Kahe karu

 1 

Tegime pikema matka ja põikasime siia ka sisse. Mul oli kohe tunne, et see jääb seekord leidmata aga vähemalt info on käes. Mets oli pärast lumesadu lausa imeline. Eks mõni teine kord, soovitavalt külmema ilmaga jätkame.

Kahejänesemets

Jõulueelne hoolduskampaania! Täiesti uus eelaare sai paika pandud. Selle asukoht muutus 29 meetri võrra, sest endisel koordinaadil on olud kümne aasta jooksul küllaltki kahtlaseks kujunenud. Video sisu samuti vastavalt muudetud. Eelaarde teostus on ka hoopis teistsugune, suurus mikro, detailid kirjelduses.

Leitud.

 1 

Lõpuks sai ka see aare logitud. Kuna täna oli ilus ilm ja mul oli mõistatust vaja ning Mai ei soovinud aardejahile tulla, siis otsustasin võtta ühe aarde ette, mis Mail juba ammust aega logitud on. Kaklesin kuni lõpuni mapsiga, kes mind järjekindlalt valesti suunas. Võtsin kaasa ka kahlakad, et kuiva jalaga ikka logitud saaksin. Väga mõnus oli jalutada kartmata, et jalad märjaks saaks ja aare ilustas ennast üsna ruttu. Tagasi teel oli siin üsna tihe liiklus, üks jalutas mulle vastu, siis kaks autot sõitsid mööda. Mis toimub, kas mingi ürtus? Ei tea ja ei lasknud sellest häirida. Lõpuks logitud mu üks esimesi mõistatusi, mida hakkasin lahendama. Aitäh!

PS! Selle aasta esimene logimine sellel aardel :)

Vahepunkt hoolduses, lõpp korras.

 1 

Alustasime päeva minu vanemate juures ning seejärel suundusime pikemale jalutuskäigule. Vahepunkti läheduses olime veidi kohmetud, et kas pinnas meid kannatab. Õnneks talvised külmakraadid olid siin ainult abiks. Leidsime juhtnöörid ning võlusime neist kohe ka lõpu koordinaadid välja. Ohutuse mõttes kõige otsemat teed pidi ei läinud, tegime ringi ära. Seejärel oli ainult viimane takistus - kraav mitu meetrit. Õnneks oli üks mahakukkunud puu, millepealt saime minna. Enne seda oli Mirjamil vähe õnnetult läinud ja vajus mudasesse kohta sisse. Seejärel saime üle kraavi, logisime ühe äärmiselt vahva aarde ära ning siis tulime tuldud teed mööda tagasi. Aare oli väga lahe, me täname!

 1 

Karukoopa koordinaadid saime videost kätte juba mõni aeg tagasi, kuid edasine jäi natuke ootele. Täna oli ilusa lumega suur tahtmine natuke metsas jalutada ning muidugi ühildasime selle ka topsi leidmisega. Rada oli varasemast tuttav, kuid viimased 50 meetrit pidime ikka raja kõrval müttama. Õnneks lumi kandis ja suurt kahju ei tekkinud. Õige asja tabasime vaistuga ära ning edasine dešifreerimine ei võtnud ka kuigi kaua aega (kuigi ilus raamatuke on natuke katki). Sealt edasi võtsime oma aja ning lähenesime aardele ringiga. Edasi-tagasi umbes 3-4km. Lõpusirge juba paistis ning tundus, et viimane ponnistus saab ka ilusti ületatud, kuid ma suutsin ikka oma talvesaapa läbimärjaks saada :D Nullis ootas meid karumõmm ja lubas lahkelt logida. Kurioosne oli, et viimati käidi siin täpselt 1 aasta tagasi. Karuke muutub nii üksildaseks, tulge ikka vaatama ja logima!

Peitjale aga aitäh, meeldis algusest lõpuni (läbimärg saabas välja arvata).

 1 

Kui ma suvel millalgi vahepunktis kummikud kaenlas ja pärast jalas , ära käisin, siis mu mõte oli minna otse aardeni. Jõele oli mingisugune sillakese moodi asi palkidest ehitatud ja üle ma sealt sain aga vot siis sain aru, et olen täiesti vales kohas ja jõgi, mille teisele kaldale mul asja on, on kolm korda laiem ja ilma purdeta. Värisevate jalgadega libistasin ennast vahepunkti juurde tagasi ja auto juurde ning sinna see otsimine jäi. Täna , kui olime jälle siin metsas aaretamas, läksime otsima. Tund aega tuulasime, lugesime logisid, kaevasime , hakkas juba hämarduma aga leidu ei tulnud. Siis tulin mõttele, et olin saanud ju kunagi oma messengeri pildi, kus aarde juurde minek peal ja oi seda mõistmist siis... Me olime kogemata ühe nulli meetrite arvule lisanud. Nii et me olime kindlalt liiga vales kohas. Hakkasime siis nuputama, et kuidas saada vahepunkt kaardile uuesti, et teada, kuhu me tegelikult suunduma peame. Ka suuna ja meetrite pildid olid meil kodus.. Nii saimegi selle ainukese pildi järgi umbes kohale minna ja maaameti kaardi pealt leidsime arvatava objekti, kus see karu või lausa kaks end peita võiks. Kraav oli õnnneks jääs ja kandis hästi. Metsa all oli veidi märjemad lood. Ja kui see karu silmade helkides nüüd taskulambile vastu vaatas, oli rõõm ikka väga suur. Tehtud. Tänud

Leitud, logitud, tänan!

 1 

Selle aardega tegelemine on ilmselt tõesti külmemate ilmadega natukene mõnusam tegevus, vähemalt jäätunud vee tõttu. Esimese osa lahendamise aega enam ei mäleta, kuid eelaarde juures sai vähemalt lumega käidud. Lõpus oleks ka võib-olla mõistlikum olnud, kuid see on rohkem tagantjärele tarkus. Igatahes oli seal väga tore aardepeidik ootamas, aitäh!

 1 

Kui loomaaia kanti asja oli, siis tegin selle mõistatuse ka lahti. Esimese hooga ei saanud midagi aru, kuid siis tabas silm miskit veidrat ja korduval uuesti uurimisel oli korraga selgus majas ning siht silme ees. Tõsi sammude seadmiseks vahepunkti tuli siiski uuesti hoogu võtta. Aega läks, kuid ühel lumisel päeval jäi vahepunkt liiga ligidale, et sellest tuimalt mööda vantsida. Vantsisime siis hoopis kohale ja peale mõningast uurimist sai sihik uuesti paika seatud ning edasine rännaks soodsamaid tingimusi ootama jäetud.

Täna polnud siiski parimad tingimused, kuid teekond lihtsalt viis aarde lõpu suunas. Ilmselgelt on minus liiga vähe karu verd, et seda paika toredaks pidada, kuid karudele ta võiks sobida küll. Igatahes lõpus oli ilmatuma nunnu tegelane meid ootamas ja isegi selles vihmases ilmas tuli mõnus naeratus näole.

Tänan peitmast.

 1 

Selle aardega tegelemist jätkus meil peaaegu aastaks. Eelmise aasta jõulude ajal sai seda mõnusat videot tähelepanelikult ikka õige mitmed korrad vaadatud ja vahepunkti koordinaadid ilmutasidki end. Siis aga jäi projekt väga pikaks ajaks pooleli. Logisid lugedes tekkis hirm väga hullu maastiku ees ja nii me seda minekut muudkui edasi lükkasime.

Tegelikult polnud hullu midagi, kummikutega oli täitsa hea vahepunktini astuda. Seal saime kohe vajaliku info kätte, kuid otsustasime ikka mõnel uuel korral päris aarde juurde minna. Ja täna oligi see päev, kui ilm oli liiga sant kuhugi pikemale geotiirule minekuks, kuid päeva 10 000 sammu ootas astumist. See aare tundus just sellise jalutuskäigu kaugusel olevat. Metsas oli tõeline viies aastaaeg, kõik kraavid ja madalamad kohad olid üleujutatud. Enne päris lõppu tekkis juba hirm, et kas tõesti ei pääse ligi? Kuid õnneks väikse tiiruga saime ikka ilma märgade jalgadeta karuni.

Väga nunnu aare ja ilus logiraamat. Suur aitäh toreda mõistatuse ja vahvate punktide eest looduses.

 1 

Külastasime täna esimest vahepunkti. Kummikud oli hea valik, sai mõnusalt kohale sammuda. Punkti leidsime kergelt ja info saime ka ilusti kätte. Vahepunkti kotikese üks kinnitus oli natuke katki. Teipisime selle küll kohapeal uuesti kinni, kuid omanik võiks kindluse mõttes üle vaadata. Aastad ja päike ja vihm on seda kotikest hoogsalt vanutanud.

Täitsa äge oli seda lahendada, alguses tuli muidugi vihjet küsida aga edasi oli juba kerge jalutuskäik, aitäh :)

 1 

Oi kui raske oli talvel vahepunktis. Kuidagi ei saanud ligi. Õnneks kuhugi sisse ei vajunud ja jalad jäid ka kuivaks. Kohapeal tundus, et esialgu jääb asi mõistatuseks ja see raske retk tuleb uuesti ette võtta. Kodus kaaslase terav silm juhuslikult märkas midagi ja täna vurasime lõppu. Oli palju kergem. Aitäh!

 1 

Kõige raskem oli vahepunkt. Kohapeal ei saanud midagi aru, tegin salvestuse ja hakkasin kodus rahulikult uurima. Tänu salvestusele sain asjale lõpuks pihta. Polnud vaja uuesti ronida vahepunkti, vaid võisin kohe lõppu minna. Pool aastat hiljem osutus lõpp kergeks jalutuskäiguks, kartsin palju hullemat. Vahva ülesehitus. Aitäh!

Lõpu koordinaadid olid ammu olemas aga siiani polnud veel aega saanud lõppu külastada. Täna rattasõidul põikasin siit läbi.

 1 

Madise aaretega saan kogu aeg märjaks, nii et võtsin vahelduseks ühe tunki meisterdise ette. Juba mõistatuse algus tohutult meeldis mulle. Ainult juhtus sama mis Silveril, et kõike vajalikku kätte ei saanud. Nii palju oli mul aga õnne, et endalegi üllatuseks hmm teisel?? katsel näitas geokontroll rohelist tuld. Ei tahtnud küll enam sellesse kanti minna, aga mõistatust oli vaja. Eelaardeni jõudsin kuiva jalaga ja kui seal ka meistriteost nägin, siis olin juba topeltvõlutud. Vajalik leitud ja aaahahhhh, oohohhhh, vähemalt üritan jõuda kuivalt kohale. Võtsin ratta ja hakkasin väntama ning jess, jõudsingi kuivalt kohale! Lõpuks ometi! Lõppki oli vahva. Aitäh, sildid külge!

