Jeekimite

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

7 juuli 2024 leidis Merle [gunvald]

See aare on mul kuklas ja silmapiiril olnud sellest ajast, kui mängima hakkasin. Üsna ammu on ta kodule linnulennult lähim tava-aare, mis leidmata (Racooni arvestamata, seal ma olen käinud, aga hakkama ei saanud). Kodus seda pinni kaardil vaadetes olin mõõtnud kordi ja kordi, et kustpoolt tuleks läheneda: googel andis ühe suuna, aga kaardil paistis lähemale juhtiv võimalus. Ja kui kevadel tekkis logi, et sai 450 meetri peale, siis tundus lihtne. Tagasi hoidis veel see, et Kikepera kandis on leviga üsna kehvasti. Ehk siis, siiani olin leidnud vabandusi, miks midagi muud otsida. Täna 20:30 paiku arvasin, et nüüd! Sõitsin rahulikult kohale, ja püüdsin võtta sihti, mis viib sinna 450ni. Ahaa, nii need asjad siin ei käi, minu hariliku linnasõiduki jaoks oli rattaroobaste vaheline vall peagi liiga kõrge ja sõitsin selg ees tagasi. Tuldud ju on, mis siis ikka, jalad selga ja jalutama. Haarasin kaasa matkakepid: sees oli kõhe tunne, mis siis, kui mõni metsloom oma poegadega kuskil siin laanes mulle vastu jalutab? Õnneks umbes esimese poole kilomeetri järgi avastasin laialehised neiuvaibad, mida ma seni õitsemas näinud polnud (mul sel aastal orhidee hullus peal) ja tähelepanu läks neile. Teelaadne asi kestis oma kaks kilomeetrit ja siis tuli keerata teisele "metsateele", seal oli tegelikult kohati rinnuni hein. Vähemalt sain seda vihmamärga ollust keppidega tõrjuda. Nüüd sattusid teele aasta orhideed vööthuul-sõrmkäpad, tuju jälle parem. Siis ristus mu tee ootuspäraselt "Kabli ojaga", mis meenutas rohkem mudast kraavi, kus igasugu mädapuitu risti üle. Noh, sain sellest koerasabast ka üle ja nüüd jäi juba aardeni alla 200 meetri. Aga ega seegi muud polnud kui võss. Niih, aardeni jõudmiseks olin läbinud ca 2,7 kilomeetrit ja 45 minutit. Kui viie minutiga ei leidnud, hakkas tume pilv pea kohale kerkima (mõttes onju), et kas jään tühjade pihkudega. Aga siis! Just nagu eelmine leidja kirjutas, teatud nurga alt paistab. Ja paistiski, hiireke peletatud, logi kirja ja ots ringi. Nüüd oli tunne mõnusam, sest iga samm viis autole lähemale, mis siis, et pikk ja heinane tee, aga siiski. Vahelduseks pühkisin käistelt puuke ja mõtlesin, palju neid jalgadel võib olla. Kokkuvõtvalt, ma ei mäleta, millal ma ühe aarde pärast nii pika treti nii ebamugaval maastikul ette võtsin, mõnusal matkarajal astumise vastu pole mul kunagi midagi, aga see siin.... No aitäh ikka, aga mingit suuremat toredust peale orhideede ma siin ei leidnud. Jalutavaid ja kinni haakunud puuke loendasin kokku kümmekond.

28 mai 2024 leidis Elvis [ullunt]

Autoga umbes 450 meetri peale. Kuna levi oli väga hüplik ei julgenud telefoniga metsa sukelduda. Appi sai võetud vana äraproovitud geps. Aardeni viis vana metsatee mis veel jalgsi läbitav. Kindlasti saaks ka vastavas seades geomaasturiga nagu aardekirjelduses mainitud. Enne metsa minekut pihustasin nii palju tõrjevahendit vampiiride vastu enda peale,et kaasa ei tulnud auto juurest ükski parm ega sääsk. Millegipärast meeldis neile auto rohkem ja neid oli seal autos palju. Aardekoordinaatidel sobivat vihjepuude kogumit otsides jäi konteiner silma mingi nurga pealt. Keegi on proovinud konteineri peal hammaste teravust, üks nurk on kannatada saanud. Logitud ja sama tagasitee. Tänud juhatamast!

19 november 2022 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Mõnus jalutuskäik lumises metsa. Tänud aarde eest

6 oktoober 2022 leidis Sander, Margit [medekulamutt]

Kuna 4x4 masinat ei oma, siis päris sihi lõppu välja sõita ei julgenud. Teise poole läbisime jalgsi. Kased on murdunud. Tänud!

26 september 2021 leidis Anna ja Kallo, Peeter ja Piia [piuks]

Üks vana logivõlg...
Tänud toreda matka-aarde eest!

26 september 2021 leidis Piia, Peeter, Anna & [kallo]

Nagu öeldud, olime siinkandis ka talvel liikumas, aga siis oli lund nii palju, et oleksime saanud kas väga pikalt jalutada või siis väga pikalt autot lumest välja kaevata.

Täna oli olukord sootuks lihtsam ning see kõrgevõitu rohi mõnevõrra küll segas, aga vapper tojoota sai sellega kenasti hakkama. Kui jõudsime sellesse veidi laiemasse kohta, mida Inge kirjeldas, siis seal sai veel veidi edasi pressitud, kuid siis tuli stangega juba ka võsa maha lükata ning väga pikalt seda teha ei tahtnud. Nii sai auto ikka ära pargitud ja jalutamine on ka ju mõnus. Nii jalutasimegi viimase lõpu ja peagi olimegi päral. Oli hea vahelduseks ka sellist vanakooliaaret külastada. Meie täname.

26 september 2021 leidis Anna ja Kallo, Piia ja Peeter [blondiin]

Talvine üritus jäi isegi alustamata, sest üllatusena oli maas lumi ja mitte õhukese kihina. Nüüd oli aga maas .... rohi ja mitte madal. Seega migreerusime meie Piiaga maasturist Anna ja Kallo selja taha ja saime paar km aardele lähemale. Seejärel imekena jalutuskäik kaunil metsateel. Sääski küll polnud aga õnneks olid põdrakärbsed oma õrna intiimsusega. Seega igati mõnus kulg. Aitäh.

22 august 2021 leidis Marko [markosu]

On alles koht aardele leitud. Õnneks viis (mitte kõige mõnusam) rada põhimõtteliselt aardeni kohale.

22 august 2021 leidis Inge [aunad]

Täpp oli kaardil olemas, kuid levi puudumisel ei suutnud kaart ühtegi teed laadida. Mälu järgi tundus, et ida poolt peaks saama läheneda. Kuidagi õnnestus õige ida poole jääv tee leida ja kui sõites jäi silma pikk sirge, siis sinna saigi lihtsalt pööratud. Taimestik oli teel päris kõrge, nii et u. 700m aardest laiemas ümberkeeramiseks sobivas kohas seisma jäädes oli esiklaas paksult elu täis - ämblikud, lepatriinud, röövikud, sitikad ja muu mudru. Edasi igaks juhuks jalutasime, sest lisaks rohttaimedele kasvasid teel ka võsapuud ja ei tahtnud pikemalt teerulli mängida. Pika sirge lõpust viis ojani traktori jälg ning ojale oli nii palju puid risti-rästi langenud, et ülesaamine raskusi ei valmistanud. Lõpuks kohale jõudes tundus, et läks kergemini, kui logide järgi oleks lootnud.

Tänan peitmast.

