Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
TÄHELEPANU!!!!! Lähtudes eelnevate külastajate märkustest muutsime aarde asukohta. UUED KOORDINAADID: N 58° 54.865' E 023° 25.556' või N 58° 54' 51,9" E 23° 25' 33,4". Ala on niiske/märg. Tegu on meie esimese aardega.
Koordinaadid muudetud 12.01.2015
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (8), soovitan (5), puugid (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5K0E7
Logiteadete statistika:
93 (98,9%)
1
5
0
0
0
0
Kokku: 99
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
We are contacting you to inform you that geocache Meie 1./ Our 1. has been archived at the request of the nearby property owner.
Aare on GC lehel arhiveeritud maaomaniku palvel. Omanikuga on ühendust võetud ja palutud tal karp ära tuua.
Tore aare, pisut teistsugune kui tavalised topsikud. Kohapeal selgus, et kinnisvaraarendus hakkab talle ikka väga lähedale jõudma. Vast oleks mõistlik ta pisut teise kohta paigutada? Täname!
Auto jäi aardest suht eemale...edasi jalutades selgus, et tee veel jätkub ja oleks peaaegu nulli saanud...sinna küll poleks raatsinud trügida, sest oksapesu läks liiga karmiks. Logisime kiirelt kuna krdi külm oli. Tore aare.
Tuul tahtis ära viia, tegime siis jooksuga :D. Vihje on tabav, aitas leiuni loetud sekunditega.
Ilm oli täna ka ilus jalutamiseks ja koht oli ka super. Aare oli olemas, ehkki kõrval oli teostatud kadakaraietöid millegipärast. Mu meelest pole kadakaid siin Eestimaal küll niipalju, et neid veel raiuma peaks.
Tänud, kõige lahedam ja kavalam teostus mu Haapsalu tuuril, aitäh!
Ainult jääb kinnitada juba Mari öeldut. Igati sobiv ilm jalutamiseks aarde juurde. Isegi päike piilus vahepeal juba pilvede vahelt välja. Aitäh peitjale.
Täpselt sobiv ilm selle koha külastamiseks. Tänan jalutuskäigu eest.
Kuna järgmisel hommikul pidi esimesele Vormsi praamile jõudma, tundus igasuguste ootamatuste vältimiseks mõistlik telk juba õhtul kuhugi sadama lähedusse üles panna. Lootsin, et äkki pakub lähedal paiknev aare selleks mõne ilusa koha välja ja õnneks ei pidanud pettuma. Peale logimist panin oma mustlaslaagri püsti mõnekümne meetri kaugusel aardest, mere äärde ja jäin hommikut ootama. Unes paraku kuigi kaua ei viibinud. Kaugusest kostsid inimtegevuse hääled, koerte haugatused, aeg-ajalt kostis lähedalt kummalisi krabinaid ja alateadvus oli pidevalt valvel. Vastu hommikut sai väsimus valvsusest siiski võitu ja praamile läksin umbes 1,5-tunnise katkendliku unega. Siiski midagigi :D Hea teostus aardel, aitäh!
Meie 1. jäi täna minu viimaseks. Õhtu juba hiline, muidu olnuks päris patt niisuguse kena vaatega rannale peaaegu keskööl tulla - aga juuli algul selge taevaga meil ju päris pimedaks ei lähegi. Täitsa kuiva tossuga sai kohale kah. Lisaks mõnusale jalutuskäigule ja eriti kaunitele värvitoonidele silmapiiril, kus meri ja taevas ühinevad, üllatas meeldivalt ka aardelahendus - mu meelest üks parimaid teostusi omalaadsete seas. Ilus punkt päevale, aitäh!
Tegime jalutuskäigu Vaade Puskule aarde juurde ja seejärel siia. Teele jäid ilusate õitega väikesed õunapuud. Tegime neist ka mõned ilupildid. Nullis tekkis tunne, et nüüd siin enam aaret ei ole, aga õnneks täitsa olemas. Aitäh, tore aare.
