Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare peitub vanas sideväeosa angaaris. Kuid kui lähemalt vaadata on seal palju salapärast. Soovitame ringi vaadata, sest te avastate palju huvitavat, mis viitab, et seal oli palju rohkemat kui side. (Laes on radioaktiivsuse andurid, mida me pole mujalt leidnud.) Mõni valgusallikas ei teeks paha ;)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (10), taskulamp (1), militaarobjekt (1), mahajäetud_ehitis (1), lumega_leitav (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5K0B7
Logiteadete statistika: 132 (98,5%) 2 1 1 0 0 0 Kokku: 136
Äge nurgatagune. Autoga saime peaaegu treppi. Eespool käivad igasugu arendused ja ehitamine. Kui siia miskeid atraktsioone just ei tehta siis on ju võimalik, et teeots tulevikus tõkkepuustatakse kadedike poolt. Igatahes vaatasime üle kõigepealt suure ja siis väiksema augu. Poisid ei näinud ilmselget kohta, mille tohuvapohu oli veidi irvakile jätnud, et logiraamat paistis lambivihus kergelt kätte. Mul õnnestus konteiner palju tugevamalt sulgeda. Kuna kirjeldust me loomulikult ei lugenud, siis radioaktiivsuse andureid me ka ei näinud. Täname kohta näitamast.
Ega see vanades sõjaväerajatistes turnimine mingi lemmiktegevus pole, kuid kavalasti peidetud aare.
Tänud aarde eest!
Haapsalu kant mul muidu üsnagi puhas aaretest, aga kuidagi on õnnestunud siinsete kahe aarde külastust muudkui edasi lükata. Kunagi teiselt poolt proovisin objektile läheneda, ebaõnnestusin ja nii ta jäigi. Seekord oli õnneks varemleidnu ka kaasas ja pealekauba ta kohalik, nii et õige teeotsa kätte näidatud, veeresimegi kohale. Midagi pole teha, no ei meeldi mulle sellised vene sõjaväega ja nende tekitatud lagaga kohad. Aga samas, see ju ka osa meie ajaloost. Igatahes muud uudistama ei hakanud, polnud plaaniski, aga aarde logisin ära. Tänud peitmast.
Tegime angaariga põhjalikumalt tutvust ja lõpuks leidsime ka aarde. Aitäh!
Lahe koht. Paraku paistab, et enamus hooneid on ära lammutatud.
Üle kevadiste õite ja põldmarjase vaiba kulgesime sissepääsu poole. Pimeduses ei pidanud õnneks kaua viibima. Tänud peitjale.
Õige koht sai üsna ruttu tuvastatud ning logiraamat end seal juba kaua ei peitnud. Aitäh.
Kuna pliiatsit taskus ei olnud jäid nimed raamatusse panemata. Muidu äge koht.
Kõhe koht ja leid ka mitte kõige esimesest kohast. Aitäh.
Alguses ikka uurisime ühest kohast ja siis avastasime, et teisest kohast saab veel ligemale :)
Marssisin vahva sõdurisammuga kogu kompleksi poole, kui märkasin ühe lammutatud hoone varemetel tegutsemas töökat mugu. Distants meie vahel oli pea olematu. Varjusin ja pidasin plaani: mis edasi? Öeldakse, et kui ei tea, mida teha, siis tiiba. Ning kui ei tea, mis suunast, siis vasakult. Asjatundjana mina muidugi teadsin mida teha ning tiibasin hoopis paremalt. Manöövri käigus sundisin taganema ka ühe paanikas pikkkõrva. Usun, et oma auastmetunnuse logiraamatu vahele jätnud kapten - nüüdseks kindlasti juba vanemohvitser - oleks uhke!
Kohapeal alustasime alguses valest kohast ja hiljem ikks pisut õigemast. Ega sellised angaarid väga meeldivad ei ole, kuidagi alati satun mõtlema sellele, kuidas omal ajal ikkagi seal tegutseti ja mis eesmärgil. Aitäh aarde eest ja carinale veel ekstra ülevaate eest.
