Konsu järv

Kui esimese punkti lõpuks kätte saime, siis edasi sujus juba ladusalt. Täname aarde eest! Igaks juhuks järgmisele otsijatele - traat puu küljes viitab küll kaduma läinud topsile, aga topsik on siiski olemas lähedal loogilises kohas. Ehk tulevikus jõudab ka topsik omale kohale. Kahjuks endal parandamiseks materjali kaasas polnud.

Kuna looduses olles vaatan vaid rahvusvahelist lehte ja sealseid koordinaate, siis ikka jupi aega möllasin vihmamärjas looduses enne, kui logidest lugesin, et alguspunkt kohta vahetanud. Siis ei läinud küll enam kaua, kui tops kah leitud sai. Praegu vedeles ta küll maas, aga otsisin enam-vähem mõistliku koha talle seal. Alguses proovisin otse lõppu minna, aga kurjad sildid olid ees, seega tuli uus tee leida. Lõpus oli tõepoolest tee ära uhutud, nii et pärast logimist minekule sättides ja vaadanud kriitilise pilguga oma auto üle, panin aga tagumise käigu sisse ja lahkusin selg ees. Aga kohapeal olid parmud nagu helikopterid. Kui üle kraavi metsa kalpsasin, siis mu geokoer keeldus sinna järgnemast. Läks hoopiski auto juurde tagasi ja vistas pikali ning edaspidi oli pea katkematu reana kuulda ta hammaste plõksumist, kui ta parmude populatsiooni vähendada püüdis. Edutult, aga vähemalt püüdlikult. Tänud peitjale siia järve veerde kutsumast ja aaret peitmast.

Sõitsime neid Konsu järve äärseid teid paari päeva jooksul mitu korda läbi ja ühel korral tegime ka multi alguses peatuse. Topsike oli ilusti leitav, sisu pisut niiske kuid siiski loetav. Lõpukarpi jõudsime otsima alles mitme-mitme tunni pärast, sest tee peale jäi ju Käbikunn. Kui see tehtud, siis läksime Konsu järve edasi uudistama. Üllatuslikult oli seal pool väga vaikne, ei mingit tuult. Kalpsasime üle purdekese metsa ja kiirelt oli ka geokuhi ning selle all olev aare leitud. Logiraamat oli niiske, kuid kirjutatav. Aitäh Konsu järve äärde kutsumast!

Kui välja arvata see, et vahepeal oli jupp teed minema sõitnud, siis oli täitsa mõnus ja ladus multi. Tänud aarde eest!

Koordinaadid päises muudetud.

 2 

Taastasin alguspunkti. Lõpu andmed filmitopsis, parema kinnituskoha puudumisel nüüd tops jõe ääres lehtpuu küljes, algsest kohast ca 25 meetrit. Koordinaadid 59 13.929 27 34.419.

Leitud, logitud, tänan!

Aare pole kõrvalise abita leitav, esimeses punktis info kadunud. Kui keegi tahab otsima minna ja esimest punkti taastada, andke teada.

Kartsime, et lõpus otsime end segaseks aga siiski mitte. Päris mõistlik aeg kulus. Tänud

Mina algusest ei leidnud miskit, vb lihtsalt olen pime. Edasi suundusin lõppu aga logisid lugedes sai mitu korda enne järele mõeldud kas ikka tasub. Lõpu asukoht oli muidu täitsa kena kohake, oleks ka aare kena koha peal olnud oleks ka lemmikpunkti andnud. Aga kohale sai ragistatud ja nii kui telefoni ekraanilt silmad korraks ära võtsin vaatas aare kohe otsa, ehk siis õnneks ei pidanud seal kaua olema. Tänud

See aare oleks ilmselt täna leidmata jäänud, õnneks Kaupo oli lahkelt nõus natuke aitama edasi liikuma saamisega. Lõpp oli see eest paras eneseületus. Mitte just parimais rõivais, andis ikka läbi läbimärja võsa ukerdada. Alla siiski ka anda ei kavatsenud ja logima ma jõudsin.

Tänud.

Tänan aarde eest!

Päris üllatav ja huvitav koht see lõpp. Kahjuks algusest ei leidnud ka sel korral midagi, aga õnneks õnnestus siiski edasi liikumiseks vajalik info saada.

Kui ka alguses olnud info pärast raiet ikkagi alles on, oleks seda tõenäoliselt üpris lihtne mõned meetrid eemale kuuskede juurde paigutada.

