Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Saaremaal oli vanasti kõnekäänd, et igal kolhoosil on oma klubi, kontor ja raketibaas. Põhimõtteliselt oli see ütlus tõele väga lähedal, sest 80ndatel oli Saaremaal minu teada 6 õhutõrje raketivägede koosseisu kuuluvat sõjaväebaasi. Ühismajandeid oli küll mõnevõrra rohkem, aga kui lugeda sisse ka muud sõjaväebaasid ja väiksemad kordonid (eriti arvukalt oli piirivalvekordoneid) siis võis neid jaguda igale ühismajandile isegi mitu.
Naljaka nimega külas Maanteeküla, asus üks õhutõrje radarijaam, kus vist olid ka mobiilsed raketiseadeldised. Teel, mille ääres asuvad Maanteeküla Tee sarja aarded, on iga mõnesaja meetri tagant näha militaararhidektuuri jäänuseid aga need ei ole kõik samast ajast ja sama väeosa koosseisust, on ka rannakaitsesuurtükkide patarei jäänuseid ja muud militaarbetooni.
Geopeiturile ei ole selle sarja aarete leidmine keeruline, võtab ehk mõne minuti. Kui neid aardeid otsida numbrite järjekorras, siis igas eelmises aardes sisadub täpsustav vihje järgmise aarde kohta, mis võimaldab nullis aarde leida sekunditega.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: militaarobjekt (2), mahajäetud_ehitis (2), lumega_leitav (1), gpsita_leitav (1), taskulamp (1), soovitan (1), puugid (1), omanikuta (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5QWDV
Logiteadete statistika: 174 (98,3%) 3 3 5 5 0 0 Kokku: 190
Lähenedes oli tunda rõvedat haisu. Ukseava oli lehti täis, hakkasin lähenema ning komistasin surnud rebase laiba otsa. Nii, et soovitan ettevaatlik olla. Aare ise korras, tänud.
Seeria viimane aare sai ka leitud. Vihje aitas kaasa. Maanteeküla on seega tehtud.
Siiapoole sammudes kartsime juba, et tuleb midagi sarnast seeria esimese aardega, kuid õnneks läks lihtsamalt. Aitäh!
Leitud ja aardega kõik korras. Täname.
Omanik võiks üle vaadata selle aarde, topse on hetkel 2 ja paksem logiraamat koos koordinaatidega hoopis selles vales topsis. Ma ei hakanud midagi ise muutma.
Siin on nüüd miski segadus, lausa 2 aaret samas kohas, mul õnnestus mõlemad leida. Üks tops on sama toru mis eelmised selle seeria aarded aga logiraamat ja koordinaatide plekitükk on hoopis teises alternatiivses topsis. Mõlemad on lihtsalt leitavad ja üks neist ei asu punkris sees.
Logitud aga enne ajasime aarde valvuri kodust välja
Nonii, see leid tuli juba lihtsalt. Panin nulli paika ja sain nägijaks. Aitäh!
Eelmises aardes olnud vihje oli üsna halvasti loetav, kuid kahe keele peale kokku saime mingid sõnad kätte, mis justkui sobiksid. Objektile jõudes märkasime kohe seda, mida olime vihjes lugenud ja aare oligi leitud. Üllatuslikult hoopis erinev teostus kui ülejäänud seeria. Konteiner sisaldas nii algset logiraamatut kui Miki pandud uut plekitükikest, seega aardega kõik parimas korras. Alles praegu logi kirjutades loen, et viimased leidjad hoopis teistsuguses konditsioonis aaret on leidnud. Seega seal peaks siis kuskil olema kaks topsi. Imelik lugu igatahes. Meil aga kogu vajalik info kokku kogutud ja edasi läksime autosse lõpu asukohta nuputama. Tore seeria, aitäh!
Teiste kõrval olid need riismed siin ikka õige pisikesed. Seekord tõmbas rohkem tähelepanu kalmistu. Aare see eest üsna kergesti leitav. Aga kuhu küll see logiraamat siin kadunud on? Lisasime oma nimedki ajutisele lehele.
Tänud.
Kõigepealt tutvusime kalmistuga ja edasi objektile. Geopeitus on toonud nii paljudesse surnuaedadesse ja militaarobjektidele, kuhu ilma aardeta ilmselt mina küll ei satuks.
