Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare on peidetud kohta, mis on pikka aega suuremale osale tartlastest suletud olnud.
Koordinaadid on võetud maa-ameti kaardilt, sest GPS oli adekvaatse koordinaadi saamiseks liiga ebastabiilne.
Palun ole logiteadetes diskreetne.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (31), lahe_teostus (30), 2015_aasta_aarde_kandidaat (18), militaarobjekt (3), mahajäetud_ehitis (3), lumega_leitav (3), gpsita_leitav (2), muguoht (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5MFJB
Logiteadete statistika: 109 (70,3%) 46 13 2 0 1 0 Kokku: 171
Sisestan tagant järgi rahvusvahelisele lehele aardeleide. Enamikule praeguseks arhiveeritud aaretele olen saanud aastate vanuse logi ikka kirja panna. Üks oli täitsa suletud ja see aare vabsee Premium-only. No jääb siis kirja panemata seal.
Nagu eelmised logid mainisid, siis laud oli meie saabumiseks tõepoolest kaetud. Voodi tehtud ja vannivesi soe. Sussid ja saapad ilusasti esikus reas. Ainult elanikke ei olnud kusagilt leida. Ju oli pere tööl ja koolis. Nii palju, kui sündsustunne ligimese elamisse sisse tungida laskis, ei olnud märki ka aardest. Samas, kui otsida uusi tutvusi, on paik kokkuvõttes vägagi aktiivne.
Plats oli hetkel tühi aga kuna laud peaaegu kaetud ja kaaslane polnud huvitatud kohaga lähimalt tutvust tegemast, loobusin ja tulen ehk kunagi tulevikus (ehk talvel, kui elanikke pole) tagasi.
See aare jäi nüüd küll leidmata, polnud majale veel õieti lähedalegi jõudnud, kui järsku kargas kuskilt välja üks kurja näoga tädi ja teatas, et tegu on eravaldusega. Eks me siis vabandasime ja tegime kiiresti minekut, sinna see asi ka jäi.
Mõtlesime Raadile 1:0 teha, aga ei saanud Safecrackerile ligigi minna. Mingi tädi ja palja ülakehaga onu istusid suht nulli ukse ees, libistasid õlut ja tegid suitsu. Ei tea, kas need on need otsapealse toa residendid? Ülinunnu noor punane kass oli ka seal. Mina oleksin ta kohe kinni haaranud ja koju viinud, aga võimalik, et tegu oli nende elunautijate koduloomaga. Kedagi nad seal hellitavalt kutsusid: "Peetrike, kus sa läksid?" Igal juhul tuleme siis mõni teine päev tagasi.
Peale jookse Tartu maratonil otsustasime teha selle ERMi ümbruse ikka puhtaks. Seega võtsime ette aarde, mida Janar oli korduvalt juba proovinud logida. Ma siis andsin teada, et äkki juhtub, et ma olen kavalam ja saan hakkama. Ta rääkis juba, et antud hoones toimub vist elu, kõhe hakkas. Autoga kuigi lähedale ei saanud. Kui alguses tundus, et keegi on oma prügi lihtsalt tee peale maha kallanud, siis lähemal vaatlusel oli näha, et tõke oli teadlikult ehitatud autode eemale hoidmiseks. Veidi maad edasi oli teine. Automaatselt läks hääle valjusus miinimumini, eriti kui paistis käsikirjaline "eramaa" silt. Minul oli küll hirm. Tunne oli nagu läheks õunaraksu (mitte et ma seda kunagi teinud oleks). Janar läks valvesse ja selleks, et logimine oleks aus, oli vaja ka minul konteiner leida. Mõningase hirmu ja vastikuse mahasurumise järgselt leidsin ka midagi võõrast. Konteiner leitud aga kuidas avada? Mõningaste valede liigutuste järgselt käisin välja idee, mis just samal hetkel ka Janarile pähe turgatas. Ja kohtade vahetus, mina põlvede värisedes valvesse ja Janar avama ning logima. Tehtud ja minekut. Muidugi oli Janaril eelnevalt vaja teha fotosessioon eramaal. Tänan peitjat selle adrenaliini taset tõstva aarde eest.
Nüüd siis neljas kord. Siin on toimumas suured muudatused. Kui eelmisel aastal sai siin käidud, siis oli see hüljatud paik. Pool kuud tagasi seda kohta uuesti külastates, avastasin, et hoone linna poolse otsa ühe ruumi olid ära vallutanud a sotsiaalsed mugud. Aknad ja uksed olid ilusti tekide ja vaipadega kinni kaetud ja ruum puhtaks tehtud. Kui eelmine kord oli võimalik autoga praktiliselt maja ette end parkida, siis sellel korral avastasime äkki keset teed hullu prügi parikaadi. Edasi sammudes jäi teele veel üks okstest tõke ja maja ette oli sätitud silt ERAVALDUS. Nüüdsesse hoovi olid valmistatud grillimis koht ja siinpoolsetsest ruumidest ühte oli tehtud köök ja teisest oli saanud prügila. Suur saal oli korralikult ära parikateeritud okstega, et keegi läbi maja tulla ei saaks.
Pidasime plaani ja otsustasime sosinal, et üks peab valvet ja teine otsib. Tunne oli küll selline nagu oleks vargile tulnud. Lasin Karinil kõigepealt aarde üles otsida ja siis vaikselt sosistades jõudsime arusaamale, kuidas me siis logi ka kirja saaksime panna. Kaval värk peremees. Teistele ma soovitan olla ettevaatlikud. Meie saime ära käidud ilma viperusteta. Oletan, et "peremehed" olid sellel ajal varustus retkel, aga kuna nad seal käivad seda ei oska öelda.
Teel põhjast lõunasse külastasime siis uuesti seda aaret. Kõik on nagu olemas ja õiges kohas, aga nu ei saa logi kuidagi kirja. Täna panime siis natuke ka asju kirja, aga midagi jääb siin puudu. Paistab, et selleks on mõistus. Eks tuleb seda siis juurde hankida.
Leidsime kummalise seifi moodi asja, mis selgelt kuskilt otsast lahti ei käinud. otsisime edasi. Ilus kiisu. aga leidmata jäi nii õige ruum kui ka logides märgitud seif, rääkimata aardest endast. Küll aga kiirendas meie lahkumist lähenev pimedus ja tore nahkhiire poiss/tüdruk.
Veel üks ilus aare, mille olemasolust olen senini õndsas teadmatuses olnud.
Logidega tutvusin alles hiljem ja leian et nii oli selle aarde otsing nagu eelnevalt treileriga tutvumata hea põnevusfilmi vaatamine. No iga süžeepöörang pani ahhetama. Ja aardeotsimise saateks räägib Martin mulle paljastest jalajälgedest, mida ta värvilise jahu sees siin põrandal näinud on.. :) Täpsema vihje, kustpoolt otsida sain umbes samal ajal kui ise glitchi Matrixis nägin. Ma olen sellist vormistust NIII kaua oodanud. JESS!
Edasi läks umbes sama pingeliselt, tekitasin järjest metsikumaid teooriaid ja Martin aitas ka kaasa. Alguses olin küll juba päris lähedale jõudnud, aga ei viinud seda õiget teooriat lõpuni. Lõpuks jõudsin vihje abil algusesse tagasi ja aare oligi käes. Einohmaivõi ikka.
Olen võlutud!
Käisime Tõnuga kordamööda otsimas. Peale mõningast uurimist ja patsutamist seisin õigesse kohta ja siis läks kõik üllatavalt kiirelt. Logi saime kirja ja suundusime Sõjaväelenduri vaimu juurde. Tänud peitjale!
Otsisime aaret ca 15 minutid ja siis lõime käega. Õnneks ei äratanud kõrval toas olevaid elanikke üles.
Aarde lähistel olid kodutud ühe ruumi hõivanud. Kuna meil veerand tunniga ühtegi tarka mõtet pähe ei tulnud siis väntasime edasi.
Šeifi leidsime. kuid koodikaart jäi koju. Tänud peitjale.
Seifi leidsime, aga muukida me ei osanud. Nii et murdvarga ametit ei saa valida, ma rohkem sepetsialiseerunud puutöö peale. Tänud peitjale
Ei ole mina kodus selliste asjadega.Minu jaoks on see juba mõistatus aare.no jäi avamata.
Päeva alguses mõtlesin, et teen lühikese aardetuuri eelkõige Tartulinnas, aga bussist maha tulles otsustasin minna suhteliselt uusi Raadiraja aardeid logima. Suurt rolli mängis ka see aare, sest tahtsin teada mis imeasi see Safecracker on. Tulin suhteliselt otse läbi lumise metsa selle mahajäetud majani. Tundus, et kodutud on ühe toa seal okupeerinud. Maja juures tundsin tuttavad saapajäljed ära. Ega need jäljed mind rohkem aidanudki.
