Loodus on oma töö teinud ja karp kadunud. Korjasin ka algpunktist koordinaadid ära. Palun arhiveerida.

Saabusime nulli, silitasime veidi varikatust, midagi ei näinud. Peagi tuli majast abiline, kes meile koordinaadid kätte juhatas. Tänud talle! Oleksime seal palju aega kulutanud enne kui midagi nägema oleks hakanud. Võib olla poleks üldse näinud. Ja siis toimus mingi ikaldus. Suutsin koordinaadid kuidagi valesti sisestada. Lõpp näitas mul põllu serva tee ääres. Eks käisime siis seal ära. Veendumus süvenes, et koht pole õige. Pealegi olime eelnevalt ühest huvitavast kohast mööda sõitnud. Läksime siis oma uudishimu rahuldama. Lugesime, jalutasime. Mingi sisetunne ütles, et just see koht oleks lõppaaret väärt. Õnneks oli kaaslane koordinaadid üles pildistanud. Leidsin vea ja mis sa ütled! Seal see karp oligi! Tänan!

Kõik sujus kenasti ja aare sai leitud. Aitäh!

Siin jäime alguses kohe vahele kohalikule, kes tuli ja meid lahkesti õigesse kohta otsima suunas. Saime kavalasti peidetud juhised kätte ja veendusime, et ongi lõpp seal, kus olin kahtlustanud.

Lõpus oli pisut pusimist, sest aare oli pessa kinni külmunud. Peale mõningast pusimist saime siiski edukalt aarde kätte ja nimed kirja.

Tänan peitmast.

Mõisa ümbrus oli pühapäeva õhtul inimtühi ja saime omakeskis nulli ümbrust uurida. Kui paljud valed kohad olid üle vaadatud, siis märkasime lõpuks ka kavalalt peidetud infot. Tagasi oma majutuspaiga poole suundudes tegime väikese vahepeatuse lõpu juures. Leid oli kiire ja karbiga kõik korras. Aitäh huvitavaid kohti näitamast!

Hea lihtne multi. Lõpuni jõudmiseks tuli ainult autoga pikem ring teha.

Meile tuli täiesti üllatusena, et siin kandis nii paganama külm on. Maa oli külmanud ja lumekoorik kandis. Loomulikult on ju ka aarded siis oma pesadesse kinni jäätunud. Ka see siin, kui olime juba mõnda aega lõpus sonkinud, otsustas Dauno peitjalt uurida, kas ikka on aare olemas. Peale lühikest jutukest saime küllakutse kohvile. Siinkohal tahaks öelda Oskar Lutsu sõnadega: "Vaadake, kunagi ei maksa endale kergemeelselt kutsuda külalisi, sest nende hulgas on mõni nii häbematu, et tulebki." Kui juba nii soojalt meid selles kandis vastu võetakse, siis tuleb minna. Plaani võetud. Tänud aarde eest ka

Tore multi, lõpp läks jälle koerte orkestri saatel, tänud :)

 1 

Minul oli kirjeldus loetud, nii et mulle oli kõik teada. Lauril oli lugemata, nii et tal tekkis mitu küsimust, õnneks ma targemana oskasin vastata. :D

Hea lihtne multi.

Aitäh!

Mitte ei saa aru miks ma seda multit varem pole otsinud. Aga seekord sai viga parandatud ja huvitava kohaga tutvus tehtud. Tänud peitjatele!

Tänud.

Mõnus kohalikku ajalugu ja vaatamisväärsusi tutvustav multi, aitäh! Aardenimeks lugesin esimese hooga kogemata Kabelimatsu :o) Alguses ei saanud kuidagi vedama. Päris pikalt jaurasin seal akende ees, lugesin logisidki, kuid ka pärast seda ei leidnud tükk aega mitte miskit. Aga alla jälle ka ei tahtnud anda. Üsna loobumise piiril õnnesus lõpuks geopeiduline vihje näppu saada, täitsa mõistliku koha pealt, kusjuures. Kaval peiduviis igatahes :o) Lõpus sujus seevastu kõik tõrgeteta ning kiiresti.

