Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kutsume teid matkama looduskaitse "südamesse", kus võib kohata igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Vihje-pildil on näha null-punkt. Sellelt objektilt leiate järgmise punkti koordinaadid. Seal vaadake juba ise, kuidas edasi saate. Soovitame külastada ka Penijõe mõisas asuvat RMK teabepunkti (lahtioleku info pildil 2). See on seikluse lisaboonus.
Vastutulles geopeiturite tungivale soovile on viimase punkti traditsiooniline must kilekott vahetatud millegi muu vastu. Head otsimist!
Vihje: pole
Lingid: http://www.keskkonnaamet.ee/matsa/kulastajale-2/kulastuskorraldus/
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 26/142 |
![]() |
Vahepunkt | Geokontroll 40/209 |
Aarde sildid:
soovitan (14), lahe_teostus (4), piknikukoht (2), pikem_matk(>1km) (2), lumega_raske (1), kalastuskoht (1), 2014_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5DP3D
Logiteadete statistika:
77 (77,0%)
23
2
1
0
0
0
Kokku: 103
Oli väga tore jalutuskäik. Tänud peitjale ägeda multiaarde eest!
Siin olime juba ühel korrall katsetamas käinud, kuid ebaõnnestunult. Seekord oli meil infot, et päris nii nagu mõeldud on, seda multit läbida ei saa, sest oluline silt on vahepeal maha võetud. Olime saanud ka vihjeid, mis aitasid meil selle multi lõpule viia. Tänud peitjale!
Selle linnuvaatleja alguspunkti oleme me korra juba vaatlemas käinud. Mida iganes me siit leidsime, aga õiget kohta, kust koordinaate otsida, ei leidnud mitte. Tegelikult plaanisin kirvetama minna, aga tänaseks on selgunud, et selle kohaga oleksin vahepunktile pihta saanud. Kas ma ka oleksin siis taibanud vaadata, et siin mingi vahepunkt ka ja oleksin aarde asemel koordinaate otsima hakanud, jääbki teadmata, kuna nüüd saime teiste meetoditega lõpu asukoha teada ja see tõepoolest peitis ka aaret. Eks see kättesaamine oli natuke keeruline. Ühelt poolt sai asukoht tuvastatud ja teiselt poolt küüned taha aetud. See Matsalukant on ikka kohe täitsa tore kant, tänud siia kutsumast ja aaret peitmast.
Kõigepealt otsisime jupi aega silti, ja siis ta leidsimegi, kuigi natuke muudetud kujul. Ei saanudki aru, kas silt on välja vahetatud või lihtsalt väheke muudetud, igatahes sealt ei osanud me midagi leida, nii et edasi lausa ei pääsenudki. Logid ei julgustanud eriti kirvetama ka minna, kuigi mingi hetk, kui meeleolu vastab ülesandele, võiks ju proovida.
Jätkasime sealt, kust enne pooleli jäi. Esimene kohtumine oli meil siin Penijõe juures peniga - kopsakakoguselise taksikoeraga, kes liikus peremeheta, väga väärikalt ja sihikindlalt punktist A punkti B. Veidi aega hiljem liikus ta juba punktist B punkti A, sama väärikalt ja sihikindlalt, kuid nüüd oli tal hambus midagi võileivataolist. Jutkui oleks burksiputkas käinud, aga mingit putkat siinkandis pole ja me ei näinud läheduses ka inimesi, seega jääb see vaid peni enda teada, kust neid võileibu siin niimoodi saab. Ja nende lühikeste jalgade ja väärika tempoga eriti kaugel ta ära käia ei saanud. Aga päris kindel, et taksi silmist ja tema kogukast kerest võis välja lugeda, et nutti ja massi on tal võrdeliselt :)
Aga jah - jätkates sealt, kus meil pooleli jäi - mütsivõrra vaesemana, logivõrra rikkamana. Aitäh!
Tänane päev kujunes pooleliolevate projektide lõpetamiseks. Üks nendest oli siin. Palju vaeva nähtud, nüüd lõpuks logitud. Aitäh!
Eelmine kord suutsime leida vaid osa infost ja selle alusel juba rehkendasime, et võib kirvega proovima minna. Täna oli silm aga nii terav, et sai ka puuduv osa leitud ja nii oli palju kindlam teele asuda. Vahepunktis poleerisime ikka pikalt. Olime täitsa õigel teel, aga kavalusest läbi närimine võttis aega. Lõpp-punktiski päris kohe ei õnnestunud karpi leida, aga kätte saime. Ilm oli täna mõnus - päike soojendas juba kevadiselt. Samas oli kohati veel korralikult lund ja jääd, lisaks veele ja porile. Mõni mätas oli juba päris tahe ja nii oli täitsa tore astuda. Tänud peitjale mõnusale matkale kutsumast!
Kunagi sai siit miskit leitud ja miski jäi puudu. Täna tulime tedjamatega tagasi ja aare sai leitud. Tänud
Esimeses oli ikaldus, leidsime ja ei leidnud. Järgmises oli jällegi külmaga võidu omajagu pikalt jauramist. Ai, mulle meeldis see vahepunkti leid, vahva teostus! Lõpus läks kordades lihtsamalt. Tänud peitjale.
Parkisime auto ära siis hakkas pimesikutamine aga teisi punkti me jõudsime.Ega teises punktis kergemini läinud.Lõpuks kui leidsime läks tuju heaks küll.Lõpus saime kiiresti hakkama.Aitäh!
see oli täna selline korralik nokk kinna saba lahti aare. kui yhest otsast hakkas hargnema siis teisest otsast kiilus jälle kinni. Aga kambas peitub j6ud ja 6htu l6puks saime siiski nimed raamatusse kanda. Tänud peitjale
Objekti leidsime ja uurisime seda väga põhjalikult, läbi häda jõudsime lõpuks ka aardeni. Aitäh.
Ei saanud sealt algusest kuidagi liikuma. Miskit nagu leidsime, kuid miskit jäi veel puudu. Õnneks sellest piisas, et potensiaalset kohta vaatlema minna. Suure ringiga jõudsime lõpuks ka lõppu ja seal oli juba tsirkus omaette. Uhh. Lõpp hea, kõik hea.
Tänud.