Nulli jõudes ja võsatrimmerdusjälgi nähes tekkis meil kahtlus aarde olemasolus. Võtsime logid ette ja tänu peaka logile oli lootus, et aare on ikkagi alles. Vaatasime veel natuke ringi ja leidsimegi. Väga vahva aare päeva lõpetuseks. Tänud.
Tore teostus. Kohapeal oli võsalõikus pooleli. Loodame, et aaret ei puuduta. Tönud
Otsustasime läheneda aardele sisemaa poolt. Kuna google poolt soovitatud tee katkes mingi hetk tõkkepuuga, siis parkisime auto teeserva ära ja otsisime raja, kus märke ega aedu ees polnud ja hakkasime vaikselt aarde poole liikuma. Üsna pea oli meil tee peal ees soome numbrimärkidega auto ja üks võsa lõikav härra koos kaaslasega. Kuna koordinaat kiskus väga sinna kanti kus parajasti võsalõikus toimus, siis otsustasime mängida turiste ja härralt pärida, et kas siit läbi saab, et vee äärde minna. Ega ta eesti keelest liiga palju vist aru ei saanud, aga kuna sõna "läbi" kõlas tuttavalt, siis näitas viisakalt, et minge-minge ja nii me turnisimegi üle selle pikali võsa vee äärde ja hakkasime edasist plaani välja mõtlema. Ega me seal nüüd eriti kaua mõelda ei saanud, sest umbes kolm minutit hiljem viipas härra meile, et tulgu meie aga tema juurde, osutas siis näpuga peiduka peale, näitas kust otsast raamatu kätte saab, tegi veel mõned arusaamatud liigutused oma võsalõikamisseadmega (sellest võis hea tahtmise juures välja lugeda, et ta oli oma tööde käigus kogemata peidukale pihta saanud) ja läks siis tagasi omi asju ajama. Ega lõpuni ei saanudki aru, on see asi nüüd kellegi eramaal või ei. Aga peidukas ise oli tore, tänud peitjale!
Esimene valitud marsuut tahtis meid hoovi juhatada nii et keerasime nina ringi parkisime auto nac eemal j2rgmise mulgu otsa. Sealt saime natuke maad jalutada kui oli n2ha l6kkeplatsi laadset moodustist lume alt. J2rgmine hetk kostus mytsatus ja hakkasin ringi vaatama et mis nyyd maha kukkus. Aga silm ei suutnud miskit tuvastada. Saime veel m6ned sammud edasi teha kui silm hakkas eristama nagu k6nniks tiigi laadse asja kohal. Siis k2is aga selline mutsatus ja raksatus et ei j22nud muud yle kui jalad k6hu alt v2lja ajada ja kiirelt kiirelt minema silgata. T2na ujumist kll p2evakavas ei olnud. See aga j2igi mysteeriumisk kas j22 all peitis ennast suur lomp v6i oli tegemist t6epoolest tiigiga :D Nulli v2lja l2x m6nud rada ja ypris kiiresti j2i silma ka yks v66rkeha. Ai kui hea tunne on kui leiad j2rjest aardeid millel sildid r22givad lumega k2ttesaamatu. Pigem Lumega huvitav ;) V2ga paksu lumega muidugi pigem tasuks neid m2rke t6ep2he v6tta. T2nud peitjale :)
Tarmo muudkui räägib, et lähme sinna. Vaatan oma seadet ja no kuidagi ei leia seda aaret oma seadmest. C:geo lihtsalt otsustas selle aarde ära kaotada. Esimene katse aardele läheneda luhtus kuna maandusime kellegi hoovis. Tõmbasime vähe tagasi ja sukeldusime metsa. Paarsada meetrit enne aaret otsustas siiski ka minu seade lõpuks koostööd tegema hakata ja aare ilmus nähtavale võluväel. Sildid küll vihjasid, et kohapeal võib raskusi tekkida aga Tarmo terav pilk suutis peagi õige asja üles leida. Vihjet tasub uskuda ja ei ole ta midagi nii lumega raske. Selleks on ikka korraliku hange vaja enne kui see peitu ära kaob.
