Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2014. aasta advendiseeria viimase aardena, jõululaupäevaks. Nüüd saate ometi rahulikult pühi nautida!
Tallinlaste pettumuseks ei peitnud ma oma aaret seekord kusagile ääremaale, vaid hoopis Soome lahest tükk maad Euroopa poole. Kutsun teid tutvuma Rogosi mõisa ja mõisapargiga: siin on ilus igal aastaajal, pealegi on sellel paigal üks eriti mahlakas saladus varuks.
Just selle mõisa maadel olevat 17. sajandi lõpul üks lahke kooliõpetaja enda juurde võtnud hulga orvuks jäänud lapsi. Nende hulgas oli ka Marta Skowronska, lihtne Liivimaa talutüdruk, kes sai hiljem Peeter I naiseks ja pärast oma mehe surma paariks aastaks ka Vene impeeriumi valitsejaks.
Moskvasse sattus Marta sõjavangina ning jäi seal pesupesijana ja teenijana kohe silma mitmele kõrgele riigitegelasele. Tsaar võttis ta enda juurde ja 1705. aastal astus Marta õigeusku, saades nimeks Jekaterina Aleksejevna. Ilus, veetlev ja seltsiv, muutus ta varsti Peetrile asendamatuks kaaslaseks ja ärritushoogude leevendajaks. Ta tantsis ja ratsutas oivaliselt, saatis tsaari nii sõjaretkedel kui pidustustel, kus sageli suutis tsaari tagasi hoida alkoholiga liialdamisest.
Katariina sünnitas Peetrile 12 last, kellest vaid kaks elas täiseani. See oli soe ja tugev kiindumus, mis neid sidus. Katariina oli naine, kes oli võimeline mehega jagama laagrielu ebamugavusi, sõjaretkede ohtusid, oli kõige peale vaatamata heas tujus ning luges mehe soove tema silmist. Aleksei Tolstoi suurromaanis "Peeter I" kirjeldab tsaar, kuidas Katariina teda pehme Eesti piimasupiga turgutas. Kõige rohkem on muidugi tänu teisele, Voltaire'i raamatule tähelepanu pälvinud lugu sellest, kuidas lahing türklaste vastu võideti tänu Katariina ehetele.
Venelased häbenesid oma esimese naiskeisrinna madalat päritolu ning lasid kõik andmed tema lapsepõlve ja perekonna kohta hävitada. 19. sajandil, ammu pärast Katariina I surma olevat aga teatatud, et Rogosi lähedusse jäävasse Vungi talusse kavatsetakse keisrinna auks püstitada mälestussammas. Erinevate versioonide kohaselt peeti Vungi talu kas Katariina I sünnikohaks või ajutiseks lapsepõlvekoduks. Mõned aastad hiljem meeleolud tsaaririigis muutusid ja samba rajamise plaan kästi maha vaikida. Ajaloolased teavad keisrinnast endiselt väga vähe. Lisaks Rogosile pretendeerivad Katariina I lapsepõlvekodu tiitlile veel mõned Lätimaa paigad.
Praegu tegutsevad Rogosi mõisas lasteaed, algkool, söögikoht, külalistemaja, rahvamaja ja muuseum.
Vihje: pole
Lingid: http://aerling.blogspot.com/2010/03/varia-katariina-kas-ruusmae-talutudruk.html
Aarde sildid: soovitan (8), vaatamisväärsus (4), lahe_teostus (3), ilus_vaade (3), pliiats_kaasa (2), muguoht (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), advendiseeria_2014 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5J4GB
Logiteadete statistika: 130 (96,3%) 5 1 4 2 0 0 Kokku: 142
Tore ka siinpoolses kodukandis aare leida! Alati heameelega siinset vaadet nautinud. Hea peidukas kah! :)
Mõte minna geojaanile, oli muidugi vaja suuremalt ette võtta ja korjata Võrumaalt üksikuid aardeid, mida ei saa möödaminnes haarata. Tuleb ikka veidi võsas ka kahlata ja parme toita. Vett läks nagu kerisele aga ellu jäime. Aitäh
Nii siis, geojaanipäev oli tulekul ja kohe tuli pähe hea mõte, et enne Pähni minekut võiks paar päeva Kagu-Eestis aega veeta :) Mõeldud, tehtud ..teele asusime neljapäeva õhtul. Noh, sellise arvestusega, et geojaanile ikka õigeks ajaks kohale jõuda. Teada ju on, et see geopeiturite teekond on mitmeid-setmeid kordi pikem kui lihtsurelikel :) Ööbimiseks valisime Misso, täpsemalt Pullijärve kaldal asuva kämpingu.
Pagana pihta, just täna oli väljas kohati 34 kraadi, mil meil oli vaja mööda metsi ringi konnata ja aardeid otsida. Õnneks on siinkandis iga künka taga veesilm, kus saab ennast aeg-ajalt vette kasta ja jahutada ..see päästis meie päeva :)
Kohapeal läks kiirelt, nimi kirja ja teekond järgmiste aarete juurde sai jätkuda :)
Aitäh siia kutsumast!
Ruusmäel toimub tänavu Tartu Ülikooli geograafide topograafia praktikum, seetõttu siia ka sattusin. Aarde peidukoha tuvastasin juba esimesel päeval ehk 10ndal. Täna siis lõpuks jõudsin ka selle ära logida. Otsimine nõudis ikka natuke aega aga peidukas väga meeldis. Aitäh!