Kõik oli nii nagu Inge kirja pani + lamavas asendis sõitu polegi varem ühegi aarde juurde saanud. Mahutasime end Inge autole aga tal oli tagumiste istmete asemel voodi. Seega väga änksa. Väga pop koht oli seal aarde peiduka lähistel. Tänan.

Mida pole, selle küljest otsida ei saa.. järelikult tuleb teistele võimalustele keskenduda. Igatahes, peale väikest abi sai sihtkoht paika seatud ning läbi ja üle vee kohale mindud ning nimed kirja pandud.

Tänan peitmast.

Nullis on toimunud puude raie. Seda puud, mille küljes algpunkt oli, pole enam.

 2 

Konsu multiga jäime lootusetult graafikust maha, jõudsime telkimisplatsile pilkases pimeduses veidi enne südaööd. Lugedes eelnevaid logisid tundus pimedas võsas rassimine sel hetkel liiast. Temperatuur langes iga hetkega ja kohale jõudes oli niiii külm. Riideid oli kaasas igat sorti, aga kontidest see külma ju välja ei tõmba. Lähenesime asjale loominguliselt ja poole tunni pärast oligi täiesti joodav lürr valmis. Alumiiniumpurgikeses sai lõkke peal keedetud raudrohu, mustika- ja metsmaasikalehtedest teed:D Kuna kogu stsenaarium oli ettenägemata, vorpis Tarmo veel ülejäänud taarast tassid ka. Hommikupoolik üllatas vihmasajuga, mis tegi mõtte võsa multi otsimisest aina enam vastumeelsemaks. Nii ma siis istusin seal järve kaldal, pesin hambaid ja mõtlesin ülimalt filosoofilisi mõtteid kui tuli otsus nimega loobumisvõit 1:0 aarde kasuks. Kuigi seekord läks nii, oli kogu reis siiski ülimalt kaif :)

DIY missioon - kuum taimetee

 1 

Konsu järve ääres tegime selle aasta esimese telkimise. Oleme mõlemad telkinud küll ja veel, kuid miskipärast kujutasime ette kuskil pehmel samblal lebamist, tuul paitab näolappi, linnud laulavad sümfooniat ja nii edasi. Tegelikkuses olime tõesti hommikul nagu veoauto alla jäänud. Lisaks olin mina vahel kringliks külmunud. Teatavasti kringlid end ei liiguta, nii et Kaupsul oli au esimesena kargud alla ajada ja metsagurmeed meile tegema minna. Kui kringel oli üles soojenenud, siis sai temagi maast lahti. Uni oli küll katkendlik ja meie varustusega oli üpris jahe, siis hommikul olin see-eest väga puhanud ja kui poleks just veoauto alla jäämise tunnet, siis oleks hää meelega veel niimoodi telkinud.

Aarde olime plaaninud võtta eelmisel õhtul, kuid jäime natuke hilja peale ja üritasime hoopis ilma tikkude või millegi muuga priimuse piiritust süüdata. Selgus, et tikud olid meil maha jäänud ja sain oma vigases vene keeles teise seltskonna käest küsida, et izviniitje, u vas spitski(???) jest. Wir brauchen diese für warmes Wasser. Saime tikud ja tänu sellele ka süüa. Aaret läksime seega hommikul otsima. Alguses olin ma küll valmis alla andma, aga lõpuks leidis Kaups vajaliku info justkui maa alt üles. Lõpus läks see-eest kiiresti ja palju valikuid enam polnud.

 1 

Jäime Konsu lõkkekohta telkima. Kõik muu oli hea, v.a. pehme ase, sest ainult kaks õhukest lebomatti oli kaasas. Hommikul oli tunne, et veoki alla olin jäänud, sest kogu keha oli kange. Hommikul sain 6 paiku kargud alla ning hakkasin süüa tegema, kella 8ks olime siia jõudnud. Nullis väga kiirelt ei läinud, nii mikro ei tahtnud kuidagi silma jääda. Lõpus probleeme ei olnud. Mu arust võiks telkimiskohas teinegi aare olla, sest muidu võib see nägemata jääda.

Tänane geopäev kiskus siit alates üsna võsakaks. Järve sai ka natuke piiluda, isegi üksik kalamees oli kusagil kõrkjates õngitsemas. Kraavist üle saadud, veidi üle pea tihedas taimestikus ragistamist, jõudsime lõpuks ka konteinerini. Lootus, et tagasiteeks leiame parema raja, ei täitunud, tuli samuti läbi võsa trügida, õnneks enda rajatud rada veidi lihtsustas.

