Oksa aida

 5 

Ilusat aastavahetust ja head uut aastat!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

See igati lahe otsimine, mis kestis 4,5 h. Jube kurb kui arhiivi läheb. Aarde peimisega on ikka vaeva nähtud ja vaeva tuleb ka leidmisel näha. ????

 1 

Kas keegi soovib aarde endale adopteerida?

 1 

Oma eelnevas teates siin aarde juures võtsin mõtlemisaega terve aasta. See pole pikk aeg. Selle aja jooksul võib igasugu asju juhtuda.

Aga kes soovib, saab Oksa aidas seikluse ikkagi läbi teha. Aarde kirjeldus on olemas. Abivahend on olemas. Peidukoha tunneb ilmeksimatult ära. Isegi redel oli olemas. Ainult aare ise on mu auto ukse sahtlis.

 9 

No täpselt, et kui hästi peidetud, siis leiurõõm ju seda suurem. Ma ei tea, mitu korda seda otsimas käisin, 2 või kolm ja mitu tundi kokku kulus. See, et esimese 5 minutiga ei leia ei tähenda, et aare kadunud. See siin oli ikka jah korralikult peidus. Lisaks, sellist peitmisviisi nägin esmakordselt, millegi selle peale ikka annab tulla.

Ehk 5+ teostus.

geokrahv, võiksid selle ikka tagasi viia ning GC lehel maeitea mis nuppu vajutada või märke jätta, et "kõik OK".

GC oma algoritmiga võks sügavalt Pe.....tserimaale minna. Samahästi võib hakata igasuguste maastik 5 aarete puhul jätma DNF logisid, et "nägin, aga kõrgel oli" ning nii need läheks selle loogika põhjal kõik arhiivi. Sest noh, palju mitteleide ju.

 9 

Jõudu Pohatu ja GC algoritmid heade aarete arhiivi saatmisele kaasa aitamises. :(

 1 

Kummaline on see, et leidmine-mitteleidmine on aarde eksistentsi indikaatoriks. Võin kinnitada, et aarde seisukord oli sama hea, kui peitmise hetkel. Kulumisjäjgi muidugi esines.

Geopeturite närvirakkude säästmiseks korjasin topsiku kaasa. Kui tekib motivatsioon, viin aarde tagasi. Liigun seal kandis päris tihti. Kui aasta pärast pole midagi juhtunud, võib ära arhiveerida.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

 10 

See, et inimesed ei suuda hästi peidetud aaret leida, ei tähenda, et aaret enam pole.

GC: neli mitteleidu ja ajutiselt kättesaamatu.

Olime juba loobumas ja käis peast mõte läbi, et ilmselt on tegemist väga nipikaga aga… tegelikult on väga loogiline!

Korra olen siin juba ringi vaadanud, aga siiakanti sattudes kiskus tagasi. Seekord otsustasin kohe, et aitaja kõlab hästi ja võtan kohe kasutusele plaani B. Tegin aidale siiski tiiru peale, nullring, ja jõudsin juba pagassi lahti teha, kui platsile keeras auto. Lisaks lihtsalt uudistamisele otsustati sealsamas ka oma järeltulevale põlvele süüa hakata valmistama, nii et olin seegi kord sunnitud tühjade kätega lahkuma. Aga Soomaal mul muidki kohti veel käimata, küll ma tagasi tulen.

Ka siin oli maapind pehme, aga võimalik siiski kuivalt majani jõuda. Kui aarde nime ja kirjeldust lugesin, siis mõtlesin kohe, et see on vist see aare, mille kohta Carolys kunagi kirjutas ja mille juhised väga selgelt mälusse talletasin. Seega läks kergelt meil siin. Kui nimed kirjas, tegime õues pingil väikse pikniku ja seejärel jätkus sõit mööda lõputuna tunduvaid sopaseid sirgeid. Tänud!

Anne tõi kohe abika ja siis enam ei läinud kaua aarde leiuga.Aitäh!

 1 

Täna teisel katsel ja meil oli kindel plaan, et leiuta ei lahku. Kuna eelnevad logid andsid aimu, et ilma abivahendita on võimalik tops leida, siis asusime aretatud teooria põhjal otsingutele. Nii põhjalikult sai kõik läbi katsutud-vaadeldud. Aga tulemuseta. Pärast mitmetunnist otsingut otsustasin abi küsida varemleidnult ja tema vihje aitas meid palju edasi. Nimelt on ait aja jooksul sisustatud korralikult ja justnimelt see asjaolu mängis rolli peiduka avastamisel. Seda teades, tegutsesime juba eesmärgipäraselt ja peagi oli ebakõla ilmselgelt nähtav ja saimegi logida! Meeldejääv otsing ja meie täname!

Kuna olin eelnevalt otsinud siis õnnestus ruttu see leida. Aitäh. Väga lahe peidukas

 4 

Korduskülastus ja -leid. Seiklesin täna Soomaal inimesega, kes geopeitusest midagi ei teadnud. Õigemini, oli kuulnud mingist nädalasest aardejahist tuttavate suust, kuid kas see ikka geopeitus oli, seda ei tea. Esimene aare, mille juurde karulaugujahil sattusime oli Lemmjõe tamm. Järgmiseks läksime Oksa kõrtsi juurde piknikku pidama. Seal mainisin ka aidas olevat aaret. Tekitasin huvi ja hoolimata sellest, et enne mööda sõites oli keegi aida ees lõkkeplatsil, otsustasime igameheõigust kasutades aidaga tutvuda.
Plats oli aga puhas, kuid ait ise asustatud tuppa püstitatud telgi ja laual põlevate laternatega. Ei ühtegi hingelist.
Kuna mina kuskile ronida ei kavatsenud, siis selgitasin niisama "aitaja" põhimõtet ja lasin siis "mugul" silmi teritada. Peaks mainima, et lähenes asjale väga terava pilguga ja tabas kiirelt anomaalia. Veel veidi nuputamist ja võisimegi nimed kirja panna.
Mõttes võrdlesin aarde algusaegade aida sisustust praegusega ja ma pole kindel, et aeg kasuks on tulnud. Nii palju on veetud sinna igasugu kraami. Tugitoolid, lauad..

Aga aare on alles püsinud ja see on tore.

"Mugu" sai aga hamba verele. ;) Nentis rõõmsalt, et "näe, juba 3 aaret leitud"...

Aitäh!

Katkujuur oma uhke õiega.

Ilma häbenemata jätan siia tänase mitteleiu. Segane värk igatahes. Keset laudaruumi lebab keras viimsele unele suikunud kährik, kirjeldus ütleb, et redelit pole, ometi oli redel esimene asi, mis hoovile jõudes otsa vaatas. Laka peal polnud midagi, mis aitaja nime oleks võinud kanda. Koputasime ja silitasime seda tarekest ligi tund aega ja siis oli aeg tagasiteele asuda. No küll tuleme veel!

Leitud

12039.

Ilma tihke vihjeta ei saanud siin edasi ega tagasi. Isegi siis võttis aega. Ülimalt viisakas teostus. Tänud!

Leitud. 11/10 peidukas.

Mul täna muu ööbimiskoht planeeritud, siia polnud tahtmist jääda, seega jäi katki. Tegelikult olekski siin vist kambaga lõbusam toimetada

Andis siin alles otsida.

Mis ma oskan öelda - ideid oli seinast-seina, põrandast laeni. Leide ei mingeid :) Aga väga tore koht ja ma võin vabalt ka tagasi tulla ja abivahendi abiga piiritletud alasid kasvõi öö läbi luubi ja prožektoriga uurida. On mida oodata!

Täna siis katse kaks siin aaret leida. Lugesime hoolikalt kirjeldust koos vihjega, samuti logisid. Võtsime taas appi ka abivahendi, aga ei hakanud meie ajud ka täna kiiremini tööle ega mõelnud midagi uut välja. Vaatasime seekord ka kohti, mis eelmine kord ehk märkamata jäid, siiski aardele silm peale ei jäänud. Logidest tuttavaid olukord oli küll - leidsime meiegi koha, kus justkui oleks võinud aare olla, kauguski sobis, aga kahtlustasime, et see ei saa õige olla, sest kuhu see tops sellisest kohast ikka kaob. Mitmed objektid olid anomaalsed, aga ei osanud kuidagi ka abivahendi abil neist aaret välja võluda nii, et see poleks juba lammutamisena tundunud. Egas midagi, tuleme aga taas, võibolla rohkem silmapaare kaasa võttes.

Siin oli võimalusi mitmeid, sai leitud mitmeid kirjutusvahendeid. Plaan A ei viinud sihile, kuigi kõlas ka õigeid mõtteid ja abivahendiga kulus ka parajalt aega, et leida. Sellist lahendust ei osanud ikkagi oodata. Tänud!

Alguses vaatasime niisama ringi ja näppisime kõik loogilised kohad läbi. Siis otsustasime abivahendi alla tuua ja see kitsendas otsimise ringi oluliselt. Arendasime erinevaid teooriaid selles osas kuidas abivahendit kasutada ja kuidas ta potentsiaalselt muutunud on ajas. Ühel hetkel märkasin ebakõla sümmeetrias, näitasin teistele ka ja voila, seal see aare ennast peitiski. Mina panin nimed kirja senikaua kuni härrased abiahendi tagasi oma kohale organiseerisid. Tänud kvaliteetse kavaluse eest!

Oo, Soomaa! Päeval sai 20km end füüsiliselt proovile pandud ja raba vallutatud, õhtuks sai ka vaimse pingutuse kätte. Olen aarde logidel pikemat aega silma peal hoidnud ja oli selge, et siit tuleb uus elamus. Ja tuli! Esmlt abivahendi kättesaamine (polnud probleemi, aga koht ise oli äge). No ja siis aarde otsimine.

Oeh.

Mäletan, et Loona kunagi ütles, et kui abivahend muutub, siis võib kättesaamine olla võimatu. Läksin keksisin mööda aita ringi ja kui piisavalt seda tehtud sai, hakkasid teised vihjeid jagama. Leidmise seisuga saab aarde küll kenasti kätte, kuid abivahend päris täpne pole.

Igatahes äge trikikas ja väga mõnus aare, sildid külge!

Veetsime siin ikka kõvasti üle tunni ja ei suutnud me peitja kavalusest kuidagi läbi närida. Abivahend sai kohe alla toodud, vihjeid loetud ühte ja teistpidi, ronitud ja roomatud, torgitud ja kopsitud nii sees kui väljas, aga ei miskit. Anomaaliaid nagu oli, aga ükski ei töötanud. Jõime vahepeal oma kaasa võetud kuuma teed, aga uusi ideid juurde ei tulnud. Jube külm hakkas lõpuks ikkagi, nii et viisime abivahendi tagasi ja alustasime järjest tihenevas lumesajus koduteed. Tuleb tagasi tulla.

Esimesel vaatlusel tuvastasime vaid suure naela. Tuli tagasi autosse minna ning abivahendeid juurde tuua. Abivahendiga polnud aitaja leidmine mingi probleem. Ka koos aitajaga otsisime ikka tükk aega enne kui Anettele tekkis õige mõte ning saimegi aarde ära logida. Ma ei ole kindel kui kaua aega siin läks aga lõpuks võttis muigama küll. (794) Aitäh!

Vot see aare meile meeldis ikka tõeliselt - kohe väga, väga. Otsimine võttis aega aga lõpuks leitud see sai. Ühel hetkel tulid aita kolm matkaselli, kellel oli plaan seal ööbida ning järgmisel päeval oma matkateed jätkata. Tutvustasime neile geopeitust ning siis otsisime seda aaret juba viiekesi edasi. Algul sai proovitud ilma abivahendita, sai tehtud igasugu trikke - istutud, lamatud, roomatud, ronitud - no ei leidnud. Siis ronisin üles lakapealt abivahendit tooma - ei olnud seegi ettevõtmine lihtne aga alla sai toodud. Panime abivahendi õige naela otsa ja hakkasime uuesti otsima :) ..ja siis ühel hetkel voilaaaa, käes ..olime kõik väga rõõmsad ja õnnelikud :) Ait jäi peale meid ilusti terves tükis omale kohale - ei lammutanud laiali :) Usun, et peale tänast sai värvatud geopeituse seltskonda nii mõnegi uus ja vahva liige.

Suur, suur tänu peitjale sellise ägeda aarde eest :)

 1 

Vaikselt hakkab mugumaitse suhu tekkima. Kuidagi nii on läinud, et georadadele pole viimasel ajal üldse sattunud. Tean-tean, nadi viis geojuubeliaasta veetmiseks. Keerasime teekonna Tartust Pärnumaale läbi Soomaa, et kaeda üle selleaastase tagasihoidliku viienda aastaaja. Oli jah tagasihoidlik teine.

Aga see va Oksa ait. Täpselt 4 aastat tagasi, 2. aprillil 2017, sai siin seda ruumi hoolega poleeritud. Pärast seda tekkis mingisugune tõrge selle aarde vastu. Tõrge on vist natuke halva maiguga sõna, ütleme siis aukartus, positiivne tõrge. Tundsin, et ei ole veel valmis seda uuesti üritama. Palju kordi sai siit mööda sõidetud, alati meenutatud, vahest ka naljatatud, et "kas läheme proovime", aga tegelikult ei tahtnud. Täna oli vist aeg küps. Või siis andis Kätlini muguäpardus selle varrukavarukaardi kindluse. Igaljuhul sel ajal kui Maru õues Kätlinile kõike uut ja huvitavat tuvustas, poleerisin mina jälle seda ruumi. Küll 4 aastat geokogenumana ja hoopis teise tundega. Väikese ebakõla märkamine juhtis tähelepanu ühele detailile ja siis juba märkasin ka seda, milleni abivahend ulatuma pidi. Sel korral läks vast 15 minutit. Geokrahvi vääriline teostus. Ei pidanud pettuma. Ei mingeid arvutis mõistatuse lahendamisi, 9V patareiga elektroonikat ega logiraamatut 15m kõrgusel puu otsas. Lihtsalt väga hästi peidetud tavaline aare. Super. Oli väärt 4 aastat ootamist.

 1 

Täpselt neli aastat tagasi käisime siin tuulamas ja ei leidnud miskit. Oleme korduvalt siit mööda sõitnud ja lihtsalt vältinud seda aaret, sest jäi mulje, et peab ikka ränka vaeva nägema, et see üles leida ja kunagi pole olnud üleliigset aega, et siia uuesti poleerima tulla. Täna sõitsime jälle mööda ja otsustasime peatuse teha, sest paar kuud tagasi juhtus nii, et üks mugu pahvatas välja aarde asukoha kohta nii suure vihje, et polnud mõtet aaret enam vältida. Mugu ma pahandasin otsast lõpuni muidugi läbi, et nii ei tohi ja ma ikka tahtsin ise otsida. Olin tegelt päris pettunud küll, et keegi lihtsalt tuleb ja ütleb, kus aare on. Igatahes... Kuigi nüüd teadsin, mida otsida, siis tegelikult ikka ei jäänud kohe miskit silma. Mihklile ma ei olnud ka vihjet öelnud, seega tema sai oma peaga ikka mõelda ja otsida. Seekord tal nupp nokkis ja mõtles ise välja, mida poleerima peab. Tõi abivahendi ja hakkas otsima. Mul oli Maru süles, kes kukkus hullult jaurama ja nõudis õues ringi marssimist, nii et ma pidin üldse otsimisest loobuma ja suht kiirelt tuli juba Mihkli hõige, et leidiski. Abivahend oli igati abiks ja see nö ebakõla oli ka täitsa olemas.

