Raketibaasi lennuväli

Leitud

Ei leidnud, ei näinud.

Tänud aarde eest!

Kohapealsest kolast sai abikas tehtud ning Heldur toimetas karbi minuni,nimed kirja ning karp oma kohale tagasi.Aitäh!

Ülilahe, mulle sellised kohad meeldivad. Siin chillisin juba lõbu pärast veits rohkem aega ja kõige lemmikum oli ikka aarde peidukas. See aare on järjekordne kinnitus sellele, et minu jaoks on sedasorti 3,5 oluliselt lihtsam kui 3,5 rabamatk.

Ei jätnud see paik meeldivat muljet. Liiga palju prügi ja eks ole neid nõuka sõjaväebaase juba omajagu nähtud kah. Õnneks oli veel piisavalt jahe ja madu-ussid alles magasid. Leiuga kiirelt ei läinud aga õnneks ei olnud vaja eluohtlikutele tasemetele tungida. Tänud!

Leitud

Kuna Tõlinõmmele loodetud suunast ligi ei pääsenud, siis tulin siia täppi roheliseks värvima. Loomulikult minu tänased abivahendid - räätsad, siin leidmisele kaasa ei aidanud ja nii ma siis ehitasin kohapealsetest vahendites miskit, mis lõpuks ka nime logiraamatusse aitas saada. Tänan.

Muidugi on sees.Aga samas ka all,peal, vahel. Vahel lihtsalt veab, et topid nina sinna,kuhu võibolla pole vaja aga siiski on... Tänud

Õige koht oli teine (mida mõtlesin) ja kolmas (kuhu kohale end ajasin). Sel ajal, kui ma teisel korrusel ringi müttasin, saabus ka üks muguperekond. Hüüdsin neile vaid, et palun ärge mu redelit ära liigutage, mul on vaja pärast alla ka saada. Nad arvasid, et nii on täitsa mõistlik ja sõitsid minema.

Leitud. Aitäh. Pidin ühe järjekordse rästiku otsa koperdama. Ma ei tohiks ikka kodust ilma kalamehesäärikuteta väljuda, sest see tüüp on sel aastal igal pool ees ootamas. Mingid suvalised rehvijäägid panevad mu ka juba keset linna, lõunale minnes, kahemeetriseid hüppeid tegema. Mu kolleegid on juba leppinud teadmisega, et mul on juhtmefoobia :) Oi jah....loodus.

See olend jälitab mind juba kevadest saadik...no tõesõna! Stalker!

Ohoo, tervitused Wingman. Kohale saabudes arvasin, et siin läheb kaua. Ei jõudnud majjagi, kui mind peatas rästik. Kogusin ennast väheke. See muutis meeled nii erksaks, et kolmas vaadatud koht osutus õigeks. Ära minnes proovisin ettevaatlikult astuda. Aitäh!

Tuldud teed tagasi minna enam ei tahtnud, tulime edasi. Tulime ja vaatasime koha üle, nähes kohta ei tahtnud eriti edasi otsida. Jääb korduvkülastust ootama. Tänud peitjale aarde eest.

Käisime siin kunagi kevadel, kui tee peal lainetasid suured lombid. Ühtegi abivahendit meil kaasas polnud. Proovisime kohapeal olevaga hakkama saada, kuna prügi on lademetes tuleb olla vaid loominguline. Ronisime ja piilusime igale poole ja kahtlusalune koht oli kohe alguses täitsa olemas aga aaret meile tookord näppu ei jäänud. Täna sõitsime siit taaskord mööda ja otsustasime uuele katsele tulla. Taaskord käed taskus ja lootes mõnele uuele ideele. Jälle sai üles-alla ronitud, kõike kahtlast vaadatud ja ei midagi. Olime pettunud ja hakkasime juba lahkuma. Jõudsime majast eemalduda paarkümmend meetrit kui ikka jäi kripledama üks koht, kuhu veel võiks vaadata. Läksimegi tagasi ja ennäe seal see aare pesitseski. Tegelikult just seal, kus me kohe alguses olime kahtlustanud. Leidmise rõõm oli suur, sest ilmselt rohkem poleks siia tagasi tulnud. Nüüd siis lõpp hea, kõik hea!

Olime meiegi siin teist korda. seekord varustusime ka redeliga. Sellega siis ukerdasime üle lompide suurelt teelt kohale. Õnneks leidsime ennem, kui oleksime hakanud suuremaid lollakusi korda saatma

Leitud sai see. Aimasime kohe kus see pakk olla võiks, kuid katsetasime ikka teisi kohti ennem. Suutsin eile pakki otsides veel jala katki kukkuda, aga täna oline taiplikumad ja tulime redeliga kohale

Millegipärast oleme selle aarde otsimist edasi lükanud aga nüüd otsustasime ette võtta. Lampide välkudes jalutasime kohale ning asusime peidukoha raskusastmele vastavaid kohti otsima. Jäi nii mõnigi silma. Kui kergemad olid üle kontrollitud, saime aru, et kerget pole siin midagi. Nii tuli end ikka proovile panna, jõuvarud kokku võtta ja end aarde järele sirutada. Täitsa õnneks läkski. Peagi oli purk peos ja nimed kirjas. Püüdsime siis veel seda kunagist elu siin ette kujutada, aga kujutlusvõimest jäi ikka väheks. Igatahes, oli huvitav retk siia. Täname!

Selle aarde juurde minek pani ikka julguse proovile mitmel moel.Pärast oli hea tunne,et tehtud .Tänud !