Algust sai juba ammu tehtud ja peale mingit aega otsimist õnnestus uus täpp kaardile saada. Aga kuna jalutama ei viitsinud minna siis sinna see jäi. Nüüd tulin ekstra selle aarde pärast siia tagasi ja andsin minna, vahepunktis läks üllatavalt kiiresti, kuskil minutiga sain juba uue täpi kaardile :) Kuna siin kõrval oli veel 2 tavalist aaret siis nendeni kahjuks ei ulatanud kuidagi kuna kohe seal lähedal oli tee vee all. Jätkasin siin multi teekonda ja peagi sain nime kirja vuristada, tänud :)
Midagi me nullist leidsime, aga kas meil selle infoga midagi peale hakata on, vajab veel välja selgitamist. Ehku peale pikemat matka täna enam ette võtma ei hakanud.
Eelmisel päeval sai algusest leitud juhiste järgi kenakene jalutuskäik ette võetud. Vahepunktis sai peale pisukest poleerimist pisut nurisetud, siis aga teistmoodi asjale lähenedes üks hetk olid ka seal edasised juhised äkki nina ees täieti kenasti olemas. Edasiminekut takistas just alanud vihmasadu, kuid seal polnud sellest suurt lugu.. hoopis linnud muutusid aktiivsemaks ja andsid oma olemasolust märku.
Täna siis oli kätte jõudnud päev, mil tahtsin kindlasti multi aarde leida ja tulin vormistasin selle lõpuni. Vahepunktid olid ägedamad, kui lõpp, kuid kokkuvõttes mulle ikka meeldis.
Tänan peitmast.
Eelmisel sügisel olime korra siin parklas peatunud, kuid koordinaatide otsimisele eriti ei pühendunud, sest nagunii polnud plaanis pikemale matkaringile minna.
Täna oli ilm suviselt soe, kuid mitte liiga palav, vihma ei sadanud ja kõik tingimused justkui loodud mõnusaks loodusmatkaks. Meie saabudes oli ka parkla tühi ja saime rahulikult koordinaate otsima hakata. Õige mitu ringi sai infotahvlile tehtud, enne kui miskit leitud sai. Selle info abil saime liikumise suuna kätte ja asusimegi teele. Vahepunktis enam nii hästi ei läinud. Linnuvaatlusi siin ka täna teha ei õnnestunud, seevastu roomaja- ja putukavaatlusi viisime küll läbi. Väikseid sisalikke sibas igal pool ringi ja kui korraks koti maha panin, siis natuke hiljem seda üles võttes märkasin, et üks sisalik oli lausa kotti pugenud. Kogu otsimise protseduuri saatis ka pidev sumin pea kohal ja märkasime hiiglaslikke vapsikuid. Kuna lõpp-punkti koordinaate otsides sai igale poole vaadatud, siis leidsime ka nende sumisejate pesa. Kui ringi tiirutatud oli juba pikalt, siis sai tehtud üks geokõne ja otsimispiirkonda tibakene koomale tõmmatud. Peale seda ei läinudki enam palju aega, kui kavalasti peidus olev info nähtavale tuli.
Lõppu matkamine läks juba mõnusa tempoga, sest LK seeria aarded ei lasknud elul igavaks minna. Kokkuvõtteks väga mõnus matkaring ja üsna kaval multi. Aitäh peitjale!
Geopeituri matemaatikatund. Pool koordinaati + pool kirvetamist + pool mälukontrolli = aardeleid. Aitäh.
Siin oli teada, et saab mõnevõrra jalutada. Õnneks oli tee peale lisatud ka mitu uut aaret, nii et jalutamine oli juba lõbusam. Kui lõpp tuvastatud, siis läks juba kiiresti. Aitäh!
Penijõe mõisas käidud, hakkasin Linnuvaatleja 4 asukohta otsima. Selle aardega läks nii, et alguses nagu üldse ei läinud. Alguspunktis uurisin tükk aega, aga tulemusteta. Siis otsustasin peitjale helistada, aga ka tema nõuanne ei aidanud mind edasi - osa koordinaatidest osutus mulle lihtsalt kättesaamatuks. Läksin siis niisama kõndima ja linde vaatlema.,, Aga läks nii, et vaatluste käigus leidsin lõppkoordinaadid! Ja kohale jõudes natuke otsinud, saigi aare leitud-logitud. Aitäh peitjale!
Esimese osa järgmisest punktist leidsime kiirelt, aga teine osa meie silma alla ei jäänud. Kahjuks polnud aega ka pikalt uudistada. Teinekord jälle!
Oleme ka varem mõelnud siia Penijõe matkarajale tulla, kuid polnud jõudnud seda teoks teha. Nüüd oli ka uusi LK 100-seeria aardeid siin rajal, mida leida, seega sai ühe käiguga kohe mitu kärbest tabatud ehk kolm aaret leitud. Täname aarde eest!
Ei ole meil selle aardega õnne. Möödunud aastal aprilli lõpus peatusime nullis ja saime pool koordinaati. Rajale ei tahtnud minna kuna parkla ja ümbruskond oli autosid ja jõekallas kalamehi täis. Kodus tuletasin poolikute andmete abil teise punkti asukoha ja kontrollile sobis see ka. Kahjuks oli täna teine punkt kalameeste poolt hõivatud nii et piirdusime ainult möödajalutamisega.
Koerakeelusilti enam polnud, rajal oli igasuguseid koeri. Ja peitja koerust jagus ka hulgim. Aitäh!
Kunagi oli leitud vaid pool vajaminevast, aga täna sai viga parandatud. Rahvast oli rajal ikka hulgi, küll linnuvaatlejaid, kalamehi kui ka muidu jalutajaid. Aitäh.
Nii umbes poolteist aastat tagasi sai alguses käidud ja pool vajalikust infost üles leitud, aga sinnapaika see asi tookord jäi. Vahepeal ajasin selle info pealt vahepunkti koordinaadi täpseks ja nii võtsime selle jalutuskäigu nüüd ette. Täitsa mõnus jalutamine, edasise info ja aarde enda leidmisega läks kõik ladusalt. Tänud aarde eest!
Algusest saime pool koordinaati kätte, teine pool jäi leidmata. Eks aimdus oli, et kuhu minna, aga ei hakanud seekord ehku peale minema.
Imeilus retk ja kvaliteetne multiaare! Leitud ja matkatud koos armsa geokoer Lexye ja kalli kaasa Markoga. Aitäh ja kiitused!
Algusest leidsime ka vaid pool koordinaati. Ei oskagi arvata, kas teine pool on paremini peidus, teistmoodi kirjas või hoopiski kadunud. Igatahes üritasin ka arvata kus vahepunkt võiks asuda... ja edukalt. Seal läks isegi kiiremini kui alguses, kavale peitmisviisile vaatamata. Lõpus ei läinud ka kaua.