 3 

See on selline huvitav aare mille otsimine on jah kulgenud sujuvalt läbi aastate. Vist isegi lausa oma kolm aastat tagasi oli see kui Silver mind esimest korda kaasa kutsus vahepunkti otsima. Toona olime me m6lemad veel suht värsked peiturid ja ikka päris tykk aega tiirutasime seal ringi. Lisaks oli minul ju m6istatuse esimene osagi lahendamata ja hakkasin juba kahtlema et kas Silveril ikka 6iged koordinaadid on. Pool naljaviluks t6stsime ennem äraminekut yhe langenud puu yles ja ohoo selle alt lume ja jää seest tuli miski imelik topsikuke välja. Sisu oli kll k6vasti vett saanud ja ega me tookord seal rohkem nägijaks ei saanudki. Silver teavitas peitjat olukorrast ja vahepunkt sai vahepeal hooldatudki. Lausa aastanumber j6udis vahepeal kolm korda vahetuda :D Kuna esimese visiidi asukohast mäletasin vaid uduselt linnaosa ja et hull v6ss oli, siis olin vahepeal isa ka m6istatuse ära lahendanud ja kontrolli roheliseks ajanud. Aga täna olin ringiga siin jälle tagasi. Tegelikult m6ned päevad tagasi olime koos Silveriga siin lähistel ja pakuti et kas läheme v6tame selle l6pu ka ära. Kahjuks v6i siis tegelikult isegi 6nnex oli see tal kylastatud veel sel ajal kui m6istatuste lahendused jms kirjutati paberkandjale mitte digikandjale. Ja l6pust polnud yhtegi märki kus ta täpsemalt olla v6iks. Siiski t6stis see poolik visiit ja teem pystitamine ta jälle minu huviorbiidile ja kui juba täna siin asjatasin, siis otsustasin ka selle yles otsida. Esimese hooga kasutasin siiski mingisugust karuloogikat ja kirvest aga need ei tundunud kuidagi päädivat. Ega siis ei jäänudki muud yle kui tuli ikka vahepunkti ka minna. Oh sa poiss mis lahedad purded :P Nippi nappi jäid sokid kuivaks kui yks nott ringlema hakkas :D Seekord jäi vahepunktis vajalik kiirelt silma ja teisendasin punkti kaardile. Korraks veel kratsisin kukalt et see ju yhele teisele värgindusele nippinappi liiga lähedal. Aga ei lasknud ennast sellel ebak6lal häirida ja asusin teele. Kui aga seal sihtkohas siis peale tykki aega mitte kui midagi silma/s6rme ei hakanud, istusin maha ja hakkasin juhendit lugema. Pabahh jälle labakäega vastu otsaesist. Kasutusjuhendit on ikka kasulik lugeda ennem kasutamist, mitte siis kui midagi juba ragisema hakkab v6i tossu tuleb :D Mis seal ikka kui ei v6ta pea, v6tavad jalad. M6nda aega hiljem j6udsin siis ka l6puks m6mmiku enda juurde. Täitsa muhe sell teine. Viskas oma vaiguse(loe mesise) käpaga patsu ja m6mises s6bralikult. Igati kvaliteetne aare ja väga laheda ylesehituse ja teostusega. Aega kulus kll mitme aasta jagu, aga eks häid asju tulebki pikka m66da nautida. Kiitused meistrimeestele ;)

 1 

Seda karpi olen millegipärast üsna mitmed aastad kartnud. Või mitte just kartnud vaid pigem mõelnud, et kas saadav emotsioon on seda vaeva väärt. No on küll! Otsustasime siis lõpuks seal loomaaias ära käia. Esimene katsumus oli muidugi eelaarde koordinaatide saamine. Pusisime need lõpuks kamba peale kokku aga nullis ei olnud midagi. Selgus, et väike näpukas viis meid nullist veidi eemale. Õiges kohas oli pisut segadust aga siis saime sealt edasised juhised. Lõppu pääsemine oli muidugi parajalt adrenaliini pakkuv aga aare ise väga lahe. Nimed said kirja kusagil kaheksa paiku õhtul. Täname peitjat toreda õhtupooliku sisustamise eest. Ahjaa - loomaaias nägime 2 karu ja ühte kitse.

 1 

Selle aarde loole võib nüüd siis ka joone alla tõmmata. Ma usun, c kaks aastat olen ma seda lahendada püüdnud. Alustagem siis sellest, et kunagi ammu ma alustasin video vaatamisega. Selline loogiline tegevus, kus esialgu ei saa midagi aru, siis jagad välja, mis tegema peab ja noh, siis saad asukoha teada. Aga minul vat seda viimast küll kuskilt ei paistnud. Vahi nii ja naapidi, kaks numbrit on PUUDU.

Mingil ajal panin kõrva taha, kus kandis see võiks asuda ja ühel korral käisin Saskiaga isegi kirvest viskamas. Kirves lendas aga olude sunnil sellisele maasikavälule, et ega me tegelikult isegi ei püüdnud. Pole vist muidugi vaja öelda, et ega me olime ikka vapsee vales kohas ka.

Ühel hetkel oli mu ahastus nii suur, et küsisin Janarilt abi. Ta ütles mida ja kust vaadata ja siis mul kulus veel oma mitu korda, enne kui ma nägema hakkasin. Lisaks ei saanud ma koordinaatidega sõbraks.

Arvutialased raskused ületatud, vaatasin kaarti ja vaagisin parimaid lähenemisteid. Nüüd siis võtsime teekonna kahekesi ette ja panime targu jalga kummikud. Õigesti tegime, ma ütlen. Nendega oli väga mugav vahepunkti studeerida.

Vahepunkti auks peab ütlema, et mul kulus siin ikka oluliselt vähem aega, kui siia jõudmine. Aga ma olen veel veidi saamatu oma kõigi nutividinate kasutamisel, seega pidin vahepeal lõpp-punkti jaoks kodus ühe peatuse tegema.

Kõht täis, punkt kirjas, liikusime juba lõpu suunas. Ja kui üldse midagi sellest aardest lihtsalt tuli, siis oli see lõpp. Selge, loogiline, kohe pihta läinud arvestusega.

Aitäh aarde eest, ägedalt tehtud ja ega peitja pole süüdi, et mind paar aastat geopimedus valdas. Meile meeldis, thanks :)

 1 

Seda videotervitust sai ikka kordasid ja kordasid vaadatud kuni kõik vajalik selgis ja kontroll näitas rohelist. Täna sai perega otsustatud siis karule külla minna. Eelaare leitud ja suund käes ning saimegi karukoopasse mineku plaani paika. Väga lahe teostus. Vaieldamatu laste lemmik! TFTC!

 3 

Mäletan, kui esimest korda seda mõistatust vaatasin, nunnu video, aga midagi muud ma sealt otsida ei osanud. Nüüd oli kogemust rohkem ja varsti hakkasin nägema. Millalgi suve lõpus kulus paar õhtust sessiooni numbrite kogumiseks. Teisel päeval nägin juba rohkem kui esimesel. Aga ühe saadud numbriga ei osanud teha mitte midagi. Lõpuks klikkis ära ja sain selle vimpkaga ka ühele poole. Läks veel natuke aega edasi ja käisin ära esimeses vahepunktis. Väga äge. Esialgu oli hämming, kuid õnneks sain numbrid kätte. Ei hakanud otseteed katsetama vaid jätsin tulevikuks. Täna siis lähenesin kaugemalt ja tegin kokku nii 6 km matkakese karu juurde. Läksin äpi järgi ja ei vaadanud kaarti, mille tulemusena avastasin ennast kraavi eest, millest enam üle ei saanud. See tähendab, et eelmine kraaviületus oli täiesti ebavajalik olnud :) Õigest suunast lähenedes jõudsin ka karuni ja küll oli tore leid. Kõik kenasti korras, välja arvatud kohalik pastakas, mis ei tahtnud kuidagi kirjutada. Jätsin enda oma sinna ja võtsin tõrkuva kaasa. Poest ostsin kohe uue pastaka, sest taskud ei või kunagi tühjad olla :D Tänud! Soovitan kõigil, kes veel pole jõudnud, karu külastada! :)

 2 

Viimaks jõudsin selle kauaoodatud meepurgini välja. Esmalt ootas vahepunkt kannatlikult mitmeid kuid kaardil ning siis veel ka lõpp ligi kuu aega, kuniks täna hommikul tegin asjad viimaks klaariks.

Teekond lõppu oli ilus - päike siras madalalt silma, igast eksootilised mittekajakalised edastasid omavahel hommikuseid uudiseid ning sõdurpoisid kõmmutasid Männiku pool esimesi valanguid. Maapind oli öökülmast veel mõnusalt krõbe, seega oli tee linnarattaga muretult läbitav.

Algusest lõpuni nii armas teostus, tänan! :)

 1 

Käisin taastatud eelaaret vaatamas. Väga ilus nägi välja :) Sarnaselt Tavalise aardega otsustasin, et head aaret tuleb ikka hoida ja mitte kohe ära logida. Lõppu sel korral niisiis veel ei kiirustanud.

 2 

Vahepunkt omal kohal tagasi. Aare on jälle kättesaadav.

 1 

Väike matk linnalähedases metsas. Kümnes. Vahepunkt on küll remondis aga lõpp saadaval. Kunagi ammu jäi mul teekond veetakistuse juures pooleli. Täna lähenesin suunast kus ühtegi jälge ega rada ees ei olnud. Aitäh!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Vahepunkt sai remondiks kaasa võetud.

 6 

See vahva teostusega mõistatus sai ära lahendatud jupi kaupa ja võttis üksjagu aega. Esimesel korral, kui geokogemus veel pea olematu oli ja seda lahendada püüdsin ei näinud ma midagi ega osanud miskit arvata.

...Mõni aeg hiljem ringiga jälle karude juures tagasi. Kild haaval hakkas info peale tulema. 2 numbrit jäid aga kadunuks, Isegi naine tuli appi, kuid kasu tast enam ei olnud. Mis siis ikka, 2 puuduvat numbrit = 100kirvest. Kandsin numbrid excelisse ja hakkasin siis ühest otsast geokontrolli pommitama, vahelduse mõttes ka teisest otsast. Kuskil 80nda katse juures oli põhjust rõõmustada.

...Taas jälle aeg lendas ja vahepunkt ootas oma korda. Kui õige moment käes, oli Tarmogi varnast seltsiks kaasa võtta. Koht pani muigama, ma olin siin ühe teise aarde otsingul ju ühe päris meeleoluka õhtu mööda saatnud. Vahepunktis aga hakkas kõik allamäge minema. No ei leia siin miskit, tuuseldasime ikka korralikult seal. Kui olime juba peaaegu loobumas, otsustasime veel ühe maha langenud puu lagunemise protsessi tükk maad kiirendada. Ja sealt puu alt lume seest me lõpuks otsitava ka leidsime. Piinad aga ei lõppenud. Me ei suutnud sealt miskit olulist infot edasisteks toiminguteks välja nuuskida. Peitsime selle kehvas seisus vahepunkti lumega raske – peidukasse vana koha kõrvale ja andsin peremehele seisukorrast teada. Ilma küsimata sain õnneks tagasisidega vastuse ka kus meil miskit märkamata võis jääda.

...Aeg jälle möödus, aasta vahetus, kuni võtsin selle jalutukäigu jälle plaani. Vahepunkti jõudes leidsin eest lumelt eelmiste otsijate jäljed aga kuna vahepunkt oli lume all, siis oli see neil leidmata jäänud. Küll aga minu jaoks oli see kord produktiivne. Nägin kohe, mis eelmine kord märkamata jäi. Peremehele veel infoks niipalju, et hooldamiseks on ka liimipulk vaja kaasa võtta kuna läbi jäätunud detailid on avamisel kannatada saanud. Veendusin et nii lihtsalt lõppu ligi ei saa ja suundusin koju täppis matemaatikat tegema.

...Järgmiselt päeval päike säras taevas ja lausa kutsus metsa. Lugesin lastele lõunauneks paar muinasjuttu, mille seas oli ka täitsa temaatiline „Hans ja Karud“, soovisin lastele head und ja suundusin metsa. Aardele oli tänu kõvale pinnasele hetkel päris mõnus läheneda, Varasemad kogemused seal kandis sõites on märksa karmimad olnud. Autoga sai päris ligi, aga omalegi märkamatult on mul kitsaste metsateede tupikute ees vaikselt foobiad tekkinud. Seega jätsin siiski ka jalutamise jaoks ruumi. Mets oli inimesi täis, paistab et ma ei olnud ainuke kes ilma nautima oli tulnud. Isegi päris lõpus, kus ma inimjälgi poleks oodanud leida, oli rada sisse käidud. Ja isegi kõige kõige lõpus kus oli aeg rajalt metsa keerata oli rada sisse tallatud. Peagi leidsin ka koos aardega logiraamatust jalajälgede omanike nimed. Üle poole aasta puutumata aaret oli samal päeval meteta tiim logimas käinud. Päris hästi ajastatud. Tervitused Merlele.

Väga lahe ja professionaalse ülesehitus kogu sellel aardel, meeldis väga. Saaks selle vahepunkti ka korda, oleks kõik super-luks

Tänud.

Karude uus kodu.

 2 

Käisime vigade parandust tegemas ehk siis kaks nädalat tagasi vaheaardest saadud koordinaate külastamas. Kuna täna sõbrad ka kaasas, külastasime enne veelkord vaheaaret ja lasime neil ka lahendada.. nüüd, kui endal juba vastus käes, oli nii tore targa näoga kõrvalt vaadata, kuidas teised nuputavad..;) Lõppu lähenesime samast kohast, kust eelmine kord pooleli jäi. Tänane päev sobis selleks hästi. Mõnus talveilm karu külastuseks, tukkus teine, saime tema meepurgi kallal rahulikult maiustada. Täname peitjat! Väga vahva aare!