Täna oli siin vaikne ja aardeleidu ei seganud miski. Kiirelt jäi õige asi näppu ja nimi logiraamatusse. Aardekirjeldus on huvitav ja hariv lugemine. Aitäh!
Leitud toreda hilissuvise siilisõidu käigus.Aitäh
Pisut kurvaks teevad need lagunevad mõisad. Aarde eest tänud.
Toimus mingitsorti üritus ja paar vanavanemaid ja üks isa olid saadetud oma põlvepikkuste mudilastega jalust ära. Eks emad tahavad ka kultuuri ja rahu nautida. Mõned sekundid :D Otsimist nad ei seganud, sest mudilased olid selles eas, kus nad sihitult nagu pinballi kuulikesed erinevate objektide vahel põrklesid. Samal põhjusel ei saanud hoolikad lapsehoidjad neilt pilku pöörata ning jälitasid neid kohusetundliku visadusega ringi, kuhu iganes nad siis ka ei põrkunud. Leitud ja logitud - aitäh!
Hoolimata mugulastest leidsime visuaalselt. Märkamatult nimi kirja ja edasi. Lahkudes kutsuti mingisse kuuri jooma aga meil polnud aega. Aitäh!
Otsisin seda seal ööpimeduses, sain kätte ja logisin rahulikult lambi valgel. Järsku üks spetsialist astus ligi ja tahtis kõrval punnitavale prügikastile inventuuri teha aga küsis veel enne ega mul suitsu pole pakkuda. Kui ma juba parasjagu eemal olin siis oli kuulda kuidas vana oma aarde kallale läks. Võta nüüd kinni kes siin keda segas.
Aare ja poeskäik ühe hoobiga. Täitsa kaval jakohta sulanduvad aare. Magnet on ainult ajaga ära väsinud, kuid toimib endiselt päris hästi.
Tänud.
Küll siin oli keeruline, nii kui objektile saabusin, lähenes mõisa poolt üks aegluubis mugu. Kui tema lõpuks möödus, oli kohale jõudnud teine, kes vajas istumispausi ja selle käigus pingsalt jälgis, mida meie seal ka teeme. No mida me ikka niiväga tegime, üks meist, koer nimelt, sai põhjalikult paitatud ja sügatud. Aga selle ajaga olin aarde asukoha juba tuvastanud, nii et kui tädi hetkeks kõrvale vaatas, tegutsesin kiiresti. Koera katteks kasutades sokutasin aarde tagasi ja jalutasin auto poole. Imeilus koht siin ikka. Tegelikult kogu siinne kant ju imeline. Tänud peitjale kutsumast
Kohalikud arvamusliidrid tegelesid lauluväljakul lauluõli libistamise saatel hääleharjutustega ja polnud mingit lootustki siin aarde otsimisega tegeleda. Tegime sümboolse ringi ümber laulukaare ja istusime järvekese kaldale jäätist sööma. Tuleb kohalike "kooriproovide" ajad selgeks teha ja siis muul ajal end siia uuesti sättida.
Soojenduseks otsisime aarde üles ja kui nimed kirjas, astusime mõisa uksest ka sisse. Selle tulemusena saime väga põhjaliku ekskursiooni pööningust keldrini ja väravatornis olev muuseum sai ka lõpetuseks üle vaadatud. Igati hariv ja õpetlik poolteisttund, tänud juhatamast!
Tulime siia ujuma ja lasin siis mugul seda konteinerit otsida. Juhendades leidis ka üles, aga logiraamatut kätte ilma abivahendita ei saa. Panin siis mikro logirulli, loodetavasti peitjale sobib.
Tänud peitjale!
Täna ei tahtnud jalutajad mitte kuidagi ära minna siin. Ja pidin paelu päris palju siduma. No lahti tulid kogu aeg.
Ja koht on ikka ilus küll.
Järvelt puhus juba päris vinge tuul, aga õnneks tuli leid ruttu. Vedasin endale veel ühe kihi riideid selga ja edasi oli ilm juba talutav. Aitäh, kena kant!
Tänaseks sobis see aare ilusasti päevakavasse. Olin ööbinud teeäärses kõrtsis nagu see reisimine Katariina aegadel käis ning see lõi juba sellise ajaloohõngulisema meeleolu. Rogosi mõis on ilus. Natuke oli kahju, et ei jõudnud siia paar nädalat varem, kuldsete lehtede aegu. Ega külm väga pikalt pargis jalutada ei lasknud, püüdsin kähku nime kirja saada ning edasi uute E11 aarete poole tõtata. Tänud Rogosile kutsumast!
Tegelikult juba ammu leitud, viletsa geopeiturina ei olnud siis pliiatsit kaasa.
Kui hommikul tundus veel päikeseline ja suvine, siis peatselt kõik muutus mingi uduvihma vastu. Siiski kui auto nina sai aarde lähistele, enam ollust ei sadanud ja saimegi aardeni jalutada. Varem leidja valvsa pilgu all kaua ei läinud ning pisikesse logiraamatusse õnnestus nimi kirja saada. Minigrip ta ümber on üsna räbal, kuid täidab veel eesmärki. Kunagine ringi kujuline magnet on muutunud poolringiks, kuid hoiab aaret ilusasti oma peidukohas.
(866) Aitäh!
Rogosi mõisa ja parki olen varem külastanud, kena koht on. Sel korral läks nii, et viimasest sai sujuvalt meie seekordne ööbimiskoht. Aitäh!