Viimane leidmata tavaline aare siin territooriumil ja leidmata ta kahjuks jäigi, kuna meil hakkas järsku kiire. Enne aga olin jõudnud siiski omameelest igale poole turnida ja kahtlasemad kohad ka üle vaadata. Isegi vihjeküsimisest polnud seekord abi. Nüüd hiljem logisid lugedes tekkis tunne, et otsisime siiski vist natuke valest kohast. Eks teinekord tuleb siis jälle tagasi tulla.

EOKK ehk Eesti Otsingukoerad treenivad aeg ajalt Türisalu raketibaasis. Täna otsustasime ala kasutada veidi teisel eesmärgil. Seekord jäi see aare leidmata. Sirutasime siia ja sinna aga ei leidnud. Lõpuks tegime ühise otsuse, et tuleme teinekord tagasi.

 2 

Aarde lähedusse jõudes arvasin hetkeks, et mul jääb see aare füüsiliste isikuomaduste tõttu logimata. Võtsin siis üleriideid vähemaks ja pääsesin ikkagi aardele ligi. Ammutasin seal kükitades ideid, millistesse konteineritesse tulevikus võiks õelaid aardeid peita. Aare logitud, läksime auto juurde tagasi. Seal avastasin, et olin üleriided aarde juurde jätnud. Tuli siis sama teekond uuesti ette võtta, aga loodetavasti teeb see ainult head ja mõjub natukenegi mu füüsilistele omadustele. Tänud peitjale.

Kolmepeale saime kätte aarde ja lisasime riietele uue kihi mustust.

Leitud ja logitud.

Leitud

Leitud. Logitud

 1 

Leitud! Kaskadööri oskused soovituslikud

Abivahend oli autos. Herki tõi abivahendi autost ära ja aare avaldus teisest vaadatud kohast. Kohalikke abivahendeid kasutama ei hakanud ja torni ka ei külastanud.

Tänud!

Sai ka korralikult tuuseldatud ja püksid tolmused, aga õnneks siiski ei läinud tühjade kätega ära :)

Siin sai tõesti jope valgeks. Aare tuli välja vist kolmandast vaadatud kohast. Abivahendi leidsime lähedusest.

Lähenedes kohtusime laiguliste jopede ja erksavärviliste vestidega kampa, püssid õlal näis see seltskond pisut hirmutav, kuid pärast tervitamist saime julgustava info, et meid huvitaval suunal meid siiski miski ei ohusta. Jätkasime julgemalt ratastel läbi lompide. Koht oli pisut õõvastav, meenutas pigem prügimäge kui lennujuhtimistorni. Ahtol oli mõte juba olemas, kust otsida, kiire ronimine ja seal ta oligi. Aitäh.

Eelmisest korrast jäi see kripeldama. Nüüd oli Merlest palju kasu ja leid ning logimine käis kähku. Mõnus peidukoht. Aitäh.

Siin sain uue jope valgeks ka :D Esialgu tundus ikka keeruline, kuid õnneks oli abivahend kohapealt võtta ning seda nii ja naa sättides läks üsna kenasti see küünitamine. Tänud!

Huvitav hoone ja masendav sodi. Kuna päris üles ei julgenud ronida siis loobusin. Tagantjärgi lugedes vist sinna pole tarviski. Tänud näitamast.

Tornile lähenedes jäi veel 100kond meetrit minna. Tee kiskus niruks ja hülgasin masina. Kui olin mõnda aega juba ringi tuuseldanud ja parasjagu ülemisel korrusel toimetamas, märkasin teises suunas saabuvat autot. Mingi tädi hüppas välja ja asus klõpsima, nägin palju vaeva et mitte pildile jääda ja passisin kannatlikult posti taga. Kui masin edasi liikuma hakkas, kiskus kiireks. Liikus ju teine täpselt minu masina poole mille keset teed hüljanud olin. Kannatamatu juht jõudis isegi tärtsutama hakata kuigi ma olin praktiliselt kohe kohal. Siin ei osanud küll liiklust oodata aga ometigi suutsin kellegile jalgu jääda. Tagasi otsima minnes tegin seekord juba drive-in. Paar abistavat logi jõudsin ka ikka ära lugeda, enne kui leid kirja läks.

Tänud.

 1 

Natuke uurimist, kuklasügamist, leiutamist ja viimistlemist ning logitud ta saigi. Tore on olla imemeheaegne mudilane - pole probleemi nätsust ja kirjaklambrist lifte ehitada. :D Tänud peitjale!

Päike maandus

Leitud

Kuna seal äärel oli kolamisi, siis vaatasin ka seda maja. Kohalik zik-zak-madu vaatas veidi tõrkuvalt mu poole, kuid minu veenmise peale läks siiski kivide tagumisse (loe: alumisse) nurka peitu ja lubas mind tuppa. Samas oli see siiski vale uks ning pidin teiseltpoolt uuesti sisenema. Seal see oligi, õnneks leidus ka abivahendeid :)

Mõnus rännak läbi pori mülka autodega. Aarde asukoht jäi silma kiirelt ja sai näidata oma oskusi. Tänud peitjale.

Pekiennetus retke tegin seekord üksi. Esimese aarde juures läks aega kõik kohad said läbi käidud. Imetlesin vaadet ka teiselt korruselt. Lõpuks koitis ja sai aare õigest kohast välja võetud. Aega läks aga nimi sai kirja. Tänud.

 2 

Selle aarde otsimine käis küll nüüd raketi kiirusel. Kristjan lendas kõigepealt oma raketiga maja juurde, meie lendasime sealt välja objektile. Lennutasin meie sulgkaalase Anne üles, natuke ootamist, siis lendas konteiner alla Jutale logimiseks ja juba lennutas Juta konteineri jälle üles Annele, mille järgi langes Anne ilma langevarjuta maale tagasi. Meie muidugi lendasime peale seda jälle Kristjani raketti, millega meid lennutati järgmise aarde juurde. Tänud.