Proovisin midagi ilusat Konsu järve kohta leida, nats muutis meeldivamaks;):
Konsu järve kohta räägitakse, et Kalevipoeg kaevanud Konsu järve endale kaevuks. Teise jutu järgi ehitanud Kalevipoeg endale peaalust, väljakaevatud auku tekkinud Konsu järv ning mullast peaase olevat Kuremägi. Veel arvatakse, et Konsu järv tekkinud hoopis Kalevipoja saapakontsa jäljest, millest järve nimigi tekkinud.

Esimesest punktist leitu saatis meid edasi kaugel asuvasse tihnikusse. Enne lõppu üle loodusliku silla kulgesime võssist aardeni. Tänud peitjale.

Konsu järv. Selle kandi järve aaretest esimene külastatav. Üldiselt oli kõigil neljal üks ja sama mõte - oleks soovinud rohkem järve ja vähem võssi. Ikka hullult võsaks kiskus nende viimaste aarete külastus. Konsu järvega oli veel enam-vähem. Esimesest punktist saime kuidagi kätte teise punkti koordinaadi ja siis põrutasime edasi autoga. Lõpus oli vaja esmalt murda teed läbi tiheda looduse, siis saada sõbraks gepsuga, kes reedaks aarde asupaiga. Õnnestus. Järgmiseks Kurtna järv.

Selle aarde esimese punkti võtsime siin lähedal toimunud Kreenholmi eelõhtu sündmuse ajal. Logimiseni siis ei jõudnud. Tegime seda täna. Tõtt-öelda, ega järve nagu ei näinudki, pigem tee-äärt ja tihedat metsa. Aga leitud ta sai. Aitäh.

Tänast telkimisplatsi valides jäi sõelale just selle järve äärne. Päev olk pikk olnud ja lapsed väsinud ja kõhud tühjad. Nii seadsimegi esimese asjana telklaagri üles ja panime panni särisema. Kui kõhud täis ja lõke juba mõnusalt prõksus otsustasin kaarti kaeda. Vaatasin kll et 1,5 maastik aga Et eemalolek kiiremini läheks otsustasin autoga nulli minna. Hiljem muidugi selgus et see oli õige valik. Aardega kõik vinks vonks. Selline mõnus ja konkreetne. Maastiku kohta aga ütlex pigem selline tugev 2,5. Peitjale aga tänud järvetutvustuse eest ;)

Leitud.

Jõudsime laagriplatsile kohale ilma autot hiigellompidesse uputamata. Kõva vene disko käis, telki ka püsti panna ei viitsinud. Kuulsime, et karuonu ja caro lähevad aarde järele ja trügisime ka kampa. Mõnus jalutuskäik ja oligi aare leitud.

Esimese punkti võtsime sündmusele saabudes. Kuna platsil oli disko ning kõik istusid hapude nägudega, otsustasime teise poole ka üles otsida. Karuonu sebis noored neiud meile kaasa ning käisime sipsti ära. Jälle kilomeetrid kogunesid, õhtu lõpuks terve päva peale kokku 22.

Kuna sündmus oli siin lähedal, ei saanud ju seda aaret logimata jätta. Õnneks oli hea lühike multi. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Ei teagi nüüd kumma esimesena leidsin, kas multi või sündmuse. Seekord jäi sündmus peale ja esimene teiseks. Tänud peitjale aarde eest.

Algus jäi leidmata.

Alguspunkti külastasin rohkem kui aasta tagasi. Teed olid lumised ja kaugemale sõita ei tundunud mõistlik. Nüüd viis tee uuesti algusest mööda. Maastik on tundmatuseni muutunud kuid topsik on alles. Ka lõpus on kõik korras. Aitäh!

Tulime siiakanti ööbima. Lapsed jäid laagrisse meid ootama, ise jalutasime. Esimese punkti saime kätte. Selle asukoha ja seisukorra info edastasime omanikule. Ehk teeb ringi enne kui maikuu massid peale lendavad. Lõpp ise jäi veidi kaugele meie jaoks tundmatus suunas.

Jaa, 2 aastat tagasi sai maha langenud elektriliinide alt läbi sõidetud ja esimene punkt kotti pandud. Edasi aga oli tormituultes maha langenud puud takistamas. Täna oli tee vaba, kuid mitte väga ammu oli selle lõpuosale kallatud uus paks killustikukiht, mis veel kinni sõitmata ja seega pehme. 100 meetrit enne aaret õnnestus sealt killustiku seest leida 30 sentine raudlatt ja see põhja alla kinni sõita. Õnneks sellest suuremat kahju ei tekkinud. Küll aga tagasi maanteele jõudes tuvastasin auto esiratta juurest uued hääled, mis mu kõrva just ei paitanud. Tuleb lasta üle vaadata enne pikka geotrippi põhja. Aga vahepeal oli ka aare, rada selle juurde oli veel täitsa märgatav geojaani aegsetest külastustest. Vaade järvele oli ka täitsa olemas ja sulnis. Aitäh!

