Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aavere mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal nüüdisajal asub mõis Lääne-Viru maakonna Väike-Maarja valla territooriumil.
Aavere mõis (saksa Afer) rajati 1765. aastal Kiltsi mõisa karjamõisana. 1775. aastal eraldati tänapäeval Lääne-Viru maakonnas paiknevast Kiltsi mõisast omaette mõisaks.
Algul kuulus mõis Tiesenhausenitele, alates 1830. aastast aga Harpedele. Alates 1902. aastast kuni võõrandamiseni 1919. aastal oli ta omanikuks August Berendts.
1877–1881, Rudolf von Harpe ajal, ehitati Aaverele Eesti üks kaunimaid neogooti stiilis mõisahooneid. Hoone oli keskosas ühekorruseline, otstest aga kahekorruseline kiviehitis. Peahoone otsad olid kaetud hoonega risti olevate viilkatustega, mida iseloomustasid keeruka kujuga astmikviilud. Viiludes paiknesid erineva kujuga neogooti petikniššid ja orvad. Kahe suure viilu vahel fassaadi keskosal asus lisaks veel väike astmikviil.
Võõrandamisjärgselt oli hoones pikki aastakümneid hooldekodu. 1960. aastatel ehitati hoone täiskahekorruseliseks. 1996. aasta laastav tulekahju jättis hoone varemeisse; sellest on säilinud praktiliselt ainult müürid.
Soovitan seal rohkem ringi vaadata ka hobusetallide ja loomalautade ja vesiveski juures. Mõisahooned asuvad erastamata riigimaal, ainult ühes servas on pere endale elumaja ehitanud ja osa loomalauta korda teinud.
Vihje: pole
Lingid: http://estonianmanorhouses.blogspot.com/2014/12/aavere-moisa-varemed.html
Aarde sildid: soovitan (4), vaatamisväärsus (3), mahajäetud_ehitis (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5PKPT
Logiteadete statistika: 134 (99,3%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 136
Pimedas kohale jõudes oli esialgu tegemist kaardil olevate varemete nägemisega. Pärast logimisprotseduure taskulambiga täpsemalt ümbruskonda uurides sai tutvustatav objekt siiski tuvastatud;). Aitäh.
Muljetavaldavad varemed vägeva aardevalvuri juures.
Tänan peitmast.
Vanast kohast on kahju, aga miskit elu seal ikka käib, sest keegi on niitnud ja veidi võsa raadand. Mõisa ees sattusin ka kokku (kunagise?) kohalikuga, kes natuke lähiajalugu pajatada oskas. Aitäh kutsumast!
Siin otsustasime teha kiire peatuse, sest lihtsate raskusastmetega aare kohe tee ääres. Üldse polnud kursis, mis mõis, mis seisukorras jne. Kui autost välja astusime, siis hakkasid puude vahelt kohe silma uhked müürid ja iga sammuga muutusid need aina võimsamateks ja erilisemateks. Tõeliselt vinge mõis siin kunagi olnud ja kahju, et nüüd sellises seisukorras. Niikaua kui meie aardekarbiga toimetasime, viis Margus end kiirelt kurssi koha ajalooga ja tutvustas seda meilegi. Äge koht, aitäh juhatamast!
Tõesti uhke mõis!
Aare kergesti leitav ning sellega on kõik kenasti korras.
Leitud novembrikuisel täiskuuõhtul. Ilus mõis võis see kunagi olla.
Prrr ei meeldi mulle üksi metsa sees mahajäetud kohtades käia. Õnneks kuhugi sisse ei pidanud minema ning see, mis hoonest oli alles jäänud, oli väga kaunis. Kahju, et sellised pärlid lihtsalt lagunema on jäänud. Aitäh!
Vau, mis varemed ja alles 1996. aastast. Aare tuli kiirelt välja, jäi natuke leebemalt ehk ei ole vaja üle peita.
