Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Jõiste rand on Saaremaal Leisi vallas olev supelrand, mis aga on ka saarlastele suhteliselt tundmatu. Koht on kaunis ja kindlasti väärt pikemaks või lühemaks peatuseks. Suvehooajal saab kohapealt ka jäätist ja muud karastavat osta.
Aarde konteineri kättesaamiseks leiad kohapealt ka abivahendi.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (21), lahe_teostus (11), ujumiskoht (5), telkimiskoht (3), piknikukoht (2), lastesõbralik (2), lumega_leitav (1), lemmikloomasõbralik (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5WH3H
Logiteadete statistika: 177 (92,7%) 14 1 2 1 0 0 Kokku: 195
Tundub, et siin on algsest kontsepsioonist miskit katki sest mina sain küll topsi ilma abivahenditeta kätte.
Sobivat parkimis- ja ööbimispaika otsides jõudsime siia. Pidevalt keegi jalutas jalus ja kuidagi ei leidnud aarde peidukat, õhtuhämaruses aga sai miskit leitud. Absoluutselt arusaamatuks jäi abivahendi jutt kuid aare tuli sellegipoolest välja. Miskit lõhkuda polnud vaja aga jõudu läks omajagu. Hommikul vaatasin valges uuesti olukorra üle ja selge on, et kirjelduses mainitud süsteem pole enam ammu töökorras. Aga ööbimiseks väga hea koht, vähemal sel aastal tundub kõik lausa tasuta (matkaäppides info, et varem tasuline olnud), elektergi kilbis olemas, mul polnd vaja kuid üks matkaauto oli küll omale liini kohale vedanud. Korralik peldik, kraanikausid ja külm dušš rannas, sillast rääkimata. Sillalt vette minnes tasub küll ettevaatlik olla, see kinnitatud kettidega põhjas olevate betoonkamakate külge, viimene silla sektsioon ka ühe poldiga ainult kinni jäänud ja tormiga lõhkus korralikult.
Aega läks et muguvaba hetk leida aga logitud sai
Kui 28. mail on õhusooja 28 kraadi, siis tuleb muidugi merre karata. Vägagi sobiv koht selleks ja nii soe vesi! Logiraamatule oli ka pärast pusimist võimalik ligi saada. Suur aitäh!
Làks natuke aega, aga saime hakkama. Alguses otsisime veidi vale koha pealt
Eelnevaid logisid lugedes olin juba valmis mitteleiuks, kuid pärast mõningast mänguväljakul aja veetmist ning sillal jalutamist võtsime koostööna ka aarde välja. Ujuma seekord ei jõudnud.
Ilusal päikesepaistelisel augustipäeval ootas mind nullis vaid 1 murul peesitav mugu. Tõepoolest ka kohalike seas tundmatu paik. See-eest lihtsam nii logida.
Mu mugust kaaslane hõiskas juba enne kohale jõudmist, et oi, siin nii kena koht, kas sul siin ka miskit otsida on. Oli küll ja otsimiseks sai seda nüüd kohe kindlasti nimetada. Ei tulnud lihtsalt, kuigi tagantjärele ei midagi keerulist nagu ikka. Aga see ju ikka peale leidu. Ka leides andis selle tegelase kallal ikka nõkerdada enne kui logima pääses ja ega tagasi paneminegi kohe õnnestunud. Kujutan ette kuidas seal suvel soojade ilmadega toimetada küll oleks. ilmvõimatu ma arvan. Tänud peitjale nii kaunisse randa kutsumast ja vahva aarde eest.
Mujal Saaremaal oli üsna võimas tuul, kuid siin mereääres vaikus. Aarde võimalik asukoht kiirelt tuvastatud ning logitud.
Novembri keskpaigaks olid viimsedki suvitajad koju läinud, nii et uurida sai kõike rahulikult. Midagi ma leidsin, kas see nüüd õiges konditsioonis oli, ei tea. Igastahes logilehele nimi kirja sai. Tänud!