 1 

Ma usun, et see oli päeva parim aare. Siin valdasid erinevad tunded, käpuli maas koera mängitud ja vahepeal mööda seinasid kui spiderman. Ent nupp nokkis kui Indiana Jones (H) Väga laheeee :) Aega kulus siin ma usun, et oma 45 minutit ja üks põhjuseid oli see, et tegelt vajaks abivahend kalibreerimist. Aga siga äge aare, aitähhh :)

Ei leidnud täna, aga siia peab küll tagasi tulema. Ma ei tahtnud üksinda ronida ja peidukat niisama ka üles ei leidnud

Väga põnev aare, mille juures veetsime umbes tunnikese. Muidugi kasutasime ka aitajat, kuid ei pööranud piisavalt tähelepanu sellele, et ajapikku on seda parandatud ja lapitud, seega pole ta enam väga täpne. Kuid visadus viis sihile ja ülilahe aare sai leitud. Tänud!

Kui Kristjanilt küsisin, et kas teeme selle aarde juures ka peatuse, sain vastuseks, et siin kohe peame tegema. No okei siis :D Põnevus kohe tõusis. Mina kui ronimistujus tegelane läksin abivahendi järgi, kuni teised juba ringi vaatasid. Airil oli õige koht leitud, nii et kinnitasime koos abivahendi ja proovisime asjast aru saada. Saab teha nii ja saab teha nii. Õige loogika oli kohe selge, aga et just täpselt nii see aare seal oli, oli siiski suureks üllatuseks. Vist kõigi suust peale Kristjani, kes selle varem leidnud oli, kostus ahhetamist. Oleksin siin üksi ikka mitu-mitu tundi veel veetnud, ma arvan :D Väga lahe aare, aitäh!

Oksa aida juures loobusin lõplikult tossudest ja vahetasin need kummikute vastu. Ka siin läks tarvis omajagu koostööd, et kavalast lahendusest läbi hammustada. Ning kui see leid lõpuks tuli, siis oli küll ohohoo… Ei ole võimalik :) Väga huvitav teostus, meeldis ja aitäh!

 4 

Neid aardeid ei ole just palju, mille mitteleid mul piltlikult pinnuna taguotsas on. Ikka ja jälle meenus see aare mulle ega andnud rahu. Olen peast läbi lasknud vähemalt seitse versiooni selle kohta, kuidas see aare tegelikult võiks peidetud olla. Panen need ritta ning üks mõte on parem kui teine ja teine on loogilisem, kui esimene. Kujutan selgelt endale ette, kuidas ma kohale minnes lihtsalt avan aarde kõige imelisemast kohast, mida eales näinud olen. Jah, seda kõike võib paremal juhul juhtuda unes. Tegelikkus on aga see, et ma olen sama juhm ja nõutu, nagu siin viibides ma olin ka kuue aasta eest. Kuulan teiste häid ja mitte just nii häid mõtteid ja siis hakkas Kristjan meiega sisuliselt külma ja sooja mängima, et kes siis õigele kohale kõige lähemal oli sai sellest teadlikuks. Ah ma ei tea mida ma siin luuletan. Ega vist poleks seegi kord leidu kirja saanud, kui meid poleks ninapidi sisse topitud. Noh võibolla ma liialdan siin pisut aga sigalahe aare on ikkagi ja nüüd ma vähemalt selle aarde kohta enam luupainajaid ei näe. Aitäh Sven!

Me tükk aega poleerisime,mina sinna üles ronida ei tahtnud ja Dauno ka mitte. Kirvetasime abivahendi. Kirvetasime ka tegelikult peiduka stiili. Siiski võtsime kõne ,mis kinnitas meie arvamust.Pärast proovisime veel ühte varianti,mida oleksime järgnevaks rakendanud ja ka see tuvastas peidukoha. Tänud

 5 

Ega midagi tavapärasest Oksa aida külastusest ei erinenudki: ikka kohe üles abivahendit tooma. Seejärel tunnike tolmus rullimist ja lae all turnimist, iga põrandalaua kahtlustamist ning oksakohtade torkimist, et siis aitaja jälle sama targalt üles tagasi viia. Aga kummalisel kombel ei teki siin vastumeelsust ja trotsi ning koju jõudmise ajaks on juba genereeritud vähemalt kolm uut ideed, mida kontrollima minna tahaks. Mulle väga meeldib see aare, kuigi pole leidugi. Järgmise korrani!

Uhh jah... Vist kolmas kord siin olla. Aegade jooksul on palju muutunud. Isegu uus ürshoppen on platsi nurka tekkinud. Abivahendini ei küündinud, saime ühe vihje ja ka siis oleksime äärepealt minema läinud. Õnneks oli seekord kasu minu põikpealisusest ja lõpuks ometi saime selle meeletult vahva aarde logitud. Kui peitja veel logisid loeb siis tea, et igakord kui me mõne Sinu aarde leiame siis täname Sind südamest meile pakutud rõõmu eest. Kahju, et Sinu kunstiteosed on samamoodi praegu loetud nagu Bach'i muusikashedöövrid.

 2 

Ait oli rahvast täis, kuid see mulle eriti korda ei läinud.. lendasin ka sekka ja peagi selgus, et seltskonnas leidus teisigi GC huvilisi. Peale esimest hoogu otsustasin siiski abivahendi üles leida. Pisike lisa abivahendi kasutus ja kerge sirutus ning üleval ma olingi. Õige abivahend osutus veidi ootamatuks, kuid peale väikest vaatlust suutsin ta lubavalt paika sättida ja uus otsimise ring algas. Noorte seltskond kahtlustas mind veidras rituaalis ja mõned hakkasid ööbimiskoha valiku headuses kergelt kahtlema. Peagi nad siiski harjusid ja tegid mulle lihtsalt rohkem ruumi. Lõpuks jäi mulle ühe noore neiu läheduses miskit kahtlast siiski silma ja seesam avanes. Suurepärane peitmine. Tänan.

Ikla-Oandu rattamatka raames

 5 

Siin aidas olime juba ühel ilusal kevadpäeval üsna pikalt mediteerinud, kuid aardeleiuni see tookord ei viinud. Olime natuke kurvad, et oma juhuse mööda lasime, sest aimasime juba ette kui raske on suveperioodil siia löögile pääseda nii, et maja tühi oleks.

Täna olime LK 110 aardeid otsimas-leidmas ja kuna juba nii lähedal aidale olime, siis loomulikult tulime ka taaskord siia. Esimene emotsioon oli rõõm, sest autosid parkimas polnud ja saime rahulikult tegutsema hakata. Mitme kuu jagu geotarkusi olime lisaks endasse talletanud ja seekord enam lihtsaid lahendusi ei otsinudki, vaid hakkasime kohe kavalamate kohtade peale mõtlema. Otsingute käigus sai oldud püsti, kikivarvul sirutades, istudes, pikali nii kõhuli kui selili, põlvitades, roomates ja võib-olla veel mingis asendis. Ühe heal hetkel midagi kahtlast märkasime, nüüd oli vaja vaid see asi lõpuni lahendada. Nikerdamist oli tükk aega ja pidime ikka autost ühe abivahendi ka tooma enne kui aardekarbi lõpuks kätte saime. Rõõm oli suur, et sellega iseseisvalt hakkama saime ja kelleltki abi küsima ei pidanud. Täname peitjat laheda aarde eest!

 10 

Tegime siin puhkepausi, kõikidest RMK majadest tundub just ait mulle kõige ägedam :). Ja no need erinevad aardeotsimislood on siin ju ka omaette teema... :D

Kirjas. Väga kaval peidukas

Olemas.

Juba abivahendi leidmine oli paras peavalu. Ei tahtnud pääsukesi tülitada. Ka abivahendiga sai kõikvõimalikud kohad läbi songitud. Oli juba tõsine tahtmine loobuda, kui Erki õige koha peale sattus ;) Väga lahe aare

ÄGE! Vajasin aitajat ja ilma selleta oleks küll mitteleid tulnud. Suurepärane lahendus, mulle väga meeldis.

Peale rabamatka läks nii hästi, et avastasime eest tühja aida ja seda ümbritseva platsi. Valisime selle siis oma ööbimiskohaks.

Mul nii häid mõtteid ei olnud, et ilma plaan B-ta oleks saanud. Seega tuli ikka aitaja teise abivahendi abil alla tuua. Esimene etapp oli selge. Olles välistanud mitmed vähetõenäolised ja ka mitmed mõnevõrra suurema tõenäosusega kohad, oli aare aga ikka leidmata. Arvol oli aimdus kus aare on ja tuli nüüd ise ka vaatama. Aga vot ei olnud seal aaret. Siis vaatasime mõlemad veel ringi kui Arvo õiget asja märkas. Tiimitööna saime kenasti logiraamatule ka ligi. Suurepärane idee ja teostus!

 5 

Jah, ma ei teagi, kas ma oskan seda aaret üldse üldse nii palju kiita, kui see seda väärib?

Maastik 1,5 on selgelt alahinnatud. Siinkohal saab see aare hävitavat negatiivset kriitikat! Ja siin see kriitika nüüd ka lõppeb :D

Mu jaoks see aarde peitmisviis on leidlikkuse tipptase. Nii mööda aju tavalisest sirgjoonelisest mõtlemisest. Üldiselt kipub aju nii mõtlema, et kui ta esimese hooga välja ei mõtle ja silmad ei näe, siis tuleb sama rada uuesti korrata ja põhjalikumalt, kuni nägijaks saab. Vahel harva suudad ka end koguda ja uue nurga alt läheneda. Aga siin peab aju loogika nagu kahekorra keerama, et sellise teostuse peale tulla. Üks parimaid peitmisviise, mis ma kunagi kogenud olen. Sügav kummardus.

Mis kehvasti, see uuesti. Sai jällegi umbes 40 minutit otsida- nagu ka eelmisel korral- ei jäänud mitte kui midagi kahtlast silma. Abivahendi järgi ei hakanud samuti ronima, kuna nüüd oli ka see mingi madal redelilaadne toode kadunud, mis 3 kuud tagasi seal veel alles oli. Autos vedeleb küll mingist ajast meetrine puupruss, mida olen ronimisel abivahendina kasutanud, kuid lakapealne pisikesi linde täis, päris tihedalt voorisid pääsukesed seda vahet, ei läinud segama. Käisime vahepeal 'Päkapikumetsa' aaret otsimas ning peale seda tagasi. Proovisin mälu järgi meenutada, kuhumaani see abivahend ulatus ning... nüüd siis ilmutas end kiirelt. Ei ole midagi öelda, tõesti hästi peidetud. Tänud!

No ei ole ju kuskil, vaatad siia, otsid sealt. Oih...siis ta ongi. Väga kaval peidukas. Tänud peitjale!

Suht geniaalne. Kahju jah et redelit pole kohapeal.

"Äkki seal linnupesas on aare?"

"No linnupesas ju ikka ei ole..."

"Aga äkki see linnupesa on hästi kaval maskeering?"

"Hmm..."

No vot, kui äge aare! Tuli välja, et keegi meist ei julgenud ega suutnud üles lakka ronida, seega üritasime abivahendita hakkama saada. Väike Tanel, kes meiega kaasas oli, hakkas juba otsimisest tüdinema, mistõttu kirjutasin Tanelile (phantom): "Palun abi Oksa aidaga, oled leidnud selle küll 6 aasta eest, aga ehk mäletad", mille peale ta vastas: "Seda ei unusta :D"

Taneli vihje peale saime õigele teele ning saime aarde kätte. No on alles leidlikkust ja viitsimist! Suur aitäh!

Törts aega ikka läks. Geniaalselt vormistatud on see vigur. Aitäh.

 1 

Siiani üks kõige ägedamaid peidukohti, abimehest ja eriti vihjest oli väga palju kasu. Suurepärane teostus :)

 1 

Wow ...lihtsalt super teostusega aare. Mul ei jätku muud kui kiidusõnu. Mul on muidugi suuri raskusi lugemisega - pean vist algklassid uuesti läbi tegema. No kohe kuidagi ei saa nii, et kohe viitsiks kogu aarde info endale selgeks teha. Sellest tulenevalt sai ikka kõigepealt natuke vale kanti uuritud ja puuritud. Siis aga kui juba asukoht korrigeeritud hakkas nalja saama. No ikka kõik valed kohad tuli enne üle poleerida. Vahepeal käis 2 seltskonda matkalisi aita uurimas. Olime aga järjekindlad ja siis kui tuli leid ja said teostusele pihta - no ütleme, et mu nägu säras õnnest veel päris jupp aega :) Super, lihtsalt super :) Sellised aarded teevad geopeitusest ikka ja jälle maailma toredaima hobi :)

 2 

Hmm. Abivahendi jaoks pidi ikka kõvema maastiku raskusastme läbima, kui kirjas. Redel väga napp ja isegi mina füüsiliselt aktiivse nooremapoolse mehena pidin ikka vaeva nägema, et seal üleval ära käia. Ja lausa mitu korda käisin.

Aga ega aaret roheliseks ei saanud. No ei ole nagu neid kohti palju, kus ta olla võiks, kuid no ei miskit. Kontrollid kõik käsikaudu nii üle ja püherdad ämblikuvõrkudes kõhuli. Isegi üks kohta ja aega mittesobiv detail jäi ette, kuid see ei paindunud mu tahte ees. Ja ega ei teagi, mis seal siis olla võiks. Vaadates logisid, siis põhimõtteliselt kõik küsivad abi. Ehh. Eks näis, kas läheb siis ka abi küsimiseks kunagi, või mitte. Praegu jätan seemneks seedima :)

40 minutit proovisin ja läksin oma matkaga edasi.

Sellised keerulised purakad on lahedad, mulle sobib :) Aitäh.

Lõpuks sai selle sinise näo ka naeratama. Oli alles pähkel. Koht ilus, võib mitu korda käia küll. Tänud

No ma pakun tund, ligi tund ikka läks ära. Abivahendi otsisime üles üsna kiirelt, kuid kasu oli sellest ikkagi üsna vähe. Sest, isegi, kui ma kord või paar mõtlesin, et äkki on seal, siis ma sama kiiresti selle mõtte ka peast välja viskasin. Lõpuks siis avaldasin natuke oma mõttepoega Svenile ka, kes "käes külge" mehena kohe alustas poleerimisega. Peale seda enam kaua ei läinud ja aare sai leituks-logituks. Üsna õel teine, jah :) Aitäh!

 1 

No siin sai ikka otsida. Algul loomulikult abivahendita (no kellel seda ju vaja on?) ning pärast kas teist või kolmandat lakaskäiku (ega seegi vidin väga silma ei jää) juba abivahendiga. Ei, siia peab tagasi tulema; selle tunni jooksul suutis plika koos oma väikese tädiga väljas mingi mudaaugu üles leida, kus mängida..

No andis seda ikka otsida... Päris mitu korda sai siin neid seinu ja lavatsi jalgu silitada aga ei midagi. Pime mis pime... Viimases hädas sõnum viimati leidjale ja väikese vihje abil oli ka leid tulemas.. Enne sai sama kohta kahtlustatud aga geopimedus segas... Aitäh väikese vihje eest ja tänud peitjale! Igati põnev.... ????✨

Üks esimesi mõtteid, kus peidukas on, osutuski lõpuks õigeks ja abivahendi olemasolu tegi tuvastamise oluliselt lihtsamaks. Eelnevaid logisid lugedes pääsesime me vist päris kergelt. Tore aare, aitäh!

