Jalase järv

 1 

Jalutasime ümber järve Meelega matkade Sõbesoo saladuste õhtumatkal ja olime selle aarde leidmisel nats kimbatuses. Aga leitud ja logitud sai. Siis väike suplus ja tagasi parklasse. Aitäh!

 1 

Leitud , äge , tänud peitjatele ???? , ühe asja võtsin ja ühe panin asemele ????. Mõnusat jahti !!!

 1 

Tänud aarde eest!

 1 

Käisime rabas jõhvikaid korjamas ja möödaminnes viskasime ka aardele pilgu. Kõik oli parimas korras, värskendamine vaid karbil olevaid kirju. Kaasa võtsime rabaserval pikalt aega veetnud ränduri.

 1 

Liikudes soovitud parklasse kuhu tee oli kohutavalt libe viskas järsku auto keset teed risti, mul "kõrvalistujana" jäi vaadata ainult kuidas puud lähenevad, õnneks olid lumevallid ees mis auto peatasid enne puid. Lamelliga 0 pidamist. Kun tundus sealt parklast pikk tee aardeni siis läksin ka lähemale parklasse. Tänan jalutuskäigu eest.

 1 

Soovitatud parkla tundus ebareaalselt kaugel, tulin lähemasse parklasse. Edasi ootas viisakas sild koos laudteega mis juhatas järve äärde, sealt otse üle jää ja enne kui jõudsin asukohta lehvitas aare kaugelt vastu :) Väga mõnus ja rahulik koht, aitäh :)

Leitud

Leitud

 2 

Mõnus matkake ümber järve. Ilm ilus. Sai väike sullamulla ka tehtud. Ja no rappa tulime jah, sest laps tahtis raba näha. Napilt oleks rappa jäänudki, sest Maru ei saanud mustikatest eemale kuidagi.

 3 

Ükspäev Maru küsis: "A mis see raba on?" Vot siis, poiss on oma kolme eluaasta jooksul käinud viiel välisreisil, matkanud pikki matkasid Tatrates, Vahemere saartel, Kanaaride vulkaanide vahel ja Lapimaa värviliste tundurite peal, aga kodumaa raba on meelest läinud. Täna sai see viga siis parandatud. Eelmise aarde juures sai küsitud, kas pikem või lühem matk. Maru kohe, et pikem. Ma siis igaks juhuks selgitan, et kandekotti pole kaasas ja ta peab ikka ise kõndima. Seejärel arvas, et siis ikka lühem. Seega alustasime matka põllult, raba servast. Teel järveni leidsime mustikaid, viskasime mõned marjad suhu ja kõndisime järveni. Tegime vastupäeva tiiru ümber järve. Õpetasin poisile kuidas saab hundinuia lehte "lasta". Leidsime aarde, logisime, vahetasime reisiputukaid. Suplesime järves. Tagasiteel pidime pikalt Maru järele ootama, sest ta unustas end mustikaid sööma. Muudkui sättis end ühe põõsa juurest järgmise juurde. Tänud rappa kutsumast!

 3 

Tänase päeva peamine plaan oli selle aarde leidmine ja rabajärve ülevaatamine. 2019a kevadel, kui siit NKT läbides sai mööda tuhisetud, siis jäi mulle see viit järve suunas veidi kripeldama. Nagu mitmedki teised kohad, sest NKT arhiveerimine oli selleks ajaks juba teada ja polnud aega rajalt eriti kõrvalepõikeid teha. Parklasse jõudes lippasin kõigepealt 200m kaugusele RV-d logima ja siis tagasi autosse kerget lõunat võtma. Kui ma veel kohmitsesin, siis jõudis parklasse wingman, kes minust enne end järve poole suundumiseks valmis seadis, pilgu telefoni heitis - millest mul kohe kahtlus tekkis, et tegemist geopeituriga - ja kiirelt sammul minema tõttas. Lõpetasin oma kohmitsemise ka ära ja tõttasin talle järgi, aga minu jalad nii kiireid samme siiski ei teinud. Rada kulges esimses otsas kaunis sinilillemetsas. Astuda oli seal küll vahepeal üsna ebamugav, puude juured kippusid jalga taha panema, aga milline lilleromantika! Sinised sinililled vaheldusid lillade ja roosadega. Metsarajale järgnes jupike üle heinamaa ja siis juba laudtee, sest siit algaski raba. Laudtee viis kena järveni, aga aardeotsijate jaoks käänas järveni jõudes valele poole. Järve ääres istusid kaks prouat (kellega enne parklas juba paar sõna vahetasime, sest nad tundsid huvi, kust ma tulin - vastasin, et leidsin ühe maastikumängu punkti) ja ütlesid mulle lahkelt, et "siin üks punktiotsija läks sinnapoole". No mis mulgi muud teha, vudisin järgi. Wingman oli kulutanud veidi rohkem aega kuivema lähenemistee otsimisele ja nii sain ta paarkümmend meetrit enne aarde juurde jõudmist kätte, nii et nulli saabusime koos ja seal ka tutvusime. Aarde juures oli kõige rohkem hooldust vajav asi must kilekott, mis oli olnud ümber aardekarbi. See oli läbimärg ja auke täis. Kui keegi arvab, et see võiks aarde säilimisele kaasa aidata, võiks uue ja terve viia. Pigem siis juba suurema grip-koti. Tagasiteel leidsime kuivemad rajad üsna vähese pingutusega ja peagi olime tagasi kahe proua juures, kellest selgub, et nad käivad seal rabas igal kevadel konni vaatlemas. Ja mõnel aastal on peale sattunud vaatepildile, kus kogu raba on tihedalt sigivaid konni täis, nii et laudteelt maha astumiseks pole ruumi.

Aitäh aarde eest!

 2 

Paik oli täna populaarne. Aarde logisin koos mängijaga roosinupp. Olin võtnud hoolduseks vajalikud asjad kaasa seoses viimaste logidega. Tegelikult oli aardega kõik korras. Panime tagasi natuke paremini, et vesi kotti ei pääseks. Lisaks olid järve ääres ennast valmis sättinud konnavaatlejad. Selgus, et see on väga konnarikas järv. Praegu oli veel vähe konnasid liikvel. Ühed paaritusid, teised ujusid niisama. Õige paaritumisaeg pidi hakkama lähinädalatel. Siia võib teinekordki tulla. 1049. Aitäh!

TFTC!Jätsime ränduri

TFTC! Jätsin ränduri!

Tore jalutuskäik rabas. Aare sulandub ümbritseva looduse värvidega aga leitav

Leitud

 1 

Taas üks imeilus päev soo radadel. Tänud

 3 

Mulle oli antud vaba päev ja kuidas seda muidu ikka veeta kui võtta koer, valida üks mõnus matkarada ja asuda seda läbima. Kohale jõudes rakendusid esimesena Murphy seadused, sest on ju ikka nii, et kui ma olen üle 100km kodust üksinda eemal, siis otsustab auto näidata mulle mootoririket (midagi muidu kunagi autol viga pole) ja paneb korraks südame kiiremalt põksuma, et kas ikka veab rajani välja. Korraks lasin peast mõtte läbi, et kas peaks kohe seisma jääma ja asja kontrollima aga kuna kõik muud näidikud olid normis ja auto liikus olenemata avarii režiimist küllaltki edukalt, siis tundus mõtetu mõned kilomeetrid enne rada kuskile teeäärde tõmmata - kui rajani välja veab las seisab siis seal :D Õnneks vedas välja ja uuel käivitamisel oli ka juba märgutuli koos kõigi kirjade ja viledega kadunud. Esimestest ehmatustest edukalt üle saanud seadsime sammud rajale, keskäevast vaatamata oli parklas ainult 1 auto mille ümber seltskond vorstikesi grillis, nii et rada oli täielikult meie päralt. Nautisime mõnusat päikesepaistet, uudistasime ringiaskeldavaid konnasid ja sisalikke ning nautisime niisama vaikust ja rahu. Järve ääres pidasin plaani, et kummalt poolt läheneda, kuna kummik oli jalas siis sai jalgade säästmiseks lühem teekond valitud, aare kenasti logitud ja tagasi minnes otsustasin ikka laudtee lõpuni käia ja teiselpool järve ka rabavees varbaid leotada. Tagasiteel kohtasime juba ka teisi matkalisi, kes samuti olid tulnud ilusat ilma natuima :) Raja lõpuks saime kokku kella järgi 5+ ülimalt rahuldust pakkuvat kilomeetrit. Aitäh siia kutsumast ja sellist mõnusat jalutuskäiku pakkumast! :)

 1 

Leitud, logitud, tänan!