Ilus järv, tänan näitamast.

See oli tore multikas. Järve ümber tiirutades hakkasid ka RMK platsid silma. Küll on ikka hea, et neid RMK kohti jagub igale poole. Nüüdki oli plats hõivatud. Hea ju sellises kohas telkida. Järv oli ilus. Mulle meeldis. Aitäh peitjale.

Sai ikka päris palju ringi logistatud. Tehtud ja nimed kirjas.

Kiire leid, tänud.

Siis sai mõnuga logistatud nulli ja sealt edasi väiksema mõnuga lõppunkti. Tänud ikkagi!

Leitud.

 1 

Pakkisime hommikul Konsu RMK platsil oma laagri kokku ja suundusime lähimat leidmata aaret otsima. Võrreldes eelmise päeva järveaaretega hea lihtne leid. Põtra nägime ka. Ja ma ei tea midagi, mis Erna retkest Karl siin räägib :D Eelmine päev oli täiesti tavaline matkapäev, lihtsalt ilma Karlile harjumuseks saanud mugavusteta (metsas sushit ju ei pakuta). Lõpp läks selle kruusatee pärast pisut käest ära, aga muidu oli tšill. Aitäh aarde eest!

 1 

Georattatuuri 4. päev algas meil Konsu järve ääres telkides.

Eelmine päev oli olnud selline nagu üks õige Erna matk olema peab - ei mingit lebotamist, jäätise pause, väljas söömisi jne, vaid higi, veri ja kannatused. Uus päev algas aga kohe vastupidiselt. Väikese vihmasabina saatel oli meil mõlemal väga magus uni ja hakkasime telgiustest välja piiluma alles 9 ajal. Tegime järve veest endile hommikusöögid ja pakkisime märjad asjad kokku.

Päevakavad olid mul küll kodus valmis tehtud aga negatiivse ilmaprognoosi tõttu oli kindel, et sel päeval jääb osa tegemisi tegemata. Alates kella 10st lubas "heavy rain" ja just siis hakkasime omadega valmis saama. Jätsime seljakotid RMK platsile katuse alla ja suundusime vahepunkti otsima. Karp vedeles suvaliselt puu kõrval aga oli aru saada kus see tegelikult peaks asuma. Pärast koordinaatide salvestamist panin karbi õigesse kohta tagasi.

Lõpu osas hoidsime hinge kinni ja palusime geojumalat et lõpp ei satuks kuhugi sügavale märga võssa. Pulss rahunes pärast täpi asukoha nägemist. Väntasime lõppu kuid nägime, et päris nii lihtsalt ka ei saa. Purre oli kuradima libe, mistõttu tegime kõrvale ühe purde lisaks. Edasine muret ei valmistanud, panime nimed kirja ja läksime tagasi RMK platsile oma asjade järgi. Õnneks terve selle aja polnud vihmast veel haisugi.

Aitäh!

Hüvasti tihkes kotis katki surutud päiksekad

Esimene punkt sai edukalt käidud ja toimis. Teine jäi ilmaolusid, asukohta ja varasemaid logisid arvestades järgmist korda ootama. Kui vähipüügihooaeg käib ja pardijahihooaeg on just alanud, on siinkandis ikka kõvasti elu ja siblimist!

Ööbisime aardele nime andnud järve kaldal telgiga ja hommikul võtsime selle aarde esimesena ette. Esimene punkt ei võtnud kaua aega. Kuid peitja võiks asja üle vaadata. Asi ei toimi enam nii nagu vaja kuna kinnitused on puu sisse kasvanud. Lõpuga ei läinud ka väga kaua, kuid maastik 1.5 see kindlasti ei ole. Kui ikka vaja võssa tungida ja üle kraavi hüpata, siis peaks see vähemalt punn rohkem olema. Aga aare ise muidu täitsa tore ja tutvustab kaunist kohta :)

Meie mõnepäevase telgimatka esimene leid uuel päeval; ööbisime siinsamas läheduses ning alustasime oma seiklemisi just selle karbiga. Teekonna start polnud just kõige lihtsam, kuid metsa alla jõudes läks edasi ludinal… Ei jäänud see sugugi viimaseks Dmitri karbiks meile täna, kahele vastavaldunule saime pagaritega kahasse koguni FTF-i :).