Tänud tutvustamast.
Millegipärast oli konteiner täitsa tühi, ei logiraamatut, ei plekitükki lõpp-punkti vihjetega. Otsisime võimalikke mahakukkunud asju ka ümbrusest, kuid ei leidnud. Lisasime siis ise paberilehekese oma nimedega. Loodetavasti ei olnud see mingi liba-aare, konteineri välimus ja teostus olid ikkagi identsed eelmiste selle seeria aaretega. Aitäh!
Kiire hooldus ja lisasin 3/3 "Maanteeküla tee Grand Finale" lõpu koordinaadist aardesse. Info on nüüd plekitükil, mis aardekonteineri sees - vast püsib paremini. Toredaid leide!
Jalgtee viis peaaegu aardeni, sest siia olid mälestuskivid pandud. Tänud peitjale.
Ettevaatust, aarde lähedal, seal sees on pääsukeste pesa. Meie peanupud jäid seekord terveks ja linnukesed ka aga järgmised võivad haiget saada.
Õnneks olin kaaslasega, kes militaarjäänukeid ei pelga ja teele jäi muuluka välu.
Tänan peitmast.
Vihje oli abiks, kuigi nr3 topsi pealt palju enam välja lugeda ei õnnestunud. Eelnevate külastajate autojäljed juhatasid kohe õige suuna kätte
Leitud :) Kuid kas konteiner peabki tühi olema? Igatahes konteineril olev lõpuvihje jäi segaseks ja ei leidnud midagi muud...
Neljas punkt on korras, siin pole midagi ju vaja hooldada... Mina küll leidsin korraliku karbi korraliku raamatuga.
Kuigi numbrid kokku kogutud ja arvutused tehtud, ei saanud geokontrollilt rohelist tuld finaali jaoks. Seega otsustasime peitjale helistada. Ja saime õiged koordinaadid, kuhu me arvasimegi umbes olevat kohta. Jätsime selle aga järgmise päeva hommikuks, sest tahtsime seda vau efekti, mida kõik siin kirjeldasid , ikka valges näha. Ja äge ta oli tõesti. Tänud siia toomast.
Tulime õele külla ja kui juba külas siis ikka väljasõidule ka. Käisime paitasime jäneseid ja nautisime tornivaadet. Tagasiteel tegime väikese geotuuri ka. Mõnus kiire leid. Tänud peitjale
Aare on end ise hooldanud. Kõik kenasti kuiv ja korras.
Kuigi eelmine vihje jäi loetamatuks, sai see aare kiirsti keitud. Vajab siiski hädasti uut raamatut, sellelt juba lehed langevad välja ning kirjutamine on praktiliselt võimatu.
Kõhedusttekitav koht, kus sai ikka igale poole mujale vaadatud kui sinna, kuhu vaja. Huvitav, mis otstarve sel kohal oli?
Logiraamatusse kannatas kirjutada küll.
No näedsa, sai ka see leitud. Nüüd oleks vaja see präänik üles leida, kuid kahjuks aeg saab otsa. Ehk teine kord jõuab jälle... Aitäh!
“A mis see on?” Ehk kuidas koba peale aare peidust välja tuli, sest lugesime vihjet valesti. Logi kirjas ja suund viimasele punktile.
Olen jätnud terve saarejagu mitme aasta tagust geotrippi logimata. Anneli logide abil teen selle suure töö nüüd ära.
Nüüd saabusid mandrilt veel kaks sõbrannat ja nüüd juba neljakesi võtsime suuna Sõrve poole
Üldse ei olnud plaanis oma napis riietuses seda sarja otsima hakata aga kuna energiat veel oli ja aega ka, siis mõtlesin, et "korra kiikan". Lähenesin sarjale valelt poolt, mistõttu vihjetest mul kasu polnud :D
Mulle meeldib, et selle seeria aarded on viisakalt peidetud, ei pea kuskil sügavustes kaevama. Tänan.
Suurt midagi viga ei olnud. Logiraamat oli vaid natukene niiskem kui õues olev suvesoe õhk. Andsin auto armatuuril sellele natukene hagu ja nüüd kuivem kui suveõhk. Vahetasin katkised minigripid ka välja.
Siin punktis hakkas vist juba tunduma, et aitab natukeseks neist militaarpunkritest, aga ega aare seepärast kehvem polnud. Aitäh!
