Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Matsalu laht ja seda ümbritsevad luhad on imeline paik. Ja miks mitte nautida seda kohta just sügisel. Jalutage ja mõtelge ja kasutage ära ilusaid ilmasid. Tegemist on Eestis suhteliselt ainulaadse, kui mitte ainukese omalaadse ehitisega. Aitab avardada maailmapilti ja näha teisi inimesi meie kõrval, kes võib olla pole täpselt sellised nagu meie.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (7), ilus_vaade (3), laudtee (2), lastesõbralik (2), lastekäruga_ligipääsetav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5CHQ9
Logiteadete statistika: 186 (98,4%) 3 5 1 1 1 0 Kokku: 197
Kurbuse ja mõningase kahetsusega annan teada, et hetkel aaret ei taasta. Aitähh kõigile
Oh kui äge koht! Koordinaat oli täpne ja leid tuli kiiresti.
Muus osas nii hea tõdeda, et ka Eestis erivajadustega inimestele tähelepanu pööratakse (nt Saksas on erivajadustega inimestega arvestamine elementaarne ja ülikoolis on omajagu punktkirja, et pimedatki saaksid aru, et kuhu nad jõudnud on).
Kuigi see aare on mul aastal 2015 juba leitud, siis ei saanud ju taas siia sattudes jätta torni juures käimata. Gepsu autost kaasa ei võtnud ja poole siinse maailma jäädvustamise käigus sai telefon kah tühjaks. Nii üritasin meenutada, kus pagana kohas siin see aare asuda võis. Imetlen neid, kes aasta(kümnei)d hiljem täpselt mäletavad, et "seal kolmanda kivi taga" või "parempoolse nurga lahtise laua all" või "seitse sammu kõrgusesse" see aare ju oligi... Minul paraku on vahel tunne, et justkui peoga pühitud. Lihtsalt pole. Nii oli siis siingi. Vahtisin nõutult ringi ja mingid muud tornid tulid ka veel segama, kuniks lõpuks miskit koitis. Ja kuigi aimdus osutus hiljem kontrollides õigeks, siis üles ma topsi muidugi ei leidnud. :D Ilmselt otsisin mitmeid kümneid meetreid valest paigast.
Eks ma veidi õnnetu olin, et selline udupea olen, aga mitmehäälne linnulaul andis elamuse, mis korvas kõik.
Ja see palkmaja lummab mind ikka. Kui vaid, kui saaks, kui võiks, kui... kui, kui, kui...
Aitäh kogemuse eest!
Väga ilus koht, poleks ise osanud siia sattuda. Tänud.
Tänu täpsele vihjele saime aarde kiirelt kätte. Tornis käisime ka ära, aga hirmtugeva tuulega väga pikalt vaadet nautima ei jäänud. Kena koht, kus mõeldud ka väetimate peale. Aitâh siia kutsumast!
Ainulaadne vaatekas - ratastel tippu! Ja vaade ka mmmilline. Topsist jalutasime esiti üle ja logisime tagasiteel. Sôites edasi Haapsalu poole jäi üks paarike killistikuvargusega vahele - naine kühveldas killustikku majoneesiämbritesse, meespool istus rooli taga ja oli vist valmis kohe talda andma kui kiireks läheb..
Enne Haapsallu jõudmist veel viimane kiire peatus. Algul logisime aarde, siis käisime tornis ka ära. Polnud varem sellist torni näinudki. Täname!
Teise päeva esimene sihtkoht osutus täitsa ägedaks kohaks. Ilmselt me sealt avanenud vaadet täielikult hinnata ei osanud aga torn ja platvorm ise olid lahedad. Aare sai tänu vihjele, täpsele koordinaadile ja jälgedele juba minnes kiirelt leitud. Kuna õues oli paras saun ja meil veel trobikond sihtpunkte ees siis pidime peagi edasi liikuma. Täname.
Olime ainsad liikujad piirkonnas ja saime rahulikult nii aarde leida kui torni uudistada. Mõlemad olid omapärased ja natuke teistmoodi. Aitäh, huvitav koht!
Polegi sellise kujuga aaret enne leidnud. Lapseke sai sealt endale vahva auto ja olgem ausad, koht on väga lahe. Kahju, et lõket teha ei või, oleks väga chill kämpimis/telkimiskoht.
Paju oli utudesse plahvatanud ja vaatetorn oli kiiksuga, kuid väga äge. Vaade oli ka ilmatu-lai.
Aare kuiv ja korras. Aitäh.
Demonstreerisin Catibergile kuidas ratastooliga inimene saab logida ratastooli aaret. Ta väga ei uskunud seda varianti. Samas - ma ka ei usuks. Aitäh!
Äge segassummasuvila. Found it: (4160) 28.Feb.2021 Ratastooli / Wheelchair. Sai leitud, mugud mööda lastud, torni vaadatud ja siis alles logima mindud. Täname!
Koordinaat oli pisut mööda, aga vihje viis ilusastui kohale. Tore varjualune lisaks tornile. Aitäh!
Kaupol oli vaja pärast külmas vees ujumist keha uuesti käima saada ja meenutas et siin peaks saama laudteel jalutada. Sai jah, kuid ilmselgelt mitte nii palju kui ta lootis. Vot kus mälu võib vahel petta. Geps küll kippus selle tuulise ilmaga korralikult lollitama aga maa-ametikaart ja geojäljed viisid otsejoones õigesse kohta.