Siin oli tõesti äge kastelllinnus. Õhtul tundus siin nii vaikne ja rahulik, et jumala eest võib siin tiigi ääres grilli püsti panna ja telkima jääda. Ma muidugi skeptikuna arvasin, et ju kalamehed hommikul platsis on ja ei pidanud eksima. Kell 4 jalutas otse telgist mööda mingi klemm, kel väline kõll täiega põksus kaasas. Kell pool5 oli esimene kalamees platsis, telgist 2 meetrit eemal kolistas hommik otsa oma ämbritega, magada ei saa. Raip. Koht, mis õhtul tundus nii mahajäetuna, oli hommikul kohalikke täis. Aga keegi ei kobisenud, et seal ööbisime ega teinud sest ausalt öeldes väljagi. Seegi tore. Asjad kokku ja eluga edasi, aitäh. !
Impeeriumi tuhkatriinu jaljälgedega õnnistatud paik tundus meile nii meeldivana, et sellest saigi õhtuse grillimise ning ööbimise koht.
Tänan peitmast.
Päeva fookus oli küll külastusmängul Unustataud mõisad-Rogosi, kuid sai ka sealjuures geopeitust mängitud. Päris kaval lahendus aga sai suhteliselt kiirelt leitud.
Või et selline värk siin. Tänud teadmiste ja aarde eest.
Found it: 20.Jun.2021 11:59 Katariina I / Catherine I of Russia. Otsisime ja leidsime miski asja. Kahtlustasime seda mikro aardeks ja see ta oligi. Täname. Rohkem ei mäleta aarde sisukorda.
Autost väljudes ei paistnud ümberringi ühtki hingelist. Otsida oli tänu sellele hea rahulik. Vaid üks kohalik koer käis mingil hetkel meie juurest läbi, et olukorda kontrollida. Kauaks ta siiski passima ei jäänud ja läks väga sihikindlal moel nuuskides edasi. Aardeleiust ei mäleta tänu sellele suurt midagi, aga siiski tänud peitjale!
Kõhud korralikult täis liikusime veel kaugemale kagusse. Rogosi mõisahoonest veidi eemal askeldas parasjagu üks jahisalk ja ega rohkem liikumist siinkandis ei näinudki. Nulli juures tegelesin mina rohkem ümbruse skanneerimisega. Kui kuulsin eemalt, et ei edene, siis tulin ka juurde. Lõpuks oli Kristjan see, kelle silm kõige teravam ja selle tillukese aardekese üles leidis. Me olime kaua soojas olnud ja nüüd külmast šoki saanud sõrmedega pisikesele paberitükile nimede kirjutamine oli omaette väljakutse.
Aitäh ajalugu tutvustamast! Huvitava looga mõis. Kevad-suvisel ajal on mõisaümbrus vast natuke ilusam.
Läbi mõisa värava alustasin liikumist aarde suunas. Muuseum oli paraku suletud, sinna ei pääsenud. Nulli jõudes leidsin ka aarde ja hakkasin rõõmsalt logima - ei õnnestunud. Pastaka jätsin ju Põnni aardesse. Teadagi mis on kerele nuhtluseks ja sain auto juures käia. Logi kirjas jalutasin pargis ringi. Aitäh, lahe teostus.
Tegime tiiru mõisa hoovis. Ja pealt seda panin nimed kirja. Tuttav teostus.
Siin tegelesime kõigepealt aardega, siis mõisa imetlemisega ja seejärel kaubandusvõrgu külastamisega. Kõik kolm jätsid väga meeldiva mulje. Täname!
Väga toredat mõisakompleksi tutvustab see aare, minu jaoks esimest korda siin olla. Tänasel suvisel pühapäeval oli mõis sigimist-sagimist täis, ka kohvik avatud. Aaret nägin juba kaugelt, seega sellega läks õnneks lihtsalt :) Aitäh siia juhatamast ning kavala aarde eest!
Rogosi mõisa valisime välja tuuri järgmiseks ööks. Saabusime parajal ajal, nii jäi meil piisavalt aega pargis päeva üle arutada ja aaret otsida. Väga kavalalt peidetud aare. Pale leidu istusime järve ääres ja tegime lühikese jalutuskäigu külavahel. Järgmisel päeval hommikusöögi lauas googeldasime mõisa kohta ja saime lähemalt teada, mis seos on Katariina I selle paigaga.
Rogosi mõis - lisasin selle paar aastat tagasi endale memosse to-do listi, et siin peab öömajale jääma. Nüüd 3-päevast Lõuna-Eesti geotuuri plaanides sobis ideaalselt selle soovi täideviimine. Ja veel mis hinnaga - öö kahele koos hommikusöögiga vaid €28.
Kohale saabusime paraja varuga, et saaksime mõisapargis veel ringi vaadata ja niisama puhata kahest väga tegusast päevast. Tuba käes, haarasime snäkid, paar keha kosutavat jooki ja suundusime mõisaparki. Ümbruse ilu oli lummav. Igasse suunda kuhu vaadata, tulid vaid head mõtted. Kõigepealt läksime aaret otsima. Koheselt ei leidnud kuid pikalt ka peitu ei jäänud. Väga uhke ja kvaliteetne teostus! Sildid võib julgelt juurde lisada. Seejärel istusime järve äärde maha ja nautisime õhtust päikesepaistet. Päikese loojudes läksime veel Ruusmäe vahele jalutama.
Mõisa hommikusöögilauas lugesime läbi veel kirjelduse ja saime teada miks aardel selline nimi. Väga põnev! Rogosi mõisast jäid vaid väga head mälestused, soovitan teistelegi. Tänud ka aarde peitjale!