Aare jäi Kreenholmi sündmusele sõites tee äärde. Oli kange tahtmine proovida, kas teine päev on parem päev, kui esimene oli. Seekord jäi mõis külastamata, aga geoõnn oli täna minuga ja avas minu silmad. Nii saimegi edasi teise punkti suunduda, et märjas rohus jalad märjaks saada. Tänud peitjatele, mulle meeldis!

 2 

Aarde juurde liikudes oli park autosid täis, saime omale veel ühe äärmise koha. See tähendas ka, et mõisas sumin käis, midagi seal toimus. Seda me uurma ei läinud, kuna meil oli oma missioon. Vaevu jõudsin ühe plekiääre alla vaadata kui uks avanes ning perenaine sealt välja ilmus. Nonii, jäimegi vahele, mõtlesin. Üsna kiirelt ja koheselt küsis, et kas me seda otsime, mida siin paljud otsimas käivad. Pidime nõustuma. Võimalik, et ta on nii abivalmis põhjusel, et mängijad jätaks maja oma tegevusega võimalikult terveks. Mine tea. Saime kätte, mis vaja ning liikusime lõppu.

Kuna oli palju sadanud, oli rohi loomulikult märg. See omakorda tegi jalanõud märjaks ja need omakorda tegid jalad märjaks. Aga eks nad olid märjad juba suht hommikust saati, seega väga vahet polnud. Aardekarp ei tahtnud esiti kuidagi näppu jääda kuigi tundus väga õige koht olema. Lugesin siis kuidas blondiin soovitas sügavamale kaevuda. Nii tegin ja tõepoolest see aitas. Sain, mis tahtsin. Karpi tagasi pannes ja seda ikka sügavamale toppides hüppas ühtäkki minu ninast ca 30cm kaugusel olevast oksaaugust hiir välja ja pani plagama. Oleks ma naine, oleks ma sel hetkel kindlasti üle pargi kiljatanud ja ise teise suunda jooksu pannud. Aga ei, sest ma olen ju Mees ja mehed nii ei tee! :)

Täname aarde eest!

 1 

Polaarmõis oli oma nimele kohane. Ligipääsemiseks pidime ukerdama klaassiledal jääl ja null oli lausa lume alla mattunud. Geopeiturit see muidugi ei takistanud ja teostasime polaarretke koos kaevumisega ja suutsime lõpuks leida vajaliku, et edasi kulgeda.
Lõpus tekis nõutus. No ei ole, ei hakka näppu. Siis mõistsime, et Virumaal tuleb ju taas kaevuda ja mida sügavamale seda parem. Selle taktikaga sai lõpuks see maavara ka leitud ja logitud.
Tänud, karp täiesti korras ja ootab uusi logijaid. Suured tänud, oli huvitav nii loetud lugu kui käidud paigad.

Poolarmõis, vaade nullile

Juba nulli jõudmine mööda klaasjat jalgealust, osutus keeruliseks. Nähes nullis lumekuhja, tekkis järgmine ahastus. No ega muud üle ei jäänud kui kaevasime end koordinaatideni. Keegi küll uudistas ukse vahel, et mis me seal toimetame aga abi ei pakkunud keegi.
Numbrid käes, suundusime järgmisesse punkti.
Lõpus olime juba alla andmas kui Peeter tegi veel viimase katse karbike kätte saada. Seekord läks õnneks :)
Täname!

Hommik on õhtust targem. Kui pimedas ei näe silmad, siis peavad ka sõrmed andma oma panuse pimedusele tundetuse puudumisega. Muidugi ka kiirustades midagi imelist ei sünni. Läksin kohta kust ma eile olin otsinud 5 minutit ja nüüd kiskusin aarde sekundiga välja. No ei tea mida ma seal õhtul tegin. Aitäh!

