Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud Pääsküla rappa. Rabas on infotahvlitega loodusõpperada, mis viib rabatornini. Selle läheduses aare paiknebki.
2002. aastal oli rabas suur põleng. Nüüd siis saavad linlased jälgida haruldast metsa isetaastumise protsessi.
PS. Aardeni jõuab ilusti nii jalgsi kui ka rattaga. Rattaga liikudes ei soovita aga kasutada laudteed - see on üsna kitsas ratturile ning häirib tavalisi jalgsi matkajaid.
Vihje: lubjakivi-silikaatkivi-lubjakivi
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: matkarada (2), ilus_vaade (2), soovitan (1), laudtee (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5E399
Logiteadete statistika: 228 (98,7%) 3 10 1 2 0 0 Kokku: 244
Omaniku viimasest teatest on möödas aasta ning mõned kuud peale. Päris täpselt ei saa sellest aru. Kas aarde riismed on objektilt eemaldatud või peaks need olema veel looduses. Meie oleme selle leidnud 10a tagasi, hiljem korra korduvkülastanud. Täna jalutades otsustasime õnne proovida. Koht justkui oli, midagi meenus, kuid aare või selle jäänused jäid peitu. Ajasime väikse, peaaegu olematu lumekirme süüks. Võibolla on aeg koht vabastada kui aastaga pole taastamiseni jõudnud?
Hommik läks rappa ja päikest sai tornist tervitatud. Aare kodus ja korras. Aitäh peitjale põhjust andmast!
Eelmisel suvel leidsin aarde, aga pliiatsi puudumise tõttu jäi logimata. Nüüd lõpuks sai taas tornis käidud ja aare ka leitud.
Mirjam oli kunagi varem eelluuret teinud. Nüüd tulime kahekesi kohale ja logisime aarde ära. Rabatorni juures olen ma varasemalt ikka korduvalt viibinud, seega kant oli igati tuttav. Peidukani jõudes tõdesime, et pluss- ja miinuskraadide vaheldumine on teinud oma töö ning peiduka ees olevad objektid olid parajalt jääs. Õnneks oli taskunuga kaasas ning peale veidikest jää lõhkumist saime karbi kätte. Arvestades, millist pingutust järgmise päeva aare nõudis, oli see siin täiesti leebe pingutus.
Korra ma olin siin luurel käinud, seega oli täna julge tulla. Näitasin kohe Märtenile koha kätte, kust jääd eemaldama asuda ning seda ta ka tegi. Natuke sai lõhkuda ja füüsikaseadusi testida, kuid kätte me karbi saime. Aitäh peitjale!
Mõnus kevadine jalutuskäik neljajalgsete sõpradega ning möödaminnes väike vormistus. Jätsin väikese vidina.
Polnud siia kõndima varem sattunud. Aare oli vihje abil kiirelt leitav. Käisime ka tornis vaadet uudistamas. Tänud aarde eest!
Rabatornis olime pandakrahvinnaga üsna mitu korda kaunist vaadet ja päikseloojangut nautimas käinud, sedapuhku vaatasime siis ka ümbruskonnas ringi ning logisime aarde ära. Aitäh peitjale!
Ma eeldasin, et on tornis aga torni juurde jõudes sain aru, et ei saagi ronida :D Aitäh!
Millegipärast on siiapoole raba sattumine kuidagi väga harv. Seekord võtsin aga selle konkreetse aarde sihtmärgiks. Tänan, kõik kenasti korras.
Olime siin varem talvel luurel käinud, nüüd kõik kenasti nähtav :) Tegime kevadise rattatiiru ja külastasime ka torni. Täname!
Eile oli plaan seda aaret võtta aga ilus ilm oli inimesed õue meelitanud ja aarde läheduses pidas mitu seltskonda pikniku. Täna tulin uuele katsele ja nimi sai kirja. Aitäh
Oleks arvanud, et Madise aare, aga vaat siis. Tulime oluliselt lumevaesemal ajal tagasi ja otsitu tuli kiiresti välja. Aitäh huvitavat torni näitamast :)
Niuks, käisime küll luusimas, kuid ei õnnestunud lume alt välja kraapida. Suvisemal ajal tagasi :)
Esimese hurraaga jalutasin mööda, torni juurde. Samal ajal tuli suur grupp mugusid. Kaardi vaadates sai aru, et olen juba aardest möödunud. Paksus lumeväljas tundus raske leid aga mul oli õnne. Oli näha jälgi kahes kohas aga õige koht ei olnud nähtaval. Keegi vist on loobunud otsimast või suutis lumi kuidagi jäljed peita.
Siin rabatornis on ikka mõned korrad käidud, ei teagi miks pole aaret varem üles otsinud, ilmselt pole pereliikmed seda soovinud ja olen siis selle otsimise edaspidiseks lükanud. Nüüd leitud, aitäh!
Üks lugu selle rabatorniga tuli veel meelde. Paar aastat tagasi ühel suvalisel pinedal sügisõhtul tuli mul tütrel (oli siis u 14) järsku soov rappa minna. Ütles et muudkui vead meid igalepoole metsa ja rappa koguaeg, no lähme nüüd, ma nüüd tahan minna. No ja mis mul ssis üle jäi, kuskile küll minna ei viitsinud - külm, pime, öö kohe käes. Aga ütlesin siis rõõmsalt, et ok, läheme. Poeg (16 aastane) tuli ka kaasa. Sõitsime autoga parklasse ja jalutasime rabatornini. Täitsa vahva jalutuskäik sai
Leitud väiksel rabamatkal. Aitäh aarde eest!
Peale tornis päikeseloojangu nautimist, tulin logisin aarde ka ära. Tänan.
Teel aardeni küsisid vastutulevad matkajad, et kuhu poole jääb laudtee. Vastasin, et olen siin esimest korda ega oska öelda. Selle peale öeldi, et aga kas tulid sealt või ei. Olin sellest küsimusest suhteliselt segaduses, kuid õnneks meenus kaardil nähtud laudtee ja sain öelda, et seal pool on vist jah. Õnneks rahuldas see vastus matkajaid ning lasid mul rahulikult edasi sõita.
Varsti jõudsingi tornini. Kaugemalt oli juba näha, et viimane korrus on rahvast täis. Võtsin siis kaardi välja, et äkki ei peagi üles minema ning avastasin, et haha selle torni juures polegi aaret. Sõitsin rahuliku südamega õige koha juurde, lootes lõpuks ühte kiiret leidu ka. Palju lootsin. Ma arvan, et umbes 20 minutit tuuseldasin seal ringi. Ei tahtnud õige koht üldse silma jääda. Samuti näitas minu punkt 7-8 meetrit eemale, mis alguses minu tähelepanu aardest kaugemal hoidis. Aitäh ja siia kanti peab tulema kunagi jalutama - väga ilus!
Torni endasse ei läinud. Eneli oli juba vaat et 5.päeva palavikus ja tuul poleks üldse hästi mõjunud. Lisaks on siin palju rahvast, kindlasti koht Pääsküla rabas, kus sagimist palju. Aare ise igati loogilises kohas ja visuaalselt leitav. Tänan punkti eest, kuhu õhtusel ajal tatsata.
