Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Varrastega saab kududa mütse, salle, sokke, kampsuneid, kindaid ja kes teab, mida kõike veel. Erinevaid tehnikaid kasutades saab kududa huvitavaid ja ainulaadseid mustreid. Mõned kogenumad kudujad, näiteks nagu vanaemad, suudavad kududa ka tukkuma jäädes. Lõngakera taga ajamine meeldib kassidele. Varrasteta kududa ei saa. Parema puudumisel ja pisut kohendades, ajavad asja ära ka jalgratta kodarad.
Kes sipelgaid kardab, läheb sinna talvel. Kootud müts peas. Kootud sall kaelas. Kootud kampsun seljas ja kootud kindad käes.
Edu!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (33), lahe_teostus (31), 2014_aasta_aarde_kandidaat (5), lumega_leitav (4), võsa (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5E172
Logiteadete statistika: 170 (93,4%) 12 4 0 0 0 0 Kokku: 186
Heh-hee! Päris nunnu topsik, eriti sisemine liigendus. Kudumiseks sobis riidepuu. Kuiv ja korras, aitäh peitjale.
Kudusime kohe kolmekesi, nahk oli seljas märg, aga valmis saime. Aitäh.
Leitud. Õnneks juhtus autos telk olema, mille vaiad aitasid hädast välja :)
Kui siiamaani oli geopäev nö graafiku järgi läinud, siis siin lendas graafik aknas välja. Kodutööde raames sai märgatud küll, et siin abivahendit tarvis, aga oleks siis meeles olnud kaasa võtta. Tuli leppida kohapealsete võimalustega. Natuke läks aega sobivate (ja kestvate) variantide leidmisel ja siis veel veidi tehnika viimistlemisel. Lõpus tuli kudumine juba päris ludinal. Igal juhul tore aare. Aitäh peitjale!
Tänase georingi neljas aare. Õnneks on geokotis sukavarraste asendamiseks grillvardad olemas. Seega varraste taha kudumine siin ei jäänud. Õigemini sai nimi suht kiiresti kirja.
Tänud!
Peale mõningast ringi vaatamist leidsin sobivad abivahendid ja siis läks juba sujuvalt logimiseni välja.
Tänan peitmast.
Aitäh aarde eest!
Üritasid korra peitjat üle kavaldada, aga ei õnnestunud. Seega kudumine on nüüd vägagi selge :)
Kui ikka varraste käsitsemine selge, pole kudumisega mingit probleemi. Lahe värk! Aitäh!
Kuna endal polnud vardaid kaasas, otsisin kõigepealt kohalikud üles. Kui su mõlemad käed on kudumisega hõivatud, siis selgub ootamatult, et sääsed on juba suht aktiivsed ja kuskiltmaalt on käed väsinud, nii et hirmuga vaatad, et juba kootu üles ei hargneks. Kõik lõppes aga õnnelikult ja logi sai kirja. Tänud
Isversusver, kui lahe! Vardaid kaasas polnud ja korra juba tekkis loobumismõte. Vaatasime natuke ringi, leidsime kohalikud vardad ja tegime ära. Üliäge! Aitäh!
Oi kui äge!!! Vardad olime koju jätnud, aga leidsime, et pastapliiatsi südamik sobitub kudumiseks nagu valatult. Kui pool salli juba kootud oli, märkas mikronina, et kohapeal on vardad ka olemas tegelikult. Meile väga meeldis ja täname! PS- logitopsi kaas elab uhkelt oma viimaseid päevi, aga kui omanik sinnakanti satub, siis vajab vahetamist (plastiku serv on murdunud).
Kui mõnda aega pole vardaid käes hoidnud, siis ikka esimesed silmused tulevad aeglasemalt. Aga siis tuleb kätele meelde mida teha tuleb ja hopsti on valmis. Suured tänud peitjale.
Ootused olid kõrged, pettuma ei pidanud. Pimedas ei leidnud õige suurusega vardaid üles. Herki läks meie ratastel käsitöölaegast revideerima. Tuli tagasi sukanõelaga. Ei nohh - halloo! Õnneks olin tema äraolekul siiski nii üht kui teist leidnud, millega see kaelkirjaku torusall valmis meisterdada. Siit läks edasi juba nagu lepase reega - ilma pusade ja sõlmedeta, kuigi nägime ära, kus need pusad ja sõlmed tekkida võivad.
Aitäh peitjale! FP.
Õnneks Catiberg tegutses. Mul ei ole nii palju kannatust, et selliseid ülesandeid lahendada. Aga väga põnev oli kaasa elada, mulle meeldis see lahendus. Aitäh!
Väga lahe teostus. Elukaaslane ütles, et midagi tuttavat. Kunagi sellist asja tehtud aga heegeldamine oli rohkem meeldinud. Aitäh! Merly ja Mart
Esialgu oli hämming, aga kohapealsed abivahendid aitasid meil logiraamatuni jõuda. Suur tänu aarde eest!
No oli ikka toppimine! Suurest pingutusest siiani pistab.
Väga vinge, siiamaani leitud aaretest üks lemmikuid. Au ja kiitus peitjale!
Konteiner on veidi väsinud, aga niiskust sees ei olnud.
Abivahendid olid kohapeal olemas, esimese hooga panin aardest tükkmaad mööda ja tagasi tulles nägin abivahendeid enne kui aaret :D
Suvel ei tahaks küll sipelgatega võidu kududa. Praegu päris rahulik. Kusjuures mul on vardad autos täiesti olemas aga seekord kasutasin kohalikke
Õnneks olid kohapeal abivahendid olemas. Natuke harjutamist ja asi oli päris hästi käpas. Kindlasti tolle päeva meeldejäävaim aare. Tänud peitjale!
Siin aarde juures tundus, et oleme nüüd küll omadega hädas, kuna aarde kättesaamiseks sobivaid abivaheneid ei ole. Sai siis autost üht-teist leitud ja valmis meisterdetatud, kuid need ei töötanud nii, nagu lootsime. Siis aga enne lahkumist märkas Anna, et siinsamas ju originaalsed abivahendid olemas. Nendega läks see kudumistöö kärmelt ning juba oligi aardetops meil käes ja nimed kirjas. Täname aarde eest!
Leitud.
Õnneks leidus auto tööriistakastis erinevaid sukavarda asendajaid ja saime edukalt kootud. Lahe idee!
No vot, sellel korral oli tõsiselt kasu kaaslasest, kes tööriistakohver kaasas. Traat kudumiseks ei sobinud, peenikesed kruvikeerajad aga küll. Andekas aare. Aitäh. Sokk kootud ja kudumine selge.
Puhkuse seitsmes geopäev algas kudumisega - no ei ole mul käsitöökätt ja küll kudusin sokki, siis sukka ja lõpuks tuli paras torusall välja. Veidi õel oli see värk kõik, sipelgad tüütasid ja sääsed said ka maiustada, kõik olid rõõmsad.
Täitsa hea, et sukavarrast kaasas kannan :) Sipelgaid oli muidugi nii palju, et kogu toimetus tuli teha tantsides. Väga lahe! Tänud!
Esimene katse nurjus üsna alguses aga võtsin vardada tugevamini pihku ja asusin usinalt kuduma. Kudusin ja kudusin ja valmis see sukk saigi. Mina tänan põneva väljakutse eest!