Mina ei tea, mis sellel ronimistiimil viga oli. Logiraamatusse kirjutatakse ju kalligraafilise käekirjaga ja see võtab aega. Aga ei, juba kümne minuti pärast hakkavad nad virisema, et ühel õlad valusad ja teisel jalad krampis. Tänud peitjale ja püramiidile :)

Kristjan küll ähvardas, et meie seda kätte ei saa aga meil Janariga diil töötas. Seekord logis Juta. Tänud kohta näitamast!

 2 

See mitu korda ma pead murdsime, kas tasub sinna ronida või tänna ronida ja kas tasub seda teha ja sinna vaadata ületas Tarpsi kromosoomide arvu.

Tunnetasin oma võimete piiri ega hakanud pimedas ja väsinud peaga enam kuhugi turnima. Lugesin logisid ja püüdsin sellisel moel aarde asukohta välja peilida, samal ajal kui Karl ja Tarps kõrgustes kolistasid. Lõpuks tuli aare välja kohast, mida esimesena kahtlustasime, aga mida korralikult üle ei kontrollinud. See jäi minu viimaseks aardeks sel päeval. Mahajäetud kohad röövivad millegipärast tohutult energiat, isegi ilma turnimata. Tänud aarde eest!

No andis seda ikka otsida (eriti kottpimeduses). Venitasime sinna õigesse kohta ronimist ikka väga pikalt edasi ja isegi kui kõik korrused läbi sobratud pidime ikka vihjet küsima, enne kui leid tuli. Ei olnud kõige ohutum aare, aga jäime kõik terveks. Aitäh, lahe koht! :)

Käisime enne kõik valed kohad läbi. Tänud peitjale, sellised aarded on ägedad. Aardeni viis päris vesine autotee, natuke kõrgema autoga saab ilusti ligi.

Kohale jõudes oli mul üsna kohe selge kuhu vaadata. Profülaktikaks sai ikkagi kogu hoone ülevaadatud. Oli mõnus õhtu, pigem juba öö. Kuu paistis sealt kõrgelt kohe eriti kenasti :) Loodusvaated ja hoone ülevaadatud pöördusin algselt tuvastatud arvatava peiduka juurde ja panin nimed kirja. TFTC!

See oli tegelikult see aare mida ei olnud yldsegi t2na plaanis otsima minna. Kuna ta asus 6unapuule nii l2hedal siis otsustasin laste uneaega veel pisut edasi lykata. Minu shortcut teekond sai aga mudilastele ysna v2sitavaks ja 6ues hakkas juba h2maraks kiskuma. Ronimisega probleeme polnud, kuid v2sinud lapsed ei lasknud v2ga kaua otsida. otsustasime asja katki j2tta selleks korraks, kuna autoni oli ka jupp maad jalutada. Sain aru et see on yks nendest aaretest nagu Kindralite punkergi, kuhu pigem minna yksi kui mudilastega. Eks j2rgmine kord sihin rohkem p2evasele ajale mineku :)

Aga ega hing ei andnud rahu ja hommikul hiilisin ennem teiste 2rkamist uuesti v2lja. Seekord k2isin k6ik tasandid l2bi. Kui siis l6puks t2pselt nulli j2lgima hakkasin, avastasin veel yhe "korruse" mis alguses kahe silma vahele j2i. Aare logitud 8D

 5 

Järjekordselt ronimine millega ma ise lihtsalt hakkama saan. Sellised on minu kindlad lemmikud. :) Kusjuures see ronimine oli kordi lihtsam kui aarde leidmine. :D Telefoni jätsin autosse, nii et ma ei teadnud kus täpselt null asub. Lauril ja Marisel oli eelnevalt leitud, nii et kui ma vales kohas kolasin, siis juhatati mind kiirelt õigele teele. :) Nimi kirja ja siis oli vaja alla saada. Nagu alati, nii oli ka siin alla saamine raskem kui üles. :P

Tänud peitjale, mulle väga meeldis!

Abivahendiga sai lihtsamalt. Tänud.

Aitäh!

Võimalikke kohti peidukateks oli nii palju. Ei osanud õiget suunda võtta, seega hakkas igaüks kuskil omaette otsima. Lõpuks jäid kõik vaatama, mida M seal ehitab ja turnib, aga õige pea aare tal näppude vahel oligi.

Ma lihtsalt ronides vandusin seal :D Eriti aarde juurde pressides :D Aga kirja see logi lõpuks sai. Tänud peitjale!

Seal sai Taivo oma ronimisvajadust natukeseks ajaks jälle rahuldatud, ikka üles ja alla ja nii mitu korda ja erinevatest kohtadest. Aare peitis ennast ikka seal, kuhu alguses väga ei viitsinud vaadata. Tänud siia juhatamast!

See kord vandusin ronimisele alla. Suvel soojaga uuesti

Eeldatava peiduka tuvastasin kiirelt, nägin ka kohalikku abivahendit, aga see oli küll kõike muud kui turvaline. Tutvusin siis hoonega lähemalt ja üks hetk olingi õigel tasandil. Peiduka osas läksid eeldused ka täppi, seega eriti kaua otsima ei pidanud. Tegin siis seal vaatega kohas väikese pikniku ja kobisin kaks pügalat madalamale maastikule tagasi. Tänud peitjale.

