Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Juuli lõpus aastal 2014 paigaldati uudsel tehnoloogilisel meetodil 48 tunni jooksul Topi raudteeviadukt.
“Varasemalt võttis uue raudteeviadukti ehitus koos ajutise raudtee rajamisega aega mitmeid kuid,” meenutas Laagri asula lähedal Topis töid juhtinud AS Nordecon projektijuht, diplomeeritud raudteeinsener Arto Lille eelnevaid aastaid. Esmalt ehitati vähemalt pool kilomeetrit ajutist raudteed, millele siis rongiliiklus suunati ning seejärel sai alustada raudteeviadukti ehitustöödega.
Nüüd aga algas tegelikult kõik arvutis ja paberil. Kuna Eestis ega ka Baltikumis polnud varem sellist uut monteerimise tehnoloogilist lahendust kasutatud, siis tuli eelnevalt projektmeeskonnaga mõttes mängida läbi kogu tööprotsess.
Kui paberil ja peas kõik selge, asuti tööle. Esmalt ehitati raudtee kõrval viadukt valmis ja puuriti vaiad läbi raudtee muldkeha, kuhu hiljem uus 31 meetri pikkune ja 325 tonni raskune teeosa toetuma pidi hakkama. Viadukti alla paigaldati liugtalad ja seejärel, mööda liugtalasid, liigutati viadukt paika kasutades selleks ettenähtud tungraudasid.
“Kogu tööprotsess kulges plaanipäraselt. Viie tunniga ehk arvestatud ajaga nihkus kuus täislastis raudteevagunit kaaluv betoonehitus millimeetri pealt paika,” oli Arto Lille varasemate arvutuste täpsuse üle uhke.
Jäi üle veel paigaldada pealesõiduplaadid, rajada raudtee muldkeha, paigaldada raudtee liiprid ja rööpad ning kõige lõpuks teostada raudtee peal ballastkillustiku lisamistööd, toppimistööd spetsiaalse raudteetehnikaga ning korrastada ballastprisma.
Pärast 48 tunni möödudes töö algusest andis raudtee teemehaaniku kutset omav Arto Lille rongidišpetserile telefoni teel loa rongiliikluse avamiseks. Uus unikaalne monteerimise tehnoloogial põhinev ehitusmeetod oli ka Eestis praktikas esmakordselt ära proovitud. Viadukti paigaldamisel oli pidevalt ametis üle 70 ehitusspetsialisti.
Kindlasti uudse tehnoloogilise meetodiga on nii ajaline kui ka rahaline võit, ütles raudteeinsener Arto Lille.
Kirjelduse allikas: http://eestielu.delfi.ee/archive/topi-raudteeviadukt-paigaldati-uue-tehnoloogia-abil-48-tunniga?id=69423413
Raudteele ei tohi ja pole ka tarvis minna!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://www.youtube.com/watch?v=cd_lDxcwL0U
Aarde sildid: gpsita_leitav (1), ettevaatus_vajalik (1), ronimine (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5NCDV
Logiteadete statistika: 74 (93,7%) 5 4 2 0 1 0 Kokku: 86
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Läheb arhiivi (http://www.geopeitus.ee/foorum/read.php?8,24867), koristame karbi loodusest esimesel võimalusel.
Mina olin pigem julgustaja pingis :D Kahjuks sel hetkel, kui Riho kino otsustas teha, toitsin mina last autos. Ma eeldan, et oleksin korraliku kõhutäie saanud. :D Aga teinekord panen vastavad jalanõud jalga ning ronin isegi kõrgustesse. :)
Ei leidnud. Sai erinevad maastiku raskusastmed läbi proovitud ja polnud sellest tolku midagi. Aga vahva lumesadu oli ja poolkogemata sain tagumiku peal ka päris pika liu :D Eks teinekord jälle ja siis võtan kelgu ka kaasa :P
Sai autost selle aardeni jalutades esimest korda see talv natuke rohkem kiilasjääga tutvust tehtud. Õnneks tagumikuga päris vaja ei olnud :) Aarde kallak polnud kõige hullem ja logida sai hästi. Õnnestus ka teisest vaadatud kohast karp krabada. Peale vitamiini- ja klaaspurke oli täitsa hea kohe sellist aaret logida. Tänud peitjale :)
See läks õnneks ruttu. Kella kahe kandis oli juba täitsa hämar. Aitäh!