27 juuli 2021 leidis Anne-Ly, Indrek [anninni]

Peale tugitoolispordipäeva, mille krooniks meie tublide vehklejate kuldmedalid, tuli ka ennast välja liigutama ajada. Püüdsime kaardilt ja logidest aru saada, kui lähedale on võimalik linnamaasturist geomobiiliga sõita ja valisime lähenemistee lõunast. Ühelt maalt oli selge, et treppi ei saa ja tuleb ikka tipatapa minna. Õnneks oli äsjane äikesevihm ilma jahedaks muutnud, nii et sai pika dressi putukaarmee kaitseks selga panna ja marssimine mööda sihti võis alata. Et sihi lõppedes oli võimalik mööda rada sammuda, saime teada alles tagasiteel. Me rapsisime ikka pea pool kilomeetrit edasi lihtsalt võsas. Hea vähemalt, et oli kuiv ja ka kraav seega lihtsalt ületatav. Kohale jõudes püüdsime nendest vihjepuudest sotti saada, aga ei osanud neid kuidagi lugeda - metsas tundus neid nagu paar tükki veel olevat. Vähese metsa kammimise järel sai õige koht tänu väiksele geokuhjale tuvastatud. Aare oli heas korras, välimine kott küll pisut näritud, kuid logiraamat mitmekordselt pakitud ja kuiv. Tänud peitjale!

11 mai 2021 leidis Heigo [sansam]

Tänud peitjale!
Alates viimasest kraavist, kus dziibivennad enam edasi ei lähe, on väike padrik, aga läbitav. Sellise vesise "raja" plussiks on puukide vähesus või lausa puudumine. Kui võrrelda Baasi aardega, kus iga kümne meetri tagant raputasin puuke küljest.

27 märts 2021 leidis Maris, Indy ja Mari [marihen]

See aare oli meie tänane päevaplaan. Lootus, et maapind on veel natuke külmunud, andis lootust kuiva jalaga kohale jõuda. Tee siiani, meie madalapõhjalisele, mokka mööda ei olnud ja olime sellega arvestanud, et peame tegema 3km rännaku aardeni. Rahulik astumine kuni aardeni jäi veel 200 meetrit, siis läks maapind märjaks, aga mättaid mööda jõudsime kenasti mudaojani. Looduslike purdeid oli ka mitu. Kõige toekamast saime kenasti üle. Kohapeal leidsime ühe vihjele vägagi sarnase koha ja asusime seda poleerima. Kui midagi ei leidnud, siis hakkasime uuesti vihjet lugema ning tõdesime, et natuke midagi ei klapi. Seejärel leidsime ka kohe õige objekti ja seal juba vaatas aare meile vastu. Tagasi tee kulges sama muretult ja auto juures tegime väikese kohvipausi. Tänan.

18 august 2020 leidis Linda [linda]

Ehh :D Teinekord tasuks vist ikkagi aardega põhjalikumalt tutvuda, kui lihtsalt käsigepsu laetud infole tugineda. Samas kui mu maastikusuutlikuks matkarattaks ülendatud vana linnaratas juba poolel sirgel oli ja hein üle pea kasvas, ei saanud ju ometi otsa ringi keerata. Lõunaaaeg oli kaugelt möödas ja lubasin endale, et kui lõppu jõuan siis teen lõuna ka seal samas, aga loodus ei andnud rahu. Kraavist oli õnneks järel vaid nire ja verejanulisi putukaidki anomaalselt vähe, kuid seekord kriipis hinge ikkagi see floora. Õnneks surus raske matkaratas nagu vedur läbi heina, silme ees oli ainult nälg ja ühtki fotojäädvustust sellest teekonnast ei taibanudki teha. Tagantjärgi on äge, siis tundus maru rumal mõte :D Aitäh!

28 juuli 2020 leidis   [tunk]

Uh sa jeekim küll... Niipalju koguni kontrollisin seekord, et kas parkla koordinaadid on antud. Ei olnud. Siis lasin Guuglil end kohale juhatada, igaks petteks vaatasin veel Maa-ameti kaarti ka, aga liiga kitsalt :o) Sest Guugel juhatas sinna tuletõrje veevõtukohta aardest põhja pool Mustraba servas. Arvasin, et nii peabki ja hakkasin kraavi äärest mööda kõvasti võssa kasvanud sihti astuma. Küllap kunagi aarde peitmise ajal oli maastik 2, praegu rohkem 3.5 poole. Teele jäi kaks kraaviületust. Üks mudane ja teine tiba laiem lahtise veega. Tükk aega otsisin lähikonnast piisavalt pikka ja tugevat murdunud tüve. Jonni pärast oli just sealt vaja otse üle ronida, mitte kuskilt ringi minna. Lõpuks sain, isegi liigse märgumiseta. Aardeni jäi kraavist küll veel paras jupp ragistamist läbi paksu ja vedela. Kui ainult 200 meetrit minna, siis järsku märkasin Maa-ameti kaardil teisel pool väga lähedale ulatuvat teeharu :D Niipalju siis sellest :o) Hea teada, aga mul tuleb ikka enda vastassuunas paikneva auto juurde tagasi saada.

Vahelduseks valisin tagasitee esialgu mööda tabava nimega Mudaoja kallast liikudes. Vanduma võttis. Polnud lihtsam midagi, kummikud imes poolte sammudega poole sääreni maa sisse. Vähemalt sain kuivenduskraavi ületamiseks varsti jälle uuesti purret rajada :P Kokkuvõttes teenisin välja poole kõrgema maastiku raskusastme kui peitjal määratud. Isegi kui madalapõhjalisega lõuna poolt kuigi kaugele ei kannata sõita, saab sealt kokkuvõttes ilmselt siiski palju vähema vaevaga nulli jalutada. Aitüma!

15 märts 2020 leidis Harrys [harrys]

Väljas oli ilus ning päikesepaisteline, tuli mõte tulla uuele ringile. Ikkagi ideaalne aeg- rohi ei kasva, puudel pole lehti ning satikad ei tüüta. Selle 2.6km lõigu tarbeks sai kaasa võtta ka jalavaeva vähendav 'abivahend', üks ots tuli umbes 12 minutit.. Läks ikka palju kiiremini, odavamalt (näiteks autoremondi arvelt), edukamalt ning samas paraku ka adrenaliinivabamalt kui umbes 10 kuud tagasi. Viimased umbes pool kilomeetrit oli parajalt lögane, kummik oleks mõistlik olnud, kuid jalad jäid ka tanksaabastes kuivaks. Paar minutit otsmist ning käes ta oligi. Karp oli suht vett täis (karbi kaane servas leidsin mingi prao), kuid minigrip kott oli oma tööd hästi teinud. Sisu sai kuivatatud ning asjad karpi tagasi. Pastakad võtsin ära, kuna ei toiminud; harilik + teritaja jäid. Peitjaile tänud siia võpsikusse juhatamast! Ja kes sinna järgmisena plaanib minna- must prügikott ei teeks paha, praegune on täiesti tükkideks.

9 mai 2019 ei leidnud Miabel, Meribel & [harrys]

Vat see oli seiklus. Nagu allpool Karl mainis, siis see viimane 2.5km lõik ei kannata kriitikat, kui sul madalapõhjaline istumise all. Meil küll lund jms polnud, kuid peale paarisadat meetrit tundus samuti, et ei ole hea mõte edasi liikuda.. Aga siiski edasi. Poolel teel oli maha langenud puu, mida sai kenad pool tundi eest ära kangutatud- vähemalt niipalju, et kannataks mööda sõita. Võiks ju olla kaasas saag ja koormarihmad aga no ei olnud nii ettenägelik. Ja edasi käis põhi ikka päris mitu korda mööda maad päris hea pauguga, kuigi sai suht ettevaatlikult sõita ning pooleldi rohu peal, vältimaks sügavamaid auke roobastes. Jõudsime kuidagi lõppu, autost välja ja käpelt otse võpsikusse, kuna hakkas juba pimedaks minema. Ja siis umbes 100 meetrit ennem nulli seadsime sammud tagasi, üksi oleks end üle oja toimetanud aga lastega ei hakanud üritamagi. Tagasiteel korjasin mõned oma auto põhjakaitse tükid teelt ära ja eks nüüd tuleb siis veidi auto kallal nokitseda :D Eks kunagi hiljem ning üksi või vaid täiskasvanutest koosneva seltskonnaga. Ja auto jääb järgmisel korral kenasti 3km eemale kruusatee äärde.

