Alltoa

Leidsime nii kivi kui ka aarde.Aitäh!

Kunagi suvel sai siin alla antud ja ega tänagi väga meeldiv jalutuskäik ei olnud, aga kindlasti vähem võsane ja putukavaesem. Aare sai leitud mõistliku ajaga ja kuna paljud on kurtnud, et nemad kivi ennast ei näinudki, siis läksime otsisime ikka selle ka üles ja pildistasime tõestuseks. Nüüd, tagantjärele 10 aastat vana pildiga võrreldes, ei tundu üldse sama kivi olevat muidugi... Tagasiteel sai ka põdrakooki astutud. Aitäh aarde eest!

Pilt vale kiviga

See oli muidugi pettumus. Peale võsas ragistamist, hordide sääskede toitmist ei mingit kivi, vähemasti a30 meetri kaugusel aardest. Sauna suurune kivi kah veel. Kuidas küll see võiks kahe silma vahele jääda. Ja kivi pärast saigi ju tuldud. Aga ok mis siin ikka viriseda- matk tehtud ja logi kirjas. Tänud

Piilsi jaamast veeresin otse siia teeotsa. Saapad vahetasin vabatahtlikult kummikute vastu ja start. Tsiisas, oli siin ikka võsane lisaks vesisele see teekond. Aga ega sellest polnudki midagi, olingi täna kuidagi lihtsalt pääsenud. Kive siin ikka pakuti, aga ei ühtegi saunasuurust ma küll ei näinud, kõik olid väikesevõitu. Ega ekstra otsima ei hakanud ka, eks neid kive on ikka üksjagu nähtud ka. Aga hea teada, et ta siin kuskil ikka on. Tänud peitjale siia aaret sokutamast, sai teine kiirelt leitud.

Mnjah.. aarde leidsin tänu lambivalguses vastu helkimisele, kuid kivi jäigi leidmata..

Tänan peitmast.

Midagi ma seal nägin jah, umbes kaardil märgitud kohas, kuid georadarit kaasas polnud ja tundus, et kohe suure tee ääres oli trassiehitajatele hoopis suurem mürakas saha taha kinni jäänud. See oli märksa hõlpsamini vaadeldav.

 2 

Hea, et ikka kaarti sai vaadatud, peaaegu oleks valele poole lõikama pannud. Aga jah, kive näigime seal igat mõõtu. Peale aarde logimist sukeldus Madis veel võssa, et otsida seda õiget. Midagi ta seal vist nähi ka, aga kas see just see oli, ei oska öelda. Tänud aarde eest!

 1 

Puuduv kork sai topsile pandud. Logiraamat on küll kergelt niiske, aga kestab veel. Tops asub otsese vihma eest kaitstud kohas, aga kaua see objekt vastu peab, on iseküsimus.

Asusime teele elektriliini alust võsa mööda. Oksatüügaste vahel oli maa kohati päris pehme ja märg, aga eks ole hullemastki läbi ronitud. Topsi otsimine võttis ikka aega. Levi puudumine ei lubanud enam kirjeldust ega logisid lugeda, nii et vihjest me midagi ei teadnud. Tuustisime kõik kuused paarikümne meetri raadiuses läbi, aga ei miskit. Lõpuks taipasime ka veidi teistsuguseid objekte vaadata ja nii sai ka tops leitud. Raamatu kättesaamine oli järgmine katsumus, sest oli tihedalt seal puntras - enamvähem ühes tükis saime ikka kätte. Nimed kirja ja katsusime vähe sirgemalt tagasi panna. Puuduva korgi panime ka topsile, nii et nüüd võiks ta olla paremini kaitstud. Panime ta tagasi samasse kohta, kust leidsime, iseasi, kas seda nüüd auguks saab nimetada... Aitäh peitjale!

Järgmine otsija võiks tavalise plastpudeli korgi kaasa võtta, praegu kisub olemine niiskeks.

Viimati siin käies pidin mõnekümne meetri järel kummikute puudumise tõttu tagasi pöörduma. Seekord sain varba märjaks alles 200 meetri peal ja kuna selleks hetkeks oli juba pool teed tuldud, siis võis sama hästi ka lõpuni käia. Karu ei näinudki, aga põdrapabulaid oli küll igal pool. Aitäh!