Torni külastus jäi teiseks korraks, seda nüüd küll vaja poleks olnud, et Kaupo seal siniseks külmuks. Tänud.
Kõrval käis parajasti võsaraie, mitu töömeest ragistasid trimmeritega võsas. Kuid ei lasknud ennast sellest segada ja sain rahulikult loogi kirja panna.
Tõesti, teist sellist pole Eestis näinud. Täname siia kutsumast! Aardeleid ise oli kiire.
Ohjummel, ratastooli ???? Sain punaste sipelgate käest hammustada ka.
Matsalu külastuskeskusest saime soovituse sellesse vaatetorni tulla. Plaanisime selle siis juba koos lõunasöögiga, seega läks nii, et mu toidukott kukkus maha ja ootas, kuniks ma laudtee ääres põlvitasin. Aitäh aarde eest, toredalt tehtud. Pärast otsisime veel vaatetornist põtru, mida pidi pidevalt nägema aga seekord nägime ainult traktorit heinapallidega.
Aaret saab leida ka üksinda, kuid kasuks tuleb hea sõber kes sääski lahmib samal ajal kui üks aarde kallal nokitseb.
Keerasime oma pruunid meritähed päikese poole ja leitud ta oligi.
Leitud teel Haapsallu. Ratastoolis liikuja küll seda Ratastooli aaret kätte ei saa. Hea, et lapsed kaasas olid.
Kiire leid. Väga tore linnuvaatlustorn kuhu saavad ka liikumisraskustega inimesed.
Seda vaatetorni poleks küll osanud ilma selle aardeta külastada. Lahe teostus. Tänud!
See tore vaatetorn on häbiväärselt "ära peidetud" - kas peale geopeiturite ka siia keegi sattuda teab? Kui olin logimise lõpetanud ja tornis vaadet (kuigi madalavõitu) nautisin, saabusid välismaised geokolleegid. Aitasin neid õiges kohas peatuda ja viitasin, et kinnitussüsteem on ka.
Algul tuhisesime suure hooga mööda. Hea teostus. Oli au esimesena uude logiraamatusse kritseldada :) Aitäh peitjale.
Päris äge koht, leid oli kiire aga logiraamat jääs ja vajaks hooldamist
Andekas peidukoht. Logiraamat väga vettind, kuid sain kuidagi nime kirja.
Kiire leid ja huvitav koht. Aardes vesi sees ja logiraamat ka märg, nimed sai kuidagi kirja. Aitäh peitjale!
Kui siin aaret ei oleks, ei oleks me ilmselt kunagi siia sisse pööranud. Seega suur aitäh mõnusat vaikset kohta näitamast!
Teel Tartusse oli vaja ikka korra Pärnust läbi käia, et siis Viljandimaale ka kursaõdedega kokkutulekule jõuda. Tegin suvalised kaks jalasirutuspeatust aarete juures, sellest sai teine. Huvitav ja looduslikult kaunis koht, mainimata vinge teostusega aaret. Logimise ajal tuli ka mingi välismaalaste auto kõrvalrteele ja jalutasid torni suunas. Mul oli õige päev pika kleidi kandmiseks, aare läks vupsti seeliku alla ja vaatlesime Tomiga möödasõudvaid pilvi, kuni muguoht möödus. Lahe! Aitäh!
Alustuseks sai aardest hooga mööda sammutud. Ja ehitis oli suht lahe, luhal oli näha paar kitse.. Vaid sipelgaid ronis igal pool vastikult palju (ka teisel korrusel). Peitjale tänud!
Aarde eest aitäh! Jõudsime enne pimedat luha üle vaadata. Tänapäevase intensiivpõllumajanduse tingimustes kus luhal tehakse kolm niidet on see linnuvaatlejale täiesti mõttetu koht. Ei näinud ühtegi tiivulist.
Kõigepealt nägime rebase jälgi, siis leidsime aarde ja lõpuks ilmutas end ka jälgede omanik. Aga kui objektist rääkida, siis õnneks on sarnaseid veel. Meie teame vähemalt kahte ja loodetavasti tuleb neid juurde!
Aitäh aardepeitjale!
tore koht! võtsime aardest kaasa ühe rändaja :3
No see aare jäi kogemata ette, ei olnud plaaniski kui GPS ütles, et sõidad sealt peaaegu mööda. Sai loomulikult mindud vaatama. Hetkel oli seal hulga linnuvaatlejaid, loodan, et nad ei uurinud meid binoklitega. Tänud peitjale!
Kui oli kindel plaan "silmad kinni" Virtsust otse geoüritusele sõita, aga no, ei saanud ikka kiusatusest võitu ja vaatasin geokaarti, kuna tundus, et olen teelõigul, kuhu väga tihti ei satu. Eest leidsin mugud, kuid alanud kerges vihmasajus lahkuti ruttu. Tornis käisin ka siiski kiirkorras ära. Tänan.
Ilus ilm, jalutasime, mõtlesime, aga aardest tormasin ikka mööda. Esimene koht kuhu Erle vaatas, oli õige. Tänud juhatamast.
Kiire leid, siis tulid mugud. Tuli oodata, millal õhk puhas. Tänud!
Tegime lapselapsega väikese tiiru Läänemaal ning paar aaret sattusid teele1 !