Ilus lumi kattis igasugu auke, avasid ja okastraate. Maanteelt sai jala kohale mindud ja kõigepealt valed kohad üle vaadatud. Lõpuks jäi õige koht ka ette. Aitäh!

Leitud.

Päeva lõpetuseks oli tiimitöö abiks, tänud.

2646.

Nüüd on ka meil redel autos olemas ja aardele pääsesime lihtsalt ligi :) Reetev hunnik oli ka olemas, kuhu redel panna tuleb. Aitäh!

Eks oli ette teada,et peab ikka ise ronima hakkama :)Redeli olin samuti kaasa rabanud,viitsisin isegi ta autost objektile tassida :)

Ja siis selgus tõehetk,redel polegi piisava konstruktsiooniga,et minu kilod kõrgustesse upitada.Kõpitsesin siis seda kohalikku "treppi" vähe kõbusamaks ja olingi juba õigele platvormile saanud.Peiduka leidmine enam kaua aega ei võtnud.

Tagasitee osutus hoopis põnevamaks.Mõtted käisid läbi,et oli mul üldse vaja siia üksinda tulla :)Õnneks sain ikka ühes tükis alla tagasi.Tänud!

Leitud :)

No siin sai Priit ronima pandud, sest auto oli asju täis ja ei viitsinud asju välja tõsta, et redel kätte saada.

Leitud

Kui keegi on kaasas, kes teab, kus ligipääs ja kus karbike end peidab. Siis on ju lihtne. Lahe koht. Aitäh!

 3 

Ülesse Tiia abiga sain, aga midagi ei tuvastanud. Tükk aega tiirutasin seal erinavatel tasapindadel kuni üks võimalik peidukas silma jäi. Allatulek omaette ooper. Kõõlun kõhuli kahe korruse vahel ja karjun Tiiat appi. Muhvigi. Ronisin üles tagasi ja näen, et ta istub murul ning on kuidagi õnnetu. Tuli välja, et oli omale mingi postamendi ehitanud kuna üks koht tahtis kontrollimist. Gravitatsioon aga tõi ta tagasi maapinnale ja suutis jala ära muljuda. Palusin, et tule juhata vähemalt kuhu ma tagumised jalad sirutada võiksin, et alla saada. Lõpuks õnnestus ja ülejäänud aja oli mul reisikaaslane, kes toetas mind telefoni teel, kui oli vaja vihjete või logide lugemisel abi. Aitäh!

 5 

Aarde võimalik asukoht tuvastatud, tegime majale ringi peale, et leida kuidas karbile ligi pääseda. Päris mitu kuhja leidsime, kus oli näha ronimise märke ja ühe täiesti ronitava koha ka. Kahjuks, aga jäi minu võimekusest vajaka, et ennast sealt üles vinnata. Andsime loobumisvõidu ja läksime järgmise aarde juurde. Tagasi tulles nägin maja kõrval autot ja kolme noormeest. Üks all ja kaks katusel. Selge, geopeiturid. Panime jooksuga nende juurde kuna neil oli plaanis juba alla ronima hakata. Hüüdsin kohe rõõmsalt, et kas leidsite? Nemad jahmunud nägudega, et mida? Tuli välja, et polnudki geopeiturid vaid lihtsalt uudistasid seal. Seletasime, siis mõne sõnaga, mida meil sinna asja ja palusime karp üles otsida. Noormehed muigasid, et on teil ikka mängud (kaks mutti turnivad mahajäätud majades). :D Noormehed, aga olematu geokogemuse tõttu, ütlesid, et siin pole midagi. Seega palusin end aidata üles vinnata ja otsisime koos edasi. Näitasin näpuga ette kuhu vaadata vaja ja nii ta selle karbi välja võttiski. Logiraamatusse said kirja nii meie kui ka nende nimed. Noormehed olid vaimustuses, sellise vahva mängu üle, et miks niisama sihitult ringi kolada kui võib seda sihipäraselt teha. Tutvustasime neile kus ja kuidas, seda mängu mängida. Kiirelt kohe kohapeal tegid endale GC konto, logi kirja ja Õunapuu poole teele.. Hetkega oli kolmest mugust saanud geopeiturid. Väga toredad vene noormehed olid. Suur tänu neile abi ja meeldiva seltskonna eest! Peitjale ka palju tänu.

 1 

Käisin ka mina objekti kaemas, aga jänes ei tahtnud isegi pärast pikka veenmist püksist lahkuda. Kuigi nägin vähemalt kahte võimalikku lahendust teekonna jätkamiseks, siis selliseid asju ma ei ole nõus üksi ette võtma. Mingi julgestus peab olema, kes kutsuks vajadusel õppind mehed kohale mind kokku rehitsema kui peaks õnnetus juhtuma. Päris prisket siugu nägin ka maja päikesepoolsel küljel ringi udjamas. Ilmselt oli nastik ja selline haruldane vaatepilt tegi küll meele rõõmsaks.

Käisin siin ükskord sügisel koos Ianiga. Ian sai isegi oma püksid mustaks, aga kuna alt korruselt oli natuke raske juhendada, siis andsime alla. Pealegi segas meie aktiivseid otsinguid üks mugu, kes oli auto ehitise kõrvale parkinud. Täna läksin rattaga ja ihuüksi. Kontrollisin igaks juhuks kõik valed kohad enne üle kui hakkasin akrobaatikat tegema. Abivahendit mul polnud, Arvydas Sabonis ma pole ja nii osav ma ronimises ka pole, et katsetada inimtehtud abivahendit. Sain siis ühest logist suunava vihje, mis aitas mul maastikut 3,5 vallutada. Lugesin veel vanu logisi, aga ikka ei saanud aru, kus aare võiks olla, sest null tundus teises kohas ja aare pidi ju sees olema.