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev|4.päev|5.päev| Järgmine_>

 3 

Poe poole kihutama hakates meenus, et siin ju veel ka see aare. Vaatasin kella ja mõtlesin, et no peaks vist jõudma. Natukene jõudsin aga leiuni küll mitte. Lõpuks puudus ainult 17 minutit 22:00-st. Pidi alustama hirmkõva tempo tegemist, et poodi jõuda.

Sihtmärgiks valisin Jõhvi Selveri. Pidevalt tegin peas arvutusi, et kui palju minuteid mul shoppamiseks aega jääb. Alguses oli neid mõni üksik. Kiirus jäi mul 30-45km/h vahele. Pigistasin kõik elumahlad mis mul veel alles olid pedaalidesse. Ja siis nägin poodi Maxima XX. Pole kunagi seda marki poe nägemise üle nii hea meel olnud. Lausa 10 minutit vaba aega asju valida! Õhtusest meres ujumisest ei olnud enam mingit tolku. Tilkusin higist. Nägin poe peegeldusest välja nagu oleks higivanni võtnud just. Tõmbasin näost suurema vedeliku maha ja läksin ostlema. Tempo oli jalgades ikka sees. Kui poest väljuma hakkasin, siis alles kõlas, et sulgemiseni jäänud veel 5 minutit.

See mitteleid jäi mul päeva viimaseks aardeks. Distantsi kogunes jälle 93km. Kolmandat päeva järjest sama palju ja sel korral lausa täpselt 93.00km. Nele Hostelisse jõudes oli küll 92.95 aga retseptsioonitädi soovitas ratta sisse veeretada ja sellega sai selline ümmargune number. Hakka või Lotot mängima! Kui muidugi 93 ja 8:50 saaks valida loosinumbriteks.

Ööbimisasutuses tuli 4 päeva jooksul esimest korda tõeline väsimuse ja laiskuse moment. Lihtsalt lebotasin voodis, sõin, jõin ja vaatasin telekat. Kui komöödiafilm pornofilmi tegemisest läbi oli saanud, siis suutsin ennast alles kokku võtta ja selle minimaalse logivõla likvideerida. Nüüd tänu laisklemisele tuleb väikene unevõlg kui jälle 8:50 startida tahan. Äratuse panen aga eks ole näha mida ma hommikul sellest arvan. Lisaks veel ka kohustus seda samust Kabelimetsa aaret uuesti üle vaadata sealt kus pooleli jäi.

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev|4.päev| Järgmine_>

Tänane öömaja

Täis lebo. Kohe käivitub ka TV

Eelmisel päeval käisime juba siin. Kätt kohe õigesse kohta ei pistnud ning kuna me seal liiga kaua passisime, siis hakkasid kohalikud elanikud pahaselt sumisema ja üks lajatas oma nõela mulle täpselt silma alla. Kujutasin juba ette, mis moodi ma kinni paistetanud silmaga Geojaanil ringi käin, aga õnneks ei olnudki asi nii hull. Igatahes põgenesime sealt kähku. Täna tulime uuele katsele ja ilma pikemalt jokutamata tõmbasin karbi välja, panime nimed kirja ning kähku minema. Tänan.

Leitud Geojaanilt kojumineku tuuril :) Aitäh

Mõisa juures küll tundus natuke kahtlane tegutseda, aga ajasime oma asja kiirelt ära ja panime lõppu punuma. Aitäh!

See oli siis viimane selle päeva aare. Me olime siin lausa teisel ringil juba. Enne geojaani sai ka otsimas käidud, kuid teatud aarde asukoha elanikud polnud sellest üldse vaimustuses. Nüüd saime nimed kirja. Aitäh peitjatele kohta tutvustamast ja aarde eest!

Nullis läks aega, ei hakanud üldse silma. Lõpus ka ei hakanud, aga kätte saime ikka. Eks need olid selliseid kohad, kuhu muidu ei sattuks.