Tänud.
Õnneks saime kuiva jalaga ligi. GPS-i polnud, kuid Katrinil oli paberil kõik vajalik.Leidsime, vihje oli abiks. Tore teostus, aitähh peitjale.
Kuna rohukülas läks aardega suht kiiresti siis otsustasime ka selle aarde enne pimedat ära võtta. Otsisime juba päris pikalt ja tekkis tunne, et ilmselt täna jääb see võtmata, sest telefoniga ei õnnestunud gps-i käima saada. Kuid lõpp hea kõik hea ja super teostus. Pärast oli ikka väga hea tunne.
Laeva peal tegin natukene eeltööd ja sain aru, et läheneda on soovitatav lõunast ja võib vaja minna kummikuid. Olin 3 päeva kummikuteta hakkama saanud, seega ei pannud neid alla ka nüüd. Mõnes kohas lirtsus aga üldiselt oli täiesti kuiv tee. Lõpus natukene võsa aga kokkuvõttes nagu matkarada. Aarde leidsin ruttu. Teie 1. aardeks sümpaatne toestus. Aitäh!
Sai kuidagi maanteeratas käe kõrval läbi võsa ragistatud. Kohapeal ootas mind selline parmude pilv, mille sarnast veel pole näinud. Ründasid igast võimalikust kohast. Mõtlen juba hirmuga, kuidas ma pean sama teed pidi ka veel tagasi suutma minna. Aitäh aarde eest! :)
Kõrvaloleva krundi omaniku palvel lähenege edaspidi ainult lõunasuunast tuleva tee kaudu. Aitäh!
Igal pool oli vastas majad eramaadega. Ühest sai uudistama mindud, et ehk pole inimesi või kui on saaksime teada, kuidas sinna vee äärde ikka pääseb. Tagasi teel kohtasime prouat ja auto juurdes ka peremeest koeraga, kes kuidagi ei tahtnud uskuda, et vaid vett otsime. Ta veel rääkis meile, kuidas kivistised nende rannale jõuavad ja mis muud põnevat lähedal.
Lähenesime läbi võsa ja sõime teel metsmaasikaid. Teistest eristuva konteineri leidsime kohe ja panime nimed kirja.
Kui aarde poole jalutasime, siis märkasime ühte rändurmeest mere ääres pikutamas ja jalgu puhkamas. Pärast oli ta lihtsalt teise külje keeranud. Aarde eest aga täname, oli päris vahva.
Mul näitasid koordinaadid küll 10m mööda aga vihjest oli abi leidmisel.
Seda aaret oleks vist hea otsida, kui oled praamist maha jäänud. Asub ta ju sadamast väikese jalutuskäigu kaugusel. Mul aga oli alles järgmisel päeval Vormsile minek ja aega oli küllaga. Hakkasin ida poolt mööda gepsu pakutud teed lähenema, kui juhtusin lugema varasemat logi. Seal mainiti, et sadama juurest saab mööda kallasrada kohale tulla. Keerasin kohapeal otsa ringi ja lähenesin sealt. Rada oli muidu päris OK, aga viimased paarkümmend meetrit olid rattaga läbimiseks veidi liiga vesised. Läksin jala kohale, suutsin isegi ühe okka jalga torgata. Muheda peidikuga aare avaldus kiirelt. Aitäh!
