onu teretama ning oli sõbralik. Lubas auto laagri väravasse ristmikule jätta ning näitas õige suuna kätte.

Kui kämpingute juurest noorte kuuskede vahele jõudsime, oli kohe selge, et seksi- ja napsulaager on siin hästi sisse töötatud - liitriseid viinapudeleid ja muud vedeles metsa all omajagu.

 1 

Parkisime auto noortelaagri väravasse ja kuna kohalik härra lubas lahkesti üle laagri õue mäele läheneda, siis nii saigi. Aare jäi kiirelt silma, tänud peitjale.

 1 

kott oli puruks näritud ja aare oli maas, karp ja logiraamat korras, aga oleks tarvis uut kotti

 1 

Lastelaagris täna tegevusi ei toimunud. Sai lihtsalt üle õue jalutada ilma kedagi segamata. Tänud

Vahetasin karbi ja logiraamatu.

 1 

Leitud, logitud, tänan!

Vajab veekindlat karpi ja korralikku logiraamatut. Praegu on sisu väga märg.

Auto jäi keelumärgi juurde suure kopa kõrvale ning jalutasime läbi laagri mäe poole. Väga veider oli see paik. Spordisaalil olid uksed pärani, murutraktor seisis kämpingute kõrval lageda taeva all ja ühe kämpingu uks kolksatas tuulega kinni ja lahti. Mitte ühtegi inimest. Täpselt nagu mingist maailmalõpufilmist. Ma olin lõpuni kindel, et enne lahkumist ikka kedagi näen ja saan tervitada, aga mitte kui kedagi. Kõhedus tekkis õnneks alles hiljem asjale mõeldes. Mäetipus saime korraliku sääserünnaku enda peale ja mul ei õnnestunud kuidagi aaret aidata. Logiraamat või õigemini mingid paberitükid olid läbimärjad. Ruttu midagi paberile kirja, lapsed kaasa ning minema. Aitäh!

Täielik ,,Tunne kodumaad". Ma ikka olen siiani elanud mullis, et vähemalt erinevate Võrumaa suvelaagritega olen kursis. Siin aga avanes mulle täitsa uus maailm, sest sellest ägedast paigast polnud ma varem midagi kuulnud. Aardeni oli enam-vähem okei jalutada, lõpus oli keegi ainult mu teele lambist metsa ette toppinud.

Tänud peitjale!

Oleme seda laagrit varasemalt mitmeid kordi külastanud, teadmata selle lähedal paiknevast aardest . Nüüd sai siis kohapeal natuke aega nostalgitsetud ja ka aare logitud . Tore on vaadata, et laagrit püütakse jälle uuele elule putitada .

Vot sellele aardele ei osanud kuidagi viisakalt läheneda. Parkisin auto noortelaagri juurde ja edasi oli eramaa ja keelumärk. Võtsin julguse kokku ja läksin läbi laagri. Tagasi tulles jäin peremehele vahele. Mind nähti! Juttu ei puhunud ja loodan, et ta väga ei pahanda! Aare korras!

Hakkasime siis Hannesega lastelaagri juurest liikuma ja plaan oli otse läbi metsa aarde juurest aardeni liikuda. Kokku siis 6tk ringina. No hea, et veel puud ja põõsad lehes polnud. Kaardil olev jõulurada kadus ka pidevalt ära ja nii me ekslesime kuue aarde nimel 3h. Ikka läbi ühe soo ja mäest üles ja alla ja veel ja veel. Nägime kahte paksu jänest, sookurgesid, põtrade pesitsuspaika ja palju punaseid seeni, millele nime ei osanud anda. Igatahes, soovitus- otse aarde juurest aarde juurde liikumine kõige nutikam idee polnud- powertraili siin teha ei saa. Aarded olid kõik lihtsasti leitavad, läbitud maa tuli kokku 7km. Aitähh teistsugust liiki ehtsa matkatundega matka ja aarete eest!