<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>
Aarde juurde jalutades tegi Maris mulle ajaloo tundi ja rääkis ära miks aardel sellises kohas selline nimi. Täitsa põnev :) Ja ka topsike ise sobis oma peidukasse väga hästi :) Tänud juhatamast!
Seda kohta olen vaatama tahtnud tulla alates sellest ajast, kui see aare kunagi advendiseerias avaldus. Täna siis lõpuks kohal ka, ägedaid mõisaid ikka kunagi ehitati. Aitäh aarde eest, sain lisaks leiule hulga ajalugu pärast netis lisaks guugeldada.
Olin parasjagu Lukumäelt tagasi jõudnud, kui Kaupo, moosivarga nägu peas, soovis ka minna aardeid otsima. Egas midagi ja tegime spontaanse aardetuuri Võrumaa hardcore asfaltteedel. Katariina ! jäi esimesena teele. Rogosi mõisaga on mul ilusad ja väga ilusad mälestused. Nüüd läks tunne veelgi paremaks, kui aare umbes sekundiga näppu jäi. Aitäh, et nii ilus paik on geopeituse aardekaardil tähistatud!
Esimesel tutvumisringil oli lava kasutamas laulu ja joogihuvilised kohalikud. Hiljem ,peale rattaringi, tuli leid miskipärast kiiresti. Väga hea ja kena teostus! Aitäh kvaliteetaarde ja mõisatutvustuse eest. Üldse oli ka väga kena ja huvitav asula.
Unustatud mõisade retkel jäi ka aare silma. Ujuma kahjuks ei jõudnud.
Natuke ikka tuulasin vales kohas ka enne kui õige asi näppu jäi. Kena koht, tänud tutvustamast.
Jah! Leidsin. Aga logi kirjapanekuks vajalikku silmanägemist mul kahjuks ei olnud. Väga väike oli see kirjaruum. Olen kurb.
Aare oli peidetud väga omapäraselt, vahest tuli mõte läbi kärsanud aju vette minna jahutama.
Väga kaval aare. Kohalikud parmud olid ka eemal aga nad meid sel hetkel ei seganud.
See on väga väga hästi peidetud aare. Käisime ka poest läbi koos grupiga. Sai palju nalja. Tegemist on kena kohaga. Aitäh peitjale!
Lahe peidukas, sai pikalt luusitud enne kui üles leidsime. Aitäh peitjale!
Õpilased juba kräunusid ja hädaldasid, et läheks koju ära, aga ma ei tahtnud Haanjast enne lahkuda, kui seda vinget mõisa ja nende jaoks täitsa uut stiili aaret tutvustanud oleks. Selle käigus rääkisin neile ka häid geotavasid ja lasin koolikoti varudest lõigata uued logilehed.
Logiraamat(ute lehed) on täitsa täis. Seekord oli auto eemal ja kontsert ootas, kahjuks ei olnud mahti asendada.
Täna oli plaan pühapäeva nautida taas Suure Muna kohvikus kontserti kuulates ja kohvi juues. Laps magas autos lõunaund ja aega enne kontserti oli parasjagu ühe ilusa mõisa külastuse jagu. Aitäh väga huvitava info eest aardekirjelduses! Mõis oli uhke, park samamoodi. Kevad tuleb vääramatu jõuga ka Haanjasse, kuigi valesti astudes võib end ikka põlvini lumes leida. Aare oli kaval, kuid siiski leidsin kiiresti. Aitäh!
Seda kohta tean hästi. Aardepaigas on Jaanide ajal oldud. Jõulude ajal pidutsetud. Tore oli meenutada aastate taguseid käike Ruusmäele. Aitäh, et oli põhjust siia taas tulla.
Esimest korda kuulsin sellisest mõisast ja mõisapargist. Väga kena koht. Nautisime ilma ja ilusaid vaateid. Aarde otsimisega õnneks kaua ei läinud. Aitäh kohta tutvustamast ja aarde eest!
Teel Põhja-Läti mägesid vallutama ei saanud siin peatumata jätta. Oi, kui rikas koht! Nii ajaloo, praeguse kasutuse kui ümbritseva looduse poolest... rääkimata väga nutikast aardest:) Aitäh!
Luhasoolt tulles pidin Rõugesse tankima minema sest siin metsavahel on kütuse leidmisega probleeme. Koht oli ilus ja mõne minutiga leidsin laheda aarde, hästi tehtud.
Kui vaikselt nulli poole veeresime, siis tahavaatepeeglist nägin, kuidas poe kõrvalt kuuri eest üks kohalik ratta peale kargas ja järele väntas. Kui autost välja astusime, jõudis taat kohale ja hakkas teavitustööd tegema :o)
- "Sii muusiumisse mineks peris tasuta es ole. Omigul tule meili piale arve."
Murrak oli sedavõrd lõunamaine, et ega esimese hooga jutu sisust sajaprotsendiliselt aru saanudki. Kostsin vaid: "Mõh?"
- "Eesti, vene, inglise, saksa, soome, ispaania?"
Leppisime igaks juhuks eesti keelega.
- "Ma mudu tööta seie kiidina a präägu lissalt ole puhkeetkel."
Seda võis näha jah, et puhkehetk enam-vähem hommikust saadik kestab juba :o) Kui me pikkamööda parkimiskohast aarde poole lonkisime, tuli giidihärra kahe käega ratast kõrval lükates järele. Toest oli ilmselt pisut abi ka gravitatsiooniga võitlemisel. Hoolimata puhkehetkest soostus lahke mees siiski lühiülevaate andma, rohkem lähiajaloost kui vanemast küll. Muuhulgas tunnustas: "Te ole vist kooliaridust saanu ku autoga parki es sõitnu!"