Aare leidus teisest kohas kuhu piilusin. Vihje objekti küll ei leidnud aga nimed said kirja. Logiraamata märg ja vajaks hooldust. Tänud peitjale.
Siia jõudes kiskus ilm juba tuuliseks ja vihmale. Otsustasin kiirelt aarde enne vihma ülesse otsida. Teel 0-i märkasin rebast kutsikaga puu all peesitamas. Tegin natuke kõvemat häält mille peale pandi jooksu ja mina jätkasin teed. Leid oli kiire ja jooksuga auto juurde tagasi. Nii kui auto ukse kinni tõmbasin hakkas padukat sadama.
Oli täitsa olemas. Eemalt paistsid mingid huvitavad ristid aga kahjuks polnud aega neid uudistama minna.
Kui eelmine kord oli see aare kadunud, siis seekord leidsime ta just sealt, kus olime arvanud :) Aitäh!
Esmalt tormasime aardest mööda ja otsisime valest kohast. Kui kõik valed kohad olid läbi otsitud, siis võttis Herki aarde õigest kohast välja. Vägev küla ikka - lausa ühe elanikuga. Tänud peitjatele selle aardesarja eest. Ega ilma selle sarjata sinna minna ei oskakski.
Siin leidsin lausa kaks konteinerit. Üks vihjele vastavast kohast ja teine, sarnane eelmistele, tunduvalt kõrgemalt. Kirjutasin mõlemasse logi. Saatsin ka omanikule teate.
Olin just logi kirja pannud ja konteinerit tagasi paigutamas kui kuulsin lähenevat automootori mürinat. Arvestades, et mu auto jäi parema parkimiskoha puudumisel sisuliselt keset pinnasteed, ja et null omakorda asus teest 100 m kaugusel, kiirustasin tagasi. Poolel teel tulid heinamaal vastu tuttavad näod, keda varem Viieristi nullis olin näinud. Nüüd polnud enam tõesti võimalik neid mugudeks pidada :D Sain tuttavaks Triinu ja Indrekuga, püüdes samal ajal salamisi tuvastada kas äsja aardeotsingul saadud muhust punast vedelikku ka välja immitseb - muidu ehmatan veel eile oma esimese aardeleiu teinud värske geopeituri ära kui veri mööda otsaesist alla hakkab nirisema :o) Jagasin neile natuke näpunäiteid Viieristi teise punkti leidmiseks ning jätkasin teed Grand Finale suunas.
Oli täitsa korras, leidsime ja jätsime ka natuke uut infot meelde. Täname.
Kuuldavasti on kaotsi läinud, vaatame esimesel võimalusel üle ja taastame.
Vihjeobjekte leidsime päris mitu, aga konteiner oli peaaegu lahtise taeva all sirakil maas. Õige koht ei tundunud küll olema. Riputasime leiukohale lähima konksu otsa, aga küllap vajab kontrollimist.
Kaugemal metsa all helkisid kõrged mustad ristid. Väga sürrealne maastik.
Tavoti(vms) hais oli veel tükk aega kaasas. Aitäh :)
Mõnus seeria. Sai tutvust tehtud päris mitme pukriga. Tänud peitjale!
Järjekordne punker külastatud ja aare leitud. Tänud peitjale!
Väga hea seeria siia tehtud, mis piirkonna militaari tutvustab. Ennegi Sõrve säärel käinud, kuid tihti on nii, et kui pole kollast täppi kaardil, siis ei tea tulla. Aitäh peitmast!
See siin tuli oodatust hulka kiiremini kätte, kuigi teest oli ta vist kõige kaugemal. Nüüd oli aeg vaadata, kuhu siis Grand Finale juhatab. Aitäh pisikese seeria eest, mis kulges kiirelt ja valutult :)
Vihjed olid olemas ja pikalt ei läinud meilgi, aardekonteiner hakkas sõbralikult kätele ligi
Ma muidugi algul panin suure hooga ikka korraliku tünnini ja kallistasin seda, aga Irene leidis sel ajal juba õige koha. Käed tavotised ja logi kirjas läksime auto juurde viimast lahendama.
Kuna gepsus olid alguses natuke valed numbrid sees siis sai alguses põõsasse pandud. Kui numbrid korrigeeritud siis leid kiire. Tänud peitjale.