Kõigepealt polnud kuhugi autot parkida, nii et see jäi kellegi maja ette, õnneks küll teisele poole teed. Hakkasime kenasti jalutama, et peagi tõdeda, kuidas soovitud tee kellegi hoovis lõppeb. Hoov oli veel rahvastatud ka. Ilmselgelt keeldusin mina edasi minemast. Panime siis hoovi kõrvalt võssa, seljas-jalas selleks sobimatud asjad. Kaaslane kirus ja torises. Lõpuks jõudsime ikka aardeni ja see oli küll tore asi. Tagasi läksime mere äärt mööda ja sealt selgus, et enne nähtud eratee ots oleks täitsa viisakas lähenemisviis olnud. Huvitav silt geopeiturile sobiva sooviga vahtis ka vahepeal vastu. Aitäh peitjale!
Tegelt oli geotamisest juba selleks korraks siiber, aga kuna see nii lähendal oli, ja kes teab kuna siia jälle satub, siis otsustasime ikka ära võtta. Loomulikult lähenesime aardele keerulisemat teed pidi, turistiriietuses läbi iilge võsa. Õnneks peidukas jäi kiirelt silma ja sai kiirelt sealt uttu tõmmatud ka.
Tänud.
Natuke sõitsime ja palju kõndisime ja kenasti leidsime ja koos täname!
Hästi tehtu, vaeva nähtud, kena koht kus suvitada kui autoga enam edasi ei saa. Kui kõigi esimesed sellised oleks, oleks päris hea. Tänud peitjale!
Sadamas oli eratee (või oli see eramaa) silt, sissesõidukeeldu mitte. Seega kulgesime veidi edasi ning viimase lõpu võtsime jala. Linnud karjusid, meri haises, aga meel oli rõõmus, üsnagi. Leida ei olnud ülearu keeruline. Täname aarde eest!
Sadama poolt peatas meie tee eravalduse silt. Põhja poolt lähendes lõppes tee aga taluhoovis. Kuna just oli hakanud ka vihma sadama, siis otse läbi metsa ei hakanud aardeni pressima. Eks mõni teine kord ilusama ilmaga uuesti.
Teel aardeni esines mõningaid märjemaid kohti, aga nendest saime ringiga mööda. Kohapeal oli veidi tiirutamist, enne kui vahva teostusega aarde leidsime. Aitäh.
Rannatee muutus suurte aukudega rannateeks, mis omakorda muutus autoga läbimatuks pillirooteeks. Aga lõpuks suunas geps metsa ja pikalt ei pidanud konteinerit otsima. Päris hästi tehtud. Tänud
Unustasin kaardi koju aga minna oli vaja. Lootsin siis mälule ja georajale. Mälu ei vedanud alt, nagu ka georada ja sammaldunud rehv võsa vahel. Siis hakkas silma, mis kuidagi ei sobinud pildile. Iseenesest oleks ju võinud aga no kohe häirivalt ei sobinud. Väga lahe nikerdus ja tore peidik.
Suured tänud peitjale.
Lähenemisega oli omajagu jantimist, keegi oli soovitatud teele maja ehitanud. Kõrvalt sai õnneks mööda, kohapeal jäi ebakõla üsna kiiresti silma. Aitäh peitjale.
Minu koordinaadid näitasid 20 m eemale kohast, kus nägin Hannest raidkujuna seismas. Komberdasin siis ka kohale ja nägin peidukohta, mis suu muigele kiskus. Ega midagi, täitsa lahe tükk. Tänud aarde eest. Siin sai ka selle reisi esimesed ja ainukesed pildid tehtud. Aga õhus rippuv saar oli lihtsalt nii äge vaatepilt.
Teine kord seda aaret leida - ja täitsa aus leid, sest aasta tagasi leidsime eelmise versiooni. Tõeliselt meeldi areng on toimunud - kui eelmine variant oli nutsak juurika all, siis see on täitsa tõhus tükk, võib vabalt teistelegi näidata.
Toredasti peidetud, kenasti koordinaatidel - mõnus leid. Tänud
Väljas oli juba päris pime ning lambiga liikumine tundus kahtlane. Nulli lähedal läks gps lolliks ning tundus, et maha käidud maa oli asjata. Õnneks oli vihjest ja pisut roomamisest kasu, sest võõras asi hakkas hästi silma. Vahva lahendus :)
Nullis paistis ikka mitu asja mis ei sobi sinna metsa alla. Aga õnneks jäi ka õige asi silma.
