Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mõned aastad tagasi valmis Tartus Turusild, mille kaudu saavad Annelinna inimesed mugavalt turule, bussijaama ja mujalegi kesklinna jalutada. Tartu linnapea oli siis Andrus Ansip, mistõttu silda mõnikord ka Ansipi purdeks kutsutakse. Silla keskel ilutseb ka hiiglaslik A-täht, mille külge sillaplaat riputatud on. Aare on peidetud osana 2014. aasta advendiseeriast 8. detsembri aardena.
Aare asub koordinaatidel N58° 22,ABC' E26° 44,DEFG'
A=tähtede arv silla projekteerija eesnimes
B=silla ehitusaasta numbrite korrutis
C=tähtede arv silla projekteerija perekonnanimes
D=prügikastide arv silla allavoolu jäävas küljes jõe kohal
E=tähtede arv tuulelipu autori perekonnanimes
F=tuulelipul olevate numbrite summa
G=jõkke toetuva sillasamba risttahukakujuliste sektsioonide arv
Kõik vajalikud arvud on kohapealt leitavad.
Muguoht on seal suur, ärge siis oma tegevusega liigseid kahtlusi äratage :)
Ärge häbenege ka oma mitteleide kirja panna, siis tean asja üle kontrollida.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Konteiner | Lõpp-punkt | Geokontroll 202/612 |
Aarde sildid: soovitan (39), lahe_teostus (37), 2014_aasta_aarde_kandidaat (14), muguoht (5), välimõistatus (2), lumega_leitav (2), advendiseeria_2014 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5HHGK
Logiteadete statistika: 205 (83,3%) 41 7 3 2 0 0 Kokku: 258
Käisime öösel uudistamas ning sai too hetk õigest kohast otsitud, aga julgusest ja tugevusest jäi tol momendil väheks, ei tahtnud ju silda teiste jalge alt ära tõmmata. Tulin siis teise sõbrannaga päeval tagasi, sest sain geosõbralt kinnitust, et oli täitsa õige tee, aga pean rohkem kavalust kasutama. Proovisin siis kõikidest suundadest konteinerile läheneda, aga vot ei tule. Lasin siis sõbrannal proovida ja kordamööda lasime seal minna, väikeste pausidega, sest vahepeal oli mugusid liikvel ning siis nautisime lihtsalt vaadet. Kuna mul see kõrgusekartuse pisik ikka sees on, siis pakkusin, et sõbranna võtaks mantli seljast, kuna siis ju rohkem painduvust ja reaalselt kohe kui mantel seljast sai, siis nagu võluväel avanes ka konteiner meile. Tänud, Leiutaja, sest ausõna, ilma geopeituseta ei tegeleks ju ometigi silladetailide läbi katsumisega öösel ja päeval, mitte just kõige turvalisema nurga alt! :)
Seda aaret sai esimest korda otsimas käidud pea kolm aastat tagasi verivärske tartlasena. Vaheeal on minu geopeiturlus veidi soiku jäänud, aga nüüd asusin seda taaselustama. Peale ühte tulutut soolokülastust kutsusin lõpuks sõbrad kampa ja haarasin abivahendi kaenlasse. Peale kõigi Emajõe sääskede toiduga varustamist, juba peaaegu alla andmist ja sörgitiire sinna- ja sealepoole silda tuvastasime lõpuks õige objekti ja saime selle ka rohkete jõu- ja ilunumbrite abil kätte. Vägev värk, aitäh!
Eile sattusin jõe äärde särjepüüdjaid kiibitsema. Tuli meelde, et kohe paari meetri kaugusel peaks olema mingi aardeke. Mõtlesin et proovin siis lihtsalt pilguga kaeda, et kas asjale on võimalik kaugvaatluse teel selgust saada. Ja siis hakkas järsku see laegas minuga kõnelema. Ja ei olnud see kõne teps mitte deialoog - täiega monoloog. Ja mis eripärasel, ümbritsevate voblasööjate hallist vadast erineval toonil ta veel minuga kõneles. Hoiatas see laegas mind siiski, et ma teda kohe näppima ei läheks - no ei saa särjesikutajad teps mitte aru kui ma järsku keset kõige põnevamat tirimist silda lähen kallistama. Lubasin laekale helde suuga, et hommikul vara enne kalamehi juba tagasi olla ja see viimane kallistus ära teha. No nii ma siis tegingi.
Tänud väga omapärase laeka eest.
Oijah, tulin lõpuks seda lahendama, lahendamine ei tulnud välja, sest tuulelipul pole ju numbreid. Läksin lihtsalt nulli vaatama, miski jäi justkui silma, oma pikkade kätega katsudes miski liikus ja jäigi aare kätte. Väga üllatav ja äge konteiner. Kuid aardekirjeldus/tüüp on segadust tekitav ja selle võiks korda teha/üle vaadata.
Kenasti peidetud. Aga minu jaoks oli maastik siiski nii palli võrra kõrgem.
Tänan peitmast.
Ammu juba mõtlesin kuna ma sinna jõuan. Täna peale kooli tulin logima. Tänan Tanelit!
Huh, võttis alles aega! Ülituus konteiner. Paraku oli logiraamat puudu, jätsime hädapärase asenduse. Aitäh!
Sai seda otsida päris pikalt üksinda. Õnneks Kristel teadis hästi kus aare asub ning andis ka vihje. Edasi läks lihtsamalt ja sai aarde ühes tükis kätte. Aare logitud. Aitäh peitjale!
Kõik tähed Peale F-i sain kätte. Ei õnnestunud tuulelipu numbreid näha/leida. Ehk järgmine kord on rohkem õnne
Tegelikult oli meie tiimide Tartu kesklinnas kokkusaamine juba varakult kokkulepitud,vaid aeg oli paika panemata ja pidi selguma tuuri käigus.Pisikese "sündmuse" raames tekkinud sünergia koosmõjul panime aga nimed kirja :) Tiba veel geokogemuste vahetamist ja soovisime kaasmängijatele edukat aardetuuri jätku.
Igati tore ja meeleolukas kohtumine!
Peale viimast katset, mis hõlmas erinevat akrobaatikat ning üle tunni ajast pingutust, oli lausa veidi piinlik vaadata kuidas teised said alla 5 minutiga hakkama. Haamer ja tangid juba on geokotis, sain veel ühe hea abivahendi idee juurde, millest kindlasti tulevikus abi on. Peale logimist sai veel veidi jutustatud ning lahku mindud edasisi aardeid külastama. Aitäh!
Eelmine kord olime siin pimedas. Otsisime pikalt ja lõpuks ka arvasime, et tuvastasime õige asja. Seekord valges saime aru, et meil oli õigus, aga no endiselt oli julgust puudu ja ootasime teiste peiturite abi. Neil käis see asi õige lihtsalt, aga isegi korduvalt sirutuse demonstreerimine ei tekitanud minus tahtmist seda järgi proovida. Ma ronin meelsamini truupi. Oli tore teistega korraks kohtuda ning tsipa juttu ajada. Aarde eest aitäh!
Ei saanud hakkama. Segajaid ei olnud ühtegi vaid ise olime hädapätakad.
Aarde asukoht oli juba varem välja arvutatud, aga tookordse muguderohkuse tõttu me pikemalt otsima ei hakanud. Täna sai väheke võimeldud ja nimed ka kirja pandud. Aitäh mõistatuse ja aarde eest!
Hilisõhtul krõbedamat sorti miinuskraadiga ilma tõttu oli plats mugudest üsna puhas ja sai potensiaalseid aardekohti inspekteerida. Aardekonteiner leitud, aitas selle kätte saada kaaslane, kellel olid selleks paremad füüsilised eeldused kui mul. Tänud peitjale.
Mõistatuse ühele küsimusele vastata ei suutnud, aga see ei takistanud leidu. Ja ma tahaks kuulda, kas peitja isegi sellele küsimusele vastust teab. Aga konteiner on vinge! Pidin lausa silla konstruktsiooni mõistva inimese pilguga korra otsa vaatama, et kas on ikka nii, nagu tundub. Ja oli. Õnneks lahti saamine läks lihtsalt. Samas- huvitav, mitu korda konteiner juba alla on kukkunud? Loodan, et alla kukkunud otsijate arv siiani null on.
Tahaks öelda, et vanema ja targemana tagasi, kuid nii siiski ei olnud. Aare tuvastatud ja ka näpu otsaga katsutud, kuid hetkel veel head ideed ei ole, et kuidas see kätte saada.
Oh sa püha ristivägi! Oli see alles seiklus.
Algas see ristiretk juba suvel, kui ma oma õega Tartus natuke svipsis peaga aardeotsingut tegin. Tookord lahendasime ära kirjelduses toodud mõistatuse nagu korralikud kodanikud ikka. Siis otsisime igast küljest ja avausest, kõndisime silla all ja silla peal. Sattusime sinna üsna pimeduses ja see sild on igast otsast vastikuid suuri ämblikke täis, väkk. Igal juhul jäi mulle üks kahtlane objekt silma, õde küll ei uskunud, aga kõik märgid viitasid sellele ühele objektile. Kuna meil mõlemal pikkusest jääb veidi puudu, tegime seal natuke tsirkust ja ilunumbreid, kuid tõdesime, et naiste jõud sellele asjale peale ei käi. Otsustasime oodata järgmist päeva ja Märtenipoolset meesjõudu.
Koitis järgmine päev, mina uhkelt viisin Märteni platsile ja ütlesin, et otsi. Otsis vaeseke, mis ta otsis, lõpuks küsis ikka, et mis see minu teooria siis on. Kui olin asja iva lahti seletanud, proovisime minu teooriat ka kinnitada. Asi oli aga nii tihkelt kinni, et isegi Märteni meesjõud ei hakanud peale. Siis ma hakkasin juba mõtlema, et äkki ikka on vale asi ja ma lasen oma heal fantaasial ja suurtel ootustel endaga lolli mängida. Tõdesime, et asi on avamatu ning jätsime selle sinnapaika.