 2 

Enne geoüritusele minekut üritasin siin kiiresti logi kirja saada. Jõudsin juba hämardudes kohale, üritasin NKT RV juures logida kiiresti, kuid lõpuks veetsin seal pool tundi ja ei leidnudki. Siis oli juba üsna hämar. Just nii palju hämar, et ma kohe algusest parklast panin valesti ja lihtsalt olin vale teeotsa peal. Sain miski hetk aru, et täiesti tüma ja vale koht. Parklas kaardist ka pilti ei teinud. Ega muu ei aidanud, kui käsigeps välja ja suund paika ja hakkasin läbi metsa müttama. Räme ragistamine võsas lihtsalt, jää ka igalt poolt ei kandnud. Rõve värk. Kui lõpuks heinamaale välja jõudsin ja rajale sain, oli juba oluliselt turvalisem tunne. Järve ääres oli kõik kena, seal lagedam ja jää kandis ja sain suht lihtsa vaevaga aardeni ära. Aarde juures igati kõik korras. Vut vut tagasi ruttu, mööda teed oli lausa lust. Eks tagasitee oli puhtalt lambi valgel juba, enam ei näinud mitte midagi ilma lambita. Aga oli päris mõnus kogemus üle pika aja pimedas üksi niimoodi tuuseldada. Kaotadki selle tunde ära, mis on nii üksi tuterdada. Nagu igal aastal telkimishooaja alguses on esimene öö suts õudne, edaspidi magad nagu nott ise ja vaid telki sisse trügida üritav rebane või telki alt puuriv mullamutt võib kerge hirmujudina tekitada peale (teadmatus on suurim hirm, hiljem saad aru, mis värk on). Nii oli ka siin.

Igastahes kena aare ja laudrada värgid on väga eeskujulikud sellise rahuliku ja vaikse kandi kohta. Aitäh aarde eest, oli rõõm siin käia.

 1 

Peale pidu ajasime kostitajad rabasse. Laps läks kõhukotti, koer rihma otsa ja teekond võis alata. Laudtee oli väga libe, tükk tegemist, et püsti püsida. Liuglesime järveni, sumpasime aardeni , nimed kirja ja tagasi. Taskulambid olid pimedas palju abiks. Tänud

 1 

tänud

 1 

Selle aardeni jõudmine kulges teisiti kui ühegi varasema või tulevase aardeni, geoloog heitis oma kandes asjaoludele veidi valgust. Rituaal puhastas hinge ning Jalase järve puhas vesi keha. Aitäh aarde peitjatele, aga kõige enam headele sõpradele eesotsas geoloogiga!

 2 

Igati märgilise tähendusega kõrge sümboolika omandanud aare. Logitud nimelt Pantograafi poissmeeste õhtu raames. Pärast minevikutaakade rituaalset minetamist, ujusime seltskonnaga laudteelt vette ning aardeni. Põhi oli mõnevõrra ootamatu oma vägagi mitte sügava profiili poolest. Isegi, kui ulpida vees kõverdatud põlvedega, paitab kintse rohke bioloogia.

Au ja kuulsus Pantograafile!

 6 

Kunagi sai siit NKT rada läbides suure hooga mööda vuhisetud. Siis polnud aega selliseks kõrvalpõikeks. Täna aga olid sootuks vastupidised lood. Põhiplaan oligi siin väike jalutuskäik teha.Tuttavad teed olid täna palju porisemad kui paar aastat tagasi, seega tundub, et tookord ikka ilma ja oludega vedas täiega. Parkisin masina tuttava puhkenurga juurde ja asusin aga tatsama. Poolel teel jäi veel üks masin silma. Ah et siia saab siis ka lähemalegi ligi. Järve äärde jõudes, paistis aarde pool ka masina omanik kala püüdmas. Võtsin siis kohanemiseks suurema kaarega suuna aarde poole. Koht on ilus ja järv ka kutsus muudkui enda poole. Hoidisin ennast tagasi ja püüdsin suunda aarde poole hoida. Peagi oligi juba karp näpus ja mõned kümned meetrid hiljem ka juba kalamehe juures. Täna polnud kalailm. Ämber oli igatahes tühi, hoolimata sellest, et vees oli neli õnge korraga. Aga kala ei pidavatki tema jaoks esmatähtis olema. Ikka see, et saaks vahepeal naise juurest putku pista. Kuna ta mainis, et tuli siia rahu ja vaikust nautima, siis jätsingi peagi ta rahule ja lippasin edasi. Aga enne päris lahkumist, tuli ikka ennast paljaks koorida ja kalad ujumissilla juurest tema poole peletada. Siin juba vesi nii soe ei olnud kui Matsimäe Pühajärve ääres. Kuid sellegipoolest soojem kui õhk ja mõnus oli ka tunne kuidas pärast keha ennast ise taas kuumaks küttis.

Eesti on ikka ilusaid paiku täis, loodan et neid jääb mu teele ikka veel ja veel. Tänud siia meelitamast.

 1 

Tänud peitjale siia kutsumast!

 1 

Tasus tulla, tänud peitjale !

 1 

Leitud ja logitud. Aare ise oli väga heas korras, jalutuskäik ümber järve suurepärane. Varem pole siia juhtunud, aga kindlasti tulen teistel aastaaegadel veel.

 1 

Hästi hästi vahva ilm ja jalutuskäik. Aardeleid veel suurepärasem

 10 

Juba eile õhtul anti märku et täna võiks kuhugi rappa minna. Minu ülesandeks jäi siis sobiv raba välja valida kus saaks nii samme kui ka vette. Nii jäid valikutesse kas Mukri või Jalase. Kuna siin polnud meist kumbki veel käinud, siis tulime ikka siia. Viru raba tagasilöögist olin õppinud et talvel ilma kirveta rappa asja pole ja pakkisin selle esimesena kotti termose ja rätikute vahele. Kõigepealt jõudsime ujumiskohani, aga kuna samme oli veel vähevõitu siis otsustasime esiti teisel pool järve ka käia. Kui ringiga tagasi jõudsime oli ujumiskohas aga üks seltskond ees. Võtsin kirve välja ja raiusin jääaugu lahti. Kuna meil kummagil ujumisriideid kaasas polnud siis otsustasime minna uuele järve ringile et privaatsust saada. Tegelikkus oli aga see et jõudsime lausa 3 ringi järvele peale teha kuna iga kord oli jälle uus seltskond ees. Lõpuks siiski jäime omaette ja saime nautida pehmet järvevett. Tassike teed, soorebasele pai ja veel ennem pimedat auto poole tagasi. Tänud peitjale siia looduskaunisse kohta meelitamast