 1 

Lastelaagri juurest metsa. Kohal laks pisut rohkem aega karbi leidmiseks. Loodus oli oma maskeeringu lisanud ja märgata polnud võimalik midagi. Lihtsalt juhuslikult liigutasin õiget oksa. Karpi kattev kilekott oli veel natuke jääs kinni. Siiski saime pisut urgitsedes karbi kätte ja logi kirja. Tänud

Laagri juures toimus ehitus, või õigemini oli toimunud. Uued majakesed olid püsti, katused maani. Samas aknaid ei paistnud kusagilt. Kui katuseaknad liiga kallid on, siis vähemalt võiks uksele teha suurema kui 20x20 akna. Aga võibolla innustabki noori rohkem õues asjatama :) Meie läksime sealt mööda ja otse kuusevõssi. Lisaks oksadele ja okastele vaatas vastu ka põlveni lumi. Oi jah, samas jalad olid niikuinii juba märjad ning tegemist viimase aardega ka, nii et panime täiskäigul edasi. Nulli jõudes vaatas meile vastu nii armas silt. Kahjuks ei olnud sama armas seis aardega. Pärast u 30 minutit ja kahte geokõnet loobusime. Küllap oli lehte alla kinni külmunud, aga eks seda saab juba järgmisest logidest lugeda.

 3 

Viinamäelt laskusin mööda nipernaatide rada värskelt tehtud suusarajale, mille alla jalajäljed ära kadusid. Võtsin suuna suvelaagri poole ning varsti märkasingi värsket rada lumes üle laagriplatsi mäkke tõusvat. Siin, kuusetihniku servas, oli minu esimese Lumeilvese matka (2010) ööbimiskoht. Matk oli korraldatud alpiklubi Firn poolt, kelle ridadesse ma toona kuulusin. Lund oli toona oluliselt rohkem, mäletan, et ilma räätsata ei olnud järsemate tõusude võtmine võimalik. Siia kaevasime lumme augud telkide ja lõkkeaseme jaoks ning veetsime mõnusa õhtupooliku lõkkekuma soojuses. Sel ajal oli see laager varjusurmas ja üsna maha jäetud. Nüüd on siin elu tekkinud ja uued hooned ehitatud, kus ka täna elu sees oli. Liikusin mööda rada läbi tihniku. Kaarti ega suunda jälgima ei pidanud, sest teada oli, et rada ju tippu läheb. Tõudrumäe (12.; 285.4m) tipus tegin tipupildi ja tormasin edasi nõlvast alla. Kahekümne kaheksas, 22 veel minna :) Alles siis tuli meelde, et siin on ju ka aare. Ohates pöörasin otsa ringi ja rassisin mäest uuesti üles. Aaret muidugi ei suutnud vaatamata täpsetele Karli vihjetele ikkagi leida.

--

Tippude läbimise järjestus:

8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1

http://www.firn.ee/show.php?id=310

Tõudrumäe tipp

2010 oli siin sarnane talv, kus puud olid lumest lookas.

Leitud :)

Leitud :)

Otsustasime autoga sõita kuhugi siia mäe jalamile ja alustada pikemat matka. Kott kokku pakitud, suundusime jala laagriplatsi poole. Olin logidest välja lugenud, et siit kaudu on oluliselt meeldivam mäkke pürgida kui läbi kõrval asuva võsa. Kui nägime, et mingid töömehed putitavad kämpingumaju, siis tekkis kerge pelgus. Õppisin ruttu mäe nime endale pähe, et kui küsitakse mis me seal teeme, siis saanuks öelda, et läheme Tõudrõmäele. Keegi meie liikumisele tähelepanu ei pööranud ja peagi olime juba tihedas kuusemetsas aarde poole kõndimas. Siin oli päris vahva uus tahvel. Aarde leid kuulus Mairele.

Auto jätsime lastelaagri keelusildi juurde ja pakkisime seljakotti mõne snäki ning veepudeli. Hoovis toimus kämpingumajade parandus ning tundus, et me kellelegi ette ei jäänud. Sibasime üle heinamaa võpsikusse ja puude varju. Mets kõige tihedam ei olnudki ning saime ennast läbi okste aarde juurde murda. Peale seda aardeleidu ootas ees veel kuus viimast mäge.

Alguses oli plaan teise aarde juurde minna, kuid see kukkus läbi, kuna meid avastasid kaks last, kes vaatasid meid nagu ilma ime. Ilmselt polnud nad karantiini pärast inimesi pikalt näinud. Ning said šoki. Põgenesime autoga tagurdades ruttu nii, et sidur kärssas... Jõudsime siis uuele aardele üsna lähedale. Kaardijuhiks oli Carl, kes kappas kord sinna ja teinekord tänna. Pidime mitu korda tagasi keerama. See oli nii koomiline, et jääb meelde veel pikaks. Muidu on tegemist ilusa kohaga. Veidi mässamist ja käes ta oligi. Aitäh! Aa.. muidu tagasiteel sattusime kokku keskkonnakaitse autoga. Kaalusime, et äkki kutsuti see meile välja kuna müttasime sihitult ringi seal.

