Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Eestis on lugematul arvul (või ehk siiski on keegi lugenud) väga erinevaid monumente, mälestusmärke ja -kive, tahvleid jne. Vähemalt minul on ette tulnud, et olen mõnest sellisest kümneid – kui mitte sadu – kordi mööda sõitnud, ehk isegi mõelnud, et ei tea mis ja milleks.... Ja kui siis kunagi juhuslikult või (väga harva) tahtlikult peatudes objekti juurde astun ja asja olemusest aimu saan, siis mõtlen kui vähe me ikka ümbritsevat märkame. Kogu Eesti läheks paljuks, aga kodumaakonnast pakuks mõistatamiseks mõne koha välja.
Algatuseks ilus suur kivi sellele kinnitatud tahvliga (vt. lisatud fotosid). Et asja mõte päris ära ei kaoks, sai üks sõna tahvlil kinni kaetud. Objekti kohta ma aardekirjeldusse infot ei lisa, küllap googeldajad-otsijad selle töö ise internetis ära teevad. Esialgseks raskusastmeks 3,5. Kui selgub et internetikasutamise oskus on parem-halvem kui ma eeldasin, siis saab raskus muudetud. Nii kivimürakas (oma vähemalt kahemeetrises kõrguses piisavalt silmapaistev) kui aare on teeservas, igasuguse autoga normaaloludes juurdepääsetav-kõrvalesõidetav (võimalikud lumetormid ja muud erakorralised ilmastikunähtused kõrvale jättes). Aare asub kivist ca 10 meetri kaugusel, peidukohtade valik ei ole just suur, raskusaste vaevu 1,5.
Aardes on ainult logiraamat, juhend, teritaja ja pliiats. Muud kraami sinna väga ei mahu, ja paluks siis ka mitte vägivalda kasutades toppida. Kogemused on näidanud et minikonteineritest kaovad aeg-ajalt täiesti seletamatul moel pliiatsid, seetõttu on mõistlik igaks juhuks oma kirjutusvahend kaasa võtta.
Ärgem väga reetvaid pilte üles pane ja proovime vihjete ja abikõnedega ka tagasihoidlikuks jääda vähemalt esialgu, küllap aarde peitja sellega vajadusel ise hakkama saab.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5E16W
Logiteadete statistika: 62 (98,4%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 64
Korraliku õnge kopsisime ikka kamba peale kokku, et see kauge kauge punktike sealt merest välja õngitseda. Hakkama saime. Nüüd üle aasta hiljem logides märkan, et ikka veel viimased logijad! Tänud
Kohapeal tegime esiti ikka huviobjektile ringi peale. Kuna sealt midagi silma/näppu ei hakanud, siis vaatasime geopilguga. Hetke pärast saimegi nomesid raamatusse kribada. Aitähhid
Mõistatuse null on nii kaugel meres, et mõnda aega ei pannud seda aaret tähelegi, aga eks ükskord köidab ikka pilku, mis seal hulbib ja vaja välja õngitseda. Kõigepealt tuleb ikka valed kohad üle vaadata ja siis suunduda esimese mõtte punkti, muidugi on seal konteiner. Aitäh.
Umbkaudne koht oli teada, mis Kaupo abiga täpsemaks sai rihitud. Kohapeal läks juba kiiresti. Tänud!
See kivi sai juba ammu kaardile märgitud, nüüd siis jõudis lõpuks kätte aeg ka koha peal ära käia. Tänud aarde eest!
Millalgi aegu tagasi sai see mõistatus tehtuks pusitud ning kohaleminektu ootama jäetud. Täna lõpuks jäi ta kenasti teele ja sai külastuse osaliseks.
Tänan peitmast.
Ülimalt lihtsalt tuli selle kivi leid kodus ja ka nüüd kohapeal. Tänud
Isegi kohalikel oli raske kivi asukohta kindlaks määrata, aga pika pusimise peale leidsime üles ikka. :) Tänud.
Sadu kordi sealt mööda sõitnud, ei teadnud aarde olemas olust. Aga kui kohalikud või ka mittekohalikud laskespordihuvilised nii edasi jätkavad, võib aare viga saada ????
Kunagi pimedal talveõhtul, lahendamata mõistatusaardeid ette võttes sai ka see pähkel katki puretud. Täna siin kandis ringi seigeldes sai ka kivi ise päriselt üles otsitud. Selle juurde saabumiseks sai päris kehv tee valitud, aga lahkuda sai juba palju siledamat teed mööda. Täname aarde eest!
Neti avarustest sai kivi leitud aga vot seda õiget kohta siin maa peal mitte.Väikse abiga sai see ka nüüd oma lahenduse.Aitäh!