Kuna keskpäeval küpsetas päike päris kuumalt siis peale Anglat otsustasime ujuma minna. Jõiste rand oli päris huvitav tõesti. Ühest küljest parkla, kiosk, riietuskabiinid ja ujuvkai olemas aga teisalt rannaala ise suht olematu, s.t. liivariba pole ning üks seltskond nägi seal miskit madu. Samas, muru peal saab ka edukalt olla ja puud pakuvad otsese päikese eest varju ning mööda ujuvkaid saab kivisest-vetikasest osast üle liivase põhjaga selgesse vette. Väga viis!
Isiklikust kogemusest soovitaks seal vees ettevaatlik olla, sest mõni üksik väike kivi seal ikkagi on, kuhu Oliveril õnnestus põlv veriseks lüüa ning mina pidin minema õhtul EMO-sse verevalumites varbaid näitama (õnneks luumurdu polnud).
Enne lahkumist proovisin mugude keskel veits aarde-luuret ka teha aga väga hästi ei saanud otsida ja loobusin enne kui jälle liiga palav oleks hakanud.
Natuke sai siin ikka mütatud, aga õnneks mitte liigselt palju. Varsti ta paljastus ja teostus oli kena. Pärast jalutasime tuulisel ja kõikuval sillakesel ning nautisime vaadet.
Kolm sisukat geopäeva Saaremaal lõpetasime selle aarde juures. Kuna meil ühtegi mitteleidu nende päevade jooksul polnud, siis tahtsime ka siinse paari aasta taguse mitteleiu leiuks vormistada. Oleme Jõiste rannas käinud mitmeid kordi erinevatel aastaaegadel. Suvel eelkõige mõnusa ujumiskoha pärast. Mugurohkuse tõttu siis muidugi aardega tegeleda pole võimalik, seepärast tahtsime just praegust aega ära kasutada. Puude taha oli parkinud üks matkaauto, kuid meie tegemisi see ei seganud. Kuna olime kunagi siin asjadega süvitsi tutvunud, siis seekord asusime kohe tegudele. Olukord on võrreldes paari aasta taguse ajaga oluliselt muutunud ja mõned detailid ei ole päris nii nagu varem. Logiraamatuni me siiski jõudsime ja ei saanudki aru, miks me eelmine kord siit sinise näoga minema läksime. Ju siis polnud õige hetk. Aitäh aarde eest!
Täpselt nagu kirjelduski ytleb ei tea isegi saarlased sellest rannast. Nii ka mina mitte. V6i noh sel ajal kui siin elasin oli p6hiline tegevussektor ikka rohkem kesk-lääne saare piirkond. Aga seda huvitavam ju ongi enda kodumaad ja kodukanti uuesti ja uuesti avastada. Osad meist olid juba varem siin mitteleidmas käinud aga täna olid k6ik kaardid meie kasuks. Kylm ja k6le tuul, ööpimedus, 0 mugu mis nii viga otsida. Asi oli vist pisut aja poolt räsitud aga see ei takistanud ju otsimast ja leidmast. Igati omapärane asjandus. Tänud peitjale
Geotuur läks hooga käima, lõbus seltskond ja mõnus õhtu. Kuivastust Kuressaarde läheb geopeitur ju ikka kõige sobivamat teed. Meile sobis täna hästi läbi Jõiste ranna, sest soojal suvepäeva kogemus oli juba olemas, käisime kunagi piilumas, aga taandusime rahvarohkuse tõttu pärast esimest pilku. Talveõhtul oli palju mõnusam, täiesti omaette saime toimetada ja aare ei jäänud kauaks peitu. Aitäh.
Mõned aastad tagasi ühel megapalaval suvepäeval otsustasime sõpradega 500m eemal oleval rannaribal ennast jahutama tulla. Pikalt vedelesime seal meres nii, et ainult nägu oli veest väljas. Kuniks kohalik poisinolk oma skuutriga sinna tiirutama tuli ja meie tähelepanu enda peale tõmbas. Mõnusalt magusa diiliga saime selle masina päris pikaks ajaks enda valdusesse. Lõbu oli laialt kuid oma korda tuli pikalt oodata. Otsustasin siis auku ära kasutada ja lähima aardeni jalutada. Oh sa poiss kui vaevaline see oli, asfalt õhkas kuuma ja kaljapudel sai ka kiiret tühjaks. Hea, et sinna teepervele lihtsalt üheks hunnikuks kokku ei sulanud. No ja kui Jõiste randa jõudsin, oli hämming missugune. Ei olnud seal kuskil vaba lappigi kuhu ennastki küliti visata. Kogu rand oli lihtsalt paksult rahvast täis. Eks ma korra proovisin otsidagi, kuid kiirelt tekkis selline rätikuvarga tunne peale, et pidin taanduma. Nüüd talvel tagasi tulles, sellist muret enam polnud ja sai rahulikult tegutseda. See vahva, kuid kergelt aja poolt räsitud lahendus sai kiirelt üles leitud.