Kas ma seifi üldse leidsin, see küsitav. Lahti ma igatahes midagi ei saanud, seega mu nime logiraamatus pole.
Üks pea on ikka üks pea ning küll see geotarkus tuleb kunagi hiljem. :D
Nüüd siis on üle aasta möödas esimesest külastusest siia. Vahepeal olen kõvasti kogemusi hankinud ja siia tulles olin üsna kindel, mida otsima pean. Sellele vaatamata läks aega enne kui meisterlikult valmistatud peidiku jälile jõudsime. Karbi kättesaamine võttis samuti veits aega, aga seda ma siin kommenteerida ei saa. Igatahes lahkusime naerusuiselt ja kiidusõnadega peitja aadressil.
See aare oli minu tänase Raadi Tuuri kolmas peatus. Esialgse seifi leidsin kiiresti ja siis jäin toppama. Küll sai igatepidi otsitud erinevaid ruume läbi ja katsutud erinevaid kive tulutult. Käisin päris pikka aega nõutult ringi ja aretasin erinevaid teooriaid. Siis helistas Kristel ja kutsus mu järgi, ütles, et 15 minutit on aega veel. Juba olin loobumas otsimisest kuni mõtlesin proovida veel ühte teooriat ja leidsingi õige koha kätte. Aitas samamoodi ära minekuka ähvardamine nagu eelpool logide kirjutajatel. Käisin siis korra ära ning vedasin Kristeli kaasa lahedat aaret vaatama. Sai seifi kallal jauratud ja proovitud erinevaid teooriaid jällegi, aga ei tahtnud kuidagi areneda. Kristel tegeles logidest vihjete otsimisega ning tema suunamine viis lõpuks selleni, et seif avanes läbi minu käte. Nägu läks naerule ja tõdesime, et inimese jonnakus mingist kindlast teguviisist kinni hoides võib viia hukule (selle aarde puhul küll mitte leiuni). Väga lahe aare ja teostus!
Olime parasjagu hulga valemeid paberile sättinud, kui Margus märkas, et meile tullakse seltsi. Tegime siis kiire silumistöö ja jäime lähedusse ootama. Saime teada, et Janar oli küll ka varem siin käinud, kuid veel ei kuhugi jõudnud. Andsime siis teistele võimaluse jõuda samale maale, kus me ise olime. Mõnda aega pusisime koos. Õnneks või õnnetuseks sai jooksjatel aeg otsa ja üsna peale seda hakkas Margusel lamp põlema. Üsna eredalt kohe. Tänud!
Meil oli täna veel natuke aega, enne jooksu ja nii me siia tulime. Eest leidsime Airi ja Marguse. Neil olid kavalad näod peas, nagu oleks salaja komme söömas käinud, sest nemad olid aarde leidnud või vähemalt osa sellest. Nüüd tõmbasid nemad autosse kohvitama ja meie hakkasime objekti läbi kammima. Ühel hetkel hüüdis Neti, et tema leidis midagi. Läksin vaatama, aga nu ei ole. Läksin asja kontrollima teise nurga alt ja juhuuu. Edasi läks meie jaoks asi kiireks, katsetasime proovisme natuke, aga kuna meie pool tundi sai otsa, pidime meie minema tuiskama. Teritused kaasotsiatele, eks tuleme jälle tagasi kui siia sattume.
Lahe aare. Vinge teostus. Tegime jupp aega tulutut "tööd" nagu arvatavasti mitmed varem teinud on. "Otsatoas" oli kas laip, magav kodutu või ühte kahest meenutav ideaalselt sätitud tekk, me ei hakanud uurima. Aarde kohta ei saagi midagi palju kirjutada, et ei reedaks lahendust. Aga imetlusväärne on küll peitja töökus aarete paigaldamisel. Aitäh!
Ma teadsin selle aarde kohta lõpuks liiga palju, seega kui ma logiraamatu lõpuks välja koukisin, ei saanud ta sellise imetluse ja üllatuse osaliseks, mida ta vääriks.
Nonii lõpuks neljanda katsega logitud. Üle aasta esimesest punkti survestamisest möödas ja lõpuks peale pikka kogumist tänasel katsel asi kohe käes.
Mina kiidan ja tänan huvitava punkti eest!
Kuna peitja soovis diskreetsust, siis polegi midagi muud öelda, et minge ja otsige ise üles! See on otsimist väärt! Tõeline "safecracker" Aitäh peitjale!
Eks kohustus oli muidugi lähim konkurent üle vaadata. Ööbisime aarde lähedal kuudis ja hommikul vaatasime kuidas rebane jahti pidas. Hoone erilist vaimustust ei tekitanud aga poole tunniga saime hakkama. Kohe kahju, et täpsemalt ei saa kirjutada, vähemalt peitjale said kiiduavaldused isiklikult edastatud. Äge värk muidugi. Kahjuks rohkem selle imedemaa aardeid ei jõudnud külastada, eks kunagi tagasi. Aitäh.
Mina palusin Piiat et palun palun ärme veel kilulinna torma, käime ainult selle aarde juures veel ära. Ma ei hakanud igaks juhuks rääkima et siin läheb arvatavasti palju aega. Ja seda siis läks küll. Seifi leidmine oli tunduvalt lihtsam kui selle avamine. Oh kui hästi on peitja suutnud inimloomust tabada. Tänan kulutet vaeva eest ja ka vajaliku õpetunni korraldamise eest
Enne kui auto nina kodu poole keerasime, otsustasime just selle aarelaeka avamisega oma esimest puhkusenädalat lõpetada.
Laeka asukoha suutis Peeter päris kiirelt tuvastada aga... "Jahutasime" vahepeal end õues ja taas uued katsed aga ei miskit. Siis ei jäänud muud üle haarata õlekõrrest ja paluda vihjet. No muidugi!
Ilmselgelt oli ilmataadi plaan, meid sel päeval ära küpsetada, ajutegevusele oma jälje jätnud.
Kahju, et õigel aastal siia ei sattunud. AA esikolmiku valimine oleks kohe palju lihtsam ;)
Suur kummardus ja minu lugupidamine!
Plaanisime Räpinast ära sõites, et nüüd ainult otse koju, nagu ikka mõne kilomeetri pärast vaatasin kaarti ja nuiasin, et olenemata väsimusest võiksime ikka selle aarde juures ka ära käia. Ragne õnneks geoblokaator pole ja oli nõus. Leidsime peiduka loogiliste asjade märkamise teel. Kui lahenduse kätte saime, siis... Edasi oli rõõmu ja nalja, proovisime... Ja siis juhtus...
Väga väga tore aare, aitäh peitjale :)
Austan peitja soovi, olen diskreetne ja ütlen ainult, et oli väga lahe aare, väga lahe teostus ja nime kirja saamine väga palju aega ei võtnud :). Suur tänu peitjale!!
Kahjuks ei ole mul võimalik suurel geopeiturite üritusel osaleda kuna pean nädalavahetuse Valgamaal olema. Reede õhtul Valgamaale sõites otsustasin siis ennast aasta aarde II koha aardega lohutada ja lõbustada :) Väga pikalt oli põnev olla, pea kaks tundi läks aega selle aarde ülesse leidmisega ja siis oligi käes see kõige toredam ja lõbusam ja pidulikum seifi avamise hetk, mis kestis ühe minuti :) Siinkohal ka minu tänane pidupäeva kauakestev aplaus kõigile, kes on meid aasta aarde vääriliste üllatustega kostitanud! Heldur tervitab ja soovib kõigile toredat üritust!
Selle aarde juurde minnes olid ootused juba üleval, sest ega niisama ei saa aasta aarde kandidaadiks. Kohale jõudsime kergesti ja isegi õige koha leidsime kiirelt. Ühte ruumi olid kodutud pesa teinud. Isegi pitsilised kardinad olid ukse ees. Karbi kättesaamiseks läks ikka aega, käisime mitmeid kordi erinevaid ruume läbi ja isegi katusele üritasime ronida. Kriitilise pilguga ringi vaadates saime asjale pihta ja peale seda sai logi kirja. Täname huvitava teostuse eest.
Pikka aega mõtlesin, et mida kuradit ma nende fantoomi muukimis aarete logidesse kirjutan. Lõppude lõpuks pean tunnistama, et ma ei oskagi midagi tarka kosta. Safecracker vot ongi selline aare, mis võtab niivõrd sõnatuks, et isegi poolteise kuuga pole veel toibunud. Kvaliteet igas elemendis, mille igat detaili mäletan väga täpselt kindlasti veel aastaid. Aitäh!
Veetsime põhjamaa valget ööd Phantomi aarete lahtimuukimisega. Siin saime aega veeta tubli tunni ja pealegi. Suurepärane töö. Nüüd on kahju, et ei pingutanud meie Tartu külastuskäiku maikuusse. See aare oleks muutnud minu eelmise aastaaarde pingerida :) Parim 2015!