Kartsime, et aardeotsingust ei pruugi midagi välja tulla, kuid vanal hakkas kas kurk kuivama või olime lootusetult tuimad vestluspartnerid - igatahes otsustas ta sõprade juurde tagasi pöörduda. Giidirolli võttis sujuvalt üle kuskilt järsku platsi ilmunud pool-taksikoer, oma meeldivalt vaikival moel :o) Otsida lubas ta meil täiesti iseseisvalt, ei mingeid abistavaid vihjeid. Ega kaua aega kulunudki, soovitussildid aitasid õigele asjale näpud külge saada enne kui ennast ülepea tolmuahviks vehkida jõudsin. Kena koht, aitäh juhatamast!
Väga põnev aardekirjeldus, aitäh selle eest. Aare ka nutikalt peidetud, õnneks ehitusmeistri silm märkas ebakõla kiirelt. Tänud!
Leitud suveseikluse käigus. Tänud!
Siia mõisa juurde sattusime Suveseikluse ajal. Leidsime info, mis oli vaja ning peale seda otsisime ka selle aarde üles. Kaval! Täname.
Aardeleid oli kiire, sest tänu ühele varasemale sarnasele kogemusele märkas silm kiirelt üht ebakõla. Milline hiilgus siin on kunagi olnud! Väga huvitava plaaniga mõis, me ei mäletagi, et oleks sellist varem Eestis kohanud. Ja aardelugu meie jaoks täiesti tundmatu ja seega väga üllatav! Logisime ära ja siis mõlgutasime laululaval mõtteid sellest, kui õige või vale oli esimese vabariigi ajal mõisate äravõtmine, et need seejärel pikalt tühjana seisma jätta. Olid ju mõisnikud väga paljudel juhtudel ka maakoha elu käigushoidjad ning mitmed neist panustasid palju selle maa arengusse. Aga eks see on üks nüansirikas arutelu, millel ka teisel pool rida häid argumente. Täname tutvustamast!
Kiire leid, mõnus jalutuskäik sügiseses mõisapargis. Aitäh :)
Lõpuks sai Erki kurve ja väikseid tõuse ka sõita. Lahe aare ilusas kohas (ka päike hakkas siin särama). Meie kõigi lemmik sellel päeval. Aitäh ;)
veetsime toredad kaks õhtut juuresolevas mõisas ööbides ja ümbruskonnas matkates.
Istusin mõtlikult pingile, sest esimese hooga ma aaret ei leidnud. Lugesin logisid ja siis logisin ka ise :)
Tänud aarde eest!
Nulli lähedal panid laigulistes kostüümides inimesed üles nii viburada kui laskmisrada. Kuna nad olid oma tegevusega alles algusjärgus, siis oli meil võimalus jalutada aardeni, see märkamatult avastada ja logida! Aitäh kohta tutvustamast!
Teel kolme riigi nurgast koju jäi Ruusmäe täpselt tee peale ja otsustasime ka selle aarde ära võtta. Paraku meie pettumuseks nautisid mõned kohalikud täpselt nulli juures kesvamärjukest ja kuna me aaret ohtu seada ei tahtnud jätsime ta seekord logimata. Eks tuleb millalgi uuesti tulla. Aga vähemalt sai tuttavatele põnevat legendi tutvustatud :)
Peale Pulli järve jooksu tagasisõidu teele jäi 2 aaret mis vajasid võtmist. Esimene aare sai kiirelt leitud ja logitud. Meie tegevus ei saganud ka kahte kalameest kes läheduses kala püüdsid. Tänud peitjale.
Minu jaoks jällegi uues ja põnev koht avastamiseks. Suured tänud peitjale!
Lõvil jäi aare kiirelt näppu, ma ei jõudnud otsima hakatagi. Aitäh siia juhatamast!
Päris esimesest kohast ei leidnud,aga kaua siin kah ei läinud.Tänud!
No sellest aardest aastaid mööda sõidetud, suviti nüüdseks juba kolmkümmend suve vanaemal seal kandis külas käidud ning lõõõpuks aaregi käes. Kaval asi, aga õnneks geokogemust juba piisavalt, nii et Liina leidis aarde kenasti. See, kuidas see park on aastatega muutunud ja arenenud, on täiesti hämmastav. Täname peitjat!
Eeldasime lihtsat leidu, aga võta näpust. Peidukas sai vist üsna täpselt välja peilitud, aga samas istusid kolm kohalikku õllemugu, igaühel suur punsu peos. Tegime aega parajaks, uudistasime parki ja mõisahooneid. Mugudel tundus õlu juba lõppevat, aga siis lisandus neile uus sõber värske laadungiga. Nii me loobusime edasisest passimisest. Eks kunagi tulevikus proovime uuesti.
Jäime oma geotuuri teisel õhtul ööbima Rogosi mõisa.Eks ma muidugi teadsin juba ette,et siin pargis on ka aare peidus.Õhtusel pargiga tutvumisel sai see lahe krutski üles otsitud.Tänud tutvustamast ilusat kohta!
Kaaslase võidukäik aarete leidmisel algas siin. Olen vähemalt hea otsija välja koolitanud. Uut paberit logideks kahjuks kaasas polnud, pigistasime nimed viimase logi järgi kirja.