 2 

Mida ikka normaalne ema aasta viimasel päeval lastega teeb.. muidugi müttab pimedani metsas ja otsib aardeid..et mõned lahendatud mõistatused veel ära skoorida näiteks. Tessal meenus, et meil on ammusest ajas karude mõistatus lahendatud, otsisime kaustikust nüüd vahepunkti koordinaadid välja ja põikasime karule külla. Uurisime ja puurisime, kuna ei tahtnud pimedasse jääda kirjutasime sõbrale, aga siis saime ka ise pihta ja õiged numbrid kätte. Sõber vihjas küll, et ilmselt te täna lõppu ei jõua.. proovisime ikka, aga otsustasime siiski, et ei hakka ujuma täna ja tuleme teinekord tagasi. Tänud siiski peitjale, väga tore aare. Usutavasti on meil järgmine kord lõpp ka käes.

 1 

Kunagi geoajaloo alguses mõistatust avades panin selle jälle kiiresti kinni nagu kõik teised mõistatuses, millega ma ei osanud midagi peale hakata. Kui tuli Tunki hooldusteade, avastasin ta uuesti ja nüüd ma juba taipasin, mis tegema pean. Ketrasin seda videod ikka mitu korda, enne kui numbrid kätte sain. Siis ühel ilusal päeval külastasin ka vahepunkti, kuigi sealt aardeni oli ainult loetud meetrid, otsustasin siiski vahepeal koju minna, sest sõrmed olid külmand ja kõht oli tühi. Pidasin plaani, et lähen söön kodus kõhu täis ja siis jalutan aardesse. Vot ma siis, peale korralikku kõhutäit, viitsisin enam välja minna. :) Täna otsustasin retke ette võtta. Auto jätsin koju puhkama ja läksin jala. Mis see siis ikka ära ei ole, kõigest 3,5 km aardeni. Karu rõõmustas külalise üle, surusime käppa ja puhusime juttu. Kui olin karuga hüvasti jätnud ja rajale tagasi jõudnud, märkasin Jeepi aardest umbes 200m kaugusel. Rõõmustasin juba, et karule tuleb veel külalisi, sest kes see ikka peale geopeiturite nii hullud on, et siia autoga trügivad. :D Pidin aga pettuma, sest Jeep pani tagurpidi käigu sisse, pööras esimesel võimalusel otsa ringi ning kadus tuldud tee. Nii ka mina, tuldud teed tagasi.

Tänan Tunki imearmsa mõistatuse ja aarde eest!

 2 

Vahepunkti koordinaadid olid juba ammust aega ootel, niipea kui aare taasavati otsustasin üks õhtu külsatuse ette võtta. Punkti jõudmine läks ladusalt ja ega selt koordinaatide välja vaataminegi liiga kaua ei võtnud. Kuigi ekspress ei sõitnud, otsustasin siiski teha väikese tiiru, et olukord oma silmaga üle kontrollida. Asi lõppes sellega, et peale ühte reipamat sammu kadus esijalg põlveni rappa ja sellega sai projekti selleks korraks lõpetatuks lugeda. Nüüd otsustasin läheneda viisakalt, teed mööda ja see viis ka sihile. Panin nime kirja, tegin aarde lähistel väikse pikniku, mõtisklesin äsjaavatud G-punkti üle ja siirdusin järgmisele objektile. Tänud peitjale, väga mõnus aare.

Leitud, täname!

 9 

Geopäeva seitsmes aare, ühtlasi ka kirss tordil.

Ega võtnudki kaua aega vahepunkti roheliseks saamisest kuni käpa meepurki panemiseni, ainult veidi üle kahe aasta :D

Aga alugusest. Videomõistatus oli väga ilus ja hästi tehtud. Sealt numbrite teada saamiseks õnneks väga palju aega ei kulunud. Vahepunktis ei mõistnud me alguses midagi mõistlikku välja lugeda, seetõttu tegime sellest iga nurga alt pildid. Ja ütleme, et sellest kahest aastast üks kulus piltide pealt info kogumiseks. Ja kui see info oli käes, siis läks jällegi umbes aasta ja … nüüd me sõidamegi Kahe Karu juurde.

Kuna plaane on veel palju ja kellaaeg juba pärastlõunane, siis eesmärk on autoga võimalikult lähedale saada. Ja see meil ka õnnestub, saame isegi lähemale, kui alguses arvasin. Ehk siis u pool tundi aja kokkuhoidu. Tuleme välja, vaatame autot… ma olen vist kuskilt mingi võõra auto saanud, see küll minu auto värvi pole :)

Nüüd suundume jalgsi sedasi. Ühel õigel momendil tuleb jääkattega “emajõe” ületus. See õnnestub päris edukalt. Liisi jätab seekord ka sisseastumiskatsed tegemata, kuigi idee poolest oleks ju võinud, vahetusjalanõud on autos. Nüüd paneme gepsu ära, sest üks ainumas koht siin ju peitmiseks ongi ja see juba paistab. Miskipärast olin arvanud, et maastik 3 tähendab siin [tunki] moodi ronimist, aga õnneks piirdus kogu maastik 3 siin julgusega karule pai teha. Hea seegi. Aarde avamisel toimus muidugi aardele omaselt üks suur ohootamine, kui see üle läks, siis pistsime käe purki ja panime logi kirja.

Tagasiteel paneb Liisi aga tähele, et lisaks autole olen ma ka kellegi teise püksid ära ajanud, sest must värv ei paista enam üldse mõne koha pealt välja. Aga õnneks on ka minul teised riided kaasas, saab Saue vahel inimese moodi tsirkust teha :D

Nüüd autos väike eine ja Saue poole minekit.

Me täname! [tunkile] omaselt silmapaistva teostusega!

 1 

Eile sai alustatud mõistatuse lahendamisega, tuli ikka mitu korda vaadata enne kui numbrid klappima sai. Täna siis praktiline pool ja aare saigi leitud, logitud. Suured kiitused peitjale, väga lahe mõistatuse ja aarde teostus, minu seni leitutest kindlasti nr 1.

 2 

No see oli mõnus hilisõhtune jalutuskäik. Alguses ei näinud minagi mingeid koordinaate ja siis põhjalikumalt vaadates saingi pihta. Aga mis nendega tegema peab, ei saanud küll kohe aru. Väikse vihje saime Priidult ning siis tuli lahendus ruttu. Teel auto juurde ütles Priit vaevalt te nii hilja õhtul lõppu lähete. Meie küsisime, et miks mitte. Millele tuli vastuseks üks ots kõndida mingi 3km. Meie Kristeliga ei uskunud seda ja jumal tänatud, sest saime aardele ikka väga lähedale. Lõpp oli ikka väga armas, sai piltegi tehtud. Aitäh peitjale.

 7 

Paar päeva tagasi ütles Ethel, et läheks neljapäeval midagi otsima. Käskis mul mingid aarded välja otsida. Lubasin järgmiseks päevaks midagi välja mõelda. Hommikul kui GP lehele tulin nägin Tunki pilti Kahe karu aardest.

Ma olin seda mõistatust väga ammu lahendanud, kuid roheliseni ei jõudnud. Millalgi hiljem vaatasime seda koos Reigoga, kuid ka sellest ei olnud kasu. Eile võtsin siis uuesti ette. No ikka olen pime... Kirjutasin Ethelile, et läheks seda otsima ja lahendagu ära. Ethelil kulus vist 20 minutit ja numbrid olid olemas. :D

Täna läksime vahepunkti. Tõeline rõõm on näha, kui peitjad on oma aaretega korralikult vaeva näinud. See on siin ehtne näide, kõik on korralikult läbi mõeldud.

Vahepunktis olin mina jälle pime ja Ethel nägija. Sai numbrid imekiiresti kätte. Seda, et meil üks pisike asi märkamata jäi, ei osanud sellel hetkel me veel arvata. :)

Jalutasime numbritega auto juure tagasi, teel veel arutasime, et hakkame geokontrolli pommitama. :D Oh meid naiivseid, geokontrolli polnudki. :D

Vahtisime saadud numbreid ja hetkeks oli ikka nõutus... kuid siis lõi üks tuluke põlema ja peale seda meenus mulle veel üks asi, nii et hakkasime ühte teist kohta pommitama. :D Kasu sellest muidugi polnud, sest meil jäi vahepunktis üks asi ju märkamata. :D Proovisime siis ühtemoodi ja teistmoodi, kuid midagi head sealt ei tulnud. Lõpuks saime Priidult abi. Ise oleksimegi vist sinna jäänud.

Jalutasime lõpu poole, natuke enne lõppu oli kraav, millel oli jää peal. Ma läksin üle ja ütlesin Priidule, et mõelgu nüüd ennast udusuleks, sest ma tahan sama teed tagasi ka tulla. :D Õnnestus, jää jäi terveks. :P

Ja siis leidsime selle nunnu karu. :) Tegime temast veel pilte ja siis saime lõpuks logida. :)

Suured tänud peitjale!

Märkus: nüüd, peale logi kirjutamist, lugesin ka vihjet. :D

 20 

Selle ettevalmistuse peale kulus nüüd küll rohkem aega kui planeeritud. Talv kah sihuke natuke imelik, vilgub vaheldumisi kevadilmadega. Ekspress vahepunktist lõppu pole igatahes praegu liinil, välitöödeks tasub veidi aega varuda. Lõppaare sai täiesti uue konteineri, nii sisemise kui välimise (viimane ka lisatud fotol näha).

Aitäh kõigile, kes on otsustanud panustada Tallinna loomaaia jääkarude uue kodu ehitusse! Nüüdseks on teada, et see valmib käesoleva aasta jooksul, ehitutustööde hetkeseisu kohta saab infot siin.

Karud läksid talveks valmistuma. Talve alguses tulevad tagasi.

 2 

Nagu mitmed siin eelnevad kirjutajad, nii ka mina võtsin esimene kord selle aarde lahti, vaatasin kaarti ja mõtlesin: "Esko on täitsa segi läinud. Vaata kaarti ja leia aare. Hallooo". Paar nädalat tagasi avasiin selle aarde uuesti ja siis sähvatas. Muidugi saab seda lahendada. Aga hõiskasin ikka liiga vara. Koordinaadid sain, aga läksin konksu otsa ja geokontrolli roheliseks ei saanud. Lõpuks nägin ka kordinaate seal, kus neid tegelikult ei olnud. Nädal hiljem naeratas mulle geojumal ja võimaldas rohelise sähvatuse. Kohale tulin peale tööpäeva hämaras. Otsisin, mis ma otsisin, aga eelpunkti ei ole. Kui olin juba nõus käed üles tõstma, tuli ka eelpunkt. Peale leidu punnitasin silmi, mis ma punnitasin ja jälle, kui olin nõus loobuma tulid ka juhised edasi tegutsemiseks. Kuigi hakkas juba pimedaks minema, otsustasin ikkagi viimast punkti vaatama minna. Kohale jõudes näitas minu telefon aiateibaid. Ütleme siis nii, et iga viie või kümne minuti tagant muutis kaugust. Nii ma siis tuiasin seal pimedas. Ikka ühes ja teises suunas, aga ei aaret kuskil. Kuna möödunud oli siia saabumise algusest juba pea tund ja ma oli juba täiesti läbi külmunud, mõtlesin välja juttu, mida ma kõike omanikult küsin selle aarde kohta ja siis naeratas jälle geojumal ja aare tuli täitsa kohe õigest kohas välja. Olin jätnud ühe detaili vahepunktis kahe silma vahele. Nu lõpetuseks võiks öelda ikka väga viks vonks aare Esko härral tehtud. Mulle väga meeldis. Tänud.

01157

Kunagi varem käisime vahepunktis infot kogumas, nüüd oli paras aeg lõppu uudistama minna. Tore jalutuskäik oli. V: lõvi, J: 2 karu. Tänud!

2565.

 1 

Mõistatust hakkasin lahendama kevadise pööripäeva paiku. Minu jaoks oli algus kõige raskem. Tervitust sai ikka kordi vaadatud, enne kui õige tulemuse sain. Teine punkt läks juba lihtsamalt, lõpu koha määramine ei võtnud kaua aega, aga sinna minek lükkus edasi. Nüüd siis võtsin ratta, sõitsin pea lõppu välja ja varsti karp juba paistiski, karud olid ära kuskil retkel. Tänud toreda mõistatuse eest!