Nüüd olime taas tagasi, seekord kindla veendumusega, et asi on õige. Saime nii peitjalt endalt kui eelnevalt leidjalt kinnituse. Eelnev leidja andis natuke nõu ka kättesaamise osas. Olime optimismi täis ja jalutasime keset päist päeva kohale. Tõele aru andes, väljas sadas vihma - mugusid oli suhteliselt vähe. Katsetasime uuesti. No ei avane see seesam meile. Proovisin nii mina, proovis Märten, siis jälle mina ja siis jälle Märten. Tõdesime, et kui minul on tasakaal ja painduvus, siis Märtenil on jõud ja pikkus, aga ainult ühe inimese oskustest ei piisa. Käisin autos abivahendeid toomas, proovisime võtmerõnga abi. See ainult naeris meie peale ja kadus lupsti aardekonteineri sisse. No kurja! Nüüd oli aga motivatsioon suurem, rõngas oli ka vaja kätte saada. Võtsime järgmise abivahendi - võtmerõnga koos pudeliavajaga. Sellel plaanil oli rohkem jumet, rõngas oli tugev, pudeliavajal pidepunkte leidus. Saime konteineri kaks sentimeetrit liigutatud. Närv oli juba must ja peas mõte, et kuidas saab nii olla, et näed ja tead, aga ei saa kätte. Märten tegi veel natuke imetrikke ja... saime kätte! Juhhei, juhhei! Oli sellel alles varustus seal, mis asja omal kohal hoidis. Klõpsisime mõned pildid, et ma saaks õele leiust tõestusmaterjali saata ning panime nimed ka kirja. Tagasipanek oli juba õnneks käkitegu ja nii saigi selle seikluse lõpetatuks lugeda.
Aitüma peitjale sellise vahva linnaka eest, mis end kuidagi kätte ei tahtnud anda. Uhke värk. Õde ütles, et tema saab nüüd rahulikult magada, teades, et asi oli õige. Ja meie ka. Kniks ja kraaps veelkord!
No johhaidii. Kaks korda käisime kohal ja lõpuks saime selle juraka kätte. Tegu on seni kõige rohkem jõudu ja füüsilist pingutust nõudnud aardega. Esimesel korral tabasime õige objekti ära, aga lahti ei saanud. Küsitud sai nii varemleidjate kui ka peitja käest tiba nõu. Kohale tulime siis paari käepärase "abivahendiga". Üks neist oli niivõrd pisike, aga võimas, kuid ikkagi suutsin aarde sisse selle kukutada. Peale suurt jõukatsumist oli loomulikult hea tunne, et nimi kirja sai. Päev oli päästetud. Kolmandat korda poleks enam viitsinud tagasi tulla.
Olin siit juba varemgi mööda käinud. Purde konstruktsiooni vaadates jäi üks detail silma küll, ilma milleta purre väga kenasti koos peaks püsima, aga kuna see oli väga kindlalt oma kohal kinni, siis jäin esialgu üsna nõutuks. Lugesin vahepeal logiteateid ning näitasin nii muuseas geoloogile, kel see aare juba ammu leitud, telefoniga tehtud pilti ja küsisin, kas see on s e e objekt, mille peale geoloog teatas, et jah-jah, just seesama ongi. Ei jäänudki siis muud üle, kui oma soovi aare kätte saada natuke jõulisemalt väljendada – ja rohkem ei olnudki vaja.
Taas üks fantastiline teostus, aitäh peitjale nii aarde enda kui ka mõistatuse eest – see oli sedapuhku nii hõlpsasti tehtav, et geokontrolli polnud vajagi ... ja logiteateid oli ka päris lõbus lugeda!
Aare mina päeva valges keeruline võtta, õhtu pimeduses rahvast väga polnud. Mõned võibolla nägid toimuvat pealt aga ilmselt on sellega arvestatud. Tänud :)
Saime geokontrolli pihta ja läksime otsingutele, aga aare oli nii geniaalselt peidetud, et läks ikka tükk aega et avastada see väike ebatäpsus mis asukoha välja andis. Aitäh peitjale!
Peale pikka otsimist ta leitud sai. Väga huvitav aarde koht. Poleks miskit sellist uskunud.
Leidmine võttis üsna kaua aega, sest hästi nutikalt oli ära peidetud. Aitäh peitjale.
Koht kuhu see oli peidetud tekitas eksitust. Peidukoht väga tark. Leides olime üsna üllatunud ja kiitvad.
Seikelsime enne päris pikalt kui leidsime. Ägedalt peidetud aga minnes võta kindlasti sõbrad kaasa, kes saaksid vajadusel jalgadest kinni hoida! Aitäh peitjale!
Väga nutikas aare, poleks arvanud, et aare sellises kohas olla võib. Päris palju nuputamist ja ka võimlemist tasusid enda töö ära.
Aarde otsimisega läks aega, ise aru ei saanud et koguaeg otsa sellele vaatasin, aga leitud see sai ja jällegi oli aare väga lahedalt peidetud.
Olin tegelikult selle juba korra leidnud, aga mingil põhjusel pole ma seda loginud. Mulle väga meeldis see teostus ja seda oli väga põnev otsida. Aitäh aarde eest!
Vot sellist aaret olen ma otsinud. Sai palju nalja ja naersime kõhud kõveras. Aitäh peitjale väga vinge aarde eest. Tekkis küsimus kui väike on väike? Hehe see aare andis siis vastuse. Päevane joga tund sai ka tehtud.
Aarde peidukohale sai ikka päris pikalt otsa vaadatud, enne kui aru sai, et tegu on aardega, aga sai kenasti leitud ja logitud.
Tänud peitjale!
Leitud! Miljoneid kordi siit üle jalutatud ja nüüd lõpuks ka see vajalik sirutus tehtud ning nimi kirja pandud. Tänud!
Leitud. No mul pole lihtsalt sõnu... 2 korda käidud, kuskile sai ka ronitud, riided täiesti mustad, aga olime geopimedad. Täna siis kolmas kord, hakkasime mõtlema kastist välja, tegime silmad lahti ja.... ei või olla. Veidi pikkust on vaja, aga mitte tavalises mõttes:) ÄGE!!!
Käisime üks õhtu uudistamas ja otsisime täitsa valest kohast. Päeval uuesti vaadeldes ja logisid lugedes tabasime ära ja täna saime nimed ka kirja. Väga äge!
Found it:01.Jan.2021 11:30 Ansipi purre/Ansip's bridge Ossaaaaa! Rohkem ei saa öelda. Aga sillaalune on koerte järelt koristamata.
Mjaa, vahel lihtsalt ei näe ja siis kui ära klikib, siis on ilmatu häbi, et nii kaua läks. "Kõigest" kuus aastat läks koordinaatide leidmisest nime kirja saamiseni. Aga vähemalt üks järgmine Taneli leiutis kaardilt maas. Aju tänab, sõrme otsas istuv verevalum mitte :)
Leidsin paikvaatluse ja endamisi arutlemise käigus ja ei läinudki teab mis minuteid. Mõnus linnaaare -- parasjagu kaval, aga mitte liiga. Ilus teostus ja omaette otsimise võimalus ja mitte jubekole koht. Pakub midagi nii mõistatuse- kui spordihuvilisele. Noorpeitur küsis mu aardetopsiku haaramise käigus, et papa, kas sa nüüd kukud jõkke. Oh teda rumalat, seal ei saa ju jõkke kukkuda. Korras, logiraamat natuke niiske. Tänu ja tunnustus peitjale.
Kuna kõigil teistel oli see aare leitud, siis sai seal omajagu nalja, aga lõpuks said minu kõverikud ka ikka raamatusse kirja. Tänud aarde eest!
Lugesin kirjelduse läbi ja olen veidike segaduses - meie mingit mõistatust ei lahendanud, vaid trampisime lihtsalt kohale :D Tükk aega trampisime suhteliselt nõutult ning üritasime maastiku ja peiduka pügalate abil potentsiaalset kohta tuvastada. Lõpuks andis Airi väikese lükke ja saigi see kavalus läbi hammustatud. Aitäh!
Esmase kontrolli tulemusel jäi silma üks kahtlane koht. Kuna kaasas midagi polnud, siis läksime geotänavat kolmandat korda otsima - edutult. Autost sai võetud paar abivahendit ja eduka kontrolli tulemusel saime näpud taha. Mulle meeldis see lahendus, õnneks on selliseid tõmmekaid varem ka olnud ja tean kontrollida neid asju. Abivahendi abil aare tagasi paigutatud ja lahkutud lähistel oleva purjus kamba lällamise saatel. Aitäh!
Vaatamata sellele, või siis just tänu sellele, et üks härrasmees eemaldas lähistel riideid, et mööduvatele naisinimestele muljet avaldada, õnnestus mul varju jäädes ja Mary Poppinsi lemmik aksessuaari/transpordivahendit kasutades tuvastada vajalik asi ja ära logida. Aitäh.
Oh seda peitja kavalust. Silla peal käisime korra ikka ära, enne kui aru saime,mis värk on. Aare ilutas end vaatlemisel kohe, proovisime,kas on õige ja oligi. Tänud
No aitäh igal juhul, ole Sa peitja tänatud. Loll pea on kere nuhtlus ja kahtluseid tasub kuulda võtta, mis siis et see kahtleja mina ise. Aga ei, nüüd siis siin uuesti ja küüned nulli kangutamas. Suured tänud peitjale aarde eest.
Ainult kolmas kord seda kohta peilimas. Arvutasime mis arvutasime, targemaks saime küll. Minu arust aitab siin ka tähelepanelikkus ja loogiline mõtlemine. Sellised asjad on lahedad. Seisin, vaatasin aaret mõnda aega, siis otsustasin küüned taha ajada, kui mugusid liikvel polnud. Tänud igaljuhul.
Õigel ajal õiges kohas saab väärt infot. Pärast geojaani sai aare logitud.
Snnipäeva Tartu öine georing algas siin vana geovõla lunastamisega. Olen siin 2x Kristjaniga kunagi varem käinud. Samu kohti vaadanud, valesid asju katsunud, kirinud ja mugusid ning "äkki on kadunud" juttudega end lohutanud. Ma sain nullis tunnike tagasi vanemaks, küll mitte eriti targemaks, aga kindlasti sihikindlamaks. Kallis Marko tõi pärast öist kanget tanklakohvi kõik kastanid tulest ning oli just täpselt nii palju pikem minust ja orav, et me nimed kavalasse peiduka logiraamatusse kirja saada. Aiii ja oiii kui kuri peidukas! Ohh Tanel, kõva töö tehtud! Kiidan, mis muud! Kvaliteet-teostus!
Käisin juba paar päeva tagasi asja uurimas, siis oli muguoht kõrgtasemel. Täna sai spontaanselt õhtusele jalutuskäigule mindud, muguoht madal, aare oli seal kus kahtlustasin. :)
Asukohas üpris kindel, muguohu vähenemisel ja paremas kostüümis tuleb tagasi tulla.
Muudkui otsisime ja murdsime pead. Seejärel vaatlesime ainukest võimalikku kohta ja seal see võrukael oligi. Siiani meie kõige ägedam leid. Võtsime seal pesitseva putuka ka kaasa.
Sõber Tallinnast külastas Tartut ning leppis kokku kohtumise, et mulle kinkida raamat, mida kord nõnda tulemusetult tema riiulitelt taga otsisime, et tal oli vahepeal läinud korda endale antikvariaadist topelteksemplar hankida.