 1 

No nii siis! Täna selles kohas juba neljandat korda. Ei saagi aru mis toimub. Ometi ei ole me enam mingid algajad otsijad ( see oleks 800s aare logida ) aga ikkagi on see aida koht meile kuidagi väga raske . Kaks korda oleme abivahendiga mööda aita karusselli teinud ning laest põrandani kõik võimalikud kohad läbi nokkinud. Juba peas see piirkond kuhu abivahendiga ulatuda aga ei miskit. Seekord sama jama. Ei tahtnud see ait aarde asukohta meile avaldada. Kuna aga tegemist on meie 800 aardega, siis keeldus Külliki ilma lahkumast ja otsustas vihjet küsida. Helistasimegi eelnevalt leidnud geokolleegile. Olime tänulikkusest elevil ja asusime taas otsima. Ja mis te arvate taas EI MISKIT. Täitsa pimedad. Kordasin siis ise veel korra kolleegi tülitamist. (Suured tänud) Ja seal see peituski. Ilma abita oleks seekord jälle leiuta lahkunud. Mitte et see koht külastamist väärt ei oleks ja aarde omaniku Geokrahvi nipitamisest aimu ei oleks aga ikkagi oleks meel kurb ja oma pimeduses pettunud. Tänud

 1 

Rets pähkel: korralik spioonipeidik. Tänud!

 8 

Meie sügisese Soomaa süstamatka I päev (õhtu) ja viies aare.

Kui meie isiklik matkakorraldaja Mairo teatas, et meie Soomaa süstamatk algab laupäeval Mulgi heinamaalt ja soovi korral võib juba reedel paika minna, ei olnud enam küsimust, muidugi lähme reedel. Mägedes matkajana oli tal plaanis sinnasamma heinamaa kõrvale telk püsti panna ja öö ära magada, aga geopeitur mõtleb pisut teisiti :P Milleks magada telgis kui siinsamas lähedal on tore magamiskõlbulik Oksa ait ja kui sellest veel vähe on, siis siin on ju ka üks põnev aare peidus ja kui mainisin, et see ei ole kindlasti üks neist mine-ja-võta aaretest, siis hakkasid tema kõrvad ka liikuma ja leppisimegi kokku, et tuleme siia aita magama. Tallinlased said pisut varem liikuma ja kui me Tiiduga alles kuskil maakonnas aardeid tegime, hakkas juba kõnesid tulema . Esimene kõne oli üldse maru mõnus tillikas, et ait olevat vee all ja seal küll magada ei saa. Mõne aja pärast siiski tuli uus kõne, et õige lähenemistee on leitud ja ait on kenasti kuival maal ja magamiskõlbulik, aga neil on ikka maru igav ja tulgu me kiiremini. Milles küsimus, otsige see 3.5 aare üles, nii peaks paar tundi kenasti sisustatud olema ja kui ikka igav on, siis lõkke võiks ka püsti panna :) Tegime teepeal neli aaret ja võtsime siis suuna Oksa aita. Tee pealt maha keerates nägime juba aida ukse vahelt laterna valgust ja Yuko jooksis ka meid auto juurde tervitama. Aida ust avades leidsime eest Mairo ja Priidu romantikat tegemas ehk laual põles latern ja söödi lusikatega müslikooki. No kellel sellises hubases atmosfääris oli siis meeles mingit aaret otsida :P Kirjelduse lugemisest väga kaugemale ei jõutud, paari nurgatagust käidi vaatamas, aga abivahendi tõi lõpuks Tiit alla. Küsisin Mairolt, et kus siis lõke on, mille peale Mairo vastas et no üks tulesäde saabus ju just. Oeh :D Käisin varjualust revideerimas, tassisin sületäie puid lõkkekohta ja lootsin, et mehed hoolitsevad ülejäänu eest, aga lõpuks sain ikka pisut kõrval targutada ja mehed ohhetama panna, et kuule see Kerli vist ei tee sellist asja esimest korda :D Tiimitööna saime lõkke põlema, grillisime kana ja samaaegselt sai Mairo kõik südamelt ära kurta, et miks see Mari ikka kuidagi vedu ei võta jne. Jutumulina käigus avastasime, et Yuko oli ka hetkeks pingile asetatud ja tähelepanuta jäänud grillilt head-paremat omastanud. Ma polnud isegi kuri, liiati veel siis kui Mairo seletas et Yukole on kodus õpetatud, et kõike mis on kodusest diivanilauast madalamal, võib võtta. Ma oleks siin Yuko asemel pisut Tiitu tutistanud, sest see lõkkeäärne pink oli tõesti madalamal kui kodune diivanilaud :D Lõpuks oli kell niipalju saanud, et oli paras aeg aita magama kobida. "Printsessile" loovutati keset ruumi asetsev diivan ja kui olin seal pikali visanud, selgus ka see põhjus. No ei suutnud see Mairo oma nihelemisega seda päris kuivaks istuda, ikka päris niiske oli teine :D Aga matkamatt magamiskoti ja diivani vahel ajas asja ära küll. Olime kõik pikali ja vahetasime viimaseid magamiseelseid lauseid kui järsku Mairo koiku peal mootorsaag tööle pandi. Nagu missss sul viga on? :D Mairo, su viimase lause viimase sõna kolm viimast tähte ei olnud veel korralikult minunigi jõudnud kui sa juba pihta hakkasid. Niit veel hõõgus lambi sees :D Lasknud paar lammastki ära lugeda johhaidii :D Ühesõnaga, samal ajal kui aida seinad värisesid ja lakast saepuru alla kukkus, vahtisin mina lakke ja mõtlesin, et kas see Rail Baltic on tõesti juba valmis ja kuidas see siis nüüd läbi Soomaa ometi veeti... :D Hommikul ärgates mõtlesin, et ma polegi kunagi ühes kahekümne ruutmeetrises toas koos kolme mehega maganud. No sel ööl ka ei maganud :D

Hommikul panime magamiskotte kokku ja tundus sobiv aeg, et...

"Mairo kuule...."

"Noo..."

"See suur, et... See Mari vaata...

"Noo..."

"Sa temaga kunagi kõrvuti maganud ka oled?"

"Ikka olen..."

"Aaa...no selge, nüüd ma saan aru miks teil midagi välja ei tule..."

:D

Hommik algas seega uniselt, aga samas väga lõbusalt. Samal ajal kui Tiit meile võikusid valmistas, nägin kuidas matkagurmaan Mairo priimuse peal endale Inglise hommikusööki tegi. Kolme minuti keedumuna, oad tomatikastmes, tomati ja kurgiviilud...oot, misasja, peekonit polegi või? :) Sellist rikkalikku matkahommikusööki nägid minu silmad küll esimest korda, vapustav! Aga see polnud veel kõik, tema õhtusöögist räägin kuskil teises logis :)

Kuna Mulgi heinamaalt hakkas juba kõnesid tulema, läks asjade kokkupakkimisega kiireks ja viimasel hetkel tuli meelde ka abivahend tagasi oma kohale viia. Ega me seda väga ei kasutanudki, pigem vigurdasime niisama :) Laupäeva veetsime Soomaal süstade peal, aga pühapäeval ei andnud see Oksa aida müsteerium ikka kuidagi rahu, seega lootusrikaste nägud ja 20% akuga tulime uuesti siia. Väljas oli pisut valgem kui reedel, aga ega see meid eriti ei aidanud. Pärast veerandtunnist otsimist liigutasin ühte detaili ja...KURAT! Kilkasin aida all olevale Tiidule, et ma leidsin, ma leidsin, ma leidsin, aga... No ma leidsin ühe raskusastmetele vastava koha, aga aaret seal ei olnud. Katkestasime otsingud, sest omast arust leidsime, aga ju oli tops kadunud. Kuna telefoni aku oli läbi, siis peitjale kohe helistada ka ei saanud, aga kujutasin juba vaimusilmas ette kuidas ma nagu väike Myy oma punases rüüs, käed puusas, kurja näoga seisan ja haige peenikese hiire häälega peitjalt küsin et missssmõttes :D Läksime Viljandi Fellinisse sööma ja telefone laadima ja seal istudes kirjutasin ka Kristjanile, et me leidsime peiduka, aga see oli tühi. Saatsin üksikasjaliku koha kirjelduse, mille peale Kristjan kõik meie unistused purustas, öeldes et koht on vale. ********** No eks oligi liiga lihtne leid. Nüüd oli väga hea meel, et meil aida juures telo aku täiesti kottis oli ja kohe peitjale tühja peiduka asjus kõnet teha ei saanud. Mina, kellel on terve elu jooksul kokku võib-olla kaks korda häbi olnud... No küll oleks häbi olnud :D

Kuna Soomaale jäi päris mitu aaret veel, siis planeerime siia juba kevadel naasta ja ööbimiskoht on nüüd ka juba paigas :) Senikaua täname peitjat ägeda süsta-matka eelõhtu ja mõnusa pähkli eest! Aaret küll ei leidnud, aga sellest hoolimata oli meil väga tore ja hubane lõkkeõhtu ja tuleme siia hea meelega teist, vajadusel kolmandat ja miks mitte ka neljandat korda tagasi! :) Aitäh!

 1 

See jäi meile kahjuks ka abivahendit kasutades leidmata. krahv on ikka vaeva näinud. Pole parata, tuleb tagsi tulla.

 3 

No oli see alles lahe koht. Esiteks ma polnudki varem nii suurele hulgale suunatud rmk kohta näinud. Sinna võiks ju vabalt terve rühma ära majutada. Kui mina kohale jõudsin oli üks seljakott ennast juba sisse registreerinud. Õnneks omanik oli kadunud ja mina sain rahus lollustega pihta hakata. Proovisin siis kirjeldusest aru saada ja asusin abivahendit otsima. Vot see oli alles katsumus. No ei leia. Õnneks sain suunava vihje mida üldse otsin. Tegin siis pea kohal tiirlevate pääsukese saatel kolmanda tiiru ka lakale peale ja nüüd alles jäi miskit hästi peidetud vidin silma. Tagasi panin selle igatahes palju nähtavamale kohale. No aga see oli ju alles teekonna algus. Edasi tuli juba märksa rohkem pead murdma ja silma teritama hakata. Segadust veel külvas see, et tundus nagu oleks keegi ka ühe eksituse teele rajanud. Kui sellest segasest kohast sammu edasi sain, kiskus asi ikka õige põnevaks. Vot see oli alles äge teostus, kuigi jah, leidmisel oli ikka abi ka vaja. Annab ikka sellise asja peale tulla, rääkimata aarde leidmisest. Olles leiu kirja saanud, vaatasin veel teised oksa aarded ja rmk kohad ka üle ning võtsin vastu otsuse, et täna ma jään just siia aita ööbima. Lõke tulele, voodiase paika ning õhtu võis alata. Ega seal väljas ei tahtnudki eriti olla kuna kihulased tulid kiusama. Kolisin siis tuppa arvuti taha vähe nokitsema, ise samal ajal imestades, et kelle kott see siin ikkagi veel vedeleb? Südaööni oli jäänud veel tunnika, aga asjad ikka omanikuta ripakil. Kas peaks äkki kuskile teatama! Ja siis mulle seltsiline juurde saabuski, ei olnudki kedagi sohu vajunud. Selgus et üks õudusjuttude broadcaster oli metsa tulnud oma lugudele taustahelisid salvestama. Kolisime putukatest vaibunud lõkke äärde tagasi. Tema siis rääkis oma hobist, ma mulisesin vastu enda omast ja nii me siis seal poolde öösse tiksusime. Kusjuurs selgus ka veel selline tõsiasi, et tegemist on ka geopeituriga. Aastate tagusest ajast pidavat GC lehel ikka oma 25 leidu kirjas olema.

Vahva aare ja seltskonnaga vedas ka. Seega võib selle aardeleiu igati kordaläinuks lugeda. Tänud.

Minu pesa

 1 

Veel üks Oksa koht ja tõsiselt kõva oli see oksakoht meie jaoks. Algul proovisime niisama leida - ei midagi. Siis võtsime abivahendi appi ja püüdsime leida - ikka ei midagi. Hakkasime juba meelt heitma kuna tundus, et reaalselt ei ole võimalik enam sel aardel kuskil olla. Peagi aga pidime möönma, et oli küll võimalik! :) Tänud aarde eest!

 1 

Kiire leid loogilisest kohast, või...?

Üles me selle konteineri leidsime. Abivahendit kasutasime. Oli abi. Käisime üleval ja käisime all (vt. fotosüüdistust). Vahepeal püüdsime isegi kätt läbi seina toppida. Sellest abi polnud.

 2 

Ega nüüd võrreldes eelmise külastusega mingeid uusi mõtteid tekkinud polnud, aga seekord viis põhjalik poleerimine siiski leiuni. Tänud peitjale!

 1 

Kes iganes need #supergroovy-d prillid aardesse jättis, siis aitäh ning nalja oli nabani

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

Ei, ega meie polnud pimedad.. aidas oli pime.. ja külm.. ja kõht oli ka juba pikast rabamatkast tühi.. no, aega ikka läks.. aga nägijaks saime! Väga lahe teostus! Tänud peitjale.

Abivahendi ledsime ja siis hakkasime kordamööda aaret otsima. Need kes parasjagu abivahendit ei kasutanud, sõid lõunat. Otsimine käis mitmes vahetuses ja päris pikalt, enne kui leidsime.

Abivahend laka pealt alla, võileivad sisse ja otsimine algas. Niipalju kui oli nöörivenitajaid oli ka ideesid. Lõpuks köitis meie tähelepanu detail, mis kahtlane-kahtlane. Väikese urgitsemise peale saime konteinerile küüned taha. Äge aare. Tänud peitjale

 2 

Ma olin siin juba suvel vähemalt paar h Krisrjaniga poleerinud ja ennustasin mitteleidu, olenemata millest oli plaan tõsiselt ka sel korral otsida. Meeskond ja food prep koos poleerisimegi pikalt, sõime, riputasime lindudele gluteenivaba röstleiba aida traadi otsa ning jätkasime lambi-ja küünlavalgel. Otsisid innukalt nii väiksed kui suured aga mõistus sai ka koos abivahendiga otsa. Mul ja lastel oli juba kopp väga ees ja otsustasime edasi liikuda kuni selgus,et me geomobiil oli korralikult mutta vajunud. Kristjan sebis kiirelt päästjad ja kuna kell oli palju, külmaka kiskus ka, siis tegime koos lastega meeste plaani matkarajale minna maha. Allaandja ma aga ei ole ning otsustasin uhkuse alla suruda ning geokamraadilt Mardilt vihjet paluda. Ka vihjega läks aega kuni me oma geosilmad avasime aga kätte me ta saime! Meie jaoks oli see ikka väga raskelt tulnud leid ning suur seiklus. Hiljem õhtul kodus tõtsime kangi, jõime teed ja tõdesime, et vägev päev ja aare oli! Mulle need geokrahvi aarded meeldivad, nagu ma olen juba kordi maininud! :) Aitäh!

 1 

Aidast paremale esimene rada on Kuuraniidu ja aidast vasakule esimene rada on Oksa kõrts.

 5 

Oijah.. Anne hoiatas, et tuleme siia mitteleidma ja tulimegi.. "kind of". Leidma või mitte, aga hea koht söömiseks nagunii ja keerasime sisse. Eks söömise ajal käis silm, otsides loogilisi kohti(khm, sinisilmsus..), ringi. Täis kõhtudega juba sai juba tõsisemalt veeretud ringi. Peale pikemat mitteleidmist ronisin siiski ka lakale abivahendi järele - üles aitas üks väga lühike redel ja alla tulles püüdis Kristjan kinni XD. Abivahendiga mitteleidsime veel rohkem. Lõpuks tuli tüdimus peale ja otsustasime siiski edasi minna päeva peasihtpunkti - ühele matkarajale, mille nimi hetkel ei meenu :D. Mööda väikest redelit üles ja Krisjani abil alla jälle ja minek.. "nõup". Auto oli otsustanud maasse vajuda vahepeal.. Eks sai kaevatud ja lisatud lapsedki auto hobujõududele, aga mis kinni, see kinni. Päeva päästis jälle Kristjan, kes mööduva auto tulesid märgates tollele ette hüppas ja meid sikutama kupatas. Saime välja, aga liikudes matkaraja, mille nime jätkuvalt ei mäleta, poole, otsustsasime siiski kodu poole minna. Eks see autoga müramine väsitas ära küll. Ots ringi ja koju.. "nõup". Anne vahepeal tegi "kodutööd" ja ajas välja mingi vihje - tervitused Mardile :). Ja nii panime uuesti oma hädaorgu :D. Sai jälle ikka enne väga pikalt ositud, kui topsik end avaldas ja lõpuks ka logi kirja saime. Kokkuvõttes tõdesime kodus kuuma teed juues, et väga äge seiklus ja aare, aitäh!