Taaskord tekkis puhtalt aarde nime põhjal selge ettekujutus, mis tüüpi ehitist siin näha võib ning taaskord pidas kujutluspilt paika. Leidsime vist loogilise selgituse ka esmapilgul mõistatuslikule riiviga klapile linnuvaatlustorni piirdes. Loomulikult sealtkaudu alla minekuks! :o) Nojah, kuigi ma selle tembu ära tegin, jäime kokkuvõttes üksmeelele, et klapi funktsioon on ilmselt siiski seotud ratastoolis külastajaile parema vaate võimaldamisega. Aitäh, kindlasti tähelepanuväärne koht ja päris lahe peiduviis, ainult ratastoolis geopeituril võib küll logi kirja panemata jääda.
Kohale jõudes polnud objektil ühtegi hingelist, seega sai vähe vabamalt ringi vaadata ja õige pea oligi raamat näpus. Sel ajal, kui ma parajasti sissekannet tegin, saabusid kaks mugu, aga õnneks läksid nad kiirelt vaadet nautima ja tagasipanekuga väga pikalt passima ei pidanud. Tänud peitjale!
Väga lahe koht oli ja vaadet oleks veel kauemgi võinud nautida kui riietus oleks olnud ilmale vastav, aare kuiv ja korras, aga aarde kinnitus vajaks ülevaatamist. Tänud peitjale juhatamast!
Nime järgi oleks arvanud, et ka ratastoolis inimene selle kergesti kätte saab. Ilmselt ta saab ka, aga mitte kergesti.
Koht ilus, aitäh!
Kui kohale jõudsin oli parkla rahvast täis, otsustasin ikkagi õnne proovida, õnneks läks. Tänud juhatamast!
Mööda maanteed olen siit korduvalt mööda sõitnud, nüüd oli ka põhjust teha peatus ja ronida torni linde vaatlema. Möödaminnes sai ka aare logitud.
Aarde leidsime kiiresti, kätte saime ka üpris kiirelt, kuid tagasipanek nõuab natuke osavust.
Aarde nimi pani mind hõiskama, et täpselt minusuguse lombaka jaoks sobiv. Vanasõnale kohaselt tegin seda aga liiga vara. Esiteks saabusin sinna samal ajal ühe muguperekonnaga, kes läksid linde vaatlema. Linde vist aga polnud, sest nende binokkel püüdis kinni vaid valged lehmad. Seejärel nullis selgus, et antud aaret ei saa üldse nii kätte nagu varasemalt eeldasin. Ühesõnaga tuli väga raskelt ja ebamugavalt see leid. Aitäh peitjale!
Sellal kui Merit ja Märt tornis käisid, otsisin aarde üles. Tänud peitjale
Aare leidus kiirelt, logiraamatu kättesaamine oli hulk pusimist. Vaatasime torni ka üle, kena tükk sinna tehtud. Aitäh!
Ilus korras tee, aga külastatavust vist praktiliselt polegi. Põõsad kasvavad juba raja peale. Aitäh.
Kuna Geojaanil katsetamine kehvalt välja tuli, oli vaja kontrollida haiguse tõsidust mõne tavalise aarde peal. Oeh, jummel tänatud , ei ole kõikse hullem. Tänud peitjale.
Vinge aare ja mõnus koht. Aga vinguda natuke ikka võib ju :P Nohet kui juba on üks haruldane koht kus saab ratastooliga lausa vaatetorni, siis võiks ju aare ka vastavalt kättesaadav olla :) Õnneks peidukoha kaitseks on hetkel fatk vist (ma loodan, et ei eksi) et meil pole ühtegi ratastoolis mängijat. Ja loodame, et sinna mõni olemasolev ei satu ka, eriti tänu geopeitusele.
Koht meeldis väga. Aarde leidsime kiiresti, kuid kättesaamisega oli raskusi, veel raskem oli aaret tagasi õigesse kohta panna. :D
Kui olime tagasi autosse jõudnud, siis saabusid soomlased, eks nad olid sama eesmärgiga seal.
Tänud peitjale.
Aare leitud kiiresti, aga kätte saamisega oli raskusi. Kristel pusis päris kaua enne kui konteineri kätte saime ja ega see tagasi panemine ka lihtne ei olnud. Ära tulles tulid sinna soomlased ka just.
Läksime linde vaatlema. Kahte lindu eemalt nägin ka aga selleks ajaks kui binokli kotist lagedale sain, oli vaid igav liiv ja tühi väli. Vähemalt sai kaardile ühe rohelise täpi juurde.
käisime naabertalus lambaid vaatamas, saime spontaanselt ka geopeituses käe valgeks.
Leidsin ilma vaevata. Ilus koht, kevadel, lindude rände ajal, kindlasti tagasi.
Vihje oli abiks, kiire leid. Tiina kõrval kaua ei pidanudki ootama (tal aare juba varasemalt leitud).
Väga kena koht kuigi vallutatud hiidämblike ja nende võrkude poolt :) Kõige pisemat geopeiturit see aga ei morjendanud :)
Geopeituse aastate jooksul on neid laudteid, torne ja soiseid maastikke kenasti kogunenud. Tänan peitjaid, geomälestused aastast 2003 ärkasid ellu, Päikseloojangu aare tuli meelde gp algusaastate elevusega. Ratastooli lahendus on aga igast küljest võttes vägagi vettpidav.