Mõistatusega sain kunagi hakkama, täna käisime logimas. Tänan.
Hahaaaaaaa...
Seda ei leidnud. :D Ei saanudki loota, et paari aastaga lõpplahenduseni jõuda. St ma tean, mida ja kuskohast otsima umbes peaks, aga reaalsuses me sinna täna siiski ei jõudnud. Seega paneme vahelduseks siia ühe sinise, aga siiski rahuloleva näo kirja.
Aitäh ikkagi!
Leitud geotuuril teel Narva :) Kaupo oli teinud tubli kodutöö ja saimegi nimed siia raamatusse kirja.Tänud kivi näitamast!
Lahendamise au oli Kaupol, kohapeal Karli logi lugedes ainult logimise vaev. Tänud!
Tuuri kaheksas leid. Oli see alles pähkel. Googeldasin end lolliks aga kuidagi koordinaadi märgitud sain.
Tänu vihjele , noh tegelikult oli isegi enam, meid veeti lausa kohale, sai seegi aatdeseeria lõpetatud
Selle aardega tundsin end pisut parasiidina. Aga logitud ta sai.
Täname.
Hea, et ma oma sõitu planeerides vaatasin selle mõistatuse üle kuigi sellel oli linnukene küljes. Näitas see kellegi maja hoovi. Loomulikult see ei tundunud õige. Ei saanud aru kuidas ma sellise tulemuse saanud olin. Kiire googli rehkendus andis palju parema tulemuse ja nüüd läksin panin nime kirja. Aardel on vedanud, et padruniga pihta pole saanud. Peidik ise oli sõelapõhjaks tulistatud. Aitäh!
Kas tunned.... ? Muidugi ei tunne, midagi ei tunne... tuim nigu kala olen.... googeldamises ka saamatu mis hirmus. Midagi mõistlikku ei ole ma aja jooksul suutnud välja googeldada. Uurisin selles osas vaikselt geokolleegidelt... otse ei julgenud küsida... pole viisakas. Lõpuks õnnestus healt geokolleegilt vajalik info saada. Aitähhid kõigevägevamale ja geokolleegidele... no ei osanud mina teda kuidagi leida ning alatu skoorimishuvi võitis seekord mõistatamise-mõnu.
Koht oli valmis guugeldatud ja nii leidsin kivi kenasti üles. Tänud.
Päris hull tee rattaga sõitmiseks. Aarde juures tuli täna esimest korda päike pilve tagant välja. Aitäh!
Täiesti n6us eel-eellogijaga, tulime ka k6ige lühemat rada pidi. Meil on väike Opel Astra, aga vastu pidas, kui sellist kuumaastikut pole ammu näinud.
Nutiföön viskas vimka ja juhatas aardeni kõige lühemat teed pidi, aga mu 4-rattaline sõber võttis väljakutse vastu ja koos tulime sellest mudarallist kivikraapimise kriginal läbi. Põlluteele jõudes nägin inimest, jalgrattaga, tuli samuti otse kivi poole, lükates jalgratast käekõrval(?). Mängisin siis kivihuvilist fotograafi kuniks mugu must möödus. Lahkumisel seda teed pidi, kust jalgratturi tuli, sai selgeks, miks ta sõita ei soovinud – ka seda teed oli lapitud Ida-Virumaal nii levinud aheraine kivikamakatega. Kividest nüüd kopp ees mõneks ajaks. Aitäh
Mõnus mõistatus on! Natuke läks lahendamisega ikka aega, sellepärast mõnus ongi! Suured tänud peitjale!
Tundsin ära... :) Leitud, logitud aastalõputuuri käigus! Tänan!
Tore mõistatus sai lõpuks ära vormistatud. Täname!
Võtsin Maaameti kaardi lahti, näitasin Margusele kivist pilti ja ütlesin, et näita nüüd näpuga, kus see kivi on. Mind tundes pidas ta mõtekamaks mind autosse lükata ja kohale sõidutada. Tegin ikka ühe tiiru ümber kivi ka enne kui konks silma jäi. Sekunditega ei leidnud, minutiga aga küll :) Aitäh!
Hakkas küll juba hämarduma, aga kivi ikka nägi :) Konteiner tuli välja sekunditega, veel enne kui mina jõudsin ümber auto peidukani. Panime nimed kirja ja suundusime edasi. Aitäh peitjale.