Maja tundus tühi, ainult evakuatsiooniväljapääsu sildid põlesid. Seega, keegi vihjet andma ei tulnud ja pidin ise otsima. Päris jupi aega otsisin ka, kuid lõpuks tabas silm õiget kohta. Nutikas, nutika lugu nende koordinaatidega. Lõpp-punkti jalutasin suure tee pealt, leidsin väga loogilise objekti, kuid aaret ei kusagil. Võtsin tehnoloogia appi, et nurgataguseid näha ning siis jäi aare silma/kätte. Aitäh!

Alguses anti majast kärmelt vihje. Lõpus ka läks ladusalt. Aitäh peitjatele.

 1 

Tegime põgusa välisvaatluse polaarmõisale. Esimest punkti otsides avanesid uksed ja siis juba meie silmad. Selline meeldiv ja soe tunne tekkis, et saime lihtsamalt edasi suunduda. Ei teadnud sellest lõpukohast enne midagi. Tänud juhatamast.

 1 

Mõisa oleme külastanud ka enne geoajalugu. Sellel korral tulime siis aaret ostima ja oli plaanis mõisast osta endale üks Kükat. Mõtlesime, et võtaks enne aarde ja siis läheks hiljem siise. Kuna me tundusime nii kahtlased olevat, siis tuli perenaine välja uurima, et mida me siit õige ära tahame viia. Tegime siis kõrvad ludus selgeks, et me täitsa ausad geopeiturid. Seepeale lasti meil rahulikult maja edasi poleerida. Kui saime järgmised juhised kätte, külastasime ka mõisa ja siis lõpu poole teele. Lõpus läks asi kiiremini, kuigi sai siin ka enne vales kohas tiirutatud, kuna telefon tahtis ikka mujale saata. Lõpuks tuli ka aare nähtavale. Tänud peitjatele aarde eest.

 1 

Siin lõpus ma olen ennegi olnud aga miski pärast ma tookord karpi kätte ei saanud.Täna õnneks kõik laabus.Aitäh!

 1 

Koordinaadid on nulli päris nutikalt ära peidetud, suutsin mitu korda mööda vaadata. Lõpus tegi märg rohi jalad märjaks. Aitäh!

 1 

2917.

 1 

Esimese punkti leidmine oli imelik: läksin sinna kanti otsima, enne kui j6udsin midagi teha, hüppas ligi Polaarm6isa krapsakas sekretär (vist) ja t6mbas koordinaadid 0-st välja. Samal ajal observeeris seda k6ike SPA-sse kiirustav Hannes Kaljujärv autost ja oli väga segaduses. Mina olin ka. Edasine otsing läks juba tavapäraselt.

Karp oli pesast jalga lasknud. Panime uue. Head otsimist!

 1 

Täname seda mõisa tutvustamast. Käisime mõisas sees ja tutvusime väljapanekuga. Proovisime ka kohvi ja jäätist. Seega mõisaga läks suurepäraselt. Sama ei saa öelda aardeotsingust. Tegime sügavasse lumme jälgi. Kas segas lumi või olime ise saamatud, aga ei tekkinud mitte mingit ideed ega särtsu selle alguspunktiga. Tänud ikka :) vahva koht tutvustamiseks valitud.

 1 

Alustasime hommikut mõisa külastamisega. Lastel oli põnev ja läks veel põnevamaks kui mängutoa avastasid. Paljud väljapanekud olid tummad kuna neil seal on niiske ja elektroonika oli otsa saanud öösel peale elektrikatkestust. Uudistamist igatahes jagus. Lõpp oli ka huvitavas kohas. Täname.

 1 

Leitud marsruudil lõpp-jääkaru-null-lõpp

 1 

Nullis sai ikka otsitud pikalt, küll siit ja sealt. Kokkuvõtteks hea peidukas, lõpp ka huvitavas kohas.

 1 

Jälle üks mõnus multi, mis toob kenasse ja huvitavasse kohta. Oli õhtu ja mõisasse sisse ei saanud aga mõte on suvel tagasi teatrisse tulla, eks vaatab, kas teostub. Mina tänan peitjat!

