Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tavaline teeäärne kasutamata rohumaa, ei pane tähelegi. Ei pannud tähele ka jefreitor Ivanov (või Petrov või Sidorov), kui ta ühel 1975. aasta suvepäeval PAZ-bussi praporimamsleid täis laadis ja nendega Tapa turule minnes peateele välja sõitis. Aga Loobu poolt tuli piimaauto. Buss tabas piimaautot kabiini taha. Pauk käis, piimaauto oli kraavis külili, bussil tee peal rattad taeva poole … Surma ei saanud õnneks keegi, aga pindet ja briljantrohelist kulus palju ja mõni mees ravis veel kuid oma põrutadasaanud tagumenti. Peale seda pauku hakkasin mina seda platsi märkama küll: seda, kuidas needsamad Ivanovid, Petrovid ja Sidorovid siin Hadžimuradovite ja Hudaiberdõjevitega jalkat mängisid, kaugust hüppasid, granaati pildusid, lõuga tõmbasid, ringi roomasid ja muud pisemat sorti militaarsporti tegid. Praeguseks pole sellest muidugi suurt midagi enam järel, vaid kinnivarisev kaevik ja paar poolpüsti atraktsiooni, millega keegi midagi ette ei mõista võtta. Kui vaatama lähed, siis ettevaatlikult, et kuhugi sisse ei kuku. Ja et keegi teine siin niiehknii enam sporti ei tee, siis teed äkki ise natuke?
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ronimine (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5P1R9
Logiteadete statistika: 142 (95,9%) 6 3 2 1 0 0 Kokku: 154
Eemalt paistis abivahendita võimatu, lähemal sai võimeldes ikka hakkama. Aitäh!
Algus sportisime valede abivahenditega. Küll lähedal, aga ikka valedega. Jälle aitas logide lugemine. Meie saatsime lõpuspurti tegema kõige vanema.
Veetsin ka mina oma lõuna aja päris sportlikult. Aitäh kutsumast!
Ei viitsinud ronida. Kevadel võtan spordipäeva ette!
Sporditegijaid tõesti kuskil ei paistnud, sai siis ise tehtud. Plaanisime ka vastasaardesse minna, aga seal tundus, et olid juba teised uudistajad kohal ja jätsime mõneks teiseks korraks :)
Oo hein - kõrge ja sügelema ajev. Suvel mitte minna plätudes ja lühkades. Muidu aare oli tore vaheldus ja sai sporti ka tehtud. Aitäh peitjale!
Vajasime abivahendi abi, aga niiviisi sai ilusti. Tänud peitjale
Jäi Põima keskuse aarete otsimisel jalgu ja nii ta tuli ette võtta. Praegu puitkonstruktsioonidele küll spordiinventuri nime ei mõistaks panna. Pigem suvaline varjualuse risu. Aga ega palju sporti tegema ei pidanudki, kõige väiksem ja väledam tegi töö ära. Aitäh aarde eest.
Poleerisin kunagised tugevad postid ära. Geopimedust oli palju, sest olin juba pöris läheduses, kuid silmad vaatasid vales suunas. Kõige tuulisem logimine senini sai kirja. Aitäh.
Ma oleksin siin juba nagu korra käinud. Hmm.. ei teagi, mis probleem mul siis oli, aga igatahes sai nüüd võimeldud nagu poleks homset.
Tegu on küll ainult võimlemisega, aga sellised kohad on kuidagi kummituslikud. Aitäh.
Toru ei tahtnud kaasa tulla aga meil oli teda vaja. Logi kirjutades tuli kommentaar, nagu lapsed oleksidki ainult siin loginud. :D
Seda aaret ei õnnestunud ronimata logida. Ronitud, logitud. Aitäh.
Meie geojuunior kehastus oravaks ja logitud ta saigi... Ta märkas seda juba kaugelt. Aitäh peitjale!
Noortreener asus vanemsportlast juhendama. Leitud,logitud. Tänud!
Treener Palangu juhendatud spordipäeva 3. treening.
Lõunaseks treeninguks olime saabunud sellele spetsiaalsele spordiväljakule. Algul eemalt vaatasime, mis imelikud postid need keset põldu püsti on, kuid kirjeldust lugedes ja fantaasiat kasutades muutusid need täitsa treeningplatsiks.