9/25/2018 No ikka andis sahmida

Siin veetsime pikemalt aega. Ma sain isegi võileivad abiks võtta, sest kõht läks tühjaks. Oma tarkusega poleks peidikule pihta saanud, ikka liiga peidus oli, aga muidu tore koht. Tänud juhatamast!

Korra on siit juba lahkutud sinise molliga :) Tuli ikkagi õlekõrt kasutada.Kui oleks olnud plaan siia jääda ööbima,siis tulnuks tareke millimeeterhaaval pulkadeks lahti võtta.Tundub et eelmisest külastusest on mööblit siia juurde laekunud.Loodetavasti on järgmiseks külastuskorraks ka vaip siia maha rullitud :) Tänud juhatamast

Sõitsin kohale Hüpassaarest ja kruusatee keskel oli nii sile rada, et sai pikalt 90ga sõita. Jõudsin nulli ja minuti pärast oli Anne kohal. Tegime aidas lõuna ja otsisin aarde üles. Eelmine kord vist otsisime valedest kohtadest, sellist teostust ei osanud oodata. Lahe aare ja mõnus koht peatumiseks.

Leitud. Aitäh!

 4 

Kui nädal otsa vaid lihtsaid aardeid korjatud, tekib vägisi isu mõne korraliku pähkli järele. Nii me siis siia maabusimegi, valides ettenägelikult sobiva kellaaja, kus ööbijad juba teele läinud, järgmised pole veel saabunud ja päevasteks suvitajateks ka veel aeg varajane. Nii tervitaski meid inimtühi ait. Lisaboonus oli muidugi see, et seal oli mõnusalt JAHE.

Alguses saigi lihtsalt hinge tõmmatud ja inspiratsiooni saamiseks paar võileiba manustatud. Veendusime, et kohapeal olev abivahend abivahendi kättesaamiseks pole piisav ja enda oma olime ka maha jätnud. Pealegi oli aidapealne täis linnukesi, keda juba meie allkorrusel viibimine ärevusse ajas. Kaaslane arvas siis, et proovime algul niisama ja kui ikka kuidagi ei saa, läheb ta abivahendi järele. Olin algusest peale selle mõtte suhtes skeptiline, aga no mis siis ikka.

Hakkasime oma arust loogilisest ja maastiku raskusastmega sobivast kohast otsima. Vahepeal saabus jalgratastel kaks taanlast lõunapausi tegema. Vihjasime küll neile, et aidas on jahedam ja ärgu lasku nad end meist häirida, aga viisakate inimestena jäid nad siiski välja, ainult hiljem tulid korraks aita vaatama ja paar sõna juttu ajama. Nii et saime segamatult tegutseda.

Ainuke viga oli see, et sellel tegutsemisel ei paistnud mingeid tulemusi. Mingil hetkel otsustas kaaslane siiski abivahendi järele minna. See osutus eeldatust hoopis teistsuguseks ja tegi kenasti selgeks, et olime siiani oma energiat täiesti vales kohas kulutanud. Mis seal ikka, nüüd oli veidi rohkem lootust mingi tulemuseni jõuda. Peale selle, et pidin üle hulga aja taas peas kerima hakkama oma lemmiklauset: "See ei ole normaalne", hakkas peas kuju võtma ka üks võimalik mõte peiduka suhtes. Tegin isegi samme selle kontrollimiseks, kuid ei midagi.

Ühel hetkel aga jõudis ka kaaslane samale järeldusele ja tegi selle viimase sammu, mis mul tegemata oli jäänud. Koostöös saimegi lõpuks topsile näpud taha. Kaval, mis siin muud öelda. Aega ei võtnud, aga seda ikka natuke kulus, mitte just ülemäära palju, aga mitte ka vähe. Aidas oli selle aja peale ka juba minu jaoks väga soojaks läinud. Tunne aga oli hea, et see kavalpea meie eest peitu jääda ei suutnud. Aitäh peitjale!

Leitud ja logitud. Aare ilusti omal kohal. Täname ägeda teostuse eest!

Jäi leidmata.

Aususe mõttes paneme selle sinise pannkoogi siia kollaste sekka. Otsisime kuni näpud külmast punased ja tujud nullis. Ei teagi kumb hullem oli - mitteleid või tühi kõht. Igal juhul ei saanud me ei aaret ega süüa, sest meil polnud oidu mõnda võikut omale kaasa teha. Nojah, uuel talvel tuleme vast tagasi.

Edit: abivahendi leidsime, aga tolku tast meie jaoks polnud.

Kuna meil Ilmega oli Toonojal käidud, siis tulime Kuresoolt tuldud teed tagasi ning otsustasime aidas aega parajaks teha. Võtsime kohe plaan B ette. Aitaja leitud, kähku aita. Rõngas naela otsa ja otsima. Miski asi jäi üsna kohe silma, aga see kurinahk ei tahtnud liikuda. Otsisime veel, ei midagi. Vahepeal võtsin võileiva hambu ja tuulasin võileib ühes käes, taskulamp teises käes edasi. Ja siis järsku teatab õde, et kuule, see nael siin on ju veel suurem! Eh, pimedas olime aitaja vale naela otsa pannud. Uus positsioon leitud asusime uuele ringile ja nüüd tuli leid üsna kiirelt. Suur tänu vahvasti teostatud aarde eest!

 1 

Aare on päris kindlasti omal kohal.

Taas kord Oksa aida aarde juures ja taas mitteleid. Ise arvan, et peidiku asukoha tuvastasime aga aaret netu. Eks püüan omanikult selgust saada.

Vaatasime asja üle igaks juhuks, kuna ööbisime siin: kõik korras nagu Norras. Tuli küll "mööbeldada" veidi, et tünnini jõuda. Abivahendit seekord ei vajanud :D, mälust piisas(p.s. aarde nime tähistav kiri-kleeps on kolinud tünni)ja meil polnud ka liimi ühes, et taastada kunagine olukord :(

Ei leidnud.

No jah. Tuli meelde üks vaatleja aare, mida sai ka esimesel korral põhjalikult otsitud aga ikka ei miskit. No mida hekki, ei tulnud seda ahaa-ohoo hetke meil. Abivahendi leidsime küll, aga ei tuvastanud ühtki ebakõla, millest siin logides räägitakse. Vb ainult üks, aga seda kätte ei saanud. Eks kogume end ja kunagi jälle.

Teine katse ja jälle tühjad pihud, kuid seekord lubas rohkem. Hiljem, oma 100km aardest eemal, lõid lahenduste variandid pähe. Seega tuleb uuesti tulla.

Üks mitteleid ka sekka tänasele geopäevale. Tegelik põhjus selles, et ei lugenud aarde kirjeldust ja nullis oli levi olematu. Koht võrratu ja ongi põhjus tagasitulekuks.

 2 

Täna oli plaanis Kuresoo aarderetk. Et oli kaugelt tulla, et olid libedad teed, et teadsin aarde siltide järgi, et peab hea aare olema, olin juba tubli tund enne Soomaal, et seda aaret otsida.
Nagu peitja lubas, siis olin suures toas, istusin, pikutasin, või mis iganes seal kirjelduses oli. Kui mõtted olid otsas, saabusid Kuresoo matkakaaslased ja oli paras aeg võtta kasutusele plaan B.
Sellest oli suur abi. Algajale otsijale vast ei oleks, aga gk perfektset stiili teades, jäi üks ebakõla silma.
Tõesti, kõike silte ja tutte väärt asi! Päike oli juba väljas kui aidast välja astusime, nii soojalt paitas põske. See peab hea enne olema, enne Kuresoole minemast. Õhtul, peale matka, kummikuid suure vaevaga jalast kiskudes, seda nentisingi. Oli hea matk ja hea seltskond.

Mina seda aaret ilma teisteta poleks mitte kunagi leidnud. Ja siis ma poleks mitte kunagi teada saanud, et selline vahva aare üldse olemas on. Aitäh abijõule, aitäh peitjale!

 10 

Sellest Oksa aida aardest ja ka teistest geokrahvi kahekohalise arvuga "soovitan" siltidega aaretest olen juba geopeituse algusest peale unistanud aga ei ole jõudnud... Suvel oli korra sellistest mul isegi juba kahepäevane ring ja nimekiri ja kuupäev valmis plaanitud aga ära ta jäi... Nüüd kui Mari tahtis Soomaale minna siis ma proovisin kohe teda ära rääkida, et kas ta eraldaks mulle ühe tunnikese Oksa aida aarde jaoks (Maril on see juba leitud). Muidugi minul oli ka talle üks tingimus, et ei oleks mitte üks vihjepiuks! Kui tunniga ei leia tulen siia tagasi ja mõnulen edasi. Selle peale ütles Mari, et muidugi lähme, et me võime sinna õhtul kõige viimasena minna ja siis on mul aega otsida nii palju, kui kulub, et ta võtab kudumise kaasa, tal kampsun vaja teha... :) Kui kohale jõudsime hakkas juba natuke hämarduma. Katsime tee- ja võileva laua, panin küünlad põlema ja õdus õhtu aidas võis alata. Rüüpasin ka kõigepealt piparmündi teed ja hammustasin vorstileiba aga silmad kolasid koguaeg mööda suurt tuba ringi. Otsustasin, kohe abivahendi kasuks. Kampsunit ei kudunud keegi, Mari Nael istus pingi peal ja üritas oma suuvärki valitseda, sai hakkama küll... :)Nüüd võiks muidugi pikalt sellest otsimisest kirjutada, siinjuures tahaks öelda, et mulle väga meeldis pilditibi logi ja pühendusega pilt meistri tegemistest...:)Väljas ei olnudki veel päris pime, kui sai termosed kokku pakitud ja küünlad kustutatud. Peitja ees kergitan kaabut, kummardun sügavalt ja kiidan pikalt! Aitäh!

No ei ole! Ei leia. Pole teha miskit, tuleb jälle tulla.

Siin otsustasime teha natuke pikema lõunapausi. Abivahendi leidsime, aga leiule see meid lähemale ei viinud. Söödud salat ja pirukadki ei toonud uusi ideid. Kirja saime end vaid aida logiraamatusse. Kunagi siis jälle.

 4 

Nüüd logisid lugedes pole imestada,et ei leidnud.Esmatutvus objektiga on vähemalt tehtud.Pidasime siin ka oma geotuuri lõunapausi.Küll me veel siia tagasi tuleme.... nu zaajetz,pagadi:)

Abivahendi leidsime, aga aare silma ei hakanud. Hea koht söögipausi pidamiseks.

Tükk aega pusimist abivahendiga ja ilma ei viinud seekord sihile. See-eest jäi aare tagantjärele korralikult vaevama. Mis muud, kui tuleb ikka tagasi minna.

Tore koht. Sehkeldasin vist pool tundi mõnusa abivahendiga aga pimedaks ma jäin. Ju siis hea aare. Tänud kutsumast.

Tore koht. Sehkeldasin vist pool tundi mõnusa abivahendiga aga pimedaks ma jäin. Ju siis hea aare. Tänud kutsumast.

No on alles peidukas! Seda sai ikka koos abivahendiga tükk aega otsida! Enne loobumist otsustasime ühe korra veel abivahendit kasutada ja siis jäi midagi kahtlast silma. No küll oli leiu üle hea meel! Hea maskeering! Tänud!

Anni ulatas abivahendi ja tegime tavapärased ämblikuvõrkude uuringute ringid kenasti ära. Mingil hetkel tekkis õuele masin jalgrattad ühes. Õnneks keerutas masin end tuldud suunda tagasi ja sõitis minema. Perenaise pilguga sai ruumile pilk peale visatud ja nõnda lihtsalt ja loogiliselt lõpuks me näputöö alguse sai. Tänud peitjale.

 2 

Tühja platsi eest saab Karl meid tänada, sest kui olime just otsimisega alustanud, pööras parklasse bussike. Aga nähes inimesi, pöörasid nad otsa ringi ja sõitsid minema. Geopeiturile sobiv eestlase eripära. Venelased oleks kitarrid välja tirinud ja "narodnoe guljanie" korraldanud.
Anni oli käbe orav ja varustas meid abivahendiga. Määrasime otsingupiirkonna kindlaks ja poleerisime erinevaid variante jupp aega, enne kui õige ette jäi. Lahe aare, aitäh! Muidugi soovitan!

 7 

Selle paiga valisin juba eos endale esimeseks ööbimiskohaks. Kohale saabudes leidsin enda rõõmuks eest ka tühja platsi. Esimese asjana läksin aaret otsima, sest kunagi ei tea millal keegi kavatseb sama ööbimiskoha kasuks otsustada. Kuna nullist ei leidnud midagi, siis ronisin korrus kõrgemale. Päris palju pääsukesi tervitas mind kisakooriga. Võtsin abivahendi ja tagasi alla. Uuesti otsides lõi tulekese üllatavalt kiiresti põlema. 5 minutiga logi kirjas. Lahe aare, aitäh!

Pärast leidu lõhkusin puid ja tegin üles lõkke. Üks reha, mille otsa ma järjepidevalt astun on see, et ei hari ennast ajalehtedega ja loen uudiseid võrgust. Seetõttu ei ole mul kunagi head tulealustuspaberit. Otsisin autost välja kõik paberilaadsed ollused. Võib öelda, et paber võttis palju raskemini tuld kui pilbasteks löödud halud. Tuli üleval, sai ennast premeeritud õllega ja asusin aita magamisaset üles seadma. Siis juba kokkamine, söömine ja õhtu nautimine. Nüüd enne südaööd viimane logi kirjas ja tudule ära. Homme ootamas juba mitmed tõsisema maastikuga aarded.

Tulealustus materjal

 1 

Me ütlesime, et me tuleme uuesti ja siin me oleme. Hommikul suundusime väikesele tuurile Sandra küla ja Kuuraniidu aaretele. Mõtlesime nii, et kui nendega hästi läheb siis otsime aita ka. Nii läkski. Ja selle aarde juures tekkis korra ikka tunne, et no mis toimub, kas tõesti jälle ei leia aga siis äkki lõi silme eest valgeks ja ma märkasin midagi! Ja käes ta oligi, tagantjärgi võib nüüd öelda, et kui sentimeetri kaupa uurida siis leiab ka ilma abivahendita :)

 3 

Peale 3 tundi möllamist abivahendiga ja ilma, tühja kõhuga ja pärast söömist, lõpuks loobusime. Võta või ait palkideks lahti, no meie ei leidnud midagi.

Aga kuna on meie kandi aare, siis küll me veel tuleme tagasi...

 1 

Sai nii istutud ja kõnnitud, ronitud ja roomatud. Ei olnud ka aitajast kasu. Lihtsalt ei olnud meie päev täna. Redelijupp oli täna kellegi poolt sinna jäetud ja jäi meistki.

