Pärnu Päevaleht 1936 a. kirjutab: Maapõuest 3300 hõberaha.
Teine suurem iseseisvusaegne rahaleid. Kuidas sattus oma aja kohta suur varandus Häädemeeste metsa? Nagu me mõne päeva eest teatasime, leidis Häädemeeste mees Hendrik Siiman oma maalt suure hulga vanu rahasid. Hendrik Siiman, Arumetsa külast Varraku talu peremees, läks 1. oktoobril metsa, et korjata männi juuri korvi punumiseks. Metsas liikudes, paelus ta tähelepanu üks mänd, mis asub otse teeraja ääres- jalgtee läheb nimelt Arumetsa külast kohalikku kabelisse. H.S. lõi kirvega juurtele, kuid et need juured eriliselt just sobivad polnud, jättis ta raiumise pooleli. Ta läks koju ning tüki aja pärast tagasi tulles, nüüd juba kirveta, paelus end mänd uuesti tähelepanu. Lähemalt varem söngitud maale vaadates, leidis ta paar- kolm hõberaha. Nüüd pööras ta männi juurikule tõsisemat tähelepanu, ja kaapides maapõues, tuli sealt veel terve hulk vanu rahasid päevavalgele. Need olid asetatud kõik kolme kaseviilust torbikusse. Lähemal ülelugemisel selgus, et maast tuli päevavalgele 3300 mitmesugust hõberaha, millistest osa 16., osa 17. sajandist. Rahad on Poola, Riia linna jne. rahad. Leidja teatas leiust kohe haridusministeeriumile. Samuti informeeris ta leiust kohaliku konstaablit-Paul Klaasi. Viimane kohale ilmudes, tegi tunnustusväärse korralduse rahad puutumata jätta kuni asjatundja ilmumiseni. Nagu nüüd selgub, on leid suure väärtusega. See on suurem rahaleid iseseisvuse päevil - varem on nii palju raha - 7 naela – leitud Kundas ( Araabia raha ). Peale materiaalse väärtuse on leiul eriti suur teaduslik väärtus. Mag. G. Laid võttis rahad kaasa ja toimetab need haridusministeeriumi kaudu õpetatud seltsi mündi kabinetile. Leidja saab leiu eest seaduses ettenähtud korras vastava tasu. Kõiki huvitab küsimus - kuidas nüüd päevavalgele tulnud vanad rahad sattusid Häädemeestes puujuurika alla? Selle kohta on raske kindlat vastust anda. Paistab aga päris kindel olevat, et rahad, mis moodustavad oma aja kohta päris suure varanduse, ei kuulunud mõnele kohalikule elanikule. Et sealt sealtsamast läks Riia – Pärnu tee, siis võib arvata, et rahad peitis ajutiseks puu juure alla mõni kaupmees või mõni juhuslik möödamineja. Mingisugusel põhjusel jäidki need aga sinna, kust nad nüüd päevavalgele tulid. Lõpuks olgu märgitud, et raha leiukohast läheb üle teerada, mida mööda on 50 aastat inimesed kirikus käinud. Varem pole sealt aga rahasid leitud. Küll aga leidis nädala paari eest Siiman sealt paar hõberaha, millisele leiule ta aga ei pööranud siis erilist tähelepanu. NB! Aare peidab ennast kohas kus asus jalgrada, Arumetsa külast- kirikusse. Vana Riia - Pärnu maantee on praegune Kooli tänav.
Pärnu Päevaleht 1936 a. kirjutab: Maapõuest 3300 hõberaha.