Tartusse tõi meid Lauri soovitatud põgenemistuba. Kui juba siinmail olime, siis teine plaan oli Phantomi paljukiidetud aarded kah ära vallutada. Tagantjärele võib üht teisega võrrelda - kuigi lukke muukida ja koode murda oli logi kirja saamiseks vaja tunduvalt vähem, siis aega läks ikka sama kaua. Kuigi loogika meil töötas, siis viimast lüket oli ikka vaja peitjalt. Veidi saamatu olemine pole häbiasi ;) Geoajalugu näitab, et oma kümne otsimisaasta jooksul olin siiani Tartusse otsima sattunud vaid üks kord. Kes siis teab, millal järgmine kord oleks saabunud ja kas see aare siis veel aktiivne oleks olnud? Kahju oleks mitte lahendust näha ja vaid kunagi legende kuulda, et aga Tartu taga oli vot selline aare!
Kiidulaul peitjale ja palun veel, et oleks ikka põhjust tihemini tulla!
Vestlus aarde juures: "Ei, see peab nii lahti tulema". "Oled kindel?" "Jaa see peab nii lahti tulema." "No proovime veel." "Ei, see ikka ei tule nii lahti." "Kuidagi ta peab ju lahti tulema." Veidi veel pusimist ja logiraamat oligi käes. See oli täna teine avatud seif. Peitja leidlikkus on muljetavaldav, iga tema aardega õpin midagi uut. Tänud!
See aare oli tõesti geniaalselt teostatud :) Aitäh Elikale vihje eest ning au ja kiitus peitjale!
Leidsime seifi üles. Oli teine igati töökorras ja tegi, mida üks õige seif tegema peabki- hoidis võõrad näpud sisust eemal.
Läks ikka aega ,aga leitud sai see peidik. Idee oli sama mis luhtunud otsingul,sellel korral nägemine ilmselt teravam. Seifi avamine probleeme ei tekitanud. :)Tänud!
Õige ruumi leidmine raskusi ei valmistanud, sest ukseesine tundus korralikult pühitud olevat. Seifi leidsin loogikale tuginedes. Edasi nii ruttu ei läinud. Proovisime mõlemad omi kombinatsiione, enne kui uks irvakile tuli. Aarde teostus on muljet avaldav, kuigi meenus üks teine aare. Aitäh.
Sai korra käidud seda kohta uurimas, aga ei hakanud nagu midagi silma. Siis enne Vahepealse otsimist sai veel läbi mindud. Lõpuks leidsime midagi kahtlast ning lähemal uurimisel selgus, et tegu ongi aardega, kuid olime lähenenud valelt poolt. Tasemel teostus, aitäh!
Kuna Anete seda aaret selle eelmisest kohast ei jōudnud leida läksime koos selle uut varianti otsima. Pole midagi muud öelda kui Tanel, sa üllatad ikka iga kord! Aitäh!
Tüngasid ja valesid niidiotsi on siin küllaga. Lõpuks siiski seif paljastus, kuid siis seisime silmitsi järgmise probleemiga. Ei tundunud kuidagi loogiline see numbripaneel. Hakkasin juba arvama, et siin tuleb minesweeperit mängida kuni ükshetk kaaslane tegelikule saladusele jälile sai.
Tänud!!
Kunagi aegade alguses sai siin pimedas ringi kolistatud ja siis pidasin mina veendunult õigeks üht teist asja ja sain veel vihaseks ka, kui mind uskuda ei tahetud. Täna olime juba veidi targemad ja lähenesime teise nurga alt. Keegi oli vahepeal ka kiisugraffiti teinud. Omajagu sai kõikides ruumides ringi tuiatud ja ukseavadest sisse kuldavat loojuvat päikest nauditud, enne kui õige asi silma hakkas. Avamisega sai ka natuke mässatud, kuni lõpuks poolkogemata asja läbi hammustasin. Võttis ikka suu muigele küll ja tekitas tahtmise peitjale nii mõndagi öelda :) Aitäh, väga lahe aare igatahes.
Vaatamata sellele, et Vahepealne oli meele mõruks teinud, või just selle kiuste, sai see seif üles otsitud. Huvitaval kombel õnnestus seifi avamine kiiremini, kui selle leidmine. Ei tea isegi, kas jäi kõrvataha mõni Vahepealse geokogunemisel lausutud sõna või lihtsalt vedas ideesähvatusega. Igatahes tänan peitjat, kes suudab ühe päeva jooksul nii mitu kordas mu tuju muuta.
Teist korda siin ja ei saa just öelda, et ma täna tollele kuurile mingite sisukamate mõtetega liginenud oleksin kui esimesel korral… :D. Leidmist proovida siiski tahtsin ning see osutus heaks plaaniks: seifi ümber asjatasid meie saabudes juba inimesed, selgus et tabasime otsimiselt mängijad, kelle peidetud aaretest praegugi tervelt 5 esilehel figureerib - siku77 ja margoti tiimi. Nojah, mitu pead on ikka mitu pead aga mina ei tea, kuidas see Taneli karp seal mu nii sajaga ära tegi - ei leidnud ma ise peidukat ega osanud peale leidugi õige lahenduse peale tulla… Aga hunniku silte ladusin küll aarde päisesse ning jooksu pealt tegin ka aasta aarde listi ümber… :D. Väga lahe asi, tore, et Tanel meile selliseid otsimiseks välja sätib :). Mulle meeldis väga, minge ka vaatama :).
Oled selle aarde loginud leituks 13 veebruar 2015
Selline uhke kiri on mul ees kui selle aarde lehele tulen. Aga ega see siis elu lihtsamaks ei teinud :) Eelmise aasta neljandal septembril õnnestus üks sinine nägu lisaks logida...nüüd siis uue versiooni katse kaks. Kohale jõudes oli suur kamp juba nulli vallutamas ja saime ka selgeks kellega tegu. Meil oli vähemalt trump taskus ja panime Marje eemale istuma, ning ainult hästi kergeid vihjeid andma kui meil ikka väga häda käes :P Nii me siis tasapisi õigesse kohta jõudsime. Aga ikkagi läks aega päris korralikult. Eriti kui arvestada, et esimese versiooniga läks ülivähe aega :D Peidukas oli ikka tõsiselt kaval...nagu üliüli kaval :) Just selline nagu üks peidukoht olema peab :) Aga leitud ta sai ja edasiseks sain mina juba sammu tagasi astuda ja lasta teistel edasi tegutseda. Mõni muidugi oli kõrval nii kannatamatu, et tegi otsijatele elu natuke liiga lihtsaks :D Aga no saimegi edasi kihutada. Suured tänud peitjale ülihea aarde eest! Ootame veel ja uusi ja kel veel leidmata, minge otsima ja kel esimene versioon leitud, minge ikkagi otsima :)
Väga äge teostus ja tõeline pähkel :) Sai seifi kangutatud, aga ei märkigi. Sai ruum läbi katsutud, aga ikka ei midagi. Õlekõrrena kõne sõbrale andis küll vihje, aga tuli hiljem välja, et vihje pädes järgmise aarde osas. Õnneks saabus keset otsinguid moor koos 2 kaaslasega ja aitas leida õige kabineti. Sai seal siis samuti kombatud ja katsutud, kuni mulle õige asi näppu jäi. Seejärel lõbustasin veidi kogu seltskonda, püüdes seifi õiget numbrikombinatsiooni ära arvata :P kuni mooril kannatus katkes ja logisime ära.
Valest ruumist sai ikka otsitud. Juhuslikult sinnakanti sattunud varemleidja koos oma geopeituritega näitas suuna kätte õigesse ruumiminekuks. Aega võttis. Stella näppis. Aga natuke valest kohast. Siis näppis Margot õigest kohast ja seal ta oligi. Edasi...oh jessuke! Aga logid said kirja ja tore oli. Tänud peitjale.
Otsisime ja turnisime ja tiirutasime siin ja seal. Leidsime küll ühe huvitava eseme ja kellegi eluaseme. Lõpuks otsustasime siiski, et kogume veel häid mõtteid heade mõtete linnas ja tuleme tagasi.
Oi, siin läks kaua. Juba jõudsid peast läbi käia mõtted, et milleks see... Veidi toetust saime geokõne läbi ka ühelt varemleidnud kolleegilt. Lõpp hea, kõik hea. Tegelikult tuleb tõdeda, et tõeliselt professionaalselt ja südamega valmistatud aare. Tänud!
Seifivargana olin päevavalges objektid valmis vaadanud. Et tunne oleks õige, tulin pimedas, olles varustatud elukutseliste seifimurdjate näpunäidetega :) Avasin seifi, ei võtnud midagi, logisin ja lahkusin sama vaikselt nagu olin saabunud...
