10 

Kõhkluse ussike, et see aare arhiveeriti karpi füüsiliselt äratoomata, oli algusest peale. Miskipärast ei olnud tegemist aga kohaga mida väga nüüd kontrollida tahtnuks.

Eile õhtul otsustasin, et tänase päeva puhul tuleks siit läbi käia. Valitud sai ideaalselt muidugi kevadise suurvee aeg. Kõigepealt tutvusin läheduses oleva aardeta vaatamisväärsusega. Seejärel läksin redel kaenlas nulli. Veekanalid olid liiga sügavad mu kummiku jaoks ja täpselt sellise laiusega et kahtlesin enda kaugushüppe võimetes. Kohalik purre oli väga nõrk. Lükkasin siis oma redeli sillaks ja põdesin 10 minutit kalda ääres. Loogikaline füüsika ütles, et redel ei kannata minu raskust sellisel viisil. Neljakäpukil oli jälle selline 50:50 tunne. Panin isegi kõik väärtusliku taskutest kaldale mind ootama. Siiski ei suutnud ennast pehmeks rääkida. Läksin hoopis tipa tapa teisele kaldale. Seal paistis olukord veel hullem. Voolu kiirus oli selline, et vette kukkumise järel oleksin järgmine hetk Jägala joa juures. Sai siis ette võetud mittelegaalne lähenemine, mis viis mind täiesti edukalt õigele saarekesele ja pärast ka tasapinnale. Ja teisest vaadatud kohast ilmutas ennast aare. Juhheei, vaist pidas paika. Sisu oli heas seisukorras. Kuid kuna sedatüüpi aarded pole kahjuks lubatud, siis võtsin aarde endaga kaasa.

Aitäh peitjale seikluse eest!

Vaatamisväärsus

Plaan A

Juhheii

Viimane logi aastal 2015

GC lehel arhiveeritud

Ilma vaadates on varsti jaanuar 2017 käes!

Kuniks aarde peitja kooskõlastused hangib või jaanuarikuu lõpuni muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Abivahend kaasas, läks kõik võrdlemisi lihtsalt.

Lihtne ei olnud, aga täitsa huvitava koht.

Leitud.

Hea, kui abivahend on peres kasvamas.

Olin seda aaret, kui ronijatele mõeldud tükki, mõnda aega edasi lükanud. Nüüd sattusin vajaliku abivahendiga õigesse paika. Algul lähenesin veidi valelt poolt ja kuna ei soovinud autot kellegi õuele parkida, siis tegin väikese tuuri ja lähenesin teiselt poolt jõge. Kahmasin abivahendi kaenlasse ja kobistasin aarde poole. Üritasin veetakistust ületada abivahendi abil, kuid plätu kukkus vette. Seejärel sumasin ruttu seda päästma ning abivahend jäi veeületuses kasutamata. Kohapeal oli sellest aga suur abi. Kui jälle maapeale ronisin, siis nägin, et eemal toimetasid paar kalameest. Loodetavasti ma neile liigset lõbu ei pakkunud ja huvi oma toimingute vastu ei äratanud. Tänud peitjale!

 2 

See aare on rohkem kerele kui hingele. Sain kuidagi hakkama tossudes ja raudteele ronimata, aga napilt. Jahtumis- ja puhastumisprotseduurid teostasin pärast silmale märksa meeldivamal silllal 110 m võrra lõuna pool. Aardekoordinaatidel nägin muuseas sama tüngavihjet, mille kohta nüüd Alexi logist loen. Telefon oli kaasas, niisiis täidan siinse pildilünga. Nullis ongi see põhimõtteliselt ainus vaatamisväärsus :o)

Peaaegu

Ilusa ilma puhul sai georetk ette võetud. Esimeseks oli see aare. Natuke ikka müttamist oli, kuid piisava hüppe ning parkuuriga saab hakkama :D

Leitud ja logitud.

Kui just kalameeste kummikuid ei ole, siis ei ole vahet kas tossud vōi kummikud. Igal juhul varu riided kaasa kui seda aaret võtma minna, märjaks saab igal juhul ( muidugi kui eirata lauset ära raudteele mine, siisaab ka kuivana) Vōtsin Sannu kukile ja siis tegin talle pätti ja aare käes oligi.