Pimedus soosib selle aarde otsimist. Aitäh! Eemal ringi peal nautisid bemmimehed selle sügise esimest lund.
Ka meile tundus raskusaste veidi madalamana (Loll pea on ihu nuhtluseks ja seega vaatasin loomulikult kõigepealt need raskemad kohad üle)(ega poleks leidnuki kui Piia poleks rahulikult karbi väljavõtnud. ) Rongidele lehvitasime ka
tublilt tehtud raudteesild! kaine peaga maastik 1,5! Tänud!
Käisin varem rattaga kohta luuramas, aga ei julgenud üksinda läheneda. Nüüd mitmekesi ei olnud tegelikult asi üldse hull, kuigi vihm tegi otsingud veidi libedaks. Rongi ei näinudki. Tänud peitjatele!
See aare on kohe loodud pimedal ajal leidmiseks,sest päevasel ajal on selle poolelioleva liiklussõlme kasutustihedus päev päevalt järjest intensiivsem.Leitud ja logitud.Tänud ka peitjale!
Selle aarde leiust võiks pikemalt rääkida. Asjata ei kirjutanud leidjaks ainult oma nime. Oli juba üsna pime ja mõtlesime, et loobume. Otsustasin siiski paari asja kontrollida - muuhulgas olin nautinud autos tiba õlut, kõrvalistmel muidugi :). Üllatusega leidsin aarde üles, aga totaalselt vale nurga alt. Ja siis hakkas pihta.... Kergelt vindisena lendasin lahingusse. Ütlen ausalt - 3.0 tundus minu jaoks vähemalt 6.0 ja kõige olulisemal momendil pani minust sisuliselt üle "porgand" (raudteele ei läinud :)). Kaif jumalasta! Korra oli tunne, et kas ikka saan vigastusteta "maapinnale" tagasi, aga õnneks minu 51-aastase geopeituri füüsis osutus piisavaks. Tänud minu elu raskeima aarde eest :) Heas mõttes. Pärast avastasin, et oleks kordades lihtsamini hakkama saanud, aga noh, seekord läks nii.
Olin täitsa hädas aardega. Läks vist 30min. Algul otsisin alt, siis mõistsin et peab raskemas kohas olema. Läksin üles aga kuidagi ei hakanud silma, igalt poolt vaatasin. Pärast kui automugud nii väga ei huvitanud, leidsin ta. Kui olin aarde tagasi pannud, siis aare karjus kohe silma, ei tea kuidas enne ei märganud.
Aare oli infrastruktuuri põnevalt sulandunud. Põnevat turnimist kroonis rõõm leiust.
Teate kui mõnus on see tunne, kui gepsus olev kaart on niivõrd vana, et vahepeal on päris uued teed tekkinud. See tunne, kui lased gepsul ennast kõige lühemat teedpidi nulli juhatada. See tunne, kui see kõige lühem tee osutub läbimatuks võsaks ning logides seletatakse midagi mõnusast olemisest ja lihtsast leidmisest? Vot see tunne valdas mind sellele aardele lähenedes. Kes krt paneb keset võsa ja metsa viadukti?? Siilidele ja jänestele või?? No ma ei või... !"#¤%& Mingid naljatilgad.
Ja nüüd oleks kõige õigem aeg poodi minna ja veidikene uuem Regio kaart gepsu muretseda. Tänud!
Lähenesime lihtsama maastikuga poolelt, väga kiire leid.
Vihmas polnud seal kõige kergem, väga libe. Igatahes logitud. Tänud.
Õigelt poolt lähenedes maastik tõesti 1.0 (aga siis peab keelatud raudteele minema...).
Muidu lahe koht see uus ristmik. Tänud!
Leid tuli kiirelt. Kuid maastiku raskusaste jäi pigem 2.0 peale heal juhul 2.5 Kardan, et on asukohta muutnud. Seda kinnitas ka varem leidnud geopeitur. Igatahes omanikul tasuks pilk peale visata. Konteiner igati korras...meie täname!
3,0 hirmutas, siiski otsustasin proovida, teised ju saavad. Ei noh, minu jaoks oli aare 1,0. Palun selliseid veel! Tänan!