Aare sai koos päikeseloojangu nautimisega leitud.Laheda teostusega konteiner.tänud peitjale.
Algul oli plaan minna autoga aardele lähemale, kuid siis jäid silma nii eravalduse kui ka peatumise keelu märk. Seega sai ette võetud mõnus jalgsiretk sadama parklast aardeni. Kuna oli ilus õhtu, siis oli näha ka mõnda päikeseloojangu imetlejat. Leid tuli kiiresti. Huvitav asi on tehtud, aitäh!
Ükskord augusi alguses sadamas parklas olles vaatasin et 800m... ei lähe, siis mingil hetkel liikuma hakates vaatasin et 600m... ikka ei lähe . Ja jäigi käimata. Täna vedisin end autoga nii umbes 300 peale ja see vahemaa oli juba täitsa ok. Ei saa nüüd just öelda, et see mingi jalutuskäik oli sest ragistada sai seal ikka üksjagu, aga mitte midagi ületamatut. Ja mis see ületamatu ühe geopeituri jaoks siis õieti ongi? On meil mõni aare siin vabariigis leidmata? Vist mitte.
Mereäär on muidugi ilus ja oli täna isegi täiesti muguvaba. Aardega ka ülemäära kaua ei läinud ja esimese aarde kohta on see küll väga tubli tegu. Aitäh!
Kartsime, et laupäeval ilusa ilmaga võib viimasele Vormsi praamile tunglemine olla ja saabusime korraliku ajavaruga. Avastasime, et oleme ainuke auto seal, nii et lõime natuke aega surnuks sellega, et käisime siin aarde juures ära.
Kui ühel hetkel kivid madalapõhjalise jaoks natuke liiga kurja ilme omandasid, läksime jala edasi. Nullist leidsime alguses torkiva võsa, aga siis juba kavalalt peidetud aare ka.
Aitäh!
Kuna meil praamibronni polnud, saabusime pea tunnise ajavaruga. Selgus, et oleme ainus auto ja otsustasime veel lähiaarde juures ära käia. Mingi maani sai mööda seda teed autoga roomatud, aga ühel hetkel tundus, et jalgsi saab kiiremini. Lõpus oli päris lahe maskeering :D Mugu ilmselt ei arva midagi, aga geopeitur vaatab kohe, et "oot-oot, misasja?". Aitäh!
Turbokiirusel eriti ei jälgi, kuhu sattunud oled, lihtsalt väntad vastavalt koordinaatidele. Siin tuli mulle suure üllatusena: "aa, siin on mingi sadam ve?" Läks mõni hetk aega, kui sain aru, mis sadam see nüüd siis olla võib. Ei saanud arugi, et nii kaugele jõudnud olen. Tee aardeni oli mõnus ja kuiv, võsas veidi ragistamist oli, lõpuks tuli ka peidik välja. Päris lahe teostus, siin küll eriti tõenäoline ei ole, et suvaline mugu konteinerile peale satub. Tänan!
Kui esimene, siis esimene. Peidukas on igatahes asjalik :-)
Meresõiduni jäi veidi aega ja päris hea oli see vahe aardeotsinguga ära sisustada.
Aitäh peitjale!
Meie kahe päevase saarde mineku tripi viimane mandril olev aare. Nullis pidime natuke ringi vaatama enne kui leidsime. Tore teostus, meie täname!
Jätsime auto sadamasse eravalduse sildi taha ja jalutasime aardeni. Vihmaga võib seal pärast mudamülgas olla. Leid tuli pärast väikest ringivaatamist. Vaade sadamale oli kena. Aitäh!
Jälitasime autot, mis ka pea et samasse kohta läks, mõtlesime et tabame kellegi teolt. Aga ei, olid hoopis mugud. Vinge lahendus. Tänud peitjale!