Kui ma esimest korda neid seife vaatamas käisin oli veel lumi maas ja maa kõva. Nüüd on mingid sellid vist ATV-dega ligipääsud üles kündnud. Läks tükk otsimist, et jalajälgi jätmata objektini jõuda. Lisaks on ennast šeifi kõrvale mingi koduloom sisse seadnud, keda seal varem polnud...
Äge aare ja suurepärane teostus. Tänud peitjale!
Algus sama, mis Murdvargal. Siin näitas Margus mulle õige kabineti ette ja otsi. Vihjed nagu sa oled tast juba mööda käinud ja küll ta siin ruumis on esialgu ei aidanud kohe üldse. Ise veel lõõpis, et peitja ju kirjelduses on keelanud täpseid vihjeid anda. Lõpuks kuum-kuumem-kõige kuumem meetodil hakkas õige koht mullegi silma. Nutikas, väga nutikas. Tänud peitjale !
Tõesti väga hea aare, üks kõige parimaid mis on minule üle 10 aasta jooksul ette tulnud. Suured tänud peitjale!
Tegime objektil esmase vaatluse ja kuna kohe mingeid suurepäraseid mõtteid pähe ei tulnud, otsustasime veidi soojema ilmaga tagasi tulla.
No küll võttis ikka aega, et see seif lahti murda. Iseenesest väga äge teostus, aga pikaaegse muukimise tõttu oli rõõmujoovastus tiba tuim. Umbes selline tunne oli nagu vargal, kes on üht ja sama seifi muukimas käinud ning leiab sealt siis vaid paar tühist rahatähte. Kuid see on minu mure, peitjale igatahes suur tänu vahva probleemi tekitamise eest.
No siia ma ei olnud julgenud isegi varem mitte proovima tulla. Nüüd aga sai julgus kokku võetud ning vaatamata sellele, et oht ennast nuffi ees lolliks teha oli rohkem kui reaalne, asusin siiski aardega toimetama. No ei läinud kiiresti... miks olekski pidanud minema, kui varemleidnu kõrvalt muudkui itsitab. Aga jah... sooritused viisid sihile... aitüma jällegi, väga vahva asjandus mu meelest
Nojaa.. ehh tavaline aare.. ajurakud ragisesid ikka kõvasti üle tunni. Mõned mõtted tekkisid, kuid need leidmiseni ei viinud. Ikka lõhkeainet on vist vaja :)
Mingil hetkel põikasime Tartus olles detsembri lõpus aarde juurest läbi, kuid ühtegi mõtet ei tekkinud ja ilm oli tookord väga-väga külm. Lahkusime üsna ruttu. Nüüd siis uuesti. Seekord mingi teadmisega, mis lõpuks aitas aarde üles leida. Ikkagi läks üsna palju aega ja külm hakkas liiga tegema. Ütleme nii, et ainult meie oma tarkuse poolest oleks see aare leidmata jäänud. Aare ise on väga vinge! Aitäh peitjale! EVEJ
Ei komentaari! Veetsin tunni kvaliteetaega otsingutel.Tänud peitjale!
Omanikujärelvalve käis kujunenud olukorda kontrollimas ja tuvastas, et aare täitsa omal kohal. Kurtis vaid vähesest külastatavusest tingitud igavuse üle, muidu hea tervise juures. Head otsimist!
Seekord leidsime parema parkimiskoha kui esimesel katsel. Päris plögane tee, linnaautoga ei soovitaks majani trügida. Kahjuks aaret peitev tuba polnud nii korras kui siis kui siin suvel käisime. Uurisime ja puurisime ja lõpuks saime ka nimed raamatusse kirjutada. Teine katse läks igati edukalt. Aitäh huvitava tüki eest! EVEJ
Jõudsime kohale, alustasime luurega. Sai siis kõik toad risti ja põiki läbi käidud, kuni miski huvitav silma jäi. Koodimurdmine käis kiirelt ja nimed said kirja. Korra saime tünga ka.
Tahtsime nädalavahetusega rohkemat, aga läks nagu alati. Täna siis ainult kaks, sest tüütud lisategevused nagu ostlemine, magamine ja söömine võtavad aja ära. Peab vist kõik muu maha jätma ja ka korralike GPsõltlaste klubisse astuma :)
Aga avatud ta sai, see seifi uks. Endalegi üllatuseks kuidagi üllatavalt kiirelt, mõtlesin küll, et jääme pimedani raalima seda salajast koodi ja Kuldar ei saagi täna endale uusi pükse. Kuidas siis sai nii kiirel? No nagu ikka, minu sisetunne ütleb, et püsi siin, ainult siin ... siis tuleb Kuldar ja küsib, et mis teed? Ma vastu, et ise ka ei tea, aga sisetunne käskis. Kuldar teeb tähh (TÕLGE: oh Sind ja seda Sinu sisetunnet) ja ütleb, et miks Sa siin siis niisama trikitad, pane nimed ka juba kirja ja avab minu ees oleva ukse, mida ma juba tükk aega jõllitanud olen ja ulatab mulle logiraamatu. Ebanormaalne :D EVEJ.
Kole kaua läks ja külm puges sügavale kontidesse - tean, tean, lihtsalt vale riietus. Pange palun soojalt riidesse, kui seda "tavalist" aaret otsima lähete, mis ma muud saan öelda.
Ausalt öeldes, ega ma ei lootnudki positiivse tulemusega sealt pääseda, aga üritada ju ikka võib. Käisin vaatasin algul üksi koha üle, uurisin, näppisin, nuputasin, tuiasin ringi...ei miskit. Läksin siis otsisin linnapealt kaks nooremat tüdrukut, et ehk vaatavad avatuma pilguga ja taipu rohkem...aga ka ei miskit. Nende tähelepanu köitis hoopis ei kusagilt ilmunud tsiklimees, kes põllule vagusid tegi. Tänu sellele oli tagasipääs auto juurde nagu takistusraja läbimine, mudamülkaid täis. Jäi see aare seekord saamata.
Käisin nullis mõtteid mõlgutamas. Tõenäoliselt kui Tartus elaksin, istuksin iga päev seifi kõrval ja mõtleksin, kuidas seda õhku lasta. Naisterahval, kes seal koeraga sama tee peal muudkui edas-tagasi jooksis, oli kindlasti väga huvitav näha mind kõigepealt ühe, siis teise maja varemete kallal töötamas. Tavalise rahva asemel, keda seal ilmselt rohkem kohtab, nägin ilmselt liiga esinduslik välja. Nojahsiis, aare ootab igatahes järgmist Tartu reisi.
Priidul oli selle aarde varasem versioon leitud. Kuna nüüd aga tegemist sisuliselt uue asjaga, oli temalgi põnev. Oi kuidas siin läks meil aega! Tahaks otsingutest kirjutada, aga ei saa - peab diskreetne olema. Lõpuks mul õnnestus aare kätte saada. Oi kuidas oli suur rõõm! Nii vinge asi! 5+ täitsa! Loodetavasti kestab kaua (kauem kui eelmine versioon). Tänud peitjale sellise meistritöö eest!
Kopeerin ja pasteerin Carolina logi. Aarde esimene versioon oli ju enne leitud, aga kuuldavasti on nüüd piisavalt uus, et uudistama tulla enne kui uue Murdvargaga rinda pista. Otsisime nii kaua, et sai siiber ja kuna aare tehniliselt ju varem leitud, kadus mott päeva otsa siin olla. Kui olime kõva häälega aardele hõikunud, et me lahkume, ei otsi enam, paotas ta oma šeifiust nii palju, et mu silmad seda silmasid. Täiesti uskumatu (lugu)!
Vautsti-vau! Veel vingem kui ennist! Hoopis teine koht, hoopis teine idee, hoopis teine teostus - täitsa nagu uus aare. Supertänud! Saab sobilikud sildid külge (täiendus hetk hiljem: pagan, juba ongi kõik sildid küljes :D). Tanel, nu tõ dajoš! 8-)
Meil oli see aare kõigil vanas kohas leitud, kuid soojade soovituste tulemusena läksime seda uues kohas ka vaatama. No ja vaatasime ikka oma tubli pool tundi neljakesi. Lõpuks, kui ma kõva häälega ütlesin, et aitab küll, läheme nüüd minema, las see aare mädaneb, me enam ei otsi, leidis speedy selle viie minuti jooksul üles. Seda tehnikat, et ähvardame aaret leidmata minema minna ja siis kohe leiame, kasutasime ka järgmise aarde puhul. Tundub, et töötab :)
Aga see siin on tõesti nagu hoopis üks uus aare. Selle oleks võinud täitsa vabalt uue nimega üles lasta. Aitäh peamurdmise eest!