Lõpuks jäi viimane koht silma, kuhu ma polnud vaadanud. Tundus paljulubav. Kehastusin Anna Pavlovaks ja peagi oli aardekarp käes. Oh seda õnne ja õhinat kui mu nimi oli logiraamatus! J: käevõru V:TB

00857

Ega see leid kergelt ei tulnud. Kõigepealt sai ikka tunduvalt keerulisematest kohtadest otsitud, kui vaja. Tänud!

Käisin pead tuulutamas ja mõtlesin, et jalutan sinna ning uurin asja. Turnida mulle meeldis. Sisse-üles-välja-alla-aare-otse alla. Tänud peitjale.

Väga hästi peidetud aare koos kogu muu inventariga :D

Igaks juhuks kontrollisime kõik raskusele vastavad valed kohad läbi ja lõpuks jäigi üle vaid see õige koht. Täname!

Minu ülesandeks jäi aarde äratoomine. Tänud!

Pisike georetk koos MihkelP-ga [6/11].

Kui null oli selge, siis hakkas aim tekkima, kus aare olla võiks. Abivahendiks oleksime võinud kasutada naelu täis ohuallikat, kuid õnneks oli autost vajalik abivahend võimalik kohale vedada. Meie töö oli toestada, Mihkli töö aare leida. Lõpuks Mihkel ootas, meie logisime ning aare sai tagasi oma kohale.

Täname peitjaid!

Jätsin koera autosse, sest see oli ta jaoks liiga ohtlik kant. Turnisin siis rehvidest tehtud redelit mööda üles. Mäletasin hästi, kuhu maa-amet näitab, aga kuidagi ei õnnestunud sealt leida. Tegin siis geokõne ning sain asukoha teada. Üleval oli kõhe olla ning koer oli üksi autos, tahtsin kiiresti leida. Vaatasin siis peidukat ülevalt, auk on nii väike, et kuidas ma sisse saan. Mõtlesin algul pea ees minna, aare võtta ning ennast tagasi üles tõmmata. Aga õlad ei tahtnud läbi minna. Läksin siis jalad ees ning sain ka õlad läbi. Logisin ja siis sama nali uuesti tehtud. Rehvidest redel pidas ka vastu ning sain terve nahaga tagasi. Koer oli rahulik autos.

ei leia ronin üles ei leia ronin alla loobun ei loobun ei leia ronin üles ei leia ei mahu ei leia ronin alla turnin üles ei leia looun eiiii looobu veeretan ehitan turnin no ei ole, onnnnjuuuu! tänud!

sai pisut proovile panna nii vaimseid kui füüsilisi võimeid. tänud.

Kõik oluline on juba Inga ja Marianni logides kirja pandud. Jääb vaid lisada, et Margus osales kehalistes katsetes ja mina logimisprotseduurides. Täname!

Ei ole mingeid abivahendeid kaasa võtta vaja, kui loodus ise neid sulle pakub. Inimese tehtuid aga ei maksa usaldada. Seekord läksid nii üles kui ka allaminek kergelt. Aitäh ronimisoskuste täienduse eest. :)

 2 

No tegelikult ma seda leida üldse ei lootnudki, mõtlesin vaid koha üle vaadata, et teaks, millega arvestada. Kuid jõudsin auto juurest just paar sammu astuda, kui nägin teist autot tulemas. No muidugi maxid. Tervitasin neid rõõmuga, kuna lootus logimisele suurenes kohe mitu protsenti. Kuid samas tunnistasin neile ka üles, et Tulemasina suutsin ma üles leida, tõsi küll, suhteliselt juhuslikult.
Vaatasime mõned minutid ringi, kuni Margus leidis redeli ja oli sekunditega üleval. Proovisin ka, kuid minu jaoks jäi asi ikka jalakaugusest välja. Siis läks Mariann krabinal järele, nii et tundsin end ikka tõeliselt saamatuna. Lõin juba leiulogile käega, kuid töllerdasin seal siiski ringi, kuniks ülevalt korruselt tuli varsti hõige, et karp leitud. Kuna see soostuti ka alla visatama, sain ka mina nime kirja. Ja ei mingit erilist pingutust. Juba teine sohiga leitud aare päevas. Samas andsin maxidele siiski vastutasuks sama punkti, mis mind Tulemasina aarde juures lõppu juhatas. Lootsin, et jõuavad ka nemad sinna.
Tänud aarde eest. Tõenäoliselt oleks ma selle siiski kunagi ka ise leidnud... ma arvan (kuidagi peab end ju lohutama).

Et mitte peale läbikukkunud SPA külastust kohe teist sinist molli mitte kirja saada, siis jätsin tulega mängimise kohe eos järgmiseks korraks ja ronisin oma abivahendiga torni vallutama. Ei läinud kergelt siingi. Ronisin erinevatel tasanditel eluga riskides ringi. Ikka miski kolmveerand tundi läks ära enne kui nime kirja sain. Tänud!

Kõrge rohi sahises vastu põhja aga saime oma madala pereautoga ikkagi vabalt nulli. Kõigepealt vaatasime alumise korruse üle ja seejärel ronisin üles. Tegelikult oleksin ka kõige kõrgemale korrusele saanud, olingi peaaegu kohal juba, aga allatulek tundus liialt keeruline ja seepärast ei hakanud sinna ronima. Kahjuks seekord sinine moll aga eks kunagi võibolla proovib uuesti. Lootsime siin midagi lennuvaälja laadset ka näha aga midagi sellist küll ei näinud.