Jutt jõudis ka kompasside ning geopeituse juurde ning selgus, et sõbra näol on ka tegemist vargse ja parasjagu latentse geopeituriga. Peatselt uuris ta minult, kas ma Tartu parimaid aardeid ikka kõiki tean. Kuulnud, et Ansipi purdest pole mul aimugi, pakkus ta mulle tutvustusringi teatud raadiuse kätteandmisega, millega meelsasti nõustusin.
Tegelikus elus ei käinud see tutvustus nii lihtsalt, pendeldasime otsinguid teha saamata paar korda purde ja muude linnaobjektide vahel. Kui lõpuks mugud purde juurest kuhugi vajusid, siis teostasin otsingu. Karm maskeering, väga karm! Minu zhfxry tegi zntarg'ile mõningaste ponnistustega ära. Kui muguvalvet poleks kõrval olnud, siis päevasel ajal ning üksinda oleks ma küll otsingud katki jätnud. Temaatilisi logiraamatuid oli tervelt kaks, üks täis, teises hulgaliselt ruumi.
Aitäh aarde eest! Püsigu see Tartus kaua!
Lõpuks! Seekord ronis Siim ja tal oli rohkem jõudu ja/või julgust. Suurepärane teostus nagu alati. Tänud!
Anna ja Heiki küll turvasid hoolega minu akrobaatilisi püüdeid, aga seekord need kahjuks vilja ei kandnud. Neil on aare ammu käes, aga mul tuleb siia seega millalgi uuesti võimlema tulla. Vähemalt nüüd tean, millise nurga alt ligineda.
Kui seal mugud juhtuvad nägema seda siis võib asi olla ikka väga kahtlane. Tänu juhistele leidsime Lauraga selle ülesse
Aare on väga hästi tehtud. Jääb silmale isegi geopeitjale märkamatuks. Mul on vedanud, et mind on õnnistatud pikkusega, ja seega suutsin selle üksinda kätte saada. Jõudu läheb siiski pisut tarvis.
Oli üllatav näha kuidas see aare oli peidetud. Väga hästi peidetud.
Seda sai mitu korda otsitud. Esimene kord Sandriga, ka politsei sõitsis meist mööda. Jõe ääres oli paar pompsu. Otsisime ja otsisime aga ei midagi, andsime too õhtu alla. Täna koos Kristoga saime õpetaja Helle-Marilt juhised mida otsida. USKUMATU mida kõike välja ei mõelda :)
Ühe korra sai varasemalt ka proovitud, aga mugude tõttu andsime alla. Pimeduse saabudes oli mugusid vähem, kuid ikka läks aega. Üksi oleks olnud täitsa keeruline kätte saada, aga õnneks oli kindel seljatagune olemas, nii et lõpuks sai aarde siiski kätte.
Selle aarde puhul sai ikka kino omajagu. Kunagi... äkki isegi kaks ja pool aastat tagasi, sügisel igatahes ... lahendasime lastega hoolega mõistatust. Esimesel korral igatahes koordinaatideni ei jõudnud :)
Kui koordinaadi kätte saime, siis kohapeal uurinud olen lastega ikka ka paar korda. See koht pole küll meie jaoks väga igapäevastel radadel, spetsiaalselt peab tulema, aga paar korda ikka on käidud. Nulliring. Isegi ideed ei tulnud, mida sikutada või näppida.
No ja siis täna... Täna oli lihtsalt selline päev, kus geopimedus ei vaevanud. Läksime Meelisega kohale. Kohe oli selge, kust tuleb sikutada. Ainus aur läks sellele, et kuidas seda tehniliselt teostada. Aitäh!
Natuke sai uudistatud nullis, kuni Sven märkas. Tänud peitjale, väga lahe.
Hommikul lahendasin hoolega mõistatust (jajaaa, ma olen juba kord selline üle rea lugeja). Kui geokontroll roheliseks pommitatud, valgustas Henrik mind ka tegelikest asjaoludest :) No aitäh, ma sain oma tünga kätte.
Aare on üliägedalt tehtud, õnneks on mul elukaaslasel just sellistele asjadele rohkem silma kui teistel. Aitäh vahva aarde eest!
Sadas paksu laia lund, mis lendas silma ja pimestas.. kuni enam mitte. Aitäh, väga lahe.
Eelmine kord leidsime õige objekti, aga kätte ei saanud. Seekord oli kõik lihtne.
Olles enne sellest punktist tuimalt meelega mööda jalutanud otsejoones 69 poole, siis tagasiteel võtsime selle ikka ilusti ette. Teel aarde poole oli tunda Tartu vaimu hõngu. Mingi seltskond otsustas sõpra nubluks pidada ja kõrvalseisja otsusas seepeale ümbritejaid hukka mõistma hakata. Põgenesime sellest sündmuste keerisest ja jätkasime missiooni. Kuna olin paari logi sattunud lugema, mõistsin kohe asja rahulikult ja teraselt võtta. Sõbrad asusid nagu peata kanad ringi jooksma, mul jäi üle ainult aardeni jalutada ja see tuvasta. Mõnus värk, vot see on väärt linnakas.
Tänud.
Eelmisel suvel proovisin esimest korda. Talvel käisin ikka korduvalt ja korduvalt ka 5.0 maastikult otsimas. Täna suundusime siis uuesti siiapoole ja kuna kõik ideed olid otsa saanud siis küsisin Kaupolt vihjet. Seekord naeratas õnn ka meie õuel. Tuli vaid muguvaba hetke oodata. Algul vaatasin et logiraamat on silmini täis, aga siis avastasin et laekas on veel üks logiraamat :). Väga lahe teostus, superlahe. Enda vabanduseks eelmiste kordade ees võin vaid õelda et eks ta rohenoka geopimeduse kategooria alla läheb hehehe. Kummardus ja kraaps peitjale ;)
See pind ka nüüd väljas. Tänane vihmane ja üsna muguvaba laupäeva pärastlõuna soosis varasemalt välja peilitud aardekarbi kättesaamist. Vägev teostus ikka. Kui oleks veel põhjalikumalt tehtud, siis olekski vist leidmata jäänud...
Suurepärane maskeering! Läks tükk aega leidmisega ja ka logimisega, aga tehtud sai. Tänud peitjale!
Saan veel ühe mitteleiu siia kirja panna. Aga õnneliku mitteleiu, sest see kord avastasin ebakõla kohe aga kui olin asjale küüned taha saanud, tulid jälle mugud majast välja ning mul jäi asi katki. Ah siis selline kavalpea-aare.
Selle pähkli peenestamiseks läks tarvis kannatust, teravat silma, nn musta töö tegijat, julgestajat, ümbruse takseerijat, ka muidumehi. Ilma Juhanita peaks see varandus seal karbis endiselt peenikest naeru ja ootaks osavamaid kullaotsijaid. Suur tänu peitjale.
Siin purdel sai juba eelmisel aastal töllerdatud, kuid tulutult. Sel korral jäi pärast mõningast vaatlust ebakõla silma. Et lähedusse olid end algava vihma kaitseks silla varju sisse seadnud paar õlut libistavat mugu, siis ei hakanud kohe aarde järele küünitama, vaid naasime õhtupimeduses (kui juuniööd üldse pimedaks nimetada saab) ja igaks juhuks koos mõningate abivahenditega, nähes eemalt ilmselt välja kui kamp sillaparandajaid. Natuke võimlemist ja käes ta oli. Mängiks ma üksi geopeitust, jäänuks see aare minusugusele küll igavesti tabamatuks. Hea, kui kambas on ka inimese mõõtu inimesi. Aitäh peitjale!
Leitud. Aarde otsimine tasus end ära, väga ekstreemne ja huvitav.
Sel korral oli ümbrus mõnusalt rahulik, ei ühtki liigset silmapaari segamas. Igati kiiduväärt aare. Suur aitäh. Uue logiraamatu essad.
Eeee... Kaardil ilutseb Tavalise aarde kujuline mumm. Parkisin nulli lähedale, kõndisin silla alt läbi ja kohe tekkis vaimustus, et no mina paneks selle sinna! Tegin akrobaatikaliigutusi ja sain sinna. Neh, aaret netu. Vaatan siis kaarti ja null näitab hoopis mujale, jälle loll tunne keres. Poleerisin siis nulli ümber ilusti kõik läbi, libastusin korra ja oleks trepist alla käinud. Siis loobusin, sest lähedalasuvast kontorihoonest tulid mugud kohe kõrvale tossama. Nüüd arvuti taga leidsin kirjeldusest mõistatuse, oma koordinaate ka pole. Jälle ei süvenenud piisavalt ja oma lolli pea tõttu otsisin täiesti valest kohast :)
See konkreetne peitja paluks liistule tõmmata, sest see ei ole ainuke tema aare, mille sisu ei vasta aarde tüübile (palju ebatsensuurseid sõnu).
Logiraamatul on käsil juba tagakaane täitmine. Järgmine (või omanik) võiks mõelda uue logiraamatu peale. Muidu aare ilusti korras.
Taas üks suurepärane Taneli aare linna pealt üles nopitud. Mõistatus lahenes eile, päevasel ajal väikesel rattatiirul. Nullis pidin sel korral oma teist poolt usaldama, kes kohe õige asja üles leidis, kuid mina ei tahtnud uskuda. Pidin pärast oma sõnu sööma.... Konteineri asukoht sai tuvastatud, kuid just sel hetkel otsustati läheduses, et praegu on õige hetk ja koht sigaret süüdata, meil ei olnud aega ja tahtmist oodata, millal see aeg läbi saab. Täna käisime ööpimeduses ja kõik laabus palju sujuvamalt. Aitäh, Tanel. Sinuta oleks nii mõnigi õhtu Tartus igavam :)
Naisterahva käed jäävad minu meelest lühikeseks, õnneks oli Kaupo kaasas ja sai üheskoos logitud.
Tegelikult olin selle aarde asukoha juba eelmisel tuuril tuvastanud. Siis oli liialt mugusid. Ja Taneli soovitus selle osas kuidas ma peaks logima tõi kaasa vaid mu hästituntud "kurja" pilgu ja soovituse enne mõelda ja siis öelda. Sellel korral siis sai logitud. Väga lahe teostus on aga ega peitjalt muud ei ootakski. Tänan!
Pean t6dema et seda k2isin mitmel p2eval otsimas. Isegi rohelise tulega ei suutnud ma seda leida. Sai seal omajagu akrobaatikat tehtud aga mina yhtegi sellist vigurit kuhu logi kirjutada ei suutnud tuvastada. geopimedus j2relikult 8P Next time
No nii ei tehta ju... ja selline teostus! Kui aarde kätte saime oli jupp aega imestamist. 5+ ja tänud
Teostus meeldis väga. Miki oskas sellele ohutumalt läheneda, nii et õige asja juures lasin temal tegutseda. Tänud nii abilisele kui peitjale! :)
Öine jalutuskäik oli siin hästivalitud aeg. Päeval on pidevalt inimesi. Aarde peidukas oli meile teada juba pool aastat, aga esiteks ei uskunud seda jokker6 ja teiseks ei satu sinna tavaliselt öösiti. Aga nüüd kõik klappis ja taaskord sai logitud ülifiligraanse teostusega aare. Aitäh!