See punkt pälvis hiljem meie tänase päeva-aarde tiitli. Nimelt saime meie teada, miks seal laes radioaktiivsuse andurid on. Aarde juurde jõudes askeldasid angaari juures kaks nooremat meesterahvast, kelle puhul olime algul veendunud, et tegemist on geopeituritega. Meie kavala küsimuse peale, et mis nad seal teevad, vastasid nood sama salakavala küsimusega, et mida meie seal teeme. Meie jäime vastuse võlgu, sest ega neid mugusid tea :D Nemad aga jutustasid loo, et on sealkandis giidid ja nii saimegi teada, et tegemist on angaariga, kus hoiti R12 tuumalõhkepeaga rakette, mille tuumaotsik oli 2m pikkune ja raketi enda kogupikkus 22m. Kogu see maa-ala oli kunagi S75 õhutõrje rakettide juhtimiskeskus ja eriti range juurdepääsukontrolli all. Selliseid tuumabaase oli Eesti erinevais paigus omal ajal kokku 9. Täname kutsumast!
Kui ma siin kandis juba olin, siis viskasin neile mitte just minu lemmik kohtadele ka silma peale. Tänan.
Sellistes kohtades on päris lahe ringi kolada. Eks selliseid kohti ole mitmeid; tundus, et siin on saanud kunagi ajateenistuse käigus ringi kolistada. Aga väib-olla oli see siiski kusagil mujal. Peitjale tänud!
Tundub, et siinkandis on palju sellist vana sõjaväe värki, angaare ja mahajäetud ehitisi. Leid tuli peale vihje lugemist kiiresti.
Lisasime tikutopsi. Pliiatsit endiselt pole.
Aardega samas ruumis oli üks lind. Ei tea, kas tal oli seal pesa või oli ta sinna kogemata lennanud ja kinni jäänud. Kui oleks teda varem märganud, oleks ta sinna üksi jäänud, aga alles siis panin tähele lae all laperdajat, kui logiraamat oli juba väljas. Algul arvasime, et nahkhiir, aga oli ikkagi lind. Olge siis järgmised temaga hellad.
Aitäh huvitavat kohta näitamast!
Algul lähenesime sellele mürakale valelt poolt, aga midagi leidmata saime aru, et sissepääse on mitu. Teiselgi katsel õnnestus kahe valiku vahel see vale valida aga lõpuks ikka jõudsime aardeni ka. Õiges kohas olles hakkas kohe kahtlane objekt silma. Logisime ja proovisime esialgset olukorda taastada. Tundus, et sealt on üks kinnitus plehku pannud. Lahkudes nägime lähedal kasvamas ka orhideelisi.
Elektriravi lõppes edukalt - kirjutasin end siit asutusest välja. Aitäh.
Logitud. Kuna paar päeva tagasi sai Viimsis samasuguses angaaris käidud, siis teatsin juba kuhu minna, isegi asukoht aardel oli samas seinas. Aga mõned põrssad on oma prahti ka toonud.... Kaabakad
Siin sai pealampi sihtotstarbeliselt kasutada. Kusagil miskit tilkus ja oli pisut kõhe siseneda. Esimest tuba avastades aga tundsin ära juba tuttava ruumiplaneeringu ning varsti tuli ka logiraamat välja. Tänud!
Vaatasime angaari üle ja pärast loodusega maadlemist saime nimed ka kirja. Täiega lahe koht, täname tutvustamast!
Oii mulle sellised kohad meeldivad! Kahjuks madalapõhjalisele Saablasele mitte, aga elu on väljakutse! Kõigepealt ma marssisin enamus logide piltidel oleva,nullist ca 40m kaugusel olevasse angaari ja arvasin, et juu on siin kuskil ja null väga mööda. Muidugi ei olnud. Muuhulgas nägin maas vedelemas markerit ja võileivakarpi, aga ei olnud tegemist aardega. Tuvastasin veel "ruume" ja läksin neisse paremaid sissepääse otsima. Null vaikselt vähenes ja magusatest põldmarjadest tee viis järgmiste sissepääsudeni. Nonii, peale väikest võssi ja "ohood" jõudsin nulli lähedusse ning pimeduses telef.taskulambi valgel tuli vihje peale leid ruttu! Oii kui äge teostus! Aga, aga pastakas jäi ju maha! Päkataksoga tagasi Saablase juurde pastakat tooma ja alles siis logima. Nimi kirjas ja äge oli! Ps! Rästikuid ja rebase pissihaisu ei tuvastanud: D Aitäh peitjale!