Leitud. Väga äge teostus. Kudumine sai selgeks pärast paari katset.
Annel taaskülastus ja itsitas kõrval mu käsitöö üle. Sukad said kootud :), aitäh!
Meeleolukas aare. Koostöös pusides saime kenasti kootud ja nimed kirja. Aitäh aarde eest!
Hummulist viimasel tunnil lahkumine andis võimaluse ka uue päeva esimesel tunnil logi kirja saada.
Väljavalituks osutus just see aare. Selle peitja aardeid on mul õnnestunud leida 2, seega huvi oli olemas, et mis ees ootab.
Ei pidanud pettuma! Lahe oli! Tänud!
Vardaid küll kaasas polnud, kuid kohapeal oli sobivad abivahendid olemas. Meie geopäeva kõige ägedam ja lemmikum aare. Suured tänud!
Siia oli plaanis juba ammu tulla. Õigupoolest juba ammu sai siin ka käidud, kuid siis olid kudumistarbed koju jäänud. Igasugused sukad ja vardad panime hiljem autosse, aga kuidagi siia enam ei sattunud. Nüüd olid tähed õiges seisus ja tulime siia metsa alla varrastega mängima. Aitäh, tore aare on!
Tegin kodutöö korralikult ära ja võtsin oma vardad kaasa. Nii tore lahendus. Sipelgaid aarde juures ei näinud, ainult päikese käes siblisid kiiresti. Aitäh!
Ma olen enda peale kuri, et kodust mõnd varrast ise kaasa ei haaranud. Aare igati tunnustust väärt. Suured tänud peitjale aarde eest.
Pimeda varjus sukavarda operatsioonid õnnestusid väga ladusalt, meile meeldis. Tänud peitjale.
Selline lõbus aare päeva lõpetamiseks.Aitäh!
Korralik peidukas. Võttis natuke aega ka et kätte saada. Aga logitud sai. Kiitus ja tänud peitjale.
Algul ei märganud aga kui märkasin, siis oli ahaa. Korra tundus, et pean juba otsast peale alustama aga õnneks siiski nii ei läinud. Kui käsitöö selline oleks, siis ma tegeleksin ilmselt sellega rohkem! (205) Aitäh!
Teel Tartusse töökohustusi täitma, aga mis tee see on, kui geopeatusi sisse ei tule :) See aare on üks põhjustest miks ma geopeitust mängin! Tõeline pärl! Varrastega olin üsna osav ja lustlikult kudusin oma nime logiraamatusse. Oli äge ja soovitan sokid jalast! Kindlasti taaskülastan koos Kallimaga ning soovitan ka teistele! Aitäh!
Küll mõnel mehel on ikka nuppu ja tahtmist nikerdada. Loodame midagi sellist huvitavat veel leida. Tänud
Vot see oli juba lahe! Tõeliselt nupukas lahendus... Üks siiani leitutes lahedaim... Aitäh!
Täitsa tuttav formaat, olen tutvunud ühe sarnasega. Kohapeal olid makeshift vardad võtta ja läks lihtsalt. Suur tänu!
Siin läks suht libedalt, petta ei saanud. Tänud peitjale.
Siin lasime Timmul kogu töö ära teha, sest teised olid sama asjaga juba kokku puutunud. Näpuosavust tal jagus. :)
Tänud peitjale.
Väga puhas ja ilus aare, nagu eile oleks sinna alles pandud :). Aitäh.
Kohapeal oli hea vabandus, et miks Timmu peab aarde kätte saama...me kõik varem oleme pidanud vaeva nägema teise sellise aarde juures, nüüd oli tema kord :D Sukavardad tulid ka tema käsitöökotist. Ei läinud aega palju, kui oligi tops käes. Lahedalt tehtud asi :)
Olen sellise lahendusega kokku puutunud. Vahva aare ja nii heas korras siiani. Aitäh!
Õuemõistatused on toredad. Teel Viljandimaale avastasime, et sukavardad jäid koju, kuid õnneks Erlega Viljandis kohtudes selgus, et vähemalt tema oli end ühiseks kudumishetkeks ette valmistunud. Praeguseks küll juba tuttav teostus, aga vahva ikka. Saime kudumistöö edukalt valmis, sõrmed soojad, nimed kirjas. Tänud peitjale!
Väga hea aare. Eks neid metsas olevaid aardeid on tõesti mõnusam otsida/lahendada kui arvutis mõistatusi lahendada.
Pole kohanud ühtki nii hästi nähtavat peidukat. Põnev lahendus. Kujutasin ette, kuidas oleks kududa -20 kraadiga. Õnneks oli oluliselt soojem.
Sukavardaid ei olnud, rattakodarat ka ei raatsinud lahti kakkuma hakata aga mõningad vahendid siiski olid ja saime lisaks ka abivahendi ning koostööna saime nimed kirja. Tänud peitjale, tore aare.
On neid aardeid ikka mõned juba siin-seal leitud, aga näed, ikka osatakse üllatada. Hästi varustatud jalgrattur kudumisega hätta ei jää, kuigi kiirustada siin ei saa. Aitäh!
Kuna eelmisel õhtul kokku pandud päevaplaan läks asjaolude sunnil vett vedama ja käigu pealt tekkis uus plaan, siis vajalik varustus selle aarde logimiseks oli nullilähedane. Tänu sellele läks seal aega kõvasti, aga positiivse tulemuseni me lõpuks ikka jõudsime. Tänud peitjale, igavesti tore pusimine oli.
Hmmm, ilmselt lugesin aardekirjeldust lohakalt, sest kohale jõudes olid mul sukavardad maha jäänud. Õnneks on geopeituril alati midagi varuks. Seega osaliselt autost, osaliselt metsast komplekteerisime vajaliku varustuse ning kudumine läks lahti. Algus ikka ei saanud vedama, siis enam pidama. Aitäh, meile meeldis!
Päris tore näputöö. Polnudki ammu vardaid käes hoidnud, kesse suvel ikka koob. Tänud.
Kui võtaks sipelgad ära ja lendlevad putukad ära, siis oleks seal väga tore olnud. Aga praegu ei olnud talv ja sammulugejale oleks see tegevus seal meeldinud väga. Seega oli lihtsalt tore. Esialgu tundus, et kudumine jääb täna ära - see oli täna teine kord kui tundsin puudust grillivarrastest - saaks nendegagi ju kududa. Kuid autost leidsin õnneks samuti sobivad abivahendid, mida ei kasutanud üldse sihtotstarbeliselt ning võis alata. Ühenduskohad kippusid raskelt tulema, vardad olid vist liialt lühikesed aga sain siiski oma proovilapi tehtud ja käbedalt nime kirja.
Kunagi tuli sellist kudumist õppida Pakri poolsaarel, nüüd olid mustrid selged!
Täna, teel lõuna poole tuli ka selle aarde kord kätte. Lapsed sipse pelgama ei pidanud ja tulid õhinaga appi. Kudumise saime selgeks omade abivahenditega. Kohapealseid mida varasemates logides kaon mainitud ei hakanud üldse otsima. Täitsa vahva asjake. Täname meistrimeest!
Natuke kahekesi kudumist ja logitud ta saigi. Vahva teostus. :)
Üks abivahend on vist jalutama läinud, aga õnneks oli autos sobilik alternatiiv olemas.
Sai natuke varrastega kudumist harjutada. Õnneks kaua aega ei läinud.