Puude vahel hööveldamine oli väike aga omamoodi hea peavalu aga ma sain tunda, et olen kaardi lugemises rooste läinud. Nagu ikka vanade kommete kohaselt tuleb aarde juurde minna läbi võssi nagu ahvlased aga väljuda normaalset sissetallatud teed pidi nagu arenenud Homo Sapiens. Tänud peitjale! :)

 2 

Siin oli esimene kord, kus muguvaldurit peljates mõistliku otsetee asemel läbi hullu tihniku murdsin. Täiesti asjatult muide, sest tagasi tulin juba laagriplatsi kaudu ning loomulikult oli see absoluutselt inimtühi. Nullis üllatasid põnevad puud, mida ei osanud eest oodata. Kui juba kohal, siis päris lahe koht, aitäh juhatamast! Riigi kõige järsem nõlv mäe lääneküljel jäi paraku teiseks korraks, sest tahtsin ikka kogu seeria ühe matkapäevaga roheliseks saada ja jooksin natuke ajaga võidu.

Kaheksatuhandeliste aardeseeria punktide läbimise strateegia, variant 13: full stealth. Eesmärgiks valida selline teekond, et suudad kogu seeria läbida, ilma et ükski inimene sind kordagi näeks. Enamasti püüab geopeitur läbipaistvaks muutuda vaid nullis aaret otsides ning teel olles liigub üsna avalikult. Kuid tean vähemalt ühte poissi, kellele pakub pinget täielik varjumine. GP saidil on ta juba päris mitu aastat nähtamatu, GC saidil figureerib, kuid logib suitsukatteks võõrkeeles :P

2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9

Mitu aastat läks aega,aga nüüdseks kõik mäed alistatud :) Aitüma laheda seeria eest!

Leitud.

Mõnusal soojal kevadpäeval oli lust Haanja mägesid vallutada. Tänud peitjale toreda mägedeseeria eest!

Tänud aarde eest!

Mul on heameel,et ma sattusin toredasse seltskonda kellega mägesid vallutada.Täna oli neid 20 ja üks jäi neist leidmata.Alustasime Vänni kõrgomäest ja lõpetasime vällamäega,mis mulle oli juba raskevõitu aga kõik see meeskond ootas mind seal üleval.Tänud peitjale ja kaaslastele.

Oli tore päeva Haanja küngaste vahel ja otsas. Poleks uskunud, et siin nii palju lund on, mõned korrad sai põlvini sisse vajutud. Aardeid jagus täpselt parajalt, saime korraliku trenni aga rohkem poleks täna jõudnud.

Neljas tänane tipp. Testisime oma läbitungimisvõimet tihedas kuusikus ja saime teada, et siin lumi ei kanna, esialgu lühikese sutsakana tundunud teekond kujunes parajaks katsumuseks.

Tänasel matkapäeval külastatud 20 tippu: esimene kell 10:40 Vänni Korgõmägi-> Olgluiõmägi-> Tsälbämägi-> Tõudrõmägi-> Viinamägi-> Kerekunnu mägi-> Plaani Jaanimägi-> Kivestmägi-> Haragamägi-> Rohtõsuu mägi-> Iisraelimägi-> Suur Munamägi-> Luku mägi-> Kulliperä mägi-> Mustikamäe lõunatipp-> Mustikamägi-> Papisöödü mägi-> Kaldõmägi-> Tsärdsõmägi-> viimane kell 18:05 Vällämägi.
Oli vahva päev. Tänud peitjale ja kaaslastele.

Metsa vahel oli kohati veel üpris sügav lumi. Proovisime seda sügavust seal mõne korra. Aare leidus kenasti. Huvitav koht.

 1 

Sellest lumerohkusest siin mäel olid teised meil lõunapausil kokkusaades hoiatanud. Aga ega me ikka enne aru ei saanud, mis tähendab üle põlve lumme vajumine, kui ise selle osaliseks saime. Igal sammul üles mäge minnes üle põlve kõva lume sisse vajuda. Lisaks see, et lume servad on kõvad, teravad ja teevad haiget. Eks üsna varsti valisime liikumiseks kõige tihedamad praod kuusetüvede vahel, sest seal oli lund vähem ja kandis ka paremini. Alla tulekul olime juba väga profid, vups ja vups kuustüvede vahel põigeldes, imekiirelt ja vajumata jõudsime laagriplatsile. See oli üks mägedest, mis kohe kindlasti meelde jäi. Aga aare . . hetkel küll ei meenu, millepoolest oleks see teistest mägede omadest erinenud.