Rannavigrid

 6 

Auto sai pargitud kunagise NKT 201 aarde lähistele. Sellest on ikka väga palju aega möödas, kui mina siin viimati käisin. Siis oli siin vaid laud, mis kavalasti aaret peitis. Nüüd ilutses siin uhke infostend ja kergendusmaja. Kui olime loodusrajal pisut liikuda saanud, saime Ovelt info, et ta hakkas "Kodila Linnuraba" poole sõitma. Nimelt olime kokku leppinud, et selle rabamatka teeme koos. Seega siin ei saanud nüüd end liiga kauaks loodust imetlema unustada. Margus proovis suuskadega sõita, kuid lumi oli nii libe, et kõndides kulgesin ma kiiremini, kui tema. Kui algas laudtee peitis ta suusad puu alla ära ja edasi kulgesime samas tempos. Järve juurde jõudes ehmatas Margus mind kõigepealt rebase jutuga ja kui olime pisut maad aardele lähenenud kohtasin lume peal poolärkvel olevat konna. Ei tea, kas tal hakkas palav või läks kõht tühjaks. Igatahes oli ta selle ajaga, mil me aarde juures ära käisime, pisut edasi liikunud ja passis nüüd pooluinuvas olekus meie poolt loodud teerajal. Margus tõstis ta puu tüve lähedusse, et keegi talle peale ei astuks. Järve jää paistis Marguse arvates kandvat aga kontrollima me seda ei hakanud. Mõnus väiksemat sorti matk oli. Tänud siia juhatamast ja minugi poolest võiks siia veel aardeid peita, et oleks ikka põhjust tagasi tulla. Aitäh!

poolunes või poolärkvel

See on see, kui vaid kaarti vaatad, näed seal täppi ning lähed. Kaart näitas midagi teelaadset ümber järve kuid kohapeal selgus, et laudtee ei ole siiski ümber järve. Veidi sai proovitud edasi liikuda, kuid plika kukil jäi seekord asi pooleli- "tänu" kellakeeramisele on meil ikkagi ju tunnike valget aega vähem, juba kell 17 on väljas kottpime (sinna oli veel 30 minutit aega) ning pimedas rabas niiviisi väga seigelda ei tahtnud.. Ju kunagi uuesti. Samas, tore 4km matk oli (edasi-tagasi); seal metsavahel oli vaid vastikult libe ja sopasevõitu.

 2 

Sõitsin autoga lähimasse parklasse kust jäi aardeni jalutada veidi alla kilomeetri. Järveni viiv laudtee on sel aastal värskenduskuuri saanud ja nägi välja nagu oleks alles äsja valminud. Enne järve lahkusin laudteelt aarde poole. Raba oli üsna kuiv ja värskete jälgedega rada viis aarde poole. Peale aarde logimist otsustasin järvele ringi peale teha ja ühel hetkel algas järve ääres taas laudtee. Laudtee lõpus olid näkineiud just paljalt ujumas ja nad kutsusid ka mind vette hüppama. Jätsin selle võimaluse kasutamata ja soovisin neile head suplemist.

 1 

Leidsin :) aitàh

 2 

Peaaegu terve päeva oli sadanud. Wundergroundi järgi pidi Jalase piirkonnas algama päeva pikim, paaritunnine vihmavaba periood just enamvähem siis kui parklasse jõudsin. Ja kae imet, algaski. Hakkasin kohe astuma, järve äärde jõudes oli veel kõik ilus ning elu lill. Võtsin rahulikult ning kaalusin kumba pidi veekogule ringi peale teha. Loosi läks päripäeva. Maa lirtsus ja eks jalatsid said märjaks ka, aga ei hullu. Hulluks läks väga kiiresti niipea kui aarde üles olin leidnud. Taevas keerati äkisti lamp kõvasti pimedamaks ning kraan kohe korralikult lahti. Päris nii otsustavalt ja kapitaalselt meie maal tavaliselt vihm ei ründagi. Mingit kilekat mul muidugi kaasas polnud. T-särk ligunes läbi mõne minutiga ja varsti hakkas pükstesse kogunenud vesi neid rebadele rebima. Omamoodi fiiling säärases sajus olla, kuigi ebamugavalt märjavõitu :o) Varsti lõpetasin kiiremal sammul astumise, sest veel märjemaks polnud nagunii enam võimalik saada. Auto juures väänasin riietest solinal vett välja ja kobisin ise sisse kuivama enne kui varuriided selga läksid. Täpselt sihuke tunne, nagu oleks riietega ujumas käinud. Tean, millest räägin, sest eks mõnikord ole seda tempugi tehtud, üldiselt pooltahtmatult :D Kunagi võiks selle raja kuiva suveilmaga ka läbi teha, et tuleks tahtmine järve sihtotstarbeliselt kasutada - riietega või ilma :o) Aitäh.

Enne

Pärast

 2 

Kui palju aega kulub teil tavaliselt Pärnust Tallinnase jõudmiseks? Kas saate 1,5 tunniga selle vahemaa läbitud? Meil kulub tavaliselt ühest linnast teise jõudmiseks terve päev. Lihtsalt alati on vaja nii palju kõrvalepõikeid teha, et kiiremini kuidagi ei saa. Täna valisime oma marsruudile selliseid natuke pikemaid rännakuid vajavaid aardeid ja sinna hulka kuulus ka matk Jalase järve äärde.

Parklas olid mõned autod, aga mahutasime enda omagi sinna ritta. Olime küll lugenud, et aardeni jõudmiseks peab ka natuke laudteest eemale minema, kuid otsustasime et nii palaval päeval kummikuid küll jalga panema ei hakka. Kui saavadki jalad märjaks, pole hullu. Metsa all oli mõnus puudevilus jalutada, heinamaa ääres oli seevastu nagu praepannil. Õnneks oli vähemalt kogu maatükk hiljuti niidetud ja kena rada viis rabani. Laudtee oli nagu tuttuus ja seda mööda sai rõõmsalt järveni kõpsutada. Siis aga tuli siiski valida kalameeste rada ja eks need varbad ikka lirtsuma hakkasid. Aarde leidmine probleemi ei valmistanud, kõik oli kuiv ja korras. Tegime loomulikult terve ringi ümber järve, kus igale platvormile jagus ka ujujaid ja 2 kalameestki õngitses järve ääres.

See oli ilus koht, täname siia juhatamast.

Seenekese kasvuraskused

 1 

Leitud, väga põnev matk oli.

 1 

Imeline... kõik on imeline... aitäh :)

 1 

Mõnus metsarajake, põlluserv ja laudtee, millel osaliselt lausa libeduse vastased meetmed kasutusele võetud. See osa oli mõnus astumine, ülejäänud pisut ettevaatlikumalt. Järve äärde jõudes avastasin, et siin võiks kummikuid tarvis minna. Neid, mis kilomeetrite kaugusel autos olid. See detail jäi kirjeldust lugedes kuidagi kahe silma vahele. Kohati oli ka külmaga tahkemaks muutunud pinda, kuid kindlaks jalgealuseks oleks veel mõned külmakraadid tarvis olnud. Kusagil sai ühe jala tsipa niiskeks ka. Tagasi kindlale maale jõudes oli teine ka mitte just kõige kuivem. Aga polnud hullu midagi. Minu järve äärde saabudes lahkus just kaks seltskonda ning kui mina auto poole astuma hakkasin, jõudsid kohale uued loodusenautlejad. Kui minnes oli parklas kaks autot, siis lahkudes jäi sinna kuus. Aitäh!