27 aprill 2019 leidis Mater & Co [mater7]

Oh jeekim küll... Nagu nimigi aardel ütleb. Kaardi peal ja aarde kirjelduses ei tõotanud antud aare juba midagi head, kuid nagu eelnevalt juba mainitud, siis autojuht ei olnud nõus ühtegi täppi vahele jätma, kui juba siiakanti tuldud sai. Ei mingit maasturit ega abivahendeid. Madalapõhjaline auto ja enamuses naissoo ülekaal. Vedasime ennast autoga niikaugele kui võimalik ja proovisime edasi jalgsi läheneda. Täpike näis aga aina kaugenevat. Tulime tagasi autoni ja proovisime teistkaudu. Ilm oli õnneks ilus, soe ja päiksepaisteline. Tee aardeni ei kannata aga mingit kriitikat. Jätan siinkohal kirja panemata Marleni sajatused ja neetamised peitja poole - need ei kannataks trükimusta. Kohale me siiki ennast vedasime ja kohapeal olid isegi kõik nõutud puuliigid olemas. Logi kirjas ja autoni tagasi, Ringiga loomulikult... oh sa jeekim küll.

27 aprill 2019 leidis Laska & Co. [harrier88]

No ei õpi oma vigadest. Kui aarde on peitnud off roadi punt ja lisamärge, et maasturiga äge, siis Toyota Corolla EI OLE maastur. Kuid samas ei ole meie näol tegemist ka allaandjatega. Seega Totsu sai selle paganama pika sirge läbimisega edukalt hakkama. Ära ei lõhkunud midagi, mõned pori täpid küll tekkisid "näole" ja ka paras ports mutukaid jäi "hammaste vahele". Sealt edasi tuli teostada pisike jalgsi rännak, jõe forseerimine ning lõpuks aarde logimine. Aare oli täitsa alles. Vaatamisväärsusi antud punktis pole. Ainult mõts :) TFTC!

27 veebruar 2019 leidis Karl [zdrk]

Kõige paremini kirjeldaks minu sõitu siia aarde juurde stiil "paksuks söönud kilpkonn jalutamas". See 2.5km sirge jupp oli lihtsalt kohutav. Mingi jälg oli ees aga ilmselgelt kõrgema auto oma ja kohati treppi sulanud. Keskel muidugi ka kivikõva jää. 50 meetri järel oli juba tunne, et see on vist kehv mõte. Terve aja lohises põhi vastu jääd, gaasipedaali pidi põhjas hoidma ja hoidma hinge kinni, et kinni ei jääks. Positiivne oli see, et varahommikuti natukene külmem ja rööbastesse polnud vett sulanud. See omakorda tähendas, et ei tohiks järgmise kahe aarde peale liiga palju aega kulutada.

Kulgesin siis gaas põhjas kauguses oleva tundmatuse suunas. Üsna pea pidin seisma jääma, sest tee peale oli kukkunud puu. Vedas, et just selle kohapeal oli lume paksus minu vastu hell. Saagi ega kirvest mul seekord kaasas ei olnud ja pidi toore jõuga lohistama nii palju eemale, et mööda pääseks. Seejärel jälle hoog üles ja rongijuhina eesmärgi poole. Kuskil poolel maal läks käest ära. Rattad ainult riivasid rööbaste põhja ja hoog rauges. Rauges kohe nii, et jäin seisma ja olin kinni. Ronisin välja ja tagusin labidaga jääd vähemaks. Mõned korrad tegin edasi-tagasi, gaas põhja ja vedas hoo uuesti üles.

Lõppu jõudes ei soovinud ennem aardeid otsima suunduda kui auto nina lahkumise suunda pole viidud. Esialgu ei paistnud ümberpööramine mitte midagi keerulist. 5 sekundit hiljem käisid vedava silla rattad niisama ringi ja auto istus kõhuli jää otsas. Kaevasin, mässasin, nikerdasin ja sain välja. Edasi jäin veel 3 korda kinni. Iga kord siiski üsna leebelt, sest hoidsin enda kinnitambitud jälje ligidusse. Kedagi sinna ennast välja tõmbama poleks küll tahtnud kutsuda. Kellaaeg oli ebanormaalne ja levi ka muidugi ei olnud. Lõpuks silusin aegamisi ümbruses piisavalt suure territooriumi lund ära ja saingi auto õigesse suunda.

Nüüd lõpuks pääsesin aaret otsima. Natukene maad kõndisin ja puude vahel olev lumi ei kandnud. Leidsin, et aeg on oma vigadest lõpuks ometi õppida ja läksin tagasi auto juurde, et välja võtta räätsad. Räätsad kandsid perfektselt. Kui kolmandik oli veel minna, siis tuli ette ootamatu takistus. Lahtine lai kraav. Jätsin räätsad maha, otsisin tasakaalu toika ja sobiva purde. Edukalt üle ja jalutasin nullini. Konteiner oli oma pessa totaalselt kinni jäätunud. Ühe nurga sain lahti ja logiraamatu välja libistatud. Minigrip oli läbiligunenud aga logiraamat tundus ainult natukene niiske. Ei näinud vajadust suuremaks hoolduseks ja vahetasin lihtsalt minigripi uue vastu.

Nähes neid huvitava juurestikuga puid ja lugenud mõnda suvist logi, siis väga hea meel, et tulin talvel. Eks ka mul on teravaid elamusi aga vast vähem kui oleks neid suvel olnud. Aitäh aarde eest!

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>

2 august 2018 leidis Marko [jokker6]

Üritasin oma madalapõhjalisega ka võimalikult ligi saada - taimestik üle kapoti metsasihil :D. Ühe laiema koha peal läksin igaks juhuks jala edasi, et vältida pikemat tagurdamist. Ma muidugi tarkpea läksin "parki jalutama" - lühikesed riided ja veepudel näpus. Võss oli vastik ja parmud veel vastikumad - viimaseid oli nii palju, nagu tavaliselt sääski. Sinna oleks tõesti lahe miski asjalikuma masinaga sõita :). Muidu tore aare, aitäh!

21 jaanuar 2018 leidis Heldur [heldur]

Teen logisid korda. Tänud peitjale!

21 jaanuar 2018 leidis Mari,Heldur,Krista [krista]

Võsa tee keskel kasvamas, siis järgmine lõiguke teest jääga kaetud, kraavi ületus, võssis ragistamist ja pimedas eksleva GPS abil karbi otsimine. Tänud peitjale.

21 jaanuar 2018 leidis Heldur, Krista ja [marx303]

Minu päevaplaan oli eelmise aardega rohkem kui täis saanud. Kuna mul oli kaasreisijatena tegemist geoentusiastidega, siis nemad arvasid, et Jeekimite võiks ikka ka ära võtta. Kuuskede kuninga juurest ma ei tahtnud edasi kõndida, selleks oli liiga hämar. Õnneks arvasid teised sama ja autoga sõitsime lähemale. Ma lugesin kõval häälel logisid ja imestasin, et Kleone on madalapõhjalise autoga 500m peale saanud ja Kaupo ka. Minu meelest sarnanes siht rohkem võsa kui teega. Heldur ei tahtnud kehvem olla ja tegi oma autole korralikku põhjahõõrumist. Mingil ajal leidis ta koha auto ümber pööramiseks ja parkimiseks ning sealt matkasime jala kohale. Oja juures tahtsin küll edasisest loobuda, sest palja silmaga eriti enam näha ei olnud ja ujuma mineku soov puudus mul samuti. Kuid kuuldes, kuidas teised veidi vales suunas kulgevad, ei jäänud mul muud üle, kui üle ronida ja oma gps-i null kah üles otsida. Üheskoos sai aare suhteliselt kiirelt leitud. Sealsed puud olid päris lahedad.
Tagasitee kulges õnnelikult, keegi sisse ei kukkunud ega libisenud, nii et lõpp hea, kõik hea.

17 detsember 2017 leidis Kaupo [lepalind]

Autoga tuli 2,6km sõita põhja sügavat võsas. Kartsin, et äkki tuleb väike takistus ja siis hakka tagasi tagurdama. Õnneks sain siiski sirge lõppu ja 500m jäi aardeni. Pärast eelmist 1,6km oli see peaaegu drive-in. Tee oli ka kergem, kuigi lõpus läks vesiseks ja tuli tee kõrval läbi võsa kuivemat pinda otsida. Lõpuks jõudsin ojani ja täiesti üllatusena sain kuivalt edasi-tagasi. Tänu vihjele on aare ka lumega välja kaevatav. Pigem jää on takistuseks. Tänaseks 6,7km käidud.