Tänane kohtumispaik oli Vännis, et mitmekesi siinseid välja valitud tippe vallutada. Päike paistis, metsateed kohati jääs või porised, mäed olid lumised. Tipud said läbitud järgmiselt: Korgõmägi, Olgluiõmägi, Tsälbämägi, siis Tõudrõmägi, Viinamägi, Kerekunnu mägi, Plaani Jaanimägi, Kivestmägi, Haragamägi, Rohtõsuu mägi, Iisraelimägi, Suur Munamägi, Luku mägi, siis Kulliperä mägi, Mustikamäe lõunatipp, Mustikamägi, siis Papisöödu mägi, Kaldõmägi, siis Tsärdsõmägi ja viimasena Vällämägi. Tänud tublidele kaaslastele.

Majakeste lähistelt pressisime otse läbi kuusiku tipuni, aeg-ajalt vajus keegi põlvini lumme. Karp leitud ja üritasime väikse ringiga tagasi tulla. Nüüd ei olnud pääsu kellegil. Kõigil õnnestus mitmed korrad üle põlve lumme vajuda. Edasi Viinamäele. Tänud peitjale.

Teibitud kaanega karike oli pilgeni vett täis, hää, et logiraamat oli kindlas kotis täitsa kuiv. Vahetasime karbi ja kuivatasime asjad. Ainult markerit polnud kaasas, et karp märgistada. Jääb siis järgmistele mägede vallutajatele.

Viinämäel oli juba nii hämar, et otsustasime koju sõita. Et aga see siin nõnda lähedale jäi, otsustasime teda ikka tervitamas käia. Nagu geopeituses tavaline - läbi kuuskede aardeni ja peaaegu lagedat pidi tagasi. Tore, et jälle üks tipp vallutatud, aitäh peitjale! Nüüd isu ülejäänud 17 järgi suur - jätame järgmiseks korraks.

Leitud. Tänud!

Mägede ekspeditsiooni vol 2 viies vallutus. Tulime siia Tsälbamäe poolt läbi paksu lume ja ronisime üles siinkirjeldatud järsust läänenõlvast, mis oli minu arust küll tunduvalt laugem kui Tsälbamäele tõusmine. Paljukirutud kuusetihnik nägi õnneks lumisena vägagi muinasjutuline välja ja nii õnnestus selle läbimine veidi meeleolukamalt, nii et jõudsime muhedale lagendikule, kus aare endale pesa teinud oli. Üle sai vaadatud kaks sobilikku kohta ja teisest me lõpuks aarde kinnikülmunud maskeeringu alt leidsimegi. Nimed kirja ja edasi suund Viinämäe poole. Aitäh peitjale!

Viinamäelt siia ja siis auto juurde tagasi taas mööda Skoda rada. Maasikad, vaarikad, mustikad...nämm. Tänud!

 1 

Viinämäelt tulema hakates oli algus soodne, kuni jõudsime kurikuulsa kuusetihnikuni. Siiski oli minu meelest Haragamäe ümbruse võsa hullem, sest siin sai vähemalt edasi liikuda, mis sest, et veidi valus oli. Peale logimist oli otsustamiskoht: kas hakata tagasi liikuma ja võtta 2 Plaani aaret hiljem autoga või siis käia ikkagi kohe jalgsi ära. Uhkus ei lubanud meil esimese kasuks otsustada (ikkagi missioon "kõik tipud jalgsi läbida") ja hakkasime Plaani poole minema.

Geomobiili parkisin Tõudrõmäe ja Viinamäe vahele. Läbisime laagrikoha. Tundus, et kahjuks ei ole vist enam kasutuses. Mäkke ronimisel oli kõige raskem otsustada, millisest kohast kuusikusse siseneda. Kui juba kuusikus olime siis saime aru, et ega sisenemise kohal väga palju tähtsust ei olnudki. Seal kuusikus oli vahva liikuda. Mäele jõudes suundus Ene kohe õigesse kohta ja karbike oligi käes. Alla tulime mõõda korralikumat rada ja võtsime seejärel suuna Viinamäele. Tänan.