 1 

Jätsin jalgratta raja algusesse ja sõitsin kuudiga teisele poole raba, et teha vähe pikem matkaring ja pärast rattaga edasi seigelda. Tänu Paavo pildile leidsin ka vana raja alguse kohast XJVV+GG . Väga tore matk oli, Keset metsa, enne raba on huvitav paepealne ja pisike paeserv. Sealt läheb rada üle silla ja veidi tuli enne järve rabas kõndida. Järveke ja ujumiskohad meeldisid väga. Suur tänu kutsumast ja peitmast! Nautlesin rahu ja veepeeglit kuni metsast hakkas kisa kostma. Selgus, et raja algusesse oli toodud bussitäis rüblikuid end metsas välja elama. Jõudes ratta juures vaatasin et sealt kuidagi minema saan. Kõigile lastele jaotati veel kõrremahlad ja pakendis saiakesed enne metsa minekut! Huvitav palju neid pakendeid järve äärde pärast jäi ja kas toitlustust vähema pakendihulgaga ka kuidagi on võimalik teha.

Rahu ja vaikus

 1 

Mõnus jalutuskäik ja ujumine. Aitäh peitjale juhatamast.

Leitud ;) Järve juurde jõudes oli suurem seltskond ujumas ja mõningad kõndimas ümber järve. Tuul kõigutas vesiroose ja varsti saab murakaid (ja neid on ohtralt).

 1 

Tänud aarde eest!

 1 

Jõudsimegi oodatud parklasse, rada parajalt jäine ja hea astuda. Veelompidel kenasti kaaned peal, ei miskit poris paterdamist. Mätaste vahel natuke vett oli, aga ei hullu. Topsi asukoht on tore valitud, korraga võimalik pilk visata kõrgele rabale ja all laiuvale jääs järvekesele. Märt on nüüd mulle teadaolevalt, juba teist korda õnnestunud raba maastikule astuma meelitada. Tänud Piiale ja Peetrile.

 1 

NKT tuuril sai ka väike kõrvalepõige tehtud ja rabas käidud.Tänud peitjale.

 1 

Kolm optimisti ütlesid ühele pessimistile et selle aarde võtame ka. Nii ei jäänud pessimistil midagi muud üle, kui kummikutes kaaslastele järele sörkida. Vahepeal lubati EGRE ette, siis jäi teine jälle maha, et kuivemat trassi otsida. Kohale neljakesi lõpuks jõuti ja ka tagasi auto juurde, et taas jätkata Kuningate teel. Suured tänud peitjatele aarde eest.

 1 

Leitud ja logitud. Tänud!

 2 

NKT-le väike vahelus. Hommikusest sompus ilmast sai kena päikesepaiste ja jalutuskäik järve äärde oli väga mõnus. Päike soojendas juba sedavõrd, et tuli ka riietust kergendada. Aarde sai öleitud ja kuiva jalaga logitud. Tänud peitjale.

 1 

Tegime NKT otsimises pisikese pausi ja võtsime ette teekonna Jalase järvele. Küll see matkarada oli libe ja "kummis". Tagasiteel tegin ikka ühe seljapirueti ka, õnneks suuremate kahjudeta.

Tee aardeni on järve ääres sile ja mõnus, liigu nagu kiirteel. Aitäh siia kutsumast ja aarde eest!

 1 

Seda aaret polnud üldse plaanis täna külastada. Aga NKT 204 läheduses jäisel rajal vajus auto liiga vasakule ja oma jõuga ma sealt välja ei saanud. Õnneks oli mu taga sõitnud Maril köis ja tema abiga sai masin rajale tagasi tõmmatud. Kuna ta oli Jalase järve äärde minemas ja mul otseselt kiiret polnud siis võtsime koos selle retke ette.

Oli tõeliselt mõnus ja hinge paitav rahu hetk kauni jäise päikeses sillerdava talvise maastiku taustal ilutseva järve vaatlemisel. Algul hakkasime otse üle jää järve ületama, kuid siis käis täpselt minu all tugev mulksatus ja kiirelt olin ma jäält kadunud tagasi turvalisele kaldale. Kaldalt lubasin vajadusel Marit ikka päästma minna. Teisele poole järve jõudsime tegelikult üsna sama kiiresti, kuna ka lumi kandis.

Leid tuli kiirelt ja tagasitee võis alata. Tänan.

 1 

Oli niikuinii plaanis Jalasele minna .. tänu tee pealt leitud kaaslasele tuli välja tore üllatus et seal on ka geopeituse aare .. ilus ja irmus oli üle praksuva ja mulksuva jää jalutada ..

 1 

Ikka on toredam rappa jalutama minna, kui on selge sihtmärk.Oli kena jalutuskäik, aitäh aarde eest!

 1 

Waze juhatas meid mingeid põlluteid pidi üpris lähedale laudrajale ja sealt edasi liikumine oli väga mõnus. Õhtu oli soe ja kõikjal vaikus. Järveni jõudes hüppas Indy kohe vette ja seejärel saime edasi liikuda aarde poole. Aare logitud, läksime teiselt poolt ringiga tagasi auto juurde. Tagasiteel nägime isegi veel paari inimest jalutamas. Alguses infotahvlini jõudes nägime natuke eemal ühte riidest kotti. Tundub, et keegi oli oma partypacki maha jätnud. Kotis olid kartulikrõpsud, juustupulgad ja vesipiip kolme erimaitselise tubakapakiga :D Riputasime koti infotahvli külge. Äkki keegi tunneb puudust ja läheb veel järgi. Aa...juustu sai Indy endale, sest see pakk oli lahti tehtud :D Aarde eest suured tänud!

:)

 1 

Täitsa mõnus jalutamine. Tänud peitjale!

 2 

Täna on meie traditsiooniline pühapäevane matkapäev. Mõtlesime, et oleme pea kõik oma kodu lähiümbruse matakrajad läbi jalutanud ja näe imet, ongi täiesti puutumatu koht pea tagahoovis. Tõesti mõnus jalutuskäik looduses. Tänud peremeest siia kutsumast.

Täitsa tore lumes müttamine

Aare täitsa olemas ja korras. Aardeni pääses suht muretult. Kui ei oleks kummikud jalas siis oleks päris kuiva jalaga võinud logida. Kummikuga polnud põhjust kõige kuivemaid teid otsida.

 2 

Järve ääres oli rahulik, vaid laine loksutas õrnalt vesiroose. Mõned murakad olid juba peaaegu valmis ja mitmeid sorte orhideesid tuvastasime. Ainult jalad said logima minnes natuke märjaks. Tänud järvele juhatamast.

 1 

Algul ei olnudki plaanis seda aaret otsima minna.Retk sai tänu sellele ette võetud, et NKT 201 juures mingi võõras seltskond tuuseldas ja metsaalust raadas. Järve ääres peale kahe kalamehe ei kohanud kedagi ja tänane ilm oli samuti soodne.Tänu tuulele ei olnud ühtegi sääske ja palavus ei andnud tunda. Tänud selle aarde eest.

 5 

Matka alustasin soovitatud parklast kuigi kodutöö pakkus välja ka lühemaid marsruute. Autost välja astudes olin sekundiga ümbritsetud näljastest sääskedest. Ajasin pagasniku korralikuks seapesaks, et leida päästvat sääsetõrjet üles. Kotti viskasin kummikud ja ühe külma õlle. Teadsin juba ette, et järve äärde tahan ma kauemaks jääda. Nii ka oli. Istusin ja imetlesin vastu vaatavat ilu. On kohti kus võiksin rahus ja vaikuses istuda ja mõtiskleda tunde. Siinne oli üks neist. Kuna mul kuhugi kiiret polnud, siis seda ka tegin. Päris tundi vist täis ei tulnud aga peaaegu. Aarde järele proovisin minna tennistega. Ainult kui väga vaja siis oli olemas võimalus vahetada kummikute vastu. Nii lihtsa maastiku peal oleks olnud patt saada varbaid märjaks. Tagasiteel see siiski juhtus. Küll aga tahtlikult. Tagasi laudteele jõudes ei suutnud vastu panna ahvatlevale rabajärvele. Alustasin sellega Eesti rannahooaega. Veest välja tulles lootsin päikese kuivatusele aga just nüüd olid lähenemas vihmapilved ja tõusis kerge tuul. Et külma ei saaks, siis pidin riided tõmbama märjale kehale. Riidesse saades hakkaski vihma sadama ning riideid ka teiselt poolt niisutama. Aitäh peitjale siia ilusasse kohta juhatamast!