Torni peab teisel korral külastama, lihtsalt kiire oli. Ilus kant. Aitäh!
Meil oli täna ette võetud kõik aarded Siin kandis ühtse jalutuskäiguga sai paljud avastatud ka see aga lähenesime teiselt poolt ja torni ei näinud.
Oleme siin varemgi kolanud, aga ei mäleta, kas aaret ka otsinud. Mõnusat rabarahu häiris mööda laudteed meie järel tulnud lärmakas lastest koosnev sünnipäevaseltskond. Säh sulle rahulikku jalutuskäiku! Aga me ei lasknud neist ennast häirida. Tornis turnitud, noppisime sinikaid ja mustikaid kõhtu ning muuseas ka otsisime aaret. Algul jooksutas gps meid omadega rappa, ehkki me juba olime rabas. Lõpuks saime nulli kätte ja seejärel tuli leid ruttu. Algul jäin korraks liiga nulli kinni, ehkki tegelikult tõmbas tähelepanu veidi teine koht. Pesamuna läks joonelt õigesse kohta ja võttis aarde välja. See oli talle rõõmus hetk, sest muidu on ta ikka nurisenud, et miks tema meist kunagi esimesena ei leia. Peiduka juurest pisut eemaldunud, kuulsin lastepeo juhti üle metsa hüüdvat, et lapsed, mängime nüüd geopeitust, siiakanti on üks aare ka peidetud! Juhatas siis lapsed õigesse kohta ja varsti oli neil aare leitud. Kergitasime kulme - siin liigub igasuguseid "kahtlaseid" mugusid (vabalt oleksime ka meie need mugud võinud olla), et äkki saaks geopeituse mängu lastele veidi vaiksemalt ja mugudele märkamatumalt tutvustada? Selge see, et lastekarjast üle karjuda on raske, aga... Igatahes aitäh aarde eest!
Ootamatu käik rappa ja imelik oleks ju rabast väljuda aarde leiuta. Tuleb teinekord teadlik geokõnd sinna rappa ette võtta, sest leida on seal veel palju. Mõnus peidukas ;)
Leitud! Aitäh, väga äge peidukas. See jäi sel päeval ainsaks, mille Männiku kandis leidsime.
Ja see siin oli meie tänase koroonatuulutusjalutuspäeva teine ning ühtlasi ka viimane aare.
Millegipärast oli kilekotis kaks logiraamatut. Mõlemad on veidi niisked ja tundub et ka mõlematesse logitakse. Meie logisime suuremasse.
Lihsalt teadlikuse tõstmise vaates vastus küsimusele, kas Pääsküla rabatorni ette tohib autoga sõita.
Leitud. Palun ärge jätke aaretesse toitu, see võib terve aarde ära rikkuda.
Siin sai uut geopaari grupikale meelitatud. Oh mida geopeitus kõik ei näita, eks! Aare oli, nimed said kambakesi kirja ja õhtu olu tore. Aitäh!
Peale Detsembrikuumust tuleb ka natuke aardeid noppida, kui sinnapoole juba sattusime.
Tänud!
Oli plaan see aare ürituse ajal otsida ja Karl koos kaasaga tõstsid teema üles. Läksimegi. Teepeal veel haakis end sappa Silver ja nullis veel seltskond suurenes. Sai paras geogrupikas lõpuks ;). Tänud :).
Kuidagi pole siia varem sattunud, seekord sai siis sündmusel olles ka see tops üles leitud :)
Ütleks, et lihtne skoor. Lähed ja logid, ei midagi keerulist.
Selle aarde puhul on mul veidi segadus... Sp, et ma mäletan, et ma käisin seda aaret otsimas ja leidsin ta torni küljest. Nüüd sattusin kaarti vaatama ja rabatorn kollane. Et ju siis unustasin aga millal käisin ei mäeltanud, sai siis uuesti kohale mindud ja vanast kohast otsima hakatud aga ei leidnud, võtsin kaardi ja nägin kus nüüd asub. Oma nime ma sealt ei leidnud, ei saa aru?? Mis asja ma siis rabatorni jalgade juurest leidsin? Olla võis see pool aastat tagasi vms
Rabaraja läbimisel sai see punkt ka sisse võetud ning aare leitud. Aitäh!
Mõnus jalutuskäik loodusesse. Tegime tornis kiire pikniku ja seejärel suundusime otsima. M lõi juba käega, kui T näitas, et vaata sinna eemale ka. M läks kontrollima ja seal see aare oligi. Täname!
Rabatornis olen enne ka käinud, siiski iga kord oleme jätnud auto Hiiule ja jalutanud hiiglama pika maa. Seekord tulime teiselt poolt ja saime oluliselt lühema jalavaevaga tehtud. Aitäh!
Käidud siin ka varem, kuid millegi pärast siis aardeid ei otsinud. Nüüd siis vead parandatud :)
Tegime rabale ringi peale. Võtaks mõned puud maha, saaks ka vaateid avada.
Kui mõningad jonnakamad liivarajad välja jätta, oli maastik eelmisest aardest siia rattaga läbimiseks ülimõnus. Kohalik VW Transporter ilmselt muigas liivas rattaga ukerdavat neiut nähes, kuid näitas siiski teed tornini, ehtne kohalik liivapilv. Torni juures käis vilgas tegevus, ei saanudki aru kas miskit on kohe-kohe algamas või just-just lõppenud. Kindluse mõttes küsisin mugudelt luba torni minna ning nii sai pärast aardeleidu ka vaadet nautida. Aitäh!
TFTC. Leitud. Arvasin juba, et läheb passimisvõistluseks, aga ei. Vedas.
Rabatorni all nägime Pipi Pikksukka. Rabatorni peal nägime ilusat vaadet. Üle laste karjumise aga ei olnud midagi kuulda. Aarde leid ise tuli kiiresti, aitäh!
Leitud ja logitud. Vihje on ikka väga täpne.
Mõnus rahulik jalutamine lumises metsas. Torni nähes teadsin, et sinna me ronime ja vaadet naudime. Allatulek oli seiklus omaette. Astmed olid nii libedad, et Egert ei püsinud püsti üldse ja Rometki libises siia ja sinna. Jalad värisesid all, Egert kaenlasse ja Rometit toetades tulime vaikselt ühe astme kaupa, et mitte alla sadada sealt. Aga vaade ülevalt, oli seda väärt. Aare peitis ennast veidi, aga saime siiski lõpuks kätte. Aitäh!
Vihjet järgides palju valikuid ei olnud. Tops käes ja logitud.
Õige nurga alt lähenedes oli aare juba kaugelt näha. Huvitaval kombel oli kaks logiraamatut, ei teadnud kumba logida, seega said nimed mõlemasse kirja. Ränduril uus pesa. Tänud!