Eelmisel suvel jäi teatrietenduse tõttu leidmata. Täna läks nullis kiirelt, aga logirull on täiesti täis ja järgmistel peab juba oma paberijupp kaasas olema.
Tekkis idee sõita Põhja-Lätti, kus Alūksne, Smiltene ja Võru klubid korraldasid teisipäeval ühise orienteerumiskolmapäevaku. Et teekond Soome lahe rannikult oli pikk, siis võtsime ette ka Katariina külastuse. Vaikne õhtupoolik, kaugemal poisikesed jalgratastel ja meie kaks, kes tuiasime ümber nulli ja uurisime ja vaatasime ja niimoodi pool tunnikest. Aga visadus viis sihile. Aitäh
NB! Logirull saab kohe-kohe täis!
Pärast Vastseliina töökohtumist oli aeg naudelda ja ainult hobidega tegeleda. Mitte, et enne poleks seda teha saanud :-) Aga nüüd algas ajatu ja stressivaba tšill. Uhke ja kaunis valitsejaproua sai seks puhuks esimeseks ja enne katusega õnne eelviimaseks linnukeseks.
Alles siia kaunisse paika jalutama jõudes ja Rogosi mõisa nime nähes meenus, et peitjadki siin peesitamas käisid. On siin ikka kena küll, nii mõis, ümbrus, veesilmad kui aare. Viimane andis end minu jaoks ikka otsida. Ma oleks seal veelgi püherdanud ning end igale poole uuristanud, kui Moor poleks lõdva randmega aaret oma pesast eemaldanud.
Aare ideaalses korras ja hästi tehtud. Ei jätnud miskit, võtsin vaid mõne pildi ümbrusest. Väga tore koht nii kaugel oma kodunt. Aitäh peitjaile siia kutsumast! Rogosi jääb nüüd meelde. Ja aardekirjelduse lugesin nüüd ka läbi - vau lugu :-) Ehk saab siin teine kord pikemaltki püsida.
Kui olime mõisas endale öömaja osas kokku leppinud, suundusime aarde otsingule. Aare leitud jalutasime veel pargis ringi ja nautisime vaikust ja rahu.
Tsiklijalutamise teine peatus. Kohale laekudes oli järve ääres paar mugu, aga neil oli õnneks omavahel piisavalt tegemist. Tegin paar tiiru, esialgu ei jäänud midagi silma. Vahepeal tulid veel mõned mugud, üks oli lausa pruutkleidis. Jutu järgi võis aru saada, et tegu on pruudirööviga. Röövitud pruut viidi paadiga järvele sõitma, teised olid ka paadile keskendunud. Lõpuks märkasin midagi kahtlast. Selgus, et oligi aare. Täitsa kenasti teostatud teine :) Panin oma nime ka kirja ja aarde tagasi. Veidi peale aarde tagasipanekut märkas ka peigmees pruudi puudumist ja kus siis hakkas mugusid kohale voolama. Sel hetkel nad mind enam õnneks ei häirinud. Jälgisin veidi mängu ja lahkusin. Aitäh peitjale.
Jalutasime kohale ja just siis kui hakkasin ringi vaatama, helistas mulle ema, nii et gepsi ei saanud jälgida. Õnneks Aigar tuvastas kiirelt kavala peidukoha. Tänud kohta tutvustamast.
Kui meie lõpuks Rogosi mõisa jõudsime, siis olid mugud juba oma sõiduvahenditest välja paiskunud ja kaootilise liikumisega siblisid siia-sinna. Ei jäänud muud üle, kui nende hulka endki paisata ja sama kaootiliselt-sihipäraselt nii muuseas aardepaika nihkuda. Lava juures sõi üks perekond jäätist. Pereemas tekitasin ma millegipärast küll mingit huvi, sest piidles ta mind küll täiesti varjamatu uudishimuga. Tundsin end küll veidralt, aga istusin ikka lava serva peale ja kõlgutasin jalgu. Polnud kiiret meil ju. Teised tuiasid siia-sinna, et hajutada mugude tähelepanu. Ühel hetkel tundis pereema ilmselt end ohustatuna (ilmaasjata, temal oli ilmselge suuruse ja kaalueelis ;) ) ja korjas oma vahmiili kokku ja viis nad kaugemale. See fakt rõõmustas meid südamest.
Aarde leidsime kiiresti. Midagi taolist tundus just sinna sobivatki. Panime nimed kirja ja läksime mõisa kööki kohvi jooma. Sealne teenindav personal oli üpris omapärane. Saime nii mõnegi muigama paneva kogemuse osaliseks. Ohh see issanda loomaaia kirjusus ikka. :P
Viimase punkti ja täpi I-le pani aga kohalike naiste näputöö imetlemine müügipunktis. Reisikaaslastest meesterahvad millegipärast ei soovinud omale saada kingiks maavillasest lõngast kootud stringe, kirjaga "TERE". ;) Huvitav küll, miks... Hea ja soe ja kodumaine ju...
Pugistasime naerda ja läksime vastu uutele seiklustele...
Aitäh aarde eest! Kõik OK
Mõnus jalutuskäik pargis... Sai ka paar- kolm mugu eemale peletatud, kui hakkasime laval akrobaatikanumbreid harjutama- ilmselt polnud me kunstttükid neile meelepärased- aga nuh- maitsed on ju erinevad ;) Logi kirja- ja minek.ee :)
20 kõrgeimat tippu värskelt jalgades surisemas ja pisike vihmasabin saatjaks, vedasime ennast veel siia ka. Ei viitsind eriti rahmeldada otsida, istusime parem niisama seal serva pea ja uudistasime. Kas see oligi see koht, kus vist 1988 geogeo'd pidasime? No ja sedasi maru rahulikult me sellele topsile näpud taha saimegi. Aitüma, kena koht oli!