Aitäh vinge aarde eest! See oli tänase päeva lemmik! Sõbrannaga kahepeale oli hoopis lihtsam, kuigi ju saaks ka üksi. Sukavarrast meil kaasas polnud, aga õnneks oli ka kohapeal ühtteist, mis abiks oli. Lisapõnevus tuli lähedalasuvatest sipelgapesadest ning mööda jalga üles voorivatest sipelgatest.
Päev oli juba poole peal, aga seiklemise käigus ei olnud veel ühtegi aaret otsima jõudnud. See viga tuli kiirelt parandada. Panin aarde leidja käima ja see kõrge reitinguga aare jäi täpselt tee peale. Siin lihtsalt tuli peatus teha. Üks väike poja jäi autosse magama, aga see vähe suurem tihkas kaasa tulla. Just tema oligi see kes laeka üles leidis. Põhimõte sai üsna kiirelt selgeks ja esimese hooga sai proovitud kasutada sukavarrastena oksi, kahjuks jäid need lahjaks ja sipelgad jalgadel kruvisid ka pinget üles. Ei tahaks nagu tühjade kätega ka koju minna. Siis lõi peas pirn põlema ja tormasime auto poole tagasi. Krabasin katuseboxi põhjast saslõkivarraste moodi elemendid ja aarde juurde tagasi. Need osutusid ideaalseteks abivahenditeka ja kudumine sai alata. Käed askeldasid aarde kallal ja jalad sammusid kohapeal. Tammusime pojaga nagu tolad seal. See vaatepilt tundus nii jabur, et ulatasin lapsele telefoni et ta teeks ka väikse video ülesvõte. Tema esimene video tuli suurepäraselt välja ja nii sai ka hiljem seda totrust tuttavatele näidata. Läbisin protseduuri 2x kuna langesin lõksu mis oli seatud, ouch. Väga lahe värk, mulle sellised asjad meeldivad. Aare korras, tänud peitjale.
sai ikka pusitud, hea, et sõber ka juhtus kaasas olema. Tänud peitjale.
pointi mõtlesime välja kuid sipelgatega me klappi ei saavutanud. Plätud polnud sobivad jalanõud seal ning me läksime edasi. Kõik abimaterjalid olid meil olemas autos.
Peale seminari Männiku metsatalus võtsin grupi kudujaid (kolleege) kaasa ja siirdusime siia. Näitasin neile, kui toreda mänguga ma tegelen. Kudusivad siis seal üksteise võidu, mina ei pääsenudki ligi, väga lõbus ja tore oli neil. Ja minu hobi ja tegemiste üle oli neil ka väga hea meel (et mitte öelda kadedad). Tänud peitjale, meile väga meeldis!
Kasutasime vardad number 2. Taas Geokrahvi kvaliteet tuntud headuses. Täname!
Vastupidiselt Karinile tean mina kudumisest sama palju, kui lehm lennu õnnetusest. Ok ma tean midagi heegeldamisest. Sellised tegutsemise aarded on ikka hullult ägedad. Muidugi ei olnud meil kaasas vardaid, aga siis otsisime läbi kõik Virsiku panipaigad ja leidsime igasugu varandust selle aarde lahendamiseks. Natuke pusimist ja oligi meil see tore aardepurk käes. Tänud peremehele hea aarde eest.
Suundudes Viljandist välja, sattusime sellisele aardele. Mina, suur kuduja, otsustasin selle reisi ette võtta raamatu (Bulgakovi aare tuleb ju ära lahendada) ja mitte pooliku kudumi seltsis. Ja just sellel korral kus võiks olla ju vardad kaasas, oli see vähene kord kus neid polnud. Aga taibukus ja meeskonnatöö viisid sihile. Mulle igatahes teostus väga meeldis, tänan peitjat.
Pika jamamise peale saime ikka kätte.
Tänud!
Suvine mitteleid tuli likvideerida. Seega laekusime kohale koos noorgeopeituri asjakohaste abivahenditega. Õnnetuseks juhtusid need olema bambusest ja üks seal suure eesmärgi nimel oma eksistentsi ka lõpetas. Lõppkokkuvõtteks sattusime hetkeks segadusse ja tegime endale veel tööd juurde, aga kätte ta saime. Mõnus asjandus tegelikult. Kuna hakaks juba hämarduma, siis see pani ka tänasele geotiirule punkti. Jätsime Viljandi kandiga hüvasti, aga küll me varsti jälle tagasi tuleme, sest siin veel palju leida ja avastada. Aitäh peitjale!
Väga lahe punkt. Sai ka käepäraste vahenditega hakkama. Kiidusõnad peitjale.
Enne sünnipäevale minekut sai seda aaret uurimas ja puurimas käidud, aga pidime tõdema, et oleks ikka muud abivahendit vaja. Niisiis uurisin ma sünnipäeval, et kas neil majapidamises midagi sellist leidub. Leidus küll ja peale pidu läksimegi suurenenud koosseisus tagasi. Aega võttis, aga asja sai. Tore aare, aitäh!
Tšikid sünnipäevalt peale korjatud, tegime siin peatuse. Liis oli vahepeal sobivad abivahendid hankinud ning asusime kuduma. Kudusime usinalt ning preemiaks saime nimed kudumiskursuse läbinute paberile märkida. Aitäh, vahva asi!
Vardad olid ilusti kaasas ja laps just kudumise ka selgeks õppinud. Õnneks olin sellist kudumist juba kunagi ühe aarde juures harjutanud ja isegi lõksu me ei langenud. Tänud toreda teostuse eest. Suured tänud ka sipelgaid näitamast. Laps ja pesa olid ühepikkused.
Teist korda pusimas. Hambuni relvastatud ehk siis tõsine tööriistapagas ühes. Mulle jäi lõbu pealt vaadata, kuidas lapsed usinalt kudumist õppisid. Ja aardeni me lõpuks jõudsime! Aitäh nii vinge aarde eest!!!
Esimene omanäoline. Sipelgad jätsid ka täitsa rahule kui mees näitab et parim tööriist on mõistus. TFTC, jään järgmist ootama!
Et talvel mitte puid metsa viia ja kootud asjadega kuduma minna, siis tegime aardeleiu igaks juhuks suvel ära. Silmasime peidukat ja nägu läks naerule, peast käisid esmalt ikka kõige lihtsama lahenduse lootused läbi. Ei, oled siiski kandis, kus tegutseb üks kroonitud aardemeister, siit sa küll aaret lihtsalt kätte ei saa... Hakkasime Ragnega tiimitööd katsetama. Esimesed katsed polnud edukad, proovisime esmalt õhksilmuseid, aga need ei tundunud sobivat. Kui me kõik palmikud ja ripskoed ära olime katsetanud, tundus lõpuks, et uus leiutatud silmusvõte sujub hästi ja sünkroonkudumine tõi edu. Või kas ikka tõi? Noh, eks ta lõpuks ikka tõi, muidu seda logi siin ju poleks. Igatahes, tembeldasime Viljandimaa parimate aaretega maakonnaks, logisime ära, panime kudumisvarustuse kokku ja lahkusime rõõmsal meelel. Aitäh järjekordse meistriteose eest.