Meie jaoks oli siin üles sätitud looduslik treeningvahend, kus sai harjutada nii sirutamist, tasakaalu kui osavust. Kuna treener Palangut ennast lähedal polnud, siis mina võtsin enda kanda abitreeneri rolli ja sportlane Salme asus täie pühendumusega etteantud harjutust sooritama. Sportlase vorm oli hea ja nimed said õigesse kohta kritseldatud.
Aitäh, õhtuses trennis kohtume ;)
Põima seeria kolmanda juurest tegime põike siia. Loona otsustas autosse jääda, niiet tatasime kolmekesi üle heinamaa kohale. Esiteks proovis Airi oma oravaoskusi demonstreerida, mille lõpetasid üsna kiirelt ebamugavad püksid. Seejärel oli minu kord. Puu all ütlesin veel, et säh ma lähen siit kus vähem oksi - siis ei määri jopet ära. Lõpuks pressisin end ikka kõige kitsamast kohast üles ja panin rõõmsalt nimed kirja :D Aitäh!
Loona jäi autosse õuna nosima, sest tal oli leitud. Kristjanil oli ka aga tuli kohale, et Simone ergutada. Viimane tegi pisut sporti, paar sirutust ning põlvetõstet ja oligi kohal. Mina filmisin ja pildistasin. Mina tänan.
Koos Põima seeriaga sai see ka ette võetud. Natuke võimlemist ikka oli.
Põima jätsin san sõlme juures pooleli aga ei tahtnud päeva mitteleiuga lõpetada. Libedaga on põnev ronida
Aardeni jõudmine nõudis väikest akrobaatikat. Asusin esimesena teele. Aarde juures keelas Liis mul tema nime kirja panemise ära kuna soovis ise ka kogu protsessi läbi teha. Nii ma siis pärast oma etteastet vaatasin kuidas üks paljasjalgne mulle ka tsirkust tegi.
Tänud.
Kaupo jäi autosse jalgu puhkama, me läksime Silveriga kohale. Lõpuks üks ronimine! Silver läks ees ja pani enda nime kirja. Seepeale tõusin ise sokkidega kõrgustesse ja panin enda nime kirja. Vahva, aitäh!
Leidsime, õnneks. Olin juba üsna konteineri lähedal, kui tagasi pöördusin ja mujalt otsima hakkasime. Õnneks geokõne andis kinnituse, et ikka olin päris päris lähedal ennem. Mõnus sportlik turnimine.
Pärast ühte õnnetu lõpuga ronimist-hüppamist olen palju ettevaatlikum ja kuna vigastatud jalg veel “pehme”, siis tagasiteel valisin maandumissuunda ja -jalga hoolikalt. Seega sporditud sai küll. Ilge kõrge heinamaa oli ka juba tekkinud, põllu serv polnud kuidagi parem kui otsetee, augud-müüridki leidsin üles.
Tarvo tegi sporti ja et motivatsiooni jätkuks, siis mina elasin kaasa. Aitäh!
Ronisin suure hooga peaaegu aardest mööda. Aare kena ja korras. Suur aitäh peitjale!
Järjekordne aare, kus minu rolliks oli oravakesed kohale sõidutada ja ise kogu tegevust eemalt jälgida ning turvalisust tagada. Igatahes konteiner leitud ning nimed kirjas. TFTC!
Sportida saime kõik, nii üle kraavi ronides kui ka puudel turnides. Lilli ja lõhnasid oli palju - tõeline emadepäev!
Tänud aarde eest!
Aega läks, kuid lõpuks ikka lahkusime rahulolevatena. Aitäh aarde eest!
Eelmise aarde juurest tulime edasi siia viiekesi. No kuidagi ei õnnestunud järgida 2+2 reeglit. Ja siin läks ikka aega. Ilmselt me oleks veel siiani seal, kui ei oleks geokõne teinud. Tänud!
Peatusime ja tegime sporti... natuke. Kohe rahulikum sai olla. Tänud!
Mööda olen sealt ikka mitu korda sõitnud.Täna tundus õige päev sporti teha.Aitäh!
Ega seal palju peidukaid ei ole. Väike mõte tekkis korra, et peaks autost abivahendi tooma aga sain täitsa ilma hakkama.
Väike sirutus kulub alati marjaks ära. Kahjuks suutsin ma sportimisega nii hoogu minna, et pliiatsit pärast enam üles ei leidnudki. Nüüd puudub aardes kirjavahend :( Tänan.
Aarde leht, kuhu saab nimesid kirjutada on täis. Vajaks uuendamist. Edu !