Põrutasime gepsu järgi üle välja,teel möödusime ühest võimalikkust peidukohast.Jõudsime metsa äärde,tundus õige koht olevat,tublid kaevuriverd geopeiturid olid nullis ja selle ümbruses ikka päris kõvasti kaevanud aga mida ei olnud oli aare(tegelikult metsanotsud). Raul arvas et leidis granaadi,minu vaatluse järgi tundus olevat vana kandelamp. Pärast mitmeid nõgestega kõrvetusi kontrollisin koordinaate,mis gepsus.Aa ah,oo oh ime siis et ei leidnud,muudatused tehtud ja kohe teine asi.Tänud peitjatele.
Sai käed enne määrdega kokku tehtud,et logimine paremini õnnestuks. Tänud kogu aardeseriaali eest!
Kui uuesti siia jõudsin, olid soomlased koordinaate arvutamas. Käisin ise punkris ära ning logisin. Konteiner oli tavoti laadse tootega koos ning andis ikka avada. Lohakuse tõttu olid mul kaks numbrit loetamatud, aga soomlased aitasid. Järgmise aarde juures kohtusime uuesti, nad oli autoga, ma jalgrattaga, jõudsime ühel ajal.
Päris hulk aega otsisime. Kui kätte saime siis imestasime, et mismoodi või kuhu me nüüd minema peame. Ju pole mõeldud tagurpidi otsimiseks, sest point jääb arusaamatuks.
Eelmise punktiga võrreldes läks lausa ludinal- nüüd siis finaali poole plagama...
Võiks öelda, et siin oli kõige lihtsam leid neist Maanteeküla aaretest. Olime ju tarkust ääretasa täis, et mitte midagi mitte ära unustada, kuid siin polnud selle tarkusega midagi enam peale hakata. Kiirelt tops pihku, karp lahti, nimed kirja ja tagasi. Olime ju tee ära blokkinud, sest mitte kuskile polnud nagu end sättida, seega lootsime, et auto on veel alles ja mõni suur ja närviline pole meid ootamas. Ilmselt on endine militaarmaastik soodne teatud taimedele, siin leidsin ühe armsa väikese nelgi keset muud pahna õitsemas. Puuke siin ei kohanud, ilmselt korjas Karl nad eelmisel päeval endale kõik. ;)
Kuna ümber pöörata ei saanud, siis sõitsime edasi, et teeotsas ümber pöörata ja tagasi minna tegemata kodutööd klaarima. Varsti selgus, et sama "kitserada" kasutavad ka teeremondi suured elukad ja meil ikka kuratlikult vedas enne. :D
Aitäh selle seeria eest! Ees ootas veel Grande finale...
Viimase Maanteeküla tee tavalise aarde leidsin viimasest vaadatud kohast. See maskeering eritab miskit kahtlast õlist ollust või on see vastupidi, et konteiner kergemini avaneks. Minu jaoks oli natukene keeruline seda libedat konteinerit avada. Lõpuks olid sõrmed üleni õlised. Vähemasti teadsin, et autos on märgasid salvrätte. Alles eelmise aarde juures tegin käed puhtaks. Juhtus aga nii, et üle aasta aja vastu pidanud megapakk niiskeid pabereid, oli just nüüd otsa saanud. Lisaks autosse istudes märkasin, et jalad musti täppe täis. Lähedamal uurimisel selgus et puugid. Kokku lugesin neid 10 mida eemaldasin. Pole elu sees ühegi aarde järel käiguga neid nii palju kogunud. Tänase seisuga olen sellel Saaremaa georeisil juba ka 2 sihikindlamat puuki pidanud välja tõmbama. Vähemalt hea praktika on olemas tänu kunagisele koera omamisele. Aarde eest tänud!
Kui vanasti vankri ratas hakkas krigisema võeti kraavist konn ning löödi sinna vahele. Sai rahulikult hobuse kabja plagina saatel edasi sõidetud. Täname!
Eelmise kolme leiu enesekindlus lõi pähe ning kalpsasin üle põllu vaid pastakas taskus ja fotokas kaelas. Milline tobukene jätab nii taskulambi kui telefoni autosse sellise seeria juures. Igatahes, otsisin siit ja sealt ja kolmandast, neljandast, viiendast kohast. Käisin kogu punkri fotoka välgu klõpsatuste abil läbi. Lõpuks sain nägijaks. Kiire logi, kiired pildid ja edasi Grand Finale poole. Täname peitjat!