Selle aarde aarde leidmine oli päris seikluslik. Meil sai GPS tühjaks, pidime patareisid peos, kaena all ja mujal soojendama. L6puks v6ttis geps korraks elu sisse ja saime l6pupunkti suuna enam vähem kätte. Tükk aega käisime metsas ringi, l6puks saime aarde kätte. Teel välja nägime mügri kah.

 1 

2885.

Alguse konteiner on natuke kulunud ja kannatada saanud, seetõttu paistis kaugele. Lõpus oli järve ümber ka järv ning tee peal oli kiirevooluline jõgi. Autoga õnneks siiski läbitav, kuigi korraks viskas vee isegi kapotile. Aardele ligipääs oli täitsa olemas ja aare korras. Aitäh!

Lihtne ja kiire.

Algus käes, suundusin lõppu. Autotee muutus äkitselt kärestikuliseks jõeks, õnneks madalaks. Huvitav vulisev vaatepilt oli. Väikese purdega kraaviületus ja peagi oli leid ka. Tänud.

Piia juba kirjutas, et olime öö sama järve ääres asuvas RMK puhkekohas telkimas. Sealsete tegevuse ja järveümbruses oleva alusel võis arvata , et tgeletakse vähkide (rööv?)püügiga. Mulle vihm telgis või kodus kuulatuna ja vihma lõhna hingatuna tegelikult väga meeldib. See mis sellel öösel kaela tuli oli aga korralik stiihia, uinutava laulu asemel see ajas ähvardavalt pooleks ööks ülesse. Hommikuks oli see asendunud tüüpilise seenekaga. Selles seenevihmas otsisime siis nii alguse, kui ka lõpu ülesse. Konteinerite leidmine probleeme ei valmistanud. Kraaviületus oli veidi keeruline, aga õiges kohas piisas väikesest hüppest

Jõudsime juba õhtul järve äärde. Kuna pimedus oli kohe-kohe kohal siis lükkasime aardeotsingud hommikusse. Öösel pani mitmetunnine äike ja paduvihm meie telgi vihmakindluse proovile. Igatahes meie võitsime! :) Kaunis hommik lasi öised katsumused unustada. Ja aardeni oli ka mõnus matk.
Täname!

Oi, kui kurjad sääsed aarde ümbruses olid. Vaevu-vaevu pääsesime totaalsest tühjaksimemisest. Esimene punkt oli lihtsalt leitav, teine vajas natuke strateegiat. Ojaületuse kohta ütleks nii palju, et vaadake natuke ringi, kõik vajalik kuiva jalaga kohale saamiseks on täiesti olemas. Muidu aare puhas ja korras. Tänud!

Nojah. Esimene punkt oli väga vahva ja tuli kergelt. Teise jaoks oleks pidanud läbima maastikuolusid, mis meile riietuse ja ettevalmistuse poolest sugugi sobilikud poleks olnud. Lisaks hoiatas vene rahvusest kalamees "madude" eest. Eks siis tuleb tagasi tulla. Tänud tutvustamast.

Esimese punktiga polnud muret, aga edasi nii libedalt ei läinud. Esimene GPSi soovitatud tee lõppes erateega. Proovisin siis järgmist, seda mööda sain aardest nii sajakonna meetri kaugusele. Maastik oli aga selline, et tundus, et olen alguses midagi valesti kirja pannud. Lõpuks selgus siiski, et kõik õige ja sain ka aardele küüned taha. Sellist offroad ratastooli tahaks küll näha, millega selle aarde kõrvale saab... Aitäh ikkagi :)

Leitud! Tänud peitjale :) aare kuiv ja korras.

Tänases tormituules olime maha langenud puid ennegi näinud, kuid siin oli neid ikka ohtralt. Esimesse punkti jõudsime juba saemehe poolt vabastatud tee ja pooleldi maha langenud elektriliinide alt, mille eest meid ka hoiatati. Teel teise aga jäime takistuse taha, mille lahtiraiumine kaasas olnud kirvega oleks võtnud tunde. Seega jääb järgmiseks korraks.

Esimene punkt 1/0 Marguse kasuks. Teises punktis läks ikka aega ja seda võib ajada pimeduse süüks. Pimedas metsas vaid mobla valguse abil ei saanudki kiiremini leida, aga leidsin lõpuks siiski. Lõppseis 1/1.

Leitud. Aitäh!

Nullis nägin kõigepealt joogitopsi toki otsas, aga vahepunkt see siiski polnud. Kohe jäi ka aga ilmselge geopunkt silma. Lõppu minnes sattusime kõigepealt erateetupikusse, seega pöörasime viisakalt ümber ja läksime teist teed. Lõpus oli kuiv, ainult väike ojanire tuli tee peale ette. Aitäh!