 2 

Minu jaoks tähendas vihje, et pean alguses kaks korda käima ehk siis, kui pea ei jaga, peavad jalad (auto) jagama. No ja siis see info seisis ja seisis, kuni täna läksin lõppu otsima. Õige koht jäi kiiresti silma, kättesaamisega olin järjekordselt raskustes. See mässamine seal ajas mu igatahes niikaugele, et läksin Bauhoffi ja ostsin endale abivahendi ( esimene spetsiaalselt geopeituseks soetatud vidin). Ehk ma nüüd virisen vähem oma pikkuse pärast :D Väheseid Ida-Virumaa aarete asukohti ma pole varem näinud ja see oli üks nendest. Aitäh peitjatele!

 1 

Alguses ei saanudki kaua otsida, kui majast väljunud mugu tiba vihjas. Edasi läks juba lihtsalt. Ilus teostus igatahes. Aitäh peitjatele.

 2 

Pärast Viadukti suundusime siia, märksa vaiksemasse ja kaunimasse paika, polaaruurijate mõisa. Nägin seda polaarinfot alles mõisa seinal esmakordselt ja juurdlesin, kas tegu on bipolaarse mõisaga, põhjapolaarse mõisaga või on sel kuskil lähistel kaksikmõis, millest polaarsus tekib. Igatahes jagus mõtisklemist omajagu.
Ka nullis läks omajagu aega, sest ma olin pime ja loll (nagu ikka). Isegi kui pool rehkendust käes oli, ei leidnud teist 8-) Kuni ikkagi leidsime. Õnneks personali polnud ja saime rahus otsida, ei pidanud kellelegi midagi selgitama või ebamugavust tundma. Suvel nii lihtne küllap pole, mis sest, et personal teadlik.
Lõpp oli meilegi üllatav, polaarsust kui palju! Mõnus kohakene, kus jalutada ja aaret ning muid vaatamisväärsusi uudistada. Aare annab end pikanäpumeestele kätte, minul oli pisut pusimist. Lahe (küll kaasajast killustatud) allee, kena vaade ja igati positivne aare. Aitäh peitjatele! Aare ka korras, lisasime vast veel ühe pastaka. Parklast korjasin ka sodi vähemaks.

 1 

Eelmine päev toimus sealsamas lähedal prügila põleng, nii et inimestel soovitati lausa evakueeruda. Seetõttu jäi ka sel päeval mul seal käimata ning üritasin asulast hoopis võimalikule kaugele hoida. Nüüd aga oli kena puhas õhk, päike sillerdas taevas, nii et otsida oli lausa rõõm. Ja otsida seal ikka andis. Igasuguseid asju sai seal silitatud, kuniks lõpuks sõrmed ka vajalikku kohta tabasid. Vihje ajas mind nii segadusse, et enamik aeg sai hoopis muid asju katsutud. Lõpp asus ka ootamatus kohas, polnudki seal varem käinud. Tänud tutvustamast ja aarde eest.

 1 

Leitud, aitäh!

 5 

Vahepeal olen peaaegu kõik ilmunud Ida-Viru aarded sinnapaika jätnud, sest kogu aeg on nii kiire nii kiire ja sada muud tegemist kui siia kanti tulen. Nüüd võtsin terve päeva et kõigi muude tähtsate asjaajamiste kõrval ka osa siinseid aardeid läbi käia. Just aardeid, sest kõik paigad, kuhu aarded juhatavad on juba kümneid kordi läbi käidud ja ära nähtud. Nii ka see mõis. Esimeses punktis uurisin jupike aega rahulikult ümbrust ja samal ajal seestpoolt akna tagant uuriti mind. (Niiet tervitused töötajatele! Kui te teadlikud olete aardest siis niikuinii te loete aeg-ajalt ka neid logisid.) Seejärel katsusin võimalikke kohti kuniks koordinaadid näppu jäid. Kohe kui lõpp-punkti kaardil nägin siis mõtlesin, et nojah... kuskil mujal olekski ilmelik olnud:) Aga ega seal lõpus teab mis kiiresti ei läinudki. Kuna ma kuratlikult kardan ämblikke ja ämblikuvõrke, siis ma väga julgelt oma käsi kuskile tundmatusse kohta ei pista. On täitsa juhtunud et ma olen niimoodi kuskilt röökides ja kiljudes minema jooksnud. Või noh ... tähendab eemale tõmbunud. Sega tuli appi võtta tuntud tubli tööriist - geokepike. Ja kui karbile pihta sain tõmbasin varruka üle sõrmede ja urgitsesin asja välja:) Ühesõnaga läks hästi seekord. Tänud aarde eest!