 6 

Kahe karu Kui ma seda videot esimest korda vaatasin, oli täiesti nõutu. Mida ma sellest nüüd siis peaksin arvama? Midagi torkas silma küll, aga ei osanud sellest midagi järeldada. Kui siis silmad lahti läksid, hakkas järjest tulema. Üks detail jäi puudu, aga selle nägemiseks oli vaja vaid öö ära magada ja värske peaga vaadata. Ning oligi geokontroll plaksti roheline! Ühel kuumal juulikuu päeval läksin siis eelaaret otsima. Õigest teeotsast põrutasin alguses täiesti mööda, ei kujutanud ette, et peab nii pisikest rada otsima! Kui siis aarde üles leidsin, vajus mul ikka täiesti suu lahti. Seisin seal nagu Mõmmi, aabits käes, ja mõtlesin omaette, et "Ohhoo, ohhoo, ahhaa, ahhaa, ah selline aare siis!" No see on ikka fantastiline teostus! Aga oot, siin on ju midagi puudu? Kus siis need lõppaarde koordinaadid on? Ronisin nõutult võsast välja ja uurisin logisid. Sain aru, et need peavad seal ikka kuskil olema. Läksin tagasi ja võtsin aarde uuesti peidupaigast välja. No ja siis avanesid mu silmad jälle! Õnneks piisavalt ruttu, sest nii palju parme ei ole mind tüüdanud isegi mitte Balti jaamas! Eks karul ole paksem karv ka muidugi, teda nad nii ei häiri :) Ütlesin endale, et see on lihtne ja aare on kohe käes. Kompass juhtis mind aga väga märga kohta. Ütleme nii, et lausa vette. Proovisin siis teiselt poolt ja tulemus sama. Mõtlesin, et ju siis on targem tulla siia tagasi talvel või vähemalt kummikutega. Kodus arvutusi tehes sain aru, et olin läinud täpselt vastassuunas. Nojah, kui geopeituse tehnilist poolt katse-eksituse meetodil omandada, siis täpselt nii lähebki. Eks varasemad leidjad ja peitja aima, millise vea ma tegin! Mõni päev hiljem asusin siis uuesti teele. Jõudsin eeldatavate koordinaatide lähedusse ja kui üle kraavi vaatasin, nägin puude vahel midagi pruuni. Kas tõesti karu ise? Aga kuidas ta selline helepruun on? Siis hakkas karu äkitselt neljal jalal hüpeldes kaugenema, ise üle õla minu poole vaadates. Polnudki karu, metskits hoopis! Toimetasin ennast üle vee ja peagi paistis ka aare silma. Kokkuvõttes võib öelda – super aare! Oli mõnusat nuputamist, nägi paiku, millest polnud enne aimugi, ja õppis uusi geotarkusi. Väga äge! Aitäh!

 7 

See aare täitis nüüd küll terve laupäeva. Vaatamata alanud puhkusele pidin ikkagi olema imekaunil suvepäeval kilulinnas väljakutse valves. Et aeg ilusam oleka läksin Värvipigmendi aaret otsima, aga leitud mõistatusest ei suutnud küll adekvaatselt aru saada, sääsed ka sõid ja veel oli mitu häda. Mõtlesin et lähen parem loomaaeda, seal ju ka mitu aaret ja loomad vähemalt puuri sees. Olekski läinud aga viimasel hetkel võtsin kirjeldusi lugeda ja selgus et karudega asi ikka nii lihtne pole. Kohe lisatud videost aru ei saanud, logid julgustasid aga korduvalt vaatama. See võis päris kahtlane pilt olla - kiilanev hallpea vaatab juulikuus jõultemaatlilist multifilmi ja seda muudkui edasi tagasi kerides. Aga õnneks on eestimaalased tolerantsed, Vähe neist juustest ega nägemine ka kriitikat kannata. pidin ikkagi koju minema ja siis juba suurelt ekraanilt tõde otsima. Just siis kui geokontrolli sain roheliseks kutsuti töökohale oma panusta andma, seega jõudsin juba kerge hämarusega vahepunkti, häbi tunnistada, et siingi läks veidi aega ja ku lõpppunkti koordinaadid olid selged sain aru et mulle ongi õhtuks kingitud see mida olen terve päeva otsinud - pikem matk linnas metsa sees. Pooleli ka ei tahtnud jätta. veekogu ületamisele isegi ei mõelnud, Niimoodi ma siis kuulasin metsahääli vaatlesin vastutulevaid inimesi, ukerdasin üle porilompide, hingasin sisse küpsete maasikate lõhna, kusagi vahepeal logisin ka aarde ja lõpuks jõudsin ka bussipeatusesse. Oodates tühistasin kõik muud peasolnud geoplaanid. Aitab ühest toredast emotsioonist küll, liiale minnes kujuneb geopeitusest mõtetu skoorimine. Tänan ilusa päeva eest

 2 

Esimese raksuga pani ohhetama, et mis ma pean tegema. Siis peale talve hakkas see mõistatus jälle häirima. Peab ju olema mingi võimalus kuidas teised geopeiturid on saanud eelaarde koordinaadid kätte. Hakkasin siis tähelepanelikult karu jõulutervitust vaatama - pirn läks kohe põlema!! Eelaarde leidsin kiirelt, aga lõppu ei saanud esimesel katsel minna. Talv oli möödas ja otse lõigata ju ei saanud. Ma isegi proovisin. Sain üle esimese tõkke, aga siis tuli suur veekogu ette. Tagasiminek oli omamoodi seiklus, sest kaotasin tasakaalu ja kukkusin porri puusani. Õnneks suutsin sealt enda jõul kenasti välja saada. Paras adrenaliinilaks oli!

Aarde lõpp-punkt oli kergesti leitav. Karp paistis juba kaugelt silma. TFTH

 4 

Palju siis võttis selle aarde leidmine aega? No oma 10 kuud võttis ikka :D
Mõistatuse osa oli täitsa ok, aga aardeni jõudmine... Kui kirjas, et advendiseeria aare, siis võiks oodata lund ja normaalselt asi ära teha. Mina aga proovisin kaks korda valel ajal, mõlemal korral lõppes asi jalaga puusani vees :D Ei hakkanud ma kolmandat korda lühemat teed proovima, ootasin suve, võtsin ratta välja ja läksin rahulikult ringiga kohale.
Tänud peitjale põneva action'i eest!

 1 

Äge asi on tehtud. Mõistatus ise võttis "vanainimesel" miljon aega enne kui aru sain kus viga on. Ja seal oligi viga minu koordinaatides - suur ja nähtav viga - kogu selle aja.Aastaid kusjuures. No OK. Silmanägemine kalibreeritud ja geokontroll roheliseks aetud, oli aeg objektile siirduda. Jälle kena käsitöö :) Kõik maailma karud oleks õnnelikud, kui nad ainult aimaks ja teaks kui tähtsad nad on...ja ega vahepunktist edasi saamine polnud jällegi kerge ülesanne. Aga tehtav. Samas...Niisama lihtsalt edasi ei saagi enamusel ajast aastas. Aeg möödus. Ja siis ühel kenal maikuu õhtul avastasin ennast aarde lähedusest - mitte ainult "lähedusest", vaid tegelikult ka jalutamist võimaldavast lähedusest. Niisiis - leitud ja logitud. Väga lahe asi algusest lõpuni. Kiiduavaldused ja kummardused. Aitähh. Suur tänu.

 2 

Eelmisel korral peale vahepunkti külastamist pidin aja maha võtma ja mõned ülesvõtted kodutööks kaasa salvestama. Geoparklasse tagasi jõudes tabas halb üllatus,auto küljeklaas oli tuhandeks killuks sisse löödud-autonavi,pealamp ja veel nipet näpet oli kahjuks kaasa võetud.........

Võttis vähe nõutuks jupiks ajaks.

Kodutöö tehtud otsustasin tänase päikesepaistelise ilmaga minna lõppaaret otsima.Endalegi üllatuseks leidsin konteineri suht lihtsa vaevaga üles ja panin nime kirja.

Väga laheda teostusega aare algusest lõpuni,üks minu lemmikumaid.Aitäh!

 1 

Mõistatus oli ammu lahendatud ja see oli tõesti vahva. Nüüd siis oli tarvis see vana aasta võlg ära likvideerida ja karusid vaatamas käia enne kui need talveunest üles ärkavad. Tegelikult me karusid ei näinud, järelikult olidki ärganud, mis pole ka ime meie veidrat talve arvestades. Esimeses punkti juures käisime eelmise päeva õhtul, kuid oli kaks põhjust, miks me lõpp punkti järgmiseks päevaks jätsime. Esiteks päike käib veel madalalt ja 18.30 ajal hakkab juba hämaraks kiskuma, nii võib pimedas kogemata karule peale astuda ja teiseks Agu tahtis kodus esimesest punktist saadud asjadega arvutusi teha. Järgmine õhtu siis sai natuke ringi vaadatud ja karu koobast otsitud. Võibolla olid meil ootused liiga kõrgel (mis nad siis kõrgel ei ole kui just hiljuti sai Nutikas aare tehtud) ja ootasime vähemalt mingitki teostust, seega oli väike pettumus, et kas nii ongi, et karp lihtsalt puu all aga noh mis seal ikka, põnev ikka oli mõistatust lahendada ja otsida. Me täname.

Videotervitus ja eelaare väga lahedad.Nüüd vaja veel kodutööd edasi teha!

 2 

Mõistatuse avasin esimest korda alles pärast geojaanipäeva kui peitja tahtis sellel teemal midagi rääkida. Enne küsimuse esitamist, ütles õnneks, et mul see kindlasti leitud juba ammu. Sain õnneks parandada. Natukene küll pidin häbenema, et pole sellise soovituse hunnikuga aaret enda kodu lähedal siiamaani puutunud. Tänu sellele jäid spoilerid saamata ning sain aaret täie raha eest. Virtuaalse mõistatuse lahendasin väikese pusimise peale ära. Välitööd jäid oma aega ootama. Aare oli eelmisel aastal väga mitmes geonimekirjas sees aga kuna ta niivõrd kodule ligidal, siis ta jäi alati nimekirja lõpuossa kuhu muidugi kunagi ei jõua. Seekord asjalood muutusid ja oli lausa seitsmendaks punktiks valitud ~15-st. Nullis oli põlvini lumi ehk kummikute kasutegur oli nulliligidane. Eelaarde juures nägin hirmsat vaeva, et saada aru mis number see viimane on. Alles pärast kirjeldusest vihje uurimist avanesid meeled ja nägin seda mida vaja. Lõppu lähenesin täitsa tunde järgi ja tunne oli õige, sest peaaegu lühimat teedpidi olin karbi juures. Vahva aare, tänud!

 2 

Möödus siis umbes täpselt aasta enne kui lõpuks lõppu jõudsin :) Mõtlesin, et peaks selle ikka ennem ära lõpetama kui Esko uus advendiaare välja tuleb :) Selgus nüüd et tuli aga kohe hulgim...loodan, et mul nendega nüüd kolm aastat ei lähe :P

See on vist väheseid mõistatus aardeid kus on korduvalt õnnestunud ka nulli läheduses ära käia enne aarde leidu :)

Aare ise, no mis ma oskan öelda. Arvuti mõistatus oli 5+, teise punkti mõistatus oli 5+, lõpp oli 4+ kuna sain jalad märjaks :P Norin jah :) Mõnus peidukas ja temaatiline logiraamat...igate hea aare kokkuvõttes. Suured tänud peitjale ja lennukaid ideid edaspidiseks :)

 2 

Eelmine kord käisin siin üksi. Eelaarde leidsin, pilte tegin, aga mida nendega peale hakata, ei jaganud ära. Tagantjärele tarkusega ei oleks keegi mobiiliga tehtud piltitelt midagi välja lugenud. Kohapeal olid naiste teravad pilgud need, mis suuna ja kauguse kätte juhatasid, minu osaks jäi nad kohale toimetada. Mõnus asi treitud. Aitäh.

 1 

Selle aardega läks nii, et minul oli tööjuures hetk vabaaega, krahmasin esimese mõistatuse ette, et proovin natuke. Sain mõned numbrid varesejalgadest, siis tuli tööhoog peale ja sinna see jäi. 2 tunni pärast kirjutas Kleone, et tema susserdab karudega ja mingid numbrid juba käes! No siis läks mul kiireks - terve tund ei tulnud töö mõttessegi, olid vaid mõmmid! Arutasime, vaidlesime, aasisime, targutasime ja ehkutasime Kleonega ja geokontroll näitaski rohelist. Jäi ootama päälinna tulekut. Täna jõudsin teise punkti ja kohe kukkusin naerma! Ehh, Tunk ja tema "Nobedate näppude ring"! Kui ma ei oleks teda elu-suuruses näinud, arvaks, et lapsed on teise punkti nikerdanud, no täiega hästi heegeldad! Kus siukse juuksepahmakanurgas neid ideid vedeleb? Jõllasime ikka tükk aega. Naiste ideele vandus Einar siiski alla ja tegi meie tahtmist, viis meid lõppu, seal enam midagi huvitavat ei juhtunud. Tänan mõmmisid meenutamast, ei teadnudki, et nii suur mees minumoodi lapsepõlves mõmmudega tudus!