Deja vu. Mingil põhjusel oli mul tunne, et ma olen ennegi siin olnud, kas aaret otside või mõnel muul põhjusel. Kuna vaatetornist väga erilist vaadet, kui nüüd just kilomeetrite ulatuses heinapallide nägemine, siis pigem eeldasin aaret. Aga minu otsing ei andnud tulemust. Igatahes, nüüd on aare ja kiire leidmisega.
Tõeliselt inimsõbralik koht. Vihje suurepärane. Aitäh peitjale.
Eeldatavasti pidi siin üsna rahulik olema, vaid meie ja linnud. Aga esiteks leidsime põllumulgust auto, siis torni kõrvalt põlla pealt piknikku pidava perekonna ning lõppeks tulid põllutöölt kaks traktorit heina tegemast.
Eks me siis segasime jälgi, kasutasime juhust ning ikkagi otsisime aarde üles ja logisime. Tänud!
Korralik kahur. Ilus vaade. Tänud juhatamast.
Põhirõhk oli taas leida käpalisi,kuid ka väike aare ei tee ju paha :) Lõpuks saime kõike leitud.Tänud siia juhatamast!
Põrgukuumusesse sobis selline lühike jalutuskäik väga hästi. Kaaslane põrutas veel vapralt torni poole, kui mina juba aarde välja võtsin. Ega ta algul hästi tulla tahtnud, aga tagasi läks juba rõõmsamalt. Koht on kindlasti tutvustamist väärt. Aitäh peitjatele!
Kui logi kirjas, sai torni juurde mindud vaatama, et mida siis näidatakse. Linde peaegu polnudki, loomi ka mitte ainult silmapiirile suunduvad massinate porised jäljeread.... Üks kena ja vajalik koht tehtud ja eks mõne korraliku kaugelenägemise riistaga on rohkem näha ja vaatamist ning kevadel ja sügisel võib siin eriti põnev olla. Tänud siia kutsumast!
Teel tornini nägime päikest nautivat sisalikupoissi. Tegime sama. Üles jõudes avanes mõnus vaade, silm puhkas. Tagasi tulles logisime. Aitäh vahvat kohta tutvustamast!
Mõnus koht jalga sirutada ja pisuke snäkk teha. Avar vaade ja arvatavalt ka kena koht päikeseloojangu nautimiseks. Tänan.
Päris ratastoolikõlbliku tornini ei jõudnud. Aare leitud, logi kirja ja tagasi auto juurde
Tuli tuju sõpradega ringi uitada ja parasjagu sõitsime sinnapoole, kus aarded võtmata. Tee peale jäi ka see ning hea oli tõdeda, et mõeldakse ka piiratud võimetega inimeste peale. Aarde leidsime ruttu. Aitäh:)
Väga mõnus aare, ilus koht, jälgisime tükk aega tiivuliste tegemisi. Täname!
Kuni Väike Lähtruni oli tee kuiv ja kena, aga edasi... oleks nagu jõulumaale sattunud. Lumi oli paks ja kohev ja sügav. Autopõhi sai mööda lund libiseda. Sahka polnud see tee küll näinud. Sama jätkus ka mahapöördel parklasse. Keegi oli enne sõitnud, muidu poleks aru saanud, kus see tee siin küll on. Nüüd läks õnneks probleemivabalt kohale jõuda.
Täna oli jõnks ja parem käsi. Ma ei hakanud muutma kah. Pliiats oli puudu. Tempel oli mul taskus, aga pliiatsit mitte. Ilmselt oli kusagile maha kukkunud. Võtku järgmine otsija mingi kirjapulk kaasa!
Ma ei tea mitukümmend korda olen siit põhimõtteliselt mööda sõitnud ja mitte sisse keeranud. Seekord sai asi ära tehtud :). Tänud...
Suts ja valmis, annaks Jumal sellest toolist veel kaua aeg hoidumast...
Jälgi läks palju, käidav koht vist. Aga logiraamatus teisi ei paistnud... Aare tip-top. Aitäh, juhatamast.
Algul ei läinud gps tööle ning uurisime vaateplatvormi. Kui gps näitama hakkas siis tuli leid ruttu. Huvitav koht oli, küll on alles puitu kasutatud.
Kujutan ette, et vaade siit võib olla päris võimas, kui on hooaeg. Aga mina lähenesin sellele kohale just sealt poolt, kuhu poole tavaliselt inimesed vaatavad. Ja ma kujutan ette milline tore vaatepilt täna avanes, kui mina sealt tulin. Olin nagu toonekurg, kes ei tahtnud oma jalgu märjaks teha ja hüppas selleks mättalt mättale. Aga kuna vee tase oli täna ikka väga kõrge, siis paarsada meetrit enne aardeni jõudmist läks vesi päris sügavaks, kuigi proovisin jänese haake tehes veel kuivemaid kohti leida, tuli ikka ühes kohas vesi üle saapa ääre. Nüüd vaatasin veel kella ja avastasin, et varsti peaks väljuma mu buss. Aga kust see väljub, sellest polnud mul aimu ka. Nüüd, ei huvitanud mind enam vesi vaid aare ja buss. Gaas põhja. Aare avaldus kiiresti. Aga kus on pliiats? Aardes pole, taskus pole. No eile veel oli taskus. Õnneks tuli mulle meelde, et kuskil kotis on veel tagavara harilik. Alati juhtuvad sellised asjad siis, kui sul on kõige kiirem. Logi kirja ja bussijaama otsima. Järgnev aga läheb kirja kuhugi mujale. Tänud.