Tänud peitjale, oli tore jalutuskäik päikeselisel sügispäeval.
Kuna olime laagris Penjõe mõisa juures oleval puhkealal, siis kuidas jätad selle aarde siis niisama. Nullis käisime juba tegelikult eelmisel õhtul ja kuna kunagi esimesed koordinaadid ka leitud(mis nüüdseks muidugi kadunud), siis teadsime mida otsida. Peale hommikusööki igatahes panime rajale. Vahepunktis muidugi esimese hooga ei leidnud midagi, sai ka perimeetrit laiendatud, aga ei midagi. Geniaalsusele viitavad logid tekitasid selle "ah toda tüüpi aare" tunde ja lõpu koordinaadid ilmusid mõne hetke pärast välja. Lõpus läks ludinal. Igati äge koht, aitäh!
Vat nullis leidsin vaid pool koordinaati, pole õrna aimugi, kus teine pool on. poole koordinaadiga aga sain kaardi peale ühe sirge ja vaatasin siis loogiliselt ja oli selge, kus järgmist otsida. Kõmpsisin mõnusalt sinnapoole ja kohale jõudes oli objekte, kus vihjet järgmiseks leida, mitmeid. Loogika aga õnneks välistas ühe, jäid teised. Ühe objekti otsisin põhjalikult läbi, siis läksin järgneva juurde ja seal hakkas midagi imelikku käte vahele, jõud ei hakanud peale. Siis hoone teisest otsast kontrollides teine samasugune aga avaldas oma saladuse ja andis lõppkoordinaadi, vähemalt seekord mitte pool vaid täieliku :)
Kirss tordil minu jaoks oli retkel ameerika naaritsaga kohtumine, kes minust 10-15 m kaugusel oli ja kuna tuul oli tema poolt minu peale, siis minu lõhn temani ei jõudnud. Sain tema hullamist jälgida oma 3-4 minutit, läksin hiilides järjest lähemale ja kuigi ta korduvalt minu poole vaatas teraselt, siis liikumatult olles ei häirinud teda kogu tee peal. Lõpuks sulpsas siiski vette, ei saanud lähemale kui 8 meetrit.
Lõppkokkuvõttes oli väga meeleolukas. Just see tehniline teostuse keerukus, mis selle aardega kaasneb, lisaks veel matk, mis tuleb ette võtta. No super!
Sai teoks nädalavahetus "esimese ja originaaltiimiga". Kena oli Aini kohata vahelduseks Haapsalus ja veel parem, et kõikidel oli aega tegeleda hobidega ja ka ilm oli täiesti super valitud. Otsustasime siis, et lõbustame ennast linnuvaatlejatega - ühest küljest kvaliteedimärgid küljes - teisest küljest kõikidel 2--3 korda käidud ja tühjade pihkudega lahkutud. Kui ikka kõik need aarded ja aastate kogemused pluss tiim kokku panna, ei saa ju olla, et jääb jälle leidmata. Ja õigus ta oli. Siin tegime sissejuhatuse ära eelmisel õhtul - Kadi oli see, kes leidis poole koordinaadist - selle mida on raskem leida - või vähemalt meie jaoks oli. Eks jah saab ju kirvega ka ja nii edasi - aga kuidagi parem tunne on, kui oled ausalt kõik leidnud, mida leida vaja on ja peitja on mõelnud. Noh, matk tundus 5-aastase jaoks õhtul pisut liig , niisiis naasime hommikul. Andreas matkas vapralt, tassis oksakesi ja oli muidu tore matkasell.Torn on küll niru ehitatud sellise distantsi peale. See tähendab, et tornil pole häda midagi, aga sealt ju ei näe miskit, kui silmad üle puulatvadegi ei ulata.... Otsimisega oli paras ikaldus ..... Aga kuna olime otsustanud mitte alla anda ja oli üsna kindel, et teist korda ei viitsi me nagunii sinna enam jalutada :O) , siis loomulikult sai ka siin kõik vajalik leitud. Jälle Ain :) Lõpus pidime peaaegu nõustuma eelkõnelejatega, et kuidagi aku on tühjaks saanud või vedru maha käinud peitjal - aga no kui nii siis nii. Oleks veel mõnda krutskit oodanud :) TFTC. Vat sedasi ja ainult kaks linnuvaatlejat veel ongi jäänud avastada hetkeseisuga. Aitähh
Selle aarde otsimine on minu geopeituse (täpselt 1a pikkuse) karjääri siiani kõige elamusterohkem. Jälle kord leidis kinnitust see, et geopeituses on aardeleid küll kirss tordil, aga vahel võib leidmata aarde tort magusamgi olla.
Nullis otsisime ligi tunni, leidsime pool koordinaati küll kiirelt, aga teine pool oli jonnakalt peidus. Lõpuks võtsin julguse kokku ja tegin geokõne. Saadud vihje peale otsisime veel, aga ei leidnud. Teine kõne sai ka tehtud. Teise kõne järel saabus kohale lahke aardeomanik, et aidata meil maastikul otsida, aga vahepealse ajaga suutsime siiski koordinaadi välja otsida.
Vot ja siis jagasime oma geopeituse muljeid seal nullis ligi pool tundi. Oli väga tore tuttavaks saada! Geopeiturid on muidugi ilmselt kõik väga toredad.
Edasi suundusime vahepunkti. Lehmi nägime kaugelt. Linde paistis vähe. Linnuvaatlustorn oli teel olemas. Vahepunktis otsisime jälle päris pikalt, aga sealt ei õnnestunud meil üldse miskit leida. Siiski lugesime oma matka kordaläinuks! Teel hakkasin aimama, kus lõpppunkt on, aga sinna me ilma koordinaadita ja väsinud väikeste noorgeopeituritega siiski ei läinud. Proovime kunagi hiljem uuesti.
Mõnus jalutuskäik. Muhujan oli juba lootust kaotamas ja me caro ning karuonuga aitasime teda edasi. Alguse vihjed leidis Joonas. Edasi oli lihtne. Aitähh
Jõudsin nulli ja nägin, et suurem kamp on juba platsis. Info oli juba üles leitud. Pääsesin siin lihtsalt, näidati ette, kust ja mida leiti ning kogu kamp hakkas edasi liikuma, kõik omal kiirusel :) Jõudsin kohale, otsisin vahepunkti info üles ja siis saabusid ka teised. Lootsin pikemat tsirkust saada, aga nad leidsid paari minutiga vajaliku üles. Edasi liikusin lõppu, kus läks kiirelt. Aitäh!