Alltoa on alati teedest väga kaugele jäänud ja ootas siin meid juba aastaid. Täna nägime, et raudtee on täiesti sõidetav ja napp 500m jalgsi minna. Võss oli lehetu, kõik varbad märjaks ei saanud ja 15 minuti pärast olime juba autos tagasi. Tehtud!

Leitud! Tänan!

Leitud kuid tundub, et aarde peidupaika enam kauaks ei ole :(

See alumine tuba vaatas kaardilt ammu vastu, aga Kaupo oli hoiatanud, et lihtsalt seda leidu ei tule. Maastik oli tõesti korralik trenn ja sääskede eest põgenedes tõmbasin õigest august ka aarde välja.

Kivi kahjuks ei näinud, ega eriti ei otsinud ka. Kummikud olid vajalikud. Tänud aarde eest!

Nii uhke pikk sirge tee seal, kuid ülearu populaarne see "võsakas" siin just pole. Originaal logiraamatus aastast 2018 on mõned lehed täis kirjutatud vaid. Vesine ja võsane. Kivikesi nägime kuid kivi ennas mitte kusagil. Ju olid Kalevipoeg ja sarvik jälle neid loopimas käinud. Logiraamatust jäi meelde, et Anna ja Kallo olid "eile" 27.mai käinud :)- mitte 21 nagu netis logi on. Aarde endani jaksasin vaid mina ja J välja "submata". Väga märjaks ei saanudki ja sääsed olid lõunauinakul. Puugi vist sain aga see tegeles jooksmise mitte mugimisega. Tagasi auto juures õnnestus meilgi Mustvee suunal mõmmiku tegemisi jälgida. Piisavalt kaugel, et teda tuvastada. Äge. Nüüd peab vaid kuskile hirve vaatlusele minema. Aarde poolikuid kattev teip hakkab väsima. Omanik, mine ja jaluta seal ise ka veidi :) Täname!

Täna tundus sobiv aastaaeg selle aarde külastamiseks. Et lund enam ei ole ja võsa ning rohtu veel väga ei ole. Lisaks olime liikumas veidi kõrgema autoga ja mõtlesime, et pääseme tee peal maha keerates mööda liinialust veidi lähemale. Tutkitki, seal oli võsa juba piisavalt, pinnas pehme ja vesine ning ei pääsenud me kuhugi. Ikka tuli läbi metsa ja võsa kohale ragistada. Kuigi mujal pole veel sääski kohanud, siis siin oli neid väga palju. Eks see vesine ümbrus on olnud neile hea kasvulava. Aitäh.

Tänu sellele, et maa oli külmunud, ei olnudki tegelikult nii hull. Saime ainult jalgu tõsta üle lume, jää ja mätaste. Usun, et suvel on see ikka palju-palju hullem. Eks see natuke selline geosõltlaste aare ole :D Aitäh!

Kuna igasuguste võsade ja padrikute külastamise jaoks on sügis parim aeg, siis otsustasime ka selle kivi üles otsida. Esmalt muidugi suund aardele, millele lähenemine polnudki väga keeruline. Algul läksime mööda traktorirööpaid ja kui need lõppesid, siis leidsime metsaäärest isegi midagi raja moodi. Kui aare leitud, siis vaatasime läbi raagus võsa ka kivi suunas ning seegi sai nähtud. Tundub, et pole just väga sagedasti külastatav vaatamisväärsus ja ega seal suurt miskit ka vaadata polnud. Aare oli korras, aitäh peitjale!

Leitud tänan

Tänan aarde eest!

Ebareaalne, kui rõve see padrik tundus. Higi, parmud, sääsed. Trügisime kohale läbi metsa, sest alguses tundus, et läheb tee. See viimane aga kadus täitsa ära ja panime siis eriti suurte sinkavonkadega aarde poole. Õnneks selle augu otsimine väga kaua aega ei võtnud. Tagasi tulime elektriliini alt. Jalad lõhki, käed verised. Jalanõude valik oli ka super - kummist plätud. Ning tippude tipuks, kus krt. see kivi oli? (Kivi nähtud nüüd teiste logide juurest leitud fotodelt.) Nojah, vot see on, kui ära harjuda uuemate aaretega, mis enamasti hõlpsasti ligipääsetavad ja vaatamisväärsused jäävad selle minemise teekonnale või jäävad aarde otsimisel silma. Eks see oma viga ole, et õues mütates neid kirjeldusi tihtilugu üldse ei avagi. Aga sellises kuumas suvepäevas rohkem võsakaid küll teha ei tahtnud. Aitäh!