Polnud vaja pikalt mõelda miks aare spordi tegemisega seotud on, sai kerge trenn tehtud ning aare leitud
Tänapäeval peab see ütlus paika vist küll vaid harrastustasemel, kindlasti mitte tippspordis ega poliitiliselt küllaltki mõjutatud olümpiamängudel. Selle aarde juures muidugi küündib asi napilt harrastustaseme alumise latini, niisiis siin - oo sport, sa oled rahul :o) Aitüma.
Logiraamat toodi mulle elegantse kergusega kätte :) Tänud abistajale, sest see tundus minu jaoks liiga kõrgetasemeline sport. Kui suudaks vaid välja mõelda, mis pähklitega ta ära meelitada, sest see loogilise geokontrolli lõpp on ikka hinge peal.. See oli vist ka esimene kord, kui ma ise ei ole logiraamatut tema potsikust välja võtnud ehk et kasutasin kõrvalist abi. Ja sellega sai minu tänane mugavusgeopeitumine läbi. Edaspidi pidi ise hakkama saama.
Alguses otsisin, aga aaret ei paistnud kusagilt, siis käis üks kohalik siin kasemahla kurnamas ja pidin oma otsingud pausile panema ja reaalselt trenni tegema. Kui vanake ära läks, siis leidsin ka aarde. Kõige lõpuks otsustasin, et käin selle vana kase tipus ka ära... ~2m jäi puudu, sest oksad olid seal juba päris peenikesed :)
Aitähh aarde eest muidugi!
Õhtune ilu ja jõunumber tehtud ning võib edasi oma teekonda jätkata Tore koht igal juhul
Üks meist oli üpris tüdinenud juba ning tegime siin veel kiire skoori enne koju minekut. Aitäh peitmast, mõnusad jõu- ja ilunumbrid sain teha :)
Möödasõidul kiiresti leitud, pikemalt uudistama seekord ei jäänud. Aitäh!
Päeva esimene aare ennast väga kaua ei peitnud. Täname.
Läksime kohale otsisime,ei leidnud,siis otsisime veel ja logisime.Täname aarde eest!
Täna möödaminnes leitud, olin asukoha kunagi varem kaardil järgi vaadanud, proovisin umbes leida. Olin juba peaaegu loobumas, õnneks veidi maapinnast kõrgemale ennast venitades märkasin ka aaret. Legend polnud ju ka enam meeles, nüüd vaatasin, et see sporditeema oleks mu palju kiiremini leiuni viinud, kui oleks mäletanud :)
Oleme siin platsil ennast ja koeri juba paar korda jalutanud. Seekord jäi üks aardega seotud detail silma ja siht oli silme ees. Abivahendi ja venitamisega sai seekord hakkama. Tänud peitjale.
Rattamatka viimasel päeval oli just see meie viiese pundi viimane koosviibimine. Koht oli huvitav ning ega muidu siia ei satukski. Rohu seest saime suhu panna paar metsmaaikat ning kui aare leitud sai siis rohkem toidumoona ka. Aitäh!
GC lehe andmetel on see meie 100. logi, whoop-whoop! Arvestades, et peaaegu oleks see kahe silma vahele jäänud ja logimata jäänud, siis ilmselt on märkimata leide veel ja esimene sada juba ületatud, õnneks GP lehe 100 on veel ees.
Auto saime parkida ühe teise geomobiili kõrvale, mille juurde jalutas üks kolmene seltskond oma koeraga - ei olnud kahtlustki, et nad selle põllu juhuslikult valisid. Logi põhjal võib järeldada, et tervitused lähevad puutetundlikule!
Enne logimist tallasime paar rada juurde, kuid ega õige objekti juureski aare end kaua ei peitnud, üks peaaegu märkamatu aarde detail paistis ja sellest piisas, et õige suund valida. Kokku võis kuluda siiski oma 10 minutit, sest autosse jäänud vend hõikas üle põllu, et kaua meil muidu läheb veel ja nii me oma uudistamise lõpetasime ja Udo vanematekoju oma sammud tagasi seadsimegi.
Lidusime entusiastlikult üle põllu seda kunagist spordiväljakut lähemalt uurima, Kristel tegi natuke sporti ka ja siis tuligi juba sealt jalust ära tulla – saabus järgmine ekipaaž, kust sohver ja kaasreisija kohe meie auto kõrvalt spordiplatsi inspekteerima väljusid… Ei teagi kes meie kohatud salapärased mängurid olid, paistab, et nad on pigem otsimise kui veebis logimise usku :).