LÄKSIN ILMA KUMMIKUTETA JA OTSISIN KUNI SAIN ARU , ET SEE OLI HOOPIS TEISES KOHAS KÄISIN 3 KM KAUGUSEL KODUS JA VÕTSIN KUMMIKUD. TULIN TAGASI AARDE JUURDE JA LEITSIN AARDE ÜLES.

Kõigepealt tegime eelluuret ja siis tõime sobiva abivahendi. Selgus, et redel sobib suurepäraselt kummikut asendama. Otsimise ja logimise ajal sõitis ka kaks porgandit üle silla. Päris tihe liiklus. Aitäh peitjale.

Kuigi mingit vajadust raudteele ronida ei olnud, leidsin mina et sealtpoolt saab kõige paremini ligi. No ei kutsunud see jõgi seekord ja teisel pool oleks ka keeruliseks läinud. Liis jäi teisele poole mu tegevust jälgima, kui ma vups alla ronisin. Logi kirja ja veidikese pingutamise järel olin jälle üleval tagasi. Aitäh peitmast!

Vaatasime kuidas vesi vuhiseb ja mõtlesime, kuidas seda topsikut leida. Peame ka lähedusest endale sõbra otsima. :)

Leitud logitud! Aitäh peitjale!

Tänud lähedal elavale sõbrale, kes ulatas abilaua. Ilma selleta poleks me aardeni jõunud.

Natuke õudne aare oli! Abimees võiks kaasas olla.

Tänan aarde eest.

Kõige keerulisem oli vast õige lähenemisnurga leidmine, topsi järel käik oli juba tuttav teema ühest teisest kohast. Aitähh!

One cache a day keeps the doctor away: 30. päev geopeitusega. Juubel, aitab, tähistama!

 3 

Maastik? Peidukas? Peitja? Kõik oli varem salvestatud, aga kohale jõudes tuli ometigi luuret teha. Kalpsasime kalossides kohale, pika pilguga vahtisime sinna, kuhu null näitas ja ringi vaadates tekkis küsimus: miks peidetakse jumal teab kuhu karbike ja seinal on suur kriipseldus -cache?? Täielik ebaõiglus, kuna viimase juurde oleks toasussides saanud ju... Egas midagi, uuesti puugi juurde, kummar kubemeni ja redel hambu. Edasi hakkas muidugi tsirkus: redel kanalisse, naine vette...enne kui ta teise kanali ääreni jõudis, oli õhk täis pornofilmidest kuuldud õhkeid- mmm, ei, jaaa...märg, oih ja aih...(vaadake ise, saate originaali kuulda), kuid kõigest hoolimata jäi põhjalik suplus olemata(publiku vilekoor). Logi sai kirja, fotokat kaasas polnud, et eelmainitud grafitit jäädvustada ja üldse, peale porgandi alla jäämise...emotsioonitu leid, aitäh!

sulistasin, puristasin, tõmbasin lõuga,kuulasin rongi, roomasin, venitasin, logisin.tänud !

 3 

Raudteele ei roninud, aga silla all seistes kihutas üks porgand meil üle pea, no küll kolises kogu see kaadervärk :D.Ei mingit valu ega vaeva selle aarde leidmisega :) Aga vot kättesaamine oli omamoodi koomiline küll. Hää, et keegi pealt nägema ei juhtunud ,kuidas ma vetemöllus akrobaatikaga -riistvõimlemisega tegelesin. Taas tuli oma nahal ära tunda, et vesi on ikka märg küll, mis sest ,et kumm ümber. Kui su käimad ikka vett ei pea, siis pole muud teha kui pärast end kuivatada :D. Aga minu arust on aare "väga valesse kohta " peidetud ;), temaatiline kiri on hoopis mujal. Ja sellest ma ka aru ei saanud, miks see vesi nii hirmsasti seal solisema pidi, uhh...Hea, et kaasas oli Alex, kes tassis ja tõstis, üksi oleks suht nõrk tunne olnud. Tänud lihtsa aarde eest !