Kaunis mägrarada viis kohe õigesse suunda ning tehnikahuviline noormees avastas kiirelt "vale asja vales kohas".
Külastasime ka tuumalõhkepeade hoidlat „Pantsir’” ehk „rajatist 7A”. Aare kenasti korras. Tänud!
Nulli lähedal sain aru, et abivahend oleks pidanud ühes olema. Midagi ikka oli, mis aitas aaret avastada. Tänud!
Kohal käidud, õnneks selliseid külastanud palju ja juba aimasin, et mis ja kus. Aga leitud ja nimi kirjas, siia kanti polegi kunagi sattunud, väga lahe
Ringi saime igatahes küll vaadata. Selline huvitav koht, aga tekitavad samas ka kõhedust. Aitäh peitjale.
Kõigepealt sisenesime valest kohast ja siis õigest ka, kus aare ennast ilmutas kiirelt. Tänan.
Eelmisel korral selgus, et taskulamp kodus ja tuli loobuda. Seekord oli valgus kaasas ja õnnestus õigest kohast ehitisse siseneda. Nii õigesti, et praktiliselt kohe jäi üks ebakõla silma ja seal see aardekonteiner oligi. Minut. Tänud peitjale ja õnnejumalannale
UAZ-MDX juurest 10 aastat uuema [uaziga] peidetud aarde juurde. Geopeitusestki mitmekordselt tuttav tüüpprojekt tähendas seda, et marssisin kohe otse õigesse kohta ja panin nime kirja. Aitüma.
Alguses olin nõutu, peidukohti oleks miljon. Õnneks tänu logidele saime järjele.
Kuna seda tüüpi ehitiste hingeelu on ajapikku selgeks saanud, siis sai siin kiirelt hakkama. Tänud peitjale!
Aare oli oma pesast v2lja prantsatanud. Pakkisime ilusti kokku ja lisasime minigripi. Pikka iga ja palju kylalisi ;)
Vanad militaarsed objektid olid minu lemmik h2ngimispaigaks juba lapsep6lves, kui raudne eesriie avanes ja baasid hyljatuks muutusid. Angaarides olen ka k6ikv6imalikes kolamas k2inud aga t2pselt sellise disainiga torutunnelis pole veel k2inud. Esialgu kasutasime lokaalseid abivahendeid peiduka tuvastamiseks. Peale v2ikest ringi jalutasime ka siis 6igesse kohta. mina yhte Silver teise ja hetke p2rast kuulsin ka teises ruumist r66muh6iskeid. Aare ise aga vedeles kurvalt maas laiali. Logiraamat oli 6nnex kuiv. Korjasime fragmendid kokku ja pakkisime ta ilusti oma pessa tagasi. T2nud juhatamast
Sellele aardele tegime korraliku drive-ini. Ajasime masina garaazi ja asusime onni revideerima. Keegi oli sisustuse puhta puruks ja laiali peksnud. Veidi hiljem hakkas ninna juba kirbe pissihais. Jälgede järgi võis oletada, et rebane kasutab sealset aarde peidupaika oma talvekorterina või siis peldikuna. Peagi jäi silma ka ripakil peidukas. Logiraamat paistis kohe silma ja mängu juhend ja muu nodi vedeles lihtsalt maas. Korjasime nodi kokku, lisasime kesta ja sulgesime peiduka korralikult. See deja wu-d tekitanud aare sai meie 30ndaks. Õhtu hakkas kätte jõudma ja oli aeg lambid välja otsida.
Tänud
Natuke koondamist vihmasel päeval. Aardes pole kirjutusvahendit.
Mulle ei meeldi mahajäänud poollagunenud hooned. Sai end kogutud ja Katrinile lambiga toeks oldud.Leidsime.
Siin läks suhteliselt kiiresti. Päris kole oli nendes ruumides kolada, aga aaret oli ikka tore leida.