Teine suurem iseseisvusaegne rahaleid. Kuidas sattus oma aja kohta suur varandus Häädemeeste metsa? Nagu me mõne päeva eest teatasime, leidis Häädemeeste mees Hendrik Siiman oma maalt suure hulga vanu rahasid. Hendrik Siiman, Arumetsa külast Varraku talu peremees, läks 1. oktoobril metsa, et korjata männi juuri korvi punumiseks. Metsas liikudes, paelus ta tähelepanu üks mänd, mis asub otse teeraja ääres- jalgtee läheb nimelt Arumetsa külast kohalikku kabelisse. H.S. lõi kirvega juurtele, kuid et need juured eriliselt just sobivad polnud, jättis ta raiumise pooleli. Ta läks koju ning tüki aja pärast tagasi tulles, nüüd juba kirveta, paelus end mänd uuesti tähelepanu. Lähemalt varem söngitud maale vaadates, leidis ta paar- kolm hõberaha. Nüüd pööras ta männi juurikule tõsisemat tähelepanu, ja kaapides maapõues, tuli sealt veel terve hulk vanu rahasid päevavalgele. Need olid asetatud kõik kolme kaseviilust torbikusse. Lähemal ülelugemisel selgus, et maast tuli päevavalgele 3300 mitmesugust hõberaha, millistest osa 16., osa 17. sajandist. Rahad on Poola, Riia linna jne. rahad. Leidja teatas leiust kohe haridusministeeriumile. Samuti informeeris ta leiust kohaliku konstaablit-Paul Klaasi. Viimane kohale ilmudes, tegi tunnustusväärse korralduse rahad puutumata jätta kuni asjatundja ilmumiseni. Nagu nüüd selgub, on leid suure väärtusega. See on suurem rahaleid iseseisvuse päevil - varem on nii palju raha - 7 naela – leitud Kundas ( Araabia raha ). Peale materiaalse väärtuse on leiul eriti suur teaduslik väärtus. Mag. G. Laid võttis rahad kaasa ja toimetab need haridusministeeriumi kaudu õpetatud seltsi mündi kabinetile. Leidja saab leiu eest seaduses ettenähtud korras vastava tasu. Kõiki huvitab küsimus - kuidas nüüd päevavalgele tulnud vanad rahad sattusid Häädemeestes puujuurika alla? Selle kohta on raske kindlat vastust anda. Paistab aga päris kindel olevat, et rahad, mis moodustavad oma aja kohta päris suure varanduse, ei kuulunud mõnele kohalikule elanikule. Et sealt sealtsamast läks Riia – Pärnu tee, siis võib arvata, et rahad peitis ajutiseks puu juure alla mõni kaupmees või mõni juhuslik möödamineja. Mingisugusel põhjusel jäidki need aga sinna, kust nad nüüd päevavalgele tulid. Lõpuks olgu märgitud, et raha leiukohast läheb üle teerada, mida mööda on 50 aastat inimesed kirikus käinud. Varem pole sealt aga rahasid leitud. Küll aga leidis nädala paari eest Siiman sealt paar hõberaha, millisele leiule ta aga ei pööranud siis erilist tähelepanu. NB! Aare peidab ennast kohas kus asus jalgrada, Arumetsa külast- kirikusse. Vana Riia - Pärnu maantee on praegune Kooli tänav.
Tänase geotiiru esimene leid. Olime teel Kablisse, kui Iris järsku ütles stopp! Siin ka peidab end üks aare, võtame ikka selle ka. Leid tuli kiirelt, täname!
leitud eelmine aasta, panen nüüd siin kirja
Miskipärast ootasin võsamikrot, aga sain positiivselt üllatatud ja huvitava loo pealekauba. Aitäh!
Leitud see rahapada.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Tegime pisikese georetke. Kiire leid, aitäh!
Kiire leid. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Kena aare ja raha minema viidud 🤣. Aitäh peitjale! 🙂
Kohale läksime ikka raginal mööda oksarisu ja kändusid, tagasi jalutasime mööda sissetallatud rada. Aitäh!
Leitud, aitäh!
Aitäh!
Leitud vaatamata tohutule sääsearmeele. Täname.
Leitud, tänud!
Leidsime!Täname!
Siin tegime korraks kiire peatause logimiseks, et kiirelt lahkuda mugude silmapiirilt.
Täna siis sõpradega geotuur Pärnust Iklani. ???? Meeldivad mulle nned pärnumaa metsad ja mereääred, nii mõnus on siin jalutada. Päev ees, loodame leids mõnusaid ja põnevaid aardeid. Lahe lugu sellega. Tervitused Mulgimaalt ????????
Vähem
Juba pea nädalaega jälgisin ilmateadet ja kuna ilmateade lubas kevadiselt päikeseküllast ilma, siis otsustasime tulla Pärnu taha aardejahile. Veetsime Häädemeestel kokku oma 3-4 tundi ja saime vist peaaegu kõiki tänavaid paar korda läbi sõita - kohalikel oli meist kindlasti juba siiber :D aga meil oli tore. Suured tänud Toomasele siia neid aardeid ikka ja jälle juurde tegemast!
Vaat kus kireva ajalooga paik see Häädemeeste, muudkui loe ja imesta ja nopi aardeid. Selle aarde leidmise järgselt oleme taas omajagu targemad. Aitäh.
Leitud!
Kiire leid. Täname
Põnev ajalugu ning kiire leid! Vanaema sai aina imestada, et issand kelle aia taha me nüüd keerame ja kus neid aardeid ikka leidub. Aitüma! :)
Tänud aarde eest!
Teel kohvitassini jäi veel see aare mu teele. Kui ikka nina maas hoida, siis aaret ei leia. Aitäh!
Koht oli juba varem teada, nüüd kiire logimine. Tänud!
Leitud. Täname peitjat!
Leitud! Tänud peitjale :)
See oli nüüd kohe täitsa huvitav lugemine. Tore, et nüüd sajandeid hiljem need rahad taas päevavalgust nägid, teadlastel ajaloolastel huvitav ja eks tavainimeselgi huvitav siis nende seletusi kuulda. Igatahes seal raja alguses siis käidud ja nimi kirja pandud. Tänud peitjale lugu jutustamast ja aaret peitmast.
Leitud.