Teen diskreetselt - oeh. Alguses mõtlesin sügavalt selle üle, kas sinna üldse minna, kuna kaks väga näruse ja mõrtsukaliku välimusega tegelast suundusid nulli. Õnneks läksid nad sealt läbi ja siirdusid mu pettumuseks maja taha mingeid marju korjama. Mul fantaasia läks juba käima, et paari kuu pärast leitakse mind hullult mõrvatuna ühest punkrist, kuid hoopis need marjulised hakkasid mind kartma ja tegid sääred. Ju ma siis jätsin neile endast sama mulje kui nemad mulle.
Kiidusõnu selle aarde kohta olin juba kuulnud. Nüüd siis suundusime suurema seltskonnaga ka ise otsima. Kohale jõudes saime otsijaile lisa. Jätkasime kõik ühiselt paiga läbi vaatamist ja ühiste ideede leiutamist :) Õnneks hakkas ühel meist siiski miskit koitma ning õnnestuski aare leida ja logida. Suured tänud peitjale!
See on minu teine katse Safecrackeriga. Esimesel korral olid kellegi kurjad (või siis heatahlikud - kes neid motiive teab) käed ligipääsu aardeni suure raudplaadiga takistanud. Seekord tulime kohe suuremate vägedega, kokku kolme autoga. Kohapeal ootas meid veel üks ning oli võimalik paari kohalikku geopeiturit teolt tabada. Koordinaadid näitasid justkui õige ruumi kohe kätte aga siis jooksis asi mürtsuga ummikusse. Arendasime siis mõnda aega raketiteooriaid aga mingil hetkel andsime alla ja lunisime telefonitsi ühe tillukese vihje Pilditibilt. Täpselt see oligi puudu - edasi läks juba lihtsamalt. Lõpu eel tuli üks tõrge veel - meie puhul tavaline ülemõtlemise teema. Õnneks ühel meist olid mutrid kõrvade vahel veidi paremas töökorras kui teistel ja ta hammustas triki läbi. Sänk juu veri meni ja jääme järgmisi pähkleid ootama :)
Kurikuulus Safecracker kuhu tullakse peale nurjunud käike uuesti ja uuesti ning võetakse lõunasöök või ka õhtuoode kaasa. Siia me tulime leidu logima. Kuna logides oli juttu seifi leidmise ja selle avamisega seotud probleemidest siis võtsime kaasa eritööriista- sõbra, kes töötab igapäevaselt panganduses. Meil, geopeituritel lasti piisavalt kaua ringi siiberdada ja igaüks sai mitu võimalust oma nutikust näidata siis aitas kaasa toodud spetsialist kes teab kus on seifid ja kuidas nad avanevad meid hädast välja. Tänud peitjale toreda kuid pisut kiusliku iseloomuga aarde eest. Kohtasime ka teisi geopeitureid kuid ilmselt me ehmatasime neid oma tulekuga ning peale selle, et tegemist oli kohalike, Tartumaa toredate inimestega, me rohkem teada ei saanudki. Seda muidugi ka, et Muhu saarest lääne poole pole nende rajad veel viinud. Noored inimesed, aega on ka Saaremaa jaoks. Kuna mulle siin eetris juba sõna anti, siis kasutan võimalust ja tervitan Dianat, Indrekut, Margot, Tarmot, Gerdi ja loomulikult Tanelit. Ning oma kodus magavat kassi ja metsa kaotatud punast telefoni.
Peale seda, kui selgus, et aare on kolinud ja läinud vahvamaks otsustasime lisaks Murdvarga juures taaskord peamurdmisele piiluda ka uut Safecrackerit. Esimesed mõtted viisid kohapeal kiirelt aarde leidmisele, aga suurepärane täiendus niigi lahedale aardele! Nime logiraamatusse uuesti kirjutama ei hakanud.
Ühinen Lauriga, vol2 aare oleks see tõesti. Eelmise leiust on mul pool aastat möödas, siis arvasin, et lagi aarete peitmises on käes aga paistis, et eksisin täiega - arenguruumi oli oi kui kõvasti. Einoh, polex ma eelmine kord seda kogematta logitud saanud, siis ilmselt muugiks seda siin siiani! Supertöö, kade olen kohe, et endal ideid ja veelvähem oskusi on...
Seifimuukijat minust ka ei saa…:D. Liigitan hetkel selle kräkkeri ka elektipaketi-seda-karpi-pole-siin-lahrisse, saab näha, kui mitu tiiru siia veel teha saab… Oi, mulle meeldivad tavalised aarded, varsti tulen siis jälle :).
Pole varem sellise olukorda veel olnud, kus minul kui varemleidnul jäi ka ikkagi aare leidmata :) Kuna uue versiooni kohta oli palju kiitvat kuuldud, siis tahtsin kindlasti ka seda ise veel näha. Eelmine meeldis ja leid tuli kiirelt. Seekord...ohjah...ootasin kerget muutust :) See aga ju täiesti uus aare. Kohe täitsa kahju, et see nt. v2 nime all või kuidagi nii välja ei tulnud. Kuigi mul jäi see leidmata, soovitan kõigil esimese versiooni leidjatel ka seda otsima minna :) Pimedus ja väsimus murdis meid ära ja tahtsime metsast lahkuda. Pimeduses oli plaanis veel kesklinnast jalutades ports aarded korjata ja nii see pooleli jäi. Oli küll plaan pühapäeval tagasi tulla, kuid etteruttavalt võin öelda, et kahjuks Tartusse selle korraga tagasi ei jõudnud. Aga igatahes väga põnev kui mitte midagi ju aru ei saa :) Tänud peitjale toreda mitteleiu eest!
Peale 21 km rullitamist mõtlesime, et korjan ka mõne aarde. Aga peale paari kätekõverduse tegemise ja ilusa seifi leidmise ei õnnestunud meil aaret leida. Eks tuleb siia uuesti uudistama tulla. Tänud.
Oli nii meeldiv ja põnev koht et tahan seal uuesti külastada.
Polnudki geoasjandusega tükk aega tegelenud, aga ootamatult tekkinud vaba pärastlõuna sundis vanu hobisid meelde tuletama. Phantomi ette teada kvaliteediga aare jäi otsingust silma ja kuna koht üldjoontes tuttav (ja auto parajalt kõrge), siis sõitsime otse treppi. GPSi patareid olid muidugi tühjad, aga umbkaudse maa-ameti pildi mälestusega ei olnud leidmine eriti keeruline. Edasine oli tükk maad komplitseeritum, isegi nurinakõne peitjale (kellele kogu mu teooriapakett ilmselgelt lõbu pakkus) ei viinud eriti edasi. Kuna ekspeditsiooni noorim liige hakkas selgeid ärrituse märke näitama, siis hakkas vanemate aju topeltkiirusel tööle ja lõpuks me logiraamatuni ka jõudsime :D Lahkumisel keeras samas suunas Soome numbriga tume Mazda vanema härrasmehega roolis, tea kas kah geopeitur?
Kuidagi sattusime siia ja viibisime siin ka päris pikalt. Uhke värk, tuleme tagasi kui nutikamad oleme. Aitäh!
Kange tahtmine oli see seif vastu taevast lasta, aga hoone eelmised omanikud olid kogu oma varustuse viimseni kaasa võtnud. Eks siis tuleb kunagi siia tagasi tulla, kas siis suurema geokogemusega või väikse trotüüli laenguga. :D
Olin skeptiline ja arvasin, et me ei leia seda. Tundus juba ette suhteliselt keeruline. Siiski võib öelda, et kõige huvitavam aare eilse päeva jooksul. Mõnes mõttes väga raske, mõnes mõttes täpselt meie stiilis aare (meile meeldivad Room Escape reaal-mängud). Minu teooria ja Simo teostus viisidki täpselt 50-50 sihile. Liiga kaua koos elanud vist :)
27. veebruaril oli esimene otsimine.
Kolm nädalat tagasi ei leidnud ma aarde uuest kohast aga midagi seesugust, mida veebruaris nägin.
Ka täna oli peale pikki otsinguid tõenäoline üks sinine nägu siia teha. Peitja vingerpuss, mida 3 nädalat tagasi veel ei olnud, aitas sellele loomulikult kaasa.
Ma isegi ei tea tagantjärgi, mis idee mulle pähe klikkas, et hakkasin üht teooriat aretama. 7 minutit aretasin ja see viiski lõpuks aardeni.
Rohkem rääkida ei saa, kuigi tahaks. Tulge sauna, siis räägin natuke, võib-olla.
Kvaliteedisilt läheb kindlasti siia külge!