Pärast tööpäeva oli õhtu vaba ja otsustasin selle osaliselt sisustad aaretega, üllatavalt olid ka teised sellest huvitatud. Mõistatus pisut kõhklusi tekitas, aga lahendatud saime. Lõpus otsisime 10 minutit ja siis hakkas silma, nii head asja pole ammu leidnud. Hea algus õhtusele jalutus-geotuurile.
Siin on käidud mitmeid kordi. Alati on midagi vajaka olnud. Täna olin kõigeks valmis.. kuid minu arust polnud viimane leidja aaret pannud tagasi nii nagu vaja, mistõttu mul läks eriti lihtsalt :) Aitäh!
Tegelikult pidi Ene kõige tugevam olema, nutikas on ka.. Ky'l on pikad käed.. ja jalad. A mina.. keegi peab ju motiveerima ka
Meie geotrios on selge tööjaotus, sest üks mõistab lugeda, teine arvutada ja kui pikka on vaja (peksta), siis kutsutakse mind:)
Ma ju katsusin seda juba enne!!! Aga ega oma silmi ja silitavat kätt tahtnud uskuda (oli ju ka karta, kes "tulle" saadetakse), teised pidid ikka oma JAH ütlema ja siis on!-on!-tubli!-tubli! hüüetega motiveerima. No ikka vägagi tasus täna üle Eesti siia kokku tulla!
Tore Tartu, mõnus ühistegu ja eriti vinge aare! Aitäh!
Info kogumine - kahtlused... on see nii või naa? Peitjat teades, pigem ikka nii. Lühinägelikud, nagu me kõik oleme, võtsime tehnikat appi, et tuulelippu näha. Nähtud. Geokontroll esimese laksuga roheline.
Otsingud-Epp tahab pätikat teha, no mina ronima ei hakka. Otsime edasi. Märkan midagi. Keegi peab siiski ronima. Ägeee...
PS. Keegi tabas meid logimast ja küsis, kas leidsite, naeratas, lehvitas ja sõitis edasi. EDIT see keegi jõudis juba kommentaari kirjutada :D
Mööda sõites jäime korraks seisma ja tabasime otse logimiselt õnneliku kolmese seltskonna. Üks Taneli aare jälle kellelgi leitud
Mina näitasin, kus aare on ja mehed ronisid, sest mina küll ahvipärdikut ei julgenud mängida.
Millegipärast olin alati seda aaret ignoreerinud, kuid sel korral oli väike lisaabijõud ka kaasas ja peale väikest vihjet nägi Anneli midagi kahtlast. Peale venitusharjutusi sai ta sellele küüned taha ja käes see oligi.
Poleks Kristat kohanud teise aarde otsimisel, poleks siia isegi külmetama tulnud. Otsisime ja otsisime ning pisikese vihje peale sai lõpuks konteiner tuvastatud. Peale logimist sai nähtud kõvasti vaeva, et asja samal kujul tagasi saada.
Igati kiiduväärt teostus. Lisaks, kahekesi on palju kindlam selle aardega opereerida ;)
Tänu Kristale saime logiraamatusse sissekande teha :)
Täname!
On ikka üits tore lahendus siia tehtud. Vahva. Tänud peitjale.
Nojah. Poleks olnud Kristat, siis oleks jäänud minul nii mõistuse kui jõu ja julguse poolest see aare leidmata, logimata. Minu osa oli Kristat logimise ajal kallistada
Nädal tagasi käisime kohapeal kiirel eelluurel. Tulemuseta. Seekord olime saanud nägijateks ja leid tuli kiirelt. Aitäh! Väga tore aare! ;)
Kunagi olin seda aardekirjeldust lugenud aga peale logide sirvimist heitsin otsimise mõtte kõrvale. Nüüd siis vaatasin hotelli aknast seda purret ja kaua sa kannatad... Kuna vabaaja- ja toitlustusasutuse ühiskülastuseni oli veel 35.min aega siis läksin vaatsin silla üle. Andmete laekumisega erilisi probleeme ei tekkinud aga arvutada ja geokontrollida ei olnud enam aega. Edasine õhtu oli pikk ja lõbus nagu sellistes asutustes ikka vahel juhtub. Tagasi hotelli poole kõndides, kui purre paistma hakkas, tekkis selline kõva midagi ärategemise tunne, nagu peale selliseid õhtuid ikka vahel juhtub. Sain Elari ka kampa. Läksime kõigepealt hotellituppa koordinaate tekitama ja mõistust "teritama". Teritada praktiliselt ei saanudki sest esimese koordinaadi lasime kohe põhja. Panime soojad mütsid pähe ja kindad kätte sest südaöö oli juba kätte jõudnud ning päiksetõusu ajal pidi ju kõige külmem olema... Nüüd tuleb siis see koht millest kirjutada ei saa. Eks me seal ikka olime nii mõndagi aega, ja mõtlesime oi kui palju, väge täis olime küll aga hulle asju õnneks ette ei võtnud. Nagu logist näha välja mõtlesime.
Oi kuramuse Tanel, sellise Zntargi välja mõelnud, no ikka tuleb sealt saekaatrist neid prusse. Kätt suruda ja tänada tahaks!!
Neid kordi, kui sellest peidukast "juhuslikult" mööda jalutatud on, ei ole mõtet kokku lugedagi. Sageli sai seal ka seisatatud ja elu üle järele mõeldud, kuid aare ei ilmutanud ennast sellest hoolimata. Kahtlaseid kohti oli, aga need sai kõik üle katsutud mitmeid kordi. Viimases hädas küsisime vihjet, mis viis meid jälle sinna, kust olime kogu aeg otsinud. "Aga no ei ole ju midagi siin?! Või siiski... Misasja?! Tegelt ka?! Milleks?! Kuidas?! Nii lahe!" Selgus, et pidime lihtsalt rakendama rohkem jõudu, kui arvata oskasime. Tänud ja kiiduavaldused peitjale!
Kella viie ajal jõlkusid sillal veel üksikud peolised, aga muidu oli plats meie päralt. Tahaks rohkem kirjutada, aga see rikuks teiste otsimisrõõmu. Pärast läksime mäkki leidu tähistama. Aitäh!
See oli nüüd teine kord kui käisime seal. Esimesel korral oli hingemattev uriini hais. Teisel korral otsisime natuke teisest kohast ning õnnestus tuvastada midagi mis oli ülejäänud asjadest natuke teistmoodi, ning ennäe, aare oligi käes. Aitäh peitjale.
Seda silda sai ikka kohe mitu korda külastatud ;) Ei, mitte et oleks palju otsima pidanud, ajastamine oli tunduvalt keerulisem osa.
Esimest korda läksin üksi luurele, hommikul "vara" veidi enne kella seitset. Sain korra üles-alla käia, kui kõrval asuvas toidupoes hakati kaupade vastuvõtmisega tegelema. Võtsin siis kaamera välja ja teesklesin fotohullu silla all. Tagantjärele mõeldes märkasin isegi õiget asja, aga aju keeldus seda kättesaadavaks tunnistamast.
Järgmine visiit oli mõne päeva pärast laupäeva õhtul. Sõitsime kohale, tuvastasime mõne minutiga, et see asi peab olema siiski kättesaadav, aga vajab võimlemiseks vähem publikut ja piisavalt pikkust ulatumiseks. Kuna ma järgmisel hommikul pidin vara tööle minema, siis otsustasime möödaminnes läbi hüpata. Paraku kallas järgmisel hommikul vihma nii, et isegi geopeituri jaoks oli see liiast. Egas midagi, sild ei kao ju kuhugi.
Paar päeva hiljem sattusin juhuslikult keset päeva koos miniga üle silla minema ja hing ei andnud rahu, läksime seda imeasja piiluma jälle. Turu aeg oli just läbi saanud ja õhtune tipptund algamata. Üks seltskond vedeles eemal, teisel pool puid ja kui osad neist olid lahkunud joovastavaid vedelikke juurde varuma, siis Lamees'i kaine mõistus jäi põnevusele alla esimesena. Uskumatu, aga kahepeale saime me, kaks jupikest, selle kuidagimoodi upitades kätte ka. Oh seda rõõmu :)
Viimase visiidi tegin siis koos Aarega jälle. Ega ma ei ütlend, et ma juba olin kätte saanud korra. Tahtsin näidata, et ma polegi nii vilets ja ulatun kaa. Seekord oli aga vidin korralikult kinni ja pidin kõrvale astuma. No juppidel oli lihtsalt vedanud eelmisel katsel, et eelnevad otsijad olid kehvalt tagasi monteerinud :D Suurimad tänud peitjale emotsioone pakkumast!
Peale seda, kui olin läbi sõitnud rulluisumaratoni 21 km, tuli tahtmine ka Tartust mõni aare leida. Nii me siis pliksidega seda aaret vallutama tulime. Küll me ikka siiberdasime seal üles ja alla. Vahepeal hakkas üks autojuht meie vastu huvi tundma, jälgis pingsalt meid. Tõmbasime siis kõrvale ja lugesime logisid. Nii kui autojuht minema läks, hakkas mind üks asi huvitama ja ei või olla siia see varanatuke siis peidetud on. Tubli töö peremees, isegi väga tubli töö. Hindeks viis pluss ja tänud meie poolt.
Ma soolan ka ühe soovituse siia juurde, taas üks kõige ehtsam Phantomi karp oma ette eeldada võivas headuses. Nujah, ega 26 soovitus- ja 23 laheda teostuse silti ei tule kunagi tühjalt kohalt :).
Sellised aarded mulle meeldivad, aitäh!!
Voh kus alles lahe teostus. Üksinda otsides oleks see mul kohe kindlasti väga mitmel korral otsimata jäänud. Niivõrd avalik koht jääb tavaliselt ootama argipäeva pimedust. Tartus ma sellisel ajal olema aga just tihti ei satu. Meil oli sobiv kattevari seltskonna näol ja halb ilm ebavajalike silmapaaride peletamiseks. Aitäh!