Nullis olev objekt on igale natukene kogenud geopeiturile juba väga lähedaseks objektiks kujunenud. Mul jääb juba ühekäesõrmedest väheks et loendada sarnaseid kohti, kust olen aarde leidnud. Kõigil on lagunemiseaste natukene teistsugune ja tervikpilt pidevalt täieneb. Nagu pusle kokkupanek. Siin eeldasin kohe teadvat kuhu aare on peidetud ja nii ka oli. Väga kavalasti peidetud! Tegin veel endale väikese tuuri ka. Seda hoonet külastanud metallivargad on olnud küll laisemad või on lihtsalt kiirustanud. Üks sisse raiutud auk oli ka midagi uut. Sinna pugema ei hakanud. Aitäh aarde eest!
Oh sa nuga , polnud aimugi et midagi sellist siin rohuküla làhedal on. Üksi vàga ei soovita otsima minna, tiba ohtlik vôib olla. Igatàhes super àge koht. Ja ilma vihjeta otsiks seda ilmselt tànaseni :) Mainin veel yle et aardes pole kirjutusvahendit! Pàikest :)
Kole hää oli vihma eest varjuda- aga... Õnneks oli vihm mitte väga agar meid kastma. Püksid said küll läbimärjaks- kuid logi sai kirja :)
Eelmine kord otsisin suurest angaaritunnelist. Seekord rafineerisin oma otsinguid täpsemaks ja leid tuli vihjele tänuks kiiresti. Ilma vihjeta võiks sealt samas lolliks otsida.
Leidsin peotäie maasikaid, Kristjan teatas, et oleme vales kohas. Enne aarde leidmist käisime veel ühes vales kohas. Aitäh, päris põnev koht.
Sellised mahajäetud paigad on mulle meeltmööda. Sarnaseid ehitisi leidub vist igas Eesti nurgas, ruumide paigutus on juba ammu meeles :) Aitäh!
Natukene vaidlemist, kes esimesena siseneb, aga leitud :)
Hea teostusega aare. Kui alguses ei osanud selliseid asju katsuda, siis nüüd on kohe teada, et seal ongi aare.
Kõigepealt leidsime hoone äärest mao, siis sisaliku, seest pääsukesepoja ja lõpuks aarde. Aitäh!
Õnneks sattusin kohe õigelt poolt, leitud logitud. Tänud peitjale!
Ikka ja endiselt saab Eesti metsadest avastatud erinevaid militaarobjekte. Neid on küll ja veel, aga muidugi on põnev neid külastada.
Sattusime meiegi siin alul ühte ruumi ning avastasime siis, et siit me seda ei leia, vaid tuleb leida mõni muu sissepääs. Asjale teisest küljest lähenedes oli tulemus palju tulemuslikum. Täname!
Saabudes, leidsime eest neli noorhärrat, kel käsil just filmivõtete väntamine. Ajasime paar sõna juttu ning saades loa objektiga tutvumiseks, kadusime pimedusse. Üsna pea sain aru, et olen lähenenud aardele valest suunast. Soovisime edu ning otsisime uue sissepääsu. Vihjest oli meile abi. Kuna aardest puudus kirjutusvahend sain kaks korda auto juures käija. Aga jah, sellised objektid on tõesti huvitavad.
Sellised kohad mulle meeldivad. Kahjuks ei saand korraga õigele uksele pihta.
Tänud!
Sellised kohad meile meeldivad. Saabumisel auras maapind äsja sadanud vihmast ja angaari kõledas suus tekitas see kummastava koosluse. Kolasime mõnuga ringi. Kui kaaslane korraks teisele poole uurima läks, hakkas üksinda isegi veidi kõhe, eriti kauguses kõmistava äikese taustal. Peidukas oli kaval, aga logidest sai tublisti abi. Aitäh peitjale!
Aaret otsima minnes selgus, et valgusallika olime maha unustanud aga õnneks saime telefoni valgusega edukalt hakkama.
Mitte ei ole sellised vanad sõjaväe ehitised minu lemmikud, liiga kõleda olemusega. Aarde enda teostus mulle meeldis. Esialgu lootsin, et valgusallikana auto kaugtuledest piisab. Valgustasid küll hästi, kuid valesid kohti. Tuli ikka taskulamp kaasa haarata ja aarde juurde suunduda. Üks pisike kaasaegne element, mis taskulambi vihku jäi reetis aarde asukoha kähku. Aitäh.