Kena ilma ei saa ju ometi raisku lasta. Sellel territooriumil olin ka varem ringi tiirutanud, aga siis polnud veel seda aaret. Seekord siis otse kohale. Peaaegu, et drive-in. Kõigepealt otsisin niisama, aga edutult. Siis tõin abivahendi ja oligi aare käes. Lahe koht. Aitäh peitjale.

Õnneks oli kaasas väikemees kelle abiga sai kontrollitud võimalikud asukohad ning kelle kaalu pikkuse suhtest suur abi oli

Me kahjuks ei leidnud aaret...tundus et peame ronimisoskusi lihvima ja siis uuesti proovima.

Väga vahva objekt. Kui olin lõpetamas, tuli mugu objekti pildistama, ilmselt vene luurest. Tänan!

Veeresime autoga otse lennujuhtimistorni ukse ette. Kõrgemale levelile oli lihtne pääsega ja seetõttu võiks isegi raskusastet madalamaks muuta. Mina otsisin aaret ülemistelt levelitelt, ülejäänud aga alumiselt korruselt. Lõpuks taipasin ka GPS-i nulli vaadata ja siis oli leid juba kiire tulema. Väga tore asukoht vaatamata sellele, et sarnaseid peidikuid leidus objektil kohe mitu tükki.

Tuleb ikka minna sealt, kust geps näitab, pole mõtet jalgratast leiutada, sest territooriumi omanik on Eesti Vabariik ja kodanikud oodatud ei ole. Kohapeal väike mõttepaus ja siis logimine. Tahtsin küll venna tanki panna, aga see hakkas vastu. Tal on Palangu kahurväe tasemeni jõudmiseni ikka veel tükk maad :) Aitäh!

Ei teagi kumba puudu jäi, kas julgust või abivahend. Igal juhul järgmisel korral naasen abivahendiga, kus mul seda julgust ikka võtta on.

Järjekordne vahva koht kondamiseks. Alguses üritasime mitmest valest kohast, mis tulemusteni ei viinud, aga mingi hetk ei jäänud ikka muud üle kui ennast tahmaseks teha ja ühte logide põhjal kahtlast kohta lähemalt uurida.

Mitme inimesega oli kogu see asi siiski märksa lihtsam, üksinda olekski vist jäänud ehitama. Pärast uurisin veel natuke kõrgematel tasanditel seda hoonet, ainult et viimaks alla saamine oli selline...huvitav. Samas ühes tükis õnnestus lõpuks siiski naaseda ja saime oma teed jätkata.

Aitäh!

Volvo entusiastide arusaam vandalismist

 1 

Taas üks põnev koht luusimiseks. Jälle polnud algul aimugi, mis suuruses või raskusastmetega asja otsime. Vaikselt tekkis siiski tunne, et väga lihtsalt ei pääse, eriti ajutisi insenertehnilisi saavutusi vaadates. Tekkis minul üks kahtlus, Rudolf läks vabatahtlikult tanki, aga aaret välja ei tulnud.

Lugesime natuke logisid ja uuele katsele. Indrek viskas Rudolfi kuhugi kõrgustesse, mina toimisin kalli fototehnika hoiustaja ja kõrvalt targutajana. Väikese nahistamise peale tuli raport logimistoimingute eduka sooritamise kohta ja siis oli Rudolf kadunud. Käisime majas ringi ja aeg-ajalt saime talle läbi laes olevate aukude lehvitada. Lõpuks otsustas ta väljuda välimise külje kaudu muljetavaldava hüppega. Tore ikka, kui tiimis mõni tulihingeline orav leidub.

Aitäh peitjale!

No oli tükk tegemist, et lõpuks logi kirja saada....Tahmaseks ja tolmuseks saime mõlemad- akrobaatikat harrastasime kuhjaga... Aga lõpp oli edukas. Tänud :)

 1 

Väike geopeidukaluur objektil ja siis asja kallale. Pärast väljudes olime Andresega lubjased ja mustad kui Ehast Koiduni filmi lõpus, kus Georg Clooney möllas öö läbi vampiiride ja zombidega :D

Tänan aarde eest!

Hanno ronis muidugi hoopis kaugemale, kui oleks vaja olnud. Ja sai hoopis mustemaks / valgemaks, kui oleks vaja olnud. Mina sain vähemalt nurmenukke :)

Leitud. Tänud! ...aga oleks ju võinud ikka lõpuni välja minna :P.

Andres loeb geopäeva (õigemini hilise õhtu) alles siis kordaläinuks kui saab ikka südamest ronida. Ja mitte sealt, kus on abivahendid valmis, vaid ikka kuskilt otse. Pealegi sai ta väga mustaks, tegelikult valgeks – nii et õnn oli täiuslik. Täname!

Logi sissekanne 12. mai 2015, õhtuhämaruses, taevas pilves: lähenesime vaikselt hoonele, tegime tasakesi ringi peale, et kaardistada sisenemispunkte ja võimalikke elumärke. Maha jäetud. Sisenesime suunast, mis tundus kõige kindlam. Leidsime, mille jaoks olime tulnud. Eemaldusime tasakesi märke maha jätmata (v.a. logiraamatusse). Tänud!

 1 

Rannikud on meil tõesti ilusad aga kohapeal avanev vaatepilt oli kõike muud kui ilus. Pimedas otsijatel soovitan soojalt silmad lahti hoida kuna oht millegi terava otsa ( nt oksastraat) koperdada on täiesti reaalne. Tegime hoonele tiiru peale ja jälle avaldus minus see teatud haigus, no keps värises all ja mitte ei suutnud ma end kõrgemale vedada. Alex käis seal siis üksi ära ja kuna seal oli tühjust täis koledus siis otsisime edasi. Mingi hetk leidis Alex varanduse üles ja siis pidin mina järgi minema,tööjaotus või nii ;). Õnneks nüüd kepsud ei värisenud ja saime logi kirja.Kodus maaametit vaadates ei saanud üldse aru, miks kohapeal gps meil sinna saatis kuhu ta saatis, müstika. Tänud!