30 september 2017 leidis Henriko ja Kleone [kleone]

Päris tee lõppu ei hakanud linnakaga trügima. Jätsin auto 500 m enne sirge lõppu maha mugavasse ümberpööramise kohta. No läbi häda oleks ka pika sirge lõppu saanud. Üldiselt polnud sellel pikkal sirgel midagi häda kui ainult veidi kõrgem rohi tee keskel. Edasi arvasin, et tuleb metsa sukelduda kuid tee läks ilusasti aarde suunas edasi. Alates 150 m ennne aaret muutus asi huvitavaks, kui maastikul hakkas domineerima pilliroog ja vesised kohad tee peal. Midagi ülemäära hullu ei olnud selles ainult tagasi tulles viimase veetkistusest väljudes muutusin veidi hooletuks ja vesi tõusis üle kummikuserva. Peagi jõudsime selle kurikuulsa Mudaoja äärde. Üksi olles oleksin kõhklemata valinud esimese ettejuhtuva purde aga Henriko keeldus sealt üle minemast. Edasi otsisime kopratammi, sest need vennikesed on väga head ehitajad ja neile võib kindel olla. Sadakond meetrit mööda kraavi kallast edasi kõndides silmasimegi viimaks päevi näinud tammi. Õhuke ta ju oli aga kindel jalgealune ikka. Henriko veidi kõhkles aga üle teisele kaldale ta tuli. Edasi suundusime mööda kuiva metsa alust aarde suunas ja visuaalselt tundus, et see oli kõige parem lähenemisnurk aardele. Aare ise või õigemini geokuhi paistis ka kohe silma. Aitäh.

3 juuni 2017 leidis Reido, Anne [reido]

Leitud! Tänud peitjale :) Autoga saab kuskil 200m peale

8 mai 2017 leidis Bert, Valev, Laili ja Pillman [pillman]

Sai auto veidi proovile pandud Lõpp oli päris märg ja tuli viimased meetrid siiski jala minna

25 veebruar 2017 leidis Teised ja Kristjan [sportlane]

See ju peaaegu drive-in aare. Kohapeal oli kõik selge, tänud.

25 veebruar 2017 leidis L@SSIE & Lapsuliblikas, Kristjan [lassie]

Vat selline geopeitus mulle meeldib. Puhas kohalemineku rõõm.

25 september 2016 leidis Ove ja Külliki [orca]

Õnneks varasemaid logisid ei lugenud ja ei osanudki midagi karta. Liikusime mööda teed ja sihti kuni jõeni või ojani, misiganes see ka oli. Kobrastest ei kohanud ühtegi. Ainus mis muret valmistas oli geps( telefoni oma nimelt), kuna olime nagu augus ja harva vilksatas üksik levikriips ekraanil. Rada oli natuke porine kuid ei midagi erilist. Peale veeületust sattusime siis aarde lähedusse ja Külliki astus lihtsalt ligi ja kuulutas aarde leituks. Tänud toreda matka eest. aaa. Autoga oleks saanud ligemale aga lihtsalt ei tahtnud teda ära trööbata ja jätsime selle nii 1,5 kilomeetri kaugusele.

6 märts 2016 leidis stiiven [stiiven]

Leitud ja logitud. Kopraid ei näinud ja vett ka enam eriti ei olnud.

29 detsember 2015 leidis pilditibi ja Lembitu [lembitu]

Oh sa Jeekim! Algus läks päris ladusalt. Siis olid aga koprapoisid täiega oma oskusi demonstreerinud ja metsaalune muutus väga vesiseks. Esimesed külmad olid küll vaba vee kaanetanud, kuid meid see ei kandnud veel. Peagi jõudsime jääväljani. pilditibi teatas, et tegemist on oja või suure kraaviga. Mina kraavi ei näinud ainult lai ja tasane veeväli, milline laius eespool ümber puude kaugele-kaugele. Pilditibi ületas mängleva kergusega koprapoiste rajatud tammi, kuid peagi tuli sama teed tagsi, kuna edasine veeväli osutus raskemaks kui meie võimed. Meelt me siiski ei heitnud ja juba katsetas pilditibi teisi koprapoiste poolt meisterdatud oja ületamise vahendeid. Üks osutus sobilikuks ja nii ta maskeerudes monorelss rongiks selle oja ületaski. Seejärel toimus hirmus metsa ragistamine. Aardeleid tõi vaikuse metsa tagasi. Siis sama moodi tagasi. Nädal varem oleks meil kindlasti veel raskem olnud. Rahuloluga naasesime auto juurde. Tänud koprapoiste elu tutvustamast.

15 november 2015 leidis Triin [trine]

Selle aasta esimene leid sel aardel :) Eks ole mõnevõrra arusaadav ka, miks see aare nii popp on geopeiturite seas. Mets lainetas, aga õnneks oli kopraonu korralikke sildu langetanud ja pärast väikseid kõhklusi jõudsin siiski karbini. Aare heas korras, tänud!

18 detsember 2014 leidis Alex ja [mooritz]

Mets, meri, heinamaa
ei neist iial küllalt saa
kummik oli siingi sõber
ihu see ju talvel nõder

13 september 2014 leidis Reigo ja [puutetundlik]

Aardeni minek ei olnud just kõige lihtsam, maa oli vaheldumisi kas vesine või risti-rästi risu täis ja kõigest sellest läbipressimine võttis aega. Enne aardeni jõudmist tuli meil ületada ka sügav lai kraav, õnneks oli läheduses kaks puud langenud risti üle kraavi ja kasutasime neid sillana. Rahulolu pärast sellest, et leitud/nähtud/tehtud, oli muidugi mõõdetamatu, aitäh peitjale.

13 september 2014 leidis Maris ja [reix]

Tehtud. Autole oli igav pikk sirge. Jalgsi oli vähe huvitavam, ühe tossu sain kergelt märjaks ka. Aare korras, sealt midagi ei võtnud. Küll aga paarikümne meetri kauguselt selle aastase Starter´i pudeli.

24 august 2014 leidis Enn,Arno,Arvet [arweto]

Ikka ja jälle ettekäidud rada mööda kuni....Kuna kõik päeva aarded sai võetud ilma kummikuta siis ei osanud midagi halba siingi oodata.Aga kuna kalendri järgi endiselt suvi,siis tagasi ka ei pöördund,mis need märjad varbad siis ikka ära ei ole.Silla olid koprad õnneks ehitanud,nii et ujuma päris ei pidanud.Tänud!

24 august 2014 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Esimesed 250 m autost olid lapsemäng. Edasi hakkasid koprad mängima. Aitäh, aare korras!

25 juuni 2014 leidis Aix, Tarvo [aixo]

Oma tagasihoidliku linna autoga sõitsin kusagil 700 meetri peale. Kindlasti oleks rohkemgi kannatanud, kuid kaunitarist hakkas kahju. Ja nii kui nii oli plaanitud, selle aarde logimine, tänase päeva viimaseks. Üheksakümne meetri peal, koos veetakistusega, jäi maha ka kaas geopeitur. Ei teagi siin kohal milles oli asi, kas hirm vette kukkumise ees või alles Jaanipäeva värinad. Paterdasin kohapeal päris mitu minutit, kui lõpuks silmasin konteinerit. Aarde konteiner korras ja logiraamat 5+

3 mai 2014 leidis Hannes, Liis ja Tanel [timix]

See pidi olema hirrrmus raske ja kole aare, kuid kujunes tegelikult päeva üheks lihtsamaks :) Mulle hakkas see muda sees sumpamine täitsa meeldima. Aitäh!

3 mai 2014 leidis Hannes, Sass, Liis ja Tanel [cherub]

Olin kõvasti hullemaks valmistunud, sest "selle aarde juures on lubatud viriseda". Asi polnud aga hoopiski nii hull. Tagasitee läks eriti kiiresti. Aitäh!