Detsembrikuumusele tulles tekkis kohe idee et kindlasti on siin l2hedal midagi huvitavat. Lumega kll natuke raskendatud aga sellise meeskonnaga v6ib ka m2gesid liigutada :D
Sai ikka omajagu otsitud. Siis suurema seltskonnaabiga sai ka see leitud. TFTC!
Leitud. Kaks logiraamatut tekitas segadust. Kui lähenesin militaartsoonist, siis lahkusin mööda ilusat kõnnitud rada. Väga meeldiv jalutuskäik oli, taevas pidas, kuigi tahtis väga midagi sadada. Aga see ei takistanud noormugude paari, kes torni poole liikusid, tekid ja (vist) piknikukraamiga kott ühes.
Aare uuesti saadaval, uues karbis ja puha.
Loodan, et rohkem kellelgi ei lähe vaja karpi (isegi kui seda oli vaja maasikate või võileiva hoidmiseks) ja aare jääb kestma vähemalt paariks aastaks veel :-)
Hoolimata sellest et aare on ajutiselt kättesaamatu on ta geocaching lehel kätte saadav ja nii ma käisingi seda aaret rahumeeli otsimas. Üllatusin küll, et aare on ilmselt veits teises kohas kui algupäraselt ette nähtud ja samuti puudub aardel ka karp. aga logitud ta sai männiku rattaretke 2/7 aardena. Üllatusin ka sellest et miks ma seda logimiseks geopeituse kaardilt ei leia ja alles siis panin pildi kokku, et aare ootab hooldust. iseeneseest vahva torn ja käisin minagi seal tipus loodust imetlemas.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kuna tuli teade, et maasikad valmis, siis käin lähiajal kohal ning teen aarde korda.
Mis ma ikka leidsin. Leidsin eelmise otsija poolt kokku korjatud karbikaane ja paar paberit. Panin leiud ühte suuremasse minigrip kotti ja lisasin juhendi ning asenduslogiraamatu. Karpi ümber panna ei olnud. On näha, et seal ikka on pidutsetud. Torn ise on lahe, käisin otsas ja klõpsisin paar piltigi. Tänan peitjat tornini juhatamast.
Leidsin ainult karbikaane ja paistis, et enamus sisust oli laiali loobitud sinna kaane ümbrusse.
Tõenäosusteooria aaret otsides käisin sellegi aarde juures, kuid ei leidnud. Nüüd olin targem ja kogenum ning leid tuli ünsa kiirelt, koht oli arusaadav.
Väga mõnusad laudteed igal pool, eriti rattaga sõites. Pärasat tegime laiematel lapsega kohe mitu ringi. Korra tulid ka üks pere vastu, siis jäime ilusti seisma ja lasksime nad mööda. Torn oli kahjuks hõivatud ja mingid vikingite moodi tegelased hängisid torni juures. Aare OK. Võtsin käevõru jätsin kujukesed. Aitäh.
Rabas laudteel varemgi liikunud ja ka metsa kustutanud. Seekord siis aarde jahil. Leid tuli lihtsalt. Lisasin aardesse Hoia metsa nänni. Tänud peitjale.
Kiire leid. Pärast sai rabatornis maiustatud ja vaadet nauditud. Tänud peitjale!
Sealt õnnetuste rida hakkas, telefoni tuli mõra ja õpilaspilet kadus ära. Kuid ma ei seosta seda kuidagi aardega. Kiire leid ja aitäh peitjale :)
Selles rabas olen päris mitu korda laudtee mõnusid nautinud, ikka seoses geopeitusega. Tänud
Ega seegi raske polnud, ebakõla paistis juba suhteliselt kaugelt, tänud.
Hilisõhtul polnud väga vaateid, mida nautida, aga see-eest käis lähenemine ja leidmine kiiresti ja hõlpsasti. Eks siia rappa saab veel tagasi pöörduda, kui päevad natukene pikemaks lähevad :) Aitäh!
Leitud jalutuskäigul rabas. Ilm oli ilus ja rahvast palju. Paganama libe oli kah, laudtee jääs kõik. Muidu väga äge.
Käisime pojaga metsas jalutamas ja tornis vaadet nautimas, vaatasime möödaminnes aarde ka üle :)
Me tulime ilmselt "õigelt" poolt, rahvast nägime vähe..kuni tornini.. siin oleks nagu laulupidu;) Õnneks keegi ei huvitunud aardest, saime segamatult otsida ja Tessa leidis ruttu. Tänud peitjale.
Kuna rabatorn on pärast jobukakkude tegutsemise tagajärgede kõrvaldamist jälle avatud, siis oli põhjust sinnakanti sõita. Et aga juba eemalt oli kuulda ja näha, et seal on end sisse seadnud 3-4 mugu, siis ei hakanud ma nende mõnusat vestlust parem segama ja tegelesin ainult aarde otsimisega, milleni nende pilk õnneks ei ulatunud.
Kui ma siin suvel käisin, siis otsisin umbes 10 minutit ilma tulemusteta ja siis hakkas kibekiire rongi peale. Seekord läksin aga põhimõtteliselt joonelt tema juurde ja võtsin ta tegelikult nutikast ja hästi maskeeritud peidikust välja. No lihtsalt oli õnne! :)
Aitäh peitmast!
Torni juures tegime plaani veidi ümber, istusime ja jutustasime ja ootasime paremat muguvaba hetke, et siis aardele järele sumada. Lõpuks see ka õnnestus.
Aitäh näitamast, ei teadnudki, et keset raba selline asi püsti pandud on.
No tuli selline uitmõte, et kas pääseb legaalselt autoga torni juurde. Pääseb. Ma saan aru ,et aarde mõte on inimesi rabarajale kutsuda , aga ausõna ma olen ka seal käinud. Tore rada on. Ja tore torn on ka.Seal ka olen käinud.. Seekord siis sedasi , et jalutasin 30 m ja logisin ära. Noorus möllas tornis - kevad ikkagi , kilkeid oli kaugele kuulda. Õnneks on aare kenasti nurga taga ja sealt ei paista torn ega tornist aare. Aitähh. TFTC
Siin alustasime väikese õhtuse jalgrattaringi aardeotsingute osa. Kuid enne ronisime torni. Torn on juba varasemast teada ning ühe ammuse leidmata jäänud aarde tõttu oleme korduvalt ka seal ümbruses ringi kolanud ja ragistanud. Vaade tornist oli jätkuvalt ilus. Vaade maapinnalt enam nii palju silmailu ei pakkunud. Keegi oli torni juurde lohistanud Selveri käru. Arvestades teo keerulisust, võib selle tegijat isegi kangeks meheks pidada, kuid käru koht ei ole siiski metsas. Prügikast ei ole vist ammu tühjendatud ning see ajas üle ääre ja levitad roiskumise lehka. Igatahes valdasid meid kahetised tunded. Aardega läks kiirelt. Silm seletas juba eemalt ja käsi rajas juurdepääsu. EVEJ. Aitäh.