Ps: teine kirjakatse. Einoh, aastaaaret ei saagi hääletada...

 1 

Millalgi kuuaega tagasi sai lõpuks see aare ette võetud ja siis hakkas kõik lahenema ja paistis lahe. Koordinaadid käes jäi otsingutele minek natuke paremat aega ootama. Eile oli see aeg käes ja rõõmsal meelel sammusin siis aarde poole. Vaatasin kohe alguses, et siit läheb ju lausa maantee vajalikus suunas, aga miski ajendas mind oma 100m edasi liikuma ja siis metsa sukelduma. Siit hakkas siis geps mind muidugi tagasi juhatama ja lõpuks pärast kahte ojaületust olin ikkagi seal kuhu ka ilus tee oleks viinud :-) Ehk kui pea ei jaga jagavad jalad. Kohapeal läks otsimiseks ja aarde leidnud teritasin pliiatsid ära, et logi kirja panna ja siis ei suutnud ma imestust varjata, et mis eelaare ja kus siis päris karp on. Olin nimelt vahepaeal kogu kirjelduse ära unustanud. Kohapeal midagi väga mõistlikku välja ei mõelnud ja seega tagasi auto poole. Teel auto poole vaatasin kahtlustava pilguga päris mitmesse kohta, et küll ma ikka kõhutundega selle karbi kuskilt koopas välja tirin, aga ei. Kodus siis ei andnud olukord rahu ja läks tõsiseks geokontrolli pommitamiseks ja sealt siis ka ei midagi. No ja nagu ikka lõi lõpuks lambike põlema ja järsku oli kõik selge. Täna siis jalutuskäik karbi juurde ja nimi kirja. Emmotsiooni kui palju ja tegevust mitmeks päevaks. Väga tore oli. Tänud peitjale mõnusa aarde eest. EVEJ.

 1 

Märkamatult hakkab selle toreda aarde avaldamisest mööda saama aasta. Täna sai asi ka kohapeal ära vormistatud, neti mõminad said tehtud möödunud jõulukuul. Mõmmit täna ei kohanud aga keegi pisut urises küll. Aitäh!

 1 

Vahepunktis oli veekindel ümbris valesti suletud, sulgesin selle nii nagu peab ja seda võiksid teha kõik leidjad.

 1 

Kui esimest korda videot vaatasin, olin meeldivalt üllatunud. Kena joonisfilm, aga mis edasi. Ütlesin Kristiinile, et proobime ära lahendada õhtul, kui töölt koju jõuan. Umbes 5 minutit peale minu kirja saatis ta vastuse. Näed, vahepunkti kordinaadid on siin. Olin rabatud. Mis mõttes, kuidas. Õhtul kihutasime siis vahepunkti. Päris tore leid, aga mis edasi? Kuna teostus rohkem kui 5+, tegime mõned pildid ja koju. Nuputasime natuke ja küsisime veidi abi leidjatelt. Saime vihje, mida otsida ja läksime uuesti välitööle. Saime vajaliku info ja kodus õhtul nuputasime ka lõpu välja. Täna oli siis kauaoodatud logimise päev. Pean eelkõnelejatega nõustuma. Hästi ilusa teostusega aare. Nii vahepunkt kui ka lõpp tunduvad olema korras. Tänud peitjale! EVEJ

 4 

On kätte jõudnud see auväärne hetk, kui saame kirja panna leiulogi. Kahe karu jaoks on kolm kohtu seaduseks. Autos aarde poole teatasin Liinale, et mul on juba logi valmis mõeldud, pidi see olema stiilis "eelmisele kahele põnevale mitte-leiule lisandub väga igav leitud logi". No... võrreldes eelnevate logidega on see ikka tõesti igav, aga ei läinud siingi kõik ladusalt. Alustada tuleb sellest, et meie oleme vist süüdi vihje lisamises, sest lõpuks pidi peitja täitsa korralikult suunama, mis me valesti olime välja lugenud eelpunktist. Seekord siis kodus eeltöö tehtud (vähemalt nii ma arvasin). Oleme hakanud jälgima põhimõtet, et ei pea kogu aeg autoga võimalikult nulli trügima ning pargime sinna, kus hea ja viisakas ning saab veidi jalutada. Kui kaugele seekord auto jäi, on lausa häbi tunnistada. Igatahes kogu marsruut auto-aare-auto võttis aega nii 1,5 tundi (ebavajalik sellest oleks olnud 1h kui oleks lähemale parkinud). Jalutuskäik oli muidugi mõnus, ilus maastik ning korralik tee, isegi sisse ei kukkunud kuskile. Aarde juures läks taaskord lõbusaks. Levi on, levi ei ole, levi on, aga GPS ei tööta. Liina jalutas GPS-ga ringi, mina vaatasin kõikidesse võimalikesse kohtadesse ning tegin lähemat tutvust sipelgahammustustega (täiesti ebavajalik tegevus!). Lõpuks Liina teatas, et null on siin! Teades meie tehnikat tõlkisin selle ümber "15-20 meetri raadiuses on aare". Täpselt nii oligi. Leidsin korraliku puhta aarde. Ei võtnud, jätsime karudele seltsiks kaslase (ei mäleta enam, mis loomaga täpselt tegemist oli). Ärge laske end meie logidest ära hirmutada. Aare on tegelikkuses lihtne, loogiline ning absoluutselt puhas nii teekonnalt kui teostuselt. Täname peitjat ühe huvitava seikluse eest ning soovitame teistelegi see ette võtta (aga loodetavasti kavalate rebastena ja mitte väikese arudega karudena)!

Jäi veel kirjutamata, et aarde poole sõites sattusime kokku südantsoojendava inimlikkusega. Meie ees jooksis meesterahvas, kes tõmbas hämmastavalt vara teelt kõrvale. Me imestasime, et miks nii. Imestus muutus aga austuseks, kui temani jõudes pööras ta me tähelepanu sellele, et tee peal oli siilike. See oli väga armas temast!

 2 

Segaduste ja liigsete eksirännakute vältimiseks lisasin eelaardest saadava info kohta täpsustava vihje.

 1 

Ma järgnesin eelmine kord Carolysile vahepunkti, teadmata milline see mõistatus üldse on. Tookord uurisime ja puurisime ja ekslesime vales kohas. Seekord oli Carolysil töö korralikult tehtud, kuid lähenemisega oli raskusi. Hämaras saime karbi ka lõpuks kätte.

 1 

Eelmisest feilimisest läks mööda mõni kuu siis aga tekkis järgmine idee. See mõte osutus piisavalt õigeks, et täna ka logiraamatusse nimed kirja saime. Aitäh! EVEJ

 1 

Rattaga vahepunkti poole sõites suutsin käia faceplant-i kellegi suhteliselt värskelt keset rada kaevatud kraavi. Õnneks midagi peale ratta helkuri ei murdunud. Aare heas korras. Tänud toreda mõistatuse eest!

 2 

Film oli väga armas. Vahepunkti minekuks valisin väga vale aja. Hea, et elusalt tulema sain. Oleksin tahtnud seal kauem kunsti naudelda.
Lõppu otsustasin rattaga minna, sest eelmine kord polnud verekaotus parmude rohkuse ja oma juhmuse tõttu väike. Nüüd siis kihutasin kohale ja ilm oli nii palav, et üksikud sääsed vaid segasid, siis kui ratta ära parkinud olin. Peagi koputasin karude uksele. Kodus oli vaid üks karu, teine oli vist randa sõitnud. Vaesed karud, neil on kindlasti oma paksu karvkattega suvel eriti hull olla. Karude kodu oli kena ja korras, mina tänasin kutse eest ja sõitsin edasi. Teine karu ei tulnud tee peal ka vastu. Võibolla oli viga selles, et ma ei sõitnud ranna poole.

 2 

Kui õues oli talvine. Palju nalja ja naeru tekitas jõulude aegu nähtud kahe karu liikuv pildike. Geokontroll küll ammu roheline, aga ikka pilt itsitajate nõudmisel sai korduvalt liikvele nügitud. Kui õues on suvine. Jalutavad kolm uudistavat selli dzungli alleel külla karule. Õnneks on mõmmik kodus, pajatab sirgest teest, sinisest veest, rohelisest tipust, laigulisest lipust, viimast valge koore maastikul. Asoo, või nii, me natuke enne mõtiskleme sel teemal. Väga vahva kahe karu lugu! Tänud peitjale.

 1 

Talvel rääkis Krista, et näe, vaata ilusat karufilmikest. Vaatasin, kirjutasin, vaatasin, kirjutasin, roheline geokontroll käes! Vahepeal läks elu oma rada pidi edasi, koordinaadid kaotasin ilmselt makulatuuri sekka, karud vajusid unustusehõlma. Esmaspäeval siis lõpuks sattusime oma rännakutel õige metsatukani. Eelaare nägi välja nagu tõeline komm! Oma väsinud peanuppudega me muidugi suurt midagi aru ei saanud, pildistasime aga kõik üles ning lahkusime nõututena sääseparadiisist. Kodus, pärast jäätisega turgutamist, tulid kamba peale varasemad teadmised ja oskused meelde ning lõppaarde koordinaadid paljastusid! Varahommikul kohe vutt-vutt mõmmidele külla ja logitud! Suur-suur aitäh!

 3 

Üks osa sõltuvusest on kõik logid, ka veidi häbenema panevad, kirja panna. Detsembris lahendasime eelpunkti mõistatusliku asukoha edukalt ära ning täna (lõpuks!) oli aeg ka koha peale minna kaema. Taaskord saime tõdeda, et google maps oma detailide vähesuse tõttu teeb geopeitumise kordades huvitavamaks kui korraliku GPSi kasutamine. Parkimiskoha leidsime üpris edukalt (GPSi ignoreerides) ning kerge jalutskäik võis alata. Algus läks väga sujuvalt, kui välja jätta, et me läksime veidi vales suunas. Suund korrigeeritud ning meel rõõmus. Aare ~150 meetri kaugusel, aga ees on padrik. Mis teevad kaks väikese aruga karu? Otse padrikusse. Miks otsida mõistlikku teed, kui on võimalus otse minna. Etteruttavalt olgu öeldud, et aarde juurest tagasi tulime ~10 korda kiiremini.

Igatahes, teekond oli parajalt keerukas, sest kõigepealt tuli üle kraavi saada. Ei olnud hullu, kivid aitasid ning edukalt vaarikate vahele möllama. ~50 meetrit aardest jõudsime aga "kaka-kraavini". Nimetus tuli selle haisust ning tumedast värvusest. Liinal vist veel värskelt meeles Kurna Oja 2, sest ta tahtis ümber keerata. Aga, teisel pool kraavi ju aare. Peab minema edasi! Egas midagi. Tokk tasakaalu hoidmiseks ning kiibakat "silda" pidi üle. Njah, üle sain küll, aga kui oli aeg teisel pool kraavipervele astuda, vajusin pahkluuni ühe jalaga sisse. Jalg tuli kenasti välja, aga kets jäi mutta kinni. Üritades päästa, mis päästa annab, suutsin ka teise jala mutta kinni astuda. Lõpuks kuivale maale jõudes olid mul jalas ainult määrdunud sokid. Ketsid sain ka lõpuks kätte ning edasi juba sokkides. Liina oli minu ebaõnnestumisest õppinud ning tuli puhtalt üle kraavi. Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui GPS Liinale anda, kes eelaarde lihtsalt leidis ning lõpuks sealt miskit välja luges.

Läksime ka potentsiaalset (lõpuks peitjaga konsulteerides selgus, et valet kohta) kohta vaatamas, kus parmud tahtsid Liina elusast peast nahka pista. Selle eest mina sain rahus kõndida ning ei kiusanud mind ükski putukas.

Peab kindlasti ära mainima, et aare meeldib meile endiselt, mis siis, et me seda üles pole veel leidnud :)

 1 

Olime suhteliselt lootust kaotanud, sest mõõdetud koordinaatidel aaret polnud, ka lähemal ümbruses polnud. Mõtlesin juba geokõne teha kellelegi, aga siis Meeli leidis. Tülikas oli ligipääseda, sest tee oli sopane. Aarde teostus oli lahe ja kunsti pärane.