3 mai 2014 leidis Hannes, Sass, Liis, Tanel [hpalang1]

Oi kuidas ma seda aaret pelgasin! Igasugu hirmu- ja õudusjutte mõtlesin välja, kaalusin liginemisteid küll kuuskede kunni juurest, küll mujalt. Vaim oli valmis isegi mingiks Karjase-laadseks pikaks jalutuskäiguks a la 2*3.5 km. Ja tulemus? Tänase päeva vaat et lihtsaim saak, kui need Saue nanod välja arvata. Streetviews lokkav võsa on maha võetud, uus pole kasvada jõudnud ja nii sai autoga ilma igasuguse kiljumiseta ca 500 m peale. Sealt edasi oli kummik sõber, aga ei miskit ennenägematut, tavaline Eestimaa mets. Tehtud - lahe, peitjale tänud ka!

3 mai 2014 leidis Raul [rosoft]

Leitud.Tänud peitjale.

16 aprill 2014 leidis Rainis [kolmnurk]

Alguses oli hea astuda aga mida lõpu poole,seda hapumaks läks,vaevu pääsesin toope täis tõmbamast. Otsustasin,et tagasi ei lähe ja solberdasin edasi saagu mis saab,õnneks muutus nullis pind kuivemaks ja aarde leidmisega kaua ei läinud. Aare korras. Tänud seikluse eest!

7 aprill 2012 leidis Eero [valap]
Lähenesin põhja poolt. Koprad on oma paisudega metsaaluse tõeliseks mülkaks muutnud. Arusaamatu, kuidas seda aaret peaks autoga võetama. Tänud peitjale. V: jõehobu J: lehm.

9 oktoober 2011 leidis Valdis [vpsa]
Sai siis sellekandi otsimata aare ka lõpuks ettevõetud.Hilishommikul Tammurult astuma hakates oli plaan minna mööda üht vana taluteed,mis lõikaks teekonda tunduvalt lühemaks,nii ka läksin.Eks see tee kohati oli päris mülkane.Paremat kätt oli kunagi Lambaküla,nüüd vaid mets ja võsa,vaid kiviaedade jäänuseid oli aegajalt tee ääres.Talude vanu vundamemente seekord ei olnud aega kaeda.Vana vene sõjaväe kaardi järgi minnes läheb tee peaaegu kraavipealse sihini välja,kunagist raielanki ületades tuleb vaid veidi paremale hoida ja peagi on sihtt.Sealt otse minnes jõuab välja autotee lõppu,kus kohast aardeni juba "kukepea"minna.Autoteel olid värsked jäljed ja ka kraavi juures oli keegi pettumuseks ,et üle ei saand õlle taarat loopind.Aare oli küll õiges kohas kui vihjet vaadata.v.kuju j.kuju .Tagasi tulin juba mööda kruusateed,suure kaarega lähimasse toimivasse transpordisõlme, Paikusele.Aga pimedus püüdis mind ikka kinni,sibasin mis ma sibasin.Oli huvitav tee sinna minna,niisama ei oleks teadnud.

9 september 2011 leidis Mopeediga [geokrahv]
Seda aaret olen natuke peljanud aegade algusest saadik. Aga kui vaatama ei lähe, siis olukorrast täpsemalt ju teada ei saagi. Mõnisada meetrit enne aaret parkisin kaaslase metsasihi kõrvale ja hakkasin maastikuprobleeme lahendama. Kohale sain peaegu kuiva jalaga. Aarde leidsin keset lagedat maad lebamas. Sisu kuiv ja korras. Vihjet peidukoha kohta mul polnud aga praegu vaatan, et sai vist õigesse kohta tagasi pandud.
Tagasitee oli pisut lihtsam. Sattusin kuhugi põlvist saadik vette ja siis võis juba rahulikult otse minna.
Võtsin landi.
Jätsin kummituse.
Mulle see seiklus meeldis. Tänud!

24 juuni 2011 leidis Neeme [neeme]
Eks ta üks mõnus võsakas ole :). Kõige suuremaks takistuseks osutus parajalt sügav ja mudane vett täis kraav, aga selle peale olid tublid koprapoisid mõelnud ja ühe kenasti puhtaks näritud puunoti sinna toonud, suur tänu neile :)!
Kaasa aardest midagi ei võtnud, sinna jäi täring.
Peitjatele samuti suured tänud!

28 mai 2011 leidis Liisa & Triin [linnapreili]
Kummikud on hädavajalikud. Ei õnnestunud teatud teelõigul leida ühtegi võimalikku kuiva kohta, kus vesi kummikuservani ei olnud. Aare ise kuiv ja korras.

8 mai 2011 leidis Urve ja Hannes [jussike]
See aare oli tänase päeva ekstreemseim - leidmine sai teoks ainult tänu kobraste raskele tööle. V: karuke, J: jõehobuke ja nööbid.

7 mai 2011 leidis Kadi, Alo, Irokas [irokas100]
Sa jeekim küll mis maastik. Turnisime, hulpisime, ronisime ja hüppasime. Kõik sellepärast et kummikuid ei olnud ja jalgu ei viitsinud märjaks teha. Aare kuiv ja korras.

7 mai 2011 leidis Kadi, Alo ja Ain [pikkkasso]
Sõitsime autoga selle tee lõppu, mida gps teeks pidas ja sealt jalutasime edasi. Esialgu oli ilus ja tore, edasi oli natuke mitte nii ilus, varsti oli üldse mitte ilus, siis oli juba nii kole, et ma soovisin jääda siiapoole vett, kuigi aare oli teispool vett. Mehed sellega ei leppinud, ja kui ma olin ära näinud Aini jõeületamistaktika, kohandasin selle oma mittesportlikule vormile ja tegin ära. Siis edasi oli jälle suhtkoht kena. Aarde enda leidmine tuli kergelt. Vägev matk!

7 mai 2011 leidis Koit ja Elis [koit46]
Päris mõnus padrik oli. V:mündi J:landi PS Puugid on juba liikvel ja õnnestus ka juba kahe isendiga kokku puutuda.

30 aprill 2011 leidis Tiit [tram]
Leitud.Vihjest võib julgelt maha tõmmata ühe kase ja pool haaba:))Kask nimelt pikali ja haava ülemine osa läind.Karp ise vett täis:( Kuivatasin ja puhastasin aarde autos korralikult.V:prõgi J:kuiva,korras,kilekotis aarde.

20 november 2010 leidis Raina, Ivo [voks]
Tore, et leitud sai ja ei pea enam tagasi minema. Jube märg oli kõik. EVEJ

8 oktoober 2010 leidis Hanno & Maario [loom]
Meil julgusest jäi vist natuke puudu. Ehk oleks võinud isegi edasi punnitada ja ööbida kuskil aarde läheduses:D no ei oleks sellest mülkast läbi end murdnud arvatavasti. Igatahes saime niigi lähedale ja suht kuiva jalaga isegi 0 punkti. Tänud peitjatele!

8 oktoober 2010 leidis Maario & Hanno [hanno5000]
Nagu plaan ette nägi, valisime lähenemiseks tee Läti poolt läbi Maassaare. Igav igatahes polnud, saime ületada suht kahtlasena näivat silda ja auto isegi korraks mudasse kinni jätta. Peale pooletunnist kangutamist koormarihmade abil olime aga jälle teel. Kui aardeni oli veel 500 meetrit lasime käiku saed ning üht jämedamat sihile langenud halgu pidi lausa autoga tirima... lõpuks näitas geps auto kapotil 196 meetrit aardeni. Selle maa olime sunnitud juba jalgsi käima, edasi oli ainult üks suur mülgas ja päris sügav vett täis kraav. Logid kirjas saime edasi (või õigemini, tagasi) liikuda. Tänud peitjaile!

25 juuni 2010 leidis Maire [ftf]

500m enne nulli pidime auto hülgama, kuna maapind oli liiga pehme. Kõmpisime jala nulli. Ületasime ka mingi tammiga kraavi ja leid tuli kiiresti.

