Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Eesti vanarahvas rääkis ikka jutte suuremate rändrahnude kohta, et need olla vanapagana visatud. Üks selline jutt on siin:
Baltiski lahe kaldalt, kõrgelt kaljukünkalt, Harju-Madise kiriku esiselt avaneb ilus vaade Baltiski lahe ja üle lähidaste salude, niitude ning väljade. Paremal üle hõbedase lahe, Kurksi neemel, kollendavad küpsed viljaväljad, vaheldudes roheliste niitudega, lahe sopis sinavad kerges udus madalad metsaheinamaad ja lõunas jälle kuldsed viljaväljad roheliste salude vahel ääretu lapilise vaibana. Lahe sopis, Kaarnavälja heinamaadel, eraldab silm madalate kaskede vahel heinaküünide hulgast kergesti suure liukivi, ümbruskonnas ainsa omasuguse raudkivimüraka madalal sooheinamaal. Üle heinamaade sinavad silmapiiril Risti kihelkonna metsad tõusval kõrgustikul, mille kohal sirgub valgendes Risti kiriku torn. Harju-Madise rünkast umbes kilomeetri kaugusel karjasmaa äärelt puie vahelt paisab lai raudkivide põnk, kuhu kuhjatud mitukümmend raudkivi, mõned nendest talumajade suurused. Kõrgemal kivide vahel liivases pinnases kasvavad üksikud sihvakad hiiglakadakad ja kõigutavad omi valgete õiekobaratega kroonitud päid pihlakad, kuna kivivaret, nõndanimetatud Kividemäge, kaugemalt tihe kadabik üksikute sahisevate haabadega piirab. Kadabikus tilisevad karjakellukesed ja määgivad lambad Kividemäel, kus tallekesed kepsu lüües kivilt kivile hüppavad ja poksimises võistelvad. Sealsamas kivide vahel vilksatavad peitu mängivate laste valgejuukselised pead ja huikab liukivil liusklemisest tüdinenud karjane kõrgema kivi tipul, et salud vastu kajavad... Siin on karjalaste kogumiskoht ja mängupaik. Siin on suvel nende mängupaik hommikust õhtuni, nende armsam asupaik, kus iga puu, põõsas ja kivi oma ise nime kannab. Siin kivide ja põõsaste vahel liiguvad aga sala ka muinasjutulised vaimud hallist aegist, vahetevahel maapõuest ja kivide alt nähtavale ilmudes. Ei puudu ka pahad vaimud, kes öö varjul kivide alt oma koobastest välja roomavad ehk sääl häälitsevad ja oigavad. Siis muutub Kividemägi kardetavaks, õudseks. Häda lastele, kui nad selleks ajaks veel Kividemäele jäänud... Pühapäeva hommik. Päike kuldab Kividemäge, särades kastetilkades heinakõrtel. Ümberringi pühapäevalik vaikus, mida segavad ainult karjakellukeste tilin ja käo kukkumine salus. Hilju liiguvad pikad kadakad ja tasa-tasa sahisevad haavad. Eemalt kostavad palvetajaid kutsudes Madise kiriku kella tuttvad löögid, millele Risti kiriku kell kauge sumiseva kajana vastab... Teiste karjaste hulgas on täna, pühapäeva puhul, ka Sauna-Mari, kehv eideke, kes oma musta-küütu lehmaga karjamaa serval saunalogus elutseb, millest pool lehamalaudaks eraldud. Äripäeviti karjatavad lapsed ka tema küüdikut, kuna eideke selle eest pühapäeviti lastel karja aitab hoida, peale selle neile muinaslugusid jutustab. Siis koguvad lapsed kadabikus hulganisti eidekese ümber, tõmbavad, teda kättpidi ja seelikust sikutades, ta haljale murule ja paluvad: "Jutusta meile midagi, jutusta, ole pai!" Eideke toriseb, enam sunnitult kui tõsiselt, kuid algab siiski peale vähest vaikimist