Kui lähenemise suund on õige pole otsida vajagi ja maastik muutus ka imelihtsaks :) Leitud õhtuse rattasõidu käigus. Tänan!
Märkmetes on kirjas, et käisin silda vaatamas. Nii see tõesti oli. Aaret poleks ma ka parema tahtmise juures teiselt pool silda olles silmanud. Oletasin, et maastik kolm on mulle täna liig mis liig jätsin asja sinna paika ega hakanud enda peakest mitteleidmisega vaevama :)
Natuke turnimist ja leitud oligi. Võimsad teed ja sillas sinna ehitatud.
Seekord nastikuid ei näinud aga aarde leidsime see-eest üles. EVEJ.
Tänases päevaplaanis oli kosutav suplus metabentoniidi kandis, aga see asendus hoopis suplusega koduses vannitoas ja sellele järgnenud santaartehnilistes kaubandustehingutes. Nende käigus sattusime sellele aardele lausa kuritegelikult lähedale, nii et ... Mäletan küll, et kui Liisi ja Madisega talvel kalevipoja kiva mitteleidmas käisime, siis noored nihelesid kangesti, aga ei, mul oli see aare tallele pandud erilisemate juhtumite jaoks, no ja täna siis kulus ta marjaks. Mis raskusastmesse puutub, siis kas on see kõvasti üle hinnatud või on aare nihkunud, aga 3 ta nüüd küll ei olnud täna. Tänud ikka!
Siin oli ikka mõnda aega turnida vaja, et karbini jõuda, tänud.
Otsisime ja otsisime, turnisime ja ronisime - ikka ei leidnud :( Leidsime vaid kaks nastikut :D
Kui ühte kohta kaua vahtida ning mõelda, et sinna võiks panna aarde, tehakse see sinu eest ära. Ega poistel muud üle jäänud kui ratastega kohale vurada ning asi leida.
Kuupäevas me päris kindlad ei ole. Oli üks tuuline, päikeseline päev.
Peale tööpäeva oli vaja natuke end liigutada. Natuke ronimist ja aare logitud.
See on küll tore, et siia parkla on tehtud ja üldse kõik vallid jms on väga ronitavad :) Kuigi [sassu2907] ja [rexforever] olid juba kõikvõimalikud kohad üle kontrollinud siis lendasime ikkagi ise ka peale. Kohti kuhu peita seal jagub, seda kahtlasem oli karbi puudumine neis kohtades. Veidi enne kui ma üles jõudsin läks Inga asja teise rakursi alt uurima ning leidiski otsitava. Karbi kättesaamine sealt on tõesti üsna keeruline. Üks mõte mis tekkis poleks karbile hästi mõjunud aga õnneks sai Inga selle karbi tervelt kätte ja pärast ka samuti tagasi. Huvitav kas Madis käis magnetit kinnitamas enne või pärast meie visiiti aga kui meie seal olime siis oli magnet igatahes lahtiselt.
Kohale jõudes ei olnud vajagi väga mõelda, kus parkida saaks, kuna parkla oli valmis tehtud ning üks autogi ees ootamas. Autost väljudes nägime tervelt nelja inimest nõlvakul turnimas - ilmselgelt geopeiturid, kes muud. Asusime siis samamoodi ronima, kuid vihje ja maastiku raskusastmele vastavatest kohtadest ei suutnud midagi tuvastada. Kuna raudteesillal sõitsid vastu kaks jalgratturit (ärge küsige midagi), siis ega kehvem ei saanud oldud. Otsustasin pealtpoolt vaadata. Ja saingi vaid 10 m astuda, kui karpi märkasin. Vägagi kättesaamatus kohas. Peaaegu kõhuli ning kätt väänates, kusjuures pealtvaatajad hinge kinni hoidsid, sain karbi kätte ning panime logid kirja. Kuigi oli kahtlus, et karp pole oma õiges asukohas, siis panin selle sinna samamoodi tagasi. Veiko tähendas pärast, et seda oli päris õudne vaadata. Ei tea, mina tundsin end seal küll kindlalt. :) Tänud.
Magnet sai karbi põhja kinni jälle ja aare esialgsele positsioonile tagasi.