Aarde leidsime ruttu ning saime ka aarde nimest aru. Aitäh kutsumast!
Leidsime kiirelt, aga pidime aaret mõnda aega uudishimulike mugude eest varjama. Tänud!
Üsna huvitav sillamoodi asi. Madis leidis aarde ruttu, aga siis tuli natuke pusida ja mugude eest hoiduda. Mõnus koht, aitäh!
Väga lahe aare! Võtsin ühe metallist käe! Aitäh!
Jällegi Carolina rida. Meie geopeituse tulevik :D:D Tänud!
Sookureparved lendasid meist üle ja andsid teada, et aeg on kokku koguneda. Aarde leidsime kiirelt, kui õigesti meeles on, siis kirjutusvahendit sees polnud. Sarnast torni nägime sel suvel esimest korda Viru rabas. Aitäh näitamast.
Taas mõnus koht külastamiseks. Ilma aardeta poleksi vist kunagi siia sattunud! Tänud peitjale!
Seda ehitist oleme varemaltki külastanud. Nüüd sai teel Uriah Heepi kontserdile tehtud jalasirutuspeatus ja aaregi kiirelt leitud. Üllatushetk oli nii suure konteineri avastamine. Tänud peitjale.
Väga tänuväärt idee selline rajatis teha. Aare oli toredalt lahendatud, kuigi natuke irooniline, et ratastooliga talle ligi ei pääse :D
Aitäh!
Arvasime, et tegu on linnuvaatleja-seeria aardega, aga konteinerit käes hoides pidime oma arvamust korrigeerima. Omapärane rajatis tõepoolest. Hämmastav, kuidas veepiir võib nii kaugele jõuda. Tornist leidsime veel mingi teise mängu esimese punkti ja proovisime ka teist otsida, aga edutult. Aitäh tutvustamast!
Eilse pisikese tuuri esimene leid. Korralik ja võimas torn ning tee sinna tehtud, polegi sellist kohanud kuskil.
Väike väljasõit lastega, natuke eksitavat infot ja valest kohast otsimist, aga lõpuks peale keskendumist ikkagi leitud.
Nende hulka, kes pole täpselt sellised nagu teised, kuulusid sel päeval ka kari näljaseid jalgrattureid. Kõhutunne ütles, et selle koha peal tasub geps käima panna ja ega ta petnud. Aitäh, EVEJ.
GPS juhatas ilmselt õigesse kohta ja seal oli näha ka tugevaid otsimisjälgi, kuid meie väga otsimisse süveneda ei saanud, kuna meid saatsid kõrvaltornis passivate mugude vägagi uurivad pilgud.
Käisime läbi kogu tee algusest lõpuni välja, vahepeal logisime. Väga inimlik, et selline rada ja torn on valmisehitatud. Täname siia luhale juhatamast!
Kiire kõrvalepõige maanteelt- koht ammust ajast tuttav- olen siin isegi kunagi paar tundi pildistanud....Nüüd siis eesmärk aare leida ja logi kirja panna. Tehtud :) Tänud :)
Mulle pakkus see asi juba nime poolest huvi. Ausalt öeldes julgen vähe kahelda, kas ikka ratastooliga oma käterammul just sinna torni sõidetakse. Aga lükkaja olemasolul muidugi. Igati tervitatav rajatis. Vahepeal pidin minema sellele ei tea kust ilmunud traktorile teed vabastama ehk siis autot eest ära ajama. Aga ega neil kahel jorsil kabiinis küll erilist tänulikusevarju näolt ei paistnud. Nemad oleks võinud ka otse üle lasta. Aarde asukoht nüüd nimele küll ei vasta. Noh ratastoolist seda nüüd küll kätte ei saa aga muidu ju aare tipp-topp. Mina tänan.
Mammu sai gepsu kätte ja astus aarde suunas. Mina haarasin fotoka kätte ja astusin torni suunas. Peep nentis fakti, et näe ratastoolirada, kuna laudadele külgedel piirded pandud, muidu ju seda ei tehta.. Igastahes, igaüks omas mullis mööda rada tatsus. Mammu üritas selgeks teha, et oleme aardest mööda tulnud juba ju. Mina vastu, et vaata nüüd ikka korralikult, kindlasti ju ei ole veel. Tema aga kukkus tagasi vantsima ja minu arust täiesti vales kohas tuuseldama. ;) Arvasime me vanad, mis me ka arvasime, lõpuks tuli ikka sinna minna, kus oli noorem põlvkond. Ja siis arvasin ma ka, et ratastoolist peaks asja kätte saama. :D Läks veel omajagu aega... Lõpuks purustasin illusioonid ja võtsin aarde. See läks kergelt. Avamine ka läks kergelt, kirjutaminegi oli imelihtne. Kuid tagasipanek... ütleme siis nii, et see läks veidike vähem imekergelt. ;) Pisut sättimist ja voilaaaaaaaaaaaaa... paigas ta oligi.
Linnud olid kuskil ära, põtra ka polnud, mugusid ka netu, aga see-eest nägime TRAKTORIT. ;) Päris ehtsat, põrisevat ja suurt. Tuli läbi muda kaugelt luhalt, mis asju ta seal ajas, seda teab ehk traktorist ise.