kirikukellade helide saatel: "Olgu siis pealegi: Kõnelen teile täna, kust sai Kivimägi ja Kaarnavälja liukivi oma kohale." Lapsed asetuvad eidekese ümber, kes väikseid päivitanud jalgu linnupoegade kombel istumise alla koondades, kes pikuti, peokestega lõuga tugedes, ja eit algab: "Ristil ehitati kirikut. Kiriku ehituspaiga lähedal oli enne kõrts, kus palju viina joodi ja kakeldi. Vanaõelusele ei meeldinud kiriku ehitamine. Ta kartis, et mõned joodikud kiriku lähevad ja kõrtsist võõrduvad. Ta otsustas kiriku hävitada. Kiriku ehituse juures seisis aga rist, mis Vanakurja eemale peletas. Ta ei jätnud siiski oma kurja nõu, vaid noppis labakinda täie suuri kiva, et nendega eemalt pilludes kiriku purustada. Kividega sammus ta kaljurünkale, kus praegu Madise kirik, ja hakkas sealt pilduma. Head vaimud olid aga kiriku ehitamise poolt ja püüdsid Vanaõela nõu nurja ajada. Niipea, kui ta esimese kivi viskas, tõmbasid nad viskajal jalad alt. Vanaõelus prantsatas selili, visatud kivi langes aga poole maa peale Kaarnavälja heinamaale. Sellest sai liukivi. Niipea kui Vanaõelus viskamiseks järgmise kivi välja valis, tõmbasid head vaimud tal jälle jalad alt ja kivi langes merde. Vanakuri turtsus tuld, aga ei võinud midagi parata - iga kivi, mis kiriku pihta sihitud, langes merde, viskaja aga käpuli ehk selili. Ta lahkus vihaselt visamise kohalt ja jättis sellest ajast oma kurja nõu. Risti kirik sai aga valmis ja seisab tänini omal kohal, kõrts on aga kadunud. Sinna paika, kust Vanaõel kirikut pillunud, ehitati koguni veel teine kirik, sest sai meie Harju-Madise kirik. Kui Vanakuri viskamise paigalt lahkus, leidis ta kinnast kätte tõmmates selle pöidla seest veel mõned kivid, mis ta maha puistas. Nendest sai Kividemägi. Tema kinnas oli nii suur, et juba selle pöidla sisse kõik need kivid siin tervelt ära mahtusid. Vaadake, lapsed, sellepärast seal kivide all paharetid asuvadki, kes öösiti oma koobastest kurja nõuga välja ronivad... Aga nüüd minge ja vaadake, et pahur must jälle üle aia vilja pole läinud: kella heli kostaks nagu kaugelt väljalt!" Rahvajutu ainetel J.V. Kodu nr. 13 (28), 1922, lk. 243.
Vihje: Liulaskmise suunas serva lähedal kivi all
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Aare | Lõpp-punkt | Geokontroll 69/68 |
Aarde sildid: võsa (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5VC6V
Logiteadete statistika: 48 (94,1%) 3 3 0 1 0 0 Kokku: 55
Üsna vesine värk oli seal kivi ümber, aga õnneks siiski üks riba viis kuiva jalaga kohale. Sellega positiivne programm lõppes, oma pool tundi veetsime seal erinevates urgudes solberdades ära, aga näppu ei jäänud midagi. Aga kivi sai vähemalt nähtud, tänud juhatamast.
Karp oli vees ja kinni jäätunud, logiraamat vajab vahetust.
Pisut kraavi lähedal vöpsikus teed tehes pääseb töepoolest ka meie uue jaanuari ilmaga kohale ilma allveelaevata. Karbi sisu oli jääkuubikus.
Mööda kraavi kallast sai aardeni täitsa kuiva jalaga, kuid karbike ise hulpis keset vett. Kuivatasime nii palju kui saime, kuid logiraamat tahab vist ikka vahetust saada. Panime ainsasse loogilisse kohta tagasi, mis seal paistis. Täname!