Kaks varast murravad öösel panka sisse ja avavad ühe seifi. Seifis on jogurt, raha pole. Vargad proovivad jogurtit. See on halvaks läinud.Mehed avavad järgmise seifi. Ka seal on jogurt, aga tunduvalt parem kui eelmine. Raha aga pole.Vargad võtavad ette kolmanda seifi. Jälle jogurt."Kuule, John, mine õige välja ja vaata, on see ikka pank!" ütleb üks ja istub ise maha jogurtit sööma, mis tundub õige värske ja maitsev olevat.Mõne minuti pärast on John tagasi:"On küll pank!""Mis seal täpsemalt kirjas oli?""Ohio Spermapank!"
Hommikul telke kokku lappides pidasime plaani, mida Tartus millises järjekorras otsida. Meile Alexiga oli lähim leidmata see aare, Tunk aga otsustas taaskord Taevatreppi poleerima minna. Lootsime, et muukimisega läheb kiiresti ja siis saame koos teistega trepi juures kokku, et jõud ühendada.
Oh meid sinisilmi küll :P. Leiutaja vedas meil naha üle kõrvade nii libedalt, et me isegi aru ei saanud kui meid kenakesti lolliks tehti. Mina tänan, kena tund aega sai siin objekti poleeritud :D.
Kestvad kiiduavaldused!!!!!!!!!!!!
Jeerum...parim asi minu 4ooo pluss aardeleiu juures koos selle aasta aardega...kuradi Leiutaja...ma ütlen Punkt....Kisakoor ja tutid loomulikult! Sõnad on lihtsalt liigsed :)
Matu ja Rudolf tulid pärast taevatrepi leidu pealt vaatama, kuidas meie hakkama saame. Saime! Üllatavalt kähku läks, Taneli aarde kohta. Äge teostus.
Täitsa põneva asja nägime ära, aga logimiseni veel ei jõudnud. Huvi tekkis, seega võib-olla homme tagasi :)
Eelmisel korral jõudsime kohale, seekord saime logitud. Tänud peitjale.
Cracked it. Geojaanil levitatud kuulujuttude tõttu olin valmis siin pikalt aega veetma, tegin isegi söögipausi enne kohale sõitmist. Juhtus aga nii, et sain logi kirja 5 minuti jooksul. Tore seif igatahes, sildid külge ja tänan.
Muuhulgas võtsin kaks toigast ja toimetasin toanurgas haisenud junnid eemale, et järgmistel oleks kergem otsida. Eeldatavasti ei olnud need sinna paigutatud aarde raskusastme tõstmiseks…
4 aastat geopeitmist - ning esimene kord kui ma olen kedagi veel kohtunud :) aitäh, oli väga meeldiv seltskond. Aare eest peitjale eraldi 5+.
Pärast taevatreppe tulime Taneli soovitusel siia. Tegelikult oli see meil juba ka varem plaanis, et see taaspeidetud aare uuesti üle vaadata.
Aardele lähenedes selgus, et me polnud ainsad. Või siis puhkavad need noored lihtsalt seal kolmekümne meetri kaugusel teest jalga sellest pikast eiteagikust jalgrattasõidust.
Lähenesime kavalalt ja murdsime esimesena jää ning küsisime peamise: "Otsime või leiame?" Kui vastuseks tuli "otsime" siis oli süda rahul - me suudame oma au veel päästa... Me SUUDAME VEEL. Sukeldusime kohe tellistesse.
Olgu mainitud, et esialgne aare on meil juba leitud.
Käisime kõik ruumid läbi - kordi kolm. Samamoodi ka kohatud kaasvõitlejad. Aga olime sama targad kui [matu07] - üldsegi mitte solvavalt - me lihtsalt ei näinud midagi. Selleks olid meil uued sõbrad Anya ja Gleb. Härrasmees leidis lihtsalt paari minutiga aarde üles.
Noh, siis saime me ka tunda seda mida talvel Kajaliis ja Bruno tundsid, kui meie (või siis minu) ponnistusi pealt vaatasid :). Tunne on samasugune nagu siis, kui vaadata pealt kedagi tööd tegemas... NIII HEA TUNNE.
Pärast nii mõningaidki minuteid ja minuteid hakkas mul neist kahju ja hakkasin tasahilju vihjeid jagama. Ega kaua ei läinudki kui nad juba samu liigutusi tegid kui mina talvel - ja ära sa märgi - seif avanes kui võluväel...
Tänane õhtu muutus veelgi paremaks - ühest tutvusest sai kaks, või isegi kolm. Ja viimatine kõditas väheke lõuaalust kah :). Kui logiraamatusse nime kirjutasin, siis Anya ütles, et "ma arvasin et teie!" - Meid juba teatakse.. Uhke värk. :). Tasemel värk Tanel! Me enam isegi ei ürita iseseisvalt :)...
[matu07]-le. Need imelikud inimesed, kes seal öösel pilti tegid, on kogemata kombel Ave sõbrad - või siis fotograaf on sõber. Nad on seal isegi mitmeid kordi käinud. Avel ühendas siis ära, kui ta pärast objektil jahu sisse astumist kodus Sinu logi luges :).
Foto: Egert Lehtla (www.egertifoto.com)
Sel korral ei leidnud seifigi, logiraamatuni jõudmisest rääkimata.
Konteiner leitud, aga jah, avamisega jäime jänni. Maskeering aga super. Väga viis!
Jess, seif sai lahti muugitud. Korralikult ära peidetud nagu kombeks ikka. Aitäh.
Kui otsid väikest, jääb suur kahe silma vahele. Võtsime ränduri. Aitäh!
Kuna eelmise phantomi aarde juures oli juba nii palju aega läinud, siis siia tulles oli juba hirm sees. Ja see oli ka õigustatud, sest aega läks ropult, enne kui õige objektini jõudsin. Ja siis hakkas järgmine spektaakel. Kui keegi juhtus sellel ajal sealt mööda minema, võis kuulda vaikset vandumist. Minu jaoks aasta aarde kandidaat :) Aitäh!
Seif vol.1 paraku tuli ja läks nii, et mul ei olnudki võimalust seda otsida, mis tegi muidugi meele kurvaks, kuna tundus olevat jube põnev leiutis. Kui lõpuks algsesse kohta oma silmaga kaema jõudis, tundus, et asi on lootusetu ning puhtast uudishimust sai ka järele uuritud, milles seifi saladus seisnes.
Suur oli aga üllatus, kui ühtäkki laekus teade selle kohta, et aardelaegas on oma näiliselt igavesest unest äratatud ja uues kohas elustatud. Seda võimalust ei saanud maha magada ja nii me läksimegi uurima, mida kujutab endast seif vol.2.
Nagu Martini eelmise kuupäeva logist aga lugeda võib, ei olnud meil esimesel katsel siiski kuigi palju õnne. Järgmisel päeval ei andnud see kuidagi rahu ja õhtul tuligi minna uuesti välitöödele. Võtsime kaasa ka Indreku, lootuses, et lisapaar silmi on äkki abiks.
Alustasime juba tuttavate kohtate poleerimist ja kirusime, mis imetrikiga see asi peidetud peaks olema, kuid ei läinud aga kaua, kuni Indrek värske pilguga midagi märkas ja...kurwa! Seifi lahtimuukimine osutus küll minu jaoks kahjuks mõnevõrra kergemaks, aga teab kui suur kaotus see vast ei ole. Teostus ainuüksi on juba selline, et raske uskuda.
Peab vist hakkama kirjutama kiidulaulu peitja terasest khm...ütleme siis närvidele, mis seifi uuesti päevavalgele tõid.
Aitäh!!
Mõtlesime teadaoleva läbi, täiustasime natuke varustust ja uuele katsele. Indrek oli see teravsilm, kes lõpuks maskeeringu tuvastas ja Rudolf sai lõpuks oma kauaoodatud leiu kirja. Uue maskeeringuga on peitja taas üllatanud, soovitan ka varemleidnutel läbi astuda. Super, aitäh selle pärli taastamise ja veel paremaks lihvimise eest!
Selle aarde pärast ma tegelikult õhtul Tartusse tagasi ronisingi, aga nüüd saan oma esmaleitud aarde uhkusega mitteleituks tunnistada!
Esimene katse: läheneme õigele kohale, tee ääres pargib 5! autot. Mõtleme, et nüüd saame pool geokommuuni teolt tabada, võtan veel joogi ja pitsalõigu kaasa, et hea kõrvalt vaadata ja itsitada. Jõuame kohale ja vaatame nõutult tõtt täiesti võõraste nägudega...
"Tervist, mis teete siin?"
--"Pildistame"
"Aaa..."
Teine katse: sõidame mööda, samad autod samas kohas, hoones vilksatavad välklambid. Tagasi Jaani ja Juliuse manu.