Kuna noorgeopeitur nõudis, et hakkaks juba maale jaanitulele jõudma, tuli suund sinnapoole keerata ja leppida veel vaid otse tee äärde jäävate lihtsamate aaretega. See sobis selleks küll. See, kes päev otsa oli nõudnud, et võiks mõni ronimisaare ka olla, jäi nüüd tüdinenult autosse ootama. Null juhatas esmapilgul valesse kohta, aga ega ta loogiline tundunud, kõrvaolev asi oli hoopis paljutõotavam. Saigi kaaslane luurele saadetud ja peagi kroonis teda edu. Muidugi polnud me sel päeval esimesed. Tänan lugu jutustamast ja sportima sundimast!
See polnud mingi sport, see oli alles soojendus, sest korralik sport läks lahti alles Pagusoo aarde juures. :D
Tänud petjale, tore oli ikkagi. :)
Hea kui kõik aarded on plaanivälised, siis lihtsalt ongi midagi tee pealt alati noppida :) Ka see peatus jäi lihtsalt tee peale. Kohapeal läks kiirelt, Kristel tegi sporti ja logi saigi kirja. Tagasiteel oli geoparklas uus auto meie kõrval ja kaks geopeiturit lidusid ka aarde poole. Tutvust ei jõudnud teha, niiet ei teagi kellega nüüd tegu oli, äkki tuleb varsti logi :)
Sporti sai teel aardeni ja ka pärast leidu kõvasti tehtud. Äärepealt oleks topsile peale astunud, viimased hetkel märkasin aaret. Aitäh!
Umbes neljakilomeetrine lõik selle aardeni oli värskelt pinnatud ja 30 km/h piiranguga, ning kuna ka sinivalge patrull oli olukorda valvamas, möödus tee piinaval teosammul. Aare ise pakkus lihtsat ja meeldivat lohutust ning lõi edasiseks geopäevaks hea tuju. Kaupo sai ronida, mina panin igaks juhuks püksisääred sokkide sisse, et kiskjad säärde ei roniks. Päike paistis ka kenasti. Aitäh!
Algul läksime "Eit teadis" nulli, aga see tundus liiga keeruline ja jätsime kohe pooleli. Antud aare ei sobinud väga edasise marsruudiga kokku, aga huvitav pealkiri ja maastikuaste tõmbas enda poole. Läks üllatavalt lihtsalt, ootamatult oli tops nina ees.
Täna lõpuks käisin seal kohapeal ära.Tegin mõned jõu ja ilunumbrid, ning logi sai kirja. See tee ja koht on siiani veneajast meeles kui suured lokaatorid eemal põllupealsete suurte küngaste otsas töötasid.
No ei targutanud kõik niisama, mõned tegid ikka pilte ka:)
Nüüd loen kirjeldusest, et oleks pidanud ettevaatlikult minema. Hästi läks. Edaspidi peaks ikka jutu lõpuni lugema, mitte kohe pea seljas punuma pistma.
Imetlusväärne, kust küll kõik need Ivanovide-Pertovide-Sidorovide jm lood ja kohad on välja kaevatud?! Suurim tänu!
Sporti tegi ikka kõige sportlikum. Teised targutasid niisama.
Mingiks ajaks sai ronimislimiit täidetud ;)
Tänud!
Ma nüüd tean ükspulgi kuidas need vanad postid küljepealt ja otsast välja näevad. Äärepealt oleks tulnud mitteleid, sest isegi Krista kellel oli see leitud siin oli nõutu. Juhuslik kõne, mis ise Krista telefoni saabus andis vihje kuhu vaadata ja selt vaatas vastu ka konteiner. Minule ronimistest selleks ajaks aga juba piisas
Seoses selle aarde nimega tuli meelde kohe üks teine aare Eestis. Oo, milline aare! :D Aa, et siin vä? Esimeses kahtlustatus kohas olevat see tünn hoopiski varem olnud. Nojah, ahvipärdiku mängimise järel sai asjanduse uus pelgupaik tuvastatud. Külm oli rsk. Näpud kippusid otsast kukkuma. Kiiresti logi kirja ja autosse sooja! Tänud ronima kutsumast. Võimelda sai, see on fakt.
Hea, et taas Erko olemas oli, mina polekd sinna ülesse ise roninud.