Selle nelja päeva kõige hullem matk aardeni. Parmud ei hooli karvavõrdki peale lastud putukamürgist. Isegi liinidealune on võssa kasvanud ja päris mitmeid marrastusi sai rohu sees peituvatest puutüügastest. Kivi ei õnnestunudki kohata.

Terve tee aardeni tüütasid meid parmud, on ikka tüütud loomad. Aare oli päris raskesti ära peidetud, aga leidsime üles. Lõpuks saime metsast välja ning parmud jälitasid meid autoni. Väga hästi peidetud aare!

Seekord põtru ei näinud, aga selle eest oli seal metsikult parme. Tundus, et kaitsevad aaret. Veidikene otsimist ja lõpuks vihje peale ka topsik peidust välja tuli. Tagasi mööda liini alust autoni tüütasid parmud ikka väga korralikult. Aitüma!

Põtrasid ei näinud. Olid valve üle andnud parmudele. Katsusime küll nendega võitlusesse asuda, aga jäime kaotajaks. Jääb järgmiseks korraks.

 2 

Aare on endale korralikud valvurid muretsenud. Neid nähes kadus kohe ka aarde otsimise tuhin. Kuigi jah, igale üks suksu kõlas ka ahvatlevalt. Vaatame kuna taas oma nina julgeme siia pista :)

 2 

Mitteleid. Põhjus lihtne: Ei jõudnud veel autost väljagi minna, kui vastu vaatas 2 suurt põtra. Minut nende imetlemist ja teiselt poolt tuli veel kaks suurt põtra teistele seltsi. Viskasime nalja, et igale ühele meist üks suksu edasi liikumiseks. Nali naljaks, aga ei ole kunagi näinud korraga 4 suurt põtra, super vaatepilt.

 1 

Peaaegu kohale jõudes nägime 4 põtra. Jätsime minemata. Ei hakanud riskima põdra kallaletungiga.

Leitud

Leitud.

Hullem seiklus siia saamine keset pilkast pimedust :D :D Kummikutele vaatamata nabani märg :P

PS. See "sauna suurune" kivikene jäi täiesti märkamatuks seal pimeduses .. või olen ma ise eriti pime, väga ei otsinud ka muidugi aga taskulambi ette teda nagu ei jäänud :D

Vihmaga selline maastik ei ole just tore. Kohale jõudes paistis tops juba kaugelt, tänud.

Logivõla likvideerimine :)
Aitäh!

No on siinkandis mõni asi ikka varjatud, kõigepealt tee kivini..... andis ikka ukerdada, et kuiva (võinoh nii poolkuiva) jalaga kohale jõuda. Siis oli kivi niimodi võsas peidus, et ei kohanudki. Aarde ikka leidsime, seejärel ka kevadkogritsad... on ikka üllatusi mõnes kohas

See oli plaanitud siis päeva viimaseks aardeks. Õues oli ammu kottpime ja selline võss ei olnud just meeltmööda aga nimed saime kirja ja see ongi oluline.

Kivi ei leidnud ja ei hakanud enam otsima ka. Tänud!

Väike matk, kivi ei näinud, Krista läks otsima, näitas meile pärast pilti;), me üritasime võsaseiklust nii lühikeseks teha kui võimalik. Veidi ragistamist, õnneks jõudsime õigesse kohta ja leidsime kohe ka topsi. Tänud.

Mööda liinialust sirgelt kulgesime, et ehk on kivi juures ka viidad püsti. No ei olnud, kihutasime aardest ja kivist mööda. Esmalt läksin otsisin võsast kivi üles ja siis aarde ja tüdrukud. Tänud peitjale

Selle aardega algas minu jaoks seekordne idapoole geotuuritamise päev. Sonda - Mustvee kitsarööpmelise tamm on suuremas osas hästi sõidetav. Aga see mis seal edasi tuli, oli VÕSS. Ja seda võssi saime me tänasel päeval palju, isegi natuke ülearu palju. Meie Merlega kivi ei näinud. Selle osa tegi Krista meie kõigi eest.