Kolmas katse: pool tundi enne keskööd. Lõpuks õhk puhas. Fotosessioonist on maha jäänud suur kogus laiali laotatud jahu, mis on osaliselt segatud/kaetud erinevate värvainetega. Jahu seest võib leida paljaid jalajälgi. Veel leiame mitmeid värskeid prügikotte ja mõned kahtlased loigud. WTF??? Ligi tunni uurisime seest, väljast, ümbrusest ja isegi katuselt, leidsime nii mõndagi kahtlast, aga aare on küll nii hästi peidus, et tuleb taas tunnistada, et Tanel on meile uhkelt mütsi silmini pähe tõmmanud. Ma eeldan, et logi kirjutamise hetkel (1:16) Leiutaja itsitab unes. Aitäh! :D
Aare on taastatud uutel koordinaatidel N 58° 23' 40.55" E 26° 45' 16.45"
Selle pärli manalateele saatmisest oleks küll kahju. Ehk ikka annab midagi ära teha kasvõi kohavalikul.
Kummaliste logiteadete peale läksin kohale ja ei suutnud oma silmi uskuda. Hetkel ilma abivahenditeta aardeni jõudmine ega olemasolu tuvastamine võimalik ei ole. Suure tõenäosusega läheb arhiveerimisele.
Juhuslikult sinnakanti sattudes ei saanud ju jätta kuulsa Seifimurdja juurest läbi keeramata. Kuna kohapeal esimene idee eeldas riideid määrivat tegevust, meil aga olid ülejäänud päeva plaanis puhtaid riideid eeldavad tegevused, siis ei hakanud proovimagi. Maastiku raskusaste küll vihjas, et meie esimene idee ei pruugi õige olla, aga kuna kiiruga muid ideid ei tulnud, siis jäi seekordne külastus lühikeseks. Ju proovib mõni teine kord.
Mediteerisime mis me mediteerisime,aga ei suutnud tuvastada mida eelkõnelejad on leidnud ja muukinud.Proovime valges teinekord uuesti.
Sai jällegi lõunapausi ajal aardejahil käidud. Aarde teostus oli päris vahva!
Meil oli bioloogilise ohu kõrvaldamisest ainult hea meel. Sellegipoolest kaua välitöödel ei viibinud, nimed kirja ja tööle tagasi.
Likvideerisin bioloogilise ohu. Kui mina aaret uuesti peitmas käisin 17. aprilli hommikul, siis mingit hunnikut kuskil polnud, seega üsna väikses ajaaknas tehtud üllitis. Praeguseks on hais likvideeritud. Ega seda vist lõplikult välistada ei saagi, et keegi ajukääbik ühte tühja ruumi kemmerguna kasutada otsustab... Vähemalt kui satub siis peab ise uuesti selle idee peale tulema.
Olen logiteates diskreetne - nüüd leidsime si***gi. Seepärast tegime 10x kiiremini kui eile. Aitäh selle eest Leviale ja peitjale AA kandidaadi eest!
Ei tea, kuidas peitmise ajal, kuid praegu on sõna otseses mõttes tegu peldikuga. Süda läks enne pahaks, kui logiraamatuni jõudsime. Tänase geopäeva moto: aare leitud, mitte logitud. Siiralt soovitan peitjal parem ja puhtam peidukoht leida.
Olen logiteates diskreetne - me ei leidnud si***gi. Aitäh peitjale sellegi eest!
Ehitusmehed tegelesid katuse saagimisega, tundub, et lammutavad aarde ümbert maja maha. Võtsin praegu aarde ära, katsun talle uue koha leida.
Minu jaoks siis teine katse ning hästi õnnestunud. Seekord sai kõik tip-top tehtud ning rõõmsate nägudega minema kõnnitud. Tänud!
Kohale jõudes oli kohe selge kuhu pidi minema ja mida tegema, kuid aarde endaga oli raskusi. Lõpuks saime ikka kuidagi kätte. Aitäh peitjale :)
Mnjaa, kommenteerida ei oskagi. Aitäh mõtlemisainet pakkumast.
Likvideerisin rüüstamise tagajärgi. Keegi oli patareid ja säilituskarbi ära varastanud, õnneks oli sisu alles jäetud. Inimesed on ikka imelikud...
Täiesti kole kohe sel aardel, kust küll neid leitakse? Lahendus väga vinge, ma tänan Sind!
Oleks te Miku nägu näinud, kui muukimine tulemuse andis! Päev loeti hoobilt kordaläinuks, ehkki enne oli paha-paha, et rappa ei saa. Tükk aega oli suu kõrvuni nagu koorepoti tühjakslimpsinud kõutsil.
Mina oleks seal veel praegugi proovinud ja juukseid katkunud.
Aitäh!
Aarde leidsime kätte, aga koodimurdmisega nii kergelt ei läinud. Katsetasin üsna alguses ka õiget koodi, kuid ilmselt läks midagi valesti, sest kätte me varandust veel ei saanud. Edasi proovisime kõiki mõeldavaid kombinatsioone ja teisel ringil saime lõpuks näpud taha. Sedagi pärast geosõbra julgustavaid sõnu. Ei tohi siin palju lobiseda, aga üks teine kood tundus mulle hoopis loogilisem. Aitäh, Tanel!
Viisime äiaga auto hooldusse ja meil oli 3,5 kuni 4h aega lukkseppadele antud, et me jõuaks kell 14.30 algavale Faluni meeste teatesõitu vaatama. Kodus. 110km Tartust. Lukksepad tegid tööd täiega ja meie otsisime aaret. Kohe kaua otsisime. Minul said ideed peale poolt tundi otsa. Äi ei vandunud alla. Mul hakkas juba külm ja käisin ennast autos soojendamas aga äi oli ikka lahendamisega ametis. Meelitasin siis teda toiduga - lähme võtame mõne prae kaubamaja Vanemuise vaatega kohvikus - ei huvita, pusib ikka aarde kallal. Päästis kõne hooldemeestelt. Ja nii sain minagi lõpuks kõhu täis.
Keegi hea inimene oli kohapeale juhuslikult või teadlikult valmis seadnud ka püramiidse tipuga üle meetri pikkuse ferriidsest materjalist silindri, mida aga eelmiste kodanike lohaka töö tõttu polnud seekord veel vaja kasutada.
Igatahes, mis ma ikka oskan öelda, "võsavahelt erinevate sideseadmete" otsimine on minu maailmapilti ja harjumusi niipalju muutnud, et pähe ei satu esimesena alati just mitte kõige lihtsamad ja mõistlikumad lahendused.
Väike selgitus... Hiljem selgus, need keda kiiruga joodikuteks olime pidanud olid geopeiturid ning vabandused nende ees muidugi.
02/23/2015
Suurendatud jõududega tüütasime ka seda elupaika. Päris mitu teooriat tekkis enne kui klõps käis. Aitähh. Tavalisi aardeid on ikka ka vaja.
Nüüd ühendasime Kaitsi perega jõud ning otsisime veel aardeid. Küll me seal ikka muukisime ja peaaegu saime lahti ka juba, kui minu poolnaljaga öeldud lause edu tõi. ;) Peremehel on küll seal hea elada, kui need geopeiturid vaid ei tüütaks. :)
Seekord sai seegi aare ette võetud ning väravapostide vahelt läbi minnes ei tundunud asi hull. Isegi mõnda koerajalutajat märkasime. Kohale jõudes vaatasid meile hoonest vastu kellegi tumedad silmad ning kräsused juuksed (ukse vahelt tuli nõrka suitsu). Selle peale oli ainus sõna, mida öelda suutsin "joodik" (vabandan, kui keegi majja logima otsustas minna) ning seejärel "liiguta". Eliise ei saanud algul aru, miks ma tal liigutada käskisin, sest tema võttis samal ajal ette retke üle mõne eseme. Ausalt öeldes mulle sellised kohad isegi sobivad, kuid eelistan neid siiski sellisest ühiskonna astmest tühjana. Pole muud öelda kui tuleb tagasi tulla ning loota, et maja kedagi siis ei võõrusta. Loodan, et jutt liiga aaret-paljastav polnud.
Selle seifi lahtisaamiseks ei olnudki dünamiiti vaja, avanes päris kiirelt ja vastutulelikult.
Neli magamata ööd viisid sihile - kui eelmisel korral tuli lahkuda lüüasaanult siis seekord tunnistas öine Tartu kaht võidukat naeratust. Enne lahenduseni jõudmist oli ilmselt ainukene veel kaks korda läbi proovimata variant pii väärtus :P
Au ja kiitus teostajatele!
Tavaline aare Tartus! Kindlasti väärib külastamist.
Nii jäigi Tartu meile koduteele. Kirjelduse ja logide põhjal tundus veidi hirmuäratav. Kohapeal olles.... Esimene mõte oli: No misasja? Mis siis siin keerulist on?
Peale veerand tundi pusimist, hakkas juba kergelt vilu ja enam nii naljakas ei olnud. Siiski juhtus tuul sel momendil õigest kohast läbi tõmbama ja õnnestuski nimi kirja panna.