Huvitav, kas see kompleks seal alles ootab tööde jätkamist? Lõuna pool on tavaline, et säherduste objektide juures on ka kuningale ja keisrile jalgsi käimiseks vajalikud kohad rajatud, siinkandis veel mitte...
Igastahes, aitäh aarde eest! EVEJ Kõik OK
Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Meie otsisime kõigepealt ülesse aarde, logisime. Linnud olid peasades või Siberisse lahkunud. Seega nautisime teieneteise keskonda, jõime kohvi/teed ja sõime. Kaunis ja tore koht on
Ilus koht ja vägev aare. Tänud peitjale kohta tutvustamast.
Nulli saab küll ratastooliga, aga tahab keegi ratastooliga demonstreerida, kuidas see aare kätte saadakse ja avatakse? :) Lahti ei tahtnud see asi küll kuidagi tulla, sääski oli ka uhkesti. Aitäh näitamast!
Kõigepealt nautisime vaadet ning hiljem alustasime otsinguga. Tänud!
Kui kohale laekusime, oli raja alguses auto põhjanaabritega, kellel parim enne ammu möödas. Uurisid infotahvlit, meie suundusime aaret otsima. Karbi sain kiirelt kätte ja istusime raja ääre peale logima. Vahepeal olid põhjanaabrid infotahvli ära lugenud ja meist möödudest ütlesid "You are doing some science here". Nõustusime. Kui nad olid kadunud, siis panime ka konteineri tagasi. Aitäh peitjale.
Lihtne ja mõnus leid, aarde tagasipanek oli peavalu, kuid lõpuks sai paika :)
Tegelikult tahtsin ka Kalurikülla minna, kuid vilkuv bensiinituluke ja hiline kellaaeg ei lasknud. Niisiis piirdusin Ratastooliga.
Ilmselt on mu silmad harjunud igasugu punktide ja täppide liikumist tähele panema, kuna juba autos nägin eemal põllul mingit suurt musta laiku. Haarasin fotoka ning kihutasin laudtee lõppu pildistama. Vaist ei petnud - põder istus lombis ja ajas omi asju. Tegin terve seeria pilte, kuniks lõpuks põder hakkas eemale jalutama. Kaugel-kaugel olid veel paar liikuvat täppi, aga need jäid isegi teleobjektiiviga täppideks.
Väga vinge koht. Tükk aega istusime tornis, nautisime vaikust ja päikeseloojangut. Isegi aaret ei otsinud kohe.
Lõpuks kui juba jahe hakkas oli aeg aardeotsingule pühenduda. Aare sai leitud kiiresti, samuti kättesaamine, aga vot see tagasipanek osutus keeruliseks. Mingisugune 10min põlvitasin seal niiskel pinnasel ja kirusin, kuni lõpuks kõik paika sain.
Super suur tänu kohta näitamast. Tulen veel tagasi.
Sõidan aardest tihti mööda, aga nüüd otsustasin selle ka üles otsida. Parklasse jõudes nägin tuttavat looduskaitsjat, arvates, et ta kalamehi kontrollib. Ei näinud temas muguohtu ning haarasin aarde ja läksin laua taha logima. Sain oma logimisega ühele poole ning juba oli ka tuttav seal. Selgus, et kalameeste kontrollimise asemel, viis ta läbi külastajat heaolu küsitlust :) Selgitasin oma kummalist käitumist ning täitsin küsimustiku :) PS! Väga põnev peidukas oli!
Nüüd oli põhjust ka siia sisse põigata! Vaikne oli. Tänud!
Saabudes oli mere poolt kosta selgeid lindude hõiked. Henriko pani kohe torni poole plagama ja seni kuni mina nulli taga ajasin oli ta juba poole torni peale jõudnud. Nautisime hetke vaadet ja uuesti nulli taga ajama. Aarde sain ruttu kätte. Peale konteineri avamist tõin poisi uuesti tornist tagasi ja kõrvaldasin ta laudteelt. Tänud.
Teisel korral leidsime ja imestasime kuidas eelmine kord ei leidnud.
Tore asi sinna valmis meisterdatud. Kõigepealt panin logi kirja ja siis vaatasin torni ka üle. Kena, et on vaevaks võetud. Vaadet küll eriti polnud kuid mõned sulelised olid siiski näha. Hooaeg pole ju veel alanud. Tänan!
Pärnust Haapsallu sõites otsustasime aega parajaks teha ja mööduvaid aardeid otsima. Vaatetorni polnud varem külastanud ning koht meeldis. Aaret ei suutnud leida. Pool tundi otsisime, siit ja sealt. Ei miskit. Tuleme järgmine nädal uuele katsele.
Njah. Ratastooli küll aga ratastooliga kätte paraku ei saa. Isegi ilma polnud teab mis ühe käeliigituse teema. Mina kihutasin esialgu üldse aardest mööda ja pärast ukerdasin ikka ka korralikult. Lihtsalt sellepärast, et 1,5 seda nõuab ehk - ei tunne, ei näe, ei saa aru:)
Päris lahe vaatetorn. Tugev vanaema saab ratastooliga vabalt üles sõita. Aare ise tuli kah lihtsalt tagasipanemisel sai põlve ikka märjaks.