 5 

Jalase asfalttee- RMK parkla vaheline ots oli üks sile jääväli. Liikusin umbes 2 kilomeetrit tunnis ja nägin kohutavalt vaeva, et püsti püsida. Algne plaan oli ratas laudtee algusesse jätta, aga kuna ma kaotasin jää peal ukerdades nii palju aega, siis otsustasin laudteel rattaga sõita, et tagasi graafikusse jõuda. Varsti olingi järve ääres. Kummikud olid kaasas, aga paar sammu rabas tõestasid, et kannab veel täitsa ilusti. Mööda järvekallast oli hea aardeni jalutada. Logi kirja ja tuldud teed mööda tagasi. Aitäh!

 3 

Omajagu sai pusitud lähenemistee valimisega: erinevad kaardid näitasid erinevaid radasid, aga lõpuks toimis ikka selline, mida tervikuna ühelgi kaardil kajastatud polnud. Eks natuke tundus ka, et põhjusega: vaene Allani tööbuss sai kõhu alt päris korralikku sügamist; hea, et maapind jääs oli. Kohale jõudes leidsime üllatuseks täiesti tüüpilise RMK parkla koos infotahvliga.

Eks asusime laudteele ja asusime nautima. Vaateid küll väga polnud, aga juba see laudteel sammumine on minu jaoks mõnusalt meditatiivne tegevus. Jõudsime järve äärde. Kas minna ümbert? Või otse? Kui esimesed arglikud sammud tehtud ja kõik ikka veel pinnal püsisid, läksime otse. Vot see oli küll üks õhtu tipphetk, väga mõnus uisutamine üle öise rabajärve, kerge adrenaliin ka üleval. Jää oli kaetud paarisentimeetrise jääkihiga ja nii libe, et liikuda tuligi pigem uisusammul.

Kui järv ületatud ja null leitud, hakkas väikese tiirutamise peale ka aare silma. Nimed kirja ja uuesti uisutama. Seekord juba suurema hooga, nii et püksisääredki said märjaks pritsitud. Aitäh elamuste eest!

 1 

Raplamaa geotuur sai jätku.

Matk aardeni ja tagasi läks libedalt.Algset plaanitud teekond ümber järve polnud vajalik,järv oli korraliku jääkaane all.Tundsime puudust uiskudest :)

Tänud siia kutsumast,kena koht!

 1 

Arvasime, et siin tuleb tõsine matk, aga tegelikult läks kergelt. Algul oli plaanis minna ümber järve, aga jää kandis ning läksime otse. Ideaalne uisuväli oli, sai ka kummikutega liugu lastud. Aarde leidsime kergelt ning sai tagasi liugu laskma minna.

 1 

Oleme ammu plaaninud retke selle järve juurde, kogu aeg on midagi seganud, kord ilm halb, kord pole mõnel kambaliikmel aega. Nüüd võtsime asja ette ja väga vahva matk oli. Raba oli küll märjavõitu aga natuke astumise kohti valides ja hüpeldes sai ilusti kohale. Pidasime järve ääres pikniku ja nii see tagasitulek juba pimedama peale jäigi. Suur tänu sinna juhatamast! Jätsime aardesse mingi pisividina (mille kohta Paul ütles, et see olla „sticker“)

 1 

Parklas piknik peetud - päts pihku ja punuma. Kui ülejäänud seltskond piirdus laudteega, siis mina olin vesisemate oludega arvestanud ning tegin järvele tiiru peale. Täitsa kena, ainult üks õõtsuv koht võttis korra südame alt õõnsaks. Aitäh!

 2 

Enne jaaniõhtut olime tulnud Raplamaale aardeid uudistama. Jalase järv oli peamine eesmärk, mis meid meelitas. Siiski sai laiskus meist osaliselt võitu ja nii me rulleerisime oma madalapõhjalise geokulguri matkaraja vahepealsesse parklasse. Aastaaeg soosis seekord meie üritust. Matk rabas oli meeldiv ja rabajärv ise õitsvate vesiroosidega ilus. Kummikutega oli muretum ka aardeotsingule suunduda. Aare näitas end peagi. Ujumiskohal olid isegi päästevahendid olemas, kuid vette me siiski ei läinud. Muraka, mustika ja metsmaasika maitse saime suhu küll. Tänud.

 4 

Väga hea vaheldus NKT-dele. Hommikul olime veel väge täis ka ning matk oli puhas rõõm päikesepaistes. Kasutasime platvorme sihipäraselt, mina päevitasin ja karuonu ujus. Naersin veel, et vaata, et sama lugu ei juhtu, mis Öördi järve juures. Välja tulles selgus, et ikka juhtus. :) Pärast puhkust matkasime aarde juurde. Võtsime ränduri ka kaasa. Aitäh peitjatele!

 9 

Meie pole tegelikult Jalase järve ilu lumevabal ajal näinudki, seega tundus olema just nüüd parim aeg tulla siia hooldust tegema. Tegelikult polnudki mitte midagi hooldada, kõik oli sama korras nagu 1,5 a tagasi. Jätsime hoopis siis ühe ränduri. Hooldasime (põhiliselt Piia) järveümbrust. Samas olid siia tekitatud vahepeal korralikud ujumisplatvormid, nii et palun kasutage. Meie pidasime pikniku, tegime kokkuvõttes ka järvele ringi peale. Aga nii nagu Ekke Moori kiskus miski "avatud allikate" poole, nii kisub meid lahtiste laugaste suunas. Seega kulgesime järve äärest paarsada meetrit Sõbesoo suunas ja nautisime õhtupäikese peegeldust soolaugastel ja õhkasime, et küll on kõik ikka ilus. Kuidagi ei suutnud siit lahkuda...

Piia flirt päikesega

Sõbessoo

Sõbessoo

 7 

Ka mina käisin rattaga. Aga mitte päris lõpuni. Pumpasin pealinnas kompressoriga kummi täis ja sõitsin NKtee äärsest parklast rabarajani ja panin sõbra sinna lukku. Arvatavasti rattasõit kahjustab laudteed, või miskipärast on laudteedel rattaga sõitmine keelatud. Seega läbisin selle viimase otsa jala. See oli imeline. Kui muidu oli tuuline, siis rabas oli soe kui katlas. Igasugu taimed õitsesid, vesi säras vastu. 3 paari pensionäre olid omad pepud järve äärde parkinud: 1 segapaar leotas jalgu, 1 meestepaar kalastas ja 1 naistepaar pani elu paika. Mina asusin järveringile. Gps oli taskus ja kui ma mälu järgi õigesse kohta hakkasin jõudma, plaanisin gepsu taskust välja kookida, kuid enne märkasin aaret. Nii et siia võib lisada sildi gpsita võetav. Tore rabapakend imelises kohas, nii nagu Piialt ja Peetrilt oodata ongi.
Tagasi tulin julgete põtrade jälgedes ümber järve, jutlesin kõikide pensionäridega ja lõpus leotasin oma jalakesi kah, enne kui tagasiteele asusin. Üks pensionär oli tõsiselt imestunud, et miks ma kiivriga rabas käin, ma selgitasin talle, et siis pole valus okstega piki pead saada ja soovitasin kalapüügil samuti kiivrit kasutada, siis ei saa kala aju välja hammustada. Õnneks oli huumorisoonega pensionär. Tema naer kajas veel tükk aega vee kohal.
Aitäh! Ja palun veel!