Üks korralik teeme ära kampaania kuluks aarde ümber ära!

 1 

Eelmisest aastast meenus kuidas siinkandis jalgrattaga ühe üksiku õunapuuni ujusin. Kuna seekord oli füüsilist tegutsemist oodata kohapeal, siis kulgesin autoga kuivalt otse nulli. Teisele tasandile tõusmiseks valisin selle kõige puhtama tee, mis ka parasjagu maastiku raskusastmele vastas. Edasine mängis minu jaoks juba päris meeldiva meelelahutuse piiri peal, aga sooritus sai siiski edukalt lõpuni viidud, abivahendiga tagasi tulema õnneks ei pea.

 2 

Ma polnudki sinna linnakusse varem sattunud, täitsa lahe oli. Torn oli ka muhe. Ronisin ilmselt veidi kõrgemale kui hädapärast vajalik - seekord siis liigne agarus oli ogarus, logimine toimus märksa madalamal tasemel.

 1 

Pärast pikka ja väsitavat koolipäeva õnnestus ka aardejahile minna. Koht oli väga põnev ja emotsioone kohe igasuguseid :D Aare sai meil leitud ja logitud ning minul õnnestus oma jalanõud okastraadiga ära lõhkuda:)

 1 

Egas midagi, kesklinnast istusin Tulika taksosse ning sõit aarde poole algas. Niimoodi edasi oleks olnud suht jabur ning vaevalt oleks taksojuht oma auto ja elu pärast muretsemata mind sinna kohale viinudki. Seega ümberistumine geomobiili oli igati loogiline käik peale hea seltskonnaga taaskohtumist. Oli vanu ja noori, naisi ja mehi. Piloot Indrek sai navigaator Dialt pidevalt juhiseid ning koos noore geopeituri Ges-ga tagapingil istudes tundsime end ka kuidagi vajalikena seda aaret otsima asudes.Kui sai selgeks, et treppe sel hoonel enam trepikojas polnud ent korruseid rohkem kui üks, hargnesime lampide valgel võimalusi otsima. No enne logimist oli vaja teha midagi sellist, milleks lüheldane kehakasv ja vähene treenitus vanal inimesel abiks polnud. Noor geopeitur, kellel pikk kehakasv ja rohke treenitus, andis mulle moraalset tuge ning oleks ka lahkelt oma kõneaega kulutades aidanud mind kiirabi tellimisel. :) Indrek kes samal ajal ämblikmehe kombel hoone teistest kohtadest otsis, ähvardas mind muidugi pärast jala koju saata aga õnneks nii ei läinud. Ta sel korral veel halastas ning sõit jätkus. Lahe konteiner. Tänud!

Hoolimata navigaatori soovidest jäi auto ~500 meetri kaugusele. Ilmselt oleks kannatanud ka lähemale sõita aga ega see jalutuskäik tükki küljest ju võta. Eks algul ikka vaatasime ja kahtlustasime valesid kohtasid, kuid logide lugemine viis meid ikka sinna suunda, kuhu ka Taavi tahtis vaadata. Tiimitööna leitud&logitud. Päris krõbeda maastikuastmega. Aitäh! EVEJ

Oli vaja turnida ju kohe ikka igalepoole. Selle eest saime vaadet nautida, vähemalt osad meist. Lõpuks logisime aarde ka.

Eks see veidi risune oli, aga aarde leidmist ei takistanud sugugi. Ühed otsisid ja teised seisid käed puusas ja muudkui õpetasid: näe, vaata sinna ja vaata sinna. Nüüd on vähemalt terve hoone ehitus selge.

Leitud

Eks me selle asja pärast ju kodust välja tulimegi. Lombid nägid hirmsad välja, aga ligipääsu ei takistanud nad sugugi. Kohapeal tegime paar tiiru luuret ja siis võttis Kaur selle 3.5 maastiku ette - üllatavalt lihtsalt käis see tal. Ja ega siis toosini enam palju kulunudki. Aitäh ka!

 1 

Laveerides mööda suurtest lompidest leidsin nulli juurest vist sama auto, mis vaikselt ära hiilis Keila valla nanohulluse aarde juurest. Ainult üks inimene istus sees - kõrvalistuja. Olin selleks hetkeks juba suhteliselt kindel, et lähen ja taban kellegi tornis teolt. Kui olin teinud ühe ringi nii majas sees kui väljas, oli too auto jälle ei kuhugi haihtunud.

Asusin siis ronimispaiku otsima. Leidsin enda võimetele ja oskustele ainult ühe võimaliku. Imelike liigutustega jõudsin järgmisele korrusele. Otsisin põhjalikult. Ronisin siis veel tasandi võrra ülespoole. Otsisin veel põhjalikumalt, sest teise ja kolmanda vahet polnud soov käia rohkem kui üks kord. Tuul oli hirmus tugev. Avatud kohtades hoidsin kümne küünega seintest kinni. Hakkasin juba vaikselt vaatama kust kohast katusele veel minna saaks aga õnneks jõudis ennem tegusid mõistus koju ja leidsin aarde üles. Alla ronimine tundus veel õudsem. Olles tagasi lompide juures sai kergemalt hingata. Tänud mugavustsoonist välja toomast!