Eelmine kord otsisime mitte kõige sobivamas olekus seda aaret :P Ja seekord saime ka aru miks me seda ei leidnud :D Väga väga hästi peidetud asi :) Kätte saamine oli natuke probleemiks aga vähemalt kerge vihmasadu peletas mugud ära, niiet nad ei vaadanud seda lollust pealt :D Ikka väga hea aare :)
Vahel, mulle muidugi tundub, et hirmus harva. Aga vahel siiski juhtub nii, et eelmisel korral tabamatuks jäänud aare, osutub uuel külastuskorral kohe üsnagi silmnähtavaks. Saan aru, et rikkusin ära teiste otsimisrõõmu, aga loodan, et nad ei pea pikka viha, sest tegelikult oli meil väga tihe päevakava. Suurepärane aare, mulle väga meeldis!
Eile tegime luuret ja täna siis leidsime õhtuhämaruses hetke millal logima minna. Väärt aare. Tänud peitjale.
Tegelikult sai seda aaret külastatud ka nädal varem, kuid siis jäi asi leidmata. Suht esimese asjana sai Annale öeldud, et suurepärane koht aarde jaoks, kuid ta välistas selle. Igastahes sai seal uuritud ikka päris pikalt, kuid ei leidnud, õhtul logisi lugedes turgatas üks mõte. Sai Annale teatatud, et asjalood on ikka selles kohas niiviisi ja tal ei jäänud muud üle kui nõustuda. Uuesti kohapeal sai teooria veel uuesti üle käidud mispeale Hardi turnima hakkas ja Anna nimed kirjutas. Tänud suurepärase aarde eest!
Fuuuuuuu... küll võtab vanduma. Ma enam ei julge öelda, mitu korda ma seda aaret tegelikult jõllitamas olen käinud. Süüdistada saan ainult ennast, ise välistasin õige koha. Kuna mina olen päkapikkudest ainult natuke pikem, siis sirutas käe aarde järgi Hardi. Suur kummardus härra leiutaja ees.
Samad sõnad, mis Teedul. Nullpunkt tuli kiiresti, aga aardest arusaamine ja selle leidmine võttis naeruväärselt kaua. Tänud peitjale vägeva teostuse eest.
Kuna konstruktsioonide mehaanika ei ole minu põhieriala, siis selle aarde otsimine võttis ikka kõvasti rohkem aega kui oleks tohtinud võtta :D
Kiire lõuna ajal lahendasin silla all muruplatsil toidu kõrvale koordinaate, õigeid lõpuks kätte ei saanudki. Lugedes eelnevaid logisid asusin siiski otsima ja leidsin ka õige koha. Kahjuks jäi lõunapausil aga aega ja jõudu väheks ning mugud segasid. Pärast tööpäeva lõppu kiirustasin tagasi ning taas veendununa, et minu kahtlustatav aarde peidukoht on mingi silla anomaalia sai pärast pikemat kangutamist aare ka logitud. Aitäh petjale! Minu esimene raskemat sorti aare, mille suutsin üksinda logida. :)
Numbrid saime jonksu esimese korraga ja olime väga rahul. Kui lõpus olime natuke aega otsinud siis enam nii rahul polnud. Lugesime siis logisid ja ohsa poiss, selline tükk vä:D Sügav kummardus peitjale!
Kodune eeltöö tehtud ja palusin elukaaslast antud aarde otsingule kaasa kuna tema pikkus ligineb 2 m-le. Paraku minu vanemad pole orangutangud ja nii pikki käepaare ei oma. :D Tartu on heade mõtete linn!!! Väga geniaalne peidukas, täname südamest.
Selle aarde järele pidin juba puhtalt sellepärast täna tulema, et miki mulle öösel ütles, et siia pole mul mõtet tulla, et seda ma nagunii ei saa. Aga minu sõnavarast puudub fraas ei saa. Seega tulin siis vaatama, mismoodi saab :) ja kuigi ebasobivaks osutus nii aeg, mu riietus kui ka jalanõud, siis endiselt ei ole mu sõnavaras fraasi ei saa ;) väga lahe teostus igatahes, sain õige asja tabamiseks jupp aega ringi kõndida ja kaalusin võimalike variantide otsingul ka silla alla ronimist, aga seelik ja kontsakingad rääkisid selle plaani kahjuks.
Natuke küünitamist ja turnimist ja käes ta oli. Huvitav lahendus, aitäh!
Kaks aastat meil selle aarde esimestest otsingutest. Saime juurde pilkkust, saime juurde aru, logiraamatusse nimed meil kirjutas karu! Aitäh!
Kui kõik nüüd päris ausalt ära rääkida, siis vaatasime mingil õhtul Rakett 69 saadet ja Leiutaja nukrat nägu seal publiku hulgas ning mõtlesime ... no kuna ta nagunii on masenduses, et mitte keegi tema aardeid ei otsi, siis lähme lõunasse ja otsime ikka mõne ülesse ka, vbl see natukenegi vähendab tema nukkermelanhoolset olekut :D
Kui ma nüüd hakkasin oma ajukääre pingutama, et miks me eelmine kord selle siis päriselt leidmata jätsime, kuigi vestlus oli, et raudselt on seal, siis ega ma täpselt ei mäletagi ... vist sellepärast, et oli laupäevaõhtune tipptund, võib-olla oli liiga külm ja ma kukkusin hädaldama, aga suurt vahet polegi, peamine et nüüd nimed kirjas ja kõik kahe grammi võrra õnnelikumaks tehtud.
Aitäh Kuldarile, kes tegi musta töö ja suur tänu peitjale, kes on lihtsalt andekas :)
Kunagi sügisel sai siin juba luurel käidud, aga tookord tulemusteta, ainult üks koht jäi ära minnes hinge kraapima. Vahepeal on palju aega mööda läinud ja üle pika aja sattusime taas Lõuna osariikidesse. Kati läks naistega kohvitama, ma shoppasin ajaviiteks poodides, kinnitasin keha ja siis meenus, et siinsamas on ju Ansip, kellele on autogrammi andmine võlgu jäädud. Otsustasin seda hinge kriipima jäänud kohta kontrollima minna. Nullis veel endamisi hõiskasin, et ühtegi mugu ei olegi. Siis ilmus 3 härrat veekogu vaatama. Jalutasin sillale ja üritasin aru saada, mida nad seal nii pingsalt vaatavad.. aru sain, keegi tuuker möllas teisel pool kalda äärses vees. Mingi hetk härrad taandusid ja sain tegutsema hakata. Mõne hetkega oli selge, et hinge kraapis täiesti õige koht. Logiraamatut paljastama veel ei hakanud, vaid läksin autosse uudiseid lugema ja aega parajaks tegema. Lõpuks naised lõpetasid paaritunnise kohvi, võtsin Kati peale ja läksime tagasi objektile. Väike sirutus ja saimegi Ansipile enda autogrammid ära anda. Aitäh aarde eest, väga hea lahendus.
Nüüd juba üpris kindel peidukohas, kuid pikkuse taha jäi see seegi kord...
Juhhuu!Lõpuks leitud ja pikka kasvu mehe abil kätte saadud :)
Ilma abita poleks ma seda aaret nii peagi leidnud. Kangutasin seda peidikut oma 20 min, puhkasin natuke ja kangutasin jälle. Ilmselt jäi asi pikkuse taha, andis ikka upitada.
Nüüd ma siis tean, mida Tanelilt oodata. Jälle kogemuse võrra rikkam. Tänan!
Vaatasin seda treppi ning silda siit ja sealt - ja nii mitu päeva - kuni lõpuks tundus, et üks detail ei klapi. Ja seal see aare oligi. Aitäh.
Millegipärast oli see aare siiani suurema tähelepanuta jäänud. See viga tuli parandada. Arvutused sai suuremas osas kodus ära tehtud ja paari puuduvaga kohapeal täiendatud. Õiget koordinaati kätte ei saanud, aga vähemalt õigele poolele olemasolevad andmeid meid juhatasid. Üsna otsimise alguses teatas kaaslane "No ei ole ju". Üsnagi kättesaamatus kõrguses troonis mingi must pundar, mis peagi silme ees sulelise kuju võttis. Järgmise arutelu võiks liigitada juba geokretinistliku absurdihuumori alla: "Äkki on tuvitopise valmis teinud ja aarde sinna peitnud? Aga miks ta peaks sel juhul magnetiga olema? Ja üleüldse on see liiga suur." Jätsime tuvi rahule ja leidsin järgmise kahtlase koha, kuhu aga samuti lihtne juurde pääseda polnud. Nagu hiljem selgus, siis oli ka see muidugi vale.
Lugesin logid läbi ja paar päeva hiljem olime jälle silda kabistamas. Tuvi oli uinaku lõpetanud ja lahkunud. Ühest logist olin leidnud kaks väga head vihjet, millest otsimisel juhinduda. Samas tundusid kõik potentsiaalsed kohad liiga ohtlikud. Mõne aja pärast arvas kaaslane, et üks koht on kahtlane. Ühendasime siis jõud ja tõepoolest, kõik klappis ja sinna ta end sättinud oligi. Mitte et mu enda silmad sellele vahepeal korraks pidama polnud jäänud, aga millegipärast ei pidanud edasise uurimise vääriliseks...Õnneks polnud eriti muguline õhtu, muidu oleks kogu tegevus üsna kummaline välja paistnud. Tegelikult ma eeldasin, et seal saab ikka rohkem õhtuid veeta, kena kohake ju :) Tänud igatahes mõnusa ajaviitmisvõimaluse eest!
Pimeduse varjus sain küll vabalt tegutseda aga seda topsi kahjuks ei leidnud. Panen mitteleiu ikkagi kirja - teinekord hea vaadata mitu aastat leidmiseks kulus. Samas jäi see kripeldama kuna selle tõttu jäi GP lehel 1000 täis saamata ja katsu sa niimoodi kiviviske kaugusel magada kui tead, et praktiliselt akna taga on leidmata aare.
Minu viimane aardeleid oli 04.11.2012. Nüüd uuesti käsi valge;) Aitäh peitjale. EVEJ
Otsustasime Maarioga hilisel tunnil jalutama minna. Mõeldud-tehtud. Ja äkitselt hakkasime aaretest jutustama. Puhtjuhuslikult jalutasime sillal ning Maario ütles, et siin sama silla otsas peaks üks vahva aare olema. Ega siis enam jonni ei jätnud - läksime ja võtsime selle ära! Üksinda poleks ma sellega kindlasti hakkama saanud. Hea, et Maario kaasas oli :) Geniaalne aare! Tänud peitjale! :)
Imetlesin purret, päike paistis, mugud olid liikvel, tänan peitjat ja ehk teinekord tulen tagasi. Sammusin järgmise huvitava vaatamisväärsuseni.
Käisin silla peal ja silla all, uurisin siit küljest ja sealt küljest, imetlesin treppi ja....minus tärkas kahtlus. Vaatasin teda ja tema naabrit, jälle teda ja tema naabrit ning olin kindel, et see peab õige asi olema. Iseseisvalt kätte muidugi ei saanud, aga tegin siis kõne Pikale Tüübile, kes suure ohke saatel nõustus jälle tulema ja sain logitud. Aitäh peitjale !