Vigade parandus nr? Tegelikult olin seal nullis passinud ikka üsna mitu korda. Ka Geojaani toimumispäeval ootasin parklas abi aga kahjuks keegi ei tulnud. Õnneks oli viimaks tugiteenus saabunud ja asi lahenes lausa võluväel. Tänan seltkonda ja peitjaid.
Aega kulus tõesti kõvasti, aga mitte nii palju, et frustreerivaks oleks muutunud. Leiulogidest lisavihjete otsimiseni igatahes jõudsime küll, ega sest oluliselt abi olnud õigupoolest. Kui nullis lõpuks otsa peale saime, siis pani imestama kuidas mõned siin vaid pool koordinaati leiavad. Muuhulgas tõmbas tähelepanu silt, mis keelas Penijõe matkarajal koos penidega liikumise :D Tegelikult arusaadavatel põhjustel muidugi.
Teekonnal järgmisse punkti kohtasime väiksemat veisekarja, mille juures mina leidsin, et nad võiks meiega samal pool jõge olla, aga Kristel jälle eelistas status quo-d, jäägu lehmad parem ikka teisele kaldale :o) Kuigi meil oli teada täpne koordinaat, suutsime vahepunktis otsimisele siiski peaaegu sama kaua aega pühendada nagu alguses. Siinkohal kummutan Kristeli väite justkui poleks ta kuskil mitte midagi leidnud - koordinaadid ilmusid lõpuks lagedale tegelikult täpselt sellisest kohast, mida tema tükk aega peamise kahtlusalusena uuris.
Lõpu võiks tahtmise korral küllap niisamagi välja kirvetada, aga kes seda ikka tahab. Aarde põhiline väärtus on minu meelest geniaalse teostusega eelpunktid ning rännak kaunis looduses. Valige kena ilm ja tulge, Linnu- ja lehmavaatleja 4 on geopeiturile kindel kvaliteetmeelelahutus! Aitäh.
Aega kulus siin korralikult ja nii igas punktis. Kogu töö tegi ära Tunk, ma ei leidnud kuskil mitte midagi. :D
Jalutuskäik oli mõnus, nägime lehmad/veised (mis iganes need olid) ka ära. Väga lahedat värvi olid, klõpsutasin neist mõned pildid ka, kuid kahjuks midagi head ei saanud.
Lõpus enam nii mõnus polnud, mul oli kopp juba täitsa ees, mitte sellepärast, et otsimisele kulus nii palju aega vaid sellepärast, et sääsed tahtsid mu lihtsalt ära süüa. :D
Tänud peitjale korraliku pähkli eest!
See, et muhujan oli siin juba korra tulemusteta otsinud, ei olnud just väga julgustav info. Kuid mitu silma on mitu silma ning selle, mida otsima peab, avastas vist noorgeopeitur Joonas. Edasine läks lihtsamalt. Just siis, kui asutasime endid matkale, tabasid meid teolt jussikesed. Soovisime üksteisele head teed ning hakkasime astuma. Just enne seda saabus sündmuspaigale ka Aasta rattamatkaja 2016. Mõnus matk oli, ei midagi liiga väsitavat. Rattaga sai ikka kiiremini, mihkelP oli vajaliku juba leidnud ning asutas end küpsiseid sööma ja etendust vaatama. Tema kahjuks, meie õnneks saime ka meie vajaliku kähku kätte. Geokogemus. :)
Lõpus midagi keerulist ei olnud. Aitäh toreda aarde eest!
Väga mõnus multi ja teostus. Pidime küll vahepeal mujal aega parajaks tegema kuna Jehoova tunnistajad ei tahtnud kuidagi lahkuda, aga tagasi tulles tuli esimeses punktis teise vahepunkti teine pool 5 minutiga. Üldse polnud raske leida või oli lihtsalt meie päev. Teine vahepunkt oli ka hästi tehtud ja aare ilmutas end meile ka kiirelt. Tänan.
Ka selle aarde juurde saime teist korda tagasi tulla ning õnneks pooleli ei jäänud nagu 3. Esimest korda segasid mugud koordinaate otsimast. Tegime isegi söögipausi, kuid siiski ei kavatsenud nad kuhugi poole liikuma hakata. Kaks naisterahvast liikus veel meie poole. Väike paber anti näppu. Küsisid, kas meil on olnud kunagi tunne, et tahad teisele öelda, ära anna alla. Küll oli tahtmine öelda, et just praegu on see tunne, et ei tohi alla anda :) Uskuma peab :)Teist korda tagasi tulles Linnuvaatleja 3 juurest, oli siin juba rohkem edu. Saime koordinaadid kõik kätte ning lõpuks ka nimed kirja. Kariloomadega kokku ei jooksnud. Aitäh peitjatele.
Algusest õnnestus leida vaid pool järgmise punkti koordinaatidest. Teine pool koordinaatidest seekord jäi leidmata.
Ühekorra olen juba algpunktist koordinaadid võtnud. Tookord siiski edasi ei läinud. Seekord alustasime RMK infopunktist. Eriti meeldis, et seal oli stend, kus nägi kuhu mingi linnuliik rändab. Kuna varem võetud koordinaadid olid kadunud, tuli neid uuesti otsida. Ilm oli ilus päikesepaisteline ja jalutuskäik kulges erinevate lindude laulu saatel. Õunapuud õitsesid ja nende sees toimus töökas tegevus suure sumina saatel. Vahepunktis ilmus meist 10 meetri kaugusele naarits, kes vaatas hetke üllatunult meid ja jätkas toit hambus kiirelt oma teed. Ei tulnud vahepunktis see lõpukoordinaat kergelt ja lõpuks aitas lisavihje. Aarde enda avastamine enam nii raske ei olnud. Oli meeldiv matkake. Tänud peitjale.
Oi jah. Linnuvaatleja hakkab muutuma sõnaks mis paneb peas häirekellad lööma. Peaks nagu lihtne olema - vaid üks katusealune infostendiga. Olid mõned ideed mismoodi võiks see peidetud olla aga tund aega turnimist, põlvitamist, palkide jõllitamist ja logide lugemist ei andnud mitte mingit tulemust. Logidest jäi silma see ulme info, et pool leitakse kiiresti ja teise poolega on raskusi. Mul aga tühjad pihud. Valikus olid 2 varianti. Kas lõpetada see lollus ja minna ära või siis vehkida lõpus kirvega. Kaldusin selle variandi kasuks, et linde on nüüdseks piisavalt vaadeldud ja aeg edasi minna. Ja just siis pidi mu silm märkama seda esimest poolt. Oi kui kaval viis. No nüüd ei saa enam ju ära minna. Sai täitsa selgeks mida otsima peab hakkama. Järgmised pool tundi edu ei toonud. Saabusid mugud, kes valmistusid vahepunkti poole matkama. Võtsin kiirelt vastu otsuse, et lähen kiirkõnniga ees ära ja proovin oma õnne poole koordinaadiga. Kaasa krahmasin vee pudeli.