Tegin väikse matka liinide all, aga ma mul jäi kivi nägemata. Aare oli pesas ning panin sinna ka tagasi.

Selline paraja pikkusega jalutuskäik. Ussi nägin ka, kivi jäi nägemata. Tops oli maas, panin ta auku, loodan et õigesse. Tänud.

Gepsu järgi sõites näitas aardeni mingi 1.5 km täiesti sõidetav tee. Tutkit ta oli. Liiatigi teise autoga. Ega eespool poleks minu omagagi midagi tarka teha. Helistasin sõbrale ja see korrigeeris liinialuse ja 400 meetrit. No oli aga maastik, täitsa fui. Kummarid ajasin heaga jalga.

Mina marrsisin ka kivini ja siis gepsu vahtides sa selgeks, et vale koht. Aaret tuustisin ikka päris kaua, no polnud ka vihjet vaadanud. Aardepesa muidugi leitud ideaalne.

Tänud kutsumast!

Ei saa nende võsaaarete võlust aru. Vähemalt 40 põdrakärbest sain enda pealt korjatud.

Ei olnud see teekond aardeni eriti mõnus, aga õnneks oli kuiv ja sai kohale. Ma kujutan ette, et kevadel peaks siia vist kalamehe säärikutega tulema. Tänan.

 1 

Seal kus lõppes vastutuul, algas kruusatee. Alguses sain sõita väikese vihmasabinaga. Samal ajal paistis taevast soe päike, mis tegi olemise meeldivaks. Teekond elektriliinideni oli üllatavalt lihtne. Ühtede liinide juurest läks ilus rada, teise juurest aga ei paistnud midagi peale sildi, et 400 meetrit kivini. Usaldasin silti, lükkasin ratta võssi ja asusin teed nulli otsima. Leidsingi mingi masina jälje metsa suunduvat. Metsaalune oli vihmamärg ja pehme. Rada kiskus aga täitsa metsa ära. Esiteks oli suund vale. Lõpuks rööpad lõppesid ja eest vahtis vastu üle pea kasvav nõgese põld. Wrong turn - looduse eri. Nõgestele ütlesin ei, tagasiminekule samuti. Hakkasin otsejoones suruma nulli poole aga nõgeseid vältides. Kõrvetada sain ikka. Poku ja muud võssi sain täiega. Lõpuks püüdis silma inimtekkeline objekt. Muidugi sain tünga. Siis läksin õigesse kohta ja mõtisklesin aarde juures selle saatuse üle. Logiraamatu sain kergesti kätte aga üsna räbal nägi see välja küll. Vähimagi niiskusega peaks paisuma selliseks, et enam välja ei käi. Tegin vahetuse ära ja suundusin kivi otsima. Veel märga võssi ja kivi oligi leitud. Kõrge võssi seest muidugi. Suurus ei loe aga see oli küll pettumust valmistavalt tillukene. Edasi oli raske otsus, kust kaudu tagasi minna. Pressisin ennast läbi võssi liinide alla lootuses, et elektrikute alltöövõtjad on tublid olnud ja kõik maha niitnud. Parim just ei olnud aga võrreldes eelnevalt läbituga öö ja päev. Aitäh aarde eest!

<_Eelmine |1.päev|2.päev| Järgmine_>

 1 

Aare sai hea mikro logiraamatu. Vana nässerdist hoiustan mõne aja enda käes juhuks kui peitja on sellest huvitatud

Korralik võsas ja rööbastes müttamine oli. Kivi oli vist rändama läinud, aga aarde siiski leidsime.

Siia ei olnud tegelikult plaanis tulla, seega ei teadnud ka hooldusvajadusest. Aga ega seal midagi väga hullu ei ole ka, saab kätte ja kuiv ja korras. Teekond aardeni on natuke suurem probleem:) Äike hakkas peale tulema ja nii jäi kivi seekord nägemata.