Ilusa ilmaga on rabas jalutamine väga mõnus, nii et tuli kohe pikem tiir seal. Pealegi oli vaja aega hämarani parajaks teha, et siis diskole minna. Tornile lähenesime üht teed pidi ning lahkusime piki laudteid, kus sookailud lõhnasid eriti tugevalt. Aitäh mõnusa aarde eest!
Olen siin ennegi jalutamas ja pead tuulutamas käinud, aga seekord tulin aardeid vaatama. Ilusa ilmaga ikka mugusid ka näha, kuid leidus ka logimiseks aega. Ja nüüd oli seal silikaat-silikaat-lubjakivi. Tänan ka peitjat.
Erik näitas kus on. Selles rabas polnud varem käinud ja väga tore oli.
Metsa all kilkas kari väikseid mugusid koos kasvatajaga ning tornis puhkas jalga üksik jalgrattur, kuid sellest hoolimata õnnestus aare niuhti ära võtta nii, et keegi midagi aru ei saanud. Võtsime punase paela, jätsime jo-jo.
Südamekuu aarde juurest liikusime siia. Vihjest oli kasu, muidu oleks vist otsimisega kõvasti kauem läinud. Kui aare oli leitud ja logitud, siis ronisime ka torni ja imetlesime vaadet. :) Tänud peitjale!
Esimene aare. Kolleeg rääkis juba aastaid ülihuvitavaid lugusid geopeituse kohta. :-) Nüüd mäng proovitud! :-D Esimene aare võetud! Tuleb öelda, et ongi nii huvitav mäng nagu kolleegi juttude pealt ette kujutasin. ;-)
Kasutaja madis1989 juhtimisel võtsime eile selle aarde ette koos teiste kolleegidega ettevõttest kus me koos töötame. Eesmärgiks siis tutvustada geopeitust kui ka südamekuule kohane kardiovaskulaarne treening. Ilm ei olnud vast kõige ilusam, aga sellegipoolest oli tore jalutuskäik.
Tornis oli paras ports mugusid ning neid jagus ka torni kõrvale piknikku pidama. Õnneks oli aarde peidukoht varjuline ja sai rahus toimetada. Natuke kakerdasin seal lubjakivide ja silikaadi vahel, kuniks silm õigele kohale pidama jäi. Aitäh!
Peale hommikusööki sai tehtud üks kosutav jalutuskäik Pääsküla rabas.Peale aarde logimist sai ka tornist vaadet nauditud.Aitäh!
Jõudsime täpselt loojanguks torni ja segasime natuke ühe noorpaari romantikat. Seega kaua vaadet ei imetlenud ..... noortel ikkagi koolipäev homme :) Aare korras!
1.jaanuari hommikul on väga mõnus veidi liigutada, eriti kui päike paistab. Aarde leid oli puhas boonus.
Alguses veidi ekslesime, sest mugud pidasid torni otsas piknikku, aga ühel heal hetkel tuli Kuldaril helge moment ja käes ta oligi.
Kohale jõudes vaatasime alguses nõutu näoga ringi, kuid siis saime nägijateks ja leid oligi olemas.
Mugud oli ennast torni vaatlema seadnud. Me otsisime Kärdiga ühelt poolt, Karl ja Qlts teiselt poolt. Mehed skoorisid. Mugud õnneks vaatasid teise suunda. Nimed kirja, torni ei tükkinud, ülemugusustatud teine. EV, J.Värvipliiats.
Jeebiga sõitsime torni juurde, mille juures mitmed kaamerad parasjagu filmimas. Suundusime aaret jahtima, sai ikka üksjagu otsitud ja siinseid kommentaare ja vihjeid loetud. Hea vihje andis üks kasutaja, kes oli maininud,et astus aardele pm peale. Peale seda sai tähelepanelikumalt silmitsetud ning leitud ta saigi. Väga hästi peidetud ja põnev koht. :)
Autoga peaaegu nulli ja nimi kirja ja siis torniga tutvuma ja vaateid nautima. Ilus oli. Tänud peitjale.
Täitsa kogematta sattusin autoga torni juurde. Üleval ringi vahtides meenus, et siin on mul ju üks leidmatta asi. c:geo lahti väike võsaragistamine ning oligi tops käes.
Kevadest saati on see torn meil olnud sihikul. Ühtlasi tahtsime sõpradele tutvustada meie hobi, mis meie vaba aega viimastel aastatel hõivanud on. Kevadest on vahepeal küll sügis saanud, kuid sügismatk rabasse kõlabki nagu sobivamalt. Pühapäevamatkajaid oli rabas palju. Ka tornis jagus neid igale korrusele. Tornis käidud otsisime aarde üles ning nüüd nägid Tarmo ja Riine oma esimest aardekarpi. Eks näis millal jälle :) Tänud peitjale siia kutsumast! Nüüd meil järgmine raba sihikul. Tarmo ütles, et liiga igav mööda laudteed matkata, järgmiseks tuleb ilma laudadeta raba valida :)
Torni juures oli rahvast palju ja sattusime ka grupile geopeituritele peale aarde juures askeldamas, kuid ei söandanud neid segada. Peidukas oli tore. Aitäh peitjatele.
Tornis ja selle ümber käis tänasel ilusal päeval tohutu mäsu ning kilkamine. Üsna paljud olid võtnud oma rüblikud kaasa ning tulnud esimesi ilusaid sügispäevi nautima. Ei võtnud seekord vaevaks lastega võidu torni trügida. Kiire logimine ning ikka sügavamale rappa edasi.
Mõnus rabamatk selle aasta viimasel suveõhtul. Tänud peitjale!
Lähistel pildistati, meie külastasime torni. Tänud peitjale.
Alguses pärisin Erkilt imestunult, et kas Pääsküla rabas on vaatetorn või?! Poolel teel meenus järsku, et ahjaa... ma olen seltskonnast ainus, kes seda torni päriselt ju näinud on, ühe rattaorienteerumise etapi raames :D Seekord toimus aarde vahetus läheduses pildistamissessioon, õnneks fotograafidel ja modellidel meie tegevuse jälgimiseks aega ei jagunud. Aitäh peitjale! EVEJ
Kui nulli ümber tiire sai suurendatud, jäid lõpuks ka vihjes mainitud elemendid silma. Tänud!
Olin aardeotsimisega nii ametis, et torni unustasin üldse ära. EV, J: kaelapael
Tööpäeva lõpus togisin Telci, et kuule lähme-lähme metsa. Otsime midagi. Tee peal tekkis kerge vaidlus teemal kas me oleme seda juba korra otsinud või ei ole... ja näe, ei olnudki :) Äge peidukas, andis natuke tuhnida. EVEJ.
Geopäev jätkus ja see aare tuli mõnusalt ja kiirelt. Jälle Terje leid! :D Naised ikka tegijad! :D
Oleks pidanud ratta kaasa võtma. Nii ma mõtlesin kui risti läbi raba jalutasin.