Gps juhatas meid taaskord täitsa valesse suunda, ümberpöörd ning pisut tagasi sõitu ja väike jalutuskäik. Vanasti oli see mõis ikka imeline, kurb et nüüd nõnda maha jäätud ja lagunenud. Mõis üle vaadatud, asusime aaret otsima, ei läinud kaua kui sai logitud, aitäh! :)
Vanadelt piltidelt vaadates on see mõis küll ilus ja võimas. Kahju, et on lagunenud. Aare oli omas kohas maskeeritud. Aitäh peitjale!
Tegin koduteele veel mõned "seljasirutamise" peatused. Aitüma näitamast/juhatamast
Aitàh siia juhatamast! Nii vôimas môis siin kunagi olnud, kahju, et lagunenud
Tunneme end üsna lollina, et korduvalt aardel otsas ronisime enne kui üles leidsime :)
Aaveres läks asi juba kahtlaseks – Airil jälle leitud! No kuidas nii saab olla… Seega suundusime taas kahekesi otsima. Ma ei teadnud üldse kus me oleme või mis siin nüüd täpsemalt teha on vaja, kuid auto juurest märkasin huvitavat objekti, mis lähemal vaatlusel osutus lausa väga huvitavaks. See hetk oli natuke kahju, et niimoodi pimedas kolama tulime. Õnneks Kristjanil oli piisavalt võimas lamp ja õnnestus räämas ilu veidi rohkem vaadelda.
Leid tuli üle ootuste kiirelt, sest nagu mitmes teises asukohas täna õhtul, paistis ka siin karp välja. Logides kirjutasin juba harjumusest 4.11, kui siis järsku Kristjan kisama pistis, et ise ka aru saad mis sa just tegid? No mis ma siis tegin?! Logisin?! Kell oli vahepeal täpselt 00:00 saanud. Parandasin selle koletu vea ja palusin enne minekut veel korraks huvitava mõisa peale valgust näidata, et siit viimast võtta. Jäi selle reisi viimaseks, aitäh!
Siin oli palju uudistamist ja käisin ka sees, ronisin treppidest (ühtegi keelavat silti ei ole, seega varisemisohuta?) ja klõpsisin pilte teha.
Olime täna väljasõidul ja tulime, nagu muuseas seda mõisa vaatama. Mõtlesin, et vaataks, kas siin ka mõnda aaret lähedal on ja ei või olla imet, seisin aardest mõne meetri kaugusel. Ei saa ju siis logimata jätta, kui pea aegu aardele otsa jooksed. Tänud peitjale.
Sellised kohad teevad kurvaks. Võib vaid ette kujutada kui uhke siin kunagi oli. Aitäh peitjale!
Leitud. Nukrad varemed, eriti kui lugeda, et oli üks uhkemaid neogooti stiilis ehitisi.
Siinsete varemete puhul saab veel üsna kergelt ette kujutada selle mõisa kunagist hiilgust ja ilu. Omal ajal võimas hoone on minemas kaduviku teed. Nagu öeldakse: varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi. Tuli võtab ja põletab kõik, mis põleb, alles jäävadki vaid kivimüürid, seniks kuni kaovad ka need. Täname aarde ja huvitava kohta tutvustamise eest!
Ilus koht, kuna aardeotsingu midagi ei juhtunud, siis nagu natuke igav ka. Aga ega põnevaks tegemiseks alati reha peale ka ei pea astuma
Kahju et varemetes, muidu põnev koht
Võimsad varemed! Mehed murdsid võssi ja jagasid saaki. Tänan peitjat tutvustamast! Soovitan külastada!
Kui eilne rattaring oli 21,5 km, siis tänane oli 26 km. Mõne kilomeetrine lõik teest siia oli mul varasemalt läbimata ja natukene suurem lõik oli jalgrattaga läbimata. See ring oli mul plaanis juba mõni aasta tagasi ära teha, kuid sobiva ilma puudumisel ja teab mis põhjusel veel, oli see tegemata. Nüüd oli tähtede seis õige geopeitus meelitas mu siia. Uudistasin mõisa ära, kunagi oli see päris võimas kompleks. Vahtraallee oli võimas, teepeal enne seda aaret nägin noort männialleed. Mõlemad panid mõtlema, et miks mul vanematekoju ei lähe sellist ilusat alleed. Igatahes nüüd tahan istutada omale kuhugi ka sellist ägedat alleed. Tänud mõisa tutvustamise eest!