Leitud

3941.

 1 

Logiraamat on igavene nässerdis ja konteinerist pea võimatu kätte saada. Vajaks head mikrologiraamatut. Seniks sidusin nässerdise kõrrelisega kinni ja jätsin saba korgi juurde, ehk järgmised ei pea siis kohapeal nii palju sääski toitma.

Mõni nädal tagasi siinkandis Karliga tuuritades jätsime selle aarde vahele, sest kaardilt paistis tohutult pikk kruusasirge ja Kurtna kruus oli liiga värskelt meeles. Nüüdseks olid mälestused tuhmunud ja vaim selleks „motivatsioonisirgeks“ rohkem valmis. Kohapeal oli naljakas see, et aarde leidsin üles, aga kivi mitte - tegu on kas Ikla rändrahnu moodi rolling stone’iga või olen ise pime :) Teekond oli kuiv kui kõrb, mingit kummikut polnud vaja. Aitäh!

Kõigepealt ikka sirgelt (või noh, mis sirgelt, ikka võsas ja ringiga) kivi juurde, ümber selle tammudes jalad märjaks ning alles siis pilk kirjeldusele ja gepsule, et kivist natuke eemalduda. Kiirelt logitud ja kribinal tagasi teadmisega, et sellekandi suurim kivi on siis ära katsutud, aitäh!

Leitud. No ütleks, et ära usalda geopeiturit, kes käis 2 kuud tagasi kummukutega käis. See oli ikka päris raske ja märg 400m.

Leitud :)

Leitud

Leitud. Tänud!

See aare on juba pikalt kaardil oma aega oodanud. Siiani olen ta maastiku tõttu ära põlanud. Ega tänagi esialgu väga suurt entusiasmi ei tekitanud, sest Mustvee usueluga tutvumine ja dimensioonide vahel rändamine oli päris ära väsitanud. Õnneks on Statoil oma grillburgeriga ja pärast seda oli jälle jaksu. Sildini jõudes tuli vaid tõdeda maastiku ägedust: noolsirge tee meie taga ja ees ning noolsirgelt avar siht meist paremal ja vasakul. Õnneks oli aardeni viiv maa veel mitte väga pehme, aga kummik on kindlasti sõber. Aarde leidsime ruttu, aga logiraamat ei tahtnud kuidagi topsist välja tulla. Päeva lõpetuseks sobis selline metsikul maastikul jalutuskäik väga hästi. Aitäh peitjale!

Leitud, logitud. Aitäh!

 1 

Viida juurest läks väga kena rada metsa, ei saanud ka ahvatlusele vastu ja läksin seda mööda. Kusjuures päris kaugele läks see rada välja aga lõpp sealt aarde juurde läks ikkagi "käest ära" Leitud, logitud ja tagasi tulin siis liinialust mööda, jalutuskäik "hooldatud" maastikul. Tänud peitjale!

Metsa kaudu minnes võimalik ka jalga puhata

Auto parkisingi suunaviida juurde ja hakkasin astuma. Raja ebatasasused lume alt olid aimatavad, polnud hullu. Hea matkasaabas lume all olevat vett tõrjus samuti korralikult ja jõudsingi kivini. Vaatasin kivi ja siis gpsi, polnudki päris siiani vaja tulla. Läksin nulli ja asusin otsima. Leiuni läks mitmeid minuteid, kuid juba lähenevaks muretsemiseks polnud siiski põhjust. Kõik korras, aitäh!

Tänan aarde eest!

Leitud. Aitäh!

Mõnus jalutuskäik :)

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

Geps genereeris igasuguseid ussikujulisi trajektoore, aga lõpuks mängisime ikka piiluparti. Paras soo oli see jalutuskäik, aga leitud ta sai. Ahjaa, taamal paistis ka kivi. Aitäh!