No ausalt! See oli seiklus omaette. Mida teevad mõistlikud inimesed, kui õues sajab vihma ja neil on vihmavari? Jalutavad vihmavarju enda kohal hoides. Mida teevad geopeiturid? Kui ei ole piisavalt head ettevalmistust, siis tuleb leiutada. Vihmavarjust saab kohe päris mitu varrast, ei tea kas päris kudumine välja tuleb, aga painduvad ja väänduvad küll vingelt palju. Nii sai igaüks omale isikliku varda ja kahekesi läks asi üsna libedalt. Õige nipp käes ja korralik meeskonnatöö viis sihile. Me oleme osavad kudujad, mitmekordset harjutamist ei olnud üldse vaja. Vahest tuleb kaval olla! Aitäh! See oli üks paganama vinge aare!
Võtsin geokoti näppu ja teele. Enne kui ma peidiku leida jõudsin pani Külli kisades metsast välja ja jättis mind üksi võitlusse. Mis siis ikka. Kõigepealt võtsin oma uhke varda välja ja upitasin konteineri järgi. Peale väikest pingutust saingi karbi kätte, aga oh häda, sain teada, et pean veel harjutama. Ei jäänudki muud üle kui kuduma hakata. Sukavardad välja ja tööle. Olin nii ametis, et polnud aega kuklastele tähelepanu pöörata. Alles siis kui logi kirja sai ja kõik omale kohale tagasi pandud hakkasin ennast auto juures puhtaks pühkima. Tänud.
Oi, kuidas mulle kudumine meeldib. Juhtumisi oli autos ka üks varras kaasas, võtsime selle seltsi ja aarde poole punuma. Kaadervärki nähes tuli jälle muhelus peale nagu eelmine päev Laidoneri juures. Leidsime kohapealt ka teise varda ja läks lahti. Tegime nn kananaha mustrit: ikka parempidi ja siis pahempidi silmus. Sall sai päris kiiresti valmis ja jälle ülejäänud päevaks rõõmus tuju. Täname peitjat ja soovime jätkuvalt järgmisteks aareteks pikki ja teravaid sukavardaid :)
Leidsime tegelikult küll ja ilmselgelt oleks ka olemasolevate abivahenditega asja lõpuni nökerdanud, kui piisavalt kannatust oleks olnud. Sellega olid aga kehvad lood, nii et teinekord tuleme juba nagu kord ja kohus abivahenditega tagasi.
Teisel katsel vajalike abivahenditega kerge vaev. Rohkem võttis aega aukude puhastamine oksakestest. Peitjale tänud!
Just sellised abivahendid mul kollektsioonist puudu olidki.
Tervitused tuututajale! :)
Huh, sain lõpuks kootud :). Jätsin järgmisele leidjale abivahendid ka.
Lippasime aga kergelt kohale, kuid nulliga kohtudes jäime pikkade nägudega jõllitama. Tundus, et siin on mingi nali vist. Me ei olnud kommentaare lugenud ja seega polnud ka vastavat varustust kaasas. Arusaamatu asupaik, kust ei osanud midagi aardetaolist välja võluda. Aga nüüd tagant järele logisid lugedes on mõned mõtted varuks. Peaasi, et järgmiseks korraks kudumisvahendid maha ei ununeks...Proovime uuesti!
Läksin tagasi auto juurde sukavarraste järele, sest ei võtnud aarde kirjeldusest välja loetavaid vihjeid eriti tõsiselt. Alates tänasest on ka sukavardad mu geomobiili standardvarustuses.
Pärast mõningast harjutamist oli kudumine selge:)
Tänud peitjale väga laheda teostuse eest! Imestan ikka, millise fantaasiaga aardeid peidetakse:)
Aare oli korras, ei võtnud midagi ega jätnud.
Muud pole seal midagi kui, et raketi alumine ots on puuoksi täis topitud. Võite neid sinna juurde panna, kui pinget pakub. Mul õnnestus kindad igatahes valmis kududa.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Tundub, et seal on mingi jama. Aare jääb suletuks, kuni asja ülevaatamiseks ja korda tegemiseks aega leian.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Nojah, mida siis öelda. Jälle mööda jälgi kohale, aga nendest polnud ju kasu. 2/3 ülesandest aitas lahendada Marguse kark ja McIveri teip, viimane kolmandik jäi ikka sinna, kus oli. Jäi logimata.
Täna siis teistkordne liginemine, seekord juba uued sokid kootud ja vardad kaasas. Tore. Tehtud. Tänud
Kolmas kord juba kohapeal, nüüd olid kõik vajalikud abivahendid kaasas ja saime kuduma hakata. Päris lõbus oli. Tänud aarde eest!
Minu elu esimene geopeituse päev ja niiii rikastav! Milline aare! Tore, et Vaimar oli siin juba varem käinud ja seekord abivahendid kaasa võtnud, aga kes võis teada, et ta nii osav kuduja on?! Ega polnudki muud teha, kui teda kestvate kiiduavalduste ja aplausiga saata:) Aitäh andekale peitjale, ülilahe!
Vardaid oli kaasas kahte mõõtu. Ühed sobisid ideaalselt ja kudumine võis alata. Kogu meie tegevus nägi tõesti kudumise moodi välja, selle eest kiitus peitjale! Meiega esimest korda geopeitust kogev Külli ainult plaksutas ja nautis, mitte ainult seda vaid kõiki tänaseid aardeotsimisi.
Piisab vaid mõtlemisest kõigile neile aastate tagustele ema ja vanaema südamesoojusega kootud kampsunitele, mütsidele, sallidele, kinnastele ja sokkidele, kui juba kogu olemine soojaks muutub. Otsisin kodust üles juba pikemat aega vanaduspensionil olevad kudumisvardad ja kindlus tuli hinge, et see aare leitud saab. Kuna ise enam ei mäleta, kuidas nende riistapuudega toimima peab, tuli Ene oma teadmiste pagasiga muinasjutuliselt lumisesse kuusemetsa kaasa. Kuigi seal vajaminev kudumistehnika oli modernsem saime kahepeale sellega ikkagi hakkama. Tänud peitjale.
Käisime seda piilumas nii sinna-, kui tagasisõidul. Õigeid kudumisasju kaasas polnud, tuleme üks teine kord jälle.
Kudumisega mind ei püüa. Koolieelikupõlves neid kampsuneid - õigupoolest nende tükke, kokku õmblesid teised - kootud omajagu. Pagana põnev oli ju vaadata, kuidas tädi masinal neid tükke tekitas, no ja siis ise sekkuda. Äge. Ja kuidas sellistes olukordades nagu siin vardaid käsitseda, oli ka selgeks treenitud. Ja kudumiseks kõlbab veel terve hulk muud kraami, mida autos leidub, lisaks kirjelduses loetule. Kogusime vajalikud vidinad kokku, käärisime käised üles ja hakkasime aga pihta. Tulemus tuli täpselt see, mida oodata - head mehed, õppind riistad, kampsun valmis nigu niuhti! Üksi oleks hulk maad igavam kududa olnud, nüüd sai Sass ka käe kenasti valgeks. Aitüma, meile meeldis!
Kui sukavardad kodust kaasas pole muud, kui maantee pärast koer kinni ja tiimitöö alaku. Tänud peitjale.
Natuke pusimist ja tegutsemist ja nimed kirjas...
Möödasõidul väike peatus. Tuleb välja, et keevitus elektroodid sobivad kah kudumiseks.