Jätkasin oma rattasõitu Kultuurikihi juurest siia. Vahepeal oli meeleolukas tee. Imelik, kuidas nii kuivade ilmadega nii palju pori püsinud on. Nulli näitas mu gps alguses mingi 100m valesse kohta. Hoopis teisele poole torni. Ei tea, kas sõitsin liiga aeglaselt või kiiresti või oli viga muus. Kui sealt ei leidnud, võtsin gpsi taskust välja, lükkasin ratta teise kohta ja nüüd polnud enam leidmisega muret. Naasin inimtühja torni juurde ja imetlesin vaateid ka. Aitäh!
Aarde juurde lähenesin mäe otsast rattaga. Vihje järgi hakkasin uhkelt otsima. Tekkis nõutu olek, kui olin enda arust kõik vihje järgi võimalikud kohad läbi katsunud. Siis veel uuesti ja uuesti. Pole ime, et aaret ei suutnud leida, kuna rabatorniga ei suutnud näha. Alles siis nägin torni kui hääli kostus kahtlaselt ligidalt. Seepeale nägin et mugusid liikus ikka päris palju ringi. Vahepeal leidsin ka kellegi kompassi maast vedelemas. Istusin maha ja kogusin mõttejõudu söögist/joogist ning logide lugemisest. Sain aru, et see ei saa ju nii raske olla ja läksin uuele otsingu ringile. Lihtne see oligi. Vaatasin üle kes viimased külastajad ja suundusin ka ise torni. Tornist paistis, et isetaastumisprotsessis on jõudnud kätte aeg, milleks on tõsine võsa. Peitjale tänud!
Panin aardesse (no ok, pressisin sisse) Linnahallist pärit putuka. Kahjuks ise ei leia kuidagi aega suurema aarde leidmiseks tema jaoks. Loodan, et keegi hea ta sealt metsast lähiajal välja ka võtab :-)
Leidsime aarde paraja keerutamise peale. Üsna hästi leitav, kuid mingil põhjusel näitas meie käsikeps asukoha ~10m erinevalt.
Kõigepealt ronisime torni. Vaade on ilus. keegi oli üritanud ühte torni tugiposti kurjaks linnuks moondada. Üllatavalt palju mugusid rabeles seal ringi aga saime siiski logida nii, et keegi ei näinud. Aitäh.
Kaks inimest olid tornis vaatlemas, aga nemad meid ei seganud. Aitäh!
Üks ainuke päev vihmade vahel paistab päike, siis tuleb see päev ruttu ära kasutada. Niisiis sai seekord siia kanti tuldud.
Suvel seal päris tihe liiklus. Õnneks aare oli hea koha peal ja teisi ei seganud.
Nagu tavaks saanud siis varustasime end enne Pääsküla rappa minekut sõõrikute ja joogipoolisega ning startisime PERH Hiiu korpuse juurest. Vaevalt olime tornis istet võtnud kui sinna hakkas rahvast saabuma: kõigepealt kolm väljamaakeelset seljakotimatkajat, seejärel ühe-kuni-kolmekaupa vähem-või-rohkem-kohalikke. Tipphetkel oli vähemalt 11 inimest korraga tornis. Kui kõht täis ja rahvas hajunud siis suundusime aardejahile. Polegi varem tornist nii kaugele metsa alla vaadanud ega teadnudki mis seal on. Maskeering oli hea aga geopeiturile ilmselt kergelt leitav, seega läks seal kiirelt. Nänni ei vahetanud aga tegin karbis veidi puhastustööd. Prügikasti rändasid tühi Super kõnekaardi karp koos juhendiga ja Babyback Ribs & BBQ aegunud sooduskaart. Tagasiteel oleksime ühele igavesti pirakale nastikule peale astunud, seega ei pidanud pettuma ja nägime ka roomaja ära. Tänud taaskord rappa toomast (matka pikkus autost torni ja tagasi 4,74 km).
Torni kahjuks ei saanud, kuna selle olid hõivanud meie idanaabrid suureks tähistamiseks.
Kõigepealt jalutasime tornini ja seejärel otsisime aarde üles. Tänud.
Väga uhke torn ja rabamatk, peitjale 5+ aarde eest, suured tänud!
Otsimine oli turvaline. Ümbruses tagasid korda käemärkide abil liikunud ajateenijate jagu, kes hambuni paukpadrunite ning tatimoonaga relvastatud... Peale sõdurite kadumist võsa vahele, sai aare ka leitud. Vihjest oli väga palju abi.
Mõnus 6,2km pikkune pühapäeva hommikune jalutamine.
Idee mänguga liituda tuli rabas seiklemise hetkel. Geopeitus.ee aaretest oli see minu jaoks esimene, kuid mitte viimane. Aare oli peidetud hästi ning selle otsimine väga kaua aega ei võtnud.
Andis päris otsida, lõpuks ikka leidsime, päris populaarne aare nii ilusa ilmaga, olime kolmandad leidjad sel päeval.
Huvitav, kui aarde nimes on sees sõna "torn", kas siis ei peaks selle läheduses ka vastav ehitis olema? Pärast seda mõtet vallutas grupp teadlasi eemalt paistv tipu ja hakkasid seal lõunapausi pidama. Meie neid nägime, nemad meid mitte ja saime segamatult logida. Aitäh peitjale ;)
Raba ääres toimus miski jooksuvõistlus aga võistlejaid nii palju ei olnud, et üle raja ei saaks. Torni juures polnud kedagi ja saime rahulikult logida.
Leidsin, toredas kohas ja hästi pakitud.EVEJ. Nüüd järgmise poole
Leitud ja logitud. Tornis käisin ka lõpuks ära...olen selle juures küll varem käinud, aga mitte kunagi üleval, sest tavaliselt on seal olnud kõik ülerahvastatud. Seekord oli rabas parajasti vaid üks mugu, kes jalutas tornist kaugemale, seega oli hea rahulik toimetada. Aardesse jätsin üllatusmunast pärit kujukese.
Raba tornist vaadatud. Mõned teetavad mugud ka tornis, aga need ei seganud meie misioonini.
Käisime lastega rabas, tornis ja otsisime aarde ka üles.
Sünnipäevalaps sai logi kirjutada. Väga ilus ei jäänud, sest sõrm oli külmatönts ja mu pastakas on hirmus peenike.
Kolmeliikmeline seltskond jalutas meie lähedalt mööda, kui peidukohast natuke eemal logimistööd tegime. Kui olid mugud, siis ei tohiks neil sooja ega külma olla, kus matkaseltskond toidukarbi sisu revideerib.
Tundusid ikka peituritena. Kõrv tabas nagu jutust sõna "aare" ja nad müttasid ca 50m aardest eemal sama koha peal, kus minu geps just natukene aega tagasi lasi mul lagendikul ringiratast jalutada.
Kui aare oli tagasi peidetud, läksin vaatama, kas õnnstub peiturid tuvastada aga nad olid juba kaugusesse kapanud. Ei teagi, kas tabati meid teolt või mitte.
Tegime väikese jalutuskäigu. Koera treenimine ja arde leidmine olid boonuseks.