 3 

tore rabakas mu uue särtsurattaga oli vahva kohale vurada:) tänan kohale juhatamast ,tõeliselt inspireeriv koht.

särtsuratas rabas:)

 2 

Et see aare jäi Haapsalust Tallinnasse sõites täpselt tee peale, siis otsustasime koha üle vaadata :). Praegu on väga huvitav aeg - juba on näha esimesi kevade tunnuseid ning veed voolavad, siis samas saab kuiva saapaga mööda tugevat lumist matkarada üle raba ja samuti on rabajärv veel nii tugeva kaane all, et kannatab ilma hirmuta ülekõndimist. :) Oli tore päev toreda matkaga! Aitäh vahvasse kohta juhatamast! EVEJ

Kevade läheneb juba!

Rabajärvel oli veel üsna tugev kaas peal.

Leitud.

 2 

Ilm oli ilus ja lausa kutsus välja. Proovisime alguses minna sealt, kus geps näitas, aga see tee minu foobia jaoks küll sobiv polnud. Siis vaatasime, et ahhaa, parkimiskoht on ju antud. Sõitsime siis sinna ja hakkasime astuma. Natukese aja pärast vaatasime, et aare läheb nagu aina kaugemale. Pagan, vale rada oli... Auto juurde tagasi ja juba õiget rada pidid rappa. Kui laudteelt maha astusime, selgus, et koorik kannab päris hästi, üsna hästi, hästi... Leid kiire ja korralik. Aarde juures avastaisime, et kummalgi pole pastakat kaasa. Õnneks oli neid aardes hulgim. Täname!

Veits vesine oli, aga ei midagi katastroofilist.

 2 

Autoga sai päris lähedale ja laudteel oli matkata ka väga mõnus. Vaikne ja ilus oli ja aare nii nunnult kinnitatud. Ringi tegime järvele peale, tõesti väga ilus koht, mina tänan!

 2 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 4 

Ilm oli matkaks suurepärane. Auto jätsin NKT rajal olevale matkateel algusesse. Henriko sõitis kogu metsas kulgeva raja omal jooksurattal. Põllu peale jõudes nägime, et laudtee alguse seisab üks maastur. Esimene mõte oli, kas me oleme mingi parema teeotsa maha maganud? Lähemale jõudes selgus, et nad olid üle niidetud põllu sõitnud, mis minu autole oleks vastuvõetamatu olnud. Laudteel tulid mugud mulle vastu ja nii me olime järve ääres ainult kahekesi. Üle jäi vaid aardeni matkata. Tagasiteel oli järgmine seltskond asunud laudteel fotosessiooni korraldama. Metsast välja jõudes valmistus meile varem vastu tulnud seltskond parajasti lahkuma. Meie eemaldasime mööda põllu serva ja parajasti olin varem maha jäetud Henriko jooksuratta kätte saanud, kui maastur peatus ja seal sees olnud naisterahvas pakkus meile küüti autoni Tagantjärele veel suured tänud talle. Tänud ka peitjatele.

 1 

täitsa olemas ja õnneks pikka otsimist polnd vaja

 2 

Et ilusat õhtut asjalikult ära kasutada võtsime selle aarde ette. Mõnus väike jalutuskäik, kohalikud püüdsid järve ääres kala, aga ei pidavat näkkama, kuulsime. Muidu olevat seal küll nii särge, ahvenat kui ka haugi liikumas nähtud. Seekord jäi neil kahel noorsandil ja nendega ühes olnud neiul üle lihtsalt ilusat õhtut nautida.

Meie tegime järvele tiiru peale ja muuhulgas ka logisime aarde ära. Täname!

 2 

Üks ütlemata kaunis jalutuskäik: jõhvikad ja sookailud õitsesid, tasakesi avanesid juba vesiroosid ... Suur tänu aarde eest!

jõhvikad ja huulheinad

 7 

Ei teagi, miks on selle rabajärve külastamist korduvalt edasi lükatud/lükata kästud. Tavaliselt pole maanteid mööda möödudes rahulikuks rabamatkaks aega olnud, eks selle tõttu. Kokkuvõttes ja takkajärgi selgus hoopis, et tegu on napi kahe km matkaga ja seda enamuses laudteel ja eriti hõlpsal rabamaastikul.
Täna Tartust Viljandi kaudu naastes ja pärast hoopis pikemat Aeroklubi ja Metsaparki oli selline ideaalne rabamatk just see, mida vajasime. Eriti veel päikseloojangul! Oeh, kui kaunis.. Auto jäi aardest lõunasse, kuhu sai isegi madalaga kenasti hooldatud teed mööda tasakesi kulgedes ligi. Edasi viis viks laudtee järveni, kus isegi päästerõngas ja infotahvel turvalisusejutuga püsti pandud. Tegime tervele järvele vastupäeva ringi peale, leides vahepeal ka viisaka ja kena aarde.
Sel matkal kiitsin kuni aardeni, kui vähe prügi siin on - praktiliselt ei midagi. Vaid üksik kommipaber ja kilekene. Pärast leidsin siiski järve ääres ühe tühja viskipudeli ning kui päästerõngani tagasi jõudsin, suutsin hoolsamal vaatlusel laudtee alt ikkagi suure musta kilekoti ja veel sodi välja kaevata. Ei saanud mitte sinna jätta, vedasin autosse. Seisus ja süda kohustab.
Piiale ja Peetrile saadame tuhat tänu sellisesse kaunisse kohta aarde panemise eest! Päikseloojangul on rabajärve ääres ju eriti paeluv olla. Võtsime kaasa leitud-välja kaevatud sodi, aardes tegime ka miskit vahetuskaupa. Muidu oli sellega kõik eeskujulikus korras. Tänud ja soovitus teele pandud. Palume veel sama kenasid paiku!

Rabajärve lummus

Voh! nii tore seal ongi

Abiks kaart

 2 

Olin endale pähe võtnud, et auto on ilmtingimata vaja jätta NKT 201 juurde, hoolimata sellest et navigaator soovitas mul ümber pöörata. Ja mis siis, et võib-olla jalutasime kilomeetri rohkem, polnud hullu midagi. Mikk keeldus kummikuid jalga panemast ning tema teekond lõppes laudtee juures. Käisin siis ise ruttu lõpus. Karpi avades jäi korra süda seisma kuna pastakas oli ununenud autosse, õnneks pliiats oli karbis olemas. Aitäh! EVEJ

 6 

Kevad on käes, jooksuaeg samuti. Igatahes otsustasin rappa minna, kuigi ilm oli selline, et kohe-kohe hakkab midagi jälki sadama.
Veiko logist lugesin, et raba on märg. Kuna ma eelmine päev olin just tuvastanud, et veekindlad saapad pole enam veekindlad, kuid märgadest jalgadest siiski midagi tervistkahjustavat ei sündinud, tuli eelmist päeva korrata.
Parklas mingi pingi jäänuseid nähes meenus, et siin on vist kunagi juba mingi aare olnud. Autost väljudes panin esimese hooga vale rada pidi minema, hoolimata auto kõrval asuvast suurest sildist - RMK Jalase ->. Siis tulin tagasi, panin mütsi pähe ja mõõtsin sammudega veel kord sama rada. Kui heinamaa ees seisma jäin, tuli geniaalne idee proovida siis seda RMK teeotsa, kuhu silt juhatas.
Hirmus pikk metsatee. Ja siis olin jällegi põllu ääres. Eemal nägin perekonda jalutavat ning midagi põõsastest otsivat. Laudtee algust tervitasin rõõmuga - lõpuks raba. Täitsa äge - selline teistsugune kui tavapäraselt nähtud. Teel järveni möödusin kolmest postist ja mõtlesin sinna oma postiaarde teha. Tundub popp teema olevat.
Järvel nägin kahte parti ja see oligi kogu päeva faunasaak. Pärast laudtee lõppu oli vesine küll, aga siiski hoopis kuivem tunne kui eelmine päev Lõilasmäe järve ääres.
Aardest kihutasin esimese hooga mööda. Kui logitud, nägin teisel pool järve perekonda, kes enne põõsamängu mängis, koos tohutu ähkiva koeraga. Ähkimist oli isegi üle järve kuulda.
Tagasitee oli kuidagi kohutavalt lühike. Otsustasin, et ilusa ilmaga tulen tagasi. Äkki näeb ka mõnda konna või nii...
Tänud, väga vinge koht.