Tänud.
Kui kohale jõudsin, siis nagu meenus, et olen siin varemgi käinud. Lahendus oli siis natuke teine ja kahjuks oli tol korral see teine lahendus veidike katki läinud ning ei toiminud. Seega jäi tookord leidmata.
Täna sai mitteleidmise viga parandatud leidmiseks. Aitäh!
Nikerdamist oli rohkem kui rubla eest. Saime hakkama. Logiraamatu algus kannatada saanud. Aitäh!
Ei teagi nüüd, kas oli osa algsest teostusest kaduma läinud või ei saanud süsteemile pihta. Igatahes logima hakkamiseks oli tarvis autost abivahend tuua.
Lahe teostus, veidi pusimist ja logiraamat käes. Aitäh!
Henri ehmatas ära ja ütles, et see on veemõõduseadeldis ja ei tasu puutuda.
Mäletasin, et siin "pidi ju kuskil mingi rand olema", kui Orissaare poolt mööda mere äärt tulema hakkasin. Üldse polnud meeles, et ta nii kaugel on.
Ujumiskoht on aus, põhi mõnusalt liivane.
Allpool logides keegi kahtles, kas duššid töötavad - me proovisime järgi, töötavad küll. Peamiselt sellepärast proovisime, et minu geps näitas nulli otse duššide kohale ja aru sain ma sellest, et tegemist dušši, mitte katki tehtud rippumisagregaadiga, kui vesi juba kaela piserdus.
Aarde auskohaks raalisime lõpuks ühe oletatava koha välja, aga oma nõrga jõuga ja mugude hordide kohalviibides me sinna vaadata ei saanud. Abivahendit ka ei leidnud. Aga iseenesest väga hea, et täpp kaardile alles jääb. Ehk leiame järgmisel korral vähemalt selle ranna kergemini üles :) Aitäh peitmast!
Rand oli tore, aga müügipunkt kinni. Unustasin proovida, kas dušš töötab, aga vaevalt. Tänaseks päevaks mõjus juba mahajäetuna see koht. Aga seda privaatsem. ;)
Sellisel soojal svepäeval igati rahvastatud rand. Mulle meeldisid eriti need loputamise duššid, mida meie randades liigagi harva kohtab.
Tänan peitmast.
Ilusate ilmadega on muguoht suur. Aarde kättesaamine vajas natuke jõu kasutamist.
Leitud. Päris huvitav lahendus. Ei tea, kas töötab nii nagu oeaks
Leitud sõprade abiga. Imeilus koht päikeseloojangu nautimiseks.
Meie pere põhiline suvine ujumiskoht... Abivahendi leidsime kohe üles, seejärel hakkasime mõtlema mida ja kus seda realiseerida... Nii nagu see peaks, asi ei toimi - mõte väga kihvt, aga vajaks veidi vunki... :)
Suviti ilmselt väga menukas koht, isegi märtsikuu viimasel laupäeval olid kohalikud noored omale passimiseks kena kadakatevahelise platsi valinud, õnneks parklast ja nullpunktist sadakond meetrit kaugemal. Abivahendi leidsime üsna kiirelt, aardega läks natuke aega, aga selle leidsime ka. Abivahendist meile küll tolku polnud... proovisime igat moodi. Teostus iseenesest täitsa huvitav. Tänud peitjale!
Seekord olin mina see, kes jonni ei jätnud. Ja hea on, sest ma olin siiralt üllatunud selle lahenduse peale. Tänud peitjale!