Läbi muda ja esimesi päikesekiiri püüdes :) Korjasime metsa alt prügi kaasa ja leidsime ootamatu põdrapabulatega loodusharidusliku objekti :)
GP 1286 / GC 1524
Kuna rabaloteriiga läks meil kiirelt, siis pidime ju ometi ülejäänud ajaga midagi mõislikku peale hakkama. Välja sai valitud rabatorn. Et rabaloterii karbi asukohta mitte reeta, siis siinkohal ei maini, millega ja kust poolt me rabatorni juurde lähenesime. Igatahes mingil hetkel näitas geps juba 50 meetrit ja siis 20. Otsimisala sai selgeks, peidukaid siin ikka jätkus.
Sellist jama olen ma muidugi varemgi teinud (loe: teen pidevalt), et üritan nina gepsus ennast nulli saada ja seejärel alles hakkan ringi vaatama. Noorgeopeituril gepsu polnud, ta hakkas kohe otsima. No ja ega siis mina veel otsima ei hakanud, mul oli tarvis ju vihjet otsida/vaadata. Ka see võttis mingi aja. Kui olin siis vihje valjusti ette lugenud, teatas noorgeopeitur, et tema leidis. Läksin siis vaatasin seda kohta. Mina poleks nii ruttu sellest kohast küll seda aaret leidnud, ma nimelt astusin sellele eelnevalt veel pealegi. Huvitav, millal ma ükskord õpin seda, et aaret tuleb otsida silmadega, mitte gepsuga?
Igatahes, siin me ka kaubanduslikke toiminguid ei teostanud ja panime karbi ilusti kenasti tagasi.
Tornis olime juba varemgi käinud, seekord ei hakanud enam ronima. Tänaseks aitab, lõpp hea, meel hea. Tänud!
Aasta puuks valiti Orissaare staadioni tamm, aga siia kanti ei sõida tramm. Tundub, et siinkandis on toimunud aasta puuks, majast varemed vaid ja võsas varjuvad luud. Terve raba matkajaid täis, kes on koeraga, kes on lihtsalt kevadet täis. Jah, juba kuiva jalaga jalgrajal käid.
Korduvkülastus oli positiivne, miski ei seganud otsimast, ei mugud ega ilm :) Ilm oli lausa fantastiline, kevad pressib peale :)
Tihe sagimine toimus aarde lähistel .Kaks leidu oli täna logiraamatus juba kirjas.Kui eelmised leidjad olid lahkunud logisime ruttu ja lahkudes tuli vastu juba uus seltskond. V:TB J:Tf kaardi
Leidsin rabaloterii vahepeale. Kõrval käis vist mingi sõdurite õppus, sest kostus pauke ja karjumist ning puudel olid orienteerumise punktid küsimustega sõjaväe jms. kohta. TB in. Tänud!
Käisin kontrollimas, aare ilusti omal kohal. Kel meeldib, et aardeni teda juhataks georada, siis mõni päev veel on teil selline võimalus olemas :-)
Jalutuskäik lumises metsas kerge tormiga oli igati asja väärt, koha leidsin, aaret polnud.
Mõnus jalutuskäik lumises metsas. Otsisime ka ühe kunagise megamõistatuse lõppasukoha üles, täitsa olemas. Koht siis, mitte topsik, topsikut ei olnud. :)
Toimus meie traditsiooniline jõulumatk. Eks selle torni juures on ennegi käidud, kuid seekord tulime ülevalt poolt. Lumine mets oli nagu jõulumuinasjutt, tegime metsatee peale esimesi jälgi ja suutsime seda paari kilomeetrit ikka mitu tundi matkata, nautisime loodust ja tegime iga natukese aja tagant teejoomise pausi. Torni juures oli tihe liiklus, hea et aare natuke varjus oli. Flora rõõmuks tuli igat masti koeri siit ja sealt poolt, küll sai suhelda ja möllata. Merily ja Paul midagi panid ja võtsid, aga see on küll meelest läinud.
Väga mõnus koht, no kohe oli seda matka väärt :) Tegime paar pilti, imetlesime vaadet ja jalutasime autoni tagasi. Vahepeal sai laudtee peal libiseda, ei pidanudki kõndima :) Aitäh!
Kuna päevad on siinkandis lühikesed, siis selle aarde jõudes oli juba üsna pime. õnneks oli meil oma päike kaasas ja nii see aare lõpuks leitud saigi. Võtsime aardest kaasa auto ja lisasime omalt poolt kondeka. Enne lahkumist uudistasime veidi torni ennast ka. Aitäh peitjale.
Põhimõtteliselt läksin mööda tritoni jälgi kohale. :) Nulli läheduses vaatasin, kus kõige rohkem tammumist oli, seal jäin pidama ja leidsin kohe ka aarde. Tänud aarde eest.
Läks veidi aega, aga asja sai. Koht igati meeldiv. Aarde sisu ja konteiner terved ja heas korras. Võtsin vile ja jätsin rändputuka.
Kuigi Pääsküla rabas olen korduvalt jalutanud, nautisin täna esimest korda rabatorni vaadet. Aare sai kiirelt leitud ja logitud. Vaatetornis vaatasin kuidas noormees lasi endast pilti teha linnukasti taustal. Meenusid kunagised vanalinna aarete otsimised, kus oli vaja tegevuse varjamiseks pilte teha. Aitäh! EVEJ
Mõnus hommikune jalutamine - busside lõpp-peatusest sinna ja tagasi ca 4km. Torni olid vallutanud loodusenautijad, kuid otsinguid see ei seganud. Ei tulnud see leid väga kiiresti, kuid kui leitud oli, oli ilmselge, et mujal ta poleks saanudki olla. Käisin pärast tornis ka. Aitäh näitamast!
Kiire hommikune jalutuskäik kodust otse torni juurde. Toredalt vaikne oli, sai omi mõtteid mõelda. Leid tuli kiiresti ja märksa rohkem aega veetsin torni tipus vaadet nautides.
Taas kord avastad kohti, kuhu pole sattunud. Mitte, et ma Pääsküla rabas poleks käinud, aga selle torni olemasolust tõesti mul õrna aimugi polnud. Saigi siis valitud lähenemiseks lühem tee ehk Männiku poolt. Hea rahulik jalutada pimedas ja sõber taskulambiga. Muidugi seniks kui kahemeetrine koeravolask mulle vastu kargas, üdini karvane. Õnneks õige jahimees teeb karul ja koeral vahet, seega jäid püksid kuivaks. Aitähh!
Selles paigas olen varem korduvalt käinud ning kunagist 12 punkti Iirimaale siin ligidal hulluks kirvetanud. Nüüd liikusin nulli ja jällegi pimesikutasin mõned minutid, enne kui nägijaks sain. Tänud!
Tore koht, kus jalutada. Enne siin korduvalt käidud ja kindlasti saab ka edaspidi siia tuldud, seda viimast võiks ainult sagedamini ette tulla. Päike oli loojumas ja tekitas looduses imelisi värvide ja varjude vaatemänge. Võtsin aardest välja rändurid, mis Paavo sinna just pannud oli. Mõnus koht. Tänan!