Mõnus maaliline matkatee Penijõe kaldal. Igast erinevad linnud põgenesid minu eest kui neist möödusin. Ei tea kas tõesti matkamehe lehk oli nii vängeks läinud või siis pidasid mind jahimeheks hoopis. Poolel teel kohtasin jälle kitsesid. Hüppasid kordamööda tee peale ja siis haugatustega tagasi võssa. Natukene ennem vahepunkti jõudmist jäin silmitsema mida koprad on korda saatnud ja siis suutsin astuda värske lehmakoogi sisse. Tuli meelde lapsepõlv kui sai maal seda paljujalu kogemata tehtud ja kuidas siis see soe vedel ollus varvaste vahelt läbi imbus. Praegu olid õnneks tennised jalas ja sain selle kohe pühkida muru sisse ära. Vahepunktis uurisin kus võiks koordinaat olla ja esimene koht kuhu vaatasin sisaldaski lõpu koordinaate. Eks olin sellist peitmisviise kahtlustanud paljude eelnevate aarete juures ka ja ükskord ju pidi minu idee klappima peitja omaga. Ilma pooliku koordinaadita ei oleks ma arvatavasti seda siiski leidnud. Kritseldasin natukene ka kohalikku raamatusse ja juba paistsidki ennem nähtud mugud. Lõpu leidmine läks samuti üle ootuste hästi. Aitäh peitjale!
Jäime juba alguses jänni. Mugusi vooris edasi tagasi. Ilm oli küll soe aga tuul lõikas ikka päris hästi. Sellegipoolest vahepeal leidsime ühe poole koordinaatidest. Teine pool jäigi leidmata. Üritame parema ilmaga uuesti.
Leidsime pãrast môningast otsimist úhe osa koordinaadist ja teise osa leidmine lâks juba kiirelt. Vahepunktis katsusime ôiget asja, kuid lõpuks ikkagi tãnu telefonikónele suutsime leida jãrgmised koordinaadid. Edasi oli juba lihtne. Vãga vahva lahendus!
Väga mõnus multiaare. Sellel rajal olen varemgi matkanud siis aga ei teadnud veel geopeitusest tuhkagi. Nüüd siia uuesti satudes oli äratundmisrõõm suur. Esimeses punktis just ülemäära kaua ei läinud. Kui saime esimese kordinaadi leiuga peitmisstiili selgeks tuli teine juba ludinal järgi. Vahepunktis enam niisama kergelt ei läinud. Otsisime ja otsisime ja siis otsustasime et palume peitjalt abi. No muidugi olime peidukat ju näinud ja näppinud aga lihtsalt suund oli vale :D. Sealt edasi läks kõik juba meeldivalt ja kiirelt. Suured tänud vahva matka eest!
Tegime väikese Linnuvaatlejate tuuri.Vahepunkti üks pool koordinaadist jäigi peitu.Vahepunktis leidis Kaupo koordinaadi suht hõlpsalt ja oligi teada koht kus aaret saab.Aitäh väikese jalgsimatka eest!
N koordinaadi olin juba varem leidnud, aga E-d ei suutnud kuidagi leida. Küsisin veel varem leidjalt abi, ta polnud väga kindel, aga juhiseid andis. Ikka ei leidnud ning läksime siis vahepunkti otsima tänu ta vihjele. Seal läks ka aega kuni leidsime. Lõpus läks vähemalt kiiresti.
Kaks linnuvaatlejat nagu naksti võetud, eelmisel päeval kolmaski, mis see järgmine siis nüüd ka ära ei ole. Kevadel olime lähedal asuvat teabepunkti külastanud ja soovitan soojalt, eriti lastel oli seal palju tegemist ja väga huvitav. Seekord keskendusime nullist info otsimisele ja sarnaselt eelmistele pidime tõdema, et midagi nagu leidsime, aga ei osanud sellega miskit peale hakata ja tundus nagu väheks jäävat. Valitsev kuumus oli mõistuse ka üsna kinni kiilunud ja enam polnud väga suurt soovi kirvega rajale minna. Natuke siiski jalutasime ja viibutasime teist, aga tulutult. Siin oli ka üllatavalt palju mugusid võrreldes eelmiste kohtadega. Leppisime siis üksmeelselt mitteleiuga, saabki veel kord tagasi tulla ja pikema matka teha.
Midagi nullist leidsime, aga sellest jäi väheks. Täitsa lootusetuse tunne tekkis, kõik kohad said ülevaadatud. Enne ära minemist tuli kahe autoga 8 naist ning läksid vist torni juurde pikniku tegema.
Nii äge multi :) Meile hullult meeldis. Juba sai täitsa kuiva jalaga kõik tehtud. Aare korras. Täname!
Ei mina tea, mida see Polekala siin tegemas eelmine kord käis, ennast näitamas või teisi vahtimas! Mina tulin siia igastahes mängima ja seda ma sain täie raha eest. Äge, superäge ma ütleks kohe veel midagi aga siin Geomängus ei või ju midagigi iitsatada.
Tagasiteel oli meie kolmas tiimiliige äkitsi äksi täis ja kukkus kihutama, me nägime ka mingit asja vastaskaldal millel oli saba taga ja neli jalga all... Valget luike nägime ka, ilm oli ilus jalutamiseks, koht mõnus, aare super. Aitähh Teile peitjad ja kallid ka!
Siin olin kunagi käinud. Esimesest punktist sain edasi, aga teises jäin jänni. Nüüd kulgesime teise punkti. Ega väga kiiresti just ei läinud, aga tuleb tunnistada, et nuffi oli see, kes sedapuhku kastanid jällegi tulest välja tõi. Tagasiteel nägi krants teiselpool jõge ühte närilist, kelle peale tuli muidugi usinalt uriseda ja kisendada. Miski aeg puges tegelane teisel kaldal aga peitu ja geokrants jätkas koduteed. Ju oli sama peletis, kes mul ka eelmine kord kummiku kõrvalt silma vaatamas käis. Aare aga superluks teostuseaga ja seda otsast-lõpuni. Tänud peitjale!