 1 

Vat Liisu ja Timixi aarded on mulle meelepärased... Siin on vaja ikka tõsiselt nuputada, kuidas asjale läheneda- ja kuidas seda võimalikult valutult teha :D Ja samas- on hää meel, et on olemas selline kambajõmm, nagu Sten, kelleta see aare oleks ilmselgelt logimata jäänud :) Tehtud- ja stiilselt ;)

 2 

Kui üks mees on nullis, aga midagi jääb ikka puudu, siis teine mees võtab jalast ketsid, võtab jalast sokid, võtab jalast teksad ja läheb alukate väel sõbrale appi :D 21 leitud aardepäeva parim skoor !

Kui me juba siinkandis olime, siis võtsime ka selle aarde ära. Käitusime korrektselt, lähenesime alt, ikka vaid alt. Pikemat sorti jalad tulevad kindlasti kasuks, ehk ka pikemad käed. No - selline tavapärane 4.0-4.5 aarde varustus. Tops ootaski meid looglises kohas. Enne seda vaatasin muidugi ka paar teist mitteloogilist kohta üle. Eks ikka see va loll pea...

Tänud!

Ega ikka ei julgenud üle vee hüpata. Kui ikka kindel pole, kas ma teisele poole hästi maandun... Läksin ronides ülalt. Muidugi jälgisin pingsalt ümbrust, ega ronge või raudteetöölisi lähenemas pole. Kedagi ega midagi ei tulnud õnneks kogu selle aja jooksul, mil ma seal viibisin. Leid tuli muidugi lihtsalt. Tänud!

 1 

Pärast AA esmaleidu ja enne linna naasmist kruisisime siitki läbi. Mis see 4.0 maastik täitsamehele siis ära pole. Kummikut polnud, poollahtised tossud oli. Kaalusin nii alt hüppega kui ülevalt alla kui horisontaalselt mööda seina lähenemist. Üht neist sai igatahes lõdva randmega kasutatud. Aardeni jõudmiseks tegin reptiili liigutusi, sest ei tahtnud kõhtu määrida. Esimeses katsutud kohas oli ka aare, uskumatu lugu. Porgandeid paraku või ehk isegi õnneks ei kohanud. Pärast pesin käed seni puutumata olnud veesilmas ära ning asusime tagasiteele pealinna poole. Oma aarded ootasid hooldamist-taastamist.

Aare korras. Aitäh väikest pingutust pakkumast! Tervised leidjatele!

 1 

Selline timixilik wärk. Seekord läks õnneks ja varbad jäid kuivaks. Olenevalt lähenemissuunast võiks kummikut ikka pigem rohkem, kui vähem olla.

 6 

Ah et siis sihukene nimi. Hoobilt tuli meelde tuntud soome ärimees JJ Ruokokoinen, kes partneriga Meerikast telefoni teel lepingu sõlmis ja siis partneri palvel oma nime inglise keeles tähthaaval dikteeris: aa-juu-ou-kei-ou-kei-- Yeah, I'm fine, but what's your name, muutus partner kärsituks. Ja sestpeala ta oma perekonnanime enam ei kasutagi.

Aga parkisime ennast kenasti ära ja Mamm läks ja leidis aarde täitsa ise üles, teisena kell 11.50 vist. Hea lihtne asi, kõige raskem oligi Mammu saamine üle vee. See on niigi sihuke nibin-nabin värk kummiku tasemega ja proovi siis seda forsseerida pisike süles. Aga hakkama saime ja edasine oli puhas kosmonautika, Mammul leidmisega propse ei tekkinud. Tänud, lõbus hommikuvõimlemine oli.

 5 

Karuonu oli just diivanile visanud leiba luusse laskma ja mina uudiseid lugema, kui pilk äsja avaldatud uue aarde peale sattus. No kui naabripoiss ikka nii lähedale uue aarde on pannud, siis peab minema. Ohates ajas Karuonu end püsti, haarasime kaasa kummikud ja läksime, et enne sõprade tulekut ära käia. Minu jaoks see väga lihtne polnud aga kaaslase toel sain ikka aarde leitud. Herneks tordil oli porgandi ülesõit meist logimise ajal. ;) Tänan lõbusa vahepala eest meie õhtustes toimetamistes. Esmaleid umbes kell 18:30.