Kaks aastat tagasi veebruaris käisime mitteleidmas. Süüdistasime siis jääd ja külma või pimedust :D Nüüd võin kinnitada, et süüdi olid ikka esimesed kaks, sest peidukas on üpris selge, aga tookord ei liikunud maskeeringust üks gramm ka. Nüüd aga nimi kirjas. Tänud näitamast!
Mõisad- mu teine kirg. Ja sellist kaunitari ei olnud mul au varem kohata. Jah, ajahammas ja tuli on küll oma töö teinud, kuid siiski on see hoone võrratu. Äitäh siia kutsumast ja seda ilu sheerimast. Ja muidugi tänx ka aarde eest :)
Uskumatu on leida selliseid suursuguseid hooneid mis on lastud ajahammaste vahele purustamiseks. Alati tekib küsimus ...Miks? Aare ise korras. Tänud tutvustamast.
Kunagi kindlasti uhke mõis paistis vaevu võsast välja. Aardeni viis läbi naatide sissetallatud georada ning aare ainuloogilises kohas. Kiire leid tuli kasuks kuna ülalt ründas vihm ja igaltpoolt mujalt näljased sääsehordid.
Ohoo, vahi mihuke kadunud hiilgus! Ei oodanud midagi päris nii võimsat. Ja ei räägi sugugi ainult fassaadiga majast, kuigi see on tõsiselt uhke. Siin võis tunnetada veel ka üldisemat suursugust hõngu. Säärast, mis mõnede mõisate renoveerimise käigus pahatihti kaduma kipub. Meeldiv üllatus igatahes. Suur tänu peitjale, siia poleks niisama taibanud kõrvale põigata!
Kahju kohe nendest vanadest hoonetest, mida keegi enam korrastada ei taha. Tänan näitamast.
Olime just loginud Puhka Järvamaal aarde, Jasmiin magas turvatoolis ja tekkis tahtmine veel miskit otsida. Veidi kaarti vaadates oli ainus mõeldav Aavere mõis ja nii me sinna sõitsime. Ega me eelnevalt selle aardega kursis polnud ja üsna kiirelt sai selgeks, et tegu pole mingi mõnusa jalutuskäiguga mõisapargis. Kuna Ämm'a raames sai selle peitja aardeid ka otsida, siis lootsime, et äkki mõni aasta tagasi ta nii õel ei olnud.. :D
Esimese hooga ei olnud meil õrnemat aimugi, kuidas täpselt läheneda, kuid veidi tiirutades sai selgeks, et mõistlik on panna auto "värava" juurde ja jalutada mööda alleed. Saime 23m peale ja siis oli vaja veidi läbi naatide trügida ning kohal me olimegi. Mõned sääsehammustused hiljem leidis Erki aarde. Ei olnudki teekond aardeni nii hull kui logidest tundus. Väga masendavalt kurb koht, et selline hiilgus on nii lootusetus seisus. Aitäh kutsumast ja näitamast ;)
Päeva viiekümne üheksas leid. Õige koht oli kaardi järgi teada, aga kuidagi aaret ei leia. Enam täpselt ei mäletagi, aga kuskilt Silver selle leidis.
Avastasin et meie mammut-geopäeva käigust jäi siiski veel üks aare logida. Nimelt oma pildikogu sirvides leidsin, et meil oli mõisa külastus ka ju. Seega selle päevaga sai külastatud hoopis 62 aaret millest oma aarete ja muude korduvkülastuste tõttu saan ära registreerida ainult 56 leidu. Meeldis see et tegime puhta töö ja leidsime viimse kui ühe aarde üles. Nii ka selle siin, kuigi algul potensiaalne peidik tühi tundus.
Tänud.