 1 

Pärast paljusid luhtunud käike nüüd lõpuks leitud! Oli ikka päris raske pähkel meile! Päris puhtalt me siiski seda ei leidnud. Saime Algiselt kaudse vihje, mis meie rappa läinud mõttekäiku taas realistlikumat teed mõtlema pani. Kokku kulus meil ägeda aardeni jõudmiseks neli abivahendit, kui kogu otsinguprotsessi arvestada. Nöörist oli meile palju kasu, aga jäi väheseks ka. Väga uudne aardeteostus, kuid samas ikkagi tuttav käekiri! Suured tänud!

 1 

Kahjuks jäi seekord leidmata :( Ei olnud ka abivahendist kasu. Eks proovib mõnikord uuesti.

 1 

Loomulikult pole see tavaline aare! Aitäh [cherub] :)

 1 

Selle aardega läks meil vist kõige kauem. Igal pool sai roomatud ja igal pool sai ronitud ja kõike sai näpitud. Kõik see tasus ennast lõpuks ära ja saime logid kirja :) Mulle aare meeldib, tänud peitjale!

 2 

Aega võttis, aga asja sai. Oleks ehk rutemgi asja saanud, aga Priidu "abistavad vihjed" olid pigem segavad. Ei saa küll nõustuda, et tegemist on tavalise aardega... aitäh!

 1 

Leitud. Tänud peitjale!

 1 

Diskreetsuse huvides - leitud ja logitud. Aitäh!

 1 

Ei saanud me siin hakkama 1,5 maastikuga. Samuti tuli abivahend välja otsida :D Sellegipoolest läks ikka aega, aga Margus ta lõpuks avastas. Aitäh!

 5 

Vihjet aarde kirjelduse juures ei pea üldse lugema. Sellepärast ongi see seal imelikus keeles, et kohe välja lugeda poleks. Kes nupule vajutab, on ise süüdi. Et tüüp, kes Uugametsalt kogemata sinna satub ja geopeitusest teadlik on, leiaks ka selle topsiku üles. Tegelt ei pea vihjet üldse torkima, sest kirjelduses on kõik öeldud.

Vastuseks puutetundlikule, et kas lootust on veel mõnele uuele huvitavale aardele:

Midagi ei luba aga mõtlen sellele.

 7 

Siinse aarde ülesotsimine oli tegelikult kogu ettevõetud tripi peaeesmärk. Ja oi millised ootused mul siin selle aardega eelnevate logide pinnalt üleval olid, kujutasin ette, et siin läheb otsimisele terve päev ära ja et kogu see majasisu läigib pärast meie poleerimist nagu prillikivi ja otsimine ise koosneb vähemalt poolest päevast põlvili ringiroomamisest ja kõikvõimalikes asendites mikroskoopiliste pragude uurimisest ning kui lõpuks tops käes, siis suurest rahulolust ja sai-ära-murtud-see-oksa-aida mõnumullist olemisest ei otsi vähemat nädal aega juurde ühtegi uut karpi…

Tegelikkuses läks nii, et Laur tõi abika, tegi sellega ühte asja kahes kohas ja käskis mul seejärel topsi välja võtta. Ja selle kõige peale kulus kokku vast 10 minutit ning minule ei jäänud muud, kui ainult pika näoga käed rüpes seejärel põrandale istuma vajuda ja ohata et mida me nüüd edasi siis oma ootamatu vaba päevaga teeme… :D.

Väga kaval lahendus aardel ja nii vinge, et me selle ikka üles leidsime :). Lihtsalt… kuna see nii ruttu juhtus, tekkis tunne nagu lasteaeda oleks ema ülekohtuselt vara järgi tulnud ja meie jäime seetõttu kõige überimast mängust poole pealt ilma :D. Enda süü muidugi, oleks võinud ju vähem kiiresti leida, aga ikkagi… Nii et jah… ei tea, kas kas oleks palju peitjalt paluda, et kuskile sama muhedasse tekiks veel üks aida-aare? ;). Noh, nagu uueks katseks või nii. Praeguse aidaka eest igatahes suur aitäh, oli väga tore. Ja mälestuseks üks pilt ka, võrreldes Mummi aastatagustega oleks meie siin nagu nende soovitud kevadel käinud…

 2 

Maris hoiatas juba ette, et ta on logisi lugenud ja siin võib meil minna pea terve päev. Võtsimegi siis selle aarde päeva põhieesmärgiks ja vaba aega oli meil kõvasti. Kuna kogemusi juba on mikro aarde otsimisega suurema ehituse pealt, siis ei hakanud väga lolli mängima ja suundusime üpris kohe pööningule abivahendi järgi. See käes, läks aarde leiuni vist paar minutit. Ma olin isegi natuke pettunud, et nüüd nii kiiresti saime :) Ootasin midagi palju hullemat :P Aga jaa...ilma abivahendita tekkis mul isegi õige idee aga ei usu, et oleks seda nii naljalt üles leidnud. Kahju et vihjed palju muutunud on...oleks tahtnud teada kas esialgse infoga ka üle oleks leidnud :)

Aga igatahes suured tänud peitjale väga hea aarde eest ja mõnusa koha tutvustamise eest! :)

Vihje kirjelduses uues kuues.

 2 

Mnjah. Mõtlesin kodus järele ja läksin uuesti ja leidsin vaat et isegi liiga kiiresti (napilt alla 1 min vaid läks). Väga tore peidukoht. Suured tänud geokrahvile!

 1 

Olen logidest aru saanud, et tegemist on raskelt leitav aardega, seetõttu olen sellest hoonest rahulikult lihtsalt mööda sõitnud. Seekord aega oli ja otsustasin siiski pilgu peale heita. Lifti kõrgemale korrusele abilise juurde ei leidnud ja hoone sise- ning välivaatlus eesmärgile ei viinud. Avastasime küll peidukoha, milline tundus olevat tehtud täpipealt filmitopsi jaoks, kuid see pesa oli tühi ja koht seega vale. Kui sinna kanti jälle aarete juurde jalutama satun, eks siis puhka siin jalga ja otsin edasi.

 1 

Üks koht tundus kahtlane ja seda ma seal usinalt poleerisin. Kuna see mind sihile ei viinud, siis võtsin vihje abiks. Seejärel juba üle viie minuti ei läinud. Väga mõnusa teostusega asi. Üldse pole häbi, et eelmisel korral ei leidnud. Tänud!

 6 

Oksa ait ei anna ikkagi rahu. Teine katse. Ruum on juba päris tuttavlik. Saime teada, et seinapraod on paksult täis talvituvaid kärbseid, leidsime igasugu nurgatagustest liblikaid. Üle said vaadatud-katsutud kõik naelad seintes, uuritud lääpas ukse ehitustki, põrand ja lagi tunduvad nii lakoonilised, et seal pole justkui midagi vaadatagi. Painajalik. Pea on täitsa tühi. Ideed on otsas. Lapsed olid algul küll hasarti täis, aga tüdisid ikkagi ruttu. Veidi taskulampidega varjuteatrit mängitud, tuli siiski tõdeda tulemusetust. Tundub meile hetkel liiga raske pähkel - ilmselt on geokogemust ka tagasihoidlikult, et aaret avastada. Jätame selle aarde mõneks ajaks mõtlema. Tahaks ikka võidukalt ilma vihjeta üles leida. Ait jääb meid siis möödasõidul mõtlema ootama...

Uitasin Soomaal ja jätsin teate nii aarde logiraamatusse, kui ka onni külaliste raamatusse. Rõõm näha, et külastajaid seal onnis ikka käib. Kui kõik need inimesed oleksid geopeitusest teadlikud ja aarde ka leiaksid, siis peaks küll aardes logiraamatut üsna tihti vahetama.

 3 

Tore, kui vihjet kasutatakse niisama lobisemiseks :)

 9 

Oksa aida aardest lugenud, äratas see kohe huvi. Algis käis juba hommikul ärevuses üksi vaatamas. Seinast tuli otsimise käigus esile mitmeid eksitavaid libaardeid. Salajase operatsiooni katkestas üks võrriga kohale maandunud lobisemishimuline muguvanamees. Teine katse koos kõigi pereliikmetega toimus õhtul. Marssisime sisse lootusrikkalt, sisendades positiivseid kinnitusi ning tehes läbi samu totrusi, mida meie eelkäijadki. Taskulambivalgel tiirutasime ruumis ringi, kuni meie edutu otsimise tegi veelgi edutumaks uuesti võrriga kohale sõitnud vanamees. Suure hädaga saime segajast lahti, ning jätkasime ruumis ringi hiilimist. Lõpuks lapsed tüdisid ja tuli lihtsalt koju ära sõita. Proovime peatselt uuesti. Põnevus on suur ja unetust ning rahutuid mõtteid jagub päevadeks, kuni meidki kord võit tabab.

 1 

Mitu pead on ikka mitu pead. Palju kõneainet pakkunud aare tuli pärast vaatlusi, kompimisi ja abivahendiga mõõtmisi lõpuks päevavalgele. Ei saa öelda, et kõik väga kiiresti ja libedalt oleks läinud, mõtlesime ikka päris kaua, kuid seda suurem oli rõõm logiraamatut lõpuks käes hoida. Suur-suur tänu väga kavala aarde eest!

 1 

Selle aardega oli omajagu põnevust. Vaatasin algul niisama ringi ja katsusin mitmeid kohti kuid ei midagi. Siis ronisin abivahendi järgi, ikkagi ei midagi. Tegelikult isegi katsusin seda enda teadmata kuid siis jäi üks nn pisi asi märkamata. Korraks lõi isegi silma särama, et ongi käes, vale häire. Siis põhimõtteliselt loobumas viisin abivahendi tagasi ja jääbki seekord leidmata. Mõtlesin et kasutan ka viimase õlekõrre ära, saadud vihjete järgi oli leid sekunditega. Kirusin ennast, et kui pime ikka võib olla, nägijaks saamiseks kulus tund ja veerand. Väga äge peidukas ja tänud peitjale.

 1 

Võtame eelmise logi sõnad tagasi – hoolimata sellest, et arvasime „käekirja“ tundvat läks siin ikka oluliselt üle tunni. Otsimise ajal jõudsime kosutada vaimu värskete lehtedega ja keha kaasasolnud toidupoolisega, aga sellest polnud kuigivõrd abi. Alles siis kui võtsime appi autos ja taskus olevad abivahendid õnnestus leida. Vinge peidik, au ja kiitus peitjale!!!

 1 

Ehhee, selle kohaga on nii, et mõistlik on aarde peitja sõnu tõsiselt võtta. Veetsime 5 minutit aidas ja käes ta oligi. Geokrahvi aarded mulle meeldivad!

 1 

Olime juba ammu jälginud selle aarde käekäiku, lugenud kõik logid ja vaimselt valmistunud rünnakuks. Välja tuli hoopis teisiti. See aare oli meie geopäeva põhieesmärk. Kohale jõudes suundusime objektile Tarvo ja Jaak suurt kambrit üle vaatama, meie aga tõime niikaua abivahendi. Tegime täpselt nii nagu öeldud ja saime mis lubatud. Asi käis nii kiiresti, et lausa kuidagi imelik, olime ikka valmistunud suuremaks püherdamiseks. Aga mis siis ikka, see aare ka nüüd leitute kirjas. Täname laheda teostuse eest!

 1 

See oli tänase päeva eesmärk, sõbrad olid sellest juba aasta aega õhevil rääkinud, olime lugenud logisid ja valmistunud-valmistunud ... Kohapeal üks plaanidest toimis laitmatult. Ma vist ei valeta öeldes, et viie minuti pärast ...

 2 

Alustasime oma päeva lõuna paiku Võrus ja pidime lõpetama Klaara Manni puhkekülas, et seal õhtul veel grillida. Teel olime juba mitmed aarded üles otsinud ja tahtsime juba õhtule saada, kuid otsustasime, et Oksa aida teeme veel kindlalt ära. Kuna Laidoneri juures tuli küllaltki kiire leid ja siin Agu ronis nagu orav kohe aida peale abivahendi järele, siis mõtlesime, et küll saab siin ka kiirelt. Vanasõna ütleb, et ära hõiska enne õhtut. Otsisime sentimeeter haaval läbi kõik lae, põranda ja mööbli, kuid ei midagi. Idee oli meil õige nagu pärast selgus, kuid teooriast üksi on vähe kasu. Vahepeal tuli üks auto sinna. Agu peitis abivahendi kiirelt ära, kuid autos olevad inimesed ei tulnudki aita vaatama. Äkki olid ka geopeiturid :) Vahepeal suutsime juba üle mõelda, et kas see ikka on üldse õige nael. Oli oli õige. Siis võtsime vihje appi ja saime kinnitust, et oleme õigel teel. Kui nüüd uuesti aita läksime, siis saime ka aru miks me varem ei leidnud, oma viga täiega. Rõõm oli suur, kui logitud saime. Väga lahe asi, kiidame ja soovitame.

 3 

Kolmas katse. Tulime realiseerima eelmise külastuskorra järel tekkinud ideid. Krt. Ikka väga hea aare. Vaatan otsa ja ikka ei näe, kuigi oli aimdus mida otsida. Seekord ei läinud veerandtundigi. Täitsa ajaülejääk tekkis, nii sai veel Toris järgmist aaretki külastatud. Suured tänud geokrahvile !!

 8 

Öösel jõudsin siia ja olin õnnelik, et leidsin eest tühja ruumi. Suure õhinaga jahtisin kohe umbes kaks tundi aaret, võttes otsingute käigus kõiki varemleidjate piltidel nähtavaid poose ning palju rohkem veel. Plaan B läks käiku kuskil teise otsimistunni algul, pikemas perspektiivis aga andis see mulle vaid rohkem võimalusi üle mõtlemiseks :D Lõpuks sättisin ära magama ja mõtlesin, et ehk on hommik õhtust targem. Ei olnud. Kohe tund aega ei olnud. Siis hakkasin vihjet ekspluateerima, sedagi sain lausa kahel korral teha, vahepeal veel ligi tund aega pimesikku mängides ning imestades kui loll ma ikka olla oskan. Seal toas on umbes poolteist miljonit varianti kuidas mikroaaret peita ja julgen pakkuda, et kestahes muu peitja oleks asja lahendanud arvatavasti ühel vähem kavalatest viisidest. Tuleb tunnistada, et minu mõte ei tahtnud kohe kuidagi õiges suunas liikuda. Abivahend on ka viimase peal ja lisab aardele veel tublisti väärtust. Oleksin aasta aarde valimisel kõrge hinde andnud kui vaid varem Viljandimaale jõudnuks. See on tõeline pärl ja tõsine pähkel samaaegselt. Sobivalt ööbimiskohas, et saaks otsinguid järgmisel päeval jätkata kui kohe matsu välja ei jaga :o) Suur tänu + kiidusildid!

Leidude ja mitteleidude suhe on päris korralik. Lisasin aardele vihje, millest võib kasu olla.

 3 

Mis abivahend, kui raske see ikka olla saab - sellise suhtumisega lendasin lootusrikkalt objektile. Olin seal oma aja ringi mütanud kuid mittekuimidagi silma ei hakanud. Tegelikult võib ette rutates ära öelda, et otsisin õiget asja kuid peitja oli veel kavalamalt asja lahendanud kui mina mõtlesin. Edasi siis jõu ja ilu numbrid, õnneks vorm on nii hea, et kõrguste vallutamine oli lihtne ja abivahendi leidsin kiiresti. Alla oli vist isegi raskem saada kuid õnneks gravitatsioon teeb endiselt oma tööd... Nii ma siis seal mõõtsin, nii seest kui väljast kuni olin vist juba lolliks end mõõtnud. Soovisin logisi lugeda, leviga oli tuuga kuid kuidagi sain lehe ette. Läksin uuesti mõõtma kuid ikkagi mittekuimidagi. Meeleheites hakkasin helistama kuid kuna levi ei olnud siis ega rääkida ei saanud õieti kellegagi ja kohe katkes kõne ära. Kuid nagu ikka, kurda oma mure, ühtegi vastust saamata sa leiad tihti aarde ise üles, nii ka täna. Kaval, nu kohe väga kaval peidukas. Aitäh, jälle geopeidikute näited peas aarde võrra rikkamad. Tänud kvaliteetse aarde eest, super töö ;)

 2 

Tuli ka minul aitajat kasutada, et aare üles leida. Lõpuks polnud ka aitajast erilist kasu ja aare õnnestus leida üsnagi juhuslikult.