Rahulik koht maantee ääres. Leidmisega probleem ei tekkinud, avamine vajas natuke rohkem jõudu. Aare leitud, käisime ka vaadet nautimas. Aitäh! EVEJ
Üks päeva lemmikutest. Liisi siutsus juba pikemat aega, et tema tahab matkale, ja kui ta siis seda laudteejuppi nägi, mis parklast torni tippu viis, oli asi klaar. Pisike matkas suurtel kiirustel ja hulgakaupa torni ja tagasi ja torni ja tagasi ja ... Ajas Sassi taga, lasi ennast taga ajada ja kimas niisama ringi ja ajas mingeid omi asju ka. No me proovisime siis Sassiga selle kimamise vahel aaret logida. Ratastoolimehe nöök on selle aarde nimi, ma ütlen :D Toos tui lahti ilma punnivinnamiseta, aga ratastoolist seda kätte saada ... Tore värk, aitüma!
Enne Haapsalut ja Hiiumaad veel üks kvaliteetaare. Koht on varasemast Suveseiklusest tuttav. Minu meelest küsiti, mitu tuulikut paistab. Pimeduses või uduga ei paista ju ühtegi :-)
Tõesõna, ratastoolis ligipääsetav linnuvaatlustorn. Isegi vaatlemisluuk on silmade kõrgusele tehtud :-) Üritasime meiegi sinna torni käed taskus minna. Sellise niiske ilma ja märja laudpõrandaga polnudki kõige kergem ega kindlam tegevus. Kalle kaldteel ka selline, et ei kujuta ette, paljud ratastoollased siit eluga üles ja alla saavad. Aga küllap linnuvaatlejad ongi sitked sellid.
Aarde leidmine sujus viperusteta, kahjuks tõesti 1.0 maastikult kättesaadav pole. Aga aare ise meeldivalt suur ja meeldivalt peidetud. Aitäh, et peitja taas aktiivseks on hakanud! Saime palju toredaid elamusi sellesse niiskesse päeva. Seegi aare oli tipp-topp korras, me evej midagi. Väärt koht veel pealekauba.
Selline aare võiks muidugi maastik 1 olla, aga kuhu teda seal panna... Leidmisega läks meil siiski üle poole tunni ja torni ronida lõpuks enam ei "jaksanudki". Algul jõuga üksi ja kaksi, siis abivahenditega - tundus, et auguke välisseinas võiks aarde olemist pingevabamaks muuta. Aga ei midagi, punnis teine edasi. Kuni pakkusin, et augustajat võiks siis ka sihipäraselt kasutada ja kork lendaski eest. Hiljem testisime korduvalt, peitja poolt ette nähtud variant töötas taas laitmatult. Ärge siis liiga kõvasti kinni keerake. Aitäh!
Muidu tip-top asi, aga konteiner ei tahtnud kuidagi avaneda, keegi oli kaane nii kõvasti kinni keeranud, et detail, mille külge kaas käib, tuli liimist lahti ja käis lihtsalt ringi... ja tee mis tahad, korki pealt ei saa... kui käed juba igatpidi väänamisest valusad olid, võtsime abivahendi kasutusele, punnivinn tegi töö ära, kuid nüüd on konteineri põhjas tänu sellele ka auk. Vabandame karbi rikkumise pärast, aga ega seda muul viisil poleks vist koha peal lahti saanud. Aarde eest tänud ka!
Jõnks jõnks. Sai taas käidud ühes tuttavas tornis vaadet nautlemas.
Margus juba enne kiitis seda aardekohta, et seda tuleb täna kindlasti külastada. Jäime hämara õhtu peale ning lisaks sellele olid kõik linnud ammu lõunamaale lennanud. Aga koht on igati kihvt ja külastamist väärt. Aare muidugi ka :) Suured tänud peitjale! Siit leidsime eest Märdi pere soojad jäljed. Alati on tore leida eest kaasvõitlejate sama päeva numbriga logisid :)
Luhal lindusid täna praktiliselt ei olnud, vaid kaugel lahe kohal piilus pisut päikest pilve vahelt. Aarde leidsime lihtsalt, sellega on kõik korras. Tänud!
Koht sümpatiseerib mulle juba ammu. Kui ainult seda automüra ei oleks... Aarde kontseptsiooni arvestades on minu arvates äärmiselt irooniline see, et karp ei ole ratastooliga liikujatele kättesaadav. Niiet jah - märkamist ja arvestamist.
Nii tore aare. Leidsime sealt kassi kuju, mis meenutab meil kodus elavat kassi.
Tänud peitjale.
Leitud, ühe koera otsiva vanapaari kiuste;) Loodan, et nad oma kutsa ka enne pimedat kätte sai.
Tnx peitjale!
Mulle ihaldusväärsena näiva enese proovilepaneku päev hakkas lõppema. Viivuks vaid oli veel päevavalgus meiega ja palju polnud enam lõpuni minna. Või siiski?