Mõtlesin mõisavaremed terveks ja kohale elu juurde ja kujutluspilt sai täitsa korralik. Tänan aarde eest! :)
Leidsin hea peiduka, aga seal karpi ei olnud. Reino tuli appi ja siis aare enam peitu ei jäänud. Tänud kohta näitamast!
Erinevaid mõisaid mööda on ikka aegade jooksul üksjagu kolatud, aga siia ei olnud küll kunagi sattunud. Parkisime siis auto tee äärde ja sumpasime läbi paksu lume aarde poole. Vajalik objekt sai üsna kiirelt selgeks, aga tänu hõredale külastatavusele ja ilmaoludele tuli topsi leidmiseks ikka mitmed valed maastikud üle vaadata ja siis umbes kümmekond minutit õiges kohas huupi rahmida. Kui tops lõpuks leitud saime keskenduda vaatamisväärsuse imetlemisele. Tänud juhatamast!
Vahtides suu ammuli mõisa jäänuseid, jalutasime aardest mööda. Kui pilgu tagasi pöörasime, oli selge, kust otsima peaks hakkama. Natuke tuhnimist ja logid kirjas.
Tänud aarde eest!
Kahju, et sellised hooned lagunevad. Koha tuvastasin kohe, aga esimese hooga ei leidnud aaret, natuke rohkem kaevamist ja käes ta oligi.
Südasuve pärastlõuna. Punktist A punkti B liikudes on aardeni vaid väike kõrvalpõige, ikka lähen vaatan! Järjest tumenev taevas, sähvivad piksenooled, klaasipuhastajatele mittejõukohane vihmavaling, tihedal alleel autoni painduvad oksad, rohtukasvanud tee tundmatute varemete poole... Päris kõhe üksi, aga eesmärgi nimel ju:)
Plätad ja vihmavari (parim olemasolev varustus) ning seelikus sukeldumine märgadesse naatidesse, mis ka pikajalgsel koibade ülemise otsani ulatusid. Vihmavari kui segav faktor lendas kõrvale, paar tuuseldust eeldatavas nullis, mõni tiir ümber oma telje ja käes ta oligi. Lamas seal rahulikult, kuiv ja korras. Aitäh! Veski, tallid jm vaatan mõnel teisel korral üle.
Põnev oli uudistada ja mõelda kunagise suursugususe peale. V: palli J: Star Warsi mehikese
Korrastades vanu logisid tuli välja üks paber, mille peal olevad aarded / märksõnad ei ole millegipärast arhiivi jõudnud. Sellisest suursugusest mõisast ja selle ajaloost ei olnudki nagu midagi kuulnud, seega vanemad ja teadmistehimulisemad istusid ninapidi telefonis ja ammutasid informatsiooni. Noorim see-eest liikus otsejoones aardeni ja valvas seda kuni meiegi logima jõudsime :) Kurva saatusega mõis, mis kahjuks seisab "kogu oma ilus" ajahambale puremiseks.
Koht oli äge ja kindlasti pole kahju sinna tagasi minna. Hetkel jäime mitteleius süüdistama jääd ja külma, suure tõenäosusega olime lihtsalt pimedad :D Kindlasti tagasi :)
Aare leitud ja kõik vaatamisväärsused vaadatud.Masendus tuleb peale kui vaadata, kuidas kõik laguneb.
Mis me siin räägime. See polnud isegi 1,5 aga minul üksi oleks see leidmata jäänud. No lihtsalt ei leia ja ongi nii. Koht on ilmselge, aga ei leia. Käisin ringiratast niikaua kuniks Anne käratas, et aitab juba, logi ära. Novot, niimoodi kõrvad lidus saigi see siis tehtud. Aitäh.
Eriline vaikus valitses seal mõisamaadel. Mõtlesin end hetkeks aega, kui seal mõisaelu oli. Tänud juhatamast.
Mõis või no täpsemalt selle varemed täitsa leitavad. Aarde enda leidmiseks tuli mängida suuremat sorti kaevurit - oli teine suht sügaval oma peidupaigas. Maha jäi meist kenake jäljepundar värskel lumel. Tänud siia juhatamast!