Päeva viimane aardeotsing, sest varsti hakkas vaikselt hämarduma, auto arvas, et sõita saab veel null kilomeetrit ja peagi olid saabumas külalised, et homseks Pakrite paadimatkaks valmistuma hakata :-)
Jätsime auto Männiku tee äärde, sest seal oli keelumärk. Enne seda märki olen sealt ka autoga korduvalt lähemale saanud. Jalutasime ilusa ilmaga mõnusalt aardeni, seda oligi draivinnidele vahelduseks vaja. Pisut üle 1 km tuli üks ots. Torn ise on varasemast tuttav, koht väga tore. Aare on mõistlikult peidetud, leitav ka väikse lumega. Pärast leidu tõusime ka torni ning imetlesime rabailu. Koos meiega tuli sinna ka kena neiu koerakesega. Terjer ei tahtnud ise torni sammuda, sestap võttis neiu ta sülle. Üleval olles kibeles loom aga kangesti serva poole, et vaadata, kuhu ta toodud on. Julge peni.
Kiitus peitjale tema esimese aarde eest! Ei ole kaugeltki aia taha läinud - ilus, külastamistväärt koht, mõistlik peidupaik, väga korralik ja markeeritud karp, mängujuhend, kirjutusvahend, minigripistatud paks logiraamat - kõik vajalik ja rohkemgi veel olemas. Jätsime kaks autoga rännuputukat, ära ei võtnud miskit. Aitäh esimese pääsukese eest! :-)
Juba tuttav koht...olin siin lähistel ex-aaret kahel korral otsimas käinud peale arhiveerimist ja ei suutnud ka see kord hoiduda uurimast, aga tundub, et 12 punkti on Iirimaa tõesti kätte saanud ja tünn on lahkunud ilma omaniku sekkumiseta(nu ja tont temaga). Torni ei olnud mina veel kohanud ja nüüd seegi nähtud, aitäh aarde eest!
Rappa sai mindud omadega kohe mõnuga. Esimene soovituslik teeots autonavis lõppes paraja mülkatõotusega. Eh ei, täna polnud mingit tahtmist autot välja kaevama hakata, nii törtsutas Alex Kirsikest niikaua tagurpidi kui sai viisakalt ringi pöörata ja järgmine katsetus oli juba edukam, kuigi jah, navi va suslik soovitas aga veel ja veel huvitavaid radu. Usaldasime siis oma nina ja mälu ja krusisime vaikselt tuttavasse parklasse. Kand ja varvas tornini ja oligi aare leitud. Tänud rappa kutsumast, ilma isandata kärbseid ka õnneks ei kohanud :).
See koht on mulle varemgi tuttav, tore ilus koht. Leitud, logitud
Vaatasin just, et Eestis on või on olnud 19 aaret, milles sõna "raba". Mõned näited: Toi raba, Allikaraba, Öördi raba laugastiku, Röövlist rabatud, Rabajänese, Puhatu raba, jne. Õnneks on see üks vähestest, mida annab autost noppida ja vast ei aja rabafoobikutel ihu kihelema ega selga higiseks. Abiks ikka.
Õhtu hämaruses parkisime auto 700m eemale ja tegime taskulampide valgel pisikese jalutuskäigu. Ühtki looma kahjuks ei kohanud, ainult paar lindu tegid häält. Seltskonnast kõik olid tornis varem käinud ja seekord pimedas sinna ronima ei hakanud ning tegelesime hoopis aardeotsinguga. Oli tore :)
Täna, pea 5 aastat hiljem, meenub küll, kuidas me Jussikesele vahele jäime seda aaret otsides :)
Täname!
Ilusal nädalavahetusel võtsime plaani mõned aarded üles otsida. Alustasime teada tuntud kohast Männiku raba serval. Aardele lähenedes jäi esmalt silma cateringi poolt välitelgis kaetud laud. Rahvast seal veel ei olnud, küll oli aga rabatorni ümbruses mets kooliealisi lapsi täis. Kuna küsima just ei läinud, siis ei teagi, mis üritus see seal toimus. Õnneks aarde nullpunkt oli muguvaba ja saime rahulikult otsida. Esmalt küll vales kohas, ninad liiga GPS-i nullis kinni, seejärel aga jäi juba silma ka veidi eemal õige peidik. Olime just logimist lõpetamas kui märkamatult olid aarde juurde jõudnud Erko ja Priit. Peale logimist sai räägitud geojuttu ja seejärel liikusime edasi juba Erko värske aarde juurde Harku rabametsas.
Kena koht, kahjuks polnud sinna varem sattunud.
Tänud peitjale :)
Olime Priiduga georetkel. Männiku kandi mets oli täna paksult rahvast täis - enamus neist väiksed lapsed. Naeru ja kilkeid igal pool. Toimus mingi suurem organiseeritud loodusretk ja metsa ääres olid lausa söögilauad kaetud! Õnneks otseselt aarde juures polnud nii suurt rahvaliikumist, kuid ometi olid sealgi inimesed. Priit tundis ära Ove koos perega. Aare oli oma pesast veel väljas, nii et mulle jäi vaid logimise ja tagasi peitmise rõõm. Tore oli kohtuda teiste geopeituritega ilusal sügisesel pühapäeval. Ajasime natuke juttu ja jätkasime seejärel oma teekondi eri suundades.
Kui meie torni juurde jõudsime oli siin ligi 50 inimest. GPS toega tahvliga ringiliikudes kulgesime nulli. Otsida ei saanud, skoorida ei saanud, sest siingi oli nii noori kui vanu. Miski minus küll kahtlustas et äkki polegi tavainimesed, aga pole ju hullu. Oli põhjust torni ronida, imelisi vaateid Tallinnale vaadata, piltegi sai tehtud. Pilk alla selgitas plats on puhas - nüüd ruttu tööle. Geps viitas veidi mujale, aeg kulus ja siis äkki tatsus puudevahelt kohale mees oma parimates aastates, muheledes et ikkagi oli oma teolt tabamise teoks teinud. Tutvustasime ennast ja tutvusime Jussikega. Pajatasime oma väheseid kogemusi geopeitusest ja kuulsime ühteist tema lõpututest kogemustest. Otsimisest muidugi miskit välja ei tulnud. Proovi sa valvsa silma all lolli mängida ja loodust ümberpaigutada. Kõrvalt vaadates paistsime vist nagu kaks esimesse klassi asuvat õpilast, kes ei tea isegi seda kuidas käsi kasutada (tasku pista ei sobi, aga kehakõrval rippudes on imelik tunne) Lõppuks näidati meile suund kätte ja nii see otsimine lõppeski. Aga päris tore oli taaskord üks nimi konkreetse inimesega seostada
Väga mõnus sügisene ilm, patt oleks olnud seda mitte ära kasutada. Seetõttu me end sedasi rabas matkamas tabasimegi. Algul loterii, seejärel see torn. Rahvast oli rabas liikumas rohkem kui oleks vaja olnud, aga õnneks olid nad siin kõik torni ümber kogunenud. Seetõttu oli meil üsna muretu tegutseda. Enne veel kui karbi kätte saime ühines meiega jussike. Hetk hiljem võttis Anna karbi välja - see käis kiirelt. Peale seda sai kogenud geopeituriga tükk aega muljetatud. Väga hariv :)
Tänud aarde eest!