Siin tekkis mul "deja vu" tunne. Alles hiljaaegu olen kuskil väga sarnases kohas viibinud :) peidukas reetis, et seekord on siiski teine aare, sest peidukas oli hoopis teistlaadi. Aga "deja vu" oli päris vahva. kui on tunne, et nagu oleks siin juba korra varem olnud. Kuigi kindlalt tean, et pole siin kunagi viibinud :)
Taskulamp jäi muidugi autosse, aga piisas ka telefoni abist, aitäh!
Piisav valgusallikas oli kaasas, tutvusime ruumidega ja logisime ka aarde. Aitäh peitjale.
Uus taskulamp oli vaja ära katsetada nii, et tulime siia. Mina mängisin pimedat ja Taavi leidis sealt, kust ma juba vaadanud olin. Aitäh!
Kui otsustada minu viimase suve aardeleidude põhjal, on terve Eesti militaarmuhkusid täis, nagu oleks sügelised kallal. Käisime siis selle isendi ka briljantrohelisega üle ja nüüd on punn roheline. Tänan.
Sõbrad Tartust tulid külla. Et mitte ainult Haapsalus ringi jalutada, siis viisin nad metsa. Aitäh neile, kes ägedaid pilte on siia riputanud, sest nii oli vähegi aimu, mis kohaga tegu. Kohale jõudes pettuma ei pidanud, see koht avaldas kõigile muljet ja tekitas palju põnevust. Aitäh peitjale, ise ma sinna ei oleks ilmselt sattunud :)
Sõitsin oma maanteerallikaga 50meetri peale kuni okastraat ette jäi. Võtsin abivahendi kaasa astusi uksest sisse ja kohe oli ka tops peos. Maskeering on küll igati lahe ja teemakohane aga üks detail on seal liiga uus ja see mul silma jäigi.
Ennem õigest sissepääsust sisenemist potsatas õun täpselt nina eest läbi-järelikult täpselt ajastatud hetk sukeldumisel tundmatusse:)Sai veitsa ringi luusitud,kuniks ühes ruumis sai tuvastatud objekt millel selged detailid vähe kaasaegsemast ajaloost ,kui hoone ise.Teostus meeldis väga.Tänud!
Uskumatu mismoodi omal ajal on metsaalune erinevaid militaarobjekte täispikitud. Seekordne ei olnudki veel kõige kohutavam, väga kena teostus, tänan juhatamast!
Jah, siin saaks autoga vist julgelt alla saja meetri peale, aga meie kaart nii hea ei olnud, nii et jätsime eemale ja kõndisime.
Esimese katsega saime õigele sissepääsule pihta ja kiiresti jäi ka silma üks kahtlane objekt, mis osutuski õigeks. Hea teostus :)
Aitäh!
Siin tuli kaardilugemisega väike error ja parkisime kuhugi naabruses asuvale platsile. Otse läbi mülka ei tahtnud ka minna ja tegime paraja tiiru. Kohapeal sattusime õnneks kohe õigesse auku ja aaregi hakkas peagi silma. Sulandub päris hästi, kuni viimase hetkeni oli kerge kahtlus, et kas ikka on õige asi. Aitäh!
Koht on huvitav, kahjuks üldiselt mulle eriti ei istu kohad, kus midagi võib iga hetk kaela sadada või võib kuhugi auku sisse kukkuda, eriti pimedas. Peidik muidugi on hästi lahendatud. Tänan!
Nende angaaride juures seal käisin isegi üle-eelmine suvi kondamas ja pinda sondeerimas, et kuhu võiks aarde peita. Paraku peitmata ta jäigi tookord. Samas on positiivne see, et nüüd sain otsima minna :-) Hea töö.
Algul rammisime muidugi valest uksest sisse. Siis parandasime vea ja leidsime kiirelt vahva teostuse. Täname peitjat!