No on mõnedele antud ka ideesid aarete peitmiseks – jälle midagi uut ja originaalset. Kannatlikkust peab olema nagu kudujatel ikka. Üllatuseks selgus, et „kudumiseks“ sobiv abivahend on mul lausa taskus. Aega läks võib-olla rohkem, aga tehtud sai.
Õnneks oli meil kaasas Karuema, kes nimes mainitud vahenditega hästi läbi saab ning on aja jooksul mõnedki paarid sokke-kindaid ja sall-mütse kudunud. Kamba peale saime lõpuks hakkama :) Äge teostus, aitäh!
Spetsiaalselt lükkasin enda hommikuse stardi selle aarde tõttu 2 tundi hilisemaks. Plaan oli osta endale antud aarde jaoks abivahend. Eeldasin, et Viljandi inimsõbralik linn ja avab poed kella 9-st varasemailt aga tuli välja, et ikka 8-st avatud. Natukene pidin tiirutama, et sattuda õigesse poodi aga vajalikku sain kätte. Uuesti nulli jõudes meisterdasin endale vajalikud asjad valmis. Väga kiiresti läks alguses. Siis avastasin, et seda viimast natukest ei saa. Hakkasin siis ehitama mega konstruktsiooni. Isegi see ei aidanud ja käsile tuli võtta veel ka igasugu muid jubinaid. Megaehitis läks vahepeal muidugi ka pooleks. Pärast tunniajalist nikerdamist sain hakata lõpuks logima. Kudumisest sain vähemalt kõrvale hoiduda. Aardest võtsin enda ühele kolisevale rändurile ühe ränduri lisaks. Võib öelda, et aitas, sest nüüd on vait, kui autoga sõites kurvi võtta. Aarde eest tänud, igati lahe.
Minu abivahendite valik oli päris kehva. Sukavardaid ma võibolla paar korda olen elu jooksul käes hoidnud aga mitte eesmärgipäraselt. Proovisin igasuguste trikkide ja nippidega konteinerit kätte saada. Ei tahtnud kohe üldse ma loobuda, väga põnev oli. Märkamatult oli möödunud tund aega. Kui minu parim katse, millega jõudsin umbes poolele teele, ebaõnnustus, siis oli aeg lahkuda. Nüüd muutus kinnisideeks, eeldatavasti proovin lähiajal uuesti.
No nii uimane ei saa olla küll, kui mina! Lugesin aardekirjelduse läbi ja läksime kohale. Alles kohapeal sain aru, mida aardekirjelduses tegelikult otse öeldakse... Otsustasime teiseks korraks jätta. Sõitnud paar km edasi Mart järsku pidurdas, käis korraks väljas ja tuli tagasi, keeras auto otsa ümber ja vuras aarde juurde tagasi. Nüüd saime ka vahva aarde ära logida! Aitäh aarete eest, mis loomingulisusel tukkuma jääda ei lase! EVEJ
Sukavardaid küll kaasas polnud, kuid saime kuidagi autost leitud abivahenditega hakkama! Põnevat tegevust jätkus küllaga! Tänud peitjale! EVEJ.
Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla.
Täname, meile väga meeldis!
Seda külastasime kaks korda, esimesel korral polnud abivahendeid, tõime need siis Valgast. Nendega kudumist harjutades saime nii tünga kui ka lõpuks kudumise selgeks aga ka logiraamatu kätte. Meile meeldis vahetasime rändureid
Lendasime otsejoones peale ja nägime kohe millega siin tegu. Samasugust asja olime juba varem näinud ja teinud, ainult siis olid vardad peitja poolt. Meil muidugi vardaid polnud, kuigi teadsin, et neid on vaja, no maha jäid noh. Variant A: kas minna lähedalasuvasse tallu ja laenata vardaid. Variant B: minna kuhugi lähimasse poodi ja katsuda vardaid osta. Variant C: improviseerida. Otsustasime kõigepealt variant C kasuks. Kohapealt leitud vardataolised asjandused küll kudumist kuidagi ei soodustanud, pealegi saime aru, et siin on tegemist natuke keerulisema kudumistööga, kui seda oli Läänemaa oma. Pagan, et ma ka koolis käsitöötundide ajal kuttidega koos garaaži alla vana Jawat putitama pidin. Mõtlesime mis meil autos on. Üheks kudumisvardaks sobis auto õlivarras (loomulikult puhastasime selle enne korralikult ära, et mitte kudumit määrida) ja teiseks sai kasutatud akutrelli puuri. See oli tõeline meeskonnatöö. Kui asi juba sujuma hakkas ja lõpp polnud enam kaugel, hammustas mitu sipelgat mind korraga. Mis nüüd küll teha, kui ma varda käest viskan on kogu vaev nässus. Kanntasin ära püha ürituse nimel ja logi sai kirja. Oli väga põnev ja me täname ning soovitame.
Sukavardaid kaasas ei kanna, no ei kanna. Isegi ei tea, kus need koduses majapidamises olla võiksid. Aga see ei sega aaret leida ja logida. Tänan!
Kudumisvardad olid seekord kogemata teise ridiküli ununenud, õnneks peened titaanist telgivaiad toimisid ideaalselt. Väga lahe kontseptsioon ja täpselt välja mõõdetud teostus. Tunnustavad sildid ja aitäh autorile!
Kellel geokrahvi kudumiskunsti algkursus läbitud ning värskelt valminud sukad-sokid geopeitust mängides määrdunuks või märjaks saavad, neile tutvustan omalt poolt automaatset pesu- ja kuivatussüsteemi. Selleks pole vaja muud kui motoriseeritud geomobiili ning soovitud programmile vastavaid ilmaolusid: pesemiseks vihma, kuivatamiseks sajuta, eelistatavalt sooja ilma. Installeerige sokid juuresoleval pildil näidatud viisil, istuge rooli ning reguleerige töövõimsust gaasipedaali abil. Omast kogemusest võin kinnitada, et pesemistulemus jääb Y klassi, kuid kuivatustsükkel andis eeskujuliku A+ tulemuse.
Pidasime auto tee ääres kinni ja suundusime mööda esimest sissetallatud rada metsa. See viis meid ühe hiiglasliku sipelgapesa juurde. Kaardimasinat ei viitsinud välja võtta ja kirjeldusest oli ka meeles midagi sipelgate kohta, siis pidasime seda kõige õigemaks kohaks ning vaatasime hoolega ringi ning otsisime midagi aarde sarnast. Peale sipelgate ei leidnud midagi - vaevalt, et varrastega pesa torkima peab???
Pärast mõnda minutit oli selge, et asi tuleks kaardimasina pealt üle kontrollida - vale koht. Mõni samm õiges suunas ja juba jäi midagi loodusesse sobimatut silma.
Õnneks oli Ave nii nutikas, et pätsas ema tagant paari vardaid ja edasi läks tavalist radapidi. Ilmselgelt saime kudumise kahe korraga selgeks. Väga väga kift! Kahju, et aasta aarde hääletamine läbi on. Tänud peitjale!