25 juuni 2010 leidis Maire, Helen, Rita, Lauri [algaja]
Ubes 500 meetrit enne läks asi käest ära. Mingi pehme jama ja ümberkukkunud küttematerjal oli niivõrd vihase tõkke tekitanud, et läbisin selle maa jalgsi. Natuke enne lõppu oli aga mingi kraav. Minu meelest oli seal mingite elavate olevuste poolt tehtud tamm, midakaudu ma lõpuks teisel poole sain. Kummikust oleks väheks jäänud. Mingil segasel põhjusel läks ka seal aardega kiiresti. Koht oli lihtsalt täiesti loogiline. EVEJ

21 mai 2010 leidis Maku [maku]
Viimane 200m oli ikka päris pehme... Samas madalate kummikutega teostatav...

29 august 2009 leidis Kaja&Co [kajaliis]
Baasi aarde juurest suundusime edasi Jeekimite poole. Ja kuna oli teada, et keegi on meist sammukese eespool, lootsime selle "kellegi" ka teolt tabada. Punktile lähenedes oligi äsja tagasi jõudnud gpseurope seltskond ennast puhtaks kloppimas metsaprügist ja puukidest:)) Pisukese vestluse ja heade soovituste järel suundusime edasi nulli suunas. Kambapeale oli meil täpselt 1 paar kummikuid - ülejäänutel tuli retk ette võtta praktiliselt paljajalu. Maastiku raskusastmeks ei ole kindlasti enam 2,5 vaid surmkindlalt 5. Edasi-tagasi kokku vaid kilomeeter kõndi, kuid aega selleks läks ca 1 tund. Vett on umbes põlveni ja nii pool teed. Tagasiteel tegime metsale heateo ja kaevasime kopratammile kanali sisse - veetase langes lähedal asuvate puude järgi arvestades ca 5cm:) Aare ise oli suhteliselt heas seisus. Ja hea meel, et sinna enam tagasi minema ei pea:D EVEJ

29 august 2009 leidis Kris, Tarmo ja Martin [gpseurope]
sellises kohas teolt tabatud saada tundub küll väga utoopiline aga nii see oli. kui meie olime tagasi autoni jõunud, peale seiklust võsas, mudas ja "sillal", olid uued geopeiturid kohal. EVEJ

31 mai 2009 leidis Kristi ja Marti [excelsior]
Jätsime auto 500 kaugusele ja asusime teele. Umbes poolel teel aarendi selgus, et ei olnud kõige parem mõte minna lühikeste pükste ja maikaga georännakule. Vähemalt kummikud olid jalas :) EVEJ

31 mai 2009 leidis Marti ja Kristi [trykk]
GPS mängis seal metsas ikka päris lolli, näidates aaret kord ühele kord teisele poole... Õnneks oli aare nii vähe maskeeritud, et õigesse kohta vaadates oli see näha, muidu oleks hulka lootusetum seis olnud. Aardega kõik korras, EVEJ

7 mai 2009 leidis Mart [tsiklist]
Tõepoolest, Mossega Autoturu aardest pääses valutult 199m kaugusele aardest, edasiliikumiseks oleks vaja kas väga rasket või väga kerget tehnikat. Igastahes lurtsatuste saatel jõudsin aardeni, kummik oleks vägagi abiks olnud, kuid ega nende puudumine õiget otsijat tagasi hoia. GPS ei trikitanud ja aare paljastus peale vihje lugemist sekunditega. Jätsin samamoodi , st. silmaga nähtav. V: kaabitsa, J: Moskvitš Autoturust

12 aprill 2009 leidis Vaiko, Tarmo, Hanne [chi]
Auto sai jäetud umbes 2,5km kaugusele. Ei tahtnud autoga edasi ronida. Aare leitud ja logitud. Tagasiteel sai mõõdetud vee sügavust:) Päris sügav. V: Simpel J: karu

12 august 2008 leidis Lembit [polekala]
Oma madalapõhjalisega ronisin aardest u 700 m kaugusele, siis hakkas autost hale ja edasi jätkasin jala. GPS vedas õnneks kohe õigesse kohta ja leidmine käis kiiresti. EVEJ

3 august 2008 leidis Silvia & Paavo [speedy]
Me maastikumasin jäi sirge tee otsa, u. 500 m aardest. Edasi poleks olnud mõistlik ronida - polnud selline nelivedu ega rehv nagu peitjatel ja suvel on võsa ka rohkem - ei näe, mille otsa sõidad. Jalgsimatk oli sujuv, hoolimata üle pea ulatuvast võsast ja heinast. Üht kraaviületust ei pannud me isegi tähele, teine oli lapsemäng. Nullis tekkis mure - 10 minutit ei leidnud vihjele vastavat kohta ja parmud hakkasid närvi ajama. Seejärel avaramalt ringi vaadates leidus siiski ka vihjekoht ja lõpuks näitas muidugi ka GPS selle juures ideaalselt nulli.
Aare heas korras. EV. J: 2 Simpeli SIMi.

1 juuni 2008 leidis Gerto & Nele [gernel]
Natuke tuhnimist ja käes ta oligi...EVEJ

20 aprill 2008 leidis Jan & Janne [muhujan]
Soomaal seigeldes plaanisime ka Jeekimeid külastada. Ligipääsuks olev tee oli metssigade poolt põhjalikult ülestuhnitud. Siiski pääsesime kadudeta läbi. Viimased 500 meetrit siiski jalutasime. Peale paari kraaviületust leidsimegi vihje ja ka heas korras aarde. Võtsime padrunvõtme, jätsime teritaja. Müts maha kõigi ees kes sealkandis madalate autodega liiguvad.

15 märts 2008 leidis Jaanus ja Eneli [jmets]
See talv siis juhtus niimoodi, et talve ei tulnudki. Maa on viimased paar kuud põhjatu olnud ja talve asemel on laiutanud "5. aastaaeg". Sai siis ettevaatlikult lähenema hakatud. Peale Põlendmaad ootas meid ees üllatavalt heas seisus tee. Tundub, et metsaveokid selles kandis eriti aktiivselt ei tegutse, mujal on need südametud tõprad teed põhjatuks sõitnud. Õige sihi leidsime kergelt ja autoga saime sidurit libistades ca 200 m kaugusele, kust edasi enam sõiduautoga ei olnud võimalik minna. Jätkasime oma ristiretke jala, trotsides kohati põhjatuna näivat lodujärve, forsseerisime kraavi mädanenud kasetuvel ca 100 m vasakul ja hakkasime vaatama, kuidas geps meie üle irvitas ja siia-sinna jooksutas. Peagi leidsime ka vihjepuud üles. Otsisime oma 15 min, torkisime kaigastega isuga ja hakkasime juba kahtlema oma puudeloendamise oskustes. Lõpuks siiski aare paljastus, kui olin oma käe küünarvarreni sodi sisse torganud, õigemini surunud. Sel hetkel vandusime küll kurja ja arutasime omaette, et kas kuskil pärapõrgus on ikka vaja aare niimoodi ära peita. Peitjad võiksid eeskuju võtta Kalmu aardest, kus aardekast suur ja juhujalutajale nähtamatu, aga geopeiturile peale mõningast eeltööd kergesti leitav. Igatahes logisime, EVEJ ning asetasime aarde tagasi sinna, kust ta leidsime. Päris nii sügavale sodi sisse me seda suruma ei hakanud, vaid piirsuime sama eendiga, kuhu veidi maskeeringut peale panime. Järjekordne punkt "from the middle of the nowhere" leitud. Loomi ei näinud, aga sead olid juurdepääsutee korralikult üles sonkinud ja nii mõnigi kivi pani karterikaitsele mõtlema.

28 oktoober 2007 ei leidnud Marti [trykk]
Autoga jõudsime 500m kaugusele. Jalgsi pimedas jõudsime GPSi järgi 150m kaugusele, siis otsustasime tagasi minna. Puudusid vastavad jalanõud, nimelt olime tossudega ja jalad olid ammu juba üle pahkluu läbimärjad. Suurem kraav oligi see mis lõpu eel sundis ümber pöörama... Lähme tagasi kui maa on külmunud! :)

16 juuni 2007 leidis Steve [steve892]
Null punkti leidmisega oli raskusi, GPS näitas nulli kord ühes kord teises kohas aga lõpuks näitas siiski ka seda õiget kohta. Aarde leidsin kell 16.15. Logi kirjutamisega läks raskeks sest sääsed ja parmud tahtsid elusalt ära süüa aga kuidagi sai see siiski tehtud.