Koht oli sünge, aga natuke põnev ka. Valmistusime otsimiseks tõsiselt: vahetasime kerged suvejalanõud natuke tõsisemate käimade vastu, haarasime taskulambi moodi seasilma ja asusime tegutsema. Aega läks, aga asja sai – huvitav lahendus oli asjale välja mõeldud. Aardest võtsime oma esimese TB, plaanime ta viia Lätimaale. Täname seda kanti tutvustamast!
Oi kuidas mulle meeldivad sellised kohad :) Väga mõnus oli seal ringi kolada ja avastada igast veidraid nurgataguseid :) Ja mis veel enam: lõpus ootas ees ka väga mõnus aare :) Ehk et väga meeldis :) Suured tänud peitjale ja ideid edasipidiseks :)
Tänastest mu vaieldamatu lemmik, sellistes kohtades ma võiks kolada veel ja veel... Kahju ainult, et nende objektide kunagise otstarbe ja kasutamise kohta nii vähe infot ja fotosid on, põnev oleks nende kohta rohkem ja tervikuna uurida. Konteiner meeldis väga… kuigi üksi olles oleksin ilmselt saanud abivahendi järele liduda :D. Aitäh peitjale kohta vaatama kutsumast, oli põnev.
Algus oli paljulubav, kuid see muutus kiiresti. Ilm kiskus pilve ning ega see koht just väga kõige meeldivam ka ole, otsustasime selle pooleli jätta. Ei tundnud me ennast seal just kõige turvalisemana.
Aare jäi Madisel kahe silma vahele ning et ta õige ruumi välistas, läks natuke rohkem aega. Mulle jäi aare silma, aga kättesaamisega tekkis raskusi ja pidin Madise ära ootama. Jätsime Bulgaariast toodud temaatilise ränduri. Lahe koht! Aitäh!
Äge koht kus kolada. Läks aega enne kui õige asi silma jäi. Aitäh!
Enne ikka kõik valed kohad üle vaadata ja alles siis aarde juurde.
Logi kirja ja kiirelt välja :)
Meie vaatlesime küll kõik ruumid ennem läbi, kui õigesse jõudsime, seega ülevaade kogu pakutavast olemas. Aardeteostus väga lahe, aga mina pean küll tunnistama, et need vanad militaarobjektid minu lemmikute hulka pole kunagi kuulunud, ega vist ka selleks muutu. On mõned erandid - näiteks Hara lahe allveelaevabaas. Aga enamasti on need küll kõledad, rusuvad, kohad kus kaua olla ei taha.
Läksime hilisõhtul. Algul oli päris kõhe, aga siis, kui sai auto töötuled peale, siis oli nagu päevavalguses! Natuke tuli ikka otsida :) Kohe ei leidnudki. Tänud aarde eest sellises kohas, kuhu muidu ei läheks ega satuks! EVEJ
Natuke kõhe oli seal käia küll, aga tänu lambivalgusele sai asukoht kiirelt tuvastatud. Aitäh.
Taaskord oli põhjust siia kanti tulla ja hea üllatusena on mõned uued aarded ilmunud. Neist üks oligi "Külma sõja". Nagu tavaks liigun ilma kaardi ja kepsuta. Üritan kodutöö ära teha ja siis mälu järgi maastikul liikuda.
Seiklus algas tänu valele lähenemisnurgale. Esmalt jaurasin seal raketibaasis tiba niisama ringi. Leidsin garaaži ja väikese ukse mille ees lebas koera skelett -luud, kolbanahk ja kaelarihm. Mis inimene see küll selline on, kes oma koeraga sedasi talitab?
Ronisin üle "koera" ja asusin keldrit läbi otsima. Noh, elektrijuhtmeid ja pistikuid oli oma jagu ja tundus nagu siin võiks olla. Päris lahe peldik oli seal all. Kes nõuka aega mäletab siis see teab. Selline kahe jalajäljega kükitamise koht. Aaret ma muidugi ei leidnud.
Jõudsin tagasi väljapääsu juurde vaatasin "koera" ja meenus vihje - "elekter tapab". Võiks justkui sobida aga see oleks olnud küll räigelt must huumor. Ma ei suutnud uskuda, et mõni aardepeitja võiks midagi sellist välja mõelda! Pugesin välja ja otsustasin ala uuesti üle vaadata.