Pärast päevaseid tegemisi üritasime talumune saada. Ei õnnestunud. Siis tegime katset talupiimaga. Ikka ei õnnestunud. Otsustasime vahepeal mõned aarded otsida ja siis uuesti proovida (kusjuures hiljem õnnestuski!). Mina sain endalt roniva puugi kätte, aga see ning kahe nädala tagune kinnine puuk panid ikka vaktsineerimise peale mõtlema küll. Hiljem õhtul leidsimegi Madiselt (ilmselt siit hangitud) kinnise puugi. Olge tähelepanelikud!
Aarde juures saime jalad korralikult kriimulisteks, siiamaani mõnest kohast katki. Jube võss. Aitäh aarde eest!
Käisime puuke otsimas. Võttis päris kaua aega enne kui õige asjani jõudsime. Lõpuks leitud ning logi kirjas. Mere äärne on mulle alati meeldinud!
Selle aarde leidmisega läks ikka aega.Aga 12 silma leidsid selle ikka üles.
Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Mereäärtpidi kulgedes ei teki tõesti mingeid takistusi eramaa siltidega, natuke vesine oli, aga ei miskit ületamatut. Mandripoolt tulles kohtab küll toredaid põtrade poolt märgistatud puid, aga tee on jah väravaga suletud ja pererahva soov oleks et nende hoovi ei läbitaks.
Rannalisi oli juba igasuguseid, nii neid, kellel ilma autoraadiota looduses hirm peale tuleb, kui ka neid, kes vaikselt binokliga põõsastes sahistavad. Ärasöödud luikedest rääkimata. Aarde teostus tõesti lahe, aitäh!
Imeilusa kevadõhtu puhul otsustasime mere ääres jalutada. ja see jalutuskäik oli seda väärt. Klaassile meri ja kadakatevaheline teerada. Andreas leidis "metsapõrandalt" autokummi ja rääkis veel kaua sellest, kuidas ta suures metsas jalutamas käis. Aare oli omal kohal ja kena käsitöö - oli vaeva nähtud ja tulemus täiesti korralik ja kiitmist väärt.
Aitäh aarde eest, hea lahendus! Nõrganärvilistel praegu mitte minna, Läänemaa šaakalid on ühe luige pintsli pannud. Kõik kohad sulgi ja luid täis.
Väike sõbrapäevatuur Läänemaal.
Nüüd oli juba päris pime, jätsime auto kuskile mere äärde ning jalutasime need paarsada meetrit. Pimedas on otsimine ikka hoopis teistmoodi - mida päevavalges näeksid kohe, otsid pimedas jupp aega taga. Karuonu lõpuks leidis. Päris vahva teostus, aitäh! Jätsin ränduri.
Kes ütles, et esimene vasikas aia taha läheb. Läks hoopis mere äärde, ilusasse kanti, mõnusa raja äärde ja potsatas sinna maha. Parkla oli olemas, teekond lihtne, koordinaat täpne. Aardeleid oli meeldiv - sellist mikrot metsas kannatan isegi mina otsida (-:
Aare korras, kaupa ei teinud. Täname peitjaid nende 1. aarde eest! Soovitus ja laheda teostuse silt. Palun veel, 3. ja 4. ka!
Jätsime Kirsikese kindlale maale mätta otsa ja need kellel kumm oli vedasid varba otsa kummi. Kellel kummi polnud pidid lootma oma klõbisevatele küünistele. Nii kõndisid kummeeritud kodanikud märksa muretumalt samal ajal kui klõbinal astuvad kodanikud end õhust kergemaks mõtlesid. Kõige suurema vee juures kaldusid kolm paremale ära, aga see ,keda kõige rohkem vaja oli ,see seisis kui Notsu lõhkise küna ees, et kudamoodi läheneda. Õnneks sai ta ikka endas selgusele ja tuli meile järele ja no siin oli käsuandjaid rohkem kui vastuhakkajaid ;).