Ja siis kõige põnevamal hetkel õnnestus kohalikule noorpaarile vahele jääda. Lubati viisakalt maskeering tagasi asetada. Seejärel oli põhjust käed risti rinnal esireas etendust jälgima hakata. Läks napilt sekund, kui noorperenaine õige tegevuse välja ütles. Üsna vinge sõna kõlas juba mõtteis, et nii kähku käibki, vä? Tartu tase! Õnneks oli noorpere tugevam pool tükk maad tasakaalukam ja lasi selle mõtte rahulikult kõrvade vahelt läbi. Pusis rahulikult jupp aega, kuid tulemus 0. Seejärel paiskas Ave veel ühe pärli, millele Marko rahulikult jaa-jaa vastas.
Seejärel käisime koos kõik tehtud tegevused ja mõtted ükshaaval läbi ja peale mõnda julgustavat sõna said ka kohalikud logima hakata. Siit edasi järgmise aarde manu...
Kiitused peitjale ja selle aasta esimene Aasta aarde nominent ongi ära märgitud. Cool.
Üle väga pika aja võtsime ette isemoodi Tartu Maratoni - geokaart Tartus oli sügiseselt kollaseks muutunud. Läheneva kevade puhul otsustasime natuke uut värvi kaardile tuua. Lülitasime kuid autos jõude seisnud gepsu kodu juures sisse ja sättisime nina Raadile. Isegi geps oli selle ajaga rooste läinud - ei tahtnud eriti pilti ette võtta.
Üllataval kombel polnudki Puiestee tänava ääres enam valgeid läbipaistmatuid raudväravaid. Olen viisteist aastat tagasi seal raudväravatega külgnevas hoones paar korda käinud - ükskord "ärakuulamisel" ja teine kord "koonduslaagrisse" saatmist ootamas. Väga rangelt varjatud piirkond on see olnud. Nüüd sai autoga aga peaaegu nulli.
Jätsime auto teeäärde ja võtmedki ette, et geps saaks laadida ning asutasime maaameti kaardilt meelde jäänud hoone poole. Nurga tagant paistis aga üks auto vägagi vale koha peal - aarde otsimise seisukohalt. Auto oli tühi. Kui nurgale lähemale jõudsime, kuulsime õiges kohas kolistamist... Pätid! Ei, hoopis kolleegid - Kaja ja Bruno jäid haledalt vahele :).
Neil oli aga logi juba kirjas ja tagasipeitmine pooleli. Lasime neil asja lõpuni viia ja asusime ise asja kallale. Kaja ja Bruno samal ajal pingsalt jälgimas. Ilmselt tuli neil mõne minuti möödudes juba muie näole kui me ikka veel tulutult pühapäevahommikust und peletasime. Kui me seal üksi oleks olnud, siis oleks ilmselt alla andnud ja paremaid ideid ootama jäänud aga äsjaleidjad andsid parasjagu vihjeid... Päris hea vimkaga aare, aga kui nõu poleks antud, siis meie geovaim ei oleks lubanud niimoodi käituda :).
Pidasime Kaja ja Brunoga veidi geonõu ja otsustasime ühise meeskonnana mõned aarded koos teha.
Ahjaa, autosse jõudes oli geps lõpuks pildi ette saanud - laupäeval oli vist suurematsorti GPSide pummelung, et pildi ettesaamine sedavõrd pikk protsess olema pidi.
Ja veel - see mõnus Taneli aare sai meil Avega esimeseks ühise perekonnanimega leitud aardeks :). Suured tänud Tanelile!
Valentinipäeva esimesed tunnid möödusid meeleolukalt, kuid lõppesid lüüasaamisega. Konteineri leidmisega probleeme polnud, kuid edasine valmistas ebareaalseid raskuseid. Kui inspiratsioon ootamatult enne järgmist katset ei saabu, tuleb karmimad meetmed appi võtta :P
Väga hea kui on võime peitja mõtteid lugeda, nii kulus kõiges minut või nii, et õige kombinatsioon kätte saada. Kauem võttis aega, et aare ise üles leida, kuna taas ei ole ju mõtet lugeda kirjeldus, vaid uskusin oma gpsi keerutavaid numbreid ja uurisin valel pool objekti. Lõpuks avasin maaameti lehe ja oligi kõik selge. Suured tänud igatahes peitjale!
Kui diskreetselt, siis diskreetselt.
Kolm blondiini kippusid miilitsakooli. Anti neile ette profiilis kurjategija pilt ja kästi näidata, mille järgi nad kurjategija ära tunneksid. Oi, see on lihtne, tal on ainult üks silm, väitis esimene blondiin. Oi, see on lihtne, tal on ainult üks kõrv, väitis teine. Mõlemad saadeti tagasi arenema. Kolmas väitis, et kurjakas kannab läätsesid. Seepeale tormas eksamineerija arhiivi, leidis toimiku, uuris seda ja ennäe - nii ongi, kurjakas kannab läätsesid. Pidas siis blondiinile kõne sellest, kui nutikas ta on ja kuidas blondiininaljad ikka ei kehti jne jne jne, aga lõpuks tundis huvi, et kuidas blondiin ikka selle peale tuli. Oi, see on ju nii lihtne: ta ei saa tavalisi prille kanda, sest tal on ainult üks silm ja üks kõrv.
Nii oligi. Tänan Matu notreg'e selle eest, et nad aarde imekorralikult tagasi peitsid, ja Tanelit leiutamise eest.
Seekordne geoväljakutse tõi mind tegelikult ammuselt tuttavasse kohta. Nimelt, ausatel 90ndail, kui sealkandis veel Tartu Üksik Jalaväekompanii tegutses, olid pühapäeviti ikka külastuspäevad. Eks sai isegi külas käidud, sõpradele küpsist ja moosi viidud.
Juhtus kord selle asutuse väravas selline situatsioon, minu sõbra ema oli endaga koera kaasa võtnud. Selline lapiline asfaldipuhastaja. See kuulis kaugusest sõbra lõhna ja kippus läbi värava vastu jooksma. Tõmbasin ta tagasi lausega: "Koer, ei lähe." Sellele lausele reageeris väga äkitselt pääslas valves olev laiguline. "Kas sa tuled mind koeraks pidama?" Täpsustasin,et ütlesin seda neljajalgsele koerale. Selle peale rahunes lapiline kahejalgne maha.
Aga sõjaväes teenisid noored mehed. Mõnel juhtus seda, et juba pruutki olemas. Enamasti said neist küll kähku kolmekuulise noorteaja jooksul emeriitgörlfiendid, aga mõni pidas vastu ka. Ja no siis tuleb tüdruk poisile kroonu külla. Pole 11 tükk aega näinud. Selles vanuses on kaks nädalat ka pikk aeg. Eks nad ikka tahavad natuke.
No ja siis ma ikka kuulsin ajateenijate käest et oli üks selline nurgatagune koht, kus sõdurid seda natukest tegemas käisid. Mingi voodi ja madratski olemas. Ametlikult see seda kohta pole olemas, aga eks ülemusedki teavad, et natuke on sellist kohta ka vaja.
Mul on kuri kahtlus, et see just see natukese tegemise ruum ongi. Kirjeldusele vähemalt vastab.
Niisiis. Kohapeal mõtlesin ma natukene aarde nime üle järgi. Ma ei tea, kas niimoodi oli mõeldud, aga niimoodi sai tehtud. Tundus, et jäi ellu.
Taneli salajased austajad soovisid ka uusimatele šedöövritele pilgu peale visata ja kes olen mina, et nii üllale soovile kaikaid kodaratesse pilduda.
Ühte tuleb öelda: sellised aarded on mitmekordset külastamist väärt, et näha otsimisprotsessi ja tulemust erinevate pilkude läbi. Aega läks tublisti ja salavihjeid üritati leida kõikvõimalikest ja -võimatutest kohtadest. Mina sain veel uhket näputööd imetleda ja omaette muheleda. Kui minul oli lõpuks külm hakanud ja noorpeiturid pobisesid midagi Sierradest ja seintest, õnnestus neil mõningaste suunamiste järel lõpuks ka logimiseni jõuda. Ja need pilgud olid seda ootamist väärt! :)
Me täname!
Hue-hue-hue-hue-hue :)
Võtke üks osa puhast kontsentreeritud õelust, lisage teine osa professionaalset teostust, peale raputage näpuotsaga huumorit, laske aeglasel tulel haududa ja visake saadud tulemus enamuse jaoks "senikäimata kohta", "mitmete vaatamisväärsuste juurde", mis "paneb sind nägema asju, mida sa varem ei näinud või mille olemasolust sa teadlikki polnud."
FTF kell 10:35. Loomulikult sildid külge ja jään huviga järgmisi logisid ootama :)
Aitäh!