 1 

Esimesel katsel ei leidnud, teisel katsel läks juba igasuguste raketiteooriate aretamiseks. Aitäh Marile, kes meid jälle maa peale tõi ja lihtsamaid lahendusi otsima suunas. Lõpus oli pisut raskusi, aga kätte ma karbi ikkagi saime. EVEJ.

 1 

Nullis läks ikka aega - kavalalt tehtud! Vaatamisväärsusi saime uudistada vaid väljastpoolt, ka lõpp oli tore ja hariv. Tänud peitjale!

 1 

Leitud. Tänud.

 1 

Sattusin Kohtla-Järvele ja sai sellele aardele vigade parandus tehtud. Tänan.

 1 

Leitud.

Tänud peitjale :)

 1 

Jah, eks selle kättesaamisega oli tegu jah. Lausa kinni jäin. Tänud peitjale.

 1 

Ilma kinnitava geokõneta ei mänginud välja. Ausalt mu käsi valutas pärast terve õhtu!

Alguse leidsin, lõpp tundus ka loogiline koht, kuid ei leidnud.

 1 

Vahva algus ja lõpp kah. Meile meeldis. Tänud peitjale.

 1 

Meil läks teistest erinevalt. Kahe saime kiiremini kätte kui lõpu. Aga lõpuks alistus ka lõpp. Mõis meeldis mulle väljast väga. Sisse ei lastud. Lõpukoht polnud üllatus, aga viibisin siin esmakordselt. Aitäh toreda aarde eest! Vahetasin rändureid.

 1 

Esimeses punktis ikka pimesikutasin üksjagu ning ega seal ju väga avalikult toimetada ka pole väga soovi. Kui vajalikud numbrid käes, siis oli edasi juba lihtne. Täitsa ilusad paigad, tänud näitamast!

 1 

Sumpasime läbi põlviniulatuva lume aardeni, karp korras, logiraamat väga värvikas. ;) Jätsime ränduri, aitäh!

 1 

Oi kui vahva teederägastik. Tee pealt on mõis ilusti näha, aga autoga sinna saada... Nullis oli jube aknaalune tunne ja korraks tehti isegi lahti lähedal olnud üks. Siis saabusid mugud mõisa külastama ja pärast nende lahkumist saingi numbrid kätte. Päris huvitav lahendus. Oleks vihjet õigesti tõlgendanud, oleks kiiremini tulnud. Lõpp oli ka väga huvitav ning pärast koerajalutajate lahkumist saigi logi kirja. Aitäh!

 1 

Noorgeopeituri jätsime meie Kohtla-Järve apartementi multikaid vaatama, ise suundusime poodi ja ööaardele. Ei meeldi mulle pimedas otsimine tegelikult, eriti kui endal lampi pole. :) Sookoll7 tuvastas lõpuks õige asja. Lõpus ei näinud jälle kahjuks midagi peale suurte puude ja aardekarbi. Logisid lugedes ilmselt mingi point asjal oli, peab teinekord valges vaatama tulema. Aitäh peitjatele!