"Hoolega ringi vaatamise jäljed" nullis on väga tabav väljend :D Peaaegu oli tunne, et seal seisnud maja on tükkideks võetud - aga loodetavasti juhtus see pisut enne aarde peitmist. Ronisime torni ka, mis sest et pime oli, nii saime veel boonuseks mõistatada, mis tuled kusagilt paistavad. Tänud linnaka eest!
Kui nüüd natuke teistpoolt läheneda, siis pole torni isegi näha... vähemalt pimedas... aga samas saab jälle autoga peaagu nulli, kui juba mitmeid kordi käidud rabarada enam tallata ei viitsi :P. Tänud!
Sel ajal kui emme kapsapõllul rühkis käisime meie rabas jalutamas. Noh rappa ei jõudnudki, sest lähenesime teiseltpoolt. Kummikud kasutasime sihtotstarbeliselt ära mööda oja jalutades.
Juba kaugelt oli näha ja kuulda, et torni juures on tavapäratult suur rahvakogunemine. Mõtlesin endamisi, et nüüd on kõik linna geopeiturid tulnud järsku korraga uut aaret kaema. Egas midagi, suundusin ka sinnapoole, endal silmad maha naelutatud, et veidi kõvema liivaga pinda leida. Kui äkki kuulen iseloomulikku häält, mida ei ole võimalik kellegi teise omaga segamini ajada. Kaits üritas mulle selgeks teha, et "Ei tohi jalgrattaga" - aga ega ma siis mööda laudteed sõitnud ju :) Registreerisin nulli suuna ja nägin teisel pool võssi Hannest oma kaaskonnaga. Nii saigi kokku päris palju otsijaid ja ega üksi seal padrikus tatsates oleks vahest laupäva nautivate mugude silmis rohkem tähelepanu äratanud. Kui suurem lastega seltskond kivide vahele kadunud asja otsib, siis see on ju täitsa loogiline.
Pääsküla raba on mu sõber juba varasest lapsepõlvest ning uuel ajal tekkinud torn võimaldab mõnikord päikesetõusu eel saada erakordseid fotosid, milleks muidu vähemalt 50 km Tallinnast välja sõidetakse. Aitäh.
Jalutasime kõigepealt torni ja seejärel sellest veidi eemale, nullist leidsime hulgaliselt hoolega ringi vaatamise jälgi ;). Peidukas on tõesti väga hea, aitäh näitamast.
Mulle tuttava torni külastus. Nautisime veidi sügisvaadet ja siis aarde järgi. Tuhnimisjälgi oli ees juba ohtralt ja ka meil läks aega - päris hästi keskkonda sulanduv kivikombinatsioon. Jätsin lätist Amata Trail´i boonusaardest toodud ränduri, soovitan seda rada: paras päevamatk vaheldusrikkal ja kaunil jõekaldal!
Me ka parkisime auto ära ja hakkasime torni poole minema. Mets helises ja kajas - kes jälitas seent, kes kasvatajat, kes koera. Mõni nutikam olevus kuhjas puu najale lõkkematerjali. Hullem kui laulupidu. Esimese hooga ronisime torni välja - esimene hoog tähendab, et varitsesime parajat silmapilku, kui trepil ja üleval nii paljuvaba ruumi oli, et me ka mahuksime. Lõpuks vedas. Vaade vaadatud, hakkasime alla ronima, a siis hiilis ligi Kaits, ütles tere ja tundis huvi, kas meil juba toiming sooritatud. No läksime siis koos võssa oma vastulaulupidu tegema - mina, Kaits ja viis last. Siis kuskil liitus Esko, tuli vastu ja hakkas kah otsima. Null vibas omajagu, aga võtsime Kaitsiga suht ruttu rivis kohad sisse ja hakkasime ootama. Kogu plaan lendas aga vastu taevast, sest siis leidis Mamm aarde ja tegi seda suht häälekalt. Ühtlasi leidis kinnitust logiraamatu maagiline mõju ajatajule. Hakkasin logima, küsin Kaitsilt kuupäeva - neljas oli hommikul. OK, panen kirja, annan logiraamatu edasi - Kaits küsib minu käest kuupäeva. Igatahes laulpidu vaadatud, logid kirjas, TB kaasa võetud. Ilus algus päevale. Tänud näitamast ka!
Uus aare. Pääsküla raba. Laupäeva hommik. Mm. Rahu. Vaikus. Raba. Rabatorn. Kõlas päris hästi.
Raba lähedal parklas oli üles rivistatud hunnik mudilasi, kes olid ümbritsetud vanematest. Käsil oli küsimuste-vastuste voor. "Aga kui me õuna sööme, siis kus me õunasüdame paneme?" Nonii, niipalju siis rahust ja vaikusest. Teepeal selgus, et ilmselgelt on nad samuti rabatorni juurde teel.
Aare oli õnneks natukene eemal ning jõudsin enne neid torni juurde kohale. Kisakari jõudis ka kohale ning kus siis läks lahti:
"EMMMMMMME, VAATA MA OLEN TORNIS!"
"ISSSSI, sa oled nii tilluke!
"EMMMMMME!!"
"ISSSSSSI!!"
Miks mind küll karistati ja nad täpselt samal ajal pidid sinna kisama ja karjuma tulema? :D Pärast aarde leidmist läksin mõneks ajaks torni, aga no ilmselgelt ei saanud seal rahulikult olla. Kogu torn õõtsus pidevalt, kisa, karjumine, sülitamisvõistlused (hoiatusega: linnuplärakas tuleb!). Tuleb sinna teine kord veel tagasi minna, näiteks talvel :) Aitäh taas-kutsumast Pääsküla rappa!
V: 1 geomünt, 1 travelbug
Kuigi viimasel ajal on nii kiire, et otsida midagi ei jõuagi, siis FTF-i jaoks lihtsalt peab aega tegema. Tõmbasin meelalt liibuvad liibukad selga, istusin sadulasse ja väntasin. Kell 14.07 vormistasin selle ära, paarisaja meetri kaugusel harjutavate ajateenijate kära saatel. Küll nad seal ikka katsid ja rallisid.
Kena kant nagu ikka, paljud linlased pole siia rappa niikuinii kunagi sattunud. Tungivalt kohustuslik. Näeb igasugu taimi ja võib-olla mõni leiab põõsast ka tulevase elukaaslase, kes teab. Teel aardeni nii mõnigi rabanäkk piilus marjase suuga männinoorikute vahelt. Polnud siiski seekord aega sinna nillima jääda ja liibukad oleks ka andnud pigem signaale valele sugupoolele, igatahes rallisin oma kondiaurumasinaga tagasi sinna, kust tulin ja jätkasin vastavalt päevaplaanile. Tänan, üsna normaalne aare! Talvel vast palli võrra keerulisem.