Seda päeva iseloomustab üks sõna, EBAÕNN ehk vaata kaugelt, sest mugud on juurdunud :) Tegelikult oli mul kavas ennast hoopis kultuuriliselt harida, aga kuna sõjamängud võtsid loodetust kauem aega, siis kinnise suuga laulupeole ma ei jõudnudki, päikeseloojangut nautima ka mitte, sest multika teine punkt nõudis ajalist piirangut ja hoolimata esimese punkti skippimisest oli asi juba enne otsustatud kui stopperi käima oleksin pannud. Ansip oli valik kaks ja geojoodeldustega ta mind vastu ei võtnud. Joodeldasid hoopis alaealiste tunnustega mugud. Kes neist istus millegi peal, kes selle all, kes hoopis kõrval ning kõik nad tarvitasid ohtralt vägijooki - kes teravamat, kes pehmema joonega. Jalutasin nagu muuseas ringi, kaks "kahtlast" kohta kriipis silma, pilti ei julgenud teha, vbl pakub neile alakatest mugudele ka huvi, lähevad veel näppima. No siis mõtlesin mis ma mõtlesin, lähedal ju see energiasammas ka ... juba kaugelt nägin suure kurvastusega, et jälle kohalikel mingi prasnik seal. Ligi ei astunud ja seltskonda ei pakkunud, seisin eemal ... läheneda polnud isegi mõtet. Korraga sattusin ise hoopis mingi teise mängu keskele - mina annan Sulle ühe asja, Sina annad mulle vastu teise asja (ei tohi olla raha). Sain punased titekindad, vastu andsin küüneviili komplekti :D No täiesti lootusetu mugude ränne ja paiknemine ... sajatasin ning mõtlesin, et tuletan siis "Laena kannelt Vanemuine!!!" asjaolusid täpsemalt meelde, aga ei noh, pidin jälle kaugelt ohkama: "Mugud!" Igal pool mugud. Ohkasin siis igaks juhuks veel korra, täna juba ei-tea-mitmendat-korda ja seadsin sammud bussipeatuse poole, endal peas vasardamas küsimus, miks Tartu noormugud õhtul kell 9 viie kraadise soojaga õues istuvad? Ei mõelnud välja - sama keeruline kui mõistatusaare tasemel 5.0. Enne kui buss tuli, suutis kaks autot suure paugu saatel ristmikul tõmbuda ja siis arvas bussijuht, et peatusest möödasõidu manööver on ka asi omaette. Õnneks põles fooris punane tuli ja väga kaugele ta eemalduda ei saanud, lasi meid ikka keset sõiduteed lahkelt bussi trügida. Minu ainuke mõte oli selleks hetkeks elusalt koju jõuda. Tühja see ebaõnn, oota vaid ja siis juba öine muguvaene Tartu, varsti ma tulen tagasi :)
See on üks väärt aare! Lollitab nii mõnedki mõistatuste-himulised geopeiturid ära! :D Aarde avaldumise järel sain muidugi kohe aru, millega tegu. Esmaleidjad, nagu näha, olid pimestatud oma esmaleiu-erutusest. Täna üle pika aja Tartusse sattudes tekkis võimalus mul see asi reaalselt ära näha. Peidukas on tõesti ülimalt kaval ja meisterlikult teostatud! Lahti saamiseks avastasin hea nõksu, kus jõudu polegi vaja kasutada! Tänud peitjale ülimalt meisterliku peiduka eest!
Kuna minu jõud aardele peale ei käinud, tuli kohalikud appi kutsuda. Lasin Hannesel tartlaste nimed ette lugeda, kuid kõik tundusid liiga võõrad. Kuskilt meenus mulle, et matu07 on käinud Tartu aaretel FTFi tegemas, nii võtsin hoopis temaga ühendust. Matu lubas abijõude kaasata ja nii saingi täna peale Martini ka Rudolfiga kokku. Geopeiturid on ikka nii armastuväärsed. Iga teine eestlane oleks mu kukele saatnud sellise jutuga, et "äkki sa võtaksid ühe aarde mulle alla". Need kaks aga tulid kohale, andsid mulle aarde logimiseks ja pärast ajasime veel geojuttu. Väga lahedad ja abivalmid poisid. Igatahes tänu neile on mul nüüd Ansip käes ja sain ka kinnitust sellele, mida ennegi teadsin, et peitja on üks suli. Aga veel suurem suli kui oskasin aimata. :) Tänud aarde eest, kuna selle tõttu sain paari geopeituriga tuttavaks ja ühtlasi kolm huvitavat õhtut Tartus.
Nüüd jõudsin küll aardeni, kuid kätte ikka ei saanud - pea sama kõvasti kinni kui biti. Mõtlesin mõnele tartlasele aarde all kohtamise määrata, kes aitaks kangutada, kuid ei tea, mis sest välja tuleb. Ehk ootab siiski järgmist külastust.
Pärast loendamist suundusin lõppu, kus peidukoht jäi pärast pikka ringivaatamist silma, kuid mina selleni ei küüni. Nüüd mõtlen, kuidas kätte saada...
Phantomi täna otsitud viiest aardest kaks jäi leidmata, Ansipi purre oli neist siis see teine Safecrackeri kõrval. Nii põhjalikult siin muidugi ei otsinud ka, kõik puha biblios käimise süü…:D. Aga eks järgmine kord sätib siis aarete järjekorra vastupidiseks ning küll see purdekas ka leitud saab – tavaline Taneli aare ometi ju… :P.
Millalgi kuidagi jõudsime ka selle mõistatuse juurde. Mõistatus oli nii hull, et mõistus kohe mitte ei võtnud :P Tund oli vist liiga hiline ja peidukoht liiga kaval. Aardevalvuritest ka abi ei olnud. Arahnofoobide õudusunenägu on see aarde paik seal :)
Lõpuks ometi on need pikad ja pimedad augustiööd ka millegiks nagu loodud: sain ammu plaanis olnud aardele lõpuks näpud taha ja nimed sisse. Aare oli täpselt seal, kus eelmine kord arvasin. Esimesel korral kahtlustasin vale asja. Aitäh, väga äge!
Ei leidnud... aga vist nägime? Päris kindlad ka selles ei ole tegelikult...
Käisime üleeile ja vaatasime võimalikud kohad üle, leidsime ühe ahvatleva koha, aga kuna üks mugu oli otsustanud seal kõrval siestat pidada ja oli nähe, et see siesta venib tavapärasest pikemaks, siis kontrollida ei saanudki. Täna siis tagasi ja rõõmsalt kangutama, aga rõõm jäi üürikeseks… no ei olnud õige koht. :( Uurisime kurvalt natuke veel kuid ühtegi võimalikku kohta rohkem silma ei jäänud. Ega siin väga möllata ei saa ka, mugud niigi juba vaatasid kummaliselt. Ilmselt nii pea see aare end meile ei paljasta kuna öisel ajal siia eriti ei satu ja päeval ei saa jälle otsida.
Käisin natukene jalutamas aga päevase kellaaja ja läheduses jooki lahendavad meeste tõttu jäi õige otsimine alustamata.
Vägev, midagi muud pole öelda. Erinevate koosseisudega kulutasime otsimisele kokku hea tööpäeva jagu inimressurssi. Aga kui ta öösel kell 1.30 viimase jõupingutuse peale välja tuli - oh seda imestust. 5+!
Tegi peitja lolliks meid, kui teaks, kuidas aega läks mõttetule tegevusele, küll naeraks :P Igatahes, mugusid palju, meie nullis kinni, miskit põnevat ei leidnud ja eks teinekord jälle.
Päeval eelluure käigus nägin geopeitureid (kolmeliikmeline pere), aga kuna näod olid võõrad, siis igaks juhuks kohe ligi ei astunud. Pärast teiselt poolt jõge vaadates veendusin, et keegi muu ei saa olla, sest mugud sedasi ei käitu. Igatahes niipalju sai selgeks, et päeva ajal siin eriti märkamatult otsida ei saa. Seetõttu tulin öösel tagasi ja logi läks kirja kell 3:43. Kaua aega ei kulunud, sest nii ohtralt soovitatud aaret polnud kõikvõimalikest igavamatest kohtadest mõtet otsidagi. Uus tase kesklinna aardel. Suurepärane idee ja teostus. Mina tänan.
Pimedad, mis pimedad. Kui lõpuks nägijaiks saime, siis jagus ohootamist ja ahaatamist. Aitäh, äge!
hehee. no TEGELIKULT ei jäänud silmad pimedaks eelmisel korral. vormistasime siis ära täna. kahjuks peab peitjat kiitma.
Tänu vihmale sõitsime notsu juurest Ansipi purdeni autoga ja nii õnnestus mõlema aarde peitja isiklikult Ahhaa keskuse ees üle sõidutee lasta :) Meid ta küll ei näinud, tervitame hilinemisega! Siin olid ootused kõrgeks aetud ja nii näppis Hanno kohe kiirelt kõige uskumatumat kohta. Seal ta oligi, vägev! Linnakas oma parimal kujul.
seekord jäime pimedaks. aga saime evil aardepeitjaga juttu ajada vähemalt.
Ei saa kohe kuidagi öelda, et siin väga kiiresti oleks läinud. Ikka mõniteist minutit läks enne, kui õige vidin silma jäi. Au ja kiitus peitjale, täitsa mõnus vidin välja mõeldud. Vihm ajas mugud ära ja sain rahus otsida.
Oli see vast alles peidukas:) Megahea teostus ja kiitus peitjale.
Sai otsitud ikka igalt poolt aga kahjuks jäi aare täna avastamata:(
Ümisedes laulu tatsasime üle purde aarde suunas. Jõel rallis üks paat, ülejäänud olid kenasti kuivale tõmmatud ja ootasid oma aega.
Otsustasime, et üle poole tunni siin ei kuluta, teeme vajadusel pildid ja eks siis kodus ole aega mõelda, mis ja mida. Nulli saabudes oli siin tühjus. Mingi aeg tekkis meiega samale orbiidile üks mugu, kuid meie tiirutamine ajas tal pea keerlema ja ta lahkus omaette midagi podisedes :D. Meie aga uurisime nulli aina terasemalt ja siis tekkis idee. See oli algul selline tilluke ,kuid mõned sekundid edasi ja seda suuremaks ja tõenäolisemaks see muutus. Lõpuks kui kedagi silmapiiril polnud katsetasime... jippijeee, oligi Ansipi salalaegas ja me olime vaid 15 minutit siin olnud :D. Midagi väärtuslikku peale kantseleikaupade me sealt ei avastanud, vaesed ajad ma ütlen...oleks siis mõni ümbrikki olnud, nt koduigatsustasuga ;). Aga varandusehaldajale tänud suured!