Numbrid tulid kiiresti, vahepunktis oli palju nõutust aga sai hakkama. Lõpppunktiga läks arvatult kauem- rattaga tuli pikem ring kui algselt plaanitud. Aga muidu oli kõik ilus, Tänud.

Leidsime vaheaarde üles, kodust 1km kaugusel, aga ei saanud lõppkoordinaate kätte :(

 2 

Meie teekond kahe karu koopani. Siis kui karud magavad talveund (kes teab, kas magavad, aga lastele nii õpetatakse), pusisime meie kahe karu mõistatust. Igati vahva lugu, võttis vaeva, aga tulemus oli seda väärt. Kiitus peitjale! Lisaks soovitasime seda toredat jõululugu ka teistele, kes vähegi huvi tundsid. Edasi tuli vist meie talveuni, sest karude ärkamisest on juba mitu kuud möödas, aga meil alles karudel külaskäimata. Püüdlikult otsisime sobivat külastusaega. Karudele oleks sobinud ju varemgi, meie olime need, kes ajahädas. Sobiv aeg leitud, läbi häda ka õige rajaots avastatud, hakkasime astuma. Ohhoo, need karud on suveks vist džunglisse kolinud :) Hea fantaasia korral võis selles džunglis ettekujutada põõsa taga varitsevaid triibulisi tiigreid, laisalt paterdama mõned krokodillid, kõrgustesse tiirutama raisakotkad. Nii et rikkalik loomaaed, aga mitte kuidagi ei kangastunud silme ette karud. Rajasime oma rada, pusisime ja selle kohapeal, kus laisk läheb ringi, tegime meiegi selle ringi. Siis veel natuke astumist ja asusime purdeid valima. Margus sai kõikuvama. Kõrvalt vaadates oli nii, et mida kaugemale ta jõudis, seda rohkem külje peale kõrvalekalle oli. Ei tundunud väga kutsuv, otsisin endale hoopis kindlama ja stabiilsema variandi. Õnneks oli purrete valik lai nagu supermarketi kaubavalik. Ja lõpuks jõudsimegi kohale, karud nähtud, tegu tehtud. Suured tänud autorile! Täiesti mõistetav, miks aarde loojale kuuluvad geopeituse tunnustused kunsti vallast :)

Esimene pool sai juba mõni aeg tagasi suurema kambaga leitud, aga seltskond ei jaksanud siis enam edasi otsida. Täna sai siis vormistatud.

 1 

Eelaare sai täna leitud. Esialgu vaatasin nõutult ja siis sain nägijaks. Kuna tundus, et edasiminek on üpris keeruline, siis otsustasin pigem minna suurema ringiga. Kuid kahjuks selgus, et tänane vaba aeg sai otsa ja nii ta siis järgmist korda ootama jääb. Siiani on kõik meeldinud selle aarde juures :)

 2 

Vahepunktis viibisin teist korda, esimesel korral ei saanud muffigi aru, kodus sain aga juba natukene rohkem nägijaks aga mitte piisavalt. Teadsin, et ilmselt oleks mõistlik abivägi kaasa võtta. Seekord saime väheke targemaks aga siiski suutsime infot valesti tõlgendada ning lõpetasime kuskil kuhu need kaks karu polnud ammugist astunud. Otsisime ja otsisime, kuniks peitja kinnitas, et koht on vale ning saime südamerahus lahkuda enne kui täiesti pimedaks läks. Kaks karu - nii kergelt te ei pääse!

Carolysil oli eelaarde koht juba teada. Läksin vaatasin siis oma pilguga ka üle. Saime andmed, aga midagi teha nendega ei osanud. Proovisime ühte varianti, aga see oli vale. Proovime nüüd kodus asja välja mõelda

 1 

Selle aarde leidmiseks kulus siis ei rohkem ega vähem kui kolm päeva. Kunagi sai lahendatud vahepunkti asukoht. Eile sai seal ära käidud ja vajalik tuvastatud aga kahjuks sai geopeituse aeg otsa. Täna sai siis esimese asjana ettevõetud. Mõniteist minutit otsinguid ja karukoobas sai leitud. Tänud peitjale vahva mõistatuse eest!

 5 

Selle ägeda ja suure hoolega tehtud videomõistatuse lahendasime juba avaldamisele järgnenud päeval. Natuke sai ikka pusitud selle kallal, päris esimese vaatamise korraga kõik selgeks ei saanud. Nüüd täna otsustasime selle vahepunkti üle vaadata ja kes teab, võib-olla ka lõpp-punkti jõuda.

Vahepunkti leidsime suht kiirelt üles, aga see, mis meid seal ees ootas, see oli juba järgmine positiivne üllatus. Ma lihtsalt ei kujuta ette, mis moodi ja kui kaua A ja tunk seda suurepärast meistriteost tegid! Ja me pole veel lõpp-punkti jõudnudki!

Aga kui nüüd lõpp-punkti koordinaatidest rääkida, siis nende tuletamises me kuigi kindlalt ennast ei tunne. Kui oleks kasvõi geokontroll… Igatahes, kuna saadud punkt tundus üsna raskelt ligipääsetav olema, siis seekord jäi oletatavasse lõpp-punkti minemata. Eks vaatab, ehk mõni teine kord on soodsamad tingimused.

Au ja kiitus tegijatele! Isegi ilma lõpp-punkti nägemata on see aare aasta aarde vääriline. Tänud!

 2 

Minu nägu mülkaga ei kohtunud. Jalad ka märjaks ei saanud, kuigi kiusatus oli. Sest noh, ometi oli ta ju nii lähedal ja samas ka ikka väga kaugel. Kokkuvõttes oli tore seiklus värskes õhus ja hästi teostatud aare.

 4 

Mulle meeldis. Eriti meeldis mulle, kuidas ma pärast leidu üle kraavi ronides nägu ees mülkasse kukkusin. Tänud!

 3 

Kõht Babybackis pilgeni söödud oligi hea üks väike jalutuskäik teha. Koordinaadid saime juba detsembris, kohe mitu korda saime, nii äge asi tehtud!
Jalutasime siis mööda kena rada kohale ning saime teist korda vaimustuda, nii lahe! :) Eelaare oli täitsa korras. Veidi võttis aega enne, kui midagi nägime, siis saadud koordinaadid kähku gepsu ja minekut. Leidsime ühe metsasihi, mida mööda me jää peal püsti püsides koperdasime ning nulli poole tuiasime. Nullis oli tore mets, täpselt selline karutagumik, kus karu magada võiks. :) Mida polnud, see oli aare. Tükk aega otsisime, siis tegime geokõne speedyle, kes meie silmad avas. :D Väga piinlik lugu, selgus, et olime asju valesti tõlgendanud. Õnneks ei olnud õige koht ka väga kaugel, saime kevad-talvises metsas veel jalutada. Lõpuks ka aardeni. Tehtud! Aitäh peitjale, väga nunnu aare ning meil jagus seiklust täie raha eest!

Teatan, et käisin teist korda vahepunktis ja sain uusi andmeid.

 1 

Väike tähelepanek, et kasutatud materjalid ei ole külmaga eriti vastupidavad. Vahepunktis juba ongi "zip" ära tulnud. Niiskete ilmadega võib see abivahendile saatuslikuks saada.

 1 

Kena mõistatus ja ka kohapeal korralik teostus. Tea kas üksi oleksingi kõik vajaliku kätte leidnud, aga mitu silmapaari aitas nii alguses kui vahepunktis. Täna mõne miinusega ja vähese lumega olid rajad kenasti läbitavad. EVEJ

 1 

Kuna olen rumal ja saamatu mõistatusaarete lahendaja, siis külastasin esimest vahepunkti kaks korda. Esimene kord sain sealt numbrid ja läksin metsaalla tuhnima aga aaret ei leidnud. Järgmine nüüd läksin taas vahepunkti ja kontrollisin numbrid üle - taas näitasid samasse kohta. Eks läbikukkunud geopeituri vanasõna ju ütle, et vales kohas korduval ja hoolsalt otsimine ei välista aarde leidmist. Nii ka seekord oli. Otsisin ja ei leidnud, siis mõtlesin vahepunktist saadud info üle järele, marssisin teise kohta ja võtsin aarde välja. Mis mõistatust puudutab, siis tegelikult kahte numbrit ei näinud ma ka nüüd, kui väikese geopommitamise järele rohelise tule sain. Teostus on aga superluks, kiitused ja ovatsioonid peitjale!

 1 

Väga äge aare taas, algusest lõpuni. Lisaks oli imeilus talve ilm. Lähenesime aardele ilmselt küll kaugemast küljest, kuid kohale jõudsime. Vahepunktis andsime peaaegu alla, kuid õnneks märkas mu terane silm vajalikku informatsiooni. Tänud peitjale

Leitud Kaspariga

 2 

Esimese punkti jaoks olev info oli mul peaaegu kõik olemas, aga natuke oli veel puudu. Sellel ajal kui mina trenni tegin suutsid Raul ja Nelli viimase puuduva osa leida ning õhtune plaan oli paigas. 21:20 korjati mind peale ja läksime esimest punkti avastama. Parkisime auto kõige lähemasse kohta, kus teadsime ning hakkasime sammuma. Alguses mööda rada kuid ükshetk oli vaja suunda muuta. GPS näitas, et peaks minema rada aga ei paistnud küll. Kõikjal oli mõnus kohev lumevaip. Egas midagi, hakkasime rada tegema. Õnneks ei olnud seda palju vaja teha ning peagi olime vahepunktis abivahend näpus. Kõik üksteisele nõutult otsa vaatamas. Vaatasime ja uurisime. Igasuguseid huvitavaid teooriaid tekkis. Mitte küll palju aga mõned siiski :) Lõpuks suutis seltskonna ainus naisterahvas leida vajaliku info. Kiired tehted ja rehkendused ning uued koordinaadid sisse- ah et nii siis. Egas midagi, mööda oma jäljerada tagasi ning järgmisse punkti. Seal saime teha korraliku jalutuskäigu, õhkõrn mootorsaani jälg ees. Seegi pööras enne lõppu ära. Tatsasime lõppu ning GPS justkui jooksis kokku. Nool ei liigu ei edasi ega tagasi. Endal oli niigi väike närv lahenduse suhtes, äkki läks midagi eelmises punktis valesti... Õnneks mitte, sest abivahendid on asjalikud :) Aare paljastas end kenasti. Jätsime ühe magneti, karp tundus tühja võitu. Tagasi läks kiiremini nagu alati. Täname peitjat väga toreda teostuse ja aarde eest! Saime väga mõnusa õhtuse jalutuskäigu-matka. Karusid ja põtru ei kohanud, aga põdrajälgi nägime! Koju jõudsin 00:22. Selline paras õhtune retk. Aitäh :)

 1 

Leitud. Aitähh!

 1 

Ilma lumeta ei ole see karuvärk ikka õige. Täpselt sama lugu, mis eelmistel külalistel. Alustasime lumega, täitsa mõnus oli. Nüüd vormistades oli tunne nagu oleksime pilkases pimedas oktoobrikuu õhtus seda koobast külastanud. Hea, et jalad kuivaks jäid :) Tänud peitjale mõnusa aarde eest!

 1 

Kiirelt teeb meie loodus ikka pöördeid küll - nädal tagasi sumpasime esimesse punkti läbi koheva lume, krõbe külm nina näpistamas. Täna rohetas suusaradade asemel muru, karu kodu ümber lainetas ja karu ise oli hoopiski pesast välja roninud - nii nukralt tühi tundus see aardekarp. Pisike karu oli tegelikult alles ja viimase kommi ma võtsin ka endale, mine tea, kellele see ninna jääb. Suur tänu laheda multika eest!

 1 

Tore mõistatus lõi ausaltöeldes kohe pahviks. Pusisime ka seda kaks päeva, kuna lõpus oli minu jaoks väike konks. Väga mõnus ja proff teostus. Teekond esimesse punkti oli ka igati nauditav, nägin biojäätmete omapärast kasutusviisi ja jõudsin kena rada pidi Shreki valdustesse. Pimesikku ei pidanud eriti mängima sest sai jälgi vaadata. Teostus oli jällegi super, nautimiseks-arusaamiseks kulus 5 min. Kahjuks selgus et viinamarjad on ikkagi hapud ja kalapüügivarustus puudulik. Tagasi jalutades sai vist järgmistele otsijatele piparkooke ja head uut jagatud. Minusugusele laiskvorstile ruineeriva ringi lõpus valmistusin end ette karukoopasse sukeldumisega. Siin aga oli vist karudel toss hakanud otsa saama. Vähemalt olid nad normaalse aarde maha jätnud. Suured tänud, parima andvenditeema aarde ja väga nauditava kuntstilise teostuse eest.