Telefoni GPS tegi imevigureid: käskis olematul ringil pidevalt vasakule keerata ja ütles, et Rõngu ei ole enam kaugel. Kuidagi suure hädaga saime ta maha rahustada ja hakkaski lõpuks tööle. Nii et metsa ronisime juba enam-vähem õiges kohas, kus ta lõpuks täiesti viisakalt meid õigesse kohta suunas. Eelnevatelt logidelt saadud info põhjal olime varustanud end nii varraste, heegelnõelte, silmusemärkijate, sukanõelte, kääride ja muu peenemaks näputööks vajaliku atribuutikaga. Ja siis läks lahti - ikka üks parempidi, kaks vasakpidi, vahepeal ka mõni õhksilm ja siis jälle kaks ületõstmisega kokku. Kui sai heegeldatud ka paar tagi, siis kukkus tulemus päris kaunis välja. Ja seda kõike vaatamata asjaolule, et heegeldamiseks-kudumiseks vajalikke jäsemeid tuli pidevalt kasutada väikeste vaeste kuklaste ja õhus lendlevate sääskede lömastamiseks-tõrjumiseks. Kuklased on küll looduskaitse all, aga eesmärk pühendab abinõu ja oma särk on ikka ihule kõige lähemal. Kõigele vaatamata täname peitjat, ja seda lausa südamest!
Ükskord talvisemal aal käisime seda imeasja vaatamas, kuigi oli teada, et tööriistad jäid koju. Nüüd oli ettevalmistus korralik, lõng sassi ei läinud ja kudum kasvas mis mühin. Tore aare, suur tänu peitjale!
Üks hoidis, üks lükkas ja kolmas juhendas. Ideaalne!
GP1385/GC1626
Analoogse asjaga on juba saanud tegeleda ka. Eks tehnika loeb, muud polegi öelda. Suured tänud :)
Lihtsamate ukselukkude avamise kursus on nüüd avatud. Edukalt võin nüüd kandideerida aasta moosivarga tiitlile.
Endise TVE kudumisklubi auliikmena häiris iga kord möödudes see valet värvi täpp. Täna peale Järvejooksu otsutasin teist korda nullis käia ja etskae käsi haaras lausa iseenesest varraste järele ning rida rea haaval hakkas kudum edenema. Kuna vahepealsete aastate jooksul on vardad nurka seisma jäänud siis korra libises silm ikka vardalt maha aga vana kudumisguruna sain kiirelt järjele tagasi ning lõpuks saigi musta-kollase triibuline supeltrikoo valmis! Boonusena pakuvad kohalikud mulgisipelgad mõnusat massaaži ning veel hiljemgi leidsin neid nii pükstest, näost kui autost - kole tore!
Mõnus, vanameistri teostusele vastav aare. Sai veidi näputööd tehtud, aitüma!
Selle aarde kirjeldusi olen juba varem lugenud suure huviga. Oli kindel soov ka ise see põnev aare siis üles leida. Kudumist saan pidada üheks mu kireks :) Seda enam oli suur soov näha kuidas sellist oskust võiks vaja minna ühe aarde leidmisel:) No see, mis meid selle aarde juures ees ootas, oli lihtsalt super! Tänud peitjale nii laheda teostuse eest!
Meie Mulgindaania tutvumise tuuri kreedoks oli kujunemas - "seitse korda kirvega, siis mõtle". Ehk siis ikka ja jälle lendasime neljakesi kõigepealt nullis peale ja umbes 10 minuti pärast taipas keegi ehk küsida "kas keegi kirjeldust ka luges". Siis läks veel 10 minutit enne kui logisid lugema hakati. Ja kui hästi läks siis veel 10 minuti pärast leiti aare. Seekord leidsime aarde kiirelt. Aga sellega sai ka meie liigse elavjõu kasutusvajadus ka otsa. Sepi hakkas leitud seadeldise kallal midagi toimetama, mina võisin rahulikult asuda sipelgaid pildistama. Kui vaheldumisi udmurdi ja karakalpaki dialektides ema appi hüüdmine (tuntakse meil ka kui maakeeli vandumisena) liiga tihedaks läks, siis käisin ka toimuvat uudistamas. Ilmselgelt Sepi ei olnud ammu peenema näputööga kokku puutunud, nii et progress oli aeglane. Kuna ta vardad olid na nirud, siis kasutasin taskus olnud abivahendit korraks ka sihtotstarbeliselt ja tegin talle ühe toekama varda juurde. Selle sehkendamise peale hakkas Dial igav ja ta teatas et tal on heegeldamises meistersportlase kraad ja ristpistes rajooni meistri tiitel ning et lastagu teda ka ligi. Edaspidi nägigi siis kudumine nii välja et Sepi opereeris ühte varrast ja Dia teist. Igasuguse loogika kiuste, toimis selline lahendus paremini. Kokkuvõttes tuleb jällegi avaldada kiitust huvitava lahenduse eest! Ilmselgelt on hulk "soovitan" sildikesi ja koht 2014 aasta aarde nominentide hulgas auga välja teenitud. PestOffMulgumaa#20
PS kommentaar pildi kohta - seda tehes mõtlesin ühele vanale anektoodile: Preester küsib last ristima tulnud lõtvade elukommetega külatüdrukult et kes on lapse isa. Too vastu - istu palja tagumikuga sipelgapessa ja ütle pärast milline hammustas.
Paksu metsa alla nutitelefoni gepsuga, no pole mõtet kirvega kurge püüda aga see polnudki point. Leidsime selle torbiku peale mõningast tuiamist siiski üles. Leiurõõm oli aga üürike kui seda "leidu" lähemalt silmitsesime. Tööd tuli tegema hakata aga selleks tuli voolida tööriistad. Ühe tegi Indrek ning see oli selline kõva ja terane - valmis asendit hoidma. Teise tööriista leidsime objekti lähistelt, see oli selline poolpehme ja kerge kurviga, mõnus sudimiseks. Kolmas riist oli ka, selle kuju ja suurus polnud nii oluline, see oli mõeldud turvamiseks. Nende Kolme riista koostööna saime kambakesi asja(d) kätte. Oleks nüüd pime, külm, vihm, sääsed ja sipelgad olnud, oleks vist rutem saanud aga pold lugu. Ilusa ilmaga meeldiv ajaviide. Tänud laheda konstrui eest!
Jälle ma jalutasin ei tea kus ringi ja mitte midagi ei meenutanud mulle aaret sest siin suutsin ma paberile kirjutatud peiduka ja maastiku raskusastmed segi ajada. Ja alles siis kui suuremaid tiire võtsin, et kuskile puu otsa ronida, jäi kudumistöö näpu vahele. Kuna see tehnika on juba varasemast endale selgeks tehtud, siis läks asi ludinal.
Leidmine lihtne, jalutasime mööda "geomaanteed" otsejoones aardeni.
Tänud peitjale :)
Olime end varustanud abivahenditega ja asusime tegutsema. Nikerdamist oli kõvasti, aga kätte saime. Tänud!
Olime suvel Läänemaal kudumist harjutanud. Niisiis võisime oletada, mis ees ootab. Lahe kudumine. Tänud!
Anne kudus. Mina olin rohkem abivarda ja tööde vastuvõtja rollis. Tänud.
Olin ennast seekord varustanud, loomulikult ei olnud need sukavardad! Ehkki ma omameelest kududa oskan, tuli see kudum raskelt, harutama pidin lausa 2 korda aga kuna tali hakkab peagi lõppema, pidin ta valmis saama! Einoh, poole peal ajas muige kah peale, kui aru sain milline näputöö tegelikult valmib, saab tänu selleeest!