 2 

Näe, täpselt üks aasta pärast peitmist sattusin seda aaret otsima. Olgu siis võrdluseks mõned pildid ka tänasest ilmast. Üks asi hakkas siin selgeks saama, mis leidis edasisel teekonnal korduvalt kinnitust. Nimelt kui Ida-Virumaal väljaspool asulaid inimest väga ei trehva, siis lähima veekogu juurde suundudes võib üsna kindlasti vähemalt mõne ussikest leotava papi ikka eest leida. Peidukohad on aga arukalt valitud, nii et geopeitusega saab rahulikult tegeleda kalameeste vaateväljast eemal, üksteise harrastusi häirimata. Aarde mõlemad osad on heas korras. Looduses meeldis mulle isiklikult kõige rohkem sügiseselt kuldne kaskede rida algpunkti viiva tee ääres. Aitäh!

Ida-Virumaa kaardi klaarimise teise päeva üks esimesi leide. Otse pärast Linnuküngast. Nullis läks ruttu, praegugi veel hästi peidus olev punkt oli tore. Edasi kulgesime meiegi autoga, kedagi ette ei jäänud, ainult üks masin seisis poolel teel, seenetajad vist.
Lõpu võssa ei tahtnud algul kuidagi süveneda, ikkagi maastik vaid 1.5 ju. Aga mis teha, kui aare tõesti seal on. Ei saanud jalgagi märjaks ning jõudsime peidikuni, kus suuremat sorti tops end peitis. Karbist vaatas vastu ilmselt peitja ise - meeldiv tutvuda :-) Logisime ja jätsime pastaka. Aare oli kuiv ja korras. Ühtlasi saime ka aimu, mis viisil järgmised, keerukamad aarded peidetud on. Aitäh järve tutvustamast! Kuigi seda nägime napilt, eks veeseis ka madal. Paneme edasi, za rodinu!

Selle logiteate peaks tegelikul märkima kahe päeva peale. Esimesel päeval võtsime algpunktist koordinaadid ja teisel päeval pärast mõnusat telkimist, ujumist ja lõket otsustasime koordinaadid sisse lüüa ja lõpppukti ka ära võtta. Igaljuhul meil ei õnnestunud see, sest koordinaadid juhatasid täiesti võpsikusse ja veel suurte elektriliinide alla ja ei olnud mingit tahtmist autost välja minna üle pea heinamaale.

 3 

Esimesest punktist tulid koordinaadid ilusti kätte ja sealt edasi lõpu poole. Natuke tahaks esimene punkt ilmselt millalgi kõpitsemist saada, aga praegu kärab veel küll.

Lõpus oli vanem paarike, kes püüdsid kala ja kes kohe üldse ei saanud aru, miks ilmub eikusagilt must (ok, selleks hetkeks pigem pruunikashall) Jeep, selle roolist hüppab mees otseteed metsa, pilk mingis elektroonikajubinas kinni ja naaseb sealt paari minuti pärast ning sõidab minema. Oh, need pilgud...

Aga äge koht, ilmselt kõrgema veetasemega veel tükk maad ägedam vaatepilt.

Aitäh!

Käisin siis ka jälle üht tuttavat järve vaatamas. Kõik oli endiselt omal kohal, mõni tee ainult justkui oleks juurde tekkinud. Nullis kaua ei läinud, natuke hakkab ta seal väsima, aga lõpus selle eest ikka läks. Geps ei jõudnud kuidagi järgi minu tempole ja kui kogu aeg on 20-30 meetrit minna siis ühel hetkel tuli sama palju hoopis tagasi tulla. Selles järvenurgas ma käinud igal juhul ei olnud. Aitäh aarde eest!!

Lihtne ja kiire leid – vihmaga saab siin märjaks, see sai omal nahal kindlaks tehtud.

Veel üks järv nähtud. Kõik kulges viperusteta, ei mingeid üleujutusi enam :)

Leitud. Tänud.

Mõnusa teostusega multikas. Kõik vajalik ilusti koordinaatidel ning õnneks olid silmad sellel korral õiges kohas. Lõpus oli küll üks kalastav mugu, aga aardeleidu ei seganud ta sendigi eest. Väga ilus paik, miski aeg tõenäoliselt tulen ka ise vaatama, kuidas siin kaladega lood on.