Minu kooli ajal sellise spordialaga ei lubatud tegeleda, aga vabal ajal sai küll trenni tehtud, nii et nüüd sai rahulikult meenutada. Tänud.
Eelmiste logi tuvastatud, viisime ka oma kraaksud sisse. Aare oli vist OK. Täname
Tore tõesti. Hea, et sisse ei astunud. Tänud peitjale
Margus arvas, et mina võiks selle harjutuse ära teha ja jäi autosse ootele. Nullis ei hakanud ma üritamagi ja lasin ikka Margusel selle harjutuse ära teha. Aitäh peitjale !
Halliki logi innustas uuesti proovima ja võtsin selle tarvis isegi redeli kaasa. Nüüd tuli ainult natuke pingutada ja aare jäigi pihku. Äratulles hakkas varemetes mingi suuremat sorti kogunemine pihta. Tänud, aarde nimi sai lõpuks tegelikkuseks.
Õigel sportlasel on alati meeles, et esimesena tuleb venitusharjutusi teha. Seda tegin ka mina. Alles siis hakkasin ronimissporti tegema. Aitäh!
Eeh, ootan sobivat kaaslast, kes minu eest võimleks. Ma võimlesin ka natuke, aga mitte piisavalt, kuna aaret ei leidnud.
Ütleme nii, et selline üle keskmise rõlge suveilm ei ole hea sportimiseks. Vihma lädistas alla, seega oligi paras tegu, et läbi põlveni kõrguva heina spordiplatsile jõuda. Ikka selline põlvetõstejooks pikkade sammudega, aga peale paarikümmet meetrit enam vahet ei olnd. Kingad-püksid läbimärjad, seega oli selge, et oma hooaja tippmark jääb siin täna löömata. Lidusin siis edasi, et ikka finishisse jõuda. Ületanud lõpujoone tegin kiirelt mõned lõuatõmbed, aga ei midagi. Ei tulnud veel tulemust. Siis mõned kätekõverdused otsa - ikka ei midagi! Alles peale pikki sirutusi võisin end võidumeheks lugeda ja skoorida! Asi seegi, missest et mitte supertulemus. Kuidas see vanarahvas ütleski, et tähtis on eelkõige osavõtt ja skoorimine on boonuseks!
Lõpetuseks väike lõdvestus- ja jahutusring autosse tagasi, no ei läinud kuivemaks, ei läinud, aga... tehtud! Tänan!
Jõudsime sinna hilja öösel. Kondasime taskulambid peas tükk aega ringi ja otsustasime, et tuleme teinekord valges tagasi
On geopeitureid erinevaid sorti,
mõni ajaviiteks teeb ka sporti.
Kuid ümarvormid, mis neil teha
vaid sunniviisiliselt liigutavad keha ;)
Õrn pimedus kattis ju maad sel õhtul
kui meie treenisime koibi ja kõhtu
see treening täna viimaseks jäi
järgmine päev ei veere, ei käi :).
Tänud treenerile!
Aare leitud, sportliku tegevuse järel ka konteiner käes, aga logiraamatu kättesaamine oli sellest paras pusimine..lõpuks õnnestus ikka välja sikutada. Tänud peitjale.
Päeva viimane. Läksime suure hurraaga objektile, aga aaret põld kusagil. Kutsusime autost targema inimese ja lõpuks ikka leidsime kah. Aitäh!
Kell oli juba vaikselt lõunani jõudnud aga meil polnud veel ühtki leidu. Nii ju ei kõlba üldse kohe! Tegime oma elu natukene lihtsamaks abivahendiga. Kahjuks logiraamat ei tahtnud topsist välja tulla kuna teritaja oli risti pidi ees. Suure pingutuse tagajärjel saime siiski logima hakata. Vahetasime minigripi terve vastu kuid kahjuks unustasin juhendi endale tasku. (Olen küllaltki kindel, et selle aarde juurest) Aitäh võimlemispausi eest!
Suutsin Carolysi veenda, et abivahend oleks vaja ikka kaasa võtta. Tema sai ka au aardele järgi minna. Mina siis püüdsin alla kukkuvaid asju samal ajal kinni.
Kaaslane sai lõpuks ronida. Tuul oli juba päris tugevaks ja külmaks tõusnud. Nimed said kirja ja mini-sport tehtud.
Leitud, logitud. Natuke aarde juurest edasi sõites on päris huvitavad sõjaväe varemed. Seal liigeldes peab olema aga väga ettevaatlik- saime sealt kruvi rehvi.