 1 

Kui me eile selle aardega algust tegime siis polnud ma veel mõistatusele otsa vaadanud ega teadnud mida oodata. Esimese punkti leidmisega probleeme polnud kuna jäljerada oli ees aga leitust arusaamisega läks aega. Mina hoidsin peidukast leitud asja käes ja Inga uuris taskulambiga. Väljas oli juba pime ja külm, seega lahkusime. Keset pitsa söömist ilmutas lahendus end Ingale aga tagasi enam minema ei hakanud. Õnneks ei jäänud poolik asi sahtlisse vedelema sest täna käisime lõpus ära. Hommikul vaatasin mõisatuse ka üle - väga ilusti tehtud. Loovutasin viimase piparkoogi tervenisti Ingale ja hargnesime eri aarete juurde. Tänud. Selle aardega täitsin oma "advendiseeria" eesmärgi ehk iga detsembri päeva kohta üks aare.

 5 

See aare on süüdi väga veidrate unenägude nägemises. Kui olin mõistatuse algusele pilgu peale heitnud, siis tundus see olevat väärt lahendamist. Igatahes oli lootust sest oma ajudega jagu saada. Loomulikult jäid mõned asjad algselt tähele panemata, kuid ka sellest sai üle. Niisiis vedasin Veiko esimesse punkti lootuses, et kahekesi saab sealt lihtsamalt edasi. Punktis seisime ja põrnitsesime omapärast lahendust koordinaatide saamiseks. Oli küll kohe selge, mida tuleb teha, kuid sain kokku veidra arvu numbreid. Kui pärast 10 minutit oli selge, et seal midagi ei muutu, panime kõik taas kokku ning läksime pizzakohta nõu pidama. Kuna üks üleliigne number mind kohutavalt häiris, helistasin Hannole ja küsisin, kas see peabki nii olema. Hannol oli lõbu laialt ja tähendas, et see viimane pole üldse mingi õige number ja mõelgu ma uuesti kõik läbi. Läks veerand tundi ja pool pizzat kui tekkis mõte, mille kohe ka gepsu lõin. Olin valmis kohe nulli minema, aga pimedus ja taskulambi puudumine pani sellele üritusele käe ette. Terve õhtu kibelesin metsa minema ning öö läbi nägin aardeid unes. Näiteks ühes unenäos nägin, kuidas saabusin esimeste seas mingi uue aarde juurde ja lõpuks oli seal koos oma paarkümmend geopeiturit, sh algaja, miki, alex, isegi iksid. Järgmine unenägu näitas, kuidas aardekonteineriks oli 3 liitrine klaaspurk, mis oli täis välismaa münte. Hommikul oli kindel plaan lõunaajal karusid külastama minna ja Veiko oli nõus kaasa tulema. Marssisime läbi lumise metsa kohale ning kiirelt leidsime ka aarde. Imelikul kombel olin lõpplahendust nähes isegi nagu veidi pettunud - pärast öiseid unenägusid ja algus- ning vahepunkti nähes olid ootused vist veidi kõrgemad. Aga väga vahva aare sellegipoolest. Tänud metsa viimast. Aardest sain viimase piparkoogi. :)

 6 

Nädal tagasi käisime karusid juba poole maa peal vaatamas, aga siis jäi lõpp-punkt meie leiulogita – vaja oli ju ka timix’it teha ja ainult PEAAEGU kõik järgi vaadata :D. Täna, olles vahepeal välja mõelnud mis eelmisel korral tähele panemata võis jääda, tegime uuesti karujahi päeva ning seekord kõik klappis. Lõpp-punktis tuli leid loetud sekunditega natuke üllatavast, kuid väga mugavalt kättesaadavast kohast, panime oma nimed ka ilusasse logiraamatusse kirja ning võtsime autos krõbistamiseks kaasa eelviimase piparkoogi. Mõnus mõistatus oli, peitja(d) on väga muljetavaldava töö teinud koordinaatide peitupanemiseks nii klipi kui vahepunkti juures ja omalt poolt lisasin samuti plussid kõikidele senistele aardesiltidele :). Selliste aaretega on ainult rõõm peitust mängida, aitäh põneva ja teistmoodi ülesehitusega mõistatuse eest, ootan järgmist.

 1 

Mõistatusega hakkasime tegelema üsna kohe, kui see avaldus. Alguses oli hämming, siis hakkas midagi paistma ja järjest selgemalt. Enamuse numbreid saime kätte, paar tükki jäi puudu, aga geokontrolli saime siiski roheliseks. Täna oli siis kord välitööde käes. Esimese punktini saime ilusti ja varsti leidsime ka vajaliku info üles. Edasi nii lihtsalt ei läinud. Lõpp oli nii lähedal ja ometi nii kaugel... Otse ei saanud, eks tuli siis ringiga minna. Väga vahva mõistatus tehtud. Jätsime aardesse ränduri. Aitäh peitjale.

Mõistatusega läks ikka päris pikalt, enne kui lõplikult nägijaks sain. Vahepunktis oli ka algul raskuis, aga kui mõte jooksma hakkas, siis oli edasi juba lihtne, tänud peitjale.

 3 

Mõistatus hakkas esimesena hargnema Hannole, mina vaatasin ja imetlesin ägedat pühadekaarti :) Jalutuskäik esimesse punkti oli kena ja talvine, teise punkti variante tekkis seal aga mitmeid. Ühte käisime vaatamas ja hingasime veel hea hulga värsket õhku, aga seekord polnud meil lotoõnne. Või siis lihtsalt lollid ja pimedad, ütleb tagantjärele tarkus. Õige koht ei jäänud tegelikult kuigi kaugele, aga seekord läks pimedaks ja küllaminek ootas. Küll me tuleme veel, seniks head pühade jätku!

Käisin eelaarde juures, lisasin uue ümbriskonteineri ja ehitasin kapitaalsema peidukoha - loodetavasti püsib nii paremini. Koordinaadid on samad, ka otsimise kohta kehtib endine palve: toimetage tasakesi. Konteineri saab kätte midagi muud liigutamata. Pärast ikka samamoodi tagasi, et kohe silma ei torkaks. Head karujahti!

 1 

Kui aare avaldus lugesin kirjeldust kuni video lingini. Vaatasin video muuseas ära ning jätkasin kirjelduse lugemisega, et kust ma nüüd need koordinaadid saan :) Õnneks sai tasapisi kõik selgemaks ning täiesti selgeks sai asi tegelikult alles pärast seda, kui geokontroll juba roheline oli. Kohale ei viitsinud aga kohe tormata ning kuna Kristjanil oli ka plaanis minna, siis ühendasime jõud. Viimasest leiust oli juba mitu head päeva möödas ja jäljed olid jõudnud juba kaduda. Sellest hoolimata leidsime siiski eelaarde suurema vaevata ning panime kõik vajaliku kirja, peaaegu. Selle viimase tõttu olimegi peagi saadud kohas, küll aga polnud seal aaret. Pärast väikest suunamist loksus kõik aga paika ning logi saigi kirja. Aitäh! Igati vahva asi!

 3 

Avaldamisööl märkasime aaret ruttu. Kohe oli selge, et sinna öösel tormata ei viitsi, isegi kui peaks kiirelt lahenduma. Alguses, telefonis vaadates ei saanudki kohe pihta, teisel korral juba midagi küll. Seejärel, vähe suuremalt ette võttes, toimus veel paar vaatust ja esimene edukas geokontroll saigi tehtud. Millest tulevad need sajad vildakad üritused, jääb selgusetuks. Samuti lugesin kirjeldusest välja, kus kandis karukoobas ise asub. Sestap võis soovitan sildi juba enne otsima minekut lisada - üliväärt värk juba arvutiski.
Täna oli see üks päeva põhieesmärke (lillepoisiks olemise järel ;-). Jalutuskäik eelaardeni oli superilus, mõnusalt talvine allee. Metsa serva on isegi loomasöödukoht püsti pandud. Nullis lugesime imelist pühadekaarti ja kirjeldust, mis levivähesuses polnudki nii hõlbus. Siingi oli esimene hetk segadus ja väärkatsetus kuni Marje ütles, et äkki nii. Muidugi, klappis ideaalselt!
Karukoopani jõudsime hämardudes mööda sama võluvat taliteed, kui eelpunktigi. Aitäh tuleb öelda ATV-mehele, kes enamus karurajast sisse oli sõitnud. Kohe alguses nägin ka päris karukoobast meenutavad kännualust, aga sisse torkima ei läinud. Kand ja varvas olimegi õige karukoopa juures. Gepsu võis 30 meetri peal ära panna. Piilusime koopasuust sisse ja paotasime ust. Nämma! Vinge! Sellist hingega tehtud ja temaatiliselt vinget logiraamatut ei kohta just sageli. Tasub endalgi õppust võtta.
Aardest võtsime elupäästva alkommi ja ülihea mõmmipiparkoogi, sest hommikusest söömaajast oli väga kaua möödas ning väljas juba pime. Samuti haarasin kaasa Kajaliisi jäetud kaks geomünti.
Mõistatus on ülivahva, see passib ideaalselt pühadetervituseks, aitäh Tunk! Eelaare on samuti ülivõrdeid väärt, hingega tehtud värk. Ka lõppaare on talve ja advendiseeriasse meeldivalt sobivalt peidetud. Maitsvatest auhindadest ma parem ei räägigi (neid peagi enam pole ka :-). Asukohad ja aarde kirjeldus ka väga vahvad. Superluks aare, soovitan soojalt! Aplaus ja kiidusõnad A-le ja Eskole! Väga viis. Pluss.

Karutee eelaardeni

Karutee lõppaardeni

Tänan aarde eest.

 8 

Hommikul tõlda oodates lõin arvuti lahti ja uurisin, mis uut on ilmunud. Vaatasin ka neid karusid ja ei saanud kuidagi aru, mis loogikaga on saadud juba nii palju rohelisi :). Viskasin pirukad ahju ja uurisin edasi. Varsti kires kukk, see oli märguandeks ,et pirukad peaks valmis olema. Oih , ma olin nii süvenenud uurimistöösse, et ilma linnukeseta oleks pirukad söestunud. Pirukad jahtuma ja uuesti ninapidi arvutisse. Ja siis kõlas tõlla kutsuv kellakaja. Lõin arvutikaane kinni ja haarasin pirukad kaenlasse, pikk päev ootas ees. Kui tõllal hobustevahetus tehti siis saime juba Kajaga kahekesi neid karusid uurida. Kutsarid ainult muhelesid meie vadina peale kui kuskilt midagi arvasime nägevat. No kui näha on vaja siis näed ju ka sealt kus seda üldse pole ja selget asja es näe kohe mitte. Lõpuks kõlas tõllas YES ja asi jäi oma aega ootama. Kroonika siinkohal katkeb teatud tundideks, et taas jätkuda juba pimedas.

On pime, peitja soovituse kohaselt veame jalga kummikud ja asume teele. Ehee, hoopis jääle :D. Ja keegi rääkis enne, et tõllas on igaühele olemas jäänaelad. No tõe huvides meenusid need naelad küll alles siis kui olime juba teatud maa ära kõndinud-liuelnud. Georaja ots hakkas silma ja nii me sinna kohale koperdasime. Mingi hetk hakkas ka oletatav peidik silma, natike liimist lahti kuid nüüdseks kõik korras juba. Uurisime veidi seda imevigurit ja suundusime aarde poole. Väga vahva oli seal niiviisi poolpimedas astuda, olin ma ju oma taskulambi koju jätnud, nii tuli loota kaaslaste headusele ja tuleb tunnistada, et nad olid väga hoolivad, valgustasid mu teed ja me jõudsime kadudeta kohale karu koopasse. Õnneks karu magas ( norinat oli kuulda ), hiilisime ligi ja kirjutasime külalisteraamatusse nimed sisse. Pühadele mõeldes jätsime järgmistele veidi külakosti , märke ja 2xGC. Pirukad?...ehee need sõime enne seda aaret ära , sain mõnusa naeruteraapia neid mugides :D. Võtsime väikse karu kaissu ja tatsasime vaikselt tõlla juurde tagasi.