Siin tuleb häbenedes tunnistada, et peale esimest ehituses tehtud tiiru ei jäänudki konteinerit silma. Läksin korra mujale ja tulin siis otsejoones tagasi, tegin silmad lahti ja võtsin totsiku välja. Rooste see totsik seal peidikus igatahes ei lähe... käte puhastamiseks vajalikud niisked rätikud said igatahes sihipäraselt kasutatud :D. Nüüd veel grande finale poole. Tänud!
Leitud. Nüüd väike matemaatika ja vidinal lõppu.
Ja olimegi jõudnud neljanda Maanteeküla aardeni. See oli üsna huvitav ja teistmoodi punker. Täname peitjat! Seeria tutvustas väga erinevaid kohalikke militaarseid vaatamisväärsusi. Jäi veel külastada Grand Finalet. Ja nagu arvata võis, suutis peitja sellega meil üllatada ning suursugusust jagus ka seeria finaali.
Hakkabki tasapisi see mnt-seeria lõpule jõudma, nummerdatud aarded on juba otsas nagu üks kord NO teatril etendusedki. Kune me polnud tunde ühtegi hingelist näinud, jätsin sõiduki natukene lõdvemalt poolele teele. Kui aarde juures käidud, läks ootamatult kiireks, sest nägin üht motoriseeritud mammit lähenemas. Lasin ilmse kohaliku mööda, et ise turistina vaikselt järel popsutada. No kuhu meil kiiret.
Aare kombes, pildid tehtud, peitjatele tänud! Nüüd veel mõni naaberaare, siis lõunasöök Sõrve sääres tipus ja võimegi superfinaali suunduda. Aitäh Sepile & Indrekule uusi paiku ja ehitisi tutvustamast!
Kuna hommik näitas lausa suurepärast ilma - 15 kraadi sooja, päike ja erksinine taevas - siis otsustasime pikema saareretke ette võtta. Kuivõrd suvel jäi mul saare edelaosas käimata, seadsimegi auto nina sinnapoole.
Vihjele vastavaid kohti nägime lausa mitmeid, kuid lõpuks tõmbas Aigar aarde välja kohast, mida ma isegi ei olnud märganud. Tänud tutvustamast.
Siia sattusime peale majaka juures oleva Coca-cola logimist. See seeria sai küll vastassuunast läbitud aga seda põnevam oli. Täname!
Vihje jälle täpne, aga nii hästi “kate” kattis, et enne ei näinudki vajalikku, kui objekt tervenisti eest tõstetud… Jee, järgmisena Suure Finaali juurde :).
Taas kiire leid ja viimane info oligi käes. Seejärel autosse ja sai Grande poole liikuma asutud :) Teepeal oli muidugi veel paar takistust aga ka nendega läks kiirelt :)
Metssigade valvsate pilkude all sai seegi aare üles otsitud. Pimedas on ikka paras seiklus nende otsimine.
Alex itsitas kogu tee selle aardeni, nojah ta ju köndis mu selja taga , mina püüdsin aga välja möelda kuidas oma uues ultramoodses riietuses inimeste seas liikuda. Tünni leidsime ootamatult kiiresti ja aju töötas inspiratsiooni otsides edasi :D.
Tänud peitjatele!
See on vist juba kirjutamata seaduseks, et enne vaatad kõikvõimalikud valed kohad läbi ja alles siis leiad õige koha.
Kiire käik ja siis arvutama. See nägi välja nagu finaalvõistluste graafik või lotoennustus.
Üks leidis, teine võttis välja ja kolmas pildistas üles.
GP 1570 / GC 1814
Taas auto käivitus, mõnisada meetrit ja polnudki kohal. Tuli hoopis jala vantsida, kuna tee, vana sinder, sinna ei viinud. Varustatuna eelmisest punktist saadud vihjega, sukeldusime enda arvates õigesse mustavasse avausse. Elegantse silmaliigutusega tuvastasin vihjeobjekti. Haarasin selle ja kangestusin: "Noh, kus on siis!?". Ehh, asi oli hulka kavalam. Aga ei võtnud siiski kaua selle läbi hammustamine. Logisin taas vaikides ja suures aukartuses.