No siin sai selle aardega ikka nalja küll. Olen siin suvelgi olnud, siis on rand mugudest tulvil, nüüd talvel lumi maas, kuid mugusid liikus vahetevahel ikka. Tuldi ja tehti lühike sirutus peatus, vaade merele, kus oli jääl kalamehi näha ja siis õideti edasi. Algul leidsin omateada aarde konteineri, et see on ilmselt abivahend mõtlesin välja alles järgmise päeva hommikul kodus. Kohapeal tundus see aardeks sobivat küll, kuid logiraamatuni jõudmiseks ma sealt lähedalt abivahendit ei leidnud. Võtsin siis ta autosse kaasa, kus abivahendid olemas ja pärast pulkadeni lahtiharutamist konstanteerisin, et siin ikka logiraamatut ei ole. Taastasin korralikult ta algse olukorra ja nentisin, et tegu tüngaga. Viisin ta oma kohale tagasi ja jätkasin otsinguid. Peagi oli õige asi käes. Kuid ligi pääsemiseks ei osanud abivahendit kasutada. No ei plahvatanud mõte kohe mitte kuidagi. Nikerdasin sel seni kuni sain logiraamatu ikka kätte ja logi kirjas taastasin aarde olukorra kenasti. Ise mõtlesin, et huvitav, miks siin abivahendi kasutamisest räägitakse. Kui järgmisel hommikul aru sain aarde teostuse mõttest, saime mõlemad Enega naerda, kui juhmid me ikka olime. Tänud peitjale.
Siin läks aega. Aga lõpuks kõi õnnestus ja logi sai kirja. Tänud peitjale
Jõiste rand, Jõiste rand... Hmmm, mis see siin on ah et aare, okei võtame välja. Ah selle abivahendiga ei taha tulla, toome järgmise, vähemalt enam autoni jooksma ei pidanud. Tänud peitjale aarde eest.
Ohh milliseid trikke me aarde logimiseks tegime. Tulutult. Siis helistasime sõbrale, et saada kinnitust, kas me mõtted liiguvad õiges suunas. Kõik oli õige aga mitte sedamoodi. Ja samal hetkel sai meil kõik selgeks.. Tänud
Kaks haagissuvilat ja üks auto... nägin abikat ja aardekarpi, aga mugulased ei lasknud neid kahte omavahel kombineerima hakata.
Magasime öö ära ja hommikul 9:25 kogusime. Saime ilusti abivahendiga kätte. Kuigi abivahendini jõudsime kogemata. Dumb ja dumber olid aga kõvasti ajude asemel muid asju kasutanud. Täname.
Hommikul oli plats juba palju tühjem ning nyyd sain eelmisel õhtul tuvastatud konteneris olnud logiraamatusse nime ka kirja. Ilus koht ja ilus teostus. Aitäh!
Mõtlesime, et lähme pimedas. Saame rahulikult asjatada. No ei - inimesi oli ööbimas seal palju ja sumisesid veel sellel kellaajalgi lõkke ääres näoga aarde poole. Tuvastasin koha, aga logimine ei tulnud kõne allagi.
Huvitav et täna on kõik Hiiumaa rannad tühjad, nagu oleks südatalvel tulnud. Aitäh kutsumast!
Väga ilus ja mõnus koht. Lastel ka tegevust. Aare ise oli põnevalt läbi mõeldud. Aitäh!
Viimase aja üks lahedamaid aardeleide. Sain abivahendi kätte ja mõtlesin, et see ongi see aare. Üllatuseks polnud. Siis jaurasime, et kus aare on ja kui see ka seöge, siis tegime oma elu ikka võimatult ebamugavaks, et kätte saada. Meid oli siin pea 10, 3 geopeiturit ja muid asjaosalisi. Ahhetavaid suid ikka jagus. Aitäh, tõesti äge teostus.
On ikka süsteem üles seatud!
Kahjuks on mitmed abivahendit aardeks pidanud ja seda lahti võtnud. Õnneks oli geokotis sobivaid kruve ja parandasin ära.
Aare ise ei tahtnud ka välja tulla, sest oli valet pidi sees. Õnneks aitasid siin kaaslase peened sõrmed.
Väga lahe asi kokkuvõttes. Selliseid mikrosid juba on mõtet otsida!