Kivi nägin ära, aga lähenemistee aardeni oli minu jaoks hetkel liiga vesine.
Hea, et geokontroll kivi olemasolu kinnitas. Tee peal panime kõigepealt autoga mööda, aga jala tagasi minnes ja pilku teritades jäi lahmakas silma. Kiire leid, aitäh!
Peale võsas ragistamaist kivi leitud ja aare logitud. Tänud peitjale.
Jätkasime vastutuules sõitu. Teel kivini kohtusime ühe Itaalia ratturiga, kes on juba kolm kuud järjest rattaga mööda Euroopat sõitnud. Soovisime talle edu ja sõitsime edasi. Kivi paistis ilusti tee peale kätte. Aare korras. Aitäh!
Meie külastamise hetkel oli see väga vesine koht. Kraav sai ületatud, kuid madalamatel kummikutel kippus vesi üle ääre tikkuma ka kraavi ja kivi vahelisel alal. Aarde leidsime kiiresti. Tänud!
Mõistatusega just eriti kergelt ei läinud. Sai uuritud ühte ja teist veebilehte, aga kuskil ei mainitud kivi koordinaate, ainult selle mõõtmeid. Ühiselt ette võttes tuli peidust välja üsna kiirelt. Aitäh!
See kant on üpris võõras.Mõned korrad on küll siin seigeldud,kuid Kaarnavälja liukivi polnud vaatevälja varem sattunud :)
Liugu meist keegi laskma ei kippunud ning suundusime edasi järgmistele huvipunktidele.Tänud tutvustamast!
Kodutööga oli seis kellel kuidas, aga siin me siis kambakesi olime. Kammisime tee pealt taskulampidega võsa ja lootsime kivi märgata. Kaupo aitas vihku suunata ja siis jäigi midagi silma. Kanäe, mihuke uhke liumägi!
Igaüks läks otsimisega oma suunas ja kuna mul õnnestus üsna kohe maskeeringut silmata, lasin Marttil ja Allanil ikka ka täisringi peale teha :) Tore, et peitja viitsib tavainimestele tundmatuid vaatamisväärsusi nii põhjalikult tutvustada. Aitäh!
Vanakurja kiviloopimise loo meie teine aare. Siin oli aardeleiuga sedasi, et kellel kiiremad jalad see leiab, loomulikult Nuffi. Kivi tehtud nagu olekski liumäeks tellitud. Tõesti huvitav kivi. Tänud peitjale!
Asukoha leidmine läks päris kiiresti. Kohapeal läks veel ruttem, maastik oli ka õnneks kuiv. Polegi nii head liukivi varem näinud.
Koht ammu väljaraalitud aga kuidagi ei sattunud siia. Täna sai teekonda käänatud. Aare paistis geopeiturile eemalt juba. Tänud peitjale, koht vääris aaret!
Erko sünnipäev jätkus. Kodutöö oli tehtud, ilma poleks täna minu silmad teelt liukivi märganud. Kivi leitud ja juurde pääsetud, kallasin pool karbitäit vett välja. Logiraamat minigripis oli kuiv. Aitäh, muidu lahe aare ja legend ka, aga võsa võiks vähem olla.
Umbes oli asukoht kaardil teada ja lootsime, et äkki on tee peale näha. Napilt oligi. :) Kepslesime mööda pokusid kuiva jalaga kohale ja panime nimed kirja. See läks küll hästi.
Koordinaat sai välja arvutatud nii ammu, et seda ei mäletagi enam, kuidas ja millal see juhtus. Seniilsus, mis muud. Kohapeale jalutades karjus karp juba kaugelt näkku. Panime nimed kirja ja veidi maskeeringut ette. Geopeitur tunneb ära. Aitäh peitjale.