EVEJ
Teritasime pliiatsi ja jätsime teritaja ning otsustasime lõpu ära jätta, sest ei meeldi mulle need mõistatused...
See sari jättis väga meeldiva mulje. Mitte liiga lihtsalt leitavad aga parasjagu. Nägime huvitavaid militaarkohti ja seiklesime ringi.
Karuonu sisenes tundmatusse esimesena ning seejärel vihisesid uksest välja noorkotkad (ok, pääsukesed), kes meie pealagesid peaaegu puudutasid. Ehmatas ikka ära küll. :)
Ei tea kas viga oli minu katkises peas või oli tabanud geopimedus, kuid aega läks mul seal ikka omajagu:) Katsusin ja vaatasin igasuguseid kohti, kuid mitte seda õiget. Muidugi tegin tutvust ka väikeste pääsupoegadega:)Õnneks sai aare siiski leitud ja logitud.
Vihma hakkas tibutama, nii et seekord jooksin kohale, logisin ja jooksin tagasi. Ema, kes jäi autosse istuma, imestas, et küll see käis kähku. Ta ei saa eriti hästi aru, mis meetodil ma neid topse taga ajan ja miks see mõnikord eriti palju aega võtab.
Kiire leid, vaid kohale marssimise vaev. Nõukagude armees oli ainult kaks liikumise viisi: marssimine või jooksmine. Lontimist sai kasutada ainult siis, kui ülemust ei olnud silmapiiril. Tänud kutsumast.
Algul kõmpisin õigest asjast mööda ning tuhnisin valedes kohtades. Aitäh!
Siin saime õnneks hõlpsasti, Anu nägi vajaliku asja kohe ära. KOht jälle põnev, kuigi - eks see esimene sellest seeriast oligi vist see kõige ägedam. Aitäh ikka!
Eespool toimus mingi märul, mina tabasin ainult niipaljukest, et mingi lendav objekt mu kõrvast mööda vihises. Tegu polnud siiski Nõukogude sõjaväe salakambrile seatud needusega, vaid oma pesa kaitsva linnukesega, kelle trajektoor ühtis liiga täpselt Arvo näo omaga. Kui esialgne elevus möödas, saime ka topsikese kätte. Aitäh kogu senise seeria eest!
Uksest sisse astudes vihises miski peast napilt mööda ja tagantpoolt kostus huvitav heliefekt - minu taga ruumi sisenenud Arvole lendas lind otse näkku. Õigepea sai selgeks ka põhjus, nimelt sealsamas ühe nuki otsas oli pesa munadega. Õnneks aare oli sellest kohast eemal ja saime kiiresti leiu ja viimased andmed kätte ning eemaldusime, et linnuke saaks pesale tagasi tulla.
Aitäh!
Otsisime aaret koos #1 punktis kohatud läti geopeituriga ning aarde sai leitud suhteliselt kiiresti.
Aare tuli kiirelt, ning siis hakkasime viimase kordinaate arvutama natuke arvutamist ning teele...
Taaskord läks kiirelt, seekord õnnestus "tünga" vältida. Imestasin numbrikombinatsioonide puudumise üle kuid vähemalt vihje lõpu osas pidas paika.
Enne otsisime ikka keerukamatest kohtadest, siis lihtsamatest ning ootamatult oligi tops käes. Kogu info koos ja nüüd läks arvutamiseks.
Alguses vaatasime seest, siis vaatasin ka väljast. Aaret polnud, aga kaks kitse jooksis metsa. Kui sisse tagasi jõudsin, oli ka aare juba leitud. Aitäh peitjale.
Olen seda külavaheteed paljudele oma külalistele näidanud - nii palju militaarseid "koopaid" pole mujal näinudki. Tänud nende lähemalt näitamise eest.
Siia jõudes oli juba ajaga kitsas. Seekord jäi leidmata. Varsti tuleme tagasi.
Ka siin objektil läks lihtsalt. Huvitav seeria, mis tutvustab ühte piirkonda paljudest Saaremaal paiknenud võõrarmee tugipunktidest. Nüüd väike arvutus ja lõppu, ootan huviga, mis paigaga üllatatakse!