Kaja, Bruno,Miki, Alex ja Mooritz

 2 

Kaaslased kadusid oma pisikese "kährikuga" jube kummalisse kohta, aga maja ruleerimise juures tuleb säilitada rahu ja unustada spontaansus. Edu tõi ka seekord jahe pea ja koos M-iga olime juba teel nulli, kui hommikune "duracellide" kamp parklasse maandus. Samasuguse kärsitusega sikutasid nad esimese tünni välja ja ma ei jõudnud veel hädaldama hakatagi, et siin ju pole miskit. Tegelikult on mõnus otsida aardeid, koos suurte kogemustega peituritega, kui kõigil asi leidmata. Mulle vähemalt meeldib! Sellele aardele olen lausa sunnitud sildi külge panema, aitäh!

 1 

Väikese ringitamisega jõudsime vulkaani jalamilt siia. Küll oli siin palju värvilisi lehti ja nende sees nautisid sahistamist kümme paljast varvast :P. Nagu kapo luurajad ringitasime nullis ja üritasime märkamatuks jääda. Õnneks edasine info märkamatuks ei jäänud, mõnel olid ikka silmad juba ärganud, erinevalt minust. Mina oleks ilmselt seal ikka jupp aega veel tiirutanud kui Miki poeks nagu muuseas teatanud, et no leidmata ei jää :D. Seepeale tuvastati peidukas ka teiste poolt. Mitte just üllatusena tahtsid autode navigaatorid meid ilmatuma ringiga kohale saata, saime tagurdamist harjutada kohe mitmel korral :D. Hea ,et minu gps viiimaste pöörangutega üldse nõustuda ei tathnud, nii jäi ümbermaailmareis täna, praegusel hetkel ära. Lõpp oli väga ootamatus kohas, sellest ei teadnudki midagi. Tänud peitjatele vahva koha tutvustamise eest! V:2xTB

paljaste varvastega lehtedes sahistamas ;)

 1 

Tahtsime Vulkaani juurest otse tulla, aga ... muru plats oli vahel. Lõpp oli veelgi üllatavam. Täname kohalikku olustikku tutvustamast!

 1 

Nullis sain korraks peatuda kui keegi ukse taga kobistas ja ma vaistlikult eemale tõmbusin. Üks proua lahkus majast. Tegin siis asja ümber mõisa ja tegin pilte, märkasin, et mõisa uks lahti veel 20min aega sees ringi kaeda. Meeldiv tütarlaps tegi mulle kiire ekskursiooni, mille jooksul sai selgeks, et siia tuleb tagasi tulla ja mõisas väljapanduga põhjalikumalt tutvuda. Lahkudes soovis ta mulle edu aarde otsimisel, mis ka kohe saabus, sest esimene punkt oligi kohe käes.
Kõige raskem osa aarde leidmisel on tulla toime kiirteede ja viaduktide rägastikuga. Õnneks on eurokalkulaatorist midagi meelde jäänud. Lõpust võtsin kaasa suure märkmikuga ränduri, oli teine ju pea 2 aastat eelmises aardes konutanud, las nüüd sõidab.

 1 

Kabelimatsu siis Kabelimatsu, väga sobivasti tuli see aare mulle tee peale. Minul alguses küll mingeid probleeme ei esinenud, kaks andis ennast kätte kohe esimesest vaadatud kohast. Selle muuseumi jaoks kahjuks ka aega ei leidnud, aga selle kompenseerisin just hetk tagasi Narvas. Lõpp natas üllatas, aga tegelikult oli pagana loogiline. Hea meel, et selline hariv asi üles pandud. Aga jämedate meeste peale ei mõtle te küll raasugi :) Napilt ulatasin. Ja selle imeränduri jätsin ka alles - kibeles küll, aga kuhu mina ta panen. Tänud näitamast!

 1 

Peale mitteleiu logi helistas peitja ja uuris kuskohas ma otsisin. Jõudsime ühisele järeldusele et ma ikka nullis olin. Ütles et nulli võib natuke venitada ja majaasukad pidid aardest teadlikud olema. Võtsin koju sõites koordinaadid ja käisin lõpus ka ära. Aardes on huvitav rändur, isikliku logiraamatuga, ei ole sellist enne näinud. Aitäh! Muuseumis käimine on mu ammune unistus, seekord jäi see täitumata. Nüüd näen et aarde koordinaadid on imeväel muutunud.