Kui eelmise aarde juures tuli pool teed vees sumbata siis siin oli autost kivini puhas veemaailm. Kummarid jalga ja sukelduma! Ilmselt märkasin peidukat tänu sellele, et taaskord pidin mina ees kõndima ja veetaset mõõtma. Korralik kivi, kahju ainult, et nii võsas. Võsapuhastus ja tähistus on vist siiski palju tahetud nii kaugel metsas.
Tagasi läksin hoopis kevade poole talvel ehk kivi paistis, võsa polnud, kuid seevastu oli peaaegu põlvist saati vesi. Taas kummikud jalga ning sumasime kohale, kartes eest leida vee peal ujuva aardekarbi, kuid avastasime üllatusega, et peidukoht on täitsa kuival. Veiko leidis aarde hetkega, ma alles vaatlesin kivi. Mõnus mürakas, otsa seevastu ei kannatanud ronida, kuna hirmlibe oli. Tänud aarde eest.
Meie selle aasta esimene aare. Mõistatus oli juba ammu lahendatud, aga ootasime aega kus lehed maas. Nüüd oli ka pinnas külmunud ja liukivi juurde pääsemine kerge. Leid tuli kiirelt. Suur tänu huvitavat kohta näitamast.
Hetkel võsa pole ja kivi paistab teele välja. Seevastu on veetakistusi ohtralt. Ilma kummikuteta on puhta võimatu kuivas olekus logida. Mõtlesin ka liugu lasta (kivi samblast puhas ja kõrgest niiskusest päris libe) aga plärtsuga vette ei tahtnud lasta. Peitjale tänud!
Siin läks vähemalt viis korda kiiremini kui eelmise vanapagana visatud kivi juures. Aitäh! EVEJ
Eelmisel korral olime just pool tundi tagasi tolmu keerutades mööda kihutanud minu kiilaspea mõtteliste lokkide lehvides. Peale tormakusest arusaamist sai tookord mõttelisi kiharaid ikka vihaga kitkutud, no ei olnud tookord aega rohkem. Nüüd olime teel telikimisele et lasta merekohinal endale unelaulu sosistada, jätsime siis meiegi seekord oma nimed külalisteraamatusse.
Vaatasin seda võsa, mis mul lausa üle pea oli ja ei lasknud kivigi välja paista, ning läksin edasi. Kohe kuidagi ei olnud tahtmist sinna puukide keskele minna. Talve poole sügisel tagasi.
Päras "Vanapagana p___täis kiva" aaret jõudsime siia. Sedagi otsisin mööda kaarti kodus taga omajagu aega. kuniks taas üks artikkel mind kivini juhatas. Aga see oli internetis.
Kohapeal oli asi ikka hullem. Kivi, kurinahk, ei paistnud võsast väljagi! ise nii ilus ja sile ja lame, et lase või tõesti liugu. Kas nüüd just viljakust ja laste arvu tõstab, aga lõbus tegevus nendetagi. Kargasime üle kraavi, tungisime mööda aimatavat georada lühikestes riietes kivini ja uudistasime seal selle lamedust. Aardeleid oli ka lihtne nagu sellises kohas olla võikski.
Tagasiteeks valisime millegipärast osaliselt teise raja. Autoni tagasi jõudes selgus, et autovõtmeid nagu polekski.. Aaaaaa! ma ei tahaaa sinna võssaaa tagasiii minnaaaaa! Õnneks tuli loogika appi ja autovõti leidus kohast, kust üle kraavi sai karatud e. siinsamas. Huuh, lõpp hea, kõik hea. Taas. Edasi sõitsime tuttava sadamani, kus üks talv lohe ja salvokelguga koerustükke tehtud sai :-D
Aitäh Erkole lõpuks siiski lahenduva mõistatuse ja leitava aarde eest. Kivi ise on küll lahe! Sellise vaatamiseni võiks maavaldaja ikka raja sisse lasta, pool tundi tööd ja asi (Kaval-)ants.