Leitud toredate kaaslastega. Aitäh peitjale.

 1 

Sõitsime "ümberhüpetele" päris mitmel eesmärgil: milkowitchi sünna oli tähistamata, aare leidmata ja emadepäeva lilled korjamata. Niisiis: meil läheb seal pimedani välja aga võta näpust, aare näitas end kohe, kui kohale jõudsime. Suurest rõõmust jooksin aidale paar tiiru peale ja edasi. Grillisime kodus ja lilled tulid oksa küüni juurest kaasa! Väga hea peidukas, tänud!!!

 1 

Katse number kaks ja käes ta meil ongi! Seekordne otsimine jäi päris lühikeseks, kuigi olime valmistunud korralikult - grillvosrtid tulid isegi kaasa, et nälg silmanägemist ei viiks. Aga peale aardeleidu polnud lihtsalt veel kellelgi kõht tühi. Peidiku suhtes olime seda asukohta kõik kaalunud, kuid talvel ei hakanud see silma. Seekord olid mummil kõige teravamad silmad... Tänud vahva aarde eest!

 7 

Pagan, oskab see mees ikka üllatada! Aitähh!

 12 

Plaanisime targu siia ööbimise, et selle otsimise kallal pikemalt maiustada. Praeguse ilmaga veeaugus asuv lõkkekoht ja taevast sadanud lõrtsi-vihma segu ei mõjunud küll kõige julgustavamalt, nii et korra proovisime "kiirelt ära leida", et äkki läheks ikka mujale edasi. No ei, peagi hakkas jahe, tuli lõke üles teha ja autojuhtimist välistavad soojendavad võtted käiku lasta. Polnud ju Kadrit kusagil oma tee ja pirukatega... Eks mõlemad täiskasvanud hiilisid vahepeal, vorst kahvli otsas, aida seina äärt mööda ringi, või otsustasid puhata kusagil nurgas, selili pingi all. Lapsele ei tundu see juba ammu kummaline, pigem igav. Isegi lõkkekartulid said juba söödud ja noorim geopeitur sooja kotti kinni pandud. Üks leitud kahtlane asi ei andnud rahu, nii et geokõne Hannesele tuli ka veel viimasel viisakal tunnil teha. Ei puutunud see asi sugugi asjasse, nagu selgus. Nagunii oleme siin ka hommikul, äkki jätkaks homme? Õnneks ei hakanud me siiski proovima, kas sellises olekus uni üldse tuleks, sest Hanno sattus lõpuks varanduse otsa. Juhhuu, kuidas me selle peale kohe ei tulnud :) Hommikul koristasin aida ära ja vedasime kaasa (lausa Lätti) kogu hiirtest näritud toidulaua. Kevad käes, koligu õue juba! Üks pakk närimata võid, tatar ja mõned teepakid jäid lauale. Ehk püsib nüüd puhtam. Suur tänu peitjale, ootused olid logidest kõrgeks aetud ja ega me pidanud pettuma!

eelmised käisid üle 2 a tagasi ;)

 3 

Oksa küün ja kõrts sai juba läinud suvel vallutatud, nüüd siis oli kord Oksa aida käes... Mõnel meist oli seegi aare juba aegade algusest logtud, seega oli Mentoril üpris lõbus jälgida teadmatute inimeste tuhinat mitmel tasapinnal ;) Õnneks ei läinud tulemuse saavutamiseks üle mõistuse palju aega- geosilmad on siiski juba teatavas mõttes treenituse saavtanud ;) Doping kuuma tee ja pirukate näol olid kah kindlasti abiks ;) Aare sai logitud ja meie nimed raamatusse kantud :) Ja kiidusõnad autorile :)

 9 

Kes kaotas ära kaunid valged sõrmikud? Kui omanik juhtub olema siit seltskonnast, siis võtku minuga ühendust!

Ja nüüd Oksa aita sattumisest kah.
Varustasin end sooja jope, kinnaste, kuuma teetassi ja kuhja Kivi pagari saiakestega ja sättisin end tugitooli mõnusalt istuma. Oli algamas etendus- "päälinlased aidas". Oli, mida vaadata, oli, mida kuulata. Ja üldiselt peavad nad tänama ilmataati. Oleks väljas kraade u 10 rohkem olnud, otsiksid nad vist siiamaani. Kuumast tassist hoolimata hakkas külm. Ja kuna aktiivset otsimist ma kaasa etendada ei viitsinud, siis pikapeale hakkasin ma nende tegevust pisut piirama. Kui ikka liiga mõttetu tundus juba. Neile au andes, aarde leidsid nad ikkagi ise. Lastes minul ikkagi mõnuga külmetada. Ilmselt karistus mulle liigse asja nautimise eest. ;) Kokku kulus vist aega üle kahe tunni. ;)
Aidas olnud kaetud laud aga on ilmselt ületanud "parim enne" tähtaja ja oleks vajanud utiliseerimist. Polnud aga logisid lugenud ja arvasin, et äkki omanik kuskil ligidal. Ei revideerinud ka hoolega, mis seal laual siis oli üldse. Äkki tasuks tõesti ära visata? Oleks aidas meeldivam...

Kelle omad?

Lauake vajab koristamist..

 2 

Meile teine katse. Otsimisaega sai kasutatud ka grillimiseks ja einetamiseks, hea mõnus katuse all einetada. Sellest korrast jäid meile tühjad pihud ja täis kõht. Tagant järgi on meil tekkinud juba järgmised ideed, mis jäävad järgmiseks korraks. Täname!

 4 

Oi jummel, mingi tunni panin kindlasti siin hakkama. Ka aitaja tõin alla. Uhh, jäid silma ka paar-kolm vidinat, mis võivad aardega seotud olla, kui nendest mu jõud mõistliku rakendamise korral ja ilma erivahendeid kasutamata üle ei käinud. Mis jutt see on, et hea teostus, ma küll ei märganud midagi sellist :). Tegelikult mõtted ikka täiesti otsas. Kõige murelikumaks teeb mind see, et tõenäoliselt ei ole tarvis midagi ära lõhkuda, aga teisiti ma seal enam otsida ei oska :). Aga no kogun end ja mingi aeg jälle.

Miki ja Merle

 2 

See aare oli päeva nael. Otsimise ajal "tulistas" Priit kaameraga pildistada nagu kuulipildujaga. Aga õnneks ei läinud kaua aega. Suure kamba geopeiturite ees polnud aardel pääsu. Kuigi mul endal ei õnnestunud peidukohta avastada, siis ometi kahtlustasin ka seda kohta. Kui ma rahulikult üksi oleks otsinud, küllap ma oleksin selle leidnud. Kui on aga selline "sipelgapesa", nagu meil, siis on ülesanded justkui ära jaotatud ja ainult ühele jääb õnn peidik avada. Pärast leidu tähistasime koos EV aastapäeva. Oli vahva koosolemine! Tänud peitjale siia kutsumast!

 8 

Olin küll pealtvaataja rollis, aga sain näha huvitavad otsimist.

 4 

Priidul oli aare leitud ja ta valmistas end juba pikalt etendust nautima. Autos arendasime erinevaid teooriaid tänase otsinguala kohta ja otsustasime seekord ühele neis truuks jääda, kuna eelmised ei viinud sihile. Anne ronis kribinal-krabinal laka peale abivahendit tooma. Saime natuke otsida, kuid Priidu pettumuseks tabas noorem silm peagi aarde asukoha. Peale aarde leidu asetas Anne lauale Eesti Vabariigi lipu, süütasime küünlad ja tähistasime väikese einega Eesti iseseisvuspäeva. Tänud.

 4 

Kuna pool meeskonda oli seal juba varem käinud, siis võis välistada paljud kohad ja järgi jäid vaid mõned uurida ja nii ta leitud saigi. Olin juba arvestanud juttude järgi, et seal läheb kaua, aga vot 10-15 min. Meeldis. Tänud.

 9 

2 autot on piisav rahvahulk, et Vabariigi sünnipäeval Oksait lahtivõtta, idee tuli Mikilt! Ainsana oli leid meist Priidul, kuid see oli vaiksem kui vaikus... Miki jagas Priidu eelmised 3,5 otsimisetundi meie vahel ära ja saime ajaks kõik 30 minutit! Aeg läks käima! Kribasin kärmelt abivahendi järele, nonii igaksjuhuks... Kuna eelmine kord oli tund meie autol siin osa kohti hästi vaadeldud, katsutud, poleeritud ja need ei viind kohe kuskile, siis seekord muutsime taktikat. Võit tuli meie ekipaazi, ei läind vist seekord 10 minutitki, einoh teretore aare, saab auga väljateenitud kiituse minupoolt! Sorry Miki, et sul rohkem mängida ei lasknud, usu endal kah tiba kriibib, et niuke kähkukas täna... aga tänu saad kutsumise eest! Katsime Vabariigi sünnipäevaks laua, lipu ja küünaldega, tore on elada Eestimaal, palju õnne kõigile!

 1 

Tänane esimene. Aega läks,aga asja sai. Tänud!

 1 

No päris tore otsimine! Oli tõsist uurimist-puurimist, sai kõvasti itsitada ja ei puudunud ka lendavad aardeotsijad(need pagana lavatsid lõpevad ju vahepeal ära, jõuad sa kogu aeg siis jalge ette vaadata). Õnneks elavjõus kaotusi ei olnud. Üks lendaja sai kinni püütud enne maandumist ja teisele jäi meenutuseks vaid pisike sinikas, kui sedagi :).
Igal juhul aardele saime kamba peale näpud taha. Ütleks, et jälle üks tutti väärt asi!!!
Aitäh aardepeitjale! Head uut geopeitusaastat kõigile seiklejatele!

 8 

Kui tahtsime aida aaret otsima minna, siis küll ei osanud oodata, et talv meid sedasi üllatab. Kuni Läti sillani oli autotee hästi sõidetav, sest keegi tore sahk sõitis meil täpselt ees ning lasi meid viisakalt parkla juures mööda. Edasi olid teeolud juba natuke ektreemsemad, kuid ei midagi väga hullu. Aida leidsime kergesti. Olime seda maja juba mõni aasta tagasi uudistamas käinud tänu ühele sündmusele ja tänu ühele toredale seltskonnale... Sumasime kambakesi maja juurde ning siis algas meie "vaatlus". Leppisime alguses kokku, et abivahendi järele enne ei lähe, kui tunnike möödas. No see tunnike läks nii ruttu, et lõpuks närvid ei pidanud vastu ja Karl käis sipsti abilise järel. Aga ega me targemaks küll ei saanud. Leidsime igasugu muid petekaid ainult. Vahepeal sõime juustusaiu ja jõime piparmünditeed, mis targu sai kaasa võetud, kuid isegi täis kõhuga ei saanud me sellest pähklist jagu. Mis siis ikka. Kirusime seda pimedust, mis toas valitses ja lubasime soojemal ja valgemal ajal uuesti tulla. Ega me väga löödud ei olnudki. Aida juures võiks edaspidigi kokku saada. Tänud geokrahvile! Tagasitee osutus aga põrgulikuks kannatuste rajaks, sest meie olime oma autoga esimesed, kes pidid olema saha eest. Iga kahe-kolme meetri tagant pidime auto kinni pidama ning Karl kojamehi puhastama. Avastasime, et see on päris tiheda liiklusega tee, sest Mummi auto taha ilmus veel üks buss ning maastur. Keegi neist ei tahtnud esimesed olla... Enne Tori maanteed otsustas siiski maasturijuht, et ta võib mööda minna küll. Nüüd siis!? Soomaa keskuse juurest koju oli juba parem tee, kuna keegi tuli meile oma väikese punase autoga vastu ning tegi meile "sooned sisse". Läti silla juures poleks nagu sahka käinudki! Nii paks lumi oli. Terve sõidu aja olid mu närvid ikka viimseni pingul. Proovisin küll seal tagumise istme peal kuss olla ja lasta juhil rahulikult tegutseda, kuid ega see hästi ei õnnestunud. Ma ei tea, kuidas Karl vastu pidas. Koju jõudes ütles ainult, et järgmine kord, kui tahad midagi öelda, siis räägi parem anekdoote...

 5 

No tegelikult meeldiv seiklus või kolme pere matk lumisesse jõulumetsa.Lastel oli lumesajus lõbu laialt ja meil laeka otsimisega tublisti tegemist. Aga ei leidnud. No, tuleme siis kevadel tagasi. No, oota sa geokrahv!

Teel aita.

Ait sajus.

Talverõõmud.

Auto välja kaevatud.

Teine auto ka alles.

Ooh, kodus!

 3 

Kui olin just Hobusega ühele poole saanud, siis helistas Hannes ja meelitas Oksa aita otsima. Kunagi varem olin selle aarde seltsis juba edutu tunnikese veetnud ja veendunud, et siin tuleb raskekahurvägi kohale ajada. Tee oli kole libe ja kohale sõites oli mure, et jõuaks vaid enne kohale kui Hannes aarde tagasi jõuab peita. Sündmuskohale saabudes oli Hannes veel alles ja isegi ei teadnud, kus aare on. Eks siis tuli jõud ühendada ja otsima asuda. Punnis see aare vastu, mis ta punnis, aga sellise seltskonna, kellel Eestis kambapeale kokku 6500+ leidu, vastu ta siiski ei saanud. Kui õige idee tuli ja pirni põlema lõi, siis tuli leid ise juba sekunditega. Ilus töö, tuleb tunnistada. Soovitan igatahes. Aitäh peitjale.

 9 

Jaa. Matu ja Paavo logid on tõepoolest inspireerivad. Mina tabasin end ühel hetkel toast, kus laud ja kaks tugitooli, üksi. Meenus Majakovski:

...Двое в комнате:
я — и Ленин,
фотографией на белой стене.

Ok, mina olen olemas, aga kus on Lenin? Tanel ei tulnud tol hetkel arvesse, tema trampis lae peal ja otsis abistajat. Lenin on Poolas? Šušenskojes asumisel? Siis mingil hetkel sadasid sisse Tanel ja Levia. Ja siis - nagu Matu juba ütles. Esimene mõte oli olnud õige, aga me ka ei olnud piisavalt süstemaatilised. Siis tuli pilditibi ka sama mõtte peale ja siis olime juba süstemaatilised mis kole. Ja siis ei jäänud aardel ka enam midagi üle. Kontrollisime telefonilogidest järele - 52 minutit pärast Kuuraniidu parklast väljumist oli logi kirjas. Pole sugugi paha, kui Matit tsiteerida. Tänud ka nähtud vaeva eest!

 1 

Eks see oli teada, et siin saab ikka kenakesti aega veeta. Proovisime kõigepealt ilma abivahendita, tulemus puudus. Siis läksime, või noh, läksin abivahendi järele, mida sain ka päris kaua otsida. Ja ega sellestki suurt kasu polnud, sest aarde leidmisele see lähemale ei viinud. Siis saabusid phantom ja pilditibi ning otsingud jätkusid. Lõpuks hõiskas pilditibi ühe mõtte välja, mille kontrollimine paljastaski aarde. Tegelikult ju imelihtne! Aitäh, muidugi soovitan!