 3 

FTF. Viimasel ajal on häbiväärselt vähe aega jäänud geopeitumiseks (kuidagi peab ju oma laiskust vabandama). Seega kui tööpostil arvuti taga istudes vaid nappide kilomeetrite kaugusel ida-viru jaoks haruldane sündmus toimus (loe: avanes uus aare) ja peitja veel tagant kihutas siis ei jäänud ju muud üle kui ära käia kohapeal.

Muidugi ilmnes rida takistusi – esiteks selline inimvaenulik asi nagu töö, mistõttu tuli üle paari tunni siiski lõunapausi oodata (söömise kui ilmselt ülehinnatud tegevuse võiski vahele jätta, seda enam et tee sööklani on üles songitud). Kontoririietus ei olnud probleemiks, kenad kuivad ilmad viimasel ajal. Ja siis muidugi see et gepsu igapäevaselt kaasas ei kanna. Koht on tuttav, mõisas ürituselgi käidud ja ettekujutus mis seal nullis on oli täitsa olemas. Vaatasin siis hoolega maa-ameti fotot - see tekitas kõhklust, et kas mitte siiski mõistatus... kuidagi väga lagedale tundus näitavat (ps. täna vaadates selgus et rist nüüd juba väga õigel kohal). Ja üldse tundus seal akende all tolgendamine väga ebameeldiva ideena. Otsustasin siis et viimane aeg on telefonigepsutamise iseõppimise kiirkursus teha ja üritada siiski mingit abivahendit kasutada. Kohapeal saigi osaks paras nõutus (mitte anumate, vaid ajumahu puudumine siis). arvutis nähtud nullis oli kena kivisillutis... telefon millega ma õieti toime ei tulnud juhatas ilmselt teisele poole... ja lisaks pesi üks proua mõisaaknaid.

Omanik arvas et tegelikult võiks nulli veidi laiemalt võtta, väike viga kuulub asja juurde ja andis õige suuna kätte. Suurim tugi oli aga sõnadest et kohalikud peaks asjaga kursis olema. Ainult seetõttu ma veel seal edasi viibisingi. Edasi läks juba lihtsamalt. Tahtsin öelda et numbrite leidmine läks lihtsamalt, telefoni käsitlemine gepsuna siiski mitte. kõva vaevanägemise järel sai mingi punkt kaardile kuvatud. Ühelt poolt mööda sõites tekkis küll hetkeks kahtlus, aga kui siis teine suund sai valitud, oli asi palju lootusrikkam. Ja üldse – leidsin sealt objekti, mida ma tean et peaks siinkandis olema, olen kunagi käinud (kooliajal viidud) aga mille asukoha olin suutnud unustada. Ja muidugi – jagades Hannese seisukohta – no ei arvestata suurte (jämedate jne) inimestega. Sama nali juba teise peitja aardega – näen aga kättesaamine on väga piinarikas protseduur. Kuidagi läbi häda ja mõningate kriimustustega siiski õnnestus esimene logi kirja panna. Tänud ekskursiooni eest!

 1 

Keset platsi polnud tõesti midagi teha, aga natuke kõrvale astudes ja kobades sattusid kätte ka edasised juhised. Lõpp-punkti minnes põrutasime telefoni gepsu järgides esimese hooga mööda. Mõelnud veidi, kuidas peidikule läheneda, võtsime suuna õigesse kohta. Karla leidis peale aarde veel mõned nõgesed ja kurjustas nendega, kuna taimed ei lubanud end puutuda. Aitäh aarde eest. STF 14.09

Seisin nullis keset lagedat välja ja ei osanud raskusastmele ja sildile vastavat otsida. Erilist soovi ümbruskonnas võõrast vara lammutada ka ei olnud. Kas olen pime või on tegemist mõistatusega.