Värvilised majakesed

 1 

Teipisime karbikaane kokku tagasi, kuivatasime karbi sisu. Panime uue logilehe ja juhendi. Vettinud vana logiraamatu võtsime kaasa. Tõmbasime kindluse mõttes karbile veel "vitsa" ka ümber, et kindlasti koos püsiks. Karbi panime tagasi natuke kõrgemale, et oleks veidigi paremini niiskuse eest kaitsud.

Jätsime mu truu geomobiili Kääraku laagri juurde ootama ja sukeldusime kuuskede vahele. Õige koha leidsime kiirelt üles. Aare ise oli veidi õnnetus seisus. Karbikaas oli katki ja sisu märg. Asenduskarpi meil kahjuks kaasas polnud, aga teibirull leidis kasutust ja tohterdasime karpi. Tänud!

Kas olen nüüd mägironija (osa 2)? Parkimime geomobiili teelahkmele ja alustasime matka läbi laagri ja metsa. Tippu jõudmine oli tõesti kiire. Natuke ringi vaatamist ja karp oligi käes. Teostatud hoolduse kohta kommenteerib vast Anna. Tänud!

Karp katki + sisu märg!

Vajab korralikku hooldust, karp katki + sisu märg!

Aitäh siia juhatamast. Tänud peitjale

Leitud. Tänud peitjale! Pika logi leiab siit

Leitud ja logitud.

Tunnike oli aega otsimiseks, kuni A§S võistlesid. Kimasin lastelaagri väravasse ja ronisin mäkke. Need,kes selle kuusiku üle kobisevad, pole vist korralikku läbimatut kuusikut kohanud. Ühesõnaga jõudsin ilma vaevata nulli. Aarde leidsin kätte, aga vihjele ta praegu minu arust ei vastanud. Kuna ma võin vigaselt mõtelda, siis parandama ei hakanud. Logiraamatus oli grupp seltsimehi täna enne mind kohal käinud. Aitäh!

2385.

Viieteistkümnes mäevallutus.
Täname!

See jäi mägironimise etapil viimaseks, Olime läbimärjad ja jätkamine poleks enam sisaldanud mõnu ja geopeitus oleks muutunud tööks. Laagriümbrus salaja tarbitud alkoholipudelid täis, koristamine vajab suuremat üritust, kuna niipalju kotte meil kaasas polnud. Aga seenemetsas mäkketõus ja laskumine oli kui vahva matk muinasjuturiigis. Karpi üleval mäeotsas aga kohe ülesse ei leidnud. Vihje on õige aga sellest sai aru alles peale leidu. Täname peitjat

Leitud. Aitäh!

Kuusetihnik ja logimine. Aitäh!

Algsed plaanid olid minna Aluksnesse, kuid kuna olin udupea ja unustasin ID-kaardi koju (trahv 210€), siis pidime plaanid ümber tegema. Kaheksatuhandelised mäed tundusid sobivat küll. Peamine, mis nendest retkedest meelde jäi ja ühisnimetajaks sobiks, oli pehmed teed, pidev põnevus parkimiskoha valiku suhtes, et kinni ei jääks ning aardeni otse ja laugemat teed tagasi tulek.
Ühe parkimisega kaks mäge. Noortelaagris oli rahu ja vaikus, suvel ilmselt nii hästi ei lähe, et saad otse läbi jalutada. Nullis tegime paar tiiru, kuid karbike õnneks ikka leidus. Tõime ära ka sildi ümber vedelenud pudelid.

Selle mäe poole liikusime alguses sama teed mööda mis tulles ja siis, kui teeviit noortelaagrisse näitas, keerasime tihedamasse metsavahesse. Eeldasime, et jõuame kuskile tsivilisatsiooni, aga kohale jõudes nägime enda ees hoopis üsna nukras seisus ja täiesti inimtühja spordikompleksi… Meil muidugi seda lihtsam oligi kogu seda suurt lagedat ala läbida ning varsti pildistasimegi siis juba Tõudrõmäe silti :).

Edit: Piltide järgi vaatan, et logiraamatus on nimede kirjapanemisel apsakas juhtunud ja osad nimed uuelt lehelt leitavad, kuigi eelmine veel pooleldi täitmata. Ka meie nimed leiab auku täitmast, mitte eelmiste külastajate sabas, nagu eeldada võiks :).