Lillalilled

Ikka fantastiliselt ilus koht

Ketsipuu

Kevad

 1 

Leidsime mõnusa jalutuskäigu kauguselt, tänan!

 3 

Ilusad pildid: Jalase järv kaugemalt ja lähemalt

 9 

Ilusa ilma puhul tuli tahtmine loodusesse rahu ja vaikust otsima minna. RMK lehelt leidsin selle järve ja oligi otsustatud. Kaamera kaasa ja kiire pilk GP lehel ning oligi nagu arvasin - siin on aare. Super! Järve ääres vaatasin telefonist kus see aare siis on ja selgus, et teisel pool vett. Kuna ma paar sammu seal järve ääres juba laudteelt maha astusin ja kohe jalad niiskeks sain siis lootsin, et ehk läheb laudtee sinnani. Kahjuks nii hästi ei vedanud. Mis seals ikka. Ega ma siia aarde pärast tulnudki. Tegelikult oli siin õudselt mõnus: päike küpsetas nii, et oleks pidanud vist rannavarustuse kaasa võtma. Ja lisaks oli seal täielik vaikus (linnulaul välja arvatud). Meile igatahes väga meeldis ja siia võib teinekordki tagasi tulla. Aarde järgi läheks ilmselt kunagi talvel kui kõik jää all on.

krooks

sinised ja lillad sinililled

selle aasta esimesed

sinisinine meri :)

kusagil seal

kiired

 3 

See aare tabas meid ootamatult. Oli küll mõte, et läheks nädalavahetusel kuhugi, aga esimese hooga ei tulnud pähe ühtegi sobivat aaret. Tuli hoopis ootamatu väljakutse, vaja minna hooldama-ümberpaigutama NKT ühte punkti. Tegimegi väikse NKT-hooldustiiru, meelitasime Mardigi kaasa, et paar topsikut vaja ülevaadata. Ja siis jäi pilk pidama NKT201 peal. See oli selline juhuslik lugu, sest tegelikult vajas hooldust hoopis selle aarde geocachingu lehel olev vihje, mis oli aegunud ja vajas vahetamist. Aga et 201 on teistest NKT-dest eristunud oma olemusega juba algusest, siis meenus, et selle aarde juurest saab jalutada Jalase järve äärde. Imekiirelt tuli mõte - läheks ja vaataks, mis nägu järv on. Seadsimegi sammud matkarajale, kohati oli lund, kohati oli juba päris mõnus kuiv astumine. Kontoriinimesele on nauding iga hetk, mida saab veeta looduses. Seega nautisime täiega. Järv oli veel jääs, aga otseteed me siiski ei kasutanud. Astusime mööda järvejääd piki kallast. Jääl oli tunduvalt lihtsam edasi saada, kui kaldal mööda mättaid hüpata. Nii saimegi päris lihtsalt edasi ja tagasi, aga kõlama jäi mõte, et siia võiks suve poole tagasi põigata, külastada ka suvist järve. Siis on ju ümbritsev loodus täiesti teistmoodi. Täname peitjaid juba ammu plaanitud ja nüüd teoks saanud matka eest!

 2 

NKT hooldustiimi tööpäeva lõpetuseks tegime jalutuskäigu järve äärde. Jää küll kandis aga otse me ei läinud. Aare ilusasti korras. Peitjatele tänu!

 3 

Peale meeste ebaõnnestunud katset muutsime suunda ja tulime siia. Lahe koht, nautisime uisutamist (või vähemalt mina nautisin). Leid tuli kiirelt, teised lootsid, et pakun neile mingit sorti meelelahutust aarde kättesaamisel, aga nad hindasid mu pikkust valesti... Aitäh toredasse kohta juhatamise eest!

 3 

Mul on hea meel, et see aare tekkis. Piisavalt lähedal ja piisavalt kättesaadav, samas ikkagi natuke eemal. Sihuke asi, mida tasub natuke hoida, mitte kohe tormata, pea laiali otsas skoorima. Täna, pärast seiklusi Saunja lahe roostikus, tundus õige aeg. Proovisime ka pärisparklasse pääseda, aga mingil hetkel tundus, et lund on tee peal siiski natuke rohkem kui meeldiks, ja siis sõitsime juba viitade järgi. Metsarada oli ok, põlluäär natuke kahtlane - lund piisavalt palju, et kõndimist natuke segada, - laudtee oli paljas, aga ilma restita libe. Järve juures lõikasime otse, Madis avastas jääst terve hulga hüljeste hingamisauke, aga ei sest midagi, jää on paks ja kannab korralikult - erinevalt tost roostikust. Leiuga läks kiiresti, kõik kenasti korras. Pärast veel korra mõtlesime, et kuidas parklast välja saab, aga ei miskit, see suur ront saab oma tööga kenasti hakkama. Tänan kutsumast!

 2 

Jalutasime üle järve ning panime logi kirja. Aitäh kutsumast, siia tasub kindlasti suvel tagasi tulla :)

Üle jää..

 2 

Kuna olin järveääres ka eelnevalt mõningad korrad käinud, siis otsustasin aardele läheneda mööda matkarada. Täitsa mõnus kompimine oli. Laudtee oli enamasti normaalselt kõnnitav. Koht ilus nagu raba ikka. Tänud!

 2 

Mõte pühapäeval Jalast külastada tekkis päev varem Lätist kodu poole sõites. Kui õhtu oli veel maa pigem must kui valge, siis hommikul silmi avades tervitas mind lumesadu. Oli teine küll üpris märg, kuid maha ta jäi. Linnast välja sõites polnud Pärnu maanteegi veel sahka ega soola näinud ja tee üpris ebameeldiv. Lundki oli järjest rohkem. Jalase poole keerates oli teel juba meeldivalt paks kiht. Autonavi suunas meid teele, mida olin koduski lähenemiseks vaadanud, kuid kohapeal põlgasin selle ära ja valitud sai autoaknast möödasõidul märgatud matkaraja viidaga metsatee. Loomulikult polnud seal keegi liikunud ja väike ärevuski oli, kas läbi murrame. Seisma igatahes selles raskes ja märjas lumekihis polnud soovitav jääda, seega tunnistasin vaid gaasipedaali ja kruttisin rooli kui kraavi poole hakkas kiskuma. Dilemma tekkis matkaraja algusesse jõudes, et kuhu siis auto jätta ja kus ümber saab pöörata. Suurte puude all õnneks oli vähem lund ja nii tuligi kergest vallist alla sõita lootuses, et pärast saab sama jälge mööda tagasi ka. Polnud hullu, saigi. Tee aardeni oli aga meeldiv ja lihtne jalutuskäik lumises metsas ja laudteega rabas. Lõpus lõikasime. Tänan, mulle igatahes meeldis!