Loomulikult olin lähenenud valest suunast. Nüüd kui õige hoone lõpuks leitud, sain ka aarde kenasti kätte.
Tänud peitjatele.
Sattusime kohe õigesse tuppa ja tegime kiire aardeleiu, aga kuna mehed leidsid lisaks veel ühe suure männi, mille otsas noorgeopeiturit välja õpetada, siis kondasin hiljem ka teised ehitised läbi. Tõesti hästi säilinud, uhke värk. Aare oli samuti stiilne, läheb lemmikutesse!
Ronisime angaari ja korjasime ühe vildika aarde pähe üles. Kui aga lugesin, et peidukat kiidetakse, siis viskasime selle käest ja läksime tagasi päikese kätte. Tegin tiiru ümber ehitise ja leidsin uue sissepääsu. Uurisin just seadeldist, mis oleks võinud minu arvates olla aare, kui tuli Aigar. Ettevaatlikult hakkasime kasti näppima, kuniks viimaks ka logiraamat välja kukkus. Kui ikka mingeid kirju peal pole, siis ei söanda eriti puutuda. Tänud aarde eest.
Ah sa nuga! Ma mitu korda arvasin, et sinna meie kallis Elmoke jääbki.
GP 1299 / GC 1540
Otsustasime ta veel viimasena võtta. Geps suunas küll inimlikku tees mööda, kuid me ronisime ikka vägisi mülkasse. Aarde juures oli vaja mõistust kasutada ja siis polnudki midagi keerulist. Meeldivad sellised kohad :) Aitäh!
Külm sõda pakkus tihenevat pimedust. Elektriauto sai oma päevase hooramiskoguse kätte ja pidas selle vastu. Aare paljastus ka varsti, kui peitjat kõrvust sikutati. Tagasiteel käis võitlus loetud kilomeetritega. Jõuab, ei jõua, jõudis. Laadijani. Haapsalu kaubamajal on omamoodi huumor, käimla küsimisel suunatakse 3. korrusele. Juba II korruse ees on aga sulgemist näitavad sildid. Haapsalu huumor. Peaks neile vastukaaluks Tartu Rüütli tänava huumorit tegema.
Oh jah! Seal neid otsimise kohti jagub kuhjaga. Lõpuks sai leitud ja logitud. Väga lahe teostus. Tänud!
Väike sõbrapäevatuur Läänemaal.
Pärast kena kõhutäit ja sõbrapäevalõunat Talumehe kõrtsis Haapsalus koos pikkkassodega otsisime veel mõned aarded enne, kui nina kodu poole keerasime. Pikkkassod olid täna juba siin käinud ning rääkisid meile aarde kohta väga segast juttu, millest me lõpuni alles Ääsmäel aru saime. :D
Koht oli äge, uurisime ikka mitu auku ja ruumi läbi enne, kui vihjet lugesime ning siis tuli leid ka kohe. Aitäh, meile meeldis!
Minu külastuse aegu oli lääneosariigi ilm täitsa kuiv ja tuuletu. Parkisin angaari ette ja vaatasin Kalev/Cramo pingelise lõpuga korvapallilahingu Venemaa avarustes lõpuni. Seejärel sukeldusin Vene sõjaehituse arhitektuuriga tutvuma. Mulle mahajäetud militaarobjektid jällegi meeldivad! Tänan!
Läänemereosariigis oli täna ilm vesine ja tatine, kuid väike jalutuskäik kulus muidu tubast elu- ja tööviisi harrastavatele meile ära. Päris seal vist polnud varem käinud, küll aga läheduses. Kõige nooremal meist oli kindel seisukoht angaaris - lähme siit ära, ja pean tunnistama, et minugi lemmikpaikade hulka mahajäetud militaarehitised ei kuulu. Aarde peidik see-eest oli vägev ja sobilik!