 6 

Nagu ma Kuuraniidu logis selgitasin, startisime siiapoolsusse 06:30, et enne õhtust tööotsa Otepääl see kuulus ja keeruline aare üles otsida. Või vähemalt otsida. Sest ka mitteleid pole häbiasi. Või nagu Raivo Taevatee logis tabavalt tõdeb: "Valedest kohtadest on ka tore otsida, saab lemmikhobiga kauem tegeleda" :-D
Olime end Kuuraniidus soojaks otsinud, või õigemini kiiresti leidnud. Oksa aida ust paotades oli esimene selge siht ja tungiv füüsiline vajadus enne geoaktiviteeti hommikust süüa. Süütasime eeladvendiaegse küünla, lõime lahti Geokrahvi jäetud tänuväärse külalisteraamatu ja asusime seda lihavõileiba ning salatit nosides läbi veerima. Kõrvale oli rüübata kella üheksane õlu. Kuigi soe tee passinud hulga paremini, aga seda selles tares ei pakutud.
Nagu sellisel puhul ikka, maitseb söök värskes õhus ülimalt hea, aga samas vilab ikka silm juba vaikselt ringi - kas siin või seal, kas selle sees või tolle peal. Küünal põles, toit haihtus, silm seletas. Vaikne ja õnnis oli olla, just nagu peitja on mõelnud.
Kui keha kinnitatud, algas töö, geotöö. Lugesime kirjeldust. Plaan B välistasime vähemalt esimeseks tunniks. Hakkasime otsima. Silmadega, kätega, hingega, kõrvadegagi. Seistes, sirutades, rulludes, silitades, kombates, katsudes, paitades, meelitades, pisut ehk kangutadeski. Mõtiskledes, arutades, välistades, jälle mõtiskledes, analüüsides, aimates, eeldades, meenutades ja tuletades. Möödus esimene veerandtund. Mustast masendusest polnud veel haisu ega varjugi. Üks eristuvus köitis mu tähelepanu eriliselt, aga ka kahe käe ja meelte koostöö ei allutanud seda objekti mu tahtele. Üks mõte, üks idee teise järel sai läbi arutatud ja proovitud. Ikka ei miskit. Aga plaan B peale me veel jätkuvalt ei mõelnud. Siis tuli Marje välja plaaniga, ma ei teagi, mis täht see võis olla, ilmselt kuskil tähestiku keskel juba. Nimetame selle tinglikult plaan M-ks. Idee vääris küünlaid (millest üks ka meil jätkuvalt tarekese laual põles) ja nii asusime seda teed läbi käima. Ega väga kaugele ei jõudnudki, kui sai selgeks, et moor on kullasoonele sattunud. Bingo! Opaa! Hurraa! Jäkkpott! Jahuuu! Hõissaa! Jipi-jipi-jeee-jeee! Hollarii! Vautsti-vau! Juhhei!
Nüüd olin lõpuks päris kindel, me otsingud on lõppenud sel rindel. Stardiajast oli kulunud 29 minutit, teeme pooltund. Kui vähe pikem jutt kirjas nii logi- kui ka külalisteraamatus, turnisin lakka, plaan B juurde. Abistaja oli selline nagu olin arvanud. Küll selgus alles hiljem päevapeale, miks see just täpipealt selline oli nagu oli. Sest me ei pidanud seda sihtotstarbekalt ju kasutama. Rõõm oli suur, et eesmärk täides ja seda plaaniga A või noh, plaaniga M.
Mis ma oskan lõpetuseks kosta. Alustuseks ehk tuhat tänu peitjale 5+ idee ja teostuse eest! Just midagi sellist me lootsime ja ootasime. Aare oli peitjale kohaselt ja asukoha valiku tõttu ideaalses korras. Müts maha, sügavad kummardused, jalgade suudlused ja veel kord tuhat tänu siia lahedasse tarre kutsumast ja väljakutset pakkumast. Soovitan mitte soojalt, vaid lausa palavalt ja AA 2014 silti on see topsik kindlasti väärt.

Hommikusöök-jook

Külalisteraamat

Parkla-peller-grillikoht

Naabertalutajad

Leiurõõm on jagatud rõõm

 2 

Kiire ülevaatuse järel otsisin lambid välja ja Mikk ronis abivahendi järele. See polnud päris õiges kohas, vaid veidi madalamal. Samal ajal leidsin suurest toast hulgaliselt huvitavaid kohti, mida silitada-näppida. Abivahend kulus igatahes marjaks ära, mitmed kohad said roomates-veeredes-küünitades-rippudes üle katsutud.

Aega ei mõõtnud, aga otsimisega kulus umbes tunnike ära. Vahepeal rüüpasime teed ja sõime. Leid tuli traditsiooniliselt alles siis, kui Mikk auto käimapanekuga ähvardama hakkas. Vägev! Aitäh!

 2 

Mulle see ait hakkab meeldima. Tunnike vast poleerisime teist kolmekesi enne kui loobusime. Abivahend tegi asja veel keerulisemaks ja pani üle mõtlema. Soomaal on mul veel palju aardeid noppida ja ait koos temas peituva aardega külastamisväärt. Mina tänan.

 8 

Aarde peitmise protsess kestis mitu aastat. Lõpplahendus tuli endalegi väga ootamatult ja üllatuslikult. Kuna siin mängus pea iga aarde juures võib lugeda logiteateid, milles väidetakse kiireid ja lihtsaid leide ja isegi mõistatused lahenevad lenneldes, siis abivahendi juurdemõtlemine oli küsimärgi all, sest mängijad on minu silmis endist täiuslikud geeniused loonud. Teine mõte oli see, et mõni ehk ikka ei leia niisama. Ei saa ju nii õel olla. Abivahend tuleb.

Selline see aare sai. Täiesti tavaline aare. Null on ehk kolm-neli meetrit mööda, kui maa-ametit vaadata. Sel suurt tähtsust pole, sest kirjelduses on kõik öeldud ning aarde leidmiseks navigatsiooniseadmeid kasutada vaja ei ole.

 2 

Vaatasin korraks ringi, noeitea, sooritasin kärmelt ahviliigutused. Mõõtsime, silitasime, paitasime, roomasime, turnisime, kangutasime... Ei tule rohkem tegusõnu meelde! Oli mitu head kohta aga tühjus vaid. Lõpus ei saanud ise ka aru, kas abivahend oli vajalik ja kas tavaaare, kust mõõta, kas õige nael ja ei tea, mis veel, nulliring, seega hetkel tänada ei saa...

 2 

Esimesel katsel ei saanud tulemust kirja. Isegi aitajat ei saanud kätte. Mitteleid ruudus. Lahe.

 4 

Oeh, ei teagi kohe, mida ma saaks Martini suurepärasele kokkuvõttele meie saagast selles kohas lisada. Panen siiski kirja selle sündmuste jada selliselt, nagu ta minu pilgu läbi toimus. Tegu ju ikkagi selle retke staar-aardega, number üks põhjusega, mis meid novembrikuu kalgis rõskuses Soomaale vedas ja kuidagi ei tõuse käsi leitud-logitud stiilis märget siia riputama.

Avaldamisest alates oli selge, et siin on tegu millegi üsna erilisega, kuid seda, millist ajalist ressurssi see meil nõudma saab, ei osanud kumbki selgelt ette kujutada. Kui me lõpuks kohale jõudsime, oli ammu pime ja kell õhtusse veerenud, kuid enne kui sai asuda rahulikku matkaõhtut veetma, asusime lampidega vehkides usinalt kõiki maja prigusid valgustama.

Tõdesime, et meil on laud, meil on pingid, meil on toolid, põrand, seinad ja lagi - üks maja nagu maja ikka. Õigepea sai teha tutvust ka ülemisel korrusel elava naabriga, kes oma abistava käe meile lahkelt ulatas. Kutsusime ta meie juurde ettekäändega hubast õhtut nautida ja asusime sihikindlalt otsima.

Mis järgnes, töötaks ideaalselt tummfilmina inimese hullumisest - ilma heli ja kontekstita oleks sellisel filmil ilmselt tõsine potentsiaal saada psühhiaatrite seas oluliseks õppematerjaliks. Keset pimedaid metsi ja mülkaid seisab maja. Maja seinas on nael, kuhu külge kinnitatud riistapuuga üritavad kaks meest vahelduva eduga välja võluda aardelaegast, seda ennekõike läbi erinevate puitpindade süstemaatilise poleerimise.

Võetakse appi uus abimees, nimeks Jääger. Jääger pakub küll sooja ja innustab uusi mõttelende, kuid mõistuse nürinedes ei jää lõpuks üle muud kui manada üles lõke ja seda põrnitsedes mõelda, et kuskil selle maja piires on mingi müstiline varandus, mida me kätte ei saa. Vahel käib üks, vahel teine jälle toas, riputab abistaja naela otsa, teeb mõned liigutused ja naaseb lööduna tagasi sooja tule äärde. Nii me lihtsalt koos vaid vaikime...

Uinuda on raske. Teadmine, et kuskil, võib-olla sentimeetrite kaugusel, on aare, ei luba rahulikult olla. Vähemalt on minu uni märkimisväärselt pikem kolleegi omast, kes minu ärgates autos juba ma-ei-tea-mitmendat ajalehte loeb. Novembrile täiesti kohatult kumab taevast mingi tulekera. Kohe ei teagi, kas peaks põlvili viskuma ja valgusejumalate poole palved teele saatma...

Aare on ju ikka veel peidetud meie eest. Mõned katsetused veel ja eelmise õhtu mustad mõtted hiilisid tagasi pähe. Selleks hetkeks olime nullis veetnud üle 15 tunni ja otsustanud, et enne me siit ei lahku, kui aare käes.

Vahepeal sõitis meist mööda keegi, kelle me tuvastasime kui aarde peitja enda, mis andis uue innustuse jätkata. Oma mõtetega olime samas nii surnud seisus, kui veel olla saab, nii et tuli kasutusele võtta abikõne kogenumatele koleegidele. Sealt saime piisavalt vajalikku infot ja motivatsiooni, et edasi pressida. Natuke pusimit ja lõpuks ometi saabus selgusehetk.

Ligi 16 tundi nullis veeta on meie jaoks selgelt uus rekord. Pärast logimist ja esialgse olukorra taastamist oli iga kord peidukohta nähes tunne, et "Kuidas #£%¤ me seda ei näinud!?"

Ei aga kokkuvõttes on lahendus ikka täiesti uskumatult hea ja ei ole mingit kahetsust, et see ettevõtmine tehtud sai.

Kestvad ovatsioonid

Vahime tõtt

"Keegi elab siin!?"

 3 

Tunnistan üles oma vahelejäämise aidast mööda sõitmisel. Läksin ja veetsin pea viis tundi Lemmjõe keelemetsa matkarajal kalu kimbutades. Kala ei saanud aga eks ma õpi ka alles.

 25 

Pärast mitmeid seiklusi pimendatud Soomaal pöörasime viimaks sisse oma selle retke suureesmärgi, Oksa aida juurde. Hoiatan ja vabandan juba ette, et sellest tuleb üks pikk, lohisev ja kohati seosetu heietus, aga see aardeotsing tekitas nii palju emotsioone, et kuidagi tuleb need endast välja saada. Lühiversioon neile, kes seda pikka jura lugeda ei viitsi: "LEITUD-LOGITUD!" Aga nüüd pikemalt...

Esimene emotsioon: "jess, koht on vaba!" Pärast pikemat tiirutamist pimedatel ja poolvõõrastel kruusateedel, kus varitsevad ootamatud augud, lombid ja võib-olla ka metsloomad, tekkis paras kergendustunne, kui selgus, et nüüd saab puhkama hakata. On ju Oksa aidas olemas kõik väsinud matkajale tarvilik - katus pea kohal, seinad tuule eest kaitsmas, lauad, toolid, lõkkekoht puudega, "asutus" jne. Tassisime esmase kola autost tuppa ja asusime ringi vaatama, et kus see aare siis ka olla võiks.

Eks tegelikult võis arvata, et ega me sealt niisama midagi ei leia: näppisime mööblit, kopsisime oksakohti, piilusime mööbli alla ja tegime igaks juhuks ka mõne tiiru ümber maja. Selge, tuleb tuua abivahend. Nagu ikka sellistel puhkudel, haaras Rudolf initsiatiivi ja väikese ähkimise ja puhkimise järel oligi abivahend käes. Mõõtsime naelte pikkused üle ja hakkasime rakendama. Kõvasti rakendasime ja roomasime, nii et kraevahe saepuru täis ja sõrmenukid katki. Ikka ei midagi. Lugesime logisid ja selgus, et on võimalik leida mingeid "kahtlaseid kohti". Mõtlesime, et me oleme seni ainult ühe leidnud ja see polnud ka teab mis kahtlane. Proovisime keskenduda kahtlastele asjadele ja kus nüüd hakkas neid alles tulema. Mõnda tuli kontrollimas käia kõrvaltoas, mõni vajas tööriistade rakendamist, mõni lausa õuest valgustamist. Mõnest ei saa siiamaani aru. Aga aardele need küll lähemale ei viinud.

Ühel hetkel hakkas päevaväsimus siiski tunda andma ja vahepeal sisustasime oma aega lõkke tegemise, toidu valmistamise ja inspiratsiooni ammutamisega, aeg-ajalt mõnda mõtet kontrollimas käies. Tunnid tiksusid, mõtted liikusid, aga edutult. Omamoodi oli see nagu harjutus mõtete ja maailmapildi reorganiseerimisekski - oled siin justkui keset eimidagit ja samas maailma keskel. Üleval on tähed ja täiskuu ning vaikus on nii täielik, et omaenda kõrvade undamine ei lase mõtteid koondada. Sinu ümber on tuba, kus on neli mööblieset, neli seina, üks uks, põrand ja lagi ja AARE. Aga aare on peidus, sa pead ta välja teenima. Kui sa tahad leida AARET, siis sa pead teda mõistma, mõtlema nagu tema peitja mõtles, et sa peaksid mõtlema, kui sa tahad olla selle aarde vääriline. Kustusid söed ja kustusime meie, kumbki oma nurka magama, lootuses, et ehk ilmutab aare end unenägudes.

Hommik oli külm. Isegi minu taktikaga "Yo dawg I herd you like sleeping so we put a sleeping bag in your sleeping bag so you can sleep while you sleep". Maakeeli siis kaks odavat magamiskotti üksteise sees. Ettenägelik, nagu ma olen, mässisin end kaasavõetud sulejope sisse ja varjusin autosse ajalehti lugema, kuniks kolleeg ärkab. Mingi hetk nägin ka naabermaja elanikku, kelle võbisevat küünlakuma eelmisel ööl märganud olime. Püüdsin ette kujutada, et kuigi mulle meeldib vaikus ja omaette olemine, siis üle paari (öö)päeva niimoodi üksinda, ilma elektrita ja küünlavalgel, täielikus vaikuses keset metsi, soid ja rabasid vist küll hakkama ei saaks. Väga tugev isiksus peab olema. Või valikute puudumine.