Leitud. Tänud. Pika logi leiate siit.

Väga valelt poolt lähenesime, läbi tiheda kuusetihniku. Tagasi tulime rada mööda. Me täname.

Kiire leid. EV, J: nööbid (3+3)

Mikk, nina gepsus, pani mööda lagendikku ajama. Mul olid lühikesed püksid ja õlapaeltega särk seljas ja ei kippunud kuidagi sinna kuusenoorendikku. Aga pidi. Valus-valus, õnneks ragistas Mikk eespool ja korrutas iga paari sammu järel mantrana, et polegi väga hull. Isegi paar tõendit sellest, et me pole esimesed ullikesed selles kriipimislabürindis, leidsime: välgumihkli ja läbilõigatud seenekübara. Tagasitee oli muidugi kiire ja mugav, sattusime koridori, mis viis viimase kämpingu taha metsaserva. Need pudelid seal on küll juba nõukaajast kogunenud! Aitäh!

Aare vedeles maas. Peitsin aarde kohta, kus see minu arust võiks olla, sealjuures pidasin peitmisel vihjes märgitut silmas. Aarde omanik või keegi teadja võiks pilgu peidukohale peale visata.

Geomobiil jäi laagri juurde. Edasi oli jälle võss. Õnneks leidsin võssist mingi koridori, mis läks minule sobivas suunas. Lõpp tuli ikkagi endal rajada. Nullis märkasin esmalt konteinerit lebamas eemal ja alles siis nägin künka kõrguse märgistust. Pärast logimist peitsin aarde vihjet silmas pidades kohta, kus see võiks minu arust olla. Mõni teadja või aarde omanik võiks peidukohale pilgu peale visata. Aare heas seisus.

 2 

Kui ma metsas midagi pelgan, siis on see reljeefijoon. Veel hullem, kui neid on mitu. Ja veel hullem, kui nad on kuskil Otepää või Haanja kandis. See tavaiselt midagi head peale võsarammimise ja ähkimise ei tähenda. Seda enam olime üllatunud, kui inimtühja spordibaasi poolt suht vähese vaevaga üles saime. Pole see kuusenoorendik sugugi nii läbimatu ja nõlv nii järsk - täitsa lihtsalt saime läbi. Tagasiteel oli tihniku lõppu lihtsam aimata - ühel hetkel hakkas läbu ikka väga palju olema. Tänud näitamast, asi oluliselt lihtsam kui kartsime.

Leitud,aitäh!

Kui kuusetihnik liiga karmiks läks, otsustas ülejäänud seltskond peesitama minna. Kudagimoodi sealt läbi sai ja ühest kahtlasest kohast ka enne ümberpööramist aarde kätte. Tagasiteeks oli nagu raja moodi asi isegi, mis kämpingute juurde viis, sinna kännu ja pooliku veepudeli juurde. Tänane viimane ja tuleme veel tagasi.

Miki ja Merle + suur seltskond

Leitud, logitud, tänud.

 1 

Mägede vallutamise teise päeva esimene mägi. Autod jäeti puhkebaasi jalamile. Enne mäe enda vallutamist tuli vallutada nõlval kasvav kuusetihnik. Tänan meeldivat seltskonda ja peitjat.

Leitud ja logitud.

Tänud peitjale :)

 1 

Kuna eilne plaan sai ületatud, siis tänaseks jäi vaid 6 mäekest. Eiselt karbi leidmise-peitmise nalja jagus ka siia. Tore oli meil, tänud siia juhatamast!

See oli meie geotuuri teise päeva esimene aare, mida sai peale Anne valmistatud mõnusat hommikusööki ja munade koksimist otsima mindud :) Aitäh!

Leitud.

 1 

Minu lemmik nendest mägedest. Lund oli kohati päris palju. Kuused olid kah ilusad. Aitäh!

Lumi

 1 

Vänni Korgõmäelt sai suund jälle auto poole tagasi keeratud.Vahelduvalt mööda suusarada ja siis jälle otse üle mägede.Tänud!

Matka 4 tipp ja leitud. EVEJ

 3 

Pärast Viinamäge võtsime Tõudrõmäe selle päeva viimaseks eesmärgiks. Üürike päevavalguse periood hakkas selgelt lõppema, nii et oligi vaikselt aeg otsad kokku tõmmata. Mis siis ikka, suund otse selle peale ja minek. Tagantjärele ega siin vist paremat lähenemisteed ei oleks nagunii olnud kui et otse läbi kuuskede rammida. Vähemalt olid nad hästi märjad.