 2 

Hoone paistis väljakutsuvalt juba kaugele. Sinna sisenedes oli vaja muidugi kohe esimesest võimalikust kohast ronima hakata. Selgus, et 1 aasta ja 9 kuud geopeitust ei ole veel mind nii äbarikuks muutnud, et ei jõuaks oma keha üles tirida. Edasi selgus, et kolmekordse hoone katusele saab kolme ronimisega :). Mingi aeg sai Marisel minu turnimistest ilmselt kõrini, sest aare oli endiselt peidus. Seega tuli ta seltsi ja saigi aarde ilmselt ainsast kontrollimata kohast välja võtta. Aitäh kehka harjutuste eest!

 4 

No ma ei uskunud, et ma selle karbi leidmises täna aktiivselt osalen. St ma arvasin, et ei ole minus nii palju julgust, et vajaliku kohani jõuda. Aga oli, Reigo näitas mulle kätte natuke vähem hullu “redeli” kui see, mida ta ise kasutas ja peale seda, kui olin tükk aega ainult esmalevelilt otsimisprotsessi kiibitsenud, surusin jänese enda sees vaikima ning otsustasin katsetamisega proovida. Õnnestuski ja kuna minu kohalejõudmise ajaks olid kõik ülejäänud peidukad juba ära välistatud, ei kulunud meil koos otsimisele ja karbi leidmisele vist kahte minutitki :). Päris hea peidukas ikka…:D.

Sealne piirkond on mõnest varasemast aardest juba tuttav, seega oli lähenemistee teada. Või vähemalt lootus, et sealt võiks saada ligi. Ja saigi. Lõpus veidi jalutamist ja muid kehalisi harjutusi. Aare paljastas end kiiresti ning peagi lahkusime objektilt. Jube kahju, et sellistes kohtades nii palju sodi peab olema :( Ringi jalutades tasub ringi vaadata, et okastraadi ja naelte otsa ei astu. Minul õnnestus üks nael jalga astuda, õnneks ei midagi tõsist. Aitäh peitjale suurepärane koht! :)

 1 

Olime lebos, kui aare üles tuli. Mina FTFi lootusi eriti ei hellitanud, aare juba umbes tunnike üleval olnud ja jäljed läksid ka, aga ju siis peitja jäljed... :D Kohapeal kedagi ei olnud ja asi tundus kahtlane... turnisime seal igat pidi, järgmised saavad meie ehitisi näha. Lõpuks pidi Madis üksi aarde järgi minema, ma jäin selleks natuke liiga lühikeseks. Pärast oli muidugi jutt, et "Ma kirjutan ainult enda nime, sa ju ei tulnud aarde järgi", aga minu "Ma söön siis õhtul üksi kooki, sa ju eksamit ei teinud" peale muutis Madis meelt. Aitäh huvitava koha näitamise eest, muidu poleks ennast kodust välja ajanud.

 1 

Olime kodus puhkeasendis, kui tuli märguanne, et uus aare. Umbes 15 minutit oli juba möödas avaldamisest GP lehel, aga mõtlesime proovida. Auto jäi mõnesaja meetri kaugusele, kuna kahjuks mu auto on piisavalt madal, et sellistes kohtades jänni jääda. Jalutuskäik objektile ning suur lootus, et kedagi pole veel. Polnudki ning tundus täitsa FTF-i hõng. Vaatasime erinevaid vihjele vastavaid kohti läbi, kuid aaret mitte kuskil. Seejärel vinnasin ennast järgmisele tasandile, Liis all sõnu peale lugemas, et ma nüüd alla ei kukuks, tal mind veel vaja. Läbi häda sai üles ning vaatasin seal ringi. Ikka ei midagi. Siis märkasin GP lehel Priidu logi. Mismõttes, eile juba leitud? Ahaa, see juba ammu GC lehel üleval. Selge, selge. [---] Uhh, oli see vast turnimine. Hea, et mind klaustrofoobia ei kimbuta. Äge koht, aitäh peitmast!

Leitud ja logitud.

Tänud peitjale :)

 2 

Karulaugutuuri esimene linnuke. Kodule nii lähedal ja seni otsimata aare :-D Tiksusime hooneni lausa kahe tranduletiga, ma polnud õnneks roolis ;-) Kirjeldust ega vihjet vm polnud lugenud, kuid ikka kiskus õigesse kanti, sest maastiku raskus oli teada. Kuna ma olin kõige räpakamalt riides, tegin suurema töö ära. Õigel tasandil olles leidsin aarde pea minutiga. Oh mind peenikest poissi küll :-)
Tagasiteeks valisin muidugi teise, veel keerulisema maastiku. Ei saanudki omal käel-jalal hakkama, Aare pani samuti õla(d) alla. Lõpp hea, kõik hea.
Vot siin tuleks ära teha, aga sellele ei hakka amatööri jaks ja tehnika peale. Eks tuleb valda teada anda nagu teistegi selliste paikadega. Ja teha ettepanek teeots sulgeda, et ajuhaiged kastitäitega sodi juurde ei tooks.
Aitäh ajalooga aarde eest! Ise pole osanud siia sisse keerata. Maastik võiks ehk veelgi pool pügalat kõrgem olla. Kujutan juba ette mõnd turskemat selli minu valitud ligipääsuteel.. :-D Aare korras, EVEJ, olime vist alles tessad.

 2 

Paavo, peenike poiss, tõi aarde kätte.

FTF umbes kell 18:00. Polnudki siin varem känud. Täitsa põnev hoone! Ronida sai üksjagu ning siis avastasin ka aarde peidupaiga. Tänud peitjale kohta tutvustamast!