Põrgumasina

 2 

Tegime tuulutuseks väikese motikatiiru. Väga väga tuttav koht on ja ma olen täiesti veendunud, et me kunagi üritasime siit Kaupoga aaret leida, aga tulime mitte ainult sinise silma, vaid sinise molliga tagasi. Igatahes läks nüüd ladusalt ja saime kerge vaevaga täpi alistatud. Aitäh!

Leitud

 8 

Kahe viimase päeva jooksul olime geokolleegiga hulga mõistatusi ära lahendanud ja tööpäeva lõpus vaatasin, et jõuaks enne pimedat üht-teist veel ära logida. See Männiku karjaari oma tundus kerge draiv-inn olevat. Olen seda ala sügis-talvisel ajal varem risti ja põiki autoga sõitnud. Nii ma suundusin tuttavasse kohta, kus Viljandi maanteelt võtab algust üks metsatee, mis viib mööda Männiku raba serva politsei lasketiiru suunas ja kust edasi pääses karjaari siseteedele. Milline üllatus! Seda teed ja metsa, millest läbi tee järve poole viis, enam ei olegi! Mets on raiutud ja tee on muutunud ühes sügavate rööpadega mudalombiks. Sõitsin mitmest lombist siiski julgelt läbi kuni jõudsin kohani, kus auto oleks ilmselt akendeni mutta sukeldunud ja kust paistsid välja hirmuäratavad kasepalkide otsad. Ümberpööramiseks ruumi ei olnud ja ma pidin sama teed pidi algusesse tagurdama. Sealt läksin ringiga Tammemäe järve poole, kust talvel sain mööda tankodroomi krossirada karjaari teedele sõita. Krossiraja juures parkisid mitmed autod ja uued hoiatussildid andsid selgelt mõista, et krossirajale ei autoga ega ATV'ga pääsu pole. Kuna hakkas juba pimedaks minema, otsustasin hoopis suunduda Pääsküla raba poole, kus on veel mitu logimata aaret jäänud, et kasvõi ühte saada ära logitud. Paekivi teed mööda jõudsin raba servani, kus põiki üle rabatee lebas suur kukkunud kasepuu ja kust mingit võimalust ümber pääseda ei olnud. Männiku teele tagasi tulles läks väljas juba pimedaks ja ma hakkasin uurima uue regio kaardirakenduse abiga, kas saaksin kuidagi ikkagi Põrgumasina juurde minna. Ortokaart andis lootust, et kuidagi moodi sinna ikkagi pääseb. Suund Karjaari teele libedaraja poole, sealt puidujäätmete platsile ja edasi raudteega paralleelis kulgevale teele, mis läks üle krossirajaks ja kohati pimedas tundus, et tee asemel on nüüd lõpmatute liiva-kruusa hunnikute jada. Jõudes järve põhjapoolsele kaldale tekkis küsimus, kuidas pääseb karjaari siseteele, aga üks kitsas rada viis mööda seda lühikest kaela ja mu auto mahtus kuidagi sealt läbi. Edasine oli juba lihtne, mu koordinaat oli küll mööda, aga vihje oli suureks abiks ja aardeleid tuli kiirelt. Tagasi enam ei olnud mingit soovi sama teed pidi sõita. Kuid, peaväravate juurde jõudes pidin tõdema, et kui pulti või telefoninumbrit väravate avamiseks pole, siis ei pääse ka hommikuni välja. Võtsin ennast kokku ja sõitsin tagasi raudtee poole ja sealt siis libedaraja poole välja. Auto jäi terveks, autojuht elas läbi kerget stressi. Lõibus seiklus oli ja aarde peidukoht oli väga huvitav. Karbist leidsin mitu täielikult läbi roostetanud padrunikesta, mõõdu järgi pigem suurkaliibrilise kuulipilduja omad. Oleks sellest teadnud, oleksin seda uuemat kraami juurde toonud.

Mõistatus on super. Aitäh peitjale!

Õhtu algas ilusalt

Rail baltica laastamistöö

Hiljutise tormi tulemused

Õhtu Männiku järvede kohal

Kitsas rada järvede vahel

Betoonitehas järve teisel pool

 1 

Pommid ja tähed viisin kokku eelmisel aastal. Nüüd käisin logimas. Alguses ei saanud vaatamisväärsuse juures täpselt aru kuhu vaja minna on ja tegin mõttetuid ringe. Siis aga taipasin. Karbi peidikust kättesaamine vajas tõsiseid demineerimisoskusi. Lõpuks sain aru, et teen seda valest otsast. No igatahes logi kirja sain. Tänud!

Leitud, logitud, tänan!

 1 

Kärt nägi vaeva, podises ja porises aeg-ajalt arvuti taga, aga kindlalt asja ära lahendus. Kuigi see 30m täpsust nii kindel ei tundu, siis tegelikult täitsa tipp-topp meie jaoks oli ning kui lõpuks õige lähenemissuuna leidsime (ei pea igale poole autoga ronima), siis läks ludinal kõik. Vaatasin küll esimese hooga ise valest ilmakaarest ning leidsin telliskivide hunniku, aga õnneks õige peidukoht kenasti püsti ja aare olemas. Aitäh, täitsa põnev, mis ajalooga kohti läbi geopeituse leiab!

 1 

Üks hetk võtsin mõistatuse käsile ja lahendasin niikaua, kuni sain 30 meetrise täpsusega paika. Korra varem hakkasime siia sõitma, aga ei saanud ligi, kuna silt ei lubanud. Täna vaatasime võimaliku parkimiskoha ja tegime väikese jalutuse. Kohe hakkas õige koht silma, aga igaks juhuks käisme ka selles kuni 30 meetrit mööda punktis ära. Vaatasin veidi ringi ja tutvusin koha ajalooga, ning mõõtsin ära kahtlustavasse kohta vahemaa, oli vist 29,8 meetrit :D Õnneks oli seal ka aare. Aitäh!

 2 

Kunagi klõpsasin selle video käima, vaatasin intro osa ära ja siis kui asi sisuni jõudis, sain paari sekundiga aru, et see mõistatuse lahendmaine pole ikka absoluutselt mulle. Ja olin valmis selle aarde igavaeseks ajaks unustama.
Suve algul tuli aga hea geokolleegiga see aare jutuks ja tema julgustas mind ikka asjaga tegelema, et täitsa põnev ja ilusti lahenduv ja sa ei peagi demineerija väljaõppega olema, et saaks sellega hakkama. Seekord oli sellest julgustusest tõesti abi, sest paari päeva pärast võtsin video ja kirjelduse uuesti ette ja minu suureks üllatuseks puresin interneti abil sellest lõhketehnikast ennast täitsa ilusti läbi. Juhhei, vot see oli küll endas uue ande avastamine ;)
Ja siis jäi õues aarde otsimine terveks suveks ootele, sest koguaeg on kuskil kaugemal mingid põnevad geotiirud ja sündmused.
Täna võtsime siiski asja ette, sõitsime kohale ja leidsime kiirelt vaatamisväärsuse, kuhu null meid suunas. Edasi kaldusime millegipärast hoopis asjasse mitte puutuvate objektide juurde ja kolasime kogu ümbruse läbi. Lõpuks suure ringiga jõudsime ka kohta, kus oli aardekarbike.
Aitäh ülilaheda mõistatuse eest!

 2 

Põrguvärk, kui lahe kant siin on. Ringi kolistamise vahepealt sai leitud ka aare. Aarde lahendamisest kirjutab kunagi ehk Margus ise. Ühe kõlaka järgi pidavat ta siis logima hakkama, kui pensile jääb. On, mida oodata. Tänan!

 1 

Ammu roheliseks mässatud mõistatuse külastamise aeg jõudis lõpuks kätte.

Auto jätsime 2km kaugusele ja libistasime end tõukekelkudel kohale. Kohapeal oli üllatuslik objekt uudistamiseks ning pisut laiemalt ringi vaadates ka aare logimiseks. Tänan peitamst.

 1 

Lahendusega sain suhteliselt kiiresti piisavalt täpse vastuse. Välitöödeni sai aga jõutud oluliselt hiljem ja siis enam ei taibanud vaadata, et aaret päris nendelt koordinaatidelt ei peagi leidma. Kuna aga mõne aja pärast sai ikkagi vihjet ka vaadatud ning sellele vastavaid kohti märgatud, leidsime ikkagi peidukoha ka üles. Aitäh!

 1 

Selle aarde koordinaadid ootasid juba ammu kaardil, võtsime ette selle elimineerimise. Pimedas oli päris raske leida vihjele vastavat kivi aga leitud sai. Tänud

aitäh

 1 

Koha tuvastamisel sain abi. Ligipääs oli - raske. Erinevad maastikud ja erinevad kallakud. Lõpus lõi Wingmänil silma särama ja pidin kuulama ajalooloengut. Oli põnev. Aitäh!