Nullis läks miskipärast üllatavalt kaua, aga lõpuks ei jäänud ka see aare logita. Peab nõustuma eelpool mainituga, et küngas võiks tõepoolest Viinamäega nimed vahetada :D

Kui siin valmis saime, siis ootas ees väga pikana tundunud tatsamine tagasi Plaani Jaanimäe otsa pargitud auto juurde, aga kui lõpuks tuule ja märja eest autosse sai, küll siis oli alles õnn suur. Martini ja Arvoga läksime veel pärast seda samades võsaürpides Haanjasse poodi, mis ei olnud just kõige väärikam vaatepilt, aga küllap on kohalikud kõike näinud.

Algne idee oli küll järgmisel päeval ülejäänud mäed vallutada, aga paari tiimiliikme lahinguhaavade tõttu tuli see määramata ajaks edasi lükata. Küll jõuab :)

Aitäh!

Leitud, Tänud!

Leitud! Tänud peitjale :)

Leitud. Aitähh!

 2 

Spordibaas oli külma kätte tardunud, punased kämpad vaateid ilmestamas. Õnneks oli lund juba nii palju, et prügi mulle silma ei jäänudki. Kuuselabürinti pidi sinna, võsast tagasi - nagu traditsioon ette näeb :)

 2 

Kuusetihnik on tublisti kasvanud, selle läbimine 10 aastat tagasi oli ikka paras peavalu, eriti kui lund igalt poolt kraevahele tuleb. Järsk lääne külg (kaardilt ei tundugi väga hull) jäi kahjuks vaatamata, suusamaratoni läbides oleks võinud ju pilk kunagi peal jääda, aga ju siis oli endaga alati nii palju tegemist. ;) Spordibaasi ümbrus kahjuks kogu raja vaieldamatult prügirohkem koht. Jätkan pikema etapiga käimaks ära raja lõunapoolsemal mäel, Plaani Jaanimäel.

Spordibaasi vahelt lähenedes oli natuke kuusiku vahelt pressimist aga läbi saime. Tagasitee valisime vastasküljelt aga ka see ei tulnud kergelt :)

 1 

Ka meie lähenesime kämpade poolt läbi kuusiku. Tagasi kuskilt imelist võsa ja pehmet maadpidi. Poleks olnud vaja eksperimenteerida - tuldud tee oli parem.

Leitud. Tänud peitjale.

 3 

Avatastasin, et olin sellele aardele märkamatult peaaegu auringi peale teinud. Kerekunnu vallutamise järel sai tagasiteel ka selle juurde sisse keeratud. Üllatuslikult leidsime eest kämpingud ja täitsa viisakad kemmergud, mida meeleldi kasutasime. Edasi sai suunduda aarde poole. Kaardi järgi oleks see lausa põlla peal pidanud olema, aga tegelikkuses oli seal kõige tihedam kuusik, mida ma elu sees näinud olen. Kohapeal ei jäänud esialgu midagi silma, aga vihjest oli palju abi, kohe peale vihje lugemist sain ka aardekarbikese kätte. Tagasiteel selgus, et kämpingu lähedus ei mõju metsale hästi, nimelt oli üsna aukartustäratav kogus tühja taarat metsa all vedelemas. Inimesed on ikka imelikud... See oli ühtlasi viimane kaheksatuhandeliste seeria leidmata aare. Aitäh peitjale.

 2 

Me jätsime auto Plaani Jaanimäelt saabudes enne keelumärki kellegi soojadele jälgedele. Tuli välja et GC kasutaja Artisst Lätist oli kõik aarded sel päeval enne meid üles otsinud. V.a. vaid üks-kaks karpi kogu seeriast.
Ühesõnaga, me valisime selle okkalisema lähenemistee, maastik iseenesest polnud midagi hullu. Need kolmnurksed kämpingud meenutasid mulle kangesti Santanat Madeiral, kus samasugused on edukalt turismiobjektideks muudetud :-)
Selle aarde nimi või asukoht võiks vabalt olla naaberkünka oma - Viinamägi. Sest selle noortelaagri tagune metsaaalune oli ikka ropult, paksult, meeletult viina-, õlle-, ginipudeleid ja -purke täis :-S Noored sportlased pole ilmselt tihanud kasvatajate silme all tinistada ja tulid selleks metsa alla. Ei olnud tolku sealt mõnda kaasagi võtta, sest metsa all on ikka autokoorem neid.
Aare laskis ka end ikka tükk aega otsida. Aga lõppeks sai leitud. Keegi võiks palun kilekoti kaasa võtta ja tipustki minu kokku korjatud taara ära tuua, on vähemalt aarde juures puhtam. Endal paraku need kuhugi ei mahtunud.
Õnnesoovid Matule Eesti 500. leiu puhul! Tänud ja tervitused peitjale toreda seeria eest! Aare korras, evej. Edasi Viinamäele.