 5 

Head asjad tulevad ikka ootamatult. Veel eile päeval polnud mul õrna aimugi et pühapäev mind Jalase järve aaret otsimas leiab, aga nii läks ja umbes kl 12 võiski matkaraja alguses kahte kuju näha puutumatusse lumme esimesi jälgi tegemas. Taevast sadas küll samal ajal erinevas vormis märga aga see ei takistanud meil ometi probleemideta lõppkohta jõuda, viimased paarsada meetrit saime isegi otseteed kasutada kuigi ma alguses vaatasin seda Reigo minekut seal üsna umbusklikult...No jänes noh! Aga järgi läksin ikka, iseloomu kasvatamine hakkab ilmselgelt tulemusi andma :D. Aardekoht ise oli muidugi imeilus ja aarde leidsime ka ruttu, nimed saime kirja kolmandate otsijatena. Aitäh peitjatele selle aardega põhjust andmast loodusesse jalutama tulla, oli tore :)

 11 

Kernus olin piuksatanud, et kas järgmine on Jalase ja sain vaid vastuseks, et ära rohkem peale võta :P, aga ikkagi keerati rattad selle aarde poole, sest päev oli alles poisike ja valgust veel küllaga. Kohalikult olin enne uurinud ka ,et kust parem läheneda on kuid tundub, et sinna juhatatud kohta me es jõudnudki, kaardilt vaadatud koht tundus parem olevat :D. Keegi hea inimene oli sobivas suunas ka kõva raja sisse sõitnud ja nii ma ullike loobusin kummikute jalgavedamisest ja lootsin enda kergeks mõtlemise oskusele ;).
Algus oligi mõnus, astud mööda autorööpaid, vaatad jänese jälgi ( temaga oleks tahtnud kohe silmast silma kohtuda, tundus selline kopsakam isend oma jälgede järgi olema )ja vaatad kuidas "inimjänes" üritab jänese hüppeid järgi teha :P. Ja siis keerasid autojäljed vasakule ää ja meid ootas metsasiht. Sealgi oli täitsa mõnus astuda , hea tummine rada, ja siis olime rabas. Rabas oli käia juba natike keerulisem, millegipärast meenutas käimine kohati kurekõndi, sest taimed ja lumi tegid astumise selliseks kurelikuks :D.
Seal kus Buno hüppas ja Alex astus elegantselt üle kraavi mõtlesin mina olla kaval ja kasutada pokusid. Aga pokud va sindrid ei soovinud ,et neid kasutatakse :P,vajusid mu all maa sügavustesse ja soovisid ka mind sinna sügavikku kaasa viia. Reageerisin suht kiiresti ja sikutasin oma koiva sellest sügavikust välja, tagajärjeks paar märga varvast ja natuke vettinud püksisäär. Aga õnneks oli temperatuur selline mõnus ja nii marssisime aina edasi. Enne järve juurde jõudmist laskusime alla orgu ja siis olimegi kohal. Millegipärast oli mul mällu jäänud, et keegi on peale Erkot siin veel käinud, kuid ju nägin seda vaid unes, sest täna läks kirja alles teine logi. Järve vaatasime ja katsusime ka üle. Justnimelt katsusime, sest seni kui mina ilupilte tegin kükitas Kaja järve kaldal ja patsutas jääd. Veendunud ,et jää tema käeraskust talub libistas ta end jääle ja enam ei tahtnud ta mööda raba käiagi :D. Tegin selle tüki siis järgi ka ja tõesti, jää kandis ka mind. Raske südamega ronisin siiski jäält mäkke ja vantsisime mööda tulekurada tagasi. Nii mõneski kohas oli tulekujälg veidi märg kuid minu pokutaltsutuskoht oli kõige märjem ja mudasem :D.
Taas auto juurde jõudes oli ikka hea meel küll, et just nüüd siia rappa omadega ronisime. Mõnus oli olla, tänud peitjatele !

pontsaka jänese jäljed

veel natuke rabani

ööbimispaik ;)

"inimjänes"

raba

Jalase järv

jääkontroll :D

omadega rabas

puhkehetk

Aeg oli Meka poole vaadata ;)

 6 

NKT radadel kolamisest on juba nii kaua aega möödas, et pigem kujunes sealkandis ekslemisest hoopis nostalgia laks. Siin on tops, seal on tops, selle kuuse all, seal elupuudes, jne. Ühel teeotsal peatas sohver oma tõlla ja asjapulgad kupatati välja, suunaga - metsapoole. Õnneks oli hea inimene vahetult enne maasturiga sealkandis asjatamas, mis tegi meie teekonna rappa tunduvalt kergemaks. Kilomeetri pärast tervitaski meid kaunis raba. Lund mõõdukalt, külma parasjagu, meeleolu suurepärane, seltskond indu täis. Nii me üle raba hanereas padavai kadjama panime. Merike vahepeal proovis kraavi sügavust mõõta. Siis aga hakkas kahtlema ja ainult varbad said märjaks. Lõpumeetrid aardeni tundusid olema kõige raskemad. Allamäge minek ikkagi. Raamatut avades oli aga üllatus suur, sest peale Erko polegi sinnakanti veel keegi sattunud. Suurepärase päeva vabas looduses krooniks sai STF. Tagasitee möödus veelgi kiiremini, kopsud värskest õhus pungil. Täname peitjat mõnusa energialaksu eest. EVEJ

 7 

FTF kell 14:09. Mõtlesin juba mitmed päevad seda aaret külastada, aga laiskus sai võitu. Tahtmine oli ikka hommikul kaua magada ja ega rappa minekut saa ka pimeda peale jätta. Lõpuks võtsin oma julguse ja tahtejõu kokku ning asusin ühel hommikupoolikul teele. Alles kolmanda rongiga Vasalemmast Riisiperre ja edasi rattaga läbi Pajaka, Varbola ja Ohukotsu... Oli see vast teekond! Õnneks olid mul jalgrattal head Nokia naastrehvid. Tavaliste rehvidega oleks ka täiesti võimatu sõita olnud - teepind oli ju kohati nagu klaas! Õiget suvist sõidukiirust ei saanud muidugi üles. Üritasin sõita eelkõige turvaliselt. See õnnestus - kukkumiste arv kokku 45km kiilasjääl jalgrattaga sõidust: 0 (null)! Isegi ohuolukordi ei tekkinud. Kuna Ohukotsu-Jalase tee oli ka üsna kehvalt sõidetav, siis liikusin mööda seda aardele lähima mõistliku punktini ja edasi jalgsi läbi metsa otse rabale. Teekond oli muidugi eelmisel päeval kaardi järgi paika pandud. Laudtee külastamine jääb mõneks teiseks korraks natuke paremate ilmade ajaks. Mina lähenesin aardele otse läänest üle raba. Kokku tuli kõndimist 2x1,8km. Sinna kõndisin 50 min, tagasi mööda jälgi 40 min. Aarde leidmisega mingeid probleeme ei tekkinud. Logiraamat osutus oodatult tühjaks ja sain oma nime FTF-i taha kirjutada. Kogu ettevõtmine oli ikka ilmastiku tõttu parajalt raske, aga tagantjärele on hea meenutada. Mingeid viperusi teekonnal polnud ja liiga ära ka ei väsinud. Tõesti mõnus liigutamine, kui mitte liigselt rabistada. Jalgratta naastrehvid said igati korraliku testi ning tulemus väga rahuldav! Tänud aarde peitjale Jalase järve äärde Sõbessoosse kutsumast!

Talvine Sõbessoo

Jäljed lumel

Vahel tuli jäljest vett ka