Mõisa ja ümbrusega samas stiilis peidetud aare. Täname aarde eest.
Ei oskagi rohkem midagi öelda, kui et kahju on, et sellisest uhkest ajaloost puud läbi kasvavad.
Potentsiaalselt ju võrratu ehitis, kahjuks praegune olukord teeb tõesti kurvaks. Aga huvitav oli vaadata ikka. Ilma aardeta poleks siia sattunud. Aitäh!
Leitud. Vaatasime seal kohe tükk aega ringi ja mõtlesime milline uhke mõis see omal ajal oli.
See vőis väga kaunis mőis omal ajal olla. Tänud juhatamast.
Pimedas üsna õudne koht, eriti kui Margus jalutuskäiku kummituslugudega vürtsitas. Leitud, logitud, aitäh!
Pagan kuidas ma tahaks, et keegi võtaks ja kõik vanad mõisad korda teeks. Liiga palju tahetud, tean aga hea, et keegi hetkelgi neid veel meile tutvustab. Tänud peitjale!
Anne pani ees mõisa poole ajama, meie Henrikoga järgi. Korraga märkan rohus alternatiivset rajakest ja täpselt sinna suunduvat, kus gepsu järgi aare asuma peaks. Suundusime georajakesele, Anne pettunult järgi, et mõisaga kohest tutvust teha ei saanud. Ega seal raja lõpus palju variante aarde otsimiseks ei leidnud. Kiirelt logi kirja ja valmistusime kodu poole sõitma. Tänud.
Georada viis aardeni, ma tahtsin küll mõisani minna kuid ei hakanud targemaga vaidlema, tänud siia juhatamast!
Mingtmoodi sattusime marsruudil Viljandist-Võsule sinna. Varemed on ju impossantsed või nii. Aare lihtne ja korras. EVEJ. Tänud.
Kuna eelmise päeva geotuur jäi katki siis tuli täna tublim olla. Alustasime vahetult peale vihmasabinat ning tee aardeni oli ebameeldivalt märg. Õnneks ei pidanud tänu georadadele kaua vaeva nägema. Aitäh
Kahju, et selline suursugune mõis on varemetes. Ja milline meri imekauneid türgi liiliaid! Imeline!
Minu "orienteerumisoskus" sai taas tõestust - aardeni sai ikka väga pika tiiruga mindud ja loomulikult läbi märja rohu. Õnneks olid meil pidulikud kummikud kaasas. Segadusse ajas, et seal oldi just mingeid mõõdistusi tehtud või mis iganes märgistus maha pandud ja georada kui sellist polnud võimalik tuvastada. Aare igatahes leitud, EVEJ. Tänud peitjale, et sellist võrratut mõisa meile tutvustas.
Kunagi on siin tõesti võimas kompleks olnud. Kahju, et kõik lagunenud. Aardeni viis võimas rada. Logitud.
Leitud teel Geojaanilt koju. Vägev mõis kunagi olnud, aitäh juhatamast! Olime täna teised leidjad.
Siia jõudsime sun123451 väga soojades jälgedes. Olime eelmise aarde juurest koos lahkunud, aga meil oli veidi pikem ring ;) Seega võtsime nende väljasirutatud käest raamatu ja logi läks kirja. Edasi suundusime juba erinevaid radu. meie läksime otsima aardeid, mis neil juba leitud olid. Igaljuhul oli tore kohtumine, järgmise korrani :)
Selleks ajaks kui maxid siia jõudsid, oli meil juba aare logitud. Peale seda aaret läksid meie teed lahku. Kahju kohe nendest mõisadest, mille kohta saab öelda „kadunud hiilgus“. Aitäh tutvustamast! EVEJ
Auto jäi teeäärde ja sealt otse aardeni. Tänud sinna juhatamast. Hästi ilus mõis on olnud kunagi.
Tänud peitjale :)
Mõis tekitas vastakaid tundeid. Varemed olid küll võimsad ja kunagiste piltide järgi väga kena, kuid kahju, et oma silmaga ei saanud näha enne tulekahju olevat hiilgust. Aarde juurde rammisin läbi märja heina. Konteineri juures aga avastasin päeva esimese värske georaja. Tänud mõisa tutvustamast!