Julgeks mainida et tegu oli päeva tummisema aardega. Olime juba loobunud otsimisest kui objektile sattusid meist tüki maad kogenumad geoseiklejad. Põhimõtteliselt lasime nende oskuste peal liugu ja saime ka enda nimed kirja. NB! Hoidke silmad lahti :P
Sai otsitud üksjagu ja isegi tahtsime loobuda, aga siis tulid teised geootsijad ja nende abiga saigi logitud:) Aare täiesti olemas ei ole vaja üle vaadata, maastik pakuks rohkem kui 3
Otsi, mis sa otsid, vahel võib nina taeva poole vahtides varba vastu aaret ära lüüa. Meil läks seekord sedasi. Täname!
Raskusastmele vastavas kohas aaret ei leidnud. Paar võimalikku kohta oli aardele veel aga kuna raudteele oli keelatud minna, siis need kohad jätsin vaatamata. Nüüd kodus alles jäin mõtlema, et oleks ikka pidanud ragskustmele 1 vastavad kohad ka üle kontrollima.
Kui juba sel tähtsal päeval (täitus 366 päeva geopeitust) end toast välja aetud sai, siis jäi ka see huvitava saatusega karp georadadele. Täpselt nii nagu sama päeva Seitsmestes räägiti: kõik sõidavad mööda, kas auto või rongiga ja ei teagi, et seal ka midagi muud võib peituda. Karp on seal küll selliselt ligadi-logadi, aga ju siis nii peabki olema. EVEJ
Leitud. Mõnus ronimine, lapsed nautisid eriti. Aitähhh! :)
Mõnus ronimine oli lapsi ei olnud nautisime ise.Tb ka ei olnud ei jätnud ka midagi.Jalutajaid oli palju meie mingit muljet ei jätnud.Kõik oli nagu oleks olnud kui meid poleks olnud.
Kasutasin esimest korda seda niiöelda lõikekat Pärnu maanteele. Viadukti juurde jõudes märkasin, et maastik 3. Mõtlesin välja kõik potensiaalsed peidukohad ja asusin füüsilisele katsumusele. Olin igati rahul, et kuskil peadpidi püherdama ei pidanud. Tänud!
Kui porgand ootamatult mööda tuhises, käis südame alt jutt läbi...
GP 1287 / GC 1525
Gravitatsiooniga olin tõsiselt kimpus, pole need turvajalanõud nii turvalised midagi, seetõttu tegi aare paar kukerpalli allavoolu veerelda, sest kui juhtub nii, et üks meist peab allapoole prantsatama, siis ometigi ei ole see mitte mina. Keegi kukkumise käigus viga ei saanud, aga märkamatult hiilis kohale porgand. No see on täitsa teema, need rongid tulevad äkitselt ja justkui maa alt. Samas ilmus teisest suunast kesksooline naisterahvas, käes pajuurvad, ilmselt lootis rongile vitsa anda, aga rong oli kiirem. Panin tagasi nii nagu oli, aga jah, gravitatsioonist rohkem meeldib mulle kavitatsioon.
Selle logimine oli õigel ajal ära ununenud. Parem hilja, kui mitte kunagi. Autole leidsime aarde lähedal täitsa inimliku peatuspaiga. Algul sai raskema raskusastmega maastikul poleeritud ja siis tuli mõistus pähe ning võtsin karbi peidukast välja. Tänud!
Tegime esialgu mõned otsimiskatsed, ent siis lähenesid mõned poisid ning mängisime edasi turiste. Meie üllatuseks ütlesid poisid, et kuule, teate, see aare on seal! Me siis: ahah, on ka või? Oli jah!
Niiet, teid (meid) on märgatud!
Tänud!
Alguses oli tugevaid kõhklusi, et kuhu parkida saab, aga kohapeal selgus, et parkla on lausa aarde kõrval. Parklas oli ka kapp kategoorilse imperatiiviga "topi ristmik". Ristmikku siiski kusagile toppima ei hakanud ja läksime selle asemel hoopis aaret otsima. Gradient oli küll suur, aga õnneks haardetegurit nibin-nabin jagus. Aare tuli välja esimesest vaadatud kohast. Logimise ajal lase pliiats jalga ja veeres uhkelt mööda kaldpinda alla. Lõpuks ta siiski peatus ja saime ta karpi tagasi pandud. Jätsime aardesse ränduri. Aitäh peitjale.