Linnuvaatleja 4 on saanud lõpuks ilusa vaatetorni,aga nagu elus ikka on nii,et ühte ehitad ja teist lõhud, siis ka siin. Tee on läbitav hetkel ainult kummikutega. Muidu kõik punktid ilusti korras. Head otsimist ja matkamist!
Esimene kord ei leidnud miskit, siis ihkas hing ka veel kuskile kiirustada. Nüüd alustasime päeva siit. Ühed numbrid leidsime kohe, teised jäidki meie eest varjule. Õnneks aitas ka see üks number meid vahepunkti ja sealt saime siis ka lõpu asukoha teada. Ilusas sügise kullas läbisime kogu matkaraja, see on paljudes kohtades värskelt uuendatud, vaatlustorn lausa lõhnamas. Ka matkarada igatpidi hea ja turvaline, mine või purjus peaga ja pimedas. Elektikarjused ei laseks kidlasti roostikusse kalduda. Täname, ilus oli
Otsisime pikalt seda teist koordinati, kuid meie jaoks jäigi see leidmata. Suundusime siis esimese järgi. Tulgu mis tuleb. Ja tuligi uus ja peaaegu, et valmis värk! :) 300-400m vahepunktini oli jalgsi ilusti läbitav, kuid vankriga raske. Sestap oligi Raul sunnitud võtma suurema pudina kukile ja mina koos väiksemaga jäin ootele. Vahepunktis ei läinudki kaua, sest teades peitjaid, oskasid aimata, et nad saavad jälle mingi vahva trikiga hakama. Ja nii oligi! Lõpp-punkti koordinaadid käes, suundusime edasi. Lõpus ei läinud kuigi kaua, kui logi oli juba tehtud. Evej. Igati mõnus jalutuskäik oli. Aitäh peitjatele!
Korra oleme selle raja läbinud ja vahepeal teinud põike maanteelt ja algusest järgmised koordinaadid leidnud. Igatahes väga kaval. Nüüd teist korda seal olles tundus, et rada on tublisti lühemaks jäänud. Matkaraja algust ääristasid maitsvad põlgmarjad. Karjamaale jõudes tuli iga lehma koogi juures peatus teha, Henriko näitas näpuga ja mina aina kordasin „Lehma kaka“. Lehmad ise sõid veidi eemal, kuid jälgede järgi kasutavad mõned neist kabjaraudu. Rajal olev vana linnuvaatleja on nüüdseks lammutatud ning minema viidud ja uue ehitamisega on just algust tehtud. Vahepunktis leidsin kiiresti uued koordinaadid ja võisime edasi lõpu poole suunduda. Igati tore matk oli. Tänud.
Tore koht on. Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
Algpunkti selline teostuse idee oli mul endalgi meeles mõlkunud. Nüüd siis õnnestus kellegi teise aardes asi reaalis ära näha. Päris korralik jalutuskäik tuli kokku. Lõpu asukoht suutis meid üllatada! Tänud peitjale!
Mine sinna ... ei tea kuhu, otsi seda ... ei tea mida. Vat kui Sa ei tea mida Sa otsid ja seda siis tükk aega ei leia ka veel, siis hakkad leidma igasuguseid asju mida Sa ilmselt leida tahad aga mida leida ei suuda. Ja kui Sa siis pidevalt leiad midagi sellist mida Sa leida ei tahtnud, siis püüadki leida nendes leidudes seda mida leida tahad. Või oli see nüüd kuidagi teismoodi???
Ja siin sai ainult kinnitust tõsiasi, et on vaja ära arhiivi minna ja uus põlvkond kutsuda. Poole leidsime, teist poolt ei leidnud. Ja siis sai juba iseenda ebaõnnest isu täis ja keerasime otsa kodu poole et rummiga maailma parandada ja elu üle järele mõtelda. On millest mõelda, tõesõna :)
Siin oli plaan vaid algkoordinaatidele pilk peale heita, aga kuna koordinaadid kergelt ja kiiresti kätte leitud said, siis otsustasime aarde ka üle vaadata. Aare oli väga lahe, kena ja korras. Tänan! Soovitan! Ema tahtis kindlasti matkarada läbida. Minek oli igavavõitu, aga tagasitee väga lahe. Linnutorni tahtsime ka ronida, aga see polnud võimalik, sest see oli üleeile maatasa tehtud. Polnud hullu, Kloostri torn oli niikuinii plaanis. Leidsime tee äärest hulgaliselt taimi, mida minu kodukandis ei kasva ja käisime boonust leidmas ning väga meeldivate RMK töötajatega suhtlemas. Eriliselt kaunid olid haisvad jooksjarohud :)
Käisin sellel päeval, käisin mõned päevad hiljem ja jäin tuttavale vahele, kes ei saanud midagi aru, mida ma seal rooman. Ühe poole leidsin kenasti, aga teist mitte kusagil. Täielik geopimedus. Tuleb oodata millal Uduangerjas ennast Läänemaale veab :)
Hoiame statistika korras. ;)
"Kui tervet ei jõua teha, tee pool, aga korralikult!", manitses juba õpetaja Laur Tootsi.
Me siis käitusime selle õpetuse järele ja leidsime pool koordinaati algusest, aga seda tegime me korralikult. ;) Silitasime, paitasime seda leitut ja pildistasime üles. Kuna teine pool ei paistnud korralikule käitumisele alluvat, siis me seekord lahkusime. Nagunii polnud plaanis täna rajale suunduda.
Niisiis, teinekord ja taas korralikult- pool puuduvat koordinaati sihiks!
Aitäh, juba see pool oli vahva ja meeli ergutav. ;)
Kahjuks ei õnnestunud leida.
No kus läks siin aga aega. Alguses ei leidnud nagu midagi, siis esimese poole leidsime. Teise poole leidmisega läks ka aega. Viimaks saime koordinaadid paika ja asusime teele. Ilm oli ilus ja lehmad suured rammusad. No teises kohas ka nii libetalt ei läinud. Olime juba loobumas, kui saime koordinaadid ikka kätte. Aare tuli pärast välja üsna loogilisest kohast. Aplaus peitjale.
Kutsusin sõbranna Penijõe matkarajale, eks seal mingi omakasu ka sees oli. Nullis ei leidnud peale terve Mõrnaja na moloke midagi. Kuid kas ka sisu originaalile vastas, ei hakanud proovima. Viisteist minutit vaatasin ja otsisin, ideid ei tekkinud ja suundusime niisama rajale. Väga lahe matkarada oli, võib teine kordki tagasi tulla.