Kui Haapsalus tööjutt aetud, rahul neiud nägusad ja noored, viis tee edasi meid georadadele. Sõiduk parkus otse angaari ukse lävel. Kuid otsima me minna veel ei läbe. Enne vaja kinnitada meitel on kõhtu, alles siis hingata jaksame värskemat õhku. Sees kana ja salat ja joodud sai jook, et aardeotsingul ei tabaks meid nöök. Samm sirge ja selge nüüd kohta õigemasse, kus vaja ehk liigutada tonne ja masse. Kõht sisse, uksest sisse, lamp sisse, pilk välja - kogu see tegevus meil tegi vaid nalja. Otsis üks ja otsis teine ja kui olnuks ka kolmas, otsis nii et maa, õhk ja vesigi tolmas. Ah, mis ma tühja pläran, otsisin ju vaid mina, kaaslasel selle jaoks ju loodud on nina. Leid tema jaoks kiire ja nobe ja hõlbus, vaid mina siin asjatult ringi veel jõlgun. Nägijaks sain siiski, ei asjatult tuldud, said kirja kraakjalad ja lummatud meil suumulgud. Asi aus ja kiiduväärt, nii ajalugu kui peidik, kes seda ei taipa, see ise on heidik. Me kiidame peitjat ja auväärset tal topsi, kui saanuks, küllap jätnuks sutsu ka jotsi. Aitähid ja soovitus saadetagu teele, ja meie edasi omadega reele.
Siia jõudsime juba hämarduvas õhtus. Haarasime taskulambid ja suundusime objekti üle vaatama. Peris huvitav oli konnata. Teadlikumad harisid teadmatuid ja nii me lõppu jõudsime. Õnneks elekter es tapnud, selle tõestuseks on logi raamatus ja nüüd ka veebis. Kui keegi selle angaari seal veel ka kokku pakiks ja Alexile õue pääle toimetaks ja üles paneks, oleks üks mees väga õnnelik ;). Tänud!
Täitsa omapärane paik ja igati mõnusa ülesehitusega peidukas. Tänud peitjatele!
Päris huvitav koht ja peidukas,kunagi sai sealkandis palju ringi tuuseldatud,nüüd pole enam ammu käinud.Tänud peitjale.
Ilus puhas lumi teel, ei ühtegi värsket jälge, vaid aimatav eelmiste leidjate trajektoor. Kohapeal rääkisime kõigepealt pikalt Kajaga. See on sihuke matsakas maatüdruk, kordab kõik kõva häälega järgi, mis talle ette ütled. Igatahes pisikestel oli hulk aega põnev. Siis nihkusime õigesse kohta ka. Pisikesed kontrollisid hoolega, ega kuskil nurgas või praos mõni koletis või kollipoeg varjul ei ole - klaar, puhas, pole, vaid üks poolpruugitud linnupesa. No ja sihukese inspektsiooni käigus aardekasti leida on muidugi käkitegu. Lahti tehes pudenes sealt alla midagi pastakalaadset - kui komplektne, ei õnnestunud enam kindlaks teha, mingit jupid on igatahes puudu. Siis läks logimiseks, tulemus on pildil näha :) Ja kui olime kogu kraami just saanud kokku pakitud ja hakkasime tagasi minema, teatas Mamm: issi, vaata üks tädi tuleb veel aaret otsima. Vaatasime siis pealt, kuidas Reet ka aarde kähku üles leidis, näitasime lambiga valgustki. Aitüma, kohal pole viga ja aardel ka mitte.
Minu ees värskel lumel läksid ainult ühed autojäljed täpselt sinna.Teolt tabatud sai Hannes koos kahe tüdrukutirtsuga. Ta oli jõudnud just aarde kinni pakkida ja vaatas siis mõnuga kuidas mina otsin, ka aitas valguse loomisel. Aitäh kõigile!
FTF kell 10:30. Mnjaa... Päris põnev oli! Sattusin siia esmakordselt elus. Kui aarde objektile kohale jõudsin, siis sain aru, et olen ilmselgelt esimene otsija - jälgi lumel polnud mitte kusagil näha. Esiteks otsisin muidugi valest ruumist. Olin mõne aja isegi väikses segaduses. Siis aga taipasin, kuhu tuleks minna. Sealgi sai veidi aega enne ringi vaadata (natuke eksitas peitja poolt algselt alahinnatud maastiku raskusaste), kuni miskit kahtlast silma torkas. Päris hea peidukas! Logiraamat osutuski loodetult tühjaks. EVEJ. Tänud peitjale siia juhatamast!