Ilm ei olnud üldse 45 kraadise nurga all oleva kivipinnase sõbralik. Kuidagi jõudsin ikkagi karbini.
Logimise ajal vuhises üks rong üle, muidu oli üpris vaikne. Tänud
Lugu siis järgmine, et täna tegelikult oli plaanis lihtsalt kella kolmeks tööle minna, kuid Sten andis ilmselge märgu, et võiks ju natuke aardejahti teha. Mõeldud- tehtud- ja nii ta läks. Tiba kasinaks see tänane skoorimine küll jäi, kuid rohelise punkti väärtus on siiski väärtus omaette ;) Topil võttis tiba küll aega, kuid pärast pisikest alpinismi harrastamist saime asja kätte. Tõsi- Sten oli puhtakujuline support- tänud talle :) Ja tänud ka peitjale :)
Hilisõhtu. Peaaegu "homme". Kogu nulli läheduses viibitud aja jooksul möödus vaid kaks mugusõidukit, mis olid juba kaugelt näha-kuulda ning mul jäi piisavalt aega varju tõmbuda. Ega seal pikalt muidugi midagi muneda polnud ka, leid tuli üsna kiirelt, külmade näppudega logimine võttis ehk rohkemgi aega. Meeldiv, et nano/mikro asemel on väikese konteineri kasuks otsustatud. Aitäh!
Peitjad ilmselt teavad juba, et vihje on oma kohalt irdunud ja liikleb iseseisvalt. See pole otseselt probleem, võiks öelda isegi lisaboonus, süsteem tuleb nüüd otsijal endal ära tabada :o)
Asjad on täpselt nii erilised kui eriliseks sa nad mõtled. Mina olin endale pähe võtnud, et minu 500-s aardeleid võiks olla midagi sellist, mille otsimine oleks paras geoeksam või oma lahenduse tõttu selline raskem ja ülivärvikas, aga kuna see ümar number keset töönädalat kätte jõudis ja seetõttu otsimasõitmistele omad piirangud seadis otsustasin, et rabad ja tehnilised imelahendused jäävad ära ning poolsadat sobib hästi tähistama ka see koht, kuhu koguni kaks geopeiturit ühel päeval aarde otsustasid peita :). Ja etteruttavalt olgu öeldud, et oma soovitud värvikuse sain täisraha eest kätte…:D. Merikese logist mäletasin, et seal on soparead ja otsustasin kummaritega minna. Kohale jõudes selgus, et veel libedamat varianti taldade alla oleks olnud võimatu soovida, isegi see tekstiil seal omandas nendega järsku kiilasjää kombed ja külmunud kivide juures polnud asi lihtsam. Kohale jõudsin pimedas ja kuna autosid vooris teel päris palju ning seal oldud aja jooksul möödusid minust ka 2 rongi, ei tahtnud seal lambiga väga vehkida ja nii jäi mul georada märkamata. Niisiis ei olnud mul visuaalseks abiks mingit eelmiste otsijate jäetud pidet, leiuni pidid mu viima ainult mina ise, mäletamine, et maastik on 3 ning punane ja sinine spot telefoniekraanil… Seda, et lisatud on ka vihje, märkasin alles palju hiljem, mistõttu alguses olin täitsa kindel, et aare on pandud SINNA. Nägin hullu vaeva oma mõtte kontrollimisega, vähemalt kolm korda sain möödasõitvate autode tähelepanu hajutamiseks proovida võtta ka kõrvalolevate esemete kuju ja teist samapalju teha nägu, et ongi täitsa normaalne just siin õhtuti jalutamas käia… Kuna pikkusega on mul kitsasti, siis sain ikka päris mitu ettevaatlikku ja tasakaalu nõudvat vaatamist teha ühelt ja teiselt poolt ning kui midagi silma ei jäänud olin ikkagi kindel, et asi pole selles, et seda seal pole, vaid selles, et ma ei ulatu nägema :D. Lõpuks ikkagi loobusin oma pähevõetud mõttest ja otsustasin enne äraminekule sättimist ka paar muud kohta üle vaadata ning kõõlusin edasi teistes kohtades, paar