Esimeses punktis otsisin minagi teist poolt kaua, vahepunkt tuli õnneks kiirelt. Mõnus jalutuskäik, Tänud
Geopimedus oli siin mind tabanud. Esimeses punktis leidsin pool koordinaati kiiresti, aga teist poolt ei näinud kohe kuidagi. Kuidagi väga hästi oli osanud end ära peita. Ega teises punktiski elu lihtne polnud, variante oli, aga õige millegipärast esimese hooga välistasin. Ei teagi mis jama oli, kogemust võiks nagu juba olla ju. Lõpus läks juba üsna kiirelt. Suurepärane teostus igatahes :) Aitäh peitjale.
Nagu mõnedel eelmistelgi läks alguses teise jupi leidmisega aega. Takistavaks teguriks olid ka kalamugud ja eriti nende autodes saaki ootavad kokad. Teises läks üllatavalt libedalt, sealne peidukas meeldis ka enim. Lõpp paigas ja korras. Aitäh meeldiva jalutuskäigu eest ja soovitan teistelegi!
Esimeses punktis sai käidud juba eelmise aasta novembris aga aega jäi napiks et lõpuni minna. Tänase ilusa ilmaga tegime siis jalutuskäigu kenas looduses läbi. Väga lahe teostus ja suured tänud peitjale selle eest!
Alguspunktis otsisime tükk aega sobivat infot, aga kõike ei leidnud ning tihedas vihmas ei leidnud endas piisavat motivatsiooni järgmisesse punkti liikuma hakata. Eks ilusama ilmaga uuesti!
Kahjuks oli minu käsutuses olev ajalimiit koledasti piiratud. Ja ei tulnud ka enam mingit mõistliku mõtet kust vihjeid otsida.
Teekonna algus oli sügisel üle vaadatud, nüüd sai edasist kontrollitud. Üksipäini on otsing ja arutelu sutsu keeruline, keegi ei paku arukaid ideid. Viimases hädas enne loobumist tegin sõbrakõne, see aitas tähelepanu koondada, tänan. Selle seeria autorile aplaus! V:TB mis oli täpselt aasta tagasi ka minu käes, J:medali.
Esimeses punktis ukerdasin ikka miski 10 minutit enne kui vajalikud asjad silma jäid. Seejärel kõmpisin teise punkti. Seal poleeridin objekti miski 40 minutit, vahepeal poleerisin ka ümbruses asuvaid objekte, kuid silma ei jäänud mitte midagi, mis mind edasi aitaks. Eks miski aeg proovin jälle. Samas sain kohapeale kõndides oma elamuse kätte, algul näitas üks kits ennast ja veidi enne teist punkti jooksis miski must näriline mööda jääd ja kallast ringi. Jäin paigale seisma ning see tegelane jooksis mu jala kõrvale, nühkis ennast vastu kummikut ja vaatas mulle otsa. Kui siis veidi liigutasin, lasi ta jalga ja ujus üle jõe. Täitsa vahva elamus oli - sain moblaga tegelasest ka mõned pildid, aga need liiga kaugelt. Kui midagi ilusat neist piltidest välja tuli, siis vast mingi aeg laen ka üles.
Siia jõudes sain vaikselt aimu, miks meid täna soojast toast õue meelitati. Oi kui palju siin oli roogu katusel ;) ( pildilt on ka tegelikult näha ju) ja see kõik tuli üle takseerida. Bruno asutas end meie sooja eest hoolt kandma ja muudkui jagas õpetlikke terakesi, ise samas ballooni soojendades ( ma plont arvasin esteks ,et soojendab käsi :P ). Ja nii me siis seal poleerisime kuni glögi joodud. Eksite kui arvate ,et glögi meie silmad teravaks tegi . Hoopis mu keelepaelad hakkasid rohkem tööle ja nii pidid kannatlikud kaaslased mu mõtteavaldusi kuulama :D. Aga mingi hetk hakkasid väikseima silmad teatud korrapära silmama. Tiirles nagu vurrkann ühes kohas ja kilkas, ma näen, ma näen :). Bruno soojendas veel glögi ja nii me rajale suundusime, päeva nautima. Ilus oli, olime meie, päike ja 0 elajat. Isegi sääsed ei tulnud meid kiusama, see oli muidugi väga tore ju. No aardega läks lihtsalt, ma nagu muuseas ütlesin kust aarde välja tuleb võtta ja oma suureks üllatuseks sealt ta välja võetigi. Ilmselt on mul ikka selgeltnägija võimed :D. Tänud lapsepõlves kolatud kohtadesse kutsumast, vahva oli! V:2x GC, J:GC
Tänaseks vallutusretkeks koondasime suuremad jõud ja tulemus sai kohe palju parem. Konstruktsioon oigas ja ägises, aga välja andis numbrid. Enne jalutuskäiku jõime kõhud sooja glögi täis ja siis minekut. Kariloomad olid juba targu varem ära viidud. Eks peremees teadis ette, et kui need kaks karja omavahel kokku saavad, siis sellest head nahka ei tule. Nagu näha, targem andis järele, see-eest jäärapäisemad jõudsid sihile. Täname suurema annuse värske õhu eest.
Seda pähklit katki ei hammustanud ja esimesest punktist kaugemale ei jõudnud. Jääb järgmist korda ootama.