Pärast 7-t tundi Kõrvemaal oli päris hea tunne kui rattad puudutasid esimest korda asfalti. Olgugi, et see oli sahkade poolt lumest puhastamata ja autode poolt kinni tambitud. Nullis pakkusin sportliku osa Raunole ja ise jäin majakat mängima. Eeldatavasti segasin oma valgusega rohkem kui abistasin aga logid me kirja saime. Tänud peitjale!
Suvel oli aare kadunud, nüüd talvel aare olemas. Sport tehtud ja logi kirja pandud.
Piilusime siit ja vaatasime sealt ning logisime. Vähemalt üks meist veetis õhtu sportlikult. Tehtud!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Vana peidukas enam peitist ei kannata. Vaatasime siia, vaatasime sinna, vaatasime Triinuga üksteisele otsa ja - nüüd tuleb otsijail ka natuke sporti teha ;) Raskusastmed korrigeeritud, kirjeldus ka korrigeeritud. Koordinaat jääb vea piiresse, geps näitas 59 19 12.8 ja 26 00 24.8. Mõnusat sportimist!
Kivipalluri geotarkus - hoia oma gepsus gpx värske. Peale pooletunnist poleerimist läksin autosse logisid lugema. Selge. Seda ma teile ütlen, et need postid kord näppimissurma surevad. Kivipalluri teine geotarkus - üks hea mitteleid on parem kui mitu keskmist aardeleidu. Tänud peitjale.
Läksime nulli, mis küll kõigil näitas eri asukohta, kuid see ei takistanud otsimast. Algselt keelasin Triinul Hannesele helistada ("Mis mõttes me ei leia!"), kuid lõpuks ei jäänud muud üle. Nuh, jah, seekord õnneks ei pidanud end pimedaks tunnistama.
Saabusime nulli. Asusime tööle. Otsisime kohe päris kaua aega, aga aaret ei leidnud. Lõpuks saabus kohele aarde omanik, kes oli aaret kontrollima tulnud ning kinnitas meie juttu, et aare on kadunud. Eks siis järgmise korrani.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kui Triin helistas ja kurtis, et ei suuda seda aaret leida, kahtlesin ma vanainimese silmanägemises, ja kimasime kohale. Paraku oli tal õigus - tops oli läind ja senine peidukas kasutuskõlbmatuks lammutatud. Samasse kohta taastada ei anna, proovime midagi välja mõelda. Seniks kinni.
Selle aarde otsimise plaan oli mul juba ammu, aga siis polnud üldse sportlik päev - polnud õiget tunnet, oli öö ja pealegi sadas, nii et ei hakanud peatumagi.
Täna toimus orienteerumispäevak peaaegu aarde kõrval, nii et pärast deviisi all: "Sport - sa oled rõõm ja rahu" orienteerumisraja läbimist, kus Siim tõi pensionärid metsast välja ja mina nautisin rajal ilusat ilma, sai aarde juurde mindud. Gps-i akud olid vahepeal tühjaks saanud, aga see meie sportlikke hingi ei seganud. Jalutasime rahulikult kohale. Vaatasime, et keegi kasutas alleed kasemahla saamiseks. Kepslesime umbes nulli, vaatasime veidi ringi ja tuli välja, et aare on gpsita kenasti leitav. Kaasa võtsime esimese nurmenuku ja mõnusa tunde kenasti lõppenud kevadpäevast. Aitäh!
Pärast pisukest heategu Vana auruveduri man Tapal oli siinne koduteele asumise aardetuuri esimene sportlik linnuke. Jalutasime aardeni, imeriistapuud paistsid juba kaugele. Aare paistis ka teisest vaadatud kohast silma. Võib vaid aimata, kuidas ja mis sporti siin omal a'al kui paljukest tehti. Praegu saaks atribuutika najale toreda onni püstitada.
Aitäh ajalugu tutvustamast! Aare kombes, mahutaks isegi pisukest pliiatsit, mida meil mestis polnud. Loodetavasti peitja ka rahul, et tema eest Tapal aarde taastasime :-)
Puhtakujuline nostalgialaks... Kõmneid, kui mitte sadu kordi siit mööda sõidetud- veel nendel aegadel, kui mäekeste otsas platseerusid lokaatorid... Leid tuli kiirelt ja valutult ;)
Auto alleele ja jalutasime kohale. Veidi otsimist ja saigi logimisprotseduuridega peale hakata. Sporti tegema ei hakanud. Aitäh peitjale.