Kindlasti meie seekordse Tartu tripi meeldejäävaim aare. Esimesel õhtul nullis käies tuli seemnetega leppida. Järgmisel päeval paistis päike juba õigelt poolt ning veidike ringi vaadanuna jäi nii mõndagi silma. Mugud olid loomulikult probleem, kuid peale söögipausi õnnestus tabada hetk kus sai rahulikult toimetada. Tänud suurepärase maskeeringu eest, loodan, et sul neid uusi ideid jätkub :)
Üleprahi aare! Minu lemmik nädalavahetusest. Päevavalguses oli kergem tuvastada kui õhtuhämaruses, kuid siis oli häda kättesaamisega ;) Detailselt vormistatud! Au ja kiitus peitjale.
Käisime Tartus külas ning otsustasime seal hulgas ka aardeid noppida. Mitmed lihtsad olid selleks ajaks juba võetud kui me laupäeva õhtul Ansipi purdeni esmakordselt jõudsime. Nipid-trikid närisime läbi ja asusime otsima. Siin kohal olgu öeldud, et eks mehe pilk on vahel ikka teravam kui naise, kui uuringu objektiks on sild. Seega esimesel katsel me nimesid kirja ei saanud. Läksime järgmisel päeval uuesti ning ainuke soovitus mida ma teha sain oli nullisuunata, millest oli lõpuks ka kasu. Terav mehe silm tuvastas aarde ning peale jõupingutusi saime aarde kätte ning rõõmsalt nimed kirja. Väga vägev ja läbimõeldud teostus ja selliseid aardeid on alati ainult rõõm leida. Oleks vaid naaberaarde - (energiasammas) ka leidnud oleks päev veel ilusam olnud, see aga järgmisel korral siis.
Kaks korda kohal käimist läks leidmiseks, teised kaks vormistamiseks. Seda on vist umbes kaks korda rohkem kui ma sel sillal enne elus kokku käinud olin:) Aitäh!
Võimas teostus. Rahulikku hetke logimiseks tuli korduvalt passida. Tänan!
Minu jaoks siis nüüd teine mitteleid, aga ega nii lihtsalt me alla ei vannu. Tuleme veel paarkümmend korda kui vaja.
Seekord jäi see Phantomi leiutis me jaoks vallutamata. Aga... Kui me nüüd õigetel jälgedel oleme, siis loodetavasti mitte kauaks ;)
:D Taas üks mitteleid, mis teeb rõõmu rohkem kui oodata oskakski. Läksime kohale, erilist edu ootamata, sest mugusid oli liigselt liikvel. Nii saigi veidi olukorda hinnatud, kust tasuks üldse midagi oodata ja kus on see ilmselge mõttetus.
Ja siis langes taevast ilmselt valgusekiir, tabas otse lagipähe ja silmad avanesid. Ojaaaaaaaaaaaaa... Seal! Sama selgusekiir andis ka mõistusele käsu taanduda. Nii kiiret selle logimisega pole, et hakata rahvale kahtlasevõitu, küsimusi tekitavat etendust andma.
Rahulolu mitteleiust hinges, kõndisime muheledes minema. Me tuleme siia veel tagasi!
:) Aitäh!
Vai jeerum, millist tsirkust siin tegema pidi. Tagasipaneku ajal märkasin, et vahepeal oli veidi eemal publik lisandunud meie ponnistusi vaatama. Tänud.
Las läheb laupäev kirja. Tegelikult sai selle ajaga kui ma kummaliselt aega veetva mugu lahkumist ootasin juba uus päev. Kummardus autorile!
Läksime õhtul üle silla ja vaatasime esimest korda siin veidi ringi. Rahvast oli ja võimlema ei hakanud. Ma pole kindel, et õiget asja nägime. Kunagi teine kord tuleme jälle.
Selle aardega oli ikka tükk tegemist. Vihjeid oli mitmeid ja vaatluseid sai tehtud iga ilmaga. Seekordne vihmane vabariigi aastapäev tõi meile viimaks kauaoodatud aardeleiu. Mehe jõudu ja julgust on seal ikka vaja, ja muidugi ka selle jõu õigesti rakendamist. Muidu võibki sinna pusima jääda. Eks tagantjärele sai selgeks, et tegemist on üpris kavala loogikaveaga. Suured tänud peitjale!
Aarde kohta pole muud öelda, kui väga hariv. Kohapeal sai nii 60% tõenäosusega peidukoht tuvastatud, kuid kahjuks mitte avatud. Ootame, kui keegi leiab ning lähme siis tagasi. Iseenesest väga tore aare!
See aare on sama kange, kui Hr Ansip ise. Selle kanguse vastu aitab kõige paremini - kirves! Mis ta ikka muidu seal autos vedeleb. Kulus täna igati marjaks ära. Mugu peletamiseks muidugi. Tuli teine kuidagi vale koha peale oma lörri lürpima. Aga aarde endaga oli ikka jupp pusimist, enne kui alla andis. Kiidame tegijat ja aasta aarde kandidaatide nimekiri läheb kindlasti ümbervaatamisele.
Mitu pead on ikka head pead. Siinsamas saime tunnike tagasi korralikult vastu püksa. Viis minutit uuel katsel oli tunne, et ennist lisaks ka lüpsta. Nüüd olime nullis tagasi raskekahurväega. Aare leidis aarde lausa lahtise käega. Või noh, pigem lahtise silma ja peaga. Oma eelnevad vead saime hoobilt nüüd teada. Kui ainus imelikku liiki mugu läinud, olid me silmad aaret ka seestpoolt näinud.
Vot jälle kõva tase, ei öelda saa muud. Kukkusid avali silmad ja mõtted ja suud. Koos kiitsime peitjat ning ta aju ja käte koostööd. Ei tea tõesti, mida toniseerivat tema küll sööb. Pole siis ime, et presidendigi ees seisab aeg-ajalt seesama, meie geomees.
Mul meeldib, et aardel peaaegu 150 vildakat geokontrolli. Kas tõesti leidub maailmas nõnda visa lolli. Tehted ju klaarid ja arvutused on selged, haarake ometi kalkulaator, kui ise pole nõnda helge. Peitjale tänud ja aardele sildid manu. Küll peagi kohtume taas, kui aegu möödunud vanu.
Enne sõberitega TK6 juures kohtumist oli meil just veerand tundi aega seda aaret otsida. Otsimiseks aega oli, leidmiseks mitte. Otsisime ikka korralikult - nagu amatöörid ikka. Isegi ju aimasime, milleks Tanel taas võimeline võib olla, aga ei mõelnud-näinud ikkagi välja. Kohtingu aeg hakkas ka saabuma ja ideed-kohad said samuti juba otsa. Tuleme veel täna suurema, tugevama, ja terasema kambaga tagasi. Hoia siis oma nahk ja zntarg, va krutsk!
Kuna meil juba nii hästi läks eelnevate aarete juures, otsustasime ka seda otsida, mis sest, et sõbrad eelnevalt olid seal hulk aega veetnud ja kärss oli juba kärnas. Ilmselt oli asi selles, et arvutused jäid poolikuks. :) Tuvastasime nullpunkti ja ei läinud minutitki, kui karuonul oli asi selge ja võisime oma suud ammuli ajada. Superäge aare, kiidame kooris. Geopeitus oma headuses. Aitäh!
Kui ikka lugeda ei oska ja numbreid ei tunne on seda väga raske leida.Oli juba loobumismõte ja suund järgmise aare poole võetud kui oli vaja teha täpsustav geokõne siristaja leidmiseks.Kõne käigus sai mainitud ka mitteleidu ja selle põhjus.Ja siis avati meie silmad....Tegime siis veel ühe katse ja seekord võib tulemusega rahule jääda.Sammuti ka kiidusõnad aarde teostuse eest,emotsioonid saime vägevad ja lolliks tehti meid kah.:)
Kui helkurkollases tööriietusjopes ringi liikuda, paber ja pliiats käes, siis ei vaata mitte ükski mööduja sind imelikult, tee, mis liigutusi sa tahad :) Ei pööranud ka ükski hingeline tähelepanu aardeleiule ja logimisele :) Õnneks oli vinge tuule ja kehvapoolse ilma tõttu vähem rahvast ka liikvel. Aarekarp väga esmaklassiline! Aitäh peitjale suure töö ja vaevanägemise eest!
Aasta esimene leid. Kuna aastavahetuse suutsin ma sõna otseses mõttes maha magada, oleks korrektsem vast öelda, et leitud 32. detsembril. Kui olin aarde lõpuks ka kätte saanud, ilmus nurga tagant välja peitja, info liigub tänapäeval kiiresti. Aare ise oli muidugi jällegi suurepärane. Rongini jäi veel natuke aega ning peitja näitas oma geotöökoda. Mis nii viga :) Aitäh!
Popp koht see Purre, eile saime peitja ja Pilditibiga koerajalutusringil seal kokku. Mõned vihjed saime välja pinnitud. Veidi sain otsida, kui otsijateseltskonda lisandus nurga tagant Esko, kellele ka see aare aastalõpus rahu ei andnud. Kellelegi meist tekkis ühe koha kohta kahtlus ja tiimitööna saimegi aarde kätte. 5+ teostus. Tänud peitjale. Head uut aastat kõigile!
Loendasin, arvutasin, kuid see 22,7cm, mis teistel olemas on, on minul puudu. Värv näitab, et logitud! Vat ei ütle, kuidas.... Tänu jagan ka isale, kes õigel ajal tööriistu ja varuosi kasutama õpetas. Aare saab hindeks 5.
Leitud ja logitud. Seelised aarded minule meeldivad väga. rohkem ei ütlegi. Müts maha sellise teostuse ees. Suur tänu peitjale!! Samal toimus kohal rahvusvaheline geopeiturite minikokkutulek.
Hommik algas mitteleiuga. Nujah, eks edaspidi püüan spagette süüa ja targemaks saada, et kuidas täpselt see Tartu aarete otsimine käib.
Hommikusöögilauas leppisime kokku, et täna tuleb leidmiste päev. See siin oli meie öömajale mõnusalt ligidal seega tegime väikse jalutuskäigu kohe peale hommikusööki. Me püüdsime, tõesti püüdsime. Igaüks omamoodi. Püüdsin näha nähtamatut ja muuta enda mõtlemist aga miskit jäi ikka vajaka. Tulen tagasi! Ma luban!
Käisin päeval seda aaret piilumas aga edasi-tagasi sebivate mugude tõttu jäi aare võtmata. Nüüd õhtul oli pilt teine ja õnnestus alustatu lõpule viia.