Noorsportlastele loodud

Silt - olemas

 1 

Püüdsin luba küsida teeotsa peale parkimiseks, aga kedagi polnud kodus. Lubasin siis ise. Oli küll okkaline, aga on hullemaid kohti nähtud. Kuuseriisikaid oli jube palju, enamuses üle kasvanud juba. Oli jah selja taga, ükskõik kustpoolt vaatad, ikka taga. Aitähh!

 4 

Tõudrõmäega on mul unustamatud mälestused sellest, kuidas mitu aastat tagasi kesktalvel seda tippu otsisime. Esiteks uisutasime sellest uskumatust tagumisest nõlvast üles-alla. Teiseks oli juba pime ja korralikud külmakraadid. Tähistaevas oli nii ere, kui seda linnas ega linna lähedalgi kunagi kogeda ei saa. Ja kui piisavalt kaua tähti vaadata, siis hakkasid mõned neist justkui liikuma. Tagasiteel jäi väga vähe ohtlikest külmakahjustustest puudu. Oh muretut noorust...

Seekord lähenesime jalgsi Vänni Korgõmäe poolt. Teele jäi palju põnevat maastikku ja muud huvitavat. Esiteks oli keegi mingil põhjusel paigaldanud keset metsa maantee helkurposti. Võib-olla aastaid ja aastaid tagasi oli see koht autoga läbitav, aga tegelikult ei seleta see küll midagi.

Järgmiseks oli meil risti ees soo. Ümberminek tundus liiga suure ringina, seega jäi üle otse läbi minna. Ärevaid hetki oli, aga enam-vähem kuivana olime ühel hetkel siiski teisel pool. Jälgedest oli näha, et põdrad küll kuiva säärega üle ei saanud.

Viimaks jõudsimegi nõlvani, ähkisime sealt üles ja leidsime üles koha, kus aastaid tagasi ekstreemi kogesime. Kui piisavalt muljetatud, murdsime ka läbi kuusetihniku aardeni. Tihnikus oli, muide, päris palju seeni, kaasa arvatud väga korralikke puravikke. Aarde enda leidmisega läks päris kaua, ikka mõni minut - ei osanud õigest suunast läheneda. Ühtlasi tuleb välja, et tegu on minu 500. leiuga Eestis, mis on väga positiivne kokkusattumus. Suur aitäh!

WTF

Mis nüüd?

Sügavus 0,5 põtra

Sisekaemus

 1 

Püüdsime olla diskreetsed ning talust kaugemalt minna. See omakorda tähendas parajat võsas ragistamist, kuid oleme juba "rohelisega" harjunud. Kuusevõsa oli muidugi klass omaette ning sellega me veel nii harjunud polnud. Nägime ohtralt kuuseriisikaid. Aare kenasti olemas, kuid ümbriskilekotiga oli keegi üks-null teinud ning kinnitusriba eemaldanud.

Auto jätsin laagrist mõistlikule kaugusele ja üritasin aardeni jõuda. Kuidagi ei saanud muidu, kui pidin ikkagi mökkide vahel veidi ringi siblima, kuid kuna laagrilisi seal polnud, siis kedagi ma ei seganud. Siis märkasin, et need platsid, mis GPS-i kohaselt peaksid lagedad olema, olid tihedat kuusevõsa täis. No oli ikka ronimist ja võimlemist, enne kuni aardeni jõudsin. Ja noortelaager kasvatab seal ilmselt noori joodikuid - metsaalune oli kärakapudeleid pilgeni täis ja ma ei räägi siinkohal õlust ja siidrist. Aare ise jäi õnneks kiiresti silma. Tänud peitjale sportlike soorituste pakkumise eest!