Minu aardeotsija ajaloo üks lahedamaid aardeid, peale esimese vidina leidmist läks kähku. Väga lõbus, aitäh
Selle aarde juurde jõudes oli tunda, et tormihoiatus peab paika. Meri möllas, prügikastid olid end pikali visanud ja tuul lennutas kaaslase dokumendid minema. Muidugi oli otsimiseks parem päev kui päikseline rannailm, kuigi uudistajaid jagus siia sellisegi ilmaga. Õnneks oli see rajuilm siiski üsna soe ja kui kõrini sai, sai putka varju peitu poetud. Abivahendi leidsime üsna ruttu ja sellega kaasnes nördimus. On mõni geopeitur ikka oma arust geniaalne, kangutab kruvid lahti, topib pabeririba abivahendisse ja loeb sellega asja logituks. Kahjuks olid nii mõnedki kodumaised mängijad ka samasse lõksu langenud. Tegelik aare on ikka väga lahe asi ja kaaslane sai lõpuks asjale pihta. Panime oma nimed õigesse kohta kirja ja imetlesime veel tormi jõudu. Kahjuks polnud abivahendi parandamiseks vahendeid kaasas, kuid liba logirulli eemaldasime. Aitäh peitjale ja ilmale igatepidi vahva elamuse eest.
Vot sellised lahendused mulle meeldivad! Kahju, et palju inimesi oli oma logi abivahendisse jätnud(seda lõhkudes!) ja kaugemale ei jõudnudki.
Meie ajastus oli ka muidugi hea kui pikalt ennustatud torm täies jõus otsimisel ajaks kohale oli jõudnud.
Aitäh. Väga äge!
Pole kindel, et leidsime aarde sellisel kujul nagu ta mõeldud oli,aga logi sai kirja.
Aitäh!
Kohti just ülipalju polnud, aga kuidagi ei jäänud aare silma. Siinkohal sai muidugi lõplikult selgeks, et mingit igavat teostus sellelt peitjalt küll oodata pole. Lõpuks saimegi väga hea emotsiooni. Loodetavasti saabub aeg, mil peitja jälle aktiivseks muutub. Lahe, aitäh!
Täitsa ilus päikesepaisteline rannailm oli, kahjuks ujumiseks külmavõitu ja ilusti muguvaba. Aare oli päris huvitav, ei saanudki täpselt aru, kuidas see originaalis mõeldud oli, aga kätte me ta saime ja nimed kirja ka. Tänud aarde eest ja kaunisse kohta kutsumast!
Kuna rand oli inimtühi, siis viskusime häbenemata kõhuli ja müttasime selles kaunis rannas üsna kartmatult. Aarde leidsime kiiresti, ehkki abivahend oli juba aarde küljes - ei tea, kas see peakski nii olema... Pärast leidmist saabus randa üks noorpaar ja mulle kangesti tundus, et ka nemad olid tulnud aaret otsima. Otsustasime jääda ja natuke jälgida, et äkki saab ka “teolt tabatud” aarde kotti pista. Aga küll nad siis asjatasid - jalutasid ringi, sidusid kingapaelu ja lõpuks läksid hoopis ujuma. Kannatus katkes ja nii me ei saanudki teada, kellega tegemist oli. Aga rand on tõesti imeline (kui välja arvata wc-d. Selle järgi võiks oletada, et eestlane pole iial näinud vetsupotti. Vähemalt sinna sisse ei tulnud külastajatel vist pähe oma häda teha. Küll aga igale poole poti ümbrusesse. Nii et nõrganärvilistele ei soovita).
Peale pikka otsimist leidsime abivahendid. Vaatasime nõutult seda seadeldist ning tõdesime, et vist on väsimus ikka murdmas. No ei osanud sellega midagi peale hakata. Aarde sai kätte koba peale.
Olin sõpradega valinud aardest kilomeetri kaugusel koha kuhu ujuma minna. Meri oli megasoe ning vedelesime pikalt lihtsalt vees ligunedes. Samuti suutsime ühe kohaliku skuutriässa nii ära rääkida, et nauruväärse summa eest said kõik soovijad oma isu mõnuga täis sõidetud. Vahepeal aga võtsin ette väikse jalutuskäigu aarde poole. Päike küttis täiega, isegi pähe seotud valge särk ei tundud enam piisav vahend olevat täie mõistuse säilitamiseks. Kuidagi ma siiski kohale jõudsin. Loomulikult oli rand rahvast täis, samuti ka aarde ümbrus. Seega polnud mul isegi lootust korralikult ala läbi otsida. Mis siis ikka, natuke vett krae vahele ja tagasi brigaadi juurde.