Tänud peitjale :)
Oi kurja küll... ikka nii mõnigi vängem ja karvasem sõna lipsas üle huuli kui lõpuks see leitud sai. Enne seda aga sai tükk aega teatrit tehtud, mõned korra mööda silda edasi-tagasi käidud, mõtteid koondatud, arvutatud, kirutud, googlit piinatud, uuesti kirutud ja siis endiselt sama tark/loll oldud. Aga visadus viib sihile ja juba peale poolt tundi olimegi nii targad,et võisime skoorida.
Kiiduavaldused peitjale, ei saa ühtki halba sõna öelda! :)
Tänud!
Selle kondi lutsusime siledaks kohe alguses. Aga kohapeal polnudki nii lihtne. 3.0 peidukohti polnud seal just väga palju - oli lihtsamaid ja oli keerulisemaid. Aga mingil hetkel koitis midagi ja palusin Avel asja uurida. Saades kinnitust asjaolule mis mind painas võtsin aarde.. proovisin uuesti võtta... ja siis üks kord veel... no... Hea et libedam polnud. Ja kui siis lõpuks kätte sain lendas otseloomulikult kõik seitsme tuule poole laiali. Korjasime alandlikult nodi kokku, asetasime portfelli ja panime aarde tagasi.
Suured tänud peitjale kifti asja eest!
Leitud. Eelkooliealised lapsed vajavad aardeni jõudmisel vanemate abi. Mina poleks ise siis ka kätte saanud, kui elu lõpuni pikki spagette sööksin.
üks äpu sai tugevamaks ja võttis aarde ära.. 4 on kohtu seadus eks? igatahes oli õiget asja ka varem juba vaadatud ja ka korra näputatud (liiga õrnalt muidugi). päris evil aare ikkagi ja seda igas mõttes :)
Long story short: teadsime peale masendavat geokõnet, kus seista, mida otsida ja et mina isiklikult kätte ilmselt ei saa. Poisid olid vist sama äpud, lõuna hakkas kahetunniseks venima ja oli lootust varsti jõulupidu saada soojas kohas. Järgmine kord võtan tugevamad poisid kaasa.
Usu endasse, ma ju tean sa ei eksi, kõik mis teed, teed õigesti. Sa pead ootama mind ka siin, Vaid pöördu mu poole, pöördu mu poole. Ära kahtle, sest see on nii. Tõepoolest, jaa tõepoolest.
Ma tänan!
Eks öeldi juba nõuka-ajal, et eestlased on need, kes vene lollused saksa täpsusega ellu viivad. Mõni eesti geopeitur tegutseb igatahes tänapäevalgi nii ;) Kahtlused-kõhklused, mis teel olles peast läbi käisid, osutusid paikapidavateks.
Leidmisel soleeris Mikk, minu ülesandeks jäi käsi plaksutada ja logida. Aitäh!
Lahendatud sai aga purre puksis vastu. Erakonda sellegi poolest ei astu. Tegelikult otsisin vaid silmadega ja kuhugi ei roninud. Eks teinekord tagasi.
Muguohust polnud öösel kell 1 haisugi. Isegi lörts ja märjad jalad ei seganud. Geokontroll roheline, asusime lõppkoordinaatidele. Küll sai katsutud siit ja sealt aga seekord ta välja ei tulnud. Olles juba [phantom]'i käekirjaga tuttav, usun et aare pole mitte jalutama läinud vaid tuleb lihtsalt põhjalikumalt katsuda/otsida :)
Päevasel ajal nii palju rahvast et ei julgenud piisavalt otsida.Mingid mõte peas on.
Lõime kontrolli roheliseks, aga lõunaajast enam süsteemsemaks otsimiseks suurt aega ei jäänud. Vaatlusel tekkis ideid, aga rakendamiseni jõuame hiljem.
Ma haistan siin mingit vandenõud - nimelt kipuvad Tartusse aarded üles tulema üsna eksklusiivselt siis, kui ma parasjagu kuskil ära olen. Nii jääb ju geokoosolekutel oluline info ammutamata. Vähemalt sellel korral oli koosolekust puudumiseks üsna mõjuv põhjus, nimega Somaalimaa - riik, kus ei ole muideks ühtegi geopeituse aaret! Oleks hea meelega mõne poetanud, aga hooldamisega läheb vist raskeks...
Kui nüüd seletuskirjas veel täpsem olla, siis veetsin ma koosoleku ajal kvaliteetaega kuskil Addid Abeba lennujaamas, kus sattusin vestlema ühe vahva Lõuna-Sudaani kutiga, kes leidis, et ma pean kindlasti järgmiseks just sinna reisima. Kõlab nagu plaan :)
Niisiis, lõpuks pärast ca 30 tundi kestnud reisi tagasi kodumaale oli vähemalt piisavalt vedamist, et õnnestus Martin Tartu bussijaama vastu kutsuda. Seal, sama hästi kui aarde kõrval olles tuli küll jube tahtmine kohe asjale pilk peale visata, aga ennekõike kõrbesse mõeldud pükstest puhus karge Eesti tuul nii hea hooga läbi, et tahtis jalakarvad sõlme siduda. Ei, nii ikka ei saa. Kiire visiit koju ja kõrberiietus sai vahetatud natuke kohasema vastu. Edasi ajasime põhikamba kokku ja naasesime nulli, kus Indrek ja Martin pikisilmi ootasid, kuidas siis meil Gertrudiga aarde otsimine kulgema saab.
Siinkohal pean tunnistama, et minule isiklikult oli igati meeltmööda fakt, et antud mõistatuses ei olnud vaja teha kolmendsüsteemis diferentseerimistehteid, kuna see ei ole just minu tugevaim külg. Seevastu paar numbrit kokku lugeda - selleks ju jumal inimesele sõrmed andiski. Eks me siis lugesime ja potsatasime oma lõpuga üsna ootamatusse kohta. Aarde leidnud kolleegide pilgust andis välja lugeda kinnituse, et asi on õige, nii et asusime otsima.
Peab tunnistama, et asi võttis alguses ikka üsna nõutuks. Tuli endale meelde tuletada ühte Tartu geopeiturite tõdedest, "Ei no jah, Taneliga tegu ikkagi, ega elu ei peagi kerge olema..."
Viimaks tuli surnud seisust väljumiseks võtta kasutusele uus strateegia, milleks oli ülima pedantsusega lähtuda maastiku raskusastmest. Endalegi üllatuseks viis see lõpuks ka aarde tuvastuseni, mis oli muidugi taas suhteliselt õnnega pooleks. Kättesaamine õnnestus üsna kerge vaevaga, aga kellel ikka kätes erilist jõudu pole, sellel võib raskeks minna küll. Aga näed, logi sai esmaleidjatega sama kuupäeva sees kirja isegi :)
Ei kujuta ette, kaua selle vidina valmistamine aega võttis, aga tulemus räägib enda eest. Aitäh!!
Näosaate võitjale Mardile kaasa elatud, jäime aega parajaks tegema ning südaööd ootama. Väike kõhklus oli siiski sees, et äkki avaldatakse alles kell üks või pärast seda, kas viitsib nii kaua üleval passida. Õnneks sel ööl administraator ei pannud kannatust proovile ja uue päeva esimestel minutitel sai asuda aardekirjeldust lugema. Püüdsime koduste vahenditega koordinaadid kätte saada, kuid paar infokildu jäi puudu ning tõdesime, et tuleb välitöödele suunduda. Kui me lõpuks nulli laekusime, olid Martin ja Indrek jõudnud aaret juba tulutult otsida. Peitja itsitas kõrval ning oli ilmselgelt heas tujus. Edasi kulges nii, nagu Martin kirjeldas. STF tuli 01.20. Täname Martinit ja Tanelit meelekindluse eest ära oodata meie aardeleid. Oli seiklusrikas ja lõbus ning šokolaad maitses imehea!
Pärast taktikalist möödapanekut Grafiti 3 aarde kiirreageerimisel tegin vastavad järeldused ja seekord lähenesime ülesandele täies lahinguvalmiduses: istusime Indrekuga kesklinnas autos, telefon täis laetud, arvuti samuti kasutusvalmis ja kesköö saabudes asusime agaralt geopeituse lehte refreshima. Kui kõlas stardipauk, kulus vaid paar minutit, kui parkisimegi juba õiges kohas.
Kirjutasime otsitavad parameetrid kiirelt välja ja suundusime lahendust otsima. Suur oli aga üllatus, kui märkasime, et ka peitja isiklikult on kohale laekunud. Järelikult pidi ta olema loonud garantii, et pakume piisavalt kvaliteetmeelelahutust, ja ilmselt ei vedanud me tema lootust alt :)
Eks siis asusime usinalt mõistatust lahendama ja saime enamuse numbritest kätte. Peitja muheles selja taga. Välja arvutatud lõpus poleerisime igasuguseid kohti, vahepeal ekslesime täitsa valedes kohtades ja siis jälle õigemates, aga ega targemaks küll ei saanud. Tanelil oli lõbu laialt. Varsti laekusid kohale ka Karu ja Lõvi, kes suundusid omakorda mõistatust lahendama. Loomulikult tekib paras lavahirm, kui peitja selja taga teadja näoga itsitab ja imestab, et kuidas me juba leidnud pole. Ilmselt osaliselt ka seetõttu said kõik võimalikud ämbrid peitja rõõmuks läbi kolistatud, vähemalt oli kõigil lõbu laialt. Kaalutletavad võimalikud peidukohad läksid järjest jaburamaks, aga viimaks tuli pooleldi koba peale ka aare välja. No täitsa pekkis, ehtne phantomi kvaliteedimärk taas küljes. Logisse läks kirja kellaaeg 00:38. Lisaks olid aardes esimesele ja teisele leidjale vahvad temaatilised šokolaadid, aitäh! :)
Logimise ajaks olid ka Karu ja Lõvi mõistatusega valmis saanud, aga otsustasid ka otsimist nautida ja ootasid, kuni aarde ilusti tagasi omale kohale saime. Seejärel saime juba teadjatena kõrvalt nende otsimisprotsessi jälgida. Vahepeal jõudis Tanel veel demonstreerida oma uut ja väga vinget geovarustust ja mina Indreku koju ära viia, aga Karu ja Lõvi näitasid üles tõelist meelekindlust, mis viis ka lõpuks sihile.
Pärast leidu toimus veel väike muljetamine geoteemadel ja võiski seekordse kohtumise lõppenuks lugeda. Taas üks tõeliselt hästi läbimõeldud ja tipptasemel teostusega aare, mille otsimine oli tänu meeldivale seltskonnale tõeline nauding. Vaid ilm oleks võinud veidi tuulevaiksem olla, aga seda vist Tanel (veel avalikult) kontrollida ei suuda :) Aitäh peitjale ja kaasotsijatele!