13 jaanuar 2007 leidis Aare,Silver,Kalle [sookoll7]
Leitud koos Aare ja Silveriga. Tore forsseerimine.Vett rohkem kui maad.

13 jaanuar 2007 leidis Silver, Kalle ja Aare [karuonu]
Sõidetav tee lõppes 500-600m kaugusel aardest. Kaasgeopeiturite kogemust arvestades ei proovinudki enamat vaid liikusime jala edasi. 100m enne aaret takistas teed eriti veerohke kraav, aga nägemisulatuses leidsime sellele lahenduse loodusliku silla näol. Edasi oli juba lihtne. Aarde avastasime suurepärasest peidikust. V: võtmehoidja; J: lõvi.

5 november 2006 ei leidnud Silver, Kaarel, Karl ja Aare [karuonu]
Jõudsime 100-150 m kaugusele, siis tuli vesi üle kummikuäärte sisse. Järgmine kord teame varustust valida.

8 oktoober 2006 leidis Marek, Ingmar, Villiko [villiko]
Mõtlesime, et läheme võpsi ja peidame ühe aarde, kuid enne võiks Jeekimite juures ära käia. Nii me siis läksimegi - kolmekesi, 1,5 liitri vee, 4 õlle ja ilma toiduta. Riided olid sellised igapäevased. Nagu linnamehed ikka - oli vaja ju autoga ikka letti sõita. Saime 177m kaugusele ... kuid veetsime seal ka 7 mõnusat tundi oma ilusast pühapäevast. Ilma sõprade abita istuks vist seal tänaseni. Aarde tõime ära, kuid enam ilma labida, sae ja kirveta jahile ei lähe. Lisasime kiirkinnitusribad.

30 juuli 2006 leidis Ermo [pioneer]
Sõiduvahend samuti mingi maa peale maha jäetud, algas Kolgata tee nulli suunas. Õnneks oli riietus "kuulikindel" ja satikad väga lähedale ei pääsenud. Täpsetel koordinaatidel oli vihje olemas ja aarde enda leidmine polnud ka väga keeruline. Aare ok. EVEJ.

10 detsember 2005 leidis Rein ja Kaido (3) [muhhin]
Peale Maassaare aarde leidmist otsustasime veelkord neliveo proovile panna ja läheneda Jeekimile kõige lühemat teed pidi. Siin aga pidas paika väide, et nendel aladel ei ole Regio kaardi täpsus kiita. Soovitud teed ei olnud olemas ja läbitud teed ei olnud jälle kaardil. Kohale me siiski saime. Auto jätsime umbes 450 m kaugusele, kuna vintsist ei oleks meil selle puudumise tõttu abi olnud. Koht oli tõesti loogiline, kuigi peaks täheldama, et vihjes kirjeldatud haava olid rahvavaenlased musta lepaga asendanud. Võtsime kanapoja ja jätsime päkapiku ning suund Meistri aardele.

18 oktoober 2005 leidis Ef ja Märt [mart]
Selle leiu kohta võiks öelda, et tegemist oli geosafari vigade parandusega. Tookord me pääsesime vihmamärjas roostikus aardeni minekust, kuna olime hädalisi välja vintsimas. Seekord sai aare leitud pimeduses ja see andis matkale oma jume.

18 oktoober 2005 leidis Märt ja Ef [nodsutours]
Koht oli varasemast tuttav, geosafari käigus sai sealkandis pikniku peetud :) Seadsime sammud aarde poole ning forsseerisime pea 500m kohati üle pea roostikus ning märgades mudamülgastes. Jõudnud koordinaatidele, leidsime vihjele vastava koha, kuid vaatamata sellele tuli aaret veel mõnda aega otsida. Täiskuu paistel, kell 19:35, leidsime! Sellega said nüüd "safari võlad" tasutud :P
V: teibi J: klambri
Ära tulles nägime auto ees teepervel jooksvaid kährikuid. Nüüd ka need issanda loomad ära nähtud :)

20 august 2005 leidis Meelis ja Miki [mull]
Peale Mestrit oli hea kohe Jeekimit vallutada. Autost 500 m ja loogiline koht oli paista. Võtsime helkuri ja lisasime küünla

20 august 2005 leidis Miki ja mull [miki]
Peale Meistrit tundus suht loogiline Jeekimi vallutamine. Tavalise sõiduautoga pääsesime umbes 500 m kaugusele, siis tuli jalad selga võtta. Aare iseenesest vägagi loogilise koha peal, koordinaatidel ringi vaadates tuli kohe mõte, et "mina paneks küll sinna" seal ta oligi. Kell 14:45 nägi päevavalgust, kribasime logi, võtsime helkuri ja lisasime küünla.

21 juuli 2005 leidis Helen ja Samuel [helen]
Madala autoga päris aarde kõrvale ikka ei sõitnud aga väike jalutuskäik metsas ei olnud kõige hullemate killast. Peidukoha lähedal avastasime mitu vihjele sarnast kooslust aga see õige oli täiesti olemas ja leitav. Võtsime OFF-i, klaaskuuli. Lisasime pisividinaid.

6 juuli 2005 leidis Dix [nodsutours]
Sai osaks Geosafari 2005 käigus kell 14:40. Taevas kiskus äkitse pilve ja padukas tuli. Varjusime Unimogi kaitsva katuse alla, sees kui kotis, punane lamp andis pisut valgust, ei saand aru ja osanud oodata, mis väljas toimub. Hüpekas, teine ja nõnda edasi, üles-alla, siia-sinna, lahe oli. Kohale saime 450m peale, juba väiksemas vihmas jalutasime siis metsarajal kuni aardeni ja peale leidmist-logimist tagasi. EVEJ. Üks grill oli juba üleval ja nii sai neid kohe veel. Kõht nõudis tõesti oma.

6 juuli 2005 leidis Dix [nodsutours]
Sai osaks Geosafari 2005 käigus kell 14:40. Taevas kiskus äkitse pilve ja padukas tuli. Varjusime Unimogi kaitsva katuse alla, sees kui kotis, punane lamp andis pisut valgust, ei saand aru ja osanud oodata, mis väljas toimub. Hüpekas, teine ja nõnda edasi, üles-alla, siia-sinna, lahe oli. Kohale saime 450m peale, juba väiksemas vihmas jalutasime siis metsarajal kuni aardeni ja peale leidmist-logimist tagasi. EVEJ. Üks grill oli juba üleval ja nii sai neid kohe veel. Kõht nõudis tõesti oma.

3 juuli 2005 leidis hannes [hannes]
Seoses Geosafari toimumisega, sattusime Jeekimite aarde lähistele. Sai siis ka seda aaret külastatud, päris huvitav oli näha, et ka teised kohe hoobilt GPS-iga aarde juurde ei kõnni, vaid seltskond jagunes mõnusalt metsa alla laiali. Ise sai vist õigel ajal õiges kohas oldud ja nii ma selle leidsin.

3 juuli 2005 leidis Aili ja Osvald [osvald]
Jeekimite aarde juurde sõites hakkas sadama. Aitasime Unimogi kastile katte peale tõmmata ja sõit jätkus. Kahjuks küll ei näinud kuhu sõitsime. Mingil hetkel jäi auto seisma ja edasi liikusime jala. Aarde otsimisel osales palju rahvast ja aare sai kiiresti leitud. Täitsime logiraamatu ja siis liikusime tagasi autode juurde kus juba grillid suitsesid. Peale lõunapausi liikusime edasi Maassaare aarde juurde.

3 juuli 2005 leidis Siiri, Ahto ja Sven [234u]
Leitud Geosafari 2005 käigus.

3 juuli 2005 ei leidnud Ef ja Märt [mart]
Ka selle aarde "parklas" sai Geosafari 2005 käigus viibitud. Aardeni kahjuks aga enam ei jõudnud, kuna ülejäänud seltskond oli seal juba ära käinud, kui meie viimaseid mahajääjaid roobastest välja aitasime. Otsustasime ühineda hoopis lõunatajatega ja aarde otsingud jätta järgmiseks korraks.