Torni juurde jõudsime parasjagu päikeseloojangu ajaks. Me polnud ainsad, kes vaadet nautima tulid. Aare sai kenasti leitud ja hakkasime end tagasiteele sättima. Selgelt oli tunda, kuidas iga hetkega õhk jahtus ja külmemaks läks. Ristile, kus ootas meid auto, oli siit vaid pisut rohkem, kui 30 km minna. Mis see siis ära pole? Umbes 100 km oli ju juba sõidetud ja kumbki meist väsimuse märke üles ei näidanud. Kõik olekski ilmselt sujunud suhteliselt valutult, kui vaid pimedaks poleks läinud. Meil olid küll valgustid mis Margus oli osavalt ratastele monteerinud aga päevavalgust see ei asenda. Kõige keerulisem oli sõita siis, kui me teelt tervisetee peale läksime, sest see jupp teed tundus seal pimedas eriti kitsas ja kraav üüratult sügav. Muidugi ma teadsin, et peab ka tagasi sõitma aga, et see pimedas nii vaevaliselt läheb poleks arvanud. Iga läbitud kilomeeter, mis valges saab muuseas läbitud, oli nüüd maiguga, nagu oleks vankrit tellistega järgi vedanud. Margus oli enne mingeid energiabatoonikesi nosinud ja oli mu kõrval nagu duracelli jänku ja muudkui jutustas. Tema jutt ajas mind kohati nutma, kohati naerma aga mul polnud jaksu kumbagi teha. Isegi ei viitsinud ma hammaste vahelt sisistada: Jää vait. Sõitsin hambad ristis, oodates Ristit. Ükskord ta tuli nagu taevaõnnistus oli see tunne, kui ei pidanud enam meetrikestki pimedas rattaga sõitma. Ehk siis kas ma täitsin oma ootuse? Sai mul sõitmisest isu täis? Oo - ja kuidas veel. Selleks päevaks sai rattasõidu isu tõesti täis. Eesmärk oli saavutatud! Kuidas ja kas ma oleks aga hakkama saanud üksinda? See jäi sel korral teadmata.
Oli suurepärane ja meeldejääv päev, midagi taolist võiks kindlasti lähitulevikus korrata! Suurimad tänud Margusele kaasa trügimise eest! Aarde eest ka kraaps!
Jälgisin sookurgede vastutuult lendamist ja hanede horde, mõnus koht. Kiire leid, tänud peitjale.
Külastasin tädi ja meelitasin ta kuudiga lõbusõidule. Tädile tervisele väga sobiv aare oli - istumiskoht ja käsipuud meeldisid väga. Tornis seletas tädi koha ajalugu. Päris lummav koht, ehitis ja vaade oli küll. Tänud tutvustamise ja ka überkonteineri eest. Vaatest saadud elamus innustas mind otsima ka üht rabaaaret.
Olime juba teel tagasi pealinna poole. Kui Haapsalu viidast mööda kimasime prahvatas, et siin oli ju veel üks suhteliselt värske ratastooli rada. Läksime ja logisime, kaugemale täna ei trügimud, kuna just saabus jalgratta ja binokliga vanahärra. Aitäh, oli tore Läänemaa päev.
Olles visiteerinud vanaema kellel sünnipäev seadsime sihi teele jääva aardeni. Kohale jõudes avastasime eriti mugava tee peidukani mida oleks saanud ka vabalt läbida kui pidu oleks varajaste hommikutundideni kestnud. Lehvitasime lendutõusvatele hanedele ja logisime. Tänud peitjale!
Muljetavaldav konteiner varem nägemata lahendusega ehitisel, aitäh vaatama kutsumast.
Ka minu kogemustele-nähtule põhinedes, on tõesti tegu ainulaadse kohaga. Kasutasime kõiki võimalusi, et vähem liikuda ja saatsime M-i tanki. Eelmine leidja oli ilmselt tiba lohakas olnud ja tünn rippus kaugele nähtavalt, aga ka selle parandasid osavad, naise näpud. Tunnike hiljem Haapsalus, märkasin Heateo taastamise logi ja kommenteerisin, et Pikkassod on vist täna liikvel ja ehk tuleb miskit lisa, aga uue aarde ilmumist selle koha ligiduses, kus Kaja lõpuks korilusele lubati ja meie juba turaka mängimisest unistasime, nägime juba kodudes. Lahe, ongi põhjust taas Hiiumaale minna ja teha väike ringike( kes krt see oli, kes mainis, et lähme ja kontrollime Lipukese nulli?- vedas, et me sinna ei sattunud...muidu uriseks homseni :D) Aitäh peitjale selle aarde eest!
Teel selle aarde juurde arutasime, et mille poolest see koht nii ainulaadne olla võiks. Nullis selgus, et ohoo, sellist tõesti ennem näinud pole. Väike pilguheit nulli suunas ja aare oligi leitud, oli teine meid liiga avalikult piilumas seal . Pärast logimist tegin veidi jõu ja ilunumbreid ja aare enam piiluda ei tahtnudki ;). Tänud aarde eest vahvas kohas, ilma aardeta poleks teadnudki , et meil nii hoolivaid inimesi on!
Ilm soosis mugavaid inimesi ja surusime oma ratastega tooli päris aarde lähedale. Huvitav teostus.
Väikese pühapäevase georeisi esimene leid.Tänud ilusasse kohta juhatamast.
Siin läks ikka kõvasti aega. Miski pool tundi ootasin kuni mugud jalga lasevad. Seejärel nautisin vaadet ja pistsin logi kirja. Tänud vahvasse kohta juhatamast!
Tee alguses pikutas väga väsinud jalgrattur, keda tema söiduriist omaks ei vötnud. Mees teatas, et köik on köige paremas korras. Meile tundus ka nii - ta ei kvalifitseerunud isegi muguks. Koht on kena ja aare heas korras, tänud.