 1 

Oleme seni selle aarde ainsad mitteleidjad. Täna oli valida, kas läheme metsa küttepuid tegema või vurame ilusas sügisilmas ringi. Loomulikult ei kahelnud kumbki, mille kasuks otsustame.
Kuna käisin oma aardeid üle vaatamas, oli Alltoa taaskülaskäik loogiline jätk päevale. Auto juurest liikuma hakates hakkas aga jama pihta. Esimene kord leidsime mingi metsatee vana majani mis ringiga kivi lähedale viis. Täna astusime mööda liini sihi lõunaserva, sest seal kulgesid atv-jäljed. Kuigi takjad, nõgesed ja muu jura olid juba pikali, oli maastik ettearvamatu. Rohukõrte varjus võis olla kas ilus atv-jälg, mingi suurema masina sügav rattaroobas või võsalõikamise jäägid. Lolli vaheldust pakkus ka eile sulgpalli mängus viga saanud põlv, mis auku astudes ei tahtnud aru saada, kas painduda ette- või tahapoole. Ütlen ära, et tagasi tulime keset liini sihti postide joonel, mis oli ilus jalutuskäik võrreldes minemisega.
Nullis leidis Ruth aarde hetkega, sest too oli oma pesast välja pugenud. Esimesel korral sinna ei piilunud. Võib-olla oleks ka täna leiuta jäänud, ehk ka mitte. Mul nüüd hea gps tops taskus, esimesel korral pildus nutikas 15m sinna-tänna.

 3 

Aardeni jõudmine oli linnavurlele päris tõsine väljakutse- üks hetk avastasin, et seade näitab juba pikemat aega, et aardeni on jäänud 240 meetrit. Ja siis mingi hetk 80 meetrit ja suund hoopis teine kuhu minna. Ju olid kõrgepingeliinid need, mis elektroonikat omatahtsi käituma panid. Ja siis need imelikud kärbsed, kes veel autoski ronisid igaltpoolt... prr..:)
Õnneks nägin eemalt kivi ning hakkasin ilma abivahenditeta selleni rühkima. Kui jõudsin kohale, leidsin mingi hetke pärast ka aarde.
Tegelikult kui kohale jõudmine õnnestus veelgi siis auto juurde tagasi saamine oli päriselt väljakutse - arvasin, et olen kaval ja liigun mööda seda pinnast, mis vähegi paremini kannab. Lõppes asi aga taas sellega, et pidin autos ootavale perele helistama ja paluma neil signaali lasta, et õige suund taas üles leida:P Nüüd olen kodus..:)
Tänud peitjatel! Äge aare...

Sõit Paunvere väljanäitusele tekitas lõpuks vajaliku motivatsiooni ka sellesse kanti jäävate aarete otsimiseks. Tagasiteel sai vahelduseks siis ka metsikusse loodusesse sukelduda. Soovitus kummikud panna oli igati asjakohane, maastik oli vägagi vaheldusrikas. Liinialusel ei olnud muidu väga vigagi, ainult et keegi oli sinna suht sügavad rööpad sisse sõitnud ja vööni taimestikus oli neid suht keeruline märgata. Mingil hetkel hakkas geps liini alt kõrvale näitama ja kivi ilmus nähtavale. Peab tunnistama mõningast pettumust – no sauna mõõtu ei anna see küll väga välja. Kui just tünnisauna või aurusaunakabiinisilmas ei pea. Igatahes ragistasin kohale ja tegin kohustusliku ringi ümber kivi. Aarde otsisin ka muidugi üles. Tänud!

 1 

Inimene őpib kogu elu, ent kas see ka järgmine kord meeles on. Hakkasin kivi poole rühkima, rinnaga teed tehes läbi ohakate ja poolsoise maastukku. Kohal, kivi, logitud. Ja tagasi- tagasi tői mind korralik geamaantee, mida olid tallanud ka kits ja pőder - kolmkorda kiiremini kui läksin. Tänud, suur kivi oli!

 1 

Kindlasti kirjutan sellest kohast oma memuaarides

 1 

Ilm oli lausa suurepärane ja sellisegi ei saanud ju ometi tsiklit jalutama viimata jätta. Seekord viis tee põhjapoole, see oli esimene aare, mis teele ette jäi. Kui aardeni viib kõver tee, siis läheb geopeitur otse läbi paksu võsa. Kui aardeni viib sirge tee, siis läheb geopeitur kaarega läbi paksu võsa. Kohati oli selline tunne, et vaju või maa alla. Mitte et häbi oleks, lihtsalt maa oli nii mäda. Aare ise jäi kiiresti pihku kui juba nulli olin välja murdnud. Aitäh peitjale.