Nullis veidi mõtisklemist ja konteiner näppu jäigi. Täielik üllatus oli kohe esimesest kohast see leida. Aare heas seisus.
Esimest korda sai siin mõisas käidud aastaid tagasi lihtsalt mõisa uudistamas. Põnevad olid need lood, mida giid tookord rääkis. Seekord polnud lahtiste uste päeva, nii piirdusime vaid mõisa välise vaatluse ja aardeotsinguga. Nulli lähedal , nii 20 m eemal veepiiri lähedal, hängisid kaks ebaadekvaatses olekus tegelast ja tundus, et nende tummistest pudelitest ei lõppe see märjuke veel niipea. Aga mulle hakkas aare silma, no mitte ei tahtnud logimata nüüd jalga lasta. Alex pani kogu oma šarmantsuse mängu ja läks eemale jalutama ja etskae, õllesõbrad vahtisid teda ja ainult teda, minust ei tehtud üldse välja... hm kas kalduvustega tüübid ;) . Ma kasutasin võimalust ja logisin kiirelt, aare peitu tagasi ja kui Alex nägi, et mul valmis siis jalutas elegantse ringiga minuni ja me lahkusime objektilt.
Tänud peitjale, advendiaardeid on mõnus ka lumeta otsida ;) !
Lisaks omanikuta lastele leidus pargis piknikukorviga kahtlaseid ringivahtivaid noori naisi ja Saku joogiga valveta meesisikuid. Elu ongi ohtlik!
GP 1485 / GC 1728
Ettevaaatust! Pargis jooksevad lahtiselt omanikuta lapsed.
Geoparklale lähenedes tekkis kõhus tunne, et siin oleme varem olnud. Loomulikult - sellest samast poest oleme aasta-paar tagasi jäätist ostnud ja kõrvalolevas uhkes häärberis käinud.
Säädsime sammud nulli poole, aga kohe nurga tagant hakkasid paistma kalameesmugud. Loomulikult rikuvad kõige kaugema kavas olnud aardeleiu ära mugud!? Eemal vees solberdavad kodanikud olid õnneks piisavalt kaugel, et nende pärast muretsema ei pidanud. Objektile lähenedes tegi Ave mulle kiire ajalootunni - põneeev.
Õnneks näitas geps teiselepoole kalamugusid ja saime mõne tühise minutiga logi kirja. Kus ja mille jaoks nii väikeseid minigrip kotte müüakse? Müstika :).
Ei saanud selgi korral poele pisukest käivet tekitamata lahkuda - jäätis mulle ja mingi kolmeaastaste praksuv komm Avele :) Oi, kuidas talle meeldivad sellised asjad.
Tänud mõnusa aarde eest!
Üks naismugu luges nullis nii süvenenult raamatut, et ehmus alles siis, kui meil aare käes. Tagasipanek oli lihtsam. Aitäh!
Siin Rogosi mõisapargis ja selle lähiümbruses lõi Roheliste Rattaretk eelmisel õhtul üles enda telklaagri. Meie nende hulgas. Tagantjärgi tarkusena oleks saanud siia saabudes rahulikult aaret otsida, kui ka leida aga olime muude mõtete ja tegevustega hõivatud. Hiljem, kui ansambel Auli meile esines siis teadsime juba küll, kuhu kanti aare umbes jääb aga siis ei saanud enam kuidagi otsida. Seega otsisime aarde üles hommikul enne hommikusööki. Oli mõnus rattaretk, tore koht ja korralik aare. Täname!
Roheliste rattaretk oli tulemas siia parki. Siiski oli 2h aega aga meil see leidmata jäigi.
Kena koht. Järv ja tiigid-sillad. Võimas mõis eelkõige. Kui mõisale kasutusotstarve leitud siis enamuses ka välitund varemeteks muutumist. Kaval konteiner. Tänud kutsumast. Siit edasi kaheksatuhandeliste poole.
Erinevalt Kristiinast sain Katariina juba esimesel korral kätte. Aitüma!
Väga uhke mõis ja luiged! Aardel väga orginaalne konteiner! Tänud, siia juhatamast, tahaks suvel tagasi!
Leitud, aitäh!
Autodega saime lähedale ning leid tuli ruttu. Aitäh!
Miki tegi ka otsimisliigutusi ja reetis kogemata aarde asukoha. Väga hästi õnnetunud konteiner, aitäh!
Natuke oli veel aega, et mõistlikult valgel ajal Võrus olla ja seega plaanitud kolme aarde asemel oli aega ainult ühe jaoks. Pärast Vastse-Roosa küla veskite leidu otsustasin aardele läheneda Läti poolt. Mõisa ümbrus oli vaikne ja sain segamatult otsida. Tegin objektile tiiru peale ja pärast nulli täpsustamist oli kiire leid. Tänud.