Uus päev, uus nädal, kolme päevaga 820-kilomeetrise idatuuri viimane. Kell ka juba 0630 e. valge aeg peagi käes :-) Meil on äratus just sellele e. lähimale leidmata aardele kõige lähemal, kus eile pärast viimast Pimestiku aarde leidu öömajale kobisime. Alles eile oli kõik ilus - tuuline, kuid soe ja kuiv ning taevaski tähti täis. See nädal algas korraliku vihmaga, mis kiirendas meie kokku pakendamist.
Ega meil kindlat aimu polnud, kuhu suunduda, seega sõitsime erinevaid teid läbi. Kui üks ei andnud tulemust, keerasime teisele. Sõidame ja sõidame, vihma sajab, teel juba mülkad. Ühel hetkel on kitsal teel selline mülgas, et napilt sai madala esiveoga läbi. Eespool aga paistis veel hullem rööbas ja teadmata sügavusega veeauk. Viimane asi, mida hetkel sooviks, on jääda Ida-Virumaal kl 07 hommikul kuskil täiesti karukannis ühesuunalisel teel mutta kinni. Nii kinni, et tungrauda ka ei saa alla panna, sest mudane veepiir on üleval pool nähtavust.
Just selles kohas mahtus õnneks vaikselt ringi keerama. Aga tagasiteeks enam senist hoogu ei saanud. Tagurdasin veel palju sai ja raiusin esimese käiguga heale õnnele ning natukesele sõiduoskusele lootes läbi tuldud mülka, seekord teist kallast mööda. Kümme sekundit hirmu ja oligi möödas, hurraa!
Me olime ise samasse kohta suundumas, kui aga nägime ainsat hingelist, kes ristikut varastas, küsisime temalt igaks juhuks üle, kas ta teab, kus kamen on. Ta küsis vastu: "Voda?". Suutsin vaevu läbi autoakna selgeks teha, et balžoi kamen nuzen. Mees viitaski samasse, kuhu me oma peaga teel olimegi.
Suur oli meie rõõm, kui peagi hakkaski kivi silma. Mnjaa, pildi järgi poleks küll seda kohta seostanud - ei olnud sarnane vaade hetkel. Aga õnn oli meie poolel - varahommikul autoga kinni ei jäänud ja aarde leidsime ka üsna käigu pealt!
Aitäh Andresele parajalt keerulise aarde eest! Aare korras, evej. Nüüd püüaks mõnda aega suurematel teedel püsida :-) Ja teistele ka läänepoolset lähenemisteed ei soovita.
Täiesti müstika, aga panin kohe esimese korraga täkkesse. Ilmselt on aastatega välja kujunenud väga hea visuaalse võrdlemise ja detailide tähelepanemise oskus. Aga seevastu kohapeal... Välitöödega pean ma ilmselt veel harjutama, minema näiteks arheoloogi õpilaseks, kuna objektidel ajan ma asjad enda jaoks uskumatult keeruliseks. Aarde ainsat loogilist asukohta ma alguses isegi ei näinud. Kõndisin sellest nagu postist mööda ja asusin läbi vaatama tunduvalt kõrgema maastiku raskusastmega kohti. Alles siis kui hakkasin järgmise objekti juurde minema, möödusin peidikust ja järsku tulgatas geniaalsuspuhanguna pähe see, et aare võib ju seal olla. Muidugi hakkas siis ka kohe kinnitus silma, nii et tagasi sai pandud natuke vähem silmatorkavamalt.
Tänud aarde eest. See sari mulle väga meeldib.
Kolm korda asukoht üle vaadatud, nüüd sai siis välitöödel ka ära käia. Aitäh.
Minul said teed ja kivid kaardil otsa,loobusin otsimast.Kuniks Raul ükskord helistas,ma vist leidsin,vaata ise ka kas on õige koht.Võin kinnitada et oli küll.
Taas nägime tee peal, et üks erak oli eramaal eraldunud eraklusse eriti eristuvalt.
GP1332/GC1573
Selle aarde juures oli abiks üks paljudele tuntav üleni kollases mehike. Miskipärast on lähedases liiklusmärgis jõhkrad kuuliaugud sees. Ju mõtleb keegi, vist, et on roheline mehike.
See mõistatus sai pärast avaldamist kohe nurka visatud. Ei viitsinud internetis tuhnida ning Idavirru ju ka ei satu. Nüüd tuli ta siiski ette võtta ja lahendus tuli üllatavalt libedalt. Paar sammu tuli logimiseks ikkagi teha :) Aitäh!
Algul tundus see paik lihtsalt täpp kaardil. Kohale jõudes selgus, et täitsa tuttav paik. Kirsikeseks tordil oli kauni naishääle väljapakutud teekond aardeni. Meeste loogika igatahes sellist mõttekäiku lahti ei muukinud.