korda pidi tasakaal ikka täitsa ära kaduma ja siis ei osanud ma muud soovida, kui et "palun tee nii, et selles parasjagu käe alla jäävas piduris ei oleks sees meie porganditele pauerit andvat elektrit"…:D. Kui aardekarp lõpuks nähtavale ilmus, oli rõõm suur, lihtsalt tuli välja mõelda, kuidas see kätte saada, lahendamisele sõitsid ju kogu aeg sisse need “liiga libe ja liiga lühike”…:D. Lõpuks õnnestus, aga teadaolevalt on kättesaamine ju alati lihtsam kui tagasipanemine. Kui peale nime kirjapanemist tagasipaneku aeg kätte jõudis pidin õnnestumiseks tegema juba midagi baleriini tantsuhüppekujundi ja sportvõimlemise elemendi vahepealset… ja see tipnes ainult sellega, et karp ei jäänud kinni :D. Õnneks oli abi Merikese logist ja sain kõrvale jätta mõtte, et nüüd ma selle tutika karbi ära lõhkusin, hüppamised katki jätta ning ka uuesti minna kindlamale pinnale karpi läbi sobrama... Lõpuks aarde tagasi oma kohale saanuna oli küll selline tunne nagu oleks kohe hea tüki füüsilist tööd ära teinud ja rahulolust õnnestumise üle pidin muidugi napilt lõhki minema :). Aitäh Madisele aarde eest ja Marttile plaani eest siia oma aare peita, nende kahe koostoime viis mu ikka väga põneva päevalõpuni :). Ning Merikesele logi eest, ilma selleta seisaks ma vist seal siiani ja üritaks karpi oma kohale kinnitada…:D.
Pimedas on siin rahulikum toimetada... nii arvasime sellest aardest korduvalt mööda sõites ja nii ta tänaseks õhtuks planeeritud sai. Pimeduse varjus, taevast sadava märja ollusega võideldes sai mööda georada üles vuditud ja siis sai silmi teritatud, et kuhu see jäljerida nüid edasi läheb. Ikka õigesse kohta läksid need soparead :D. Nimed kirjas tuli varandus tagasi ka panna, aga no nuta või naera, ei jää tema mitte sinna ,kus enne nii kenasti püsis. Pöörasin teda nii ja naapidi, lõpuks harutasin karbi uuesti lahti, et aru saada, mis minust teistmoodi jäi. Nüüd märkasin miskit, mille liigutamisel aarde lõpuks kohale saime.
Ärasõit aarde juurest oli täielik valikorienteerumine :P, viidad näitavad, et siit saab Vanamõisa keskusesse, aga teed... need ei vii kuhugi... õigem oleks vist öelda, et teed pole veel valmis tehtudki, vaid lõiguke eikuhugi niisama tšillimiseks :D. Tänud !
Esimene kord sellel teelõigul. Igaljuhul aare ilmutas ennast kiiresti. Georada ka viitas õigele suunale :) EVEJ
Pole ime, et sellise ehitise alla aardeid tekib. See on isegi nii ilmselge, et mõni kogenum geopeitur juba mõnda aega ettenägelikult silla all ööbib. Teises topsis polnudki siis enne avaldamist logi veel või? Milline lohakus... Aitäh aarde eest! Geotekstiil kipub juba georajale alla andma, saime serva peal täpsuskõndi teha ja tasakaalu harjutada.
Peidukale lähenedes nägime suurt seltskonda meid kahtlaselt piilumas. Jalutasime viadukti alt mööda ning siis nägime kärmeid jalgu turnimas. Selge pilt, kolleegid. Nende logimine käis nii kärmelt, et nad jõudsid aarde isegi tagasi peita enne, kui meie pärale. Saime tuttavaks lembitsoni ja kaaslastega. :)
Teel Läänemaale põikasime läbi ja logisime. Tänud peitjale!
Leitud ja logitud. Täname peitjat.
Aarde avaldamise hetkel läksin ma mõnesaja meetri kaugusel aardest rongi pealt maha. GP lehele läksin aga alles tunni aja pärast. Nüüd siis jäi ta lõpuks tee peale. Aitäh!