 1 

Lootsin poisi abile, keda huvitab II Maailmasõda, aga ei miskit erilist. Ikka pidin ise videot korduvalt ja korduvalt ketrama. Kuna ise seda teemat ei jaga, oli ikka väga raske asju leida. Esimene kord ei saanud rohelist kontrolli. Mõni aeg settis ja siis sain pihta. Ei vaadanudki, mis enne vale oli.

Lõpp oli huvitav. Olin sellest lugenud Eesti Ekspressist, aga ei kujutanud ette, kus täpselt toimus. Nüüd viisin jutu ja koha kokku. Natuke õõvastav oli, päris jube sündmus. Aitäh harimise eest.

 3 

Ausõna, ma proovisin ise lahendada, aga sain aru, et paus-guugel-paus meetodil läheb mul tüütult kaua aega;) ning omades isiklikku militaarspetsialisti läksin kergema vastupanu teed ja söötsin lingi ülesandega talle ette. Loetud minutite pärast vuristatigi mulle tulemus ette, hehee! Ma nägin ikka ka vaeva, geokontrolli tegin ju mina:)!

Kaarti vaadates kõhklesin, sest mina ju põrgulikes kohtades üksi ei käi (loe: ei julge). Tagataskus oli mul isegi varuplaan olemas, et meelitan millalgi peitja rattaringile, aga täna õigesse kanti sattudes oli mul julge kaaslane lapse näol olemas ja minu üllatuseks oli ta nõus põrgumasinat uurima. Lapsest oli kohapeal ka suur abi, kuni mina alles kahtlevalt ringi vaatasin, sammus ta otsejoones aardeni. Huh, läks hästi, polnudki nii hirmus, hoopis täitsa tore, ilm ilus, koht temaatiline, küll siin oli alles kuulikesi, nagu rahe oleks maha sadanud. Logides märkasin oma temaatilist kirjutusvahendit. Aitäh peitjale!

 1 

Lahendatud juba ammu, enam isegi ei mäleta sellest midagi. Sai siis kohale mindud ja otsima hakatud, leidsime õige koha kiiresti aga mida pole on aare xD Peale 10 minutit otsimist sai korra kireldust loetud ja voilaa, käes ta oligi. Aardega kõik korras, tänud :)

Leitud. Tänud

 1 

Mõistatus lahenes täitsa esimese korraga muidugi alla 30.meetri seda täpsust ei saanud. Aga see polegi oluline.

Täna sai antud teritooriumi sihtotstarbeliselt kasutatud ja selle tegevuse kõrvalt sai ka aare üles leitud. Ei tednudki sellest kivist seal. Õige tellis leidus kah suht kiiresti. Kätte saamine oli omaette teema. Lõpuks pidin abivahendit kasutama.

 1 

Uues asukohas ei ole põrgumasin veel tööle hakanud ja aare oli hästi logitav.

 1 

Nüüd ka geokontroll õige. Vabandust.

 1 

Põrgumasina aare taastatud uues kohas. Vahepunkt ümberarvutatud ja viib lihtsalt vaatamisväärsusele (mille juures asus enne ka vahepunkt) Lõpu leiad vaatamisväärsusest 50 m kauguselt.

Esimene punkt oli korralikult loetav. Teise punkti asukohas oli keegi aga aarde peale kurjaks saanud ja aarde kopaga maast välja kaevanud. Tagasi kui kui aare on leidnud endale uue asukoha.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Ove andmetel teine punkt hävinud. Kontrollime ja mõtleme edasi.

 1 

1p hooldatud

1P hooldus planeeritud

 1 

Mingil õhtul sai see ülesanne ära lahendatud. Aega läks, aga lõpuks asja sai. Täna siis otsustasime selle ära vormistada. Ei osanud vahepunkti osas midagi eeldada, kuid tõepoolest - ei teadnudki sellist kivist sellises kohas midagi. Nüüd jälle targem. Sealt leidsime edasise info. Oli tõesti natuke raske seda korrektselt tuvastada. See vahepunkt tahaks värskendamist. Siit saimegi info mis pealtnäha täiesti mõttetusse kohta. Kohale jõudes aga arvamus muutus. Nüüd tundus see täitsa loogiline. Natuke otsimist, vihjest saadud infot kasutamist ning voilaa, seal ta oligi, aardekarp. Tänud aarde eest!

 1 

Kolmas katse. Oma üllatuseks sattusin kõigepealt vahepunkti ja läks tükk aega enne kui otsitava leidsin. Üks number on veits kulunud ja igaks juhuks kirjutasin omale kolm varianti välja, mis see nr olla võib. Õnneks juba esimene variant juhatas tuttavasse kohta. Siin meenus, miks ma eelmistel kordadel talvel käisin. Sipelgad, va sunnikud, ei lasknud üldse olla ja otsustasin, et neljas kord tuleb jälle talvel.

Leitud, tänan!

 2 

Katse 2

Kui talvel sai siin lõpus ikka omajagu aega veedetud ja peitjat tülitatud, siis seekord läks lihtsalt. Sammusime õige koha peale ja võtsime karbi välja. Kui nüüd tagantjärgi mõelda, siis talvel jäi karbist ehk napilt 5 cm puudu. Talvel jah, oleks viitsinud autost sapöörilabida kotti pista, oleks võib-olla ehk kohe nime kirja saanud.

Aga põrgumasinatega on mul endalgi üks kokkupuude (tähendab, õnneks jäi puude olemata). Oli see siis mingid head aastad tagasi, kui Ambla jõgi Albus jälle tilgatumaks kuivas (nagu ka see aasta: https://jarvateataja.postimees.ee/6026289/poud-kuivatas-joe) Läksin mina tookord siis seda sama kuivanud jõge samast kohast imetlema. Käime seal kohas suviti ikka ujumas. Järsku hakkas jõe teisel kaldal silma mingi ese, mis oli muda seest välja uhtunud. Kohe oli selge, et pudrunui see pole, vaid tegemist on granaadiga. Sai siis 112 helistatud ja olukorda kirjeldatud. Lubati demineerijad saata, olevat Pärnus hetkel. Küsiti ka, et kas saan ise seda ala niikaua turvata. Ütlesin, et oma krundi poolt saan, teiselt poolt jõge aga ei saa küll garanteerida, et keegi ligi ei tule. Ja ega ma ju tea ka, kui kiirelt need demineerijad kohale saabuvad. Lubati politsei saata siis seda turvama. Niikaua aga hakkasin googlist uurima, et millega tegu. Üsna kiirelt sai selgeks, et tegemist on soomusvööta RGD 33’ga.

Ootasime siis politseid, kes mõne aja pärast ka saabus. Seejärel läks veel ilmatuma aeg, kuniks helistasid demineerijad ja täpsustasid asukohta, olid veidi mööda pannud. Aga kui kohale jõudsid, siis ega pauguni enam palju aega kulunudki. Politsei pani korra külarahva hoiatamiseks sireenid tööle, hõikas midagi ka valjuhääldist ja siis käis kõmakas nii, et muda lendas suures kaares laiali. Noh ja pärast, pärast oli jõe põhjas pisike auk :)

Me täname!

 1 

Olen erinevaid demineerijate kogutud asju näinud ja käega katsunud. Sellegi poolest oli video hariv. Numbrid sain kokku peale mõningast korrigeerimist. Kohapeal vahepunktiga läks natuke aega, gps tegi trikke, aga leitud sai. Lõpu võtmiseks küsisin igaks juhuks luba, ikkagi SIIL ja punane lipp mastis. Jõudsin nime kirja panna ja kui rattaga olin mõne km kaugusele jõudnud läks jälle paugutamiseks. Tänud peitjale.

 2 

Tundub, et kõige lihtsamaks osutuski kodus lõhkekehade identifitseerimine - kuigi vajas seegi kõva uurimistööd. Nüüd mitmeid kuid hiljem kulus kohapeal vahepunktis kõvasti aega. Kõigepealt jalutasin puu alused läbi, siis püüdsin neist õiget leida ortofoto abil, siis uurisin silti siit ja sealt kuni lõpuks polnud enam muud teha kui dešifreeerida vihje. Ahah. Selge. Uus koordinaat sisse ja minekut. Jõudsin täiesti paljulubava kohani. Peidukaid seal nagu raba. Aga mida pole, seda pole. No selge see kui koordinaat valesti välja vaadatud sai. Ise veel imestasin, et miks nad küll sellised on :) Parandasin siis vea ja õnneks oli õige koht sealpool, kust tulin ja kui kohale jõudsin, sai vihje ka siin kinnitust ja juba paistiski. Kulus kaks tundi! Kõigest pisike tööpäeva lõpu aardeke :D

 5 

Väga mõnus oli rattaga metsateedel ja järvede peal seigelda. Punane lipp lehvis ja küsisin igaks juhuks "liikuvatelt puudelt" ka luba lõpppunkti külastamiseks. No pauku oli siin kõvasti tehtud , kogu aarde ümbrus oli sõelapõhjaks lastud papist poisse täis. Natuke kõhe oli nende ees patseerida aga õnneks oli mul vähemalt neoonvest ja rattakiiver. Ka konteiner tundus olevat tabamuse saanud. Plaasterdasin siis vaesekest nii kuidas oskasin. Loodame et kestab.

üks hääletaja oli ka teel

 5 

Hoolimata sellest et mul ajateenistus seljataga ja ise ka juba mitu pommile sarnanevat karbikest kokku klopsinud, mul see mõistatus kergelt ei läinud. Lahendamine nägi välja pigem põhjaliku uurimustööna. Ja isegi siis kui kõik tundus juba igati loogiline, ma geokontrolli roheliseks ei saanud. Tol päeval sai aeg otsa ja viskasin märkmiku nurka, järgnevalel päevadel jälle kadus huvi ära et viga üles otsida. Nii otsustasingi ühel ühisel sündmusel Tarmole mõistatus ette sööta, et siis pärast miskitki võrrelda või vihjet nuruda. Ei läinud kaua kui sama päeva öösel Tarmo mulle eputades tuimalt koordinaadid saatis. Vedas et ma oma numbritega vahepeal otsima polnud läinud, olin 70m mööda pannud. Aga paistab et poisil oli suur huvi ka lõpp kiirelt ära vormistada. Oleks võinud siis kaasa kutsuda! :P Aga paistab et igaüks peab oma labidat ise kandma. No ja kui Tarmo juba käidud sai, ega ma siis ei saanud oma nüket tegemata jätta, kõik ju ilusti lahti kaevatud ja puha. Kuigi korra ma olin juba selle orki lennanud, kui mõtlesin ka suvel kaks kätt taskus tulejuhtimistorni vallutama minna. Nüüd juhtuski tööl väike tehnoloogile paus olema ja suundusin oma moonakotiga selle aarde lähedusse lõunatama. Kuna hommikul kola alt ma oma sapööri kiirelt üles leida ei suutnud, haarasin kaasa hoopis vähe tummisema riista. Nii ma siis jalutasin ringi labidas käes, nagu oleks kuskile oma lemmiklooma just maha matnud. Juba esimeste sadade meetritega sain naha märjaks kuna sulalumes sumpamine osutus päris väsitavaks. Samuti oli munder seljas vähe külmematele kraadidele mõeldud, kui see +2 mis hetkel õues oli. Vahepunktis läks imelihtsalt, esimene koht kuhu vaatasin oligi see õige. Kuigi valmistusin enamaks kuna olin külapealt jutte kuulnud, et siin võib aega minna. Lõppu jõudes võisin aimata mis siin toimunud on, aga eile juurde sadanud lumi oli ilusti eelkäijate tegevusi korralikult varjutanud. Samuti oli ka Tarmo vaeva näinud et algupärane seisukord taastada. Mis siis ikka,viskasin jope varna ja asusin siis kaevama, ikka tükk aega kaevasin. Vahepeal käis isegi mõte läbi et lähen lihtsamat teed ja teen ühe geokõne aga seekord suutsin endale kindlaks jääda ja võiduka lõpuni pingutada. Õige magus oli leid pärast sellist pingutust.

Lahe, tänud.

 7 

Kui ei leia p2evavalges siis on ju alati v6imalis proovida 8ises pilkases pimeduses 8P Tegelikult kuuvalguses oli lausa nii valge, et taskulampi polnud vajagi. Koht j2i eelmine kord h2sti meelde ja pmst jalutasin kll m66da kalameeste, mootorsaani, kitse j2lgesid kuni nulli v2lja. Peitjalt sain yhe suunava vihje ja otsustasin seda nyyd kontrollima tulla. Tegelikult eelmine visiit ka kahtlustasin yhte kohta aga seekord v6tsin ka yhe abivahendi kaasa. Kui olin kohale j6udnud siis klappisin oma zap66rika sirgeks ja hakkasin kyhveldama. Peale m6ningasi lumet6id tuli ka karbikene v2lja. Karbike oli oma poolemeetrise lumekuhja alla mattunud mis oli k6igele lisaks nii k6vaks kylmunud et selle peal v6is rahulikult k6ndida. Tutvusin laekas olevate materjalidega. Nagu ajaloo tunnist v2lja rebitud. Karpi tagasi panema hakates kahtlustasin et ta on oma 6igest asukohast v2lja vupsanud. Kuna kell oli v2ga hiline ei hakanud peitjale helistama ja otsustasin paigutada aare sellisesse kohta mis tundus igati loogilisem olevat kui see kust ma ta ise leidsin. J2rgmisel p2eval helistasin igaks Juhuks ka peitjale ja informeerisin kuhu ma laeka pistsin. Tundus et meie m6tted jooksid samal sagedusel ja sain kinnitust et sai t2itsa 6igesse kohta :D Kraaps ja kummardus peitjale m6istatuse ja seikluse eest ning T2nud Silverile kes selle kondi mulle pureda andis. Vastasel juhul oleks vast kuhugi teadmatusse tulevikku j22nud selle aarde avastamine ;)

demineerija abivahend

 1 

See oligi see kont mis Silver mulle pureda pakkus, et ehk kahe peale t2idame yksteise lyngad. Tegelikult juhtus hoopis nii et kohe 88sel tuli hasart sisse ja poole tunnikesega olid ka k6ik puzzletykid paigas ja roheline tuluke p6les.Hommikul oli j2lle linnakanti asja. Esialgu ei olnud seda yldsegi p2evaplaanis kylastada, aga juhtus ikkagi nii et uudishimu sai v6ittu ja juba vurasingi nulli poole. Esimeses vahepunktis l2x nagu 6litatult ja juba lippasin edasi j2rgmise punkti poole. Olles kohale j6udnud leidsin just sellest samast punktist terve rodu j2lgi, nagu keegi oleks seal miskit otsinud. Otsisin minagi, aga kui p2ris aus olla siis ei hakanud yhtegi sellist isendit silma kust oleks sobinud otsida. Kas on seal nyyd sama stsenaarium nagu Suur kiva tabas, v6i valdas mind lihtsalt geopimedus. Muidu iseenesest lahe teostus ;)

palju j2lgi ja veelgi rohkem kysimusi :D

 2 

Kui eelmise aarde juures oli suur tõenäosus, et nimi saab kirja, siis selle juures oli ilmselt tõenäosus väga väike.

Arvasin, et kui ma prindin välja kaardi, kus on peal aarde asukoht, siis nii lihtne see ongi ja rohkem midagi muretsema ei pea. Eksisin, oi kuidas eksisin. Kõigepealt, geokontroll sai mul roheliseks juba ammu aega tagasi. Ja ega ma sellest aardest enam eriti midagi mäletanud. Mõtlesin, et lähme kohale ja paneme nimed kirja.

Kui olime kaardi järgi nullis ja midagi ei leidnud, siis tüüpilise lahendusena võtsin välja gepsu. Jah, noh olen tõesti nullis, midagi pole teha. Järgmine lüke: suurendame perimeetrit. Suurendasime ~30 meetrit. Ikka ei midagi. Loeks aardekirjeldust? Misjaoks seda veel vaja on? Liisi luges. Ja siis hakkasid asjad selguma ja üht-teist ka meenuma. Ah, et vahepunkt, et mingi silt hoopis. Aga kõik on ju paksu lume all… Otsisime, tuuseldasime lumega, ei midagist. Kuna aga eelmisest leiust oli jupp aega möödas, siis mõtlesin, et noh mine tea, võib-olla miskit juhtunud sellega. Helistasin peitjale, selgus, et olen õiges kohas. Ja selgus, et on olemas ka vihje. Sobrasin oma telefonis… ilmselt sai kunagi see vihje kuskile mujale kirja pandud. Sain peitjalt vihje. Hetkega oli järgmise punkti info käes. Läksime kohale. Tõlgendasime kõike valesti ja helistasin uuesti peitjale, kuna ikkagi eelmisest leiust on palju aega möödas. Selgus, et tõlgendamisega olin jah päris rappa jooksnud. Saime siis veelkord kinnitust, et oleme õiges kohas. Siis tõlgendasime asju õigesti, aga vahepeal oli ju suur hunnik lund maha sadanud, mistõttu kõik enam päris ei klappinud. Oli küll juba jube piinlik, aga helistasin uuesti peitjale. Siis sain juba üsna konkreetsed juhised aarde leidmiseks, aga no midagi polnud teha, lumi, lumi ja veelkord lumi. Isegi sapöörilabida olin autosse jätnud, praegu oleks seda väga vaja olnud.

Igatahes, kui olime lumele juba piisavalt jälgi jätnud, samuti ka piisavalt aega kulutanud (kokku 1,5 tundi) ning kõik juba märjaks/külmaks oli muutumas, siis tuli tunne, et selleks korraks selle aarde juures aitab. Tuleme suvel tagasi ja vaatame asjale uuesti otsa.

Aga muidu tore ning õpetlik mõistatus! Me täname!

Lõpu poole kõndides oli ees laiguliste kontrollpunkt, kus sai küsida kas tohib minna, tohtis. Peale aarde leidmist hakati ikka taga ajama et pange ajama kohe hakkavad mürsud lendama. Tänud peitjale.

Selle aarde puhul oleme õnnelikud,et me ühes tükis autoni tagasi saime.Lihtsalt vale päev oli.Koht igati hea.Tänud.

Alguses ei saanud kohe kuidagi pilte ja numbreid õigeks. Pärast kui Raul arvas ära mida vihje endas sisaldab, sättisin uuest numbreid ja pilte paika. Kohe mitte ei lubanud. Lõpuks näitasin oma tulemust varemleidnule, kes kinnitan et numbrid on õiged. Peale seda oli roheline kiire tulema. Täna siis oleme kohal ja padavai dzunglisse, ei olnud aega mingit infotahvlit lugeda. Hea kui aarde kirjelduse kokku veeritud saan. Igatahes elusalt me sealt tulema saime, ühtegi lisa auku keresse ei saanud.Suured tänud peitjale.

Eelmisel õhtul ütles Krista, et homme lähme põrgumasina juurde, mis siis ikka lahendasin mõistatuse ära, kohe päris põnev oli. Tänud peitjatele!

Selle aarde lahendus oli tõepoolest juba mõnda aega käes ja juba ununenudki. Krista tuletas meelde ja nii me kohal ära käisimegi. Tänud vahva aarde eest! EVEJ

Mõistatuse puremisega läks oluliselt kauem aega kui välitöödel. Tänan!

 1 

Kuna sõjamoona alased teadmised on mul suhteliselt puudulikud, siis sai ikka tublisti guuglit kiusata, enne kui mõistlikud koordinaadid kokku tulid. Vahepunktis ei läinud ka just eriti kiiresti, seekord siis täitsa oma lohakusest. Peale umbes veerandtunnist vaatlemist tuli meelde, et mõistatus sisaldas ka vihjet, peale seda sain edasised juhised kohe kätte. Kuna taamal kostus aegajalt paugutamist ja piirkond väga tuttav ei ole, siis jalutasin vaikselt lõpu suunas ja otsisn võimalikke keelumärke. Õnneks oli siiski lõpuni lubatud minna ja sain nime kirja panna. Tänud peitjale.

 1 

Arvo lahendas mõistatuse vist juba millalgi oktoobrikuus, aga kuna seda piirkonda väga ei tunne, siis pimedas ja halva ilmaga ei tahtnud sinna väga otsima minna. Proovisime esmalt navi abil läheneda, aga see viis mitmekilomeetrisele lisaringile ja lõppes ikkagi tupikus. Seejärel proovisime ise kaarti lugeda ja mõne ebaeduka katse järel leidsime koha, mis lubas mõistlikku lähenemist.

Koordinaatidele jõudes leidsime kohe temaatilise objekti, aga siis sattusime segadusse. Kirjeldust lugedes selgus, et polegi veel lõpp, otsime hoopis vahepunkti. Ikkagi tuli GPS ka tööle ajada, nüüd läks juba paremini ja leidsimegi otsitava.

Järgnes mõnus jalutuskäik lõppu. Ühes kohas vedeles keset teed väga miini meenutav asi, mida ma märkasin alles Arvo ütlemise peale, olles sellest ise põhimõtteliselt üle kõndinud. Sõjatsoonis ma küll kaua vastu ei peaks... Lõpukoht oli ise vahvalt temaatiline, aare puhas ja korras. Aitäh huvitava aarde eest!

 1 

Ühel vihmasel sügisõhtul võtsin selle mõistatuse ette ja tunniga olid numbrid käes. Sain endale käega otsaette lüüa, sest olin seda mõistatust kartes lahendamist pikalt edasi lükanud. Täna oli käes välitööde kord. Sõitsin bussiga võimalikult lähedale ja edasi läksin jala. Lähenedes kuulsin palju paugutamist, aga kohalejõudmise hetkeks oli see juba lõppenud. Koordinaadid käes, suundusin lõppu. Vihjega seoses ootasin veidi teistsugust peidukat, seega koordinaatidel tabas mind väike üllatus :) Panin logi kirja ja läksin sama teed pidi tagasi. Kokkuvõttes sain hulga targemaks ja huvitavat piirkonda avastada. Aitäh!

 1 

Et vähendada mõistatamata aarete hulka sai valitud huupi kaardi pealt üks lähemaid mõistatusi, mis seni polnud silma alla sattunud. Võtsime ette ja hakkasime pusima, esimese hooga jäid ikka mõned lüngad sisse. Siis voolas mingi hulk vett mere poole ehk möödus mõni nädal ning otsusekindlalt sai poolik asi uuesti ettevõetud ja edukalt koordinaatideni jõutud. Et lahendatud asi poolikuks ei jäeks ajasin täna Marguse metsa jalutama. Täname peitjat, oli tore jalutuskäik, mis lõppes sellega, et sipelgad leidsid minu ja Margus leidis aarde.

 3 

Mõistatuse lahendamine ei läinud kõige libedamalt, aga väga raske ta siiski ka ei olnud, eriti arvestades seda, et sõjaväes käimata käis must meheliku uhkuse laine üle juba siis, kui ma granaadi ära tundsin :) Nii et aega veidi läks, aga ühe jutiga ta valmis sai.

Esimesse punkti minnes oli küll tunne, et okei, ma põhimõtteliselt tean, kus ma olen - aeg-ajal paistis kaugusest tuttavaid objekte kah -, aga mis koht see nüüd nagu päriselt on ja mis siin toimub, sellele küll kohe pihta ei saanud. Aga kui pärast olin juba piisavalt silte lugenud, siis sain aru, et tean küll, et kõik need huvigrupid siin korda-mööda tegutsevad :) Aga tsipa kõhe oli küll. Ühtegi hingelist alguses ei kohanud. Alles esimesse punkti jõudes sammus äkitselt üks jalgratast vedav ja samal ajal eesti keeli telefoniga jutustav mees nurga tagant välja. Asusin huviga ühte silti lugema ja siis märkasin, et oi, olengi vist õiges kohas. Mugu läks ka kohe oma teed. Kui ma olin seal natuke aega juba tiirutanud, tuli mõte koordinaadid käsitsi sisestada - GC teisendamine ajab nad siiski vist veidi paigast ära? - ja kohe hüppaski punkt tsipa kõrvale, objekti juurde, mida ma juba olin tulemusteta uurinud. Uurisin siis natuke veel ja kohe tuli ka tulemus :) Muide, peab ütlema, et pärast õppevideo vaatamist oli isegi maas lebavat eterniidikildu veidi õõvastav ümber pöörata.

Lõpust nii 200 meetri kaugusel tiirutas üks motikas, aga see ei seganud otsimist. Leid tuli täitsa kiiresti. Tore üllatus oli see, et karbis oli ka põnevat lugemist, mis tegi jälle targemaks. Ka selle aarde juures olid aardevalvurid, kellest mõni tuli juba paari minuti järel kaelusest välja, nii et lugeda tuli kähku :) Aitäh kena aarde eest!

Õunarikas sügis ilmutab end ka suht aarde lähedal

Täitsa põnev oli mõistatust lahendada.Kohapeal samuti midagi kaelamurdvat ei kohanud.Aitäh huvitava ja hariva mõistatuse eest!

 1 

Esimest korda vaadates tundus nii pikk mõistatus, et ei tahtnud uuridagi. Nüüd sai uuesti ette võetud ja tegelikult oli kõik väga lihtne ja huvitav, tahtis ainult veidi aega ja nokitsemist, et tähed ja numbrid kokku viia. Kohapeal oli ka huvitav. Tänud.

 1 

2571.

Oh kuidas ma nägin vaeva geokontrolli roheliseks saamisega, küll oli vale valik, aga hämmastav kuipalju vigasid võib teha arvutamistel. Mõni sapöör oleks ennast selliste vigade arvuga end kohe kindlasti hakklihaks muutnud. Sapöör pidi ju eksima vaid kaks korda - teist korda siis kui demineerimisel eksib ja esimest korda siis kui hakkas sapööriks. Aga lõppkoht oli fantastiline. Vaatasin eelnevalt kaardilt et ah ammu mitukorda orienteerumisel läbitud piirkond. Aga varem olen siin vaid rattaga liikunud, nüüd jala kulgedes oli ümbrus hoopis huvitavam. ka lõpus olin ma ikka tükk aega juhm enne kui sain ligipääsu logiraamatule. Jah üks on selge mina sapööriks ei kõlba.

01017

Aarde peidukoha leidmiseks pakutud lõhkekehade alane kursus oli põhjalik ja pean tunnistama, et isegi täitsa põnev. Aarde enda leidmine pakkus mõnusa jalutuskäigu. Tänud!

Käisin uuesti samas punktis kuhu aasta alguses toppama jäin. Kellaaeg sattus samuti jälle selline, et minnes oli valge aga tagasi tulles juba pime. Õnneks oli seekord väike taskulambinikats kaasas. Tükk aega uurisin erinevaid kohti, lõpuks tegin geokõne ja sain vihjeid aga leidjaks ikka ei saanud. Kui enne sipelgate aktiveerumist uuele katsele ei jõua siis jääb ilmselt järgmis(t)eks talve(de)ks.

 1 

Ma isegi ei tea, kuidas see aare on suutnud minu eest pea terve aasta, 11 kuud peituda. Kuidas ma pole hakanud seda siiani läbi närima ning kuidas see lahendamata-leidmata aare pole mind piisavalt närinud. Üks õhtu võtsime selle siiski lõpuks ette ning ei kulunud üle 45 minutigi, kui lahendus ootamatult käes oli. Kõigest kaks korda tuligi videot kaeda, et kõik vajalik paika loksuks. Oleks seda ette teadnud, poleks seda edasi lükanud ega peljanud :-)
Täna, pärast Ülemiste pliksi jalutasime seda aaret otsima. Lund oli meeldivalt palju, et nautida talve, kuid mitte häirivalt, et ei saaks matkata. Esimene punkt oli täitsa külastust väärt, vaatamisväärusega ja puha. Edasigi jalutasime minu jaoks kunagi tuttavates paikades, aga lumega pole siia enne sattunud.
Aaret ennast saime otsida nii kaua, et hakkas juba tekkima kahtlus koordinaatides, vihjes, kirjeldusele vastavuses, lumega leitavuses ja paljus muuski. Lõppude lõpuks võtsin aga kätte ja sikutasin karbi tema peidupaigast siiski välja. Kõik klappis siingi.
Aare heas korras. Võtsin lapselapsele punase mänguauto, asemel panime vist pastaka ja ehk ka helkuri. Aitüma Ahtole silmaringi avardava ja lahenduva mõistatuse eest! Jalutuskäik oli samuti meeldiv ja vaatedki kenad.

Leitud. Aitäh!

Väike õhtune sõit. Seda aaret oleme korra juba otsimas käinud, aga siis millegipärast ei leidnud. Täna ei kulunud minutitki, ei tea, mis me seal eemine kord tegime. Aitäh!

Mõnus jalutuskäik peale tööpäeva. Otsimisele kulus natuke aega, kuid lõpuks sai Kalmer õigele asjale küüned taha :)

Mõistatus lahenes juba ammu ja väga lihtsalt kuna osa eksemplare tulid ajateenistusest ja riigikaitse/noorkotkaste tundidest tuttavad ette. Esimeses punktis käisime suvel kogu vahmiiliga aga siis jäi pooleli. Täna tahtsin näpistavale külmale vaatamata üht linnukest kirja saada ja proovisin edasi lahendada. Mugava inimesena üritasin ikka võimalikult treppi sõita aga keelumärgi juurest oli liiga pikk tee veel minna, seega leidsin teise variandi (kuigi mitte eriti parema). Kohale jõudes oli kell juba 16:10 ja parajalt hämar - umbes siis meenus ka koju jäänud taskulamp. Telefon jooksutas ringi aga sain nulli enam-vähem nibin-nabin suht-koht paika ja kukkusin käsa igale poole toppima. 16:30 paiku enam hästi ei näinud ja sõrmed ning nina olid külmand ning otsustasin taanduda. Algselt otsisin aaret aga vahepeal tekkis mõte, et äkki peaks hoopis järgmisi koordinaate otsima? Ega ma ise ka tea kumb õige on aga järgmine kord tulen igatahes valgemal ajal või taskulambiga aga tore oli ikka siia sattuda - meenutas nii mõndagi. :)

Alguses tundus nimekiri nii pikk, et videot ei hakanud avamagi tundus võimatuna ja meeletu ajakuluna. Nüüd jõuluaegu tekkis aega ja tekkis uuesti huvi, et millega tegu ja tasus huvi tunda. Igati mõnus ja lahendatav aare ja isegi mitteeksperdina piisas kahes läbivaatususest ja enamjaolt oli asjad paigas 1-2 pommi tekitasid kahtlust ja samas tundus, et seegi ei mõjutanud väga suurelt otsinguala. Samas kontroll rohelist ei näidanud ja no kuidagi ei saanud roheliseks. Jõuluõhtul Mardiga koos pomme uudistades saime veale päris kiiresti jälile ja tule roheliseks niiet täna sai siis maastikuuuringutega minna tegelema. Ilm oli super ja järv jääs ja sile ja kogu jalutuskäik aardeni ja tagasi oli super ja samas ka igati huvitav. Igasugust militaarträni torkas teekonnal ka silma ja võisime vaid kujutada ette mis siin kõik on toimunud aegade jooksul. Karbi leidsime kohe ja nimed said kirja. Tänud meeldiva aarde eest ja kõva koolituse eest pommide valdkonnas. EVEJ.

Siim sai pärast kooli autosse pakitud ja andsin Tallinna poole gaasi. Seekord aare meie käest ei pääsenud. Gps näitas kaarti kuni aardeni jäi umbes 40 meetrit. Siis kustus. Seega keskendusin peidukoha leidmisele ja märkasin aaret esimeses vaadatud kohas. Aitäh!

 3 

Otsisin juba lõpu taastamise failid välja aga läksin enne ikka kontrollima ka. Auto ja ratta abil sai end mõnusalt tuulutada. Nulli ümber rallisid tsiklid. Ootasin nende lahkumiseni ja sain tänu pimedusele ise ka oma aarde asukohta otsida. Aare oli üllatuseks igati algupärases ja heas korras. (nägemiseks peab küll veidi kummardama). Logiraamatus miskit kahtlast ei olnud ja koordinaadid olid õiged. Muutsin aarde jälle aktiivseks.

Suletud, kuni veendun korrasolus.

Ei leidnud.

Vahepunktis saime kõvasti ringi tuuseldada, enne kui numbrid leidsime. Lõpus leidsime eest väga huvitava koha, kuid aaret mitte. Eriti, kuna aare pidi olema maskeerimata. Äkki võiks üle kontrollida?

Mõistatuse osa oli tore, ka Siim sai sellega kenasti teisel katsel vigadeta toime. Targemaks saime mõlemad.
Täna kõmpisin pimeduses esimesse punkti. See õnnestus läbi häda kätte saada, kuid lõpus leidsin hulgaliselt põnevaid kohti, ent aardekonteinerit mitte. Omast arust uurisin kõik kahtlased kohad nii nulli lähedal kui veidi kaugemal hoolega läbi. Küllap siis jäi kogemusest või valgusest vajaka. Siia tasubki valges tagasi tulla. Aitäh mõistatuse ja esimese punkti eest!

 3 

Militaarne lõuna: võtsin nimekirja korrus allapool kabinetti ühes, sain 20 minutilise muuseumi tutvustuse, oli ehedalt ette näidata kolmveerand nimekirjas olevatest, tänasin ja lubasin peagi naasta. Asusin videot pausitama ja nimekirjas asjandusi nummerdama, varsti olin militaar hõngulises kabinetis tagasi, klõpsisime videot ja nimekiri sai nummerdatud, enda nummerdamise tulemuseks sain julgesti üle poole. Militaari huvilisele oli üks asjandus ka üllatuseks, mida ta ei teadnud ja ei olnud näinud. Täna siis oli põhjust külastada vahepunkti ja lõpupunkti paugutamise helide saatel. Tänud peitjale.

Krista on nüüd militaarteemadel väga kompetentne, meie Erkiga olime pigem lihtsalt ilusad ning nautisime loodust :) Naabruses paugutati kõvasti, õnneks pihta ei saanud, aarde leidsime küll. Aitäh peitjale! EVEJ

Arvasin, et see saab keeruline lahendus tulema ning ilma abita seda ära ei tee. Aga suutsin loogika, google ning KV teadmiste abil esimese korraga pihta tulistada. Kohapeal olin mures, et miks midagi ei näe. Läksin pisut eemale ning siis märkasin peiduka jaoks sobilikku kohta. Arvasin, et selles suunas kindlasti minema ei pea, aga ikkagi pidi. Poleks ka arvanud, et lõppaare seal on. Huvitav maastik oli, mõnus jalutuskäik.

Geokontroll andis juba esimesel päeval rohelise tulukese ja täna oli aeg ka maastikul ära käia. Aitäh!

Antud mõistatust ma millegi tõttu boikoteerisin päris pikalt. Ju siis mind hirmutas niivõrd pikk kirjeldus ja suur tõenäosus, et ei suuda seda ära lahendada. Tekkis aga pidevalt leidusid ning soovitan silte, et ei jäänud muud üle kui käsile võtta. Hakkasin järjest tegema ja video lõppu jõudes oli ainult paar üksikut küsimärgiga. Geokontroll roheliseks ja jäi oma külastust ootama.

Mööda oma planeeritud marsruuti liikudes märkasin ootamatult, et teed takistab punane lipp. Proovisin siis natukene eemalt ringiga läheneda. Olin 75 meetri kaugusel nullist. Kuulda oli täristamist ja olin paralleelselt sissepääsu valvuritega. Mõtlesin pikalt kas minna. Samal ajal kui mõtlesin, siis nägin, et ühed mugud jalutavad rahulikult. Astusin siis esimesed 10 julget sammu aarde suunas. Keegi kaugelt midagi ei hüüdnud ega mölisenud ja olingi juba vaataväljast ka eemal. Päris huvitavasse paika juhatatud. Otsisin pikalt, kohe väga pikalt. Tegin tutvust paljude sisalikega, kes ringi vurasid. Otsisin veel, polnudki tegelikult kusagilt otsidagi. Möödunud oli umbes 15 minutit kui avasin lahti kirjelduse. Avastasin endale üllatuseks, et siin polegi karpi. Seejärel olid lõpu koordinaadid koheselt telefonis ja sain asuda lõpu poole.

Sõitsin siis rattaga nulli poole ja uus takistus. Nüüd oli kohe tõeline punaste lippude meri igal pool. Täristamist enam kuulda polnud aga oli ühtlane masinate mürin. Nüüd oli igatahes veel suurem segadus kas tohib sinna territooriumile minna. Istusin maha ja hakkasin googeldama. Korraliku otsingutöö tagajärjel oli mul ees vettpidav kaart tsoonidest ja kellaaegadest mis kuskil toimub. Nägin, et minu soovitud koht on üldse 24/7 roheline ala. Hakkasin julgelt aarde suunas minema. Seal jalutades oli tunne, et kuu aega tagasi oleks tõsisem lahing maha peetud. Aarde järele minnes nägin, et sipelgaid polegi. Logisin rahulikult, tutvusin materjalidega ja läksin tagasi tee peale mind ootava ratta juurde. Alles seal märkasin, et olin üleni kaetud sipelgatega. Leidsin neid enda küljest veel ka tund aega hiljem.

Peitjale tänud! Huvitavad kohad ja hariv mõistatus

Seal aaret ei olnud

Oli väle kuid pildile sain

Pohlameri

Mõni aeg tagasi oli tööl igav päev ja sai see mõnus mõistatus ette võetud. Päris paljud pildid leidsid loogika ja maeiteamisteadmiste abil endale numbrid külge. Mõndade juures oli abiks google ja kaks jäi vist esialgu selgusetuks aga no palju seal siis eksimisruumi ikka on :) Geokontroll andis esimese hooga rohelise tule ja no nii ta siis sobivat aega ootama jäi. Esialgu küll vaevalt mul plaanis oli, et see esialgne aeg saab olema pimeduses kesköö paiku aga no mis teha :)

Koht kuhu aare jalutama juhatas oli tõeline üllatus. Polnud antud objektidest varem mitte mingeid teadmisi. Väga huvitav ja põnev koht ja ka suured tänud aardes olnud lisamaterjali eest :)

Igatahes tegu oli väga mõnusa mõistatusega ja no see koht mida tutvustas :) Super :) Krabasin ränduri kaasa aardest.

 2 

Küll ma ikka ajasin selle aardega jonni. 2,5 tundi istusin arvuti taga, geopeituse, google ja militaarleht ees, aga lõpuks ikka 4 tähele numbreid taha ei saanud. Siis hakkasin arvutama. Oma arvates täiesti raudpoltkindlad vastused, aga geokontroll ei tahtnud minu veendumust üldse jagada. Õnneks ilmus hpalang välja, kellele ma siis oma muret kurtsin ning kes mu vastuseid kontrollima hakkas. Kui välja arvata üks viga, mille ma isegi üles leidsin, oli kõik nagu õige... aga arvutused ei tulnud ikka välja. Vahepeal käis juba hpalang minu numbritega kontrolli kontrollimas ja kinnitas, et kõik on kõige paremas korras, aga minul näitas ikka väsimatult punast tuld. Ja LÕPUKS ma avastasin... oeh, lühidalt - ärge kasutage peenemaks arvutamiseks arvutikalkulaatorina programmer vaadet. Igatahes selgus, et see mind hulluks ajaski.
Vahepunkti poole minnes ajasin lendu terve suure parve vareseid, kellest ma arvasin, et nad varsti ründama hakkavad, kuna tiirutasid ikka väga ähvardavalt kraaksudes mul pea kohal. Nagu stseen filmist "Linnud". Samm kiirenes iseenesest, kuni nad lõpuks nägid, et ma ei lähe nende pesi rüüstama.
Nullis tiirutasin päris kaua ringi. Olen harjunud, et tavaliselt on igasugused punktid mu peast kõrgemal. Kui lõpuks sildikese avastasin, jäin vihje üle mõtlema. Tehke, mis tahate, aga mina ei suutnud midagi asjalikku välja mõelda, mis sellega teha. Seega läksin lõppu.
Õudne kui palju on seal sipelgaid. Nad ronisid jalgadel, krae vahel, isegi juustes. Lõpuks koorisin end nii paljaks kui sündsus vähegi lubas ja ronisin niimoodi aardeni. Vähemalt oli hea vahepeal sipelgaid maha pühkida. Oleksin ehk isegi ühe TB kaasa võtnud, aga sipelgad ei lubanud. Iseenest polnud nad üldse ebaviisakad - ei hammustanud ega midagi. Aga neid oli PALJU ja igal pool.
Tänud aarde eest. See jääb ikka pikaks ajaks meelde. Ja midagi eluohtlikku ei kohanudki. Isegi silte ei näinud.

 6 

Üldiselt juhtuski nii nagu olin kartnud. Peale kõnet sündmuskohalt ootasin paar päeva hirmunult logi ja mõtlesin, et olen juba kellegi õhku lasknud. Kõik mis teha oskan oli kirjelduses tähtsaid kohti esile tuua. Aga kui nii edasi läheb tuleb vist aare lihtsalt kinni panna. Ka peitmisel leidsin ümbruskonnast paar lõhkekeha. Need sai kenasti peale tunniajast ootamist kohapeal pommirühmale üle antud. Ühe leiu pilt on ka videos. Jah, mul oli algul idee teha konteiner lõhkekeha mulaazina, aga loobusin sellest ohutuse mõttes. Nüüd leitigi vist päris lõhkekeha ja püüti seda avada, et oletatavat aaret kätte saada. Mõistatuse ja kohavaliku idee oli risti vastupidine.

Seega PALUN LUGEGE ENNE KIRJELDUST, ärge näppige seal kahtlasi asju ,kasutage vihjeid ning tutvuge linkidega. Ärge maskeerige tagasi pannes üle.

 8 

Mõistatuse lahendasin videot neli korda üle vaadates ära. Mulle selliseid meeldivad, kus ma aru saan, mida tegema peab :)
Koordinaatidele saabudes vaatasime hämmastusega seda glõbat, mis seal on. Ahto ikka oskab huvitavaid asju välja peilida. Tükk aega otsisime normaalsuuruses aardekarpi, kuniks taipasime kirjeldust lugeda. Edasi oli juba lihtne. Jalutasime lõpppunkti ning kirjeldusest jäi meelde, et aare on maskeeringuta ja paistab silma. Leidsimegi tankirusika ning rõõmustasime, on alles äge konteiner! Täpselt aarde teemaga sobiv, muidu ei hakkakski seda näppima aga näed, igati stiilne värk. :D Kui logiraamatut ei paistnud kuskilt pudenevat, asetasime tankirusika õrnalt omale kohale tagasi, võtsime koordinaadid ning tegime pilti, et hiljem vastavatele organitele edastada. Otsisime aaret edasi ning lõpuks leidsimegi, ilusti maskeerituna. Uurisime, ka omanikult järgi, kas maskeering peab olema või ei pea ning lõppkokkuvõttes võtsime selle ära ning nüüd peaks aare tõesti ilma midagi liigutamata kättesaadav olema.
Lugesin huviga ka aardes leiduva materjali läbi. Aitäh igati toreda aarde eest, väga meeldis!

See ei ole aare!

Mõistatus tundus hirmutav ja seekord mul õnnestuski lahendamisest kõrvale hiilida, eks see üks meeste värk ole :P Jalutuskäik viis hoolikalt valitud paikadesse, taas üks tore ajalooline aare. Suur aitäh, väga meeldis!

Leitud. Algul keerulisena tundunud asi lahenes tegelikkuses päris lihtsalt. Täname!

Kuna eilne viimane otsitav aare jäi leidmata, pidi kuidagi tuju parandama ja hea une tagasi saama. Aare sai lahendatud miski aeg tagasi Saaremaal geotuuril olles. Nüüd läksin nulli välitöödele. Kuna aardekirjeldusi loevad enne otsimist ainult nõrgad, siis läks ikka omajagu aega, enne kui alla andsin ja kirjelduse läbi lugesin. Siis asusin järgmise pähkli kallale. Ka seal läks päris pikalt - ma ikka totaalne geopime. Lõpuks sain siiski karbi kätte ja logi kirja. Tänud!

Mõistatus sai lahendatud ilmselt avaldamise päeval ja täna sai kohal käidud.

Tänud peitjale :)

Kui aare ilmus, vaatasin, et jubepalju vaja lahendada, panin lehe kinni. Nüüd vaatasin uuesti ja "paugutasin" 1se korraga 25 kohe pihta, siis Neti abiga veel umbes 10 ja ülejäänud sobitasin omavahel. Ei uskunud, et sellega nii kiiresti ühelepoole saan ja mõistatus meeldis väga. Kohapeal väike jalutus ja kui vaatamisväärsustega tutvus tehtud, tuli aare nullist välja, ma tänan, tore oli!

Mõistatuse osa lahenes päris kenasti ja probleemideta. Polnud midagi kaelamurdvat. Aarde leidmisega ka probleeme ei tekkinud, kuigi esimesena sattusin valesse kaevikusse.

 1 

Mõistatusega murdsin pead nii kaastöötajaga nädalavahetusel kui veaotsimisega hilisöödel. Lõpuks tuvastasin probleemse piirkonna Anni käest abi küsides ja nagu ikka olin mina keskendunud veatuvastamisele algandmetes kuigi viga oli hoopis arvutuses, nagu alati... Jälgisin kohusetundlikult kirjelduses mainitud linki ning ka otsimisaeg jäi sobivalt õhtusse. Alustasime parkimiskohast jalutamist nii 19:30 kui taevas oli veel sinine ja päike säras ka. Aga ikka oli külm tuul. Esimese punkti tuvastas Taavi, leidmisrõõm jäi Annile. Mulle täitsa meeldis nii mõistatus kui lõppaare. Aitäh! EVEJ

Lahendus tuli juba paar tundi peale aarde avaldamist. Üksi ma seda muidugi teha poleks suutnud. Otsima läksime nüüd, kui Carolysil ka asi lahendatud. Väga huvitav koht, millest polnudki enne midagi kuulnud. Aitäh laheda mõistatuse ning jalutuskäigu eest.

Päeval sai kokkulepitud, et õhtul teeme väikse jalutuskäigu. Raul oli tubli olnud ning eelneval päeval vajalikud numbrid ritta seadnud. Peale trenni korjati mind peale ning läksime siis vormistama. Ilm oli supper ning jalutuskäik autost esimese punktini läks kiirelt. Vajaliku info saime ka peale mõne minutilist ringivaatamist ning olimegi teel edasi. Lõpus raiskasime ~10minutit täiesti tühja, sest otsisime midagi muud. Õnneks kirjelduse lugemine päästis päeva. Aitäh juhatamast, olime küll naabruskonda sattunud aga mitte siia!

Mari oli kõik kodutöö korralikult ära teinud ja minule jäi otsimisrõõm. Lõpp-punktis jäi Marile ebakõla kohe silma ja siis ka varsti saime logitud. Tänan toreda aarde eest!

Seda mõistatust on vähemalt võimalik lahendada, aega võttis, aga asja sai. Päeva alustuseks mõnus jalutuskäik, auto jätsime suure tee äärde. Tegime Liisuga kaevikute vahel jänesehaake ja kujutasime ette, kuidas suured poisid siin sõda mängivad.

Kui aare avaldus, siis tundus mõistatus päris hull. Otsast närima hakates selgus, et hullu pole midagi. Üllatavalt kiiresti oli geokontrollile sobilik tulemus käes. Loodusel ei läinud asjad sugugi nii libedalt. Esimesel katsel ei suutnudki sobivat lähenemisteed leida ja nii see sinnapaika jäigi. Vahepeal tegin veidi kaarditööd ja täna üritasin uuesti. Aarde poole sõites tuli Mustamäe teel vastu rong... nojah. Pealinna värk. Paari kohta sai edutult proovitud, aga lõpuks leidsime ka ühe sobiliku variandi. Edasi läks juba üsna libedalt. Üks naljakas silt jäi ka silma, kus oli kirjas, mis on antud kohas "KEELATUD, ELUOHTLIK, KARISTATAV ja KOHUSTUSLIK". Kuidagi vastuoluline tundus... Mõlemad punktid jäid üsna kiiresti silma, vihjest oli palju abi. Aitäh peitjale.

Põrgut, nende asjandustega. Pauku teha meeldib, aga ega neid kõiki asjandusi ikka täpselt ei tea. Mingil hetkel tegi geokontroll siiski "Põmm" ja andis loa kohale demineerima minna. Vahepunktist ca 60 m kauguselt leidsime ka midagi temaatilist.

Temaatiline?

 8 

Vahest on tõesti minevikust kasu, et mõni mõistatus praegu lahenduse leiaks. Nii sain minagi omal ajal metsas kaevikuid kaevata ja nö vastuluuretegevusega tegeleda. Nii muuseas "mineerisime"( õppemiinidega ,mis pauku ei tee ja kedagi taeva poole ei lennuta) Suurupi metsavahi kodutee ja vaatasime siis, kenasti valge kamoga kaetult( oli detsember ja lumi maas, seega kaitseülikond valge), kuidas hämmeldunud metsavaht oma kodu poole põrkus. Miks ta siis hämmeldunud ei olnud, kui vaevalt pool tundi tagasi poe poole roolides oli see tee olnud sile kui tite pepu :D. Mõned tunnid hiljem aga kohtusime sama metsavahiga taas. Tema tuli oma koeraga jalutama, aga meil just metsa all vahipost värskeltkaevatud välikempsu juures. Kaaslane sihtis oma tuki metsavahile rindu ja sisistas :"parool". Haa , loomulikult ei teadnud ju metsavaht meie paroole, nii vaatas ta justkui maa alt kerkinud valgeid kummitusi ja es oskand midagi kosta. Mu kaasvõitleja üllatas siis mindki lasudes: "kui parooli ei tea, pean teid maha laskma, pah, pah". Just nii suuga tegigi "pah, pah" .Naerda ma tol hetkel ei saand ,kuid metsavahi nägu oli nii koomiline, et seisab siiani silme ees :D. No õnneks oli mees ikka kursis, et tal meiesugused ullikesed siin metsas lahingutegevust õpivad, seega kogus ta end ruttu ja teatas:"no kui nii ,siis nii " tõmbas koerarihma ja vantsis kodu poole tagasi. Meie aga valvasime oma strateegilist punkti edasi.

Seega oli videot vaadates paljud asjad tuttavad, nii said numbrid kiirelt vasted külge ja aare jäi oma päeva ootama. Täna vantsisime vahepunkti ja oligi seesama koht, mida kodus kaarti vaadates aimasin. Sellest olin varasemalt kuulnud, kuid polnud olnud mahti ise üles otsida , kuigi jah, selle koha jaoks oli mul üks koodki välja mõeldud ja tallele pandud, et siia saaks peita ;)( aga eks nüüd mõtlen uue koha välja, sest ega väärt koodi saa raisku minna lasta ) .
Täna jäi siis peitja poolt pakutut uudistada ja no põrguvärk, pean ikka hakkama gpsi manuaali lugema. No mitte ei oska ma panna gpsi seda tegema ,mida tahaks. Nii kepslesime kui kevadised mullikad karjamaal kuni suutsin Alexile ja aparaadile veenvalt selgeks teha, et minu arust peaks liikumissuund "sinna" olema. Seepeale sain range käsu endale manuaal selgeks teha, kuid mõlemad nõustusid nüüd minu poolt pakutud suunaga ja meetrid hakkasidki vähenema :). Aarde leidsime ka ja tagasi Kirsikese juurde vudisime juba otse, ilma ellipseid ja täisnurkseid pöördeid tegemata :D.

Tänud peitjale mõnusa mõistatuse ja koha näitamise eest!

Leitud.

Pelae kerget lõunat suundusime koos vahepunkti poole. Sealt leidsime kaks nooremat geokolleegi. Jätkasime otsinguid koos ning varsti olime juba lõpus. Esimesest vaadatud pilust tuli ka karp välja, nimed kirja ja suund saare poole. Tänud hea asja eest.

 3 

Hommikul selgus, et esialgne plaan jääb ära ja Madis asus uut plaani koostama. Võttis selle aarde ette ja asus lahendama. Siin toimus traditsiooniliste soorollide värk- naine teeb süüa, peseb nõud ja koristab, mees mässab miinidega. Koristamisest viskas juba kopa ette, oleks teadnud, et selle lahendusega tunde läheb, oleks suurpuhastuse ette võinud võtta. Aeg-ajalt kostus teisest toast vaid "oujeee" ja "tatararatatataaaaa", mis vihjasid mõistatuse järjekordse punkti lahenemisele. Kui asi LÕPUKS OMETI lahenduse oli leidnud, läksime linna ja saime Maire ja Kristjaniga kokku. Kerge lõuna ja aarde poole teele! Kohapeal askeldasid juba kaks poissi, otsisime siis koos edasi ja jõudsime peagi ka lõppu. Nimed kirja ja minek. Väga huvitav koht leitud, aitäh!

Võtsin hommikul mõistatuse ette ning mõtlesin natukene pusida. Vahepeal said Liisil pannkoogid valmis ning pool kodu koristatud, mina aga uurisin ikka pomme, granaate ja muid sõjavidinaid. Kolm tundi uurisin, vahepeal "juhuud" ja muud hõisked kõlamas. Lõpus Liis aitas natukene kergema osaga (koordinaatide arvutamisega) ning pärast Maire ja Kristjaniga lõunatamist virasime õigesse kohta. Leidsime eest Mihkli ja Aleksandri, kes olid ka äsja kohale jõudnud. Terav silm märkas õiget asja ning saime lõppu jalutada. Seal läks samuti ruttu ning õige pea olime tagasiteel. Aitäh kerge ja hariva mõistatuse eest! Jõudu ja tahtmist selliseid häid aardeid teha! Soovitan!

Leitud

Tänan aarde eest!

 5 

Mõistatus oli põnev ja aega võttis vastete leidmine/ülekontrollimine mul 2 päeva; lahenduse sain lõpuks nii nagu tõelised kurjad pahalased - keset ööd netis istudes ja mööda internetti erinevaid pomme taga otsides… :D. Täna läksin siis asja vaatama, nähtu järjekordselt üllatas - mul polnud aimugi, et siin selline/sellise seosega koht on. Ja lõpp oli ka minu jaoks esimest korda näha, esimestest üle hüpates ainult ooo-tasin vaikselt omaette - nii heas korras asjad on meile tänaseni siia vaatamiseks jäänud. Lõppu liikudes olin just-just kohale jõudmas, kui nägin, et väga konkreetselt minu poole sammutakse. Jäin siis seisma ja olin valmis, et ei tule mul siin täna mingit leidmist ja pikema jututa mind ilmselt kohe minema saadetakse, aga kõnetaja oli väga sõbralik ja küsis ise esimesena, et kas olen siin geopeitusega seoses (neid otsijaid pidi siin ikka nädalavahetuseti käima ;)) ning et ta tuli vaid hoiatama, et vasakule poole minekuga on täna kriips peal. Õnneks sinna polnud mul minna vajagi ja uuesti omapead jäädes sain aarde üles otsida. Alguses ajas natuke segadusse see “midagi ei ole vaja liigutada” - seal oli ju nii palju neid asju, mida oleks saanud liigutada :D, aga kui lõpuks oma saadud nullile kindlaks jäin ja ainult sellele keskendusin, tuli ka leid. Karpi oli taaskord Ahtole omaselt asja tutvustav info pandud, vaatasin kiirustamata kogu pakutava läbi ning viimasena panin logiraamatusse nime kirja… Väga hea aare jälle, meeldis just teema ja koha seos ning üllatusmoment selle juures. Ja mõistatus ka, siit saadud teadmised kuluvad ju igale metsas liikujale marjaks ära ning mina oskaksin lisaks ilmselgelt arusaadavatele nüüd vajadusel ära tunda ka näiteks alumiiniumist elektridetonaatori ;). Kindel soovitussilt minu poolt, aitäh peitjale.

Hommikupoole ragistasime põrgumasinaid paika panna ja kui aparaat tulemuse heaks kiitis, ei olnud mingit põhjust jalutuskäiku edasi lükata. Nagu mõistatus ise, on ka looduses kõik loogiliselt ja täpselt paigas. Tänud

 4 

Kui see aare avaldus, olin mina ohutult 3300 km kaugusel ega saanud ka parima tahtmise puhul võidujooksus osaleda. No las ta siis ootab, kodus vaatame. Aga kodus - noh, ühes toas käib meil pidev lärmakas tankilahing. Söötsin siis kogu selle kupatuse digitaalmilitaristile (või on see hoopis militaardigitalist) ette ja nii kümnekonna minuti pärast laekus Kaur alla, fail näpus, ja ütles, et proovitagu seda. Et kahte asja olla ta guuglist kah vaadanud. Tulemus oli selline, mis lasi geokontrolli kohe põhja. No muidugi, seal ikka, kus siis veel :) Täna võtsin pisikesed näpu otsa ja läksime vaatama. Sihipärast askeldamist oli seal omajagu, aga vaatamist ja uudistamist ka. Lõpus oli Mamm see teravsilm, kes karbi välja koukis ja pärast tagasi ka pani. Ja eks see karbi sisu põhjustas veel terve pressika kohapeal. Tänud, tore asi, mina soovitan!

 3 

Täiesti sobilik näitus Kiek in de Kökis selle aarde lahendamiseks :)

 1 

Aarde avaldumisel ehmatas pikk loetelu ära - sellega küll praegu tegeleda ei viitsi. Paari päeva pärast vaatasin uuesti ja selgus, et peitja polegi kiuslik olnud ja otsitavate kirjeldused on päris mõistlikud. Alustasin lahendamist, suuri probleeme ette ei tulnud ning lahendus saabus. Kohapeal läks ka lihtsalt. Peitjat tuleb tänada õpetliku ja hoiatava teema eest, järgigem siis seda!

Mõistatus läks kiirelt (militaarsest minevikust on vahel ka pisut kasugi!) ja geokontroll teise-kolmandana roheliseks, aga selle kinnituseks, et me ei ole veel geosõltlased loobusime FTF-i ründamisest. Täna selgus, et oleme alles teised leidjad. Aare oli suhteliselt lagedal ja eemalt märgatav. Panime tagasi nii, et vähemalt eemalt möödajalutavad mugud juhuslikult ei märkaks.

 3 

Olen siin kodulähedal palju jalutanud, rattaga sõitnud või jooksmas käinud. Aga seda mida nägin aaret otsides ei osanud ma küll arvata, et siin võiks olla. Kui aare leitud seadsin end mugavasti istuma ja hakkasin aarde sees olnud artiklit lugema ja piltidega tutvuma. Mina arvates väga, väga lahe aare. Suured tänud peitjale. Oled tõesti hea töö teinud. Selliste aarete nimel tasub geopeitust mängida.

 8 

FTF 23:03. Aarde avaldudes tundus lahenduseni jõudmine üsna töömahuka ettevõtmisena, eriti arvestades asjaolu, et teema mulle võõras. Siiski leidsin, et võiks ju otsast pisut proovida. Tabel täitus üle ootuste sujuvalt ja ühtäkki oligi vaid 6 identifitseerimata objekti järele jäänud. Nende kindlaksmääramine nõudis veidi rohkem uurimist, aga kui ainult nii natuke puudu, ega siis ometi enam pooleli või jätta. Kui geokontrolli põhja lasin, polnud ühtki teist katset tehtudki veel. Niisugune olukord suhteliselt kodulähedase aarde puhul automaatselt kohustab välitöödele suunduma. Pimedas ei soovitatud minna, eks võtsin siis oma valguse kaasa - lisaks tavalisele väikesele ka päris suure päikese, et juba kaugelt oleks näha kuhu astun. Õues läks kõik ilma igasuguste vahejuhtumiteta, kedagi kohata ka ei õnnestunud. Taas mitmes mõttes õpetlik aare, tänud peitjale!

Teemaga kaudselt seotud kõrvalmärkusena: kellel Nüganeni 1944 veel nägemata, soovitan soojalt kinno vaatama minna. Isiklikult nimetaks seda Eesti kõigi aegade parimaks filmiks, eriti silmas pidades, et nii Viimne reliikvia kui Mandariinid on suures osas võõramaalastest rezhissöride/peaosatäitjate looming.

J: asjakohase mudelauto