Koht oli tegelikult juba ammu välja mõeldud aga mingil arusaamatul põhjusel polnud siia viitsinud sisse keerata. Leid ise kiire. Proovisin liugu kah lasta aga ei libisenud kuidagi.
Rada oli küll, aga vääääääääga tolmune. Huvitav, mis koormast see välja kukkus ja sinna metsa alla veeres?
Siin keeras kena päikseline jaanilaupäeva ilm lõpuks ära normaalseks eesti jaani-ilmaks. Õnneks oli rada ees ja väga märjaks ei jõudnud saada. Aitäh peitjale!
Avalikest andmebaasidest saadud koordinaat oli ebatäpne ja sundis meid enne kivini jõudmist natuke aega võsas ragistama. Kui kivi leitud, siis oli ka konteineri leidmine lihtne. EV, J - Smurf.
Peale 20 km pikkust jalutuskäiku suutsin ma sellest "pisikesest" kivist lihtsalt mööda jalutada. Kui lõpuks tahvlist kaarti vaatasin olin juba paarsada meetrit edasi jalutanud. Algul oli plaan kivil lõunatada, aga nüüd viskasin oma 20 kg koti lihtsalt võssa ja marssisin niisama tagasi aaret otsima ja logima. Kivile tiir peale tehtud ja aare logitud. Tänud.
Gepsuvaba üliminiretke kolmas aare. Ka siin ei tundnud gepsust puudust. Kivi paistis kenasti teele ja aare vaatas vastu esimesest vaadatud kohast :) Väga huvitav on seal jah see, et mis hetkel ja millise liulaskjaga see mõnus ja pehme sambavaip kõik alla kortsu on läinud :) Igatahes liukivi nägi välja tõesti selline kus vabalt võiks liugu lasta. Kuna mul oli ebamugavalt palju trukke ja nööpe jalasolnud pükste tagumiku peal, siis ise jätsin seekord vahele :)
Vanapagan va elukas on kas pahatahtlik või planeerimisvõimetu. On teine tekitanud terve suure hulga kultuuripärandit, aga pildunud selle kõik mööda ilma laiali, pahatihti umbvõssi. Ja oma loomungi hooldajat tast kah ei ole - rajad rohtunud, võsa märg ja soine. Ime siis, et teda ei armastata :) Aga kivi saime kenasti kätte, temani jõudmine oli eelnimetet asjaolude tõttu komplitseeritum. Täname!
Kivi asukoha selgitasime kodus rohelise geokontrolli täpsusega välja, sellest täitsa piisab, kui just kinnisilmi mööda maanteed ei kulge. Aare ka kenasti olemas. Liugu ei julgenud lasta - suur osa selliseid liukive pidavat lapsesaamisele positiivselt mõjuma, aga sellist plaani meil kõrges vanuses enam pole. Tänud selle kandi vanakurja tegudele tähelepanu juhtimast.
Täna oli plaanis aardeid otsima minna ja lubasin need Erko mõistatused ilusti ära lahendada. Loomulikult läks see mul meelest. Õnneks läks sellega vaid mõni minut. Korralik kivimürakas ikka. Leid tuli hetkega. Aitäh!
Miski aeg tagasi sai objekti asukoht välja peilitud. Nüüd kohapeal oli leid kiire, tänud!
Siin oli natuke kummikuteema, aga tossud ajasid õnneks asja ära. Kohapeal kaua ei läinud. Aitäh!
Mõistatus lahenes üllatavalt kiiresti ja ka kohapeal ei läinud kaua. Aitäh!
Asukoha väljapeilimine läks kiirelt, kohapeal pisut kauem, liiga tõetruu oli seal kõik :) Kivi juba läigib ja paistab teele ilusasti :)Tänud juhatamast
Soovijad võivad tõepoolest proovida kivil liugu lasta! :D Ise ma seda küll pole teinud veel... Aga ongi hea, et sammal on pealt poolt maha koorunud või kooritud - tuleb kivi omapärane ilu täies hiilguses esile! ;) Seetõttu on ka kivi eemalt oluliselt lihtsam märgata!