Eks mõni teine kord uuesti.
Olen siin ennegi olnud ja mitte leidnud.Täna oli Krista see,kes teadis kohe kust otsida.Tänud peitjale.
Väga kauni vaikse päikselise õhtu jätkuks jõudsime Jõiste randa. Leitud loogilisest kohast. Tänud peitjale.
Leitud mittealgupärasel moel. Midagi oli aarde küljest lahkunud. Kätte sai isiklike abivahenditega. Tänud randa kutsumast.
Lootsime telkimiskoha leida, kuid õhtul hilja jõudes olid kohad juba otsas. See-eest saime peaaegu rahulikult logida, ainult üks vene pere mitme autoga käisid korra külas, vaatasid kas kohta on ja läksid seejärel oma teed.
Aardega ise on kahjuks selline seis, et üks põhiline abivahend on kellegi kurja käe läbi viga saanud. Saime küll peaaegu plaanipäraselt logiraamatu kätte ja nimed kirja, kuid asi oleks palju palju kiiremini läinud kui kõik tükid oleks omal kohal ja terved olnud - üks nöör tundub olevat katki lõigatud.
Aarde idee ja teostus ise lahe. Aitäh!
Kohale jõudes olid rannas mõningad mugud, enamus neist poleks protsediuuri iseenesest seganud, aga kaks otsustasid istuda otse aarde suunas parkivasse autosse ja jääda sinna passima. Kümmekond minutit hiljem sõitsid nad siiski minema ja sain logima hakata. Tänud peitjale, lahe aare.
Kuigi oli endalgi kange tahtmine vette minna seal ilusas rannas, jäi see tegevus siiski päeva lõppu ootama. Hea teostus! Aitäh peitjatele.
Supper ranna ilm oli sinna meelitanud masse. Õnneks oli kõigil omad tegemised ja meil õnnestus tähelepanu tõmbamata logida. Logimiseni jõudmiseni läks loomulikult natuke ikka aega ka. Väga hea teostus. Tänan.
Super! Samas nii lihtne, samas nii keeruline :-). Lihtsuses peitub geniaalsus. Kui ta sulle ikka kogu aeg vastu vaatab on lausa piinlik, et kohe ei leia. Tegijatele- geniaalne idee, super teostus ( siiani üks lahedamaid mis leidnud). Kirjapulga peab ise kaasa võtma! O
Ei jäänud ei abivahendit silma ega ka aaret ennast. Tuul oli ka na kõva ja jahe, et pikalt otsida ei tahtnud.
Ka siin tulin tegema korduskatset. Olin ju vahepeal jõudnud terve aasta areneda. Esialgu tundus, et jääbki katseks, sest need kohapealsed abivahendid, mis eelmisel korral mulle silma jäid ja mida ma tookord kasutada ei mõistnud, neid polnud enam. Läksin siis oma autot tuustima. Kahtlane tundus see mõte, et sealt midagi leida võiks. Tundus, et kõik sobivad asjad on koju jäänud. Jess leitud, väga hea geomobiil on, sest abivahend sai leitud ning katse jätkus. Usver-pussver, natuke nokitsemist ja tehtud.
Kui ma tavaliselt pean Madist keelama, et kõike ei ole vaja näppida, siis täna tuli see igatahes kasuks!;) Jõudu pole aarde leidmiseks vaja kasutada aga logiraamatu nõu avamiseks olid minu käed nõrgad! Abivahendi kombineerisime ise, sest olemasolevaga me ei saanud hakkama. Igatahes ilus koht, kuhu tuleme kindlasti tagasi. Tänud leidlikule peitjale!:)
Mehanismiga on vist natuke jõudu rakendatud ... õnneks saime siiski logida tänu oma geovarustusele.
Edasi suundusin oma georetkel siia. Peitja tekitas veidi ärevust, pole just palju tema aardeid leidnud. Tegelikult vist ainult ühe. Ja kartus oli sees. Kõigepealt vaatasin paikkonna üle, päris tore koht, tekkis mõte, et siia võiks isegi ööbima jääda. Seejärel aarde kallale. