Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Siberi küla võlgneb oma sünni Kunda mõisa omanikule, tsemenditehase rajajale parun de Soucantonile, kes tahtis oma töölistele ka ulualust soetada ja hakkas aastal 1881 rajama küla. Esmalt aeti Kundast lõuna poole sirge siht üle liivase nõmme. Seejärel hakati maju ehitama, mis kirjanik Jüri Parijõgi kirjelduse järgi olid korrapäraselt reas nagu mutimullahunnikud. Kahe pere elamud ehitati paekivist, igas kaks umbes 12-ruutmeetri suurust, ühe akna ja paekivist põrandaga pliidiga tuba ja ühine koda, kus asus sahver. Ametlikult tahtis parun panna küla nimeks Liiva ja kui kuulis, et rahvas oli küla Siberiks ristinud, olnud ta kaunis vihane. Aga rahvale jäi õigus ja vallakirjadesse sai küla nimeks Siber. ("Elu Eesti Siberis" Margit-Mariann Koppel, Kultuur ja Elu ). Selles külas on sündinud ka eelpool mainitud kirjanik Jüri Parijõgi ning aaret otsima minnes võib kaasa võtta lilli mälestuskivi jaoks.
Palun siin ta nüüd on minu kolmas aare. Kes mäletab endist aaret siis vanas kohas ta enam ei ole.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (6), vaatamisväärsus (4), ronimine (4), soovitan (2), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5Q69J
Logiteadete statistika: 126 (96,9%) 4 5 0 0 1 0 Kokku: 136
Aare on täitsa olemas looduses ja väga heas seisus. Puuri ukse magnet ainult on roostes, panime oksakese vahele. Tänud aarde eest
Kuna kirikuaaret ei suutnud tuvastada siis abiks seegi. Aitäh.
Rannast tulles ei tahtnud enam mööda võsasid kolada, seda enam et oli juba pime. Lauri tahtsi siiski sellegi täpi roheliseks värvida ja nii ta öösse kadus. Turvasime teda igaks-juhuks alt. Nimed said kiirelt logiraamatusse ja võis rahulikult koju sõita.
Täitsa nitsevoo. Ma arvan, et siin Siberis on tunduvalt soojem, kui seal Siberis. Igatahes aus aare :) Спасибо за сокровище!
Proovisime ka õnne enne seda aaret Kunda rannas, kuid seal oli mugude rohkus liiga suur ja ei hakanud seekord otsima. Ka varbaid vette ei pannud, sest põhjaranniku külmad veed ei kutsunud kohe kuidagi peale Peipsi külastust :D Aga leiu pidin ka mina veel kirja saama ja see tops sobis hästi. Maskeering oli natuke liiga hea isegi ja esialgu ei tahtnud kohe käppima minna. Kuid kahjuks või õnneks oli aardel väike viga ja tänu sellele julgesin ikka ronida. Veast teavitasin ka juba peitjat. Tore koht ja tore aare :)
Eelmine aare mis selles kohas oli õnnestus meil 28.veebruaril 2006 üles leida. Ka selle aarde juures olen käinud aga sel ajal ei tegelenud geopeitusega. seekord lihtsalt läksime ja logisime.
Teist korda Siberis. Ega eelmisest korrast väga midagi ei mäleta, seega oli igati põhjust siis uuesti tulla.
Käisime lastega minu sõbrannat tema suvituskohas Siberi külas Kunda jõe ääres külastamas. Oli ilus ja soe päev, olin näinud elus esimest korda jäälinde, kes laulsid ja keerutasid lõbusalt jõe kohal. Küll see oli alles imeline vaatepilt! Teel koju sai see aare kergelt leitud. Mina pidin ronima, poisid on liiga väikesed veel.
Tänase geotuuri esimene leid, kõrvetasin Tallinnast otse siia. Alguses otsisin rohkem huvi pakkuvatest kohtadest, siis vaatasin raskusastmeid ja järgmisena nägin aaret. Lahe teostus, hea oli seda logida. Polegi varem Siberis käinud. Ega Venemaa Siberisse ei tahagi minna.
Oh, mis lahe koht! Ilma aardeta poleks siia küll sattunud. Tiimitöö toimis, tänud kutsumast!
Tiimi tööna täiesti tehtav. Igatahes logimise ajal olime mõlemad objektil. Aitäh.
Kui mina nulli poole roolisin, luges Tarmo mulle aardekirjeldust ette. Huvitav lugu, sellised asjad võivad isegi minusugusele udupeale meelde jääda. Kohale jõudes hakkasin varakult plätudele rõhuma, kuna peagi teele jääva aarde juures ootas üks vaigune puu kuhu ronida ei tahtnud. :P Seega jäi raskem osa Tarmo kanda. Ma sain vist niisama sääski toita ja mündi kaasa virutada.
Tänud.
Polnudki täna veel pidanud ronimisega tegelema. Siin sai siis ka seda praktiseerida. Laegas oli muidugi lahe. selline 2 ühes. koht nii laekale kui ka valvurile. Ukseriiv oli pisut väsinud ja et lahtiste uste päev ei jätkuks panime väikese kooretüki sinna vahele. Aardega k6ik vinks vonks. Tänud peitjale
Abivahendit läks vaja. Isegi kahte. Külm ja sula on teadagi kõikide liikuvate asjade vaenlased. Igatahes oli kuidagi õnnestunud neil kahepeale tekitada täiesti kindlalt suletud ligipääs. Aitas alles mõõdukas "tou" õigesse kohta rusikaga. Ja siin hakkas juba külm tõsiselt liiga tegema - ilm läks vist pisut soojemaks aga järjest niiskemaks ja nii see külm tasapisi nahavahele poeb - kõikidest riidekihtidest hoolimata. Aitähh
Ka siin kulus kaasasolnud abivahend marjaks ära. Mis teha kui ise orav ei ole. Tänud peitjale
Ka siin kulus kaasasolnud abivahend marjaks ära. Mis teha kui ise orav ei ole. Tänud peitjale
Kui maale nädalavahetuseks tuldud sai, pidi ikka mõne aarde leidma ka. Igati huvitava ajalooga koht, mille olemasolust ma jällegi teadlik polnud. Leidmine käis lihtsalt, logitud sai tänu suurele vaprale kaaslasele. On hea küsimus, kas ma ise oleks selllega toime tulnud...
Peidik niiskusest veidi pundunud, vajas jõu rakendamist ka veidi.
Üks kord on sama nimega aare kuskilt sama tee äärest juba leitud. See võis olla umbes 10 aastat tagasi või nii. Sai ka see siin leitud. Hea et ma üksi ei olnud, oleks päris vastik olnud. Tänud
Viimane peatus enne kojuminekut. Kiire ronimine ning logi kirja. Täname!
Korraks sai ka vale puu otsa ronitud, aga aare tuli kiirelt. Kui aardega tegelesime otsustas üks meie penidest jalutama minna, koera otsimisega läks oluliselt rohkem aega kui aardega. Tänud peitjale.
Erkol ja Priidul oli aare leitud. Õnneks oli Erko nõus taas ronima, mina ei oleks julgenud minna.
Õues oli juba hämaraks läinud. Kaugelt vaadates tekkis korraks ohoo-efekt, et kuidas ma sinna kõrgele saan. Õnneks oli raskustase paigas ja sain nime kirja. Aitäh!
Nullis hakkas Nellele võimalik peidkoht silma aga miskipärast vaatasime kõik muud kohad enne ära :D. Kuna Nelle avastas läks ka ise järgi :D .Leitud, logitud.
Võimalik peidukas hakkas juba kaugelt silma,aga alguses sai ikka kontrollitud valed kohad üle.Siis õigele asjale näpud taha ja käes ta oligi.Täname
Kuna ronimise osas oli meil tihe konkurents, siis seekord osalesin vaatleja rollis. Tänud peitjale.
Peidukas jäi silma küll, aga pelgalt vaatamine logi kirja ei pane, selleks oli ronida vaja. Priit hakkas juba ennast sättima, kui nuiasin, et ehk saan ise minna, jalad enam ronimise peale ei värise ja praktikast on kah viimasel ajal väheks jäänud. Ronitud sai ilusti, logitud sai mitte värisevate käte ja jalgadega ja maapealne ergutusmeeskond oli kah sooritusega rahul.
Aitäh toreda aarde eest :)
Lapsepõlv tuli meelde, kui koolis pidime lugema ühte Jüri raamatut. Pealkiri ei tahtnud kuidagi meenuda, kuid tema teoste pealkirju vaadates tundub, et see võis olla "Külaliste leib". Aardest ka - oli teine lihtsalt leitav ja mitte nii lihtsalt ronitav. Tänud!
Jälle üks huvitav koht nähtud. Aaret otsida vaja ei olnud ja logiminegi käis kähku, pisike eelsoojendus järgmisele aardele. Tänud!
Peidukoha tuvastasime ruttu, jäi ainult vaielda, kes järgi läheb. TFTC! :)
Aega võttis, aga asja sai,aga lõpuks aare oli leitud. Mulle meeldib geopeitus selle pärast, et aarded on erinevates kohtades ära peidetud. Kindlasti on kohti kus ma käinud veel ei ole.
Terv Andres!
Kunda tuur, mis tuli välja, oli hoopis motma-aarete tuur. Tahtsime ilusa ilmaga välja minna ja võtsimegi suuna ida poole. Kunagisest tuttav koht, peitmisviis teine. Tänud aarde eest! :)
Ilm, kohad, vau aarded ja seltskond teevad otsimise mõnusaks. Ja selgub, et kõik ühe peitja omad/taastatud. Caro oli siin käinud nii originaali kui ka taastatu juures. Meil A-ga esmakülastus. Üldse ei kahetse. Suur Aitähh!
Kui mina aarde asukoha tuvastasin, siis Berit, kogenud ronija, oli taaskord aarde kallal. Märt, kas sul on mingi fetiš? Täname!
Tänud tutvustamast seda küla, aare oli ka väga äge, kahju, et mu "oravad" täna maha jäid.;)
Selle küla tekkimise lugu on ikka huvitav küll, saime jälle midagi uut teada ja näha. Aga aardest endast olime vaimustuses. Väga äge, aitäh!
Minu ülesandeks jäi Liis puu otsa upitada ja pärast alla tulemisel jälle vastu võtta. Aitäh, tore aare!
Liis läks karbile järgi ja teiste ülesandeks jäi see pärast jälle üles saada. Tänud peitjale!
Mõnus aare! Mina sain selle karbitalitluse au endale. Aitäh!
Kuna ma kirjeldust polnud lugenud siis arvasin, et tegu on vana aarde uue versiooniga, kuid panin logi siiski kirja. Nüüd veebilogi kirjutades sain alles targemaks :) Head uut geoaastat!
Kuna seltskond oli suur ja usin, siis polnud aarde järele mineja leidmine probleemiks. Tiit tegi selle töö kiirelt ja korrektselt ära. Tänud peitjale.
Kiirelt käes. Elari sai törts konte sirutada :)
Lugedes eelmisi logisid, saime aru, et autostki näha seda aaret. Nii oligi, läksime kohale ja logisime. :) Armas teostus :)
Eelmist mäletan veel hästi. Nüüd vahtisin algul lolli näoga ringi ja siis kui nägijaks sain, siis otsustasin, et läheb esialgu rubriiki – leitud, logimata, hurraa. Võib-olla kunagi tulen uuesti, ma ju peaaegu kohalik.
Aare paistis juba teepealt, väike pingutus ja käes oligi.
Carolys tormas autost välja ja aardele järgi. Tänud!
Juhtumisi juhtusid kolm maastik 3.0 aaret meile järjest ja juhtumisi oli meid kolm tükki, viimane jäi mulle. Kui aaret juba märkasin, siis ei läinud ka logimiseni kaua aega. Aitäh! EVEJ
Leidsime kiiresti, kuid kumb järgi läheb, selles oli küsimus :) Kusti jaoks jäi kättesaamatuks, eks siis tuli ise minna. Eks ta muigama pani, aga kui peab, siis peab. Aitäh!
Lääne-Virumaa põhjaosa oli kavas juba paari nädala eest külastada, plaanid muutusid ja nii jäi retk sellele nädalavahetusele. Esialgset plaanitud marsruuti muutsid mõnevõrra eilsed uued aarded, Siberi oli siiski see mis igal juhul teele jäi. Eelmine siin asunud aare sai leitud mäletamist mööda üsna lihtsalt. Nüüdki ei kulunud asukoha tuvastamiseks eritu aega. Ja sellega ka otsingute lõpetamiseks, ei olnud minu jaoks. Vihje, et vanad, paksud ja vigased ei pea mitte geopeitusega tegelema, jõudis kohale :). Olles teisedki tänased logid kirja pannud sai sel teemal veel targutatud õlivabriku logis.
Siber jäi seekord täpselt teele Ubja ja Kunda vahele. Külastasime, logisime.
Aare sai kiiresti leitud ja päris kiiresti ka kätte saadud :) Tänud peitjale kohta tutvustamast ja aarde eest!
Aarde leidmine raskusi ei valmistanud, kättesaamisega ka märkimisväärseid probleeme ei tekkinud. Ära sõites selgus, et Siber on tõesti maailma serval... GPSi järgi otse kahe mõisa poole sõites muutus tee vahepeal vaevuaimatavaks, siiski mõned jäljed läksid põlluservas. Mingil hetkel tekkis uuesti arvestatavam tee, aga järsku oli aed risti üle tee ja aia taga sügav auk. Nii sügav, et läksin autost välja ja ei suutnud oma silmi uskuda. Silma järgi oli see kraav kümmekond meetrit sügav ja paarkümmend meetrit lai. Lihtsalt uskumatu... Aitäh peitjale.
Peatus, leid ja logimine. See käis siin üsna kärmelt. Täname aarde eest.
Jäi seegi aare meile tee peale. Esmalt jäi silma üks potentsiaalne peidukas, seejärel tabas pilk veel tõenäolisema, kus karbike end ka varjas. Proovisin alguses ise, aga ei küünitanud välja, ikka pidi pikemad tanki saatma.
Pidin kiiresti tegema, sest lähenemas oli traktor, mis nagu eeldada võiski ei mahtunud minu geomobiilist mööda.
aarde peidukas hakkas kohe silma, aga egaks juhuks sai enne ikka kõik teised kohad ka läbi otsitud! tänud!
Samas kohas ta nüüd küll ei olnud tõesti:) Tänud! Kaks korda Siberis käidud, ega see kolmaski tulemata jää. Sülitame nüüd kolm korda üle vasaku õla, aga enne vaatame et sõber seljataga ei oleks, onju!
Väga hea on leida aardeid milles on näha omaniku vaeva. Hea teostus. Tänud!
Tunne oli, nagu oleks siin varem olnud. Peab meenutama, aga siin kandis oli nagu varem ka mingi aare. Igatahes sai vaadeldud ja leitud, siis riided määritud ja logi kirja saadud.
Suurepärane =) Elan ise Kundas ja ei teadnudki, et sellise nimega küla nii lähedal on =)
Jaa, tollesama Suka-Antoni büste ajasime Suveseiklejatega mööda Kundat taga nii et seda nägu :D Kokku oli vaja saada 4 tükki, meil tuli ette vaid 3. Kohalik toitlustusettevõtja aitas siis puuduoleva asukoha tuvastamisega hädast välja. Aga see kõik toimus kuu aega hiljem ja isegi mitte Siberi külas. Juuni lõpus Geojaanilt tulles oli mul kaks eesmärki ühe hoobiga - jahtida Lääne-Virumaa aardeid ning ühtlasi viia ennast üldisemalt kurssi kõikvõimalike huvipunktidega selles maakonnas.
Nii me siia õhtuhämaruses jõudsime - (mitte tsemendi-)tehasekorstendest kerkiv suits maalis loojangujärgselt pastelsele taevalõuendile abstraktseid kujundeid, väljadele langenud udu niisutas rohelust + üksikut õhtueinel lehma, ritsikad siristasid täie jõuga ja õrn tuuleke tõi looduse lõhnasid erinevatest ilmakaartest. Mina sukeludsin võpsikusse ja tegin jalad kaste sees märjaks. Täitsa ilmaaegu, aga mis sest :D Siis koperdasin pimedas mingite vähem looduslike elementide otsa ja järgmised 10 minutit tegelesin seal hunnikus sukeldumisega. Kah ilmaaegu, aga mis sest! Probleem oli hoopis selles, et looduslik valgus hakkas päris otsa saama, lambivalguse võimsus ka, samuti meie aeg, tagatipuks juba mõistuski oli otsas. Pöördusin siis viimases hädas autos istuva Iti poole, kes eelistas pimedas võsasukeldumise asemel raadiot näppida. Tüdruk astus lihtsalt korraks õue ja näitas kaugelt õige koha kätte. Huupi kusjuures, sest näha ei saanud ta sealt seda kuidagimoodi! Nüüd polnud muidugi otsa saamisega enam mingeid probleeme, logisime ära ja lõpetasime seekordse Lääne-Viru tuuri rahulolevana. Kui koordinaat korrigeerida, siis muidu igati lahe aare, aitäh!
Minu kaart suunas mind mitukümmend meetrit kõrvale. Õnneks logiteated aitasid õigele teele.
Deja vu koht, aga mitte aare. Kõik puude külge peitjad võiksid käia siin vaatamas, kuidas seda loodussõbralikult teha. Aplaus!
Null suunas meid küll väheke mujale, millele viitasid ka värsked rajad, aga kui sealt midagi asjalikku välja ei tulnud, pidime silmad lahti tegema ja õigepea paistiski üks kahtlane koht kätte. Logiraamatust selgus, et rajad olid tõepoolest värsked, sest samal päeval oli pagarite tiim seal oma visiidi kirja pannud.
Tore aare, aitäh!
Lähenedes hakkasin autos valjult tee ääres aega veetvate lehmadega suhtlema. Õnneks on Rudolfiga piisavalt ühiseid retki tehtud, et ta enam minu terve mõistuse puudumises ei kahtle :)
Kohapeal sukeldusin mina keldrisse, Rudolf kontrollis viljasaaki. Kui kumbki edu ei toonud, kalibreerisime sihiku ümber ja leidsime sobiva kandidaadi. Kiidan ka kinnituslahendust. Küll aga tekkis küsimus, kas selline kaks-ühes lahendus ka kohalikele elanikele sobib. Aga loodame parimat. Aitäh huvitava ajalootunni eest!
Ei olnudki väga mahajäetud paik, teeäärtel oli ohtralt lehmasõnnikuga laiutatud. Aitäh!
Eelmine aare sai kuidagi kergemini leitud. Aga ega sellega kah oluliselt kauem läinud. Aitäh!
Kunagist aaret sai siin otsimas käidud ja ka leitud. Tuli tuttav ette küll kui end taas mälestuskivi eest leidsin. Aarde osas ei jäänud ka palju kahtlusi, kus see on, eriti kui nägin eemalt, milliste vahenditega see paigaldatud on. :) Kuidagi geopeiturile omaselt. Õnneks oli see ka minu võimete juures kättesaadav, nii et logi sai kirja. Tänud aarde eest.
Kunagi olin siin juba ringi uudistanud, kui veel samanimeline eelmine siin logimisrõõmu pakkus. Algul juhatas GPS mind ühe vana aiaposti juurde, kuid siis läksin sinna, kuhu ise aarde oleksin peitnud. Päris sealt ma karpi ei leidnud, kuid selle ligidalt küll. Vahva teostus, tänud!
Minu kolmepäevase georetke esimene punkt. 7. juuni hommikupoolikul sai Lammasmäelt jalutama hakatud. Siberi oli esimene, mis tee peale jäi ja kahjuks ka esimene, mis leidmata jäi. Kuna pikk tee veel ees, siis ei tahtnud ka kaua aega ka viita. Panin kirja, et Siberisse tuleb teha korduskülastus ja seadsin sammud Kundasse, kus ootas mind Omataoline Euroopas.
Tore lahendus. Leidsime suhteliselt kiiresti. Tänud!
Leitud koostöös hoolimata peenest uduvihmast. EVEJ.
Asukoht leitud astusime Georgiga paar sammu eemale ja lasime asjatundjatel tegutseda. Nüüd on minu silmad vist kõike näinud, ka sedasorti aarete kättesaamist Jussikeste poolt. Arenguruumi mul veel jagub..
Leitud, kohe peale väikest rästiku paanika kiljet May poolt. Tänud peitjale.
See on siiani kõige hariduslikum aare minu aarde otsimise ajaloo jooksul. Otsusasime rattaga teha väikse retke Kundast Kunda Lammasmäele. Tutvusime iidse kultuuriga ja lugesime üle Lammasmäel olnud lambad. Kokku saime null lammast, oli mäetäis nurmenukke. Kuna, aga tagasi sama teed mööda minna ei tahtnud, siis võtsime suuna Siberi poole. Selleks pidime läbi minema Lammasmäe Puhkekeskusest. Väga kena koht. Seal saab päris ilusti aega veeta. Kuna see Siber algas või lõppes, sellest ma aru ei saanud. Ilm oli sama vihmane ja kõle kogu aeg. Nüüd siis ka külmal maal käidud. Aare tuli välja peale mõningast otsimist. Mul on kuri kahtlus, et ma segasin aarde otsimisega kellegi perekonnaelu. Igatahes lapsed karjusid hullusti. Peale aarde leidu, tutvusin ka siis kiviga. Tunnistan ausalt. Mulle ei tule meelde ainukesti lauset oma koolipõlvest selle kirjaniku kohta. Aga eks mul oli vaja sellel ajal koolis kõige muuga tegeleda. Koju jõudes tutvusin kirjaniku eluga ja kuna eelmine leidja oli riputanud üles Parijõe raamatu, siis sai endale veel paar muinasjuttu unejutuks loetud. Tänud peitjale ja Vellole raamatu eest.
Et täna tuli meie õuele sobiv kamp, siis oli paras aeg Siberi aare ära logida. Koht on tuttav ja noorpeitur nõustus oma näpud õigesse kohta torkama. Lugege jutukest Andu raadio ja siis tuleb ka Saksamaa laul ja Tallinna muusika.
Aarde nime nähes meenus midagi. No muidugi, ma olen peaaegu selle aarde juba leidnud (-: Kohapeal oli aga koht peaaegu uus ja huvitav - ei meenu 2007. aastast enam suurt midagi. Tookord oli ju ka juba hämar. Ainult kelder ja peidik olid varalahkunust meeles.
Kelder on praegu nagu Stonehenge, lahe paepaik. Aardepaiga avastasin ruttu, ilma gepsuta, autost 30 meetri kauguselt. Kui kõik olid aarde leidnud, ulatasin karbi Marjele logimiseks.
Peitja kolmaski aare on kvaliteetne, nii koht kui peidik tip-top. Kaupa ei teinud, aare kombes. Aitäh siia taas kutsumast! Soovitan teistelgi külastada.
Käisin kontrollisin üle,juba mitmendat korda,seekord oli kirjutsvahend kaasas ja tõmbasin aarde nimele i lisaks.
Kruusatee jupp oli ebavajalikult sik-sakiline. Tol momendil olid siis vist küll sõnnikuhunnikud ees ja tehti tee nende vahelt läbi. Täpselt nulli jõudes võttis natukene kukalt kratsima, et kus ma siin heinamaa äärel 3.0 maastikku harrastan. Natukene laiema pilguga vaadates silmasin ära õige koha. Täitsa mõnus õhtune venitusharjutus. Tänud!
No me valisime selle aarde otsimise päevaks kõige tuulisema ilma.Mul ei olnud häda midagi, vaene Moonika oli tuulele lipuks.Tänud.
Tugeva tuulega oli päris lõbus..aga saime hakkama.Tänud!
Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Taas kodukoha ümbruses veidi olnud aegu meenutatud. Tore oli
Deja vu. Eelmisel aardel saime kirja LTF - last to find. Seekord oli toonane Parijõe-lugeja ise ka kaasas, rääkisime need lood uuesti kenasti üle ja vaatasime muid lugudega kohti ka - Linnuse meiereiga seotuid mul mõned on. Ja sellise kambaga ei ole aarde leidmine ka sugugi raske. Jätsin kaks rändurit ka. Ja peitjale ekstra tänu, väga kähku võtsid tuld :)
Parijõgi on mu ema lemmikkirjanik. Seega kasvasin üles tema juttudega. :)
GP1328/GC1569
Täitsa Parijõelik aardelahendus. Soovitav nendele, kelles on karjapoisi geene.
Täitsa Siber. Väga huvitav koht ja väga lahe teostus jällegi. Aitäh peitjale!
Olen ikka tark küll! Ise orienteerun maastikul vabalt ja loen kaarte, olenemata sajandist, sattusin olukorda kui pidin atlaselt sõltuvalt ringe tegema. Aardega läks tiba aega. Ei ole ma väga äkiline. Suur tänu pingutuse eest!
Teekond Siberisse meenutas rännakut külmale maale. Seda kõike veidi kaasaegsemas võtmes. Sohver ei kamandanud algatuseks püssiga seina äärde, vaid hoopis õnnitles kommikarbiga kontoomanikku, et me temast vahvalt mööda olime läinud. Partorg oli ka leebe, pakkudes kohvi kõrvale kooki. Kohalikud ilmaolud olid siiski kõike muud kui meeldivad ja pikka peatust ei teinud. Jällegi üks tubli tükk valmis meisterdatud. EVEJ
Nii varast ärkamist kui täna ei mäleta kohe ammu. Ja kõik sellepärast, et vaja oli enne autoorienteerumist ka mõned tünnid üles leida :D. Siia jõudsime esimesena. Hall oli taevas ja pilvede vahelt soputati meile lumelörtsi krae vahele. Aga ega halb ilm takista ometi aardeid leida. Bruno tiris aarde päevavalgele ja peale logimist kruisisime edasi Kunda poole. Tänud!
Tänu õigele aastaajale tuli leid kergelt, ilmselt mais oleks juba raskem :) Tänud
Tekkis väike arutelu, kas on seal või ei ole? Kahjuks ilmastiku tingimused ei lasknud kontrollida. Järgmine kord uuele katsele. Kui on seal, kus arvasin, siis väga vinge koht! :)
Jäi kohe silma, paari aasta pärast vähe raskem leida :)
Kohapeal oli kõik lihtne ja arusaadav. Koht tuttav veel eelmise aarde ajast. Segaseks jäi ainult see koordinaatide mäng kirjelduses. Aitäh!
Mõtlesime, et käime ja vaatame uue aarde kohe ära. Jõudsime sinna umbes pool tundi peale esmaleidjaid. Null ei olnud päris täpselt paigas, aga natuke ümberringi vaadates võis aarde kenasti üles leida. Arvasime, et sõidame sealt ära teist teed kaudu. Kaardil oli tee, aga tegelikkuses põld ja traktorijäljed. Aga õnneks oli meil ka vastav auto. Seega saime õhtul veel põneva safari osaliseks! :) Aitäh aarde eest! EVEJ
Kuna mul kodus laua peal arvuti pidevalt lahti, siis sai uut aaret ruttu märgatud. Otsus oli minna sest asus suht lähedal. Ega see minek siis ikka päris otse kah ei toimunud, kõigepealt oli vaja läbi käia pensukast, siis Selverist. Alles siis sai õige suund võetud. Koht oli kooliajast tuttav, seal kivi juures sai klassiga hoogtööpäevakul käia leht riisumas sügisel. Kohale jõudes sai siis asuda otsima. Kuna mul puuduvad abivahendid (GPS, Nutitelefon)siis kulus umbes kümmekond minutit kui sai kahtlast asja märgatud. Logi kirja kell 20.42 ja minek. Peidukaga on vaeva nähtud. Tänud peitjale.