Tundub, et karjäärid ja tondilossid on Erko piirkonnast otsa saanud, nüüd võtame kivid ette. Ei, sest midagi, toredad needki, looduslikumad veel. Vahvad legendid ka aardekirjelduses, mis nii viga. Esimesel pealevaatamisel, tundus see mõistatus lihtne, kuid roheliseks sain geokontrolli alles pärast külastust. Ilmselt oli sihik juuksekarva võrra möödas. Kohale laekudes oli kõik muidugi lihtne, karpki tuli üllatavalt kiiresti lagedale. Kivi ise oli, minu poolt nähtud liukividest, tõesti oma nime vääriline. Ilmselt on leidnud ka usinalt sihtotstarbelist kasutamist, ehk isegi peitja poolt, sammal igatahes kõik maha rullitud. Aitäh!
Legendid olid põnevad ja lugesin neid mõnuga. Tekkis tunne, et olen tagasi lapsepõlves ja vanaema jutustab oma nooruspõlve jutukesi. Ainult, et vanapaganast vanaema suurt rääkida ei tahtnud ;) , nii olid need täitsa senikuulmata jutukesed.
Mulle isiklikult tundub ,et va sarviline ei taha ,et tema jälgedes käiakse, nii oli ta hoolega oma tegutsemisjäljed sabaga puhtaks pühkinud ja neid va sõrajälgi pole vist lootustki näha. Parim viis midagigi leida on minna täiskuu ööl kolme tee risti ja olla valmis loovutama kolm tilka verd. Õnneks seekord vereloovutamiseks ei läinud, saime täitsa kenasti päevavalges oma allkirjad ajalooürikutesse kirja. Kivi tundus alles soe olema, ei tea mitu kord Tunk seda poleeris ;). Tänud peitjale!
Selle ajaga, kui mina sobimatute jalanõude tõttu alles kuiva varbaga kivini üritasin jõuda, oli Marihen juba aarde leidnud ja uuesti peitnud ning jättis ka mulle leidmisrõõmu. Oli ehk tõesti isegi esimese leitud aardena veidi liiga lihtne, kuid igatahes sain geopisikust nakatatud. Tänud Marihenile kaasa võtmast ja geopeitust tutvustamast, väga lahe ajaviide ja annab põhjust rohkem vabas õhus viibida!
Liukivi lahendus tuli väga kiirelt, selle aarde paarilist mõistatasin ikka jupi maad kauem. Ühesõnaga minu jaoks olid raskusastmed umbes vastupidised, pigem siinsel 2.0 ja vanapagana pöidlatäiel 3.0. Erinevalt näiteks Kostivere omast, antud liukivi tõepoolest väärib oma nime - proovisin ise järele, püksitagumik jäi terveks.
Kui see rahn siin on üks vanapagana kindapöidlasse kogutud kuhilast, siis ma kujutan ette mihukeste lätakatega va sarviline lutsu loopis! Küllap tema poolt Paldiski lahte visatud lutsukividest tekkisid Suur-Pakri ja Väike-Pakri.
Meie olime kolmandad. Googeldasin oma tunnikese, aga lahendust ei leidnud. Siis võtsin ühe teise koha lahti ja vastus oli kahe hiirekliki kaugusel. :) No eks ma ajajooksul õpin ja arenen, ma ju alles noorukene sellel alal. Teel rabasin ühe sõbra ka auto peale, et talle geopeitust tutvustada ja välja tuulutama viia. Kohapeal läks väga kiiresti, liiga kiiresti, oleks tahtnud ikka vanapagana kombel kiva kangutada. Tänan toreda mõistatuse eest.