Tagasitulles lõõpisime, et näe keegi tuleb juba autoga Vormsilt ja suur oli meie üllatus kui Kirsikese taga suht kummalises kohas ühte autot nägimegi, ega palju veepiirist ei puudunud. No sai siis meie päeva häätegu tehtud. Mehed ja natuke jõudu omav naiskodanik käärisid käised üles ja aitasid liikluskorraldaja näpunäiteid täitva pereema kindlale pinnale tagasi. Tänud mere äärde kutsumast!
Teostus oli asjalik. Paikkond, mitte väga. Meri oli võimas ja Hobulaid paistis kutsuvalt.
Külma sõja juures olles otsustasin, et tulen seda otsima. Samas olin mingi aeg tagasi eelnevaid logisid lugenud ning mõtlesin, et panen igaks juhuks laigulised riided selga, siis ei jää ehk kellelegi silma. Samas miski nagu peas vasardas, et võiksin korra veel aardekirjelduse üle lugeda. Ja hopa, läks õnneks - lõin uued koordinaadid GPS-i ja kruisisin kohale. Aardeni sai nii, et ükski eramaa silt mind ei takistanud ning viimased sadakond meetrit käisin jala. Kohapeal jäi vajalik vidin kohe silma. Täitsa mõnusa teostusega asi - aitüma peitjale!
Täna aardeni jõudmine oli sisuliselt ellujäämiskursus,aga hakkama saime.Isegi mugusid ei täheldanud.Suvel on koht kindlasti ilus.Kuigi eramaa silt on natuke ebameeldiv.Aga tänud peitjale.
Eks me tegelikult selle aarde pärast tulimegi. Lugesin logisid, vaatasin kaarti ja nii kujunes arusaam, et tervislik on see aare kähku ära logida, tont teab mis tast edaspidi saab või olema hakkab. Läksime ka rannateed mööda - kuni mereni tee, sealt edasi traktorijälg pigem. See teise pere õuest otsimine - no ma ei tea, loodetavasti on maaomanikud asjaga kursis. Muud ei kommentaari. Leitud, tänud, mere ääres on ikka kena.
Juba eelnevalt kodus kirjeldust lugedes, ei kutsunud aare ennast otsima. Enne rohuküla sadamat pöörasime aarde suunas ning auto jäi sinna, kus tee kadus merre ära. Sealt oli aardeni küllaltki vesine 300 meetrine jalutuskäik. Eramaa tõke, majad kohe paremal. Lootsin, et tuleb kiire leid, et kaua ei peaks seal taidlema. Taavi silmas aaret juba tükk aega varem, kuid ei hakanud seda puutuma kuna pidas prügiks. Läksin sinna tagasi ja võtsin selle lähemalt uurimise enda ülesaneks. Kilekoti eesmärgiks peaks olema nii maskeerimine kui siis karbi kaitsmine (looduslike) olude eest. Praegu see riivab asjatult silma ning need lähedalolevad mugud, kes on kiired tulema, ilmselt hoiavad ka oma maa/maa ääre prügist puhtana. Tagasi jalutasime mööda mereäärt, seal meile ühtegi eramaa silti silma ei hüpanud, mõni meist sai jala märjaks ja pidi autos tagavara jalanõud jalga panema. Aitäh! EVEJ
Kõigepealt uudistasime ümbrust ja siis otsisime ka aarde üles.
Tänud peitjale :)
FTF kell 09:30. Tuul oli maru tugev. Lund peaaegu polnud. Lähenesime aardele lõuna poolt jalgsi mööda mereranda. Kummaline peidukoht niimoodi eramaal. Aare asub Rutsi kinnistul - kas maaomanik teab ikka aardest? Peiduviis ka selline... Aarde mõte jäi selgusetuks. Nojah. Mererand muidugi kena tutvustamiseks. Tänud.