Urrr kui külm on siin novembris ja kui mõnus oleks poldril laisalt jalutada suvel. Kuid praegu oli november ja esimeses punktis saime ikka tükk aega külmetada. Mõnusaks läks siis, kui sai edasi astuda järgmise punkti suunas, soe hakkas naha vahele pugema, nii on ka novembris tore matkata. Loomade territooriumile jõudes korraks tekkis mõte, et kas ikka neile ka on öeldud, et siin on matkarada ja vahel võivad neid külastada matkajad. Matkarada tundus aga väga ametlik ning kaardile märgitud, seega sisenesime võõrale territooriumile. Läksime kuni silm silmas kaugel eemal suurt elukat. Täpselt meie teel. No ilmselt annab temast vaikselt mööda minna, meil pole ju plaaniski talle tüli teha. Meie lähenedes oligi loom end teelt kõrvale võssa peitu sättinud. Korraks tundus, et kõik läheb lihtsalt. Aga ei, nii lihtsalt see ikkagi ei läinud. Kui me olime juba väga lähedal, siis ta tegi hüppe rajale otse meie ette, vaatas meid ning hakkas meie eest suure kapakuga ära jooksma. Meie saime imetleda suurt ilusat karvast looma, kelle pead ehtisid väga uhked teravaks ihutud sarved. Sarved olid ilusasti sätitud jooksusuunas, täpselt nagu härjal härjavõitluse areenil. Aga nagu öeldud, siis esialgu meist eemale. Muidugi käis peast läbi mõte, et kui ta nüüd ümber pöörab ja nende uhkete sarvedega meie suunas jooksma hakkab . . igaks juhuks piilusime silmanurgast tee kõrval asuvaid hõredaid mitte kedagi kinnipidavaid põõsaid. Nii me siis astusime matkarajal meie ees jooksmas suurte sarvedega pull. Käänakute peal ootas ta meid järgi, heitis pilgu üle õla, vaatas meid ja siis lasi edasi. Täpp gpsus lähenes, tundus, et nüüd peab midagi juhtuma . . siis ta pööras ümber ning hakkas oma kapakuga meie poole tulema uhked sarved kõige ees . . ei olnud esimene mõte, et oi kui tore, nüüd saame ka portreefoto. Muidugi oli esimene mõte, et miks ta nüüd ümber pööras, et mis nüüd saab? Siin ei olnud meie varjuks mitte ühtki põõsast läheduses, ainult suur lai kraav paremat kätt ja võsastunud kraav vasemat kätt. Margusel oli üks lohutus, tema kaitsevärvi jope sobis paremini põõsa mängimiseks, aga minu jope oli punane. Teate ju küll mida punasest ja pullist räägitakse :) Õnneks ei saanud me teada, mis tema sellest punasest värvist arvas. Poolelt jooksult hüppas elukas suure kaarega karjamaa poolsesse võsastunud kraavi, möiratas ning lasi kapakut edasi oma karjamaale. Seal nosis rahulikult tema kari, nemad vaatasid rajal matkajaid üsna rahuliku silmavaatega. Järgmist punkti otsides oli mul kogu aeg mõttes, kui see elukas peaks nüüd ennast meie ja auto vahele kitsukesele teele sättima. Siis istuks ma veel praegugi seal poldril :) Täname aarde peitjat nende toredate looduselamuste eest! Aare sai ka leitud, märksa väiksemate elamustega.
Tühi, nii tühi on see rada novembris. Keegi veel vaikselt sulistab jõe peal, laudteel saab karvaste veistega tõtt vaadata, aga rändeaja meluga võrreldes on praegu ikka üsna igav siin. Meelelahutust pakub vaid aare - on neid vihjeid ikka vaja nii hullusti ära peita? Lõpuks ikka õnnestus kõik jupid leida, ehkki vahepeal olin juba päästva - ja vale - teooria leiutanud. Lõpp on vana hea geopeitus, pole tal häda midagi!
Tuttav koht, viimati sai siin väga mugavalt ühe teise karbi ära logida. Selle topsiga nii lihtsalt ei läinud, aga saime ikka enne päris pimedat hakkama. Aitähh!
Ega see esimene punkt nüüd küll lihtsalt ei läinud. Seekord jäi vähemalt see üks silma ja siis läks veel tükk aega enne kui saime edasi liikuma asuda. Kõndisin Lihula taaskasutuskeskusest ostetud saapaid sisse ja tulemus oli kardetust palju mugavam. Teises punktis läks erinevalt esimesest imekiiresti. Miskit sellist kahtlustasin juba esimeses. Tugevate komponentidega multiaarde lõppaare jäi meie silmis veidi pettumuseks. Ootused olid liiga kõrgeks aetud. Tänud toreda seeria eest! EVEJ
Otsisime, mis me otsisime - seekord midagi silma ega näppu ei jäänud.
Nullis võttis algul täitsa kukalt kratsima. Aga kratsi teda, kaua tahad, ega see asja lihtsamaks ei tee. Lõpuks märkasime üht ja otsisime teist...väga hästi tehtud! Teine punkt jällegi väga hästi lahendatud. Ja lõpus läks juba kiiresti. Vahepeal oli juba täiesti pimedaks läinud. Aitäh! Mulle see seeria väga meeldib!
See pole üldse paha aare tegelikult, ja seejuures täiesti leitav ka veel. See, mida otsida, sai selgeks suht ruttu, siis oli ainult probleem, et kus krt see teine on. Aga saime selle kah kätte.. Edasi läks ka kenasti. Vahepunkti lahendas Tanel kah ruttu, lõpu saime juba pimedas. Tagasiteel - Kolgata, Kalkuta, misiganes, aga see lugu hakkas kummitama - oli juba hämar, udud hõljusid ringi ja üldse oli lahe asi. Tänud, kiidame endiselt selle firma toodangut!
Siin parklas ootas meid ees tuttav auto, millel peal medi ja geopeituse logod. Meie sel korral aga algusest kaugemale ei jõudnud. Kunagi tulen tagasi :)
Ühtegi leiulogi veel polnud, aga geoparklas seisis juba kolm autot. Pjedestaalikohad on nüüd lännu, mõtlesime. Asusime otsima. Otsisime nii kaua, et külm hakkas. Panin lausa õhukese kilekagi peale. Pool rehkendust justkui leidsime, aga teisega läks kauem aega. Õnneks oli siis juba teada, mida otsida. Vist. Suutsime vahepeal isegi kobamisi ühe punase geokontrolli teha. Lõpuks oli heureka, käes! Läksime sinna, kuhu niigi osanuks minna, aga seal läheks ilma täpse koordinaadita ikka hiiglama aeg. Superhästi tehtud vahepunkt(id)! Naastes korjasin kalamugudelt õllepudeli ära, parem olgu see tagastuse sent geopeiturite kukrus. Mängisime pisut veel teist peitust ja logisime aarde. Väga marult tehtud vahepunktid, meile lõpuks meeldisid. Kui poleks leidnud, poleks ju osanud meeldida :-)
Korras aardest võtsin väike kollase jeebi / Little Yellow Jeep rännuputuka. Olime vist teised leidjad, järelikult aeglased :-) Aga no kus sa kohalikega võistled. Aitäh suurepärase aarde eest! Jälle midagi uutviisi.
Õhtuhämaruses sai koordinaate luuratud, kodus korra kaardile pilk peale ning plaan siis järgmise päeva lõuna ajal asja lähemalt uurida. Ei viitsinus jalgsi matkata, veloga oli lihtsam. Vahepunkti teostus täitsa äge:) FTF kl 13:31
Tnx meisterdamast ja peitmast:)