 1 

Kuna auto oli liigselt kütust neelama hakanud siis väga muud varianti polnud kui kuskilt talle uut närimist soetada. Esimeses kohas kuhu jõudsime oli puhkepäev tervel kütusefirmal ja nii me sibulamaa poole oma autonina keerasime. Enne jäi aga see aare teepeale ja siis tuli ju ometi uurida ,mis pirakad kivid siin metsas vedelevad. Mööda liinialust minnes tuli veidi vaadata kuhu astud ja nautida linnulaulu.
Mingi hetk tabas kõrv veidi teisema heli. Pilku tõstes nägin , et vahin kitsega tõtt. Ei uskunud, et nii lähedale kunagi kitsele saan, kohe kraamisin fotoka välja ja jõudsin ühe pildi enne ära teha kui kits mulle oma " kaunimat poolt" demonstreeris. Tema silkamisjälgi mööda läks kivini ja saingi aarde kenasti logitud. Aga kits ... tema enam näole ei andnud, vaid linnud siristasid endisest kõvemini. Tänud!

vaatab mind ;)

"kaunim pool"

Leidsin! Aitäh!

 1 

Ilus viit kohe näitas kivi poole ning algul oli tunne, et see on jalutuskäik pargis. Lasime koerad ka autost lahti ja hakkasime nulli poole sammuma. Jah, ei läinud see nelisada meetrit mitte just ülemäära kiiresti. Koerad said ikka ruttu keeled vestile. Kui nulli leidsime, siis leid oli momentaalne. Ukerdasime auto juurde tagasi ja kimasime edasi Mustveesse. Tänud!

Tee pealt tundus lähenemine õite hõlpus, talla all aga oli üsna konarlik. Muidu huvitav koht.

 1 

Koht, millest olin kuulnud, kuid polnud veel käinud. Täitsa korralik kivi. Siiani polnud siin kandis veerandidki nii suur kivi näinud. Mina olin gepsu operaator ning Mari-liis leiuoperaator, või kuidas seda öeldagi :) Tore koht, tore aare:) Tänks, rants!

 1 

Kivi on raske. Viska kivi maha! Kolmas vend viskas veelgi kaugemale. Kaske-kaske-alleaa ja eepos sündis. Tänud peitjale; pisut mõtlemist ja aare käes. Ilma Urmo järjekindluse ja gepsuta poleks küll midagi teinud :)

Koerale oli see raisemik sügavate rööbastega liig. Teel kivini avastasin, et kehtib muda jäävuse seadus - kui metsatraktor on sugavad vesised rööpad tekitanud, siis see muda on sealsamas rööbaste serva peale rändurile väga kasuliku kõrgema serva tekitanud. Kivi, silt kaenlas, oli täitsa olemas. Tagasiteel oli Leopoldil zooloogia tund teemal "Saakloomad", kõigepealt ilmus teele ette metskits, seisis natuke aega ja pani edasi. Paarsada meetrit edasi - suur jänes. Nii et emotsioon koeral - pane või läbi klaaside. Kummikud - väga soovitatavad. Tänud!

Silt kaenlas

Leitud. Aare OK, tänan.

Tänud peitjale!

Mõnus jalutuskäik varakevadises metsas.

Leitud! Tänud peitjale :)

 2 

Enne selle aarde otsingut peitsime mõneti endalegi ootamatult Maarja-Magdaleena aarde :-) Seejärel suundusime siia, kõige otsemat teed pidi. Üllatav oli näha silti Alltoa kivi juurde. Loll saavat ka kirikus peksa ja geopeitur eksib isegi 400-meetrisel metsateel, mis selgelt kirjeldatud. Seda me ka tegime, järgides viita ja enda arvates kohale viivat metsateed. Tutkit. Rassisime siis lõpu ikka läbi võsa kaarega otse aardeni :-) Selle leidsime muretult nagu ka kivi. Mõlemad olid kuivad ja korras. isegi maa oli mõnusalt valge ja üldse ilm helge. Aare kombes, täname näitamast! Kivikunnid Ropka & Topka