Pärast ÄP 15. Gaselli Kongressi Viru hotelli konverentsikeskuses, oli aeg puhtad püksid ja valged kingad koduselt räpakamate vastu vahetada. Hing ihkas midagi igapäevasemat. Võtsin töö lõpetanud Moori kõrvalkülast peale, kruisisime edasi viadukti manu. Autole oli üllatavalt sobiv koht siinsamas. Geps näitas juba aegaselt mööda tiksudes, kus aare olla võiks. Nojah, eks siis tuli minna ja ära noppida. Mis siis, et oli tööpäeva lõpp ja valge aeg ning möödasõitjaist polnud puudust. Aarde haarang ja tagasipanek toimus küll siis, kui ühtegi sõidukit kummaski suunas ei paistnud, aga ikkagi tundus vähemalt endale imelik tegevus. Helkurvest peab ikka pidevalt seljas olema. Millegipärast tundub, et Martti aare oleks sama asja diskreetsemate liigutustega tutvustanud.
Aare kombes, EVEJ. Aitäh kirjelduse eest, sain taas targemaks.
Kasutasime lähimat parklat. Ma polnud veel ronimise peale jõudnud mõeldagi, kui Sander juba üleval oli. Tänud meeldiva aarde eest.
Peaks mainima, et õhtul pimedas oli seal juba väga libe. Hea, et rongi alla ei libisenud :)
Ühendasin kasuliku meeldivaga. Viisin talvel kogunenud taara Laagri maksimarketi kiir-vastuvõtu masinasse ja silmasin, et mündipesula on jõudnud ka siia parklasse. Info oli väga hea, Pärnu ja Lihula ja Kiia nahkhiirte muda oli vaja ikkagist maha pesta. Seda küll tund aega hiljem aga see selleks. Parkimisvõimalustega jäin rahule, aare jäi ka küllaltki ruttu silma ja sain ka võrrelda, et Harjumaa maastik 3.0 ei võtnud mu viimase Läänemaa maastik 3-ga võrreldes põlvegi värisema. Tänud võimlemise harjutuse eest. EVEJ
Ootasingi juba, milla siia uude liiklussõlme aare tuleb - ja nüüd siis kohe 2 tükki korraga! Tundub nagu kõik oleks valmis aga osa teid ei vii kuhugi!
Kurivaim, maa juba külmetas!
Kiire leid esimesest kohast kuhu vaatasime.
Tänud peitjale :)
Olime just Viljandist tagasiteel jõudnud Vasalemma lähistele, kui see aare üles tuli. Kuigi oli selge, et Miki peaks just aarde kandis olema, läksime siiski aaret otsima. Kohapeal raskusi ei tekkinud ja logiraamatust vaatas vastu juba kaks logi. Miki ja Merle muidugi esimesed 5 min peale avaldamist. Oli see vast vedamine neil! Meie logimise ajaks näitas kell 22:40.
STF kell 22:24. Nüüd tuleb aga huvitav osa, ja see pole mitte naljajutt, vaid reaalsus. Täna päeval käisin ma täpselt seal sama silla juures ja mõtlesin, et oleks lahe seal üks tavaline aare avada. Nimeks oli tal planeeritud Raudruuna all. Õhtul kell 19 viisin aarde peidukasse ja tund aega hiljem saatsin Märdile ka avalduse ära. Tulen siis kell 22 geopeituse lehele ja vaatan, et on avaldatud aare nimega Topi raudteeviadukt, hoopis suurema maastiku raskusega kui minu peidetud 1.0 maastiku- ja 1.5 peidukoha raskusega aare. Mõtlesin, et see on mingi viga, kas ma tõesti tegin avaldust saates sellised vead sisse või on see serverite asi. Login sisse ja Märdilt on tulnud kiri, et selle sama silla juurde on minutid varem saadetud Madise poolt taotlus aarde avaldamiseks. Ma olin lihtsalt nii imestunud. Kuidas on see lihtsalt võimalik, et kahel geopeituril on täpselt samal ajal ja täpselt samas kohas plaanis olnud aare avaldada. Loto peavõit on ka tõenäolisem, kui selline kokkusattumus. Märdi vastusest selgus aga, et see polnud esimene kord, kui selline asi juhtus. Egas midagi, kiirelt riidesse ja oma aare minema, et ei tekiks segadust. Phew, minu aarde logiraamat oli puhas, jõudsin õigel hetkel sündmuskohale. See kokkusattumus näitab aga tõesti seda, et sa ei tea mitte kunagi, mida homne päev sulle toob. Tänud Madisele aarde eest, eks ma pean siis leidma mõne teise silla, mis veel aarde järgi igatseb.