Paar tundi hiljem pistis ka kolleeg pea urust välja. Hommikune hallus oli taandunud, taevas hakkas selginema ja päikegi piilus aeg-ajalt pilveserva tagant. Paistis tulevat ilusa ilmaga päev, täis uut lootust. Vaatasime eelmise päeva lahingutandri üle ja tõdesime, et oleme justkui kõike juba poleerinud. Mis kamm see on, otsitavat pinda on ehk kaks ruutmeetrit, millest peaaegu poole saab juba maastiku raskusastme põhjal välistada? Pidime endile tunnistama, et kuna oleme nullis juba kuueteistkümnendat tundi, valgust on veel ehk viieks tunniks ja plaanis oli veel mitut aaret külastada, vajame mingitki õlekõrt, et surnud seisust üle saada. Õnneks leidus abivalmis kogenum ja targem kaasvõitleja, kes oli valmis meid natuke õiges suunas tõukama ja uut lootust andma. Lisaks sõitis peagi vist mööda peitja isiklikult, tekitades veelgi suurema tungi asi kätte saada. Edasist ei saa nüüd väga kirjeldada, aga veidi vähem kui poole tunni pärast saatiski meie ponnistusi lõpuks edu!

Eks tagantjärele sai muidugi mõeldud, et jah, me märkasime õiget asja ja ei osanud sellest tol hetkel veel midagi arvata; et meil oli ka õige mõte, aga me polnud selle läbikontrollimisel piisavalt metoodilised. Kokkuvõttes jõudsime teha umbes kõiki võimalikke valesid asju, enne kui õige asjani jõudsime, ometi on peitja jaganud nii palju juhiseid ja vihjeid, et kõik peaks olema vormistuse küsimus. Vot see ongi kvaliteetaare, kui sa tuled nulli, sul on olemas kõik vajalikud tööriistad ja hunnik vihjeid ning suudad veeta suurema osa ööpäevast asja lahendades, leides vahepeal ka täieliku vaikuse, mõtteselguse, hingerahu ja elu mõtte. Aitäh selle kõige eest!

 5 

Peitmise päeval jätsin aita paksema vihiku nende jaoks, kes seda paika niisama külastavad. Üks huvitav lugu pajatas sellest, kuidas sellesse paika oli jalgsi jõutud Lelle raudteejaamast. Tegemist polnud vist geopeituri(te)ga.

Huvitavaid lugusid oli veelgi.

 1 

Peen värk on..aga võtab teinekord leiva ligi ja nokitseb edasi:)

 1 

Siin saame tänada Priitu visaduse eest, mis viis lõpuks leiuni. Ühineme tunnustajatega. Täname peitjat!

 1 

Leitud teisel katsel. Aarde leidmine võttis meil ikka aega aga leitud täitsa kogemata tänu tähelepanelikkusele.

Tänud peitjaile :)

 4 

Ägeda puhkekohaga on tegemist tõesti. Puhkasime Alexiga kohe mönuga. Nagu peitja soovitas läksimegi suurde tuppa ja vaatasime ringi. Ronisin ka lae alla ja tõin aitaja. Ja siis puhkasime aga suurema mõnuga, istudes, seistes, kõndides ja isegi pikali olles. Nii möödus aeg kui linnutiivul ja meie olime sama nõutud kui asjaga alustades. Kuna Alex oli leidnud nii mõndagi põnevat, siis otsisime aga hoolega edasi. Olingi just mugavalt üht kohta poleerimas kui aida juures peatus auto ja saime abiväge Priidu, Tiiu ja Mardi näol. No edasi käis veel tihedam poleerimine ja seda kohe ikka toppelt mönuga :D. Kui abivägi oli juba loobumas ja äramineku mõtteid heietas ... kroonis otsinguid edu. Oi oleksite te näinud kuidas leid annab leidjale tiivad :P, red bulli pole vajagi. Tänud paari tunni sisustamise eest kaunil Soomaal :D!

teel, eelmise aasta kevadel laius siin vesi ;)

 1 

No see aare on küll ikka aare,mida silmad ei näe ja mõistus ei võta!Sai tutvutud laheda kohaga,istutud ja vaadeldud..kõnnitud ja lamatud..siis veidi tuulutatud ja otsast peale alustatud nii abivahendiga kui ka ilma abivahendita.Seda peab küll ütlema,et õnneks oli abivahendile mineja olemas Rainise näol. Märkamatult sai tunnikese järel teine tund ja mõeldes eelnevate logidele tekkis halenaljakas tunne peale mõttest,et kõrvaltvaatajale on seal ikka küll mida vaadata,sest ta saaks ikka hea kõhutäie naerda. Lõpuks nentisime kaotust aga otsustasime naasta uue ja värskema olemisega ning ka väikese piknikukorviga.Huvi suur naasta sinna taas! Tänud!

 1 

Plaanisime seda ka natuke otsida, aga juba tee pealt oli näha, et seal parasjagu midagi tehakse. Trandulett oli maja ees, päraluuk pärani, kummut oli aidaukse vahele tõstetud. Arvasime, et ju nad seal midagi asjalikku teevad, ja ei hakanud tee pealt maha keeramagi.

 2 

Sai kõike tehtud kaks tundi mis kirjelduses kirjas on, kuid aare jäi leidmata :( Eks järgmine kord jälle :D

 4 

Alguses üritasime niisama. Palju neid variante ikka olla saab. Aga no ei jäänud midagi kahtlast silma. Varsti olid mõtted otsas ja tuli minna abivahendi järele. Väikese akrobaatika järel oli see käes ja sai tarvitama asuda. Otsingupiirkonda kahandas see tunduvalt. Need vähesed kohad, mis sõelale jäid, said mitmekordse hoolikusega üle kontrollitud, aga aare jäi sellest hoolimata peitu. Ligi tunniajase tuuseldamise järel otsustasime alla anda. Viisin abivahendi oma kohale tagasi ja suundusime mõne jõukohasem aarde poole.

Sellest mitteleiust on nii palju aega möödas.. et valusad tunded on kõik tuhmunud. Nüüd oleks aeg uuesti minna ja värskeid emotsioone saada :)

 7 

Peidukoha raskusastet teades, ei teinud ma isegi alumist ust lahti ning suundusin kõrgustesse. Kiirelt leidsin mingi kummalise vidina, kuid olin nõutu. Mingi hetke uurisime-puurisime edasi, kuniks otsustasin antud aarde kohta infot ammutada, oma nutiseadmest. Ahh sa nuga....asi selge tagasi kahe jalaga maa peale. Tegime oma vajalikud mõõtmised ja nii umbes kordades, kus selge pea langes nukralt masendusse. No ei ole ju ometi enam kohti kuhu poleks vaadanud, silma teritanud või õhku ahminud. Ja lõpuks ta meile ennast paljastas, peale ligi tunniajalist otsingut. Sellist leidmis rõõmu pole ma juba ammu kogenud. Vaevalt olime suutnud konteineri taas oma urgu paigutada, kui märkasime mugusid...või siis mitte...tegemist siiski kaasvõitlejatega. Päris naljaka olemisega sammusime aidast välja, üleni tolmused ning saepuruga kaetud nagu kaks hamstrit, kes hiljuti oma urus uinakut teinud. Ei tea siiani mis meid too kord selle aarde puhul aitas, kas algaja õnn või juhus...aga midagi nii nutikat lahendust annab juba üle trumbata. Tänud!

 8 

Vot sellist geopeitust me tahtsimegi :) Siia on peidetud aare, nii hästi peidetud, et ei leiagi esimesel katsel üles. Veetsime mõnusad tunnid tulemuseta. Juba eelmiste leidjate logisid lugedes tekkis suur huvi, et mis geokrahvil seekord varuks on. Sellepärast ju kohalegi sõidetud sai, et AA kandidaat. Ahjaa, tegelikult algasid meie otsingud siin üsna ebatavaliselt. Sest selle asemel, et meile edu soovida, ütlesid eelmised otsijad - Seda aaret te küll ei leia! Ära sõnasid, justkui must kass oleks meie eest läbi jooksnud. Täname peitjat! Võib olla saame seda veel korduvalt teha.

 8 

;) Kuuraniidu aare on kui lakmuspaber Oksa aardele... Leiad Kuuraniidu ja logid vaid selle, oledki pannud märgi maha, et siinkandis liikusid ja mis iganes põhjusel Oksa aaret ei leidnud, ilma mitteleiulogi kirjutamata.
Mina ei häbene kirjutada ei mitteleiulogi ega ka leiulogi. Eriti selle aarde puhul poleks see teps mitte piinlik. Kahjuks, õnneks saab seekord hakkama vaid ühe kriipseldusega.

Tulime Kuuraniidult ja esimese teona sai tehtud lõkkeasemele tuli üles. Et pärast pikka pingutust aidas oleks võimalik sooja vorsti süüa ja sooja teed lürpida. Tuli tehtud, said lapsed-naised aita ja ega mehedki aida taha läinud. Kuulasime põhjalikku ülevaadet Hertzide eelnevast kogemusest seal ja noh, põgusalt kaesime kah üle. Tundus mõttetu poleerida.. Istusime, juurdlesime... ja hakkas mõistlik tunduma kasutada abistajat. Abistaja kättesaamiseks oli vaja omakorda abistajat ja abistada abivajajat. :D
Abivahend käes sai mõneks ajaks mõistus otsa. Nagu ketikoer keti otsas. Näed midagi, aga kett ei ulatu... keerad tagukäpad väljapoole ja kaapad... kaapad küll, aga kätte ei saa.. ;)
Nii leidsingi end ühel hetkel (ja teised minu) kirjamargina kõhuli lavatsi all logisid-kirjeldust lugemas. Eks seal oli hea ju varjus mõtteid mõlgutada- kosmosehelid-kiired-lained olid ahistatud ja omad virvendused ei kadunud tühjusesse.
Ronisin välja ja hakkasin tõsiselt juurdlema. Teised kah. Mnjah... mõtelda on mõnus, eriti kui sellele järgneb lahe aardeleid. :P

Uhhh... nimed kirja ja vorste sussitama. Vat sellise rahuloluga hinges on see eriti mõnus tegevus! Päris pikalt istusime hiljem aidas, tuulevarjus ja lihtsalt olime...

Aitäh suurepärase aarde eest! Ja üle pika aja oli väga mõnus koos olla...

Kuldses sügispäikeses...

 4 

Tegime enne otsima asumist tule üles. Seda mitte aidas vaid ikka õues. Seekord tegime meie Kadriga all lolli nägu ja Hertz läks redeli järele. Tuli abistaja abiks võtta. Ka siis jätkus igavesti veider tegevus. Näiteks mingil hetkel oli Kadri lapiti kõhuli maas nagu postmark, ise pead pidi lavatsi all ja väitis, et loeb logisid. Noh oli kuidas oli, lõpuks oli ohhoo efekt. Seekord võiks öelda väga hea teostus tunnustatud autoriteedilt. Tänud.

 1 

6 pead on ikka parem kui 3 pead, seega seekord saime enda üle uhked olla aarde leidmise puhul. Igati vahva aarde teostus.

 14 

Seda aaret tahtsin ma täna kindlasti otsida. Intrigeerivad logid lugesin juba kodus läbi ja tekkis tahtmine enda silmaga üle vaadata, mis värk on. Veerand tundi otsisime niisama, siis läks Karuonu abilise järele. Ega see kah esiti just häid tulemusi ei andnud. Seal aidas peaks kaamera olema, et saaks vaadata, mismoodi inimesed otsivad seal :D.
Karuonu oli ka mingi hetk peadpidi kuskil all, seliti põrandal ja vähkres ringi :D Mina käisin abistajaga ringi. Mingi hetk tekkis idee, mida Karuonu edasi arendas ning päeva pärl oli leitud. Ehhhh, see võtab senini näo naerule.
Kõik teie, kes te liiklusmärgi või sillaaluseid aardeid peidate või muidu salatikarpe metsa viskate, teile peaks olema kohustuslik enne üks Viljandimaa tuur teha ja vaadata, kuidas geopeitus oma eheduses välja näeb. Tavaline aare, koordinaatidel, kõik on öeldud, kus aare leida ja mida me tegime kõik see pool tundi seal? :D
Aasta aare, soovitan ja kõik muud jutud. Geokrahvi topeltgarantii :) Aitäh ja kummardused!!

 1 

Pool tundi tuhlamist igast asendist, ait jäi küll oma kohale aga kahjuks ei leidnud. Peab varsti teisele katsele minema.

 9 

Tagasiteel Viljandist pealinna poole tekkis küsimus, kas minna otse või väikese ringiga. No ikka ringiga, kuis siis muidu, kui nii ahvatlev paluke saadaval on. Kohale jõudes hakkas eredaim täht taevas end juba minekule sättima ja välja tuli otsida lisavalgus. Siis kratsisime suures toas juba kukalt ja tegime esmase ülevaatuse eesmärgiga ehk saab kuidagi ilma abivahendita. Vaimuvaesed, nagu me oleme, jõudsime üsna pea arusaamisele, et tuleb vist ikka vaadata, mis vidinat meil vaja peaks minema. Teoreetiliselt arvasime, et kirjelduses olev jutt on GP lehele riputatud nagunii vaid otsija segadusse ajamiseks ja kindlasti ei tasuks seda puhta kullana võtta. Aga kuna me hakkama ei saanud, siis tuli see raskem osa ette võtta ja üleval ära käia. Asi käes, uurisime-mõtlesime edasi. Ja mõtlesime kohe kaua. Kindlasti pool tundi, sest kui mõtet ikka ei ole, siis seda lihtsalt ei ole. Ei ole ka kuigi kerge olla rõngastatud, piiratud liikumisega ja piinliku täpsusega nöörimööda käia (kooselajad saavad aru küll, millest jutt), kuigi teistpidiseks oli ju eelnevalt võimalus antud (puhtalt valikuvabadus!). Ja kui kõik valed kohad olid mitmeid kordi läbi käidud ja tekkis kuri tahtmine selle asjandusega juba midagi sellist teha, mis meie geopiinad igaveseks lõpetaks, ilmus kes teab kuskohast ootamatu lahendus. Pistsime oma nina asja sisse ja kuuldavale tuli vaid oooo, kui lahe, nagu ühest suust. Hästi läbimõeldud ja tõeliselt vahva teostus manas taas silme ette kõik varasemalt leitud geokrahvi aarded - ainulaadsed ja kordumatud. Kalligraafilises kirjas saime raamatusse kirja STF-i ja olime oma õhtuse teekonnavalikuga tõeliselt rahul. Aitäh peitjale! Selle aasta 600. leid ja kindel aasta aarde nominent meie tiimi poolt.

 2 

Tegime toas igasugu tegemisi. Siis tegime pätti. No ja siis tegime toas abivahendiga igasugu tegemisi. Lõpuks langes mu peale kõikemattev allergiahoog, mis andis märku sellest, et ka väljaspool tuba on meil veel tegemisi ees. Kokkuvõttes - ah-sa-sunnik! Frustratsiooni, kripeldust ning lahendusi otsivaid unenägusid jagub siiani. Tuleb naasta tulevikus.

 3 

Käidud,leitud,logitud.Aga tegelikult see nii lihtsalt ei kulgend.Mediteerisime pea tunnikese enne kui ohhhooo ja ehhhee huulile tuli.Abivahendi leidmine ja kättesaamine oli lihtne kuna abivahend oli endal kaasas.Aga ega see otsimist palju kergemaks teinud.Kohti kust kobada ja roomata on ikka piisavalt. FTF sai kirja 15.59 Tänud Krahvile laheda aarde eest!

Aardekirjeldus täiendatud. Seinale kinnitatud infotahvlite taga elavad nahkhiired. Infotahvlid ja need väikesed loomakesed ise aardega seotud ei ole. Palun ärge neid hiirekesi siis häirige.

 1 

Naela leidsime, aga aaret mitte. Rõngas osutus samuti kättesaamatuks, kuigi vist oleks kohapeal saada olevatest vahenditest midagi kokku pannud. Mingil hetkel märkasin küll midagi, mis oleks sobinud raskusastmetega, kuid minu südametunnistus ja käsi ei tõusnud seda kontrollima.