Hmm. Alguses olime sõnatud. Paar minutit mõtlemist ning siis jõudsme lahenduseni. See oli vaevarikas ning samas ka väga põnev :) . Korraks tabas meid isegi tagasilöök sest asi liikus täpselt sinna kus me alustasime. Lõpp oli aga seda magusam. Peale aardeleidu veel midagi head, Iris sai enda kudumisoskusi proovile panna ning neid lihvida.
vot see aare meenutas üht sarnase kujuga teist aaret, kuid konteineri kättesaamise tehnika oli teistsugune. Igatahes kudumine sai selgeks. Tänud meeldiva aarde eest! Aare heas seisus.
Tegin selle aarde puhul korraliku kodutöö. Aarde nimest tulenevalt panin juba eelmine päev endale korraliku varustuse kokku. Kolm kera lõnga, heegelnõel, sukavardad, lõngavärvi, igaks juhuks niidi ja nõela. Kohale saabudes ilmnes tõsiasi, et kogu minu varustus oli koju jäänud. Oi ja kuidas ma seda kahetsesin. Proovisime siis käepäraste vahenditega hakkama saada. Peas olid loobumise mõttet, kui Marek korraga autost vajalikud vahendid leidis ning peale pooletunnist pusimist oligi konteiner logimiseks meie külmast kangeks tõmbunud näppude vahel. Tänud vahva teostuse eest!
Siiani olen saanud Geomängus hakkama ilma oma abivahendeid kaasa võtmast, kuna neid pole olemaski, olen leiutanud käigupealt, kuid seekordsed kohapeal tehtud puuvardad ei sobinud! Aga kududa ma oskan ja tulen siia tagasi kindlalt!
Käisime ja tutvusime olukorraga, kuid kuna sinna sattumine oli plaaniväline ei olnud meil vajalikke instrumente kaasa. Liiati nõuab selline näpuöö suurt pühendumist.
Käsitöö on eestlastel ikka au sees olnud. Püüdsime täna ka oma oskused proovile panna. Meil kukkus aga asi rohkem heegeldamise moodi välja, kuigi abivahendid olime sokikudumise tarbeks varunud. Igatahes hakkama saime, aga noh materjal oli ka ääretult kvaliteetne ette antud. Aitäh selle eest!
Mõtlesin, et lähen vaatan, mis see endast kujutab, kuigi sukavardaid kaasas ei olnud. Vaid üks šaslõkikas vedeles autos. Sarnast instrumenti on nähtud, seega oli teda, mida teha. Leidsin veel ühe abivahendi ja kuduma. Üsna varsti leiutasin kiirema tehnika ja sain nime kirja.
Geokrahv... oh Geokrahv... Iga uus aare Sinu poolt on justkui kingitus!
Liikusime siis vast sadanud õrna lumekihi alla mattunud metsa poole ja jõuame isegi aardeni, kaks korda :)
Aitäh laupäeva sisustamise eest!
Üllatuslikult oli GPSis leidmata aare, millegipärast oli mul selle tekkimine kahe silma vahele kuidagi jäänud. Igatahes kohale sinna mindud sai ja pettuma ei pidanud. Sukavardaid küll käepärast polnud, aga õnneks ajas ka nihik asja ära. Veidi nikerdamist ja lõpuks oli ka konteiner käes ja sai logimise juurde asuda. Vahva asi, mulle meeldis. Aitäh peitjale.
Leitud, kootud, logitud :) Oleks omal vardad kaasas, läheks kiiremini. Kudumisoskus oli alles. Kohapeal leidus abivahendeid ka. Aare ok. Tänud peitjale! V:auto, J:lille
Geohotellis tuli perenaise näputööd silmitsedes meelde, et oi kurjam, vardad jäid ju koju kapi pääle. Egas midagi, kiitsin aga tema osavaid näppe ja uudistasin uut lõngamoodi ja viisin jutu nii muuseas sinna, et äkki saaks laenuks mõned vardad. Ja nagu võluväel toodigi meile mingi ports abivahendeid. Sai siis mõned välja valitud, no et ikka nt soki saaks valmis nikerdada ja suundusime otsima-kuduma. Nullis andsin osad vardad Alexile ja siis läks kudumiseks neljal käel. Olin lausa sõnatu, sest ei mina teadnud , et Alex vabal ajal kudumisega tegeleb ;), igatahes sai ta varrastega väga osavalt hakkama ( nüüd tean kellelt uued sokid tellin, sest neid läheb ikka vaja). Kui meile ettenähtud lõng otsa sai , siis logisime oma nimed sellesse sukakirja. Kõige vahvamad sokid on ikka triibulised ja nüüd võtsin ka kodus oma triibulõnga ette ja hakkasin kuduma, no soe sai ju sisse ja vanad mustrid tuleb meelde tuletada. Tänud, kaasa tuli TB siilike!
Läksime vaatama, et mis värk on ning tabasime Neeme ja Anne usinalt kudumast. Laenutasime omale siis tagastamatu abi korras vardad ja nii ta läks. Tänud, järjekordselt väga lahe aare :)
Ehk oleks selle aardega veel aega läinud, aga et üks tore rändurist siilipoiss otsis endale peatuspaika, siis tundus olevat õige aeg kudumisvardad üles otsida. Ja ega kudumine nüüd nii võõras asi ei olegi, mõne paari sooje kindaid ja ühe üksiku soki võin oma elulooraamatusse kindlalt sisse kirjutada :). Tõsi, see oli kõik väga ammu ja nende õigete töövõtete meeldetuletamine võttis veidi aega, aga pikkamööda harjutades andis tiimitöö juba päris kena tulemuse. Muidugi, et meid teolt tabati - no ei olnud kusagile põgeneda :). Andsime teadepulga kenasti üle, külm aeg tulekul ja eks kõigile kuluvad karvased kudumid marjaks ära :)! Soojad tervitused teolt tabajatele!!!
Aardesse jätsime täringu ja siilipoiss jäi ka uut reisikaaslast ootama. Suur aitäh aardepeitjale!!!
Selleks aardeks valmistudes võtsin kaasa hulgaliselt erinevaid vardaid, lõngu, heegelnõelu ja toppisin selga võimalikult palju kootud esemeid. Sellest viimasest oli tänasel vihmasel päeval eriliselt kasu, sest mets oli külm ja märg. Aare tegi muidugi südame juba nähes soojaks ja adrenaliin küttis külmad lihased kuumaks, nii see tore aare leitud saigi. Täname! Täname! Täname!
Nagu gk aaretega pahatihti kipub olema, siis enne kohale jõudmist mõtled välja oma peas seitse erinevat versiooni sellest, mis see olla võiks ja kohapeal pead jälle tunnistama, et tegu on millegi hoopis teistsuguse ja veel palju ägedamaga.
Nii ka siin - jäime alguses nõutu näoga vahtima ja eri nurkade alt seda müstilist asja uurima, tegime lahinguplaani ja asusime tegudele. Õnneks leidus autost mõni abivahend, millega sai hädakorras vardad asendada. Lisaks tuli välja, et keegi oli suures õhinas ühe oma sukavarda sinnasamma maha unustanud. Nüüd kolme vardaga edenes kudumine lausa reaktiivkiirusel ja pärast väikest lisamotivatsiooni oligi aardetops varsti käes.
Ikka ja jälle üks jube vahva aare, suur aitäh!