Väike jalutuskäik spordiplatsile ja üsna pea aare silma hakkaski. Aitähh peitjale.
Auto jätsin allee juurde ja sealt komberdasime koeraga spordiplatsile. Ja, kunagi on siin ilmselt laigulised mugud kõvasti higi valanud. Mina seda õnneks tegema ei pidanud, sest topsik tuli üsna kiiresti peidikust välja. Tänud!
Isegi seal tihti mööda sõitnud, ja ega polnud väga hoolega seda rohumaad vaadanud. Nüüd siis oli põhjust. Sai sooja ja pimestava kevadpäikese käes üle välja jalutatud. Erinevalt Umbtee aardest otsustas nutitelefon asja lihtsaks teha - viis sammu kaugusele aardest. Esimene koht, kuhu pilk visatud sai, andis kohe tulemuse. Põlla peal päevitamine oli väga mõnus.
Juba Tapa - Loobu maanteelt (siin on see sõnademäng vägagi õiges kohas) alla keerates nägin potentsiaalset spordiplatsi. Mingil põhjusel otsustas minu gps toega seade aga minuga peitust mängida ja näitas mõni sekund karbi asukohta küll 70m põhja poole, küll 40m itta.
Segaduses jõudsin endiste sõjaväe rajatisteni ja kraavist tõusid maskeerunud sõdurid. Teispool teed tegid aega parajaks päikest nautides veel 2 võitlejat. Märkasin siis ka juba eelnevatest õppustest tuttavaid teeviitasid nendele endale ainult teada olevas koodis ja taandusin tagasi maantee poole. Ju seal mingi õppus käimas oli.
Gepsust enam kasu polnud aga maa-ameti pilt oli kuskil mälusopis olemas ja topsi leidmine raske polnud. Meie sõjaväe luurajad petsin ära - tegin seal käteringe ja maast lamas-surumist ja piskul hetkel rabasin karbi peidukast. Nüüd veel üks ring võimlemist ja tops saigi tagasi oma kohta.
Kuidagi imelik tunne oli seal platsi peal pimedas olla. Kooliaeg sai kuskil siin lähedal sõjaväelaagris nädal aega olla, ei olnud tore aeg. Pimedas ei hakanud jõu ja ilunumbreid tegema, äkki keegi näeb pimedas. Tänud peitjale.
Tuttav kant, olen siin varemgi käinud. Samuti kasarmute juures ja raketibaasis. Pilgust kaardile piisas. Aitäh!
Hoolimata sellest, et hommikul ühtegi märget siin leidmisest polnud, ilutses aardelogis juba paar sissekannet. Leid oli kiire ja lihtne, saanud seal endises sõdurite hommikuvõimlemise platsil varemgi käidud :)
Veel üks hilisõhtune tiir ja nii see pühapäev varsti otsa lõppes. Seda aaret oli kuuvalges ja suure tuulega väga huvitav otsida. Mõtted rändasid hoopis teise kohta ja teise aega. Vahva oleks selle koha pilti näha hiilgeaegadest, kui kõik sealne toimis. Aitäh aarde peitjale!
Taevas tähti täis kuuvalgel ööl. Ses öös olid ka vahvad pikad kujud, üsna ühte mõõtu. Tänud peitjale.
Piiks-piiks uus aare Kunda "Selge lähme"
Piiks-piiks uus aare "Oh ooo siin samas 13 km vasakul meist" "Lähme siis sinna enne"
Tänud peitjale :)
Saime Aurumasina juures meekonna autosse kui need "2 täiesti normaalset" meest minuarvates, imelikult käituma hakkasid kui nende telefonid mingeid piikse teevad. Einoh, ikka keegi saadab ju sõnumeid aga selleasemel, et suund kodupoole võtta hakkasime kuskile kihutama, FTF vaja võtta!!! Midavärki??? Olin ju kuulnud küll sellisest hullust rallist aga siiani ei uskunud, et ma üldse kunagi niimoodi nime kirja saan! Kohapeal pimedus ja tühi põld, suund mulle ikka näidati, kirjeldust ei jõudnud keegi mulle lugeda, otsisin oma minilambiga eiteamida ja olingi äkitsi ESMALEIDJA! Uskumatu! Tänan Sind peitja, minu emotsioon oli laes, FTF 19.00.