 2 

Selle aarde otsimise ajal hakkas vihma sadama ja vahepeal üsna kõvasti. Aga see-eest ei olnud ühtegi mugu kusagil silmapiiril :) Leidsime nii nulli kui ka aarde. Vesi voolas ikka veel suure hooga üle tee. Aitäh peitjale vahvasse kohta juhatamast! EVEJ

Vaade järvele

Kevadine loodus ärasõiduteel

 1 

Peitjal on kirjeldusse palju ilusaid pilte pandud. Täna oleks kurvameelseid võtteid saanud. Sellel olid ka head küljed. Alguses polnud mugusid. Lõpu lähedal olid aga küll. Kuna nende huvi oli kalapüük ja meil puude ning maapinna vaatlus, siis suundusime metsa. Gpsi uued akud andsid millegipärast kärmelt otsad, aga suuna jõudsin ära märgata ja kuna ei viitsinud autosse teiste akude järele tagasi minna, siis otsisime umbes. Täitsa edukalt. Ja kärmelt. Eks kogemusest ole ikka vahel kasu ka :)
Tagasi kõndides olid mugud kadunud. Küllap ei tahtnud kala ka nii niru ilmaga veest välja tulla.
Aitäh igatahes! Kunagi olen rattaga Konsu järve äärde sõitnud. Kiviõlist alustasin ja Narvas lõpetasin ja aasta oli siis 1989 vist. Orienteerunud olen siinkandis ka kõvasti, aga siis pole aega ümbrust vaadata. Nüüd siis sai Konsu järv vihma käes ära vaadatud. Aardest evej.

 1 

Selle aarde juurde jõudmisel oli ees rida takistusi. Kõigepealt eratee silt. Ok, tuleb ringi sõita. Siis oli tee peale murdunud puu. Natuke saega tööd ja sai läbi. Enne lõppu üle ujutatud tee. Mõtlesin, et kui 5 päeva tagasi kannatas läbi sõita, kannatab ka nüüd. Sai läbi, kas ka tagasi saab, see veel selgub. Aarde poole kõndides jäi veel ette kraav, kuid ka sealt sai ikkagi kuiva jalaga üle. Tänan, huvitav koht.

Selle päeva üks normaalsemaid järveaardeid. Meie arvates. Päeva teiseks pooleks tuli päike ka pilve tagant välja, nii et järve kaldal seistes tahtis käsi juba spinningu järele haarata. Aga eks see lõbu jääb vast teiseks korraks. Siis kui spinning või õng ka ikka kaasas on :-)
Rahvusvaheliselt lehelt tõmmatud .gpx fail salvestub küll seadmesse (Garmin Oregon 600), aga vastavas lahtris ja kaardil aaret ei kuva.

 6 

Nullis tšillisid arvatavasti kohalikud tegelased. Nii hiilisime vargsi objektini, võtsime edasised juhendid ja lasime jalga. Teekond lõppu oli väga huvitav. Mingi hetk laius ees ookean. Bruno lahkus autost sõnades :"ma jalutan ees..." aga noh tegelikult jalutas ta kõrgemal teepervel küljepeal :P. Vist kartis, et me koos autoga ää upume. Alex võttis siis hoogu ja jooksutas Kirsikese vetemöllust läbi. Kuival olles jätkus mul tükiks ajaks tegevust, et kogu see vetemöll piltidele saada. Mõnus kena kohake, see meeldis järvedest hetkel kõige rohkem. Tagasiteel andis sohver gaasi ja vesi tuiskas autokõrguselt üles, samas ega see Kirsikest kuigi palju puhtamaks teinud :).
Tänud peitjale!

päike paistis...

väike võrdlus peitja pildiga ;)

voolavad, voolavad kevadised veed...

 2 

Njah. Esimest punkti ei saanud õieti otsima hakatagi. Seal on üks asi natuke pude ega püsi kuigi hästi, ja see teeb elu lihtsaks. See-eest lõppu saime täie raha eest. Autoga pääsesime lõpuni välja küll, aga viimased paarkend meetrit liikus vesi tee peal igas suunas ja hulgakaupa, suurtel kiirustel ka, nii et see pani täitsa mõtlema. Samas tähendas see, et kui mina sukeldusin hämarasse metsa slepnist jahtima, jäid teised kahekesi kevadvetega möllama. Nagu anu ja sipsik, ma ütlen :) Lõpus - nagu täna kombeks, mida lihtsam peidukas, seda kauem otsid. Õiget asja näppisin vist kohe esimesena, aga ära tundsin ikka alles siis, kui ringiga tagasi olin ja lambiga hoolega vaatasin. Ja kui välja sain, oli kõigil lõbus. Tänud, tore kant!