Mõni kilomeeter enne aardeni jõudmist tajusime, et ehtne ootusärevus on sees. Nullis ei pidanud loomulikult pettuma, tõmbas kohe suu kõrvuni.
Kudumisest ei tea me kumbki suuremat, kuigi kootud müts-sall-kindad oleks sellise ilmaga küll ära kulunud. Panime pead tööle ja leidsime autost abivahendid, millega kudumine lausa imelihtsaks muutus. Õnneks oli peitja ka lisamotivatsiooni peale mõelnud, mis tuju veelgi paremaks tegi. Nii ei läinudki kaua, kui saime ka logi kirja panna.
Tõesti vahva idee ja kuldne teostus, suur aitäh!
Kuna vajalikud sukavardad oli kodust kaasa võetud, läks kohapeal selle "kudumisega" kiiresti. EVEJ
Tegime õhtul väikese Takso ja no jäi tee peale. Nagu mõnel Algajal geopituril jäävad topsid tööle sõidul tee peale. Aga no kolmas kätepaar oli igati abiks. Oli põnev toimetamine.
Kudumisest ei taipa ma midagi, aga vanaema oli selles kibe käpp. Njuufa Gilli karvadest valmisid kogu perele soojad sokid. Väiksena meeldis mulle aga hoopis heegeldada. Ka seal ei osanud ma järgmist rida alustada, aga võimalikult pika keti heegeldasin hea meelega valmis. Isegi rott Villile heegeldasin jalutamisrihma :-)
Selleks aardeks taipasime juba eos ette valmistuda. Pimedal õhtul selgus kohapeal ikkagi, et poolikult. No joomaijoo. Improviseerisime siis viis minutit ja sellest sai kiireim leid täna üldse! Ei mingit logide lugemist, ei mingit otsimist. Lahkudes polnud liiga kindel, kas maskeering püsti jäi, aga ma tõesti püüdsin.
Gk topeltgarantii igatahes. Soovitan teistelegi, ka sobiva sildiga. Aare suurepärases korras. Nännikaupa ei teinud. Aitäh vahva aarde eest! Enam ei oska ma rotilegi jalutamispaela heegeldada. Aga põle enam rotti kah.
Nii...Kass lõngapusadest välja harutatud, kudumiskursused läbitud, pitsilised silmkoekirjad peaaegu et pähe õpitud, vanaema sokikanna tegemise meetod järgi uuritud, kohalik folkloor ja rahvusmustrid ("Mulgi sipelgas") üles kirjutatud, võis teha järeldusi: mees kuduma ei ole vahepeal õppinud-hakanud. (Muuseas ilmaasjata, pidi olema äärmiselt rahustav tegevus ka meessoole...) Teiseks: Peenem näputöö nõuab peenemaid töövahendeid. Mingi robustne, prosta kude pole siin küll kohane. GP, see on ikkagi kena kaunis peremäng. Seega... õngitsesin oma pöidlast välja ühe roosiokka, siis veel teisegi põhjaliku kaevamise järel ja olidki sukavardad olemas. Lõngaks sobis ämblikuniit, töödelduna sipelgapissiga... mmm, milline tekstuur ja faktuur sealt tuli, tõeline Karoliine hõbelõng. Niisiis saigi vajalik komplekt kaasa võetud ja performance värskes õhus, sügiskuldses päikeses võiski alata.
Tükk tegu oli, et nii peen materjal, nii õblukesed vardad käest ei pudeneks, kuid pisitasa valmis tõeline teos. Muster "Mulgi sipelgas jalutas üle metsaraja" pikitud õhkõrnade "piibelehe" motiividega.
Ja oh imet... laegas avanes selle nõiduse peale... Ja lausa patt tundus nii tavaliselt panna kirja oma nimed. Siiski sai see tehtud.
Ja mis sai kudumist? Noh, selle jätsime Sipelgariiki kõigile vaatamiseks. Kui keegi soovib kasutada roosiokkavardaid, siis need on vasakut kätt seitsmenda kuuse õõnsuses. ;)
Ja kui te tahate nüüd mulle selle peale pikemate varrukatega särki soovitada, siis olgu see ikka imelise mustriga ja kootud parimaid töövõtteid-materjale kasutades...
Aitäh aarde eest, mis nii naljakaid seoseid tekitas! ;)
Hea ikka kui naine kududa oskab. Seekord läks ludinal. Järjekordne hea teostus tunnustatud autoriteedilt. Tänud.
Eh nalja sai palju näpputöö missugune. aega võttis, aga asja sai. õnneks oli meid mittu, siis leidsime ruttu lahendus.
Sokk oli eile õhtul just valmis saanud, niiet tundus paslik vabade varrastega hommikul seda aaret muukima minna. Peidik meenutas ühte varemnähtut, mida ma lahti ei saanud. Siin olid käed veel kudumisest soojad ja ka tulemus sedavõrra edukam. Aitäh! Ja oma 2.5´le tulen kunagi järgi kui lähedusse satun!
Abivahendeid oli, aga see päris õige oli koju jäänud. Meie õnneks oli üks eelmistest geopeituritest enda u 2,5se vidina maha pillanud. Algaja kuduja Mikk vormis töö käigus sellest bumerangi mudeli. Saladuskatte all võin öelda, et jätsime sirgestatud abivahendi ühe puu külje alla, kui omanik puudust tunneb, saab seda veel kasutada. Aitäh! Lahe aare, aitäh!
*Lihtne õpetus, kuidas ära tunda, mis liiki käsitööd naine teeb: 1. Kui orke on rohkem kui üks, siis ta tõenäoliselt koob; 2. Kui orke on täpselt üks, tuleb korraldada pealeistumiskatse.
Kui a) ork tuleb lihtsalt välja, siis naine tikkis (või õmbles, aga olulist vahet pole) b) ork ei tule enam kannikast välja, siis naine heegeldas.*
Käisime, leidsime, kätte ei saanud. Tuleme tagasi, sest paistab lahe asi olevat!
Sokid valmis, müts pooleli aga tundub, et selle aarde jaoks oskasime parajalt hästi kududa.
Tegelikult meeldib mulle tikkimine ja heegeldamine rohkem,aga paistab et saan ka kudumisega hakkama.Sipelgate eest ei päästnud ei villased sokid ,ega käpikud...karupükstega oleks pidanud vist proovima.Igatahes kaasa tuli neid hulgi.(FTF) sai kirja 09.57.Tänud peitjale laheda aarde eest!!!
On mustreid igasuguseid- on pärlkudet, on kananahka, on palmikuid ja soonikuid. Patentkudet ja ripskudet... Päris igale mõistus ja oskus peale ei hakka. Päris lambist kõik aastate eest omandatu meelde ei tule. Nii käisime kohal, vaatasime mustrid-lõngad-sukavardad üle. Ja kuna Peep ikka kududa ei oska, minul roosiokas näpus peenemat näputööd takistamas (jutuks hea küll) ja lapstööjõudu pole kena ära kasutada, siis tundus mõistlik tulla kokaraamatuid... eee, ikka kudumisraamatuid uurima. Kuidas see palmik ikka käis? Kaks parempidi, siis vahetada silmi ja siis taas kaks parempidi? Või oli kuidagi teisiti???
Ühesõnaga, töö sektsioonides käib... Kass juba hullub lõngakerades. ;)