Käisime kõige pimedamal öötunnil, mõni minut enne keskööd, ja ikka helendas ta tontlikult ja suursuguselt. Võimas!
Võimas hoone, leidsime selle geojaanilt koduteel.
Pärast geojaani üritust tegime veel mõned boonused. Leitud ja logitud.
"Ilus väike mõis"- see oli mu esimene kommentaar, kui objektile lähenesime.... Paraku tulime sellise nurga alt, kus nägime ainult üht külge... Mõisa omaaegne hiilgus avanes siiski objektile lähenedes...Oma pool tundi tuiasime just mõisa ümber ja klõpsisime fotokatega... Ja alles siis asusime aaret otsima. Otsingud möödusid valutult- logid said kiiresti kirja. Jätsime ränduri ja võtsime ränduri :)
Igaühel oma idee fix. Kinnisidee, mis vaevab pikka aega, enne kui teoks saab.
Siin oli minu kinnisidee. :D
Aavere mõisa olen piilunud kaardilt juba pikalt. Ikka olen ma üritanud ette sööta seda "kesk-Eesti" retke, enne, kui puud lehte lähevad... Ja ikka on kuidagi teisiti me käigud kujunenud. Oleme ju nagu vasikad vabadusse pääsedes- kalpsame sinna, kus parasjagu põnevam tundub. Ja põnevaid kohti on ju Eestis palju. Üks viib teiseni ja nii me Aaverre jõudnud polegi.
Nüüd aga oli see nii kindlalt ette võetud, et hoogu võtsime me vist enne lausa kuut mõisa ja mitut kirikut-kabelit külastades. ;) Milleks otse, kui saab ringiga?
Siin tiirutasime ka ikka mitu ringi, enne kui aarde enda juurde sattusime ja logi kirja panime. No on ikka masendavaid paiku. Koos endine ilu ja tänane kõdu. Ja seda ilmselt enam ei päästa...
Aitäh aarde eest! See tõi mind lõpuks siia...
Talla all krõmpsuvad teod kajasid lausa kõrvulukustavalt selles mahajäetuses...
Asjale tuleb läheneda õigelt poolt. Muidu hakkad veel ronima. Vaatepilt on päris kurb. Aitäh!
Timix rääkis midagi ronimisest. Mina tegin täistiiru ja olemas ta oligi. Ronida võib ja ronida on hea, aga ronima ei pea.
Vägev mõis olnud, kuid kahjuks päris unustatud. Aitäh juhatamast!
Leitud/logitud. J: 2 senti ja kaotasin päikeseprillid. Kahju, et selline võimas ehitis unarusse on jäetud.
Sukeldusime parki, kahetsesime, et võimsast hoonest vaid varemed järel. Leid kiire, aare korras. Tänud peitjale.
Pärast tänast võistlust veeresime siitkaudu koju. Tundsin, et tahan pärast lõputut jääkülma veega soodes sumpamist midagi hingele. Siit ma selle leidsin. Polnud küll udu ega Hannese kumasid, aga uskumatult võimsa mulje jättis mõis mulle ikka. Siim küsis, et miks tänapäeval selliseid ei ehitata. Lõpuks mõtles ise vastused välja.
Aardeni jõudsime pärast põhjalikke mõisavaatlusi ja nagu viimasel ajal tavaks, ükskõik mis Eesti osas, ikka pärast Paavot ja Marjet.
Aitäh aarde eest!
Teekonnal Tartust Tapale ja eale väga toredat Kalamehe aarde asupaika. Sõitsime üht teed pidi peidikuni ja teist teed edasi, saab ka madalaga. Aga jala oleks veel müstilisem. Mõis on (olnud) tõeline vaatamisväärus. Milline arhitektuur, millised löövid, mitmemilline stiil! Kole kahju, et ei enam, ei enam.