Igati muheda asjaga on peitja hakkama saanud, kiidan teostust ja palun veel. Selliseid asju on tore otsida :D!

kahe karu tervitus :)

 2 

Niiiii lahedalt kokku pandud mõistatus! Ausõna, ma vaatasin täna niisama vaatamise pärast ka veel seda youtube klippi, mis siis, et koordinaadid juba käes… Vahepunkti teostus on ka lihtsalt super... Kahtlemata mu lemmik-advendikas, mis siis et karud ise täna leidmata jäid – saabki toredat asja mitu korda külastada :).

 4 

Eelaare hooldatud kell 18:30, tänud Hannesele info eest. Sellega on hetkel kõik korras. Ümbriskonteiner oli kahjuks vigastatud (ilmselt valede avamisvõtete tõttu) ja kuulub lähiajal väljavahetamisele, et garanteerida sisu ilmastikukindlust. Ka peidukohta oli tublisti tuuseldatud, palun ikka hellemalt tegutseda. Mitte midagi lahti kangutada pole üldse vaja, aardekonteiner tuleb kergesti välja kui õigest suunast tõmmata - ainsaks võimalikuks erandiks on kinni jäätumine. Lahkudes veenduge, et maskeering oleks piisav ja püsiv, kujunev geomaantee võib sinna ka mugusid ligi meelitada.

 7 

Esimene mõte: Ja siis? See mingi ulme Kosmos!
Teine mõte: Oot, siin peab midagi olema!
Kolmas mõte: Kle, aga vaata seda! Ja seda!
Ning siis jätkus seda kädistamist tagaistmel oma saja kilomeetri jagu, kuni kõlas võidukas YES!
Välitöödel nähtu võttis esialgu veidi kukalt sügama, kuid see-eest oli lõpp kohe õite magus.
Selle hooaja, seni avaldatutest, Advendiseeria parim pärl!. Ühtlasi ka AA-2014 kandidaat. See peitja Jõuluvana ees häbitundega seisma ei pea. Kiidame tegijat!

 1 

Aare väärib oma nime täieka ja kui geps oli rahunenud siis oli leid kiire.

EV: J:2XTB

Tänud juhatamast :)

 3 

Plaan tänaseks oli hoopis teine, ja tollest plaanist lähtudes ma Madist-Liisi rivistasingi. Aga Mammu sünnipäev kestis eeldatust pikemalt ja nii tuligi plaan ringi teha, et suurem tükk aega parajaks saaks. Niisiis, karud.

Öösel oli täitsa lõbus, kui neid anti. Vahtisin seda tervitust ja itsitasin natuke, siis hakkasid numbrid jooksma ja ühtäkki oligi joru koos ja kontroll roheline. Kolmas vist, kui õigesti mäletan. Siis narrisin veel välitöölisi natsa ja kobisin ära magama, öösel sellises mesikäpametsas ju ei käida, karu kah inimene, tahab magada.

Esimene punkt tuli kiiresti. Pisi-Liisi kihutas ees ja meil jäi üle ainult järgi lontsida ja asi peidust välja võtta. PEITJA, VÕTA OMA LIIM LIGI JA MINE VAATA KA SEDA ASJA, natuke servast juba narmendab. Vajalised numbrid sain ka kätte, aga tark tööriist taskus oli külmast natsa kohmetund, seal tuli ikka hoolega sebida. Lõpus kõige hullem poldki, tahtnuks kummikut, aga saapaga sai ka. Kolmas logi kirja kell 13.45 paiku, säilinuist suurim piparkook ja kaks putukat taskusse ja tagasi. Liisi oli piparkoogi eest väga tänulik, nosis teist tasakesi ja mõnules. Täitsa muhe asi välja mõelnud - me täname!

Copy-paste Aixi logi teisest osast.

 4 

Juba öösel sai seda mõistatust käsitletud, kuid tulemusteta. Ei teagi milles asi kas klaasikesest veinist või väsimusest. Hommikune olukord oli tunduvalt paljulubavam. Geikontroll näitas rohelist tuld, tuli suunduda välitöödele. Nullis tegutsesin hiirvaikselt, ei tahtnud kuidagi magavat karu ülesse ajada. Vajalikud andmed olemas proovisin otse, aga noh uhketes linna käimades oli asi lootusetu. Kuna kant tuttav, tuli teha väike ring sisse. Kõik nagu klappis. Tundus, et isegi Liisi väikesed jalajälejed kraavi ääres andsid mulle selget märki, et olen jõudnud õigesse kohta. Patseerisin ligi tunnikese ringi, kontrollisin veel kord andmeid, raskusastet, aarde suurust aga võta näpust. Ja siis see saabus...minu murdumise hetk...külmast siniseks muutunud varbad ning tatine nina sundisid mind lahkuma. Ja olgem ausad nii värske aarde puhul ning tunni aja jooksul mitte ühtegi geokolleegi...ilmselt siiski vale koht. Aga tänud sellegi poolest meeldiva jalutuskäigu eest.

 4 

Tere, mina olen Mai ning mul on oht sõltlaseks saada (ning mis hullem, Liina endaga musta auku kaasa vedada). Kõik tuleb ausalt hingelt ära rääkida, sest ainus võimalus probleemiga tegeleda, on tunnistada, et sõltuvusel on kandepinda oi kui palju :)
Niisiis, nii 23.00 paiku õhtul hakkan mina jaurama, et und ei ole ja tahaks aardeid otsida. Viisingi Liina nii kaugele, et ta andis käsu kätte, et valigu ma aarded välja ning 15 minutit hiljem olime Tallinna aardeid kiusamas. Lähenes südaöö ning ma hakkasin Liinale meelde tuletama, et ta peab nüüd hakkama GP lehte kontrollima, sest me niikuinii üleval ja stardivalmis. Lõpuks pärast pikka ootamist tuligi uus aare ning oh seda õnnetust kui nägime, et mõistatus. Sellele vaatamata hakkasime mõlemad oma telefonis vastuse kallal pusima ning pärast kümmet minutit olid pooled numbrid käes. Otsustasime, et päris huupi ei hakka ka öösel ringi sõitma ning võtsime suuna koju. Hing aga ei andnud rahu ning kodus jätkasime koodimurdmist ning saime peaaegu kõik numbrid kätte. Olles üpris rahul endaga, kerisime nii kella kahe paiku magama.
Täna hakkas kadeduseussike hinges kriipima, et teised said õige vastuse kätte ning hakkasingi geokontrolli jõuga roheliseks toksima. Aega võttis, aga sain ka viimase numbri õigeks. Nüüd tuleb edasi vaid Liinat veenda, et peaks väikese jalutuskäigu varsti ette võtma :)
Väga mõnus mõistatus, täname!

 10 

Jälle õnnestus omale nö "metsaluba" kaubelda ja eeldasime, et tunk peidab oma värgi Viimsisse. Positsiooniks sai Pirita Selveri parkla. Kui aare avaldus, logisin mina parasjagu Kochi kabeli aaret, seal sai siis kiiruga autosse videot vahtima. Tore video, aga lõpuks hakkas see muusika juba üsna närvidele, kui lahendust ikka ei leia ja ei leia... Lõpuks asusime lihtsalt teele, mina siis üritasin seda lahendust kuskilt välja imeda. Lõpuks heitis Madis asjale pilgu peale ja sai kohe lahenduse. Mina üritasin siis terve ülejäänud tee seda välja nuputada, aga mis seal's ikka. Jõudsime omadega valesse kohta ja asusime mõnekilomeetrisele jalutuskäigule. Esimese paarisaja meetri järel avastas Madis, et kummikud jäid autosse. Mina siis muidugi kasutasin juhust ja suunasin ta rooli. Ukerdasime natuke ja jõudsime teise kohta, kus juba üks auto seisis. Metsast leidsimegi Miki. Ühiste jõududega saime mingi punkti paika ja mina mõtlesin, et no miks siis mitte otse. Üks samm ja jalg märg. Teised vaatasid ja mõtlesid ja... Ah ei, tee jätkus Miki neljarattalises. Lõpp läks juba ruttu, mina sain taaskord oma imelist ojaületust katsetada. FTF(kell pool 3) piparkoogi andsime Mikile. Tagasiteel tuli rämpsuisu ja nii meie kaheautone kolonn burksikioski suunduski. Taaskord üks tore öine seiklus. Aitäh!

Öine söögipaus

 4 

STF kell 10:55. Kui öösel aare avaldus, hakkasin kohe kodus asja uurima. Esialgu ei saanud arugi, mida vaja teha. Natuke veel vaatamist ning oligi asi selge. Veidi aja pärast oli ka mul koordinaat koos - sain geokontrollis teisena rohelise. Aga kuna kaugus liiga suur, siis muidugi ei hakanud öösel sinna sõitma. Hommikul sõitsin Priiduga asja kaema. Jalutuskäik osutus päris mõnusaks. Vahepunktis oli natuke nuputamist. Tekkis üks idee. Hakkasime juba lahkuma, kui mul tuli veel parem idee, mis tõeks osutus. Teel aardeni oli taas mõnus jalutuskäik (öösel polekski vast nii vahva?). Pääsesime täitsa kuiva jalaga. Olime muidugi valmis, et Liis ja Madis on FTF-i juba öösel hõivanud. Aarde leidsime kolm minutit enne Madise logi üles tulekut. Saime siis teada, et ka Miki oli entusiastlikult öösel kondamas käinud. Hõivasime siis STF-i. Tänud peitjale vahva aarde eest! Sellega on tõsiselt vaeva nähtud! Teostus vahva! Hmm...tulevikku vaadates... no ja miks ka mitte suvel jõuluaaret otsida! Loodetavasti aare jääb püsima mitte ainult jõuluhooajaks!

 10 

Tegevuspaik Pirita. Kella 12 ajal Märti online pole, otsime lähedal olevaid aardeid. Oleme just Ringraja aarde logimise juures, kui Märt online tuleb. Kiire kiire, leekidega auto poole tagasi, Liis paneb joostes ajama, ma pika sammuga järgi. Vaikus. Aaret ikka pole. Märt on üldse kadunud. Läheb siis järgmine aare loosi - Koch'i kabel. Liis paneb logi kirja ning jälle Märt sees. Aare üleval. Video - hmm. Okei, vaatame. Aa, kaval värk. Läks siiski päris kaua aega, enne kui koordinaadi teada saime. Umbkaudne piirkond teada, antakse käsk sõita. Kuhu? Ma ei tea, sinna kuskile. Aga täpsemalt? Ei tea. Hmm. Natuke puiklesin vastu ja üritasime ikka puuduolevaid numbreid teada saada. Hakkasin siiski sõitma ja lootsime tee peal saada. Pädev vihje kaaspeiturilt, kuid ikka ei leia neid numbreid. Kuulasin vihje ära ja korra siis vaatasin ning ütlesin Liisile, et proovi nende numbritega. Bingo! Esimese hooga sai auto kuskile mujale jäetud ning mitmekilomeetrine jalutuskäik oleks garanteeritud olnud. Mõnesaja meetri järgi saime siiski aru, et mõistlik on teiselt poolt läheneda ja autoga edasi minna. Mõeldud, tehtud. Natukese aja pärast olime geoparklas ning üks auto juba ees. Metsa, sinna need väärtuslikud minutid läksid. Jõudsime juba sündmuskoha lähedale, kui märkasin taskulampi võsas. Hüüdsin hei ning hääle järgi tundus, nagu oleks Paavo seal olnud. Küsija aga vastas, et on Erko. Hmm. Et siis pilditibi ei tundnud ükspäev ära, proovite teisi nimesid mulle ette sööta ja ma jälle ei tunne ära? :D Hüüdjaks oli tegelikult Miki, kes oli seal numbreid kätte saamas. Kamba peale saimegi adekvaatse info ning asusime seda kontrollima. Miki targad vahendid aitasid ning seejärel kaks sammu ning Liisil vesi üle kummiku. Okei, siit ei saa. Kui nii ei saa, siis tuleb nii teha. Tehtud ning olimegi mõne aja pärast aarde juures. Mina sain enda talvesaapaga täitsa kuiva jalaga õnneks. FTF sai kirja pandud kell 2:30. Mõtlesime, kas võtame FTF-i auhinnale lisaks ka STF-i ja TTF-i auhinnad, kuna kolmekesi olime, kuid jätsime selle rõõmu siiski järgmistele. Pärast aaret toitusime 3 ajal veel kolmekesi Staabis ning seejärel läksime Liisiga veel Hr Palangu tungival nõudmisel minu Tiskre oja aaret kontrollima (ning nagu selgus ka taastama). Aitäh, sõltlased jäid seiklusega väga rahule! Elu on ikka seiklus!