Tegime pisikese virumaa georingi, tänan aarde eest!

Priidul oli see aare eelnevalt võetud ja valmistus pikemaks suitsupausiks kui läks teisiti. Esimeses punktis ei saanud nulligi paika, kui Mihklil tops käes. Edasi suundusime autoga, kuid vastavalt teede oludele pidime ta enam kui kilomeetri kaugusele aardest maha jätma. Edasi kand ja varvas. Mingi hetk lahutas meid aardest suur ja lai vett täi kraav, kus elutses keegi. Oli ta nüüd kobras või krokodill, ainult sulpsatusele järgnevaid veeringe nägime nii tulles kui minnes vee peal. Veidike ringi minnes saime teisele poole kraavi ning jällegi enda üllatuseks kiire leid. Muidugi ei tähenda see veel seda, et ka teistel sama kiirelt siin leid tuleb.

Taskulampidega jalutuskäik kottpimedas, lahe! Tänan aarde eest!

Esimene punkt oli tore. Teise minnes tuli meelde GP alternatiivne purdeületusvariant, sest koperdasime mõlemad lumisel sillakesel. Õnneks jalad jäid kuivaks ja kondid terveks. Lumi segas otsimist, aga pingutusega tuli aare siiski välja. Võtsime GeoKrety, jätsime Jaan Kase mündi. Aitäh!

 1 

Mõlemad punktid korras ja kenasti leitud, kuigi geps jooksutas edasi tagasi. Lund hakkas ka vahepeal sadama, seega pidin tahvlit varjama. Kui aare leitud ja logitud, kõhklesime natuke kuhu poole minna. Hetk aega võetud, liikusime juba auto poole. Aitäh vahva aarde eest.

 3 

Peale mõningat pausi taas veidi liikumist vabas õhus. Esimene punkt tuli suht kiirelt, vormistus korralik, ülemine kinnituspunkt ehk veidi liigub, aga kestab kindlasti veel mõne aja. Seal teisel pool järve ei olegi varem käinud, nii et tänud juhatamast. Kuna metsavarustust seljas-jalas ei olnud, siis hetkeks mingi kõhklus tekkis, aga ei ole siin midagi hirmsat. Puude all lasi geps veidi ringi jalutada, seejärel mõtlesin veidi peitja teistele aaretele ja põhimõtteliselt valisin otsimiseks kohe õige koha. Ei tea kas korraliku lumega see ka nii lihtsalt läheks. Aare väga heas korras ja kuiv, tänud!

Konsu järv

Sisenedes on viisakas jalatsid välja jätta??

Korras!

Ahjaa - unustasin öelda, et esimene punkt vajab hooldust! Selle järgi me saimegi aru, et siin on juba otsijad käinud ja ilmselt juhtus neil õnnetus. Peidik on natuke katki, kuigi me püüdsime taastada.

 1 

Tänase tuuri eesmärk oli Narva poole minna ja eks siis käisime kah seal ära peale seda aared.

Tänu peitjale :)

 2 

STF kell 13:05. Oli plaan Narva sõita. Teel olles tuli teade uue aarde kohta Kurtnas. Loomulikult võtsime selle kohe esimeseks sihtmärgiks. Väike lootus ikka oli, et saame FTF-i. Aga juba nullis märkas Priit jälgi. Samuti esimene punkt tundus kahtlane. Teel lõpu poole märkasime ka autojälgi. Nojah, oligi aja küsimus, millal esmaleidjad meile vastu tulevad. Nendeks osutusid muidugi pagarid, kes muud! Ajasime siis natuke juttu ja seejärel läksime ja logisime oma STF-i. Tänud peitjale kohta tutvustamast!

 9 

FTF kell 12.32. See läks küll napilt. Aare oli natukest aega üleval olnud, kui Tartust küsiti, kas juba käidud. Eks tuligi siis minna. Peale koordinaatide ei uurinud midagi, kohapeal selgus, et multi. Aardekarp oli pungil täis, tühjendasime natuke(taskulamp ja patareid), et kolm rändurit ära mahuks. Järve sellele poole ei olnud varem sattunud, teine pool on ilusam. Tagasiteel vaatame, et tervisejooksja tuleb vastu. Las ta minna! Edasi läks kahtlasemaks, kui autotuled paistma hakkasid. Pidasime kinni, olidki FTF-i jahil geopeiturid - Erko ja Priit(armastan) geomobiiliga. Jutu sees tuli välja, et olid tee peal kümme minutit suitsupausi pidanud. Peale selle, et suitsetamine on tervisele kahjulik, võib see ka geopeituses kahjuks tulla.