 1 

Keset ööd ja kottpimedas oli muidugi päris hea sinna minna. Lumevaip ning idee, mis ajendas mind kerget vastupanu teed otsides mööda (ilmselgelt liiga õhukest) jääga kaetud rattaroopaid käima leotasid jalad ilusti ära. Küll aga kurta ei saanud, sest tasakaalu puudumises oli süüdi minu enda koondatud tähelepanu loksuva õllepoisi purgis hoidmisele. Kindlasti tundub päevasel ajal see teekond lühem, aga too hetk oli meie rännak väga viis. Kivi oli ilus ja uhke, pealeronimist ei hakanud praktiseerima, kuna kanderaamiga liikuda oleks seal üsna kehv. Aarde leidsime peale väikest otsimist üles, vahva konteiner. Tagasiteel tahtsime Sassiga läbi metsa Piilsi poole liikuda (ise surmkindlad, et sealtpoolt me tulime), aga õnneks Rando sikutas meid õigele rajale. Oli vahva seiklus, aitäh!

 1 

Ei, kivi oli täitsa olemas. Ega see liinialune kõige mugavam liikumistee ei ole, aga asja ajab ära. Ja neid, kes sinna kontsakingaga trügivad, ma imetlen :) Mis toosi puutub, siis minu geps pani nulli sinna, kus ühtki auku ei olnud, isegi tagurpidiauku mitte, ja seega tuli oma kahte näppu mõni meeter eemal pruukida. Lõpuks joppas ka. Kestku ta kaua. Aga kivi on aus ja raudteetrass ka. Tänud näitamast! Pärast hakkasin mõtlema, et logiraamatusse läks vist ikkagi eilne kuupäev, aga tagasi ka ei hakand minema, olgu siis nii.

 1 

Kui ma auto peatasin, siis oli veel võimalik õrnalt aimata, kus puud olla võiksid. Vihma vahet polnud mõtet ootama jääda. Õnneks polnud see eriti tugev sadu. Asi seegi.
Kohale jõudes valitses pilkane pimedus. Kivi me igatahes ei näinud. Aaret ka alguses ei näinud. Tänu Pireti vihjele nullkoha kohta sai aare siiski kätte leitud, kuigi alguses tundus, et siit me nüüd oma ühe taskulambiga midagi ei leia. Täitsa tore aare oli. Aitäh!
Tagasiteel meenus mulle täpselt põhjus, miks mulle öösel orienteeruda ei meeldi.
Tugevamad võtavad seda loomulikult ka pimedas kontsakingaga ;)

 1 

Kuiv ja hea. Kivi ok.

Jäi teel Tartu ette. Pärast eilset vihma ei olnud juurdepääs just kõige parem, auto läheb pessu. Aitäh!

 1 

Aitäh kohta tutvustamast! Läks aega, mis läks, aga lõpuks oli vihjele vastav õige koht ka leitud. Meie geps näitas aaret täpselt nullis.

Leitud.

 4 

Tegime täna tiiru veel läbikäimata teedel. Avinurme - Vadi - Kärasi - Piilsi - Jõemetsa - Kõrve - Sälliksaare - Avinurme. Kaarti vaadates tundub, et suurte metsade vahel olev unustatud kant. Suur oli aga üllatus, kui nägime haritud maad, uut laudakompleksi ja palju talukohti. Mõni üksik maja oli tühjaks jäänud, paljud olid aga ilusad renoveeritud elamud korras õuedega. Elu käib seal külades.
Selle kõige jätkuks leidsime Piilsi külas eest raamatukogu, mis tegutseb endises koolimajas. 2008 on eurorahadega vahetatud aknad ja tehtud fassaadi soojustamine ja katmine.
Nägime ära ka Piilsi jaama uue raudteehoone ja vana tsaariaegse reisivaguni säilmed, mis kunagi oli kasutuses jaamahoonena.
vaata infot siit lingilt: Piilsi jaam

Ka kivi juures käisime ära aga näpu vahele miskit ei hakanud.
Mõnus tiir oli ikkagi ilusal laupäevasel päeval! Tänud!

Jõemetsa küla lõvid

Piilsi raamatukogu

Ei ole veel õige kivi

Õige paistis juba kaugele