Aardepeidik, nagu 1.0 kohane, ilmutas end juba autost. Ja nii olnudki. Tulime auto juurde logima, sest aardega oli kõik hästi, ainult kole tühjavõitu oli. Sama tühi kui mõis. Kuna mõisa sisustada ei suutnud, lisasime vähemalt aardessegi värvi ja melu - hulk erinevaid vidinaid jäi järgmisi rõõmustama. Loodetavasti mitte ainult kohalikke külapoisse, vaid ikka korralikke geopeitureid ka.
Aitäh Vaimarile võimsa mõisa ja ajaloo tutvustamise eest! Aare korras, jätsime hulga nänni, mis logiraamatus ka kirjas on. Võtsin vaid sulgpallireketi, mille riputasin oksa külge - ehk kellelgi vaja.
Mõisahoone on näinud paremaid ja halvemaid päevi, eks tal oleks palju meile jutustada. Kahjuks uus Eesti on tema jaoks halvim aeg. Päästa pole enam midagi. Tänan kutsumast, veel on aimata kunagist suursugusust, varsti on kõik ilmselt vaid ajalugu.
Päeva nael. Alatskivilt startides oli hommikune tatt asendunud mõnusa sumeda kevadõhtuga, Peipsi pakkus müstilisi värve, aga peale Avinurmet täitus õhk taas vedela divesinikmonooksiidiga, mis lisaks hakkas aina tahkemaks muutuma. Hämaraks kiskus ka. Ja siis seal põõsaste vahel fotodelt tuttav loss. Hämmastav, on ainuke omadussõna, mida ma praegu pruukida suudan. Hämmastavalt ootamatu. Hämmastavalt müstiline. Võttis vahtima ja imestama. Aga tagasi minna pelgan - ehk siis hajub see müstika ja asi pole üldse enam see. Tänan ja olen muidu ka väga rahul - soovitan teistele ka, eriti natuke hämaras...
No küll ikka eitati vanasti neid losse,üks uhkem kui teine.
Täitsa pekkis, milliseid kohti Eestimaal leidub! Selline hüljatud ja võssakasvanud loss, nagu Okasroosikese muinasjutust. Loodan siia kunagi veel sattuda ja ehitistega põhjalikumalt tutvuda.
Aardega läks kiiresti. Nii uue aarde juures olin küll oodanud geokogunemist ja seetõttu istusin veel lahtise aknaga autos, nuusutasin nullkraadist kevadõhku ja sõin hommikust, aga keegi ei tulnud mind teolt tabama :(
Aitäh peitjale sellist uskumatut kohta näitamast!
Peale rabas müttamist olid plaanis vaid kerged aarded ;). Nii ka see. Vaatasin seda nukralt seisvat mõisa ja võisin vaid oletada milline see elu siin kunagi nii uhkes kohas võis olla. Ma ei jõudnud veel oma koibigi autost välja veeretada kui Alex juba autos kilkas , et tema leidis :P. No me siis võtsimegi sama suuna kuhu näidati ja tirisime aarde päevavalgele ( mida ta küll sööb, et läbi ja alla näeb :D ). Aaret logides selgus, et läheduses on liikumas Tartu geomobiil, nii et panime täistuuridel edasi :D. Tänud peitjale mõisa näitamast, mulle nad meeldivad väga ;)!
Suht räsitud olemisega teine. Ei hakkand pikka peatust tegema, muidu mine tea, hakatakse veel lagunemises ka süüdistama.
Sai jah enne sihtpunkti jõudmist väike kõrvalpõige tehtud, et see aare üles noppida. Kiire leid. Milline vaikus ja rahu, kõrvadel hakkas lausa valus :) Tänud peitjale.
GPS näitas, et aare jääb peaaegu tee peale. Painutasime siis teekonda sobivalt ja jäigi aare täpselt tee peale. Kohapeal jäi kiiresti kahtlane koht silma ja leidki oli raskusastmetele vastavalt kiire. Aitäh peitjale.
Olen siit palju kordi mööda sõitnud, mõisa juurde tulin täna esimest korda. Aitäh kutsumast!