3 juuli 2005 leidis Kaido [kaido]
Seegi aare sai leitud geosafari käigus. GPS juhatas esimese hooga peidukohast mööda ja siis sai ekraanilt jälgida, kuidas aare kiirelt läheneb ja siis seljataha kaob... ennegi on selliseid anomaaliaid olnud, et kohale jõudes aitab paremini ringivaatamine kui GPSi jõllitamine, nii ka seekord. Aare leiti kümmekond meetrit eemalt ja märjas rohus kahlamisest märgadena kandsid kohalejõudnud end logisse kirja. EVEJ.
http://www.reisijutud.com/gallery/view_album.php?set_albumName=Geosafari05

3 juuli 2005 leidis Kaido, Dix ja Kaido(2) [kaits747]
Kuna geosafari pikk rida lagunes meistri aarde juures koost ja andi oma mobiili sinna ajutiselt maha poetas siis teejuhiks sai vapper Unimog, kaardilugejaks vähem vapper kaits, kaardiks andi logi tema gepsus. Kogunesid mustad pilved ja saime tugeva sahmaka padukat. Ülikiirelt sai unimog kaitsva presendi taas katusele ja jeekimite aardele lähenemiseks me veidi lõikasime otse. Ringiga tee muutus vihmaga lihtsalt raskele masinale pehmeks. Jeekimitele lähenemise siis esimene etapp oli metsateel üle mahalangenud puude ja sügavas rohus. Täiesti müstiline, et kõrgele unimogile järgnesid üle mahalangenud puutüvede ka väiksemad masinad. Nemad lausa lendasid üle ja hiljem neilt küsides puude kohta saime küsimuse vastu - olid või? Teine etapp teest oli "maantee". lõpp aardeni sügavad rohus. Aarde leidis vahepeal geosafariga liitunud Hannes ja Taavo. Taas hulgi sissekandeid ja veidi kleepse.

2 juuli 2005 leidis Liisa, Kaja, Tõnu [suurtonu]
Leitud Geosafari käigus. GPS juhatas otse aarde paigani.

25 juuni 2005 leidis Ove [ove]
Leidsin aarde kell 18:18. Autoga pääsesin loodetust lähemale ja aardeni jäi jalutada ca 500m. Kuna just enne auto parkimist hakkas sadama, siis need viimased 500meetrit tuli läbida pikas ja märjas rohus, mis tegi olemise üsna märjaks. Aare oli just seal kus ta pidigi olema. V: kirju pallike, J: jääkraabits.

12 juuni 2005 leidis Taavo [taavo]
Võtsin selle aarde enduromatka üheks sihtpunktiks. Lähenesin Soomaa poolt, üle Läti silla ja läbi Kikepera raba. Liikumisviisi tõttu polnud teel kasutada GPS-i, kaardilugejat ega isegi mitte kaarti, aga et sealsed rajad on tuttavad, selgus gepsu sisse lülitades, et aardeni on kõigest ca 500meetrit. Algaja endurosõitja jõud ja jaks lõppes 200 m enne aardeni jõudmist suuremas mudamülkas. Vist ca tunnikese tirisin tsklit sealt välja ja pöörasin tuldud suunda tagasi. Edasises võitluses karmi elusloodusega kulusid marjaks ära seljas olnud krossiriided, -kiiver ja prillid. Sääski ja puuke oli seal pilvedena, linnainimesel soovitan aaret külastada plaanides kõigepealt puugihaiguste vastane vaktsineerimine läbi teha. Leidmisega probleeme polnud ja aare igati OK. Kaastundest teiste suviste külaliste vastu loovutasin aardesse oma OFFi.

13 mai 2005 leidis Nuuskurid [nuuskur]
Nuuskurid Liina ja Moonika. Kuna üks metsaseiklus oli seljataga, siis otsustasime ära teha ka järgmise. Õige teeots leitud, saime autoga oluliselt lähemale kui isegi lootsime. Lõputeekond aardeni oli siiski ütlemata põnev. Jalad mudased, seljad higised, said ületatud viimased takistused ja leitud ka õige punkt. Üle tüki aja väga täpsed koordinaadid. Mis null see null. Ei võtnud midagi, lisasime klaaskuuli ja mänguasja. Sellega oli meie 13 ja reede edukalt selleks korraks lõppenud.... Suund Kihnu saarele. P. S. Peale sellist metsaseiklust on üsna arusaadav, et autos jätkus jaht puukidele, kes millegipärast arvasid et meiega tore edasi oleks seigelda. Ja neid ikka oli! Siinkohal siis meeldetuletus et tühja need sääsed, see oli oluliselt hullem kogemus kui sääskede käes vehelda.

26 märts 2005 leidis Carolina & Aigar [caro]
Leitud koos Aigariga

26 märts 2005 leidis Carolina ja Aigar [katsulas]
Alustuseks sõitsime oma "minijeekimiga" kuni viimase ümberpööramiseks sobiliku kohani, sealt jätkasime jalgsi. Liikusime ilmselt mööda kuuvanuseid jälgi, mis küll vahepeal meie kursilt kergelt kõrvale kaldusid. Mööda neid me aarde lähedusse jõudsimegi. Kõige tõenäolisemas aarde asupaigas läks vaja aga hulganisti kannatust ja meelekindlust, et aaret üles leida. Lõpuks Carolinal see ka õnnestus :) Võtsime hobusepildiga rinnamärgi, jätsime positiivse plastpalli ning asusime tagasiteele. No ei saa mitte aru, mispidi need jeekimid küll sealsel kuumaastikul liikusid... Igatahes autoni tagasi jõudes avastasime, et päike oli vahepeal metsaveotraktorite poolt jäetud rööpaid usinalt üles soojendanud, mistõttu tee koosnes peamiselt kolmest elemendist: veest, mudast ja jääst. Üsnagi libisemist soodustav kombinatsioon, kus aeglaselt sõites oli risk mudarööbastesse kinni jääda ning kiirelt liikudes kraavi liuelda. Valisime kiirema meetodi - auto küll tantsiskles muda ja jää koosluses, kaardilugejal olid närvid läbi ja küüned peopessa surutud, kuid lõpp oli siiski õnnelik. Tänusõnad Stupiduserile kunagiste nõuannete eest :)

27 veebruar 2005 leidis Sille ja Toomas [silletom]
Nüüd siis leidsime kell 13:00 Ägä peidukas!!!Võtsime ussi ja lisasime tibu.

26 veebruar 2005 kommenteeris Andi [andi]
Vihjes oli tõepoolest viga sees. Seal pole tõesti ühtegi mändi! Sorry. PS! Reetva pildi eemaldasin.

25 veebruar 2005 ei leidnud sille ,toomas ja kersti [silletom]
Tee aardeni oli väga hea.Aga mida ei leidnud oli aare ja need kolm mändi :( Kordinaatidel olid aint kased,kuused ja haavad.Täpsete kordinaatide juurest leidsime 3kuuske, 2kaske ja haava...aga ei ühtegi mändi? Tegime ka mõned pildid...äkki saaks täpsemaid ja õigemaid vihjeid? :)

31 jaanuar 2005 leidis Ivo [ivo]
Seltskond oli suur-Katrin, Emma-Liisa, Eve, Andri, Andi, mina ja Jeekim. Minu jaoks oli tõeline ekstreemreis, kuna jeekimis ruumi ei olnud ja ma pidin 2,5km sõitma autost väljas, rippudes käru- konksu otsas.

31 jaanuar 2005 leidis Andri [andri]
Karm tee oli sinnani ;-P Meie meeskond koosnes: mina, Andi, Ivo, Katrin, Eve ja Emma-Liisa. Andi oli oma karmi jeekimiga, mis toimetas meid kõiki aardeni. Sõiduautoga saime 2,5 kilomeetri kaugusele. Sealt kasutasimegi andi võimast diisli-joodikut. Aarde leidis kõigepealt Katrin, kes proovis varjata (edutult ;-) ) leidmist. Siis meie ivoga. Andi oli ainult tähetargana kaasas. Ilus ja vägev reis karmis metsas :-)