Koha väljapeilimine oli päris hariv jälle, saime nii mõndagi teada kohalikust ajaloost. See kivi oli aga nii võimas, et suutis varjata ka Kirsikest , mis tema varjust väljagi ei paistnud. Aga tee sinna, oi jeerum, põrkusime autos nagu vabad molekulid. Tänud peitjale!
Väike tuulutussõit peale tööpäeva lõppu. Mina olin selle aarde asukoha kohe peale aarde avaldumist kindlaks teinud ja nüüdseks juba koordinaadid ära kaotanud. Mart tegi täna selle töö ära. Koht oli täitsa õige. Aitäh peitjale aarde eest!
Netiavarustes surfamine juhatas õigesse kohta ja autoga õnnestus täna ka kohale jõuda (läänepoolset lähenemisteed ei soovita). EVEJ.
Uhh, päris karm töövõit lõpuks :) Kui see aare tuli, olid mu Siimoni-maa käigud tolleks hooajaks just seljataha jäänud, ja nii ta sis istus ja ootas järgmisi. Mõistatus oli huvitav, andis end kätte küll suht lihtsa vaevaga, aga haris. Täpse lokeerimisega oli natuke tegu, aga paika see sai, koordinaadid arvutisse, GC-lehele ka, ja ootele. Ja kui tore, et sel asjal geokontrolli pole, mõtlesin toona. Kui tänast tiiru plaanisin, kontrollisin ekstra üle, et kas numbrid ikka on GCs alles, lahendamisest ju nii palju möödas - olid. Aga et kuhugi portatiivsemasse olekusse neid salvestada - mkmm. Ja kui tuli aeg seda aaret otsima hakata, saatis GC mu c:geo ja muud asjad puu taha. Temal on server error ja meie vaadaku ise, kuidas hakkama saame. Lülitasin siis elektroonsed vidinad välja ja oma mälu sisse ja katsusin hakata meelde tuletama, kus ma seda vajalikku asja lokeerisin. Ja sain! Muidugi, kohalikud türnüflid on sealsed teed parajaks kapsamaaks sõitnud, aga metsa vahel püsis endiselt kerge miinus ja Mazdakolakas vedas nagu traktor ilma eriliste ekstsessideta meid kohale. Hurraa! Ja siis oli juba tõeliselt lihtne, panin pisikesed logima ja ajasin ise näppe mulkudesse :) Kellelgi oli minigripi põhja vaja läinud, võtsime siis ülejäänud vana minigripi ka ära ja panime uue asemele, ehk on nüüd parem. Igatahes tänud, meeldejääv asi nii lahendamise kui leidmise poolest!
See Andrese aare allus koordinaadiotsingutele hästi. Nii Kristal kui minul. Ka kättesaamine läks libedalt, kui nii võib öelda. Hea, et kraavi ei libisenud.
Aitäh ajalootunni ja toreda aarde eest!
Kodutöö ja meeskonnatöö viis sihile, tänud kohta tutvustamast!
Eeltöö oli mõnel meist tehtud täpsemini, kui teistel ja seega saime kohe lõppu suunduda. Rikkusin vist ainult teistel aardeleidmise mõnu ära.
Leitud, selgus et aare pesitses esimeses ette juhtuvas kohas.
Tänud peitjale :)
Kinnitus oli jäätunud, aga aare oli kenasti kõige suuremas mulgus. Minigripi sulgesime hoolikalt, kuid selle põhi on lahti rebenenud. Aitäh!
Hakkas juba hämarduma. Kodus olime ühe koha koos koordinaatidega välja vaadanud ning sinna suundusimegi. Kusagil tee peal otsustasime, et võtame hoopis ühe teise tee sihtkohta jõudmiseks, ühe ristmiku peale hääletasime, kas minna otse või vasakule. Ning siis, tegelikult suhtjuhuslikult, sattus ühe käänaku peal meie autotulede valgusse pildil olev kivi! Töövõit! Meie oleksime tõesti ühte teise kohta läinud, vahel peab vedama ka. Olime teised. Tänud peitjale!
Õhtul näen, et uus aare oma maakonnas üleval. Helistan kohe oma küljeluule, aga tema teatab, et asukoht on juba teada. Tutki brat, vale koht oli, neid kive ju terve Eestimaa täis. Poole tunni pärast helistan, kas tahad koordinaate. Oota,me ka kohe jõuame kuhugi. Kui ikka mõlemal sama pilt ees, siis peab ju õige koht olema. Hommikul masin käima ja objektile. Oligi seal kõige suuremas mulgus. FTF ja tänud peitjale.