Selle aardega oli eriti huvitav. Jõululaupäeval kutsuti mõisasse pidulikule õhtusöögile ja alles järgmine hommik kodus avastasime, et samal päeval oli aare sinna pandud. No tere talv. Lohutas see, et esmaleidu poleks nagunii saanud, sest nii vara me ei jõudnud. Sel laupäeval käisin Haanjas suusatamas ja mis see mõni kilomeeter lisaks siis ära ei ole, tee on ka Haanjast Ruusmäele nii äge nagu ameerika mäed. Mõisas toimus TTÜ Küberneetikainstituudi rahvusvaheline seminar ja osalejatel oli just lõuna aeg, mõned vahtisid seal ringi. Seminar algas ja läksin parki. Järve peal kihutasid paarkümmned mootorsaani, kuid neil oli endal piisavalt tegemist ja sain rahulikult ringi vaadata. Äge konteiner. Rogosi Mõisa Köögist ostsin kaasa tšillimoosi, mida kohapeal degusteerimiseks anti. 3 eurot maksis see purk. Igavene lahe asi, koostises on õun, tšilli, kabatšokk, tomat ja veel mõned maitseained. Seal oli veel igasuguseid lahedaid isetehtud moose, sai isetehtud koduveine maitsta ja mingit eriti kanget napsi anti ka, puskar oli põhiline koostisosa ma pakun ja kraadi võis ka olla mingi 50-60 ringis. Aitäh peitjale, sain kuhjaga positivseid emotsioone.
Käisime ka siis kaemas, kust see imepärane tütarlaps pärit on. Võimas mõis on seal, igatahes, ja aare muidugi ka. Väärib külastamist.
Kuna eelneval päeval oli osa tiimist kõrgmäestike poolt alistatud, siis viisime plaanidesse sisse väikese korrektuuri ja selle asemel, et ülejäänud tippe võtta, otsustasime hoopis lõunanaabrite aaretega tutvust teha. Selleks tuli aga sinna jõuda ning see aare jäi täpselt tee peale.
Huvitav, et siiakanti pole just vähe sattunud ja ikka päris mitu korda Ruusmäelt läbi sõidetud, aga minule tuli küll uudisema, et siin mõis on. Elad ja õpid, nagu öeldakse.
Parkides möödusime ka kolmest kohalikust härrast, kelle koti sisu võis ainult aimata ja kes meile pikalt järele vaatasid, nagu poleks ükski mittekohalik siia jalga maha pannud juba sajandeid. Härrade valvsa pilgu alt lahkununa asusime otsima ja õigepea jäi Martinil konteiner maailma kõige väiksema minigripiga näppu. Leidsime logimiseks tuulevaiksema nurgakese ja suundusime edasi Latvijasse, mis ei olnud aarete poolest meie suhtes nii armuline.
Igatahes oskan nüüd väikest Ruusmäed ka teise pilgu läbi näha :)
Aitäh!
Eelmistel päevadel läbitud jalgsimatkad Haanja kõrgmäestikus (väike videokokkuvõte ühest matkapäevast) olid üle Euroopa kokku kogunenud kaasvõitlejate ridu armutult rappinud ja ka allesjäänutest mõni pidas targemaks jääda kodukindlusesse ahjusid kütma ja haavu tohterdama. Ka ilmataat kostitas meid horisontaalselt liikuva pooltahke veega, mis vägisi krae vahele tükkis. Nõnda langetasimegi viimaste silmis motivatsioonihelgi omajatega vapra otsuse asendada teine tipuvallutuste jalgsimatka päev kraadi võrra leebema tegevusega ja pöörasime vankrirattad esmalt Rogosi mõisa, seejärel juba lõunapoolsete naaberhõimude kodutanuma poole.
Eks Ruusmäele oleme aastate vältel oma matkateedel ikka sattunud. Liikus ka legend, et kui külapood veel mäe otsas paneelmaja korteris asus, olla trepipealne külanõukogu meie omasid "Sitsiilia mahviaks" pidanud ja õige kohkunud paistnud. Ilmselt oli aga see tükk järgmiseks hommikuks ununud ja külafolkloori kroonikasse ei jõudnud sest piiskagi. Küll aga tuleb tunnistada, et mõisa taha pole mina veel jõudnud ja nii oli tükk uudistamist, et kuidas üks külake saab teise nurga alt hoopis teistsugune paista. Kogu ringivaatamise vahele õnnestus ka vahva teostusega aardeke kinni püüda ja logimiseks vapramale edasi ulatada. Aitäh selle silmi ja mälestusi avava aarde eest Eestimaa kauges kagunurgas!
Tegime tiiru ümber objekti, logisime ning vaatasime ka mõisa lähemalt. Edasi, kodu poole.
Aitäh jõululaupäeva aarde eest, nüüd saan rahulikult pühi nautida! :) Tallinnlase rõõmustamiseks oli aare peidetud eestimaa äärealale, Rogosi mõisa juurde. Tänane plaaniline teekond viis mind jõuluks Misso, seega tuli Ruusmäe väisamiseks teha sõit vaid Haanja kaudu. Kuigi koht üldjoontes tuttav, siis mõisa taga polnudki veel käinud. FTF kl 13:15. Suured tänud peitjale Katariina päritolu tutvustamise eest.
Rahulikke Jõulupühi kõigile Teile!
Kui udu lõunapiiri lähistele jõudis, olid esmaleidjate jäljed juba jahtunud. Oleks tuisk või sadu, siis kindlasti oleks jäljed ka juba täissadanud. Lähenedes koordinaatidele võis esmaleiust suu varakult puhtaks pühkida, sest kes muud kui geopeiturid massist erinevad ja oma radu käivad. Kohapeal läks mõni minut ja veidi rohkem, et kirjapulgani jõuda ja tagasi. Esmaleidjad olid käinud veidi üle tunni enne mind. Koht on kena, olen varem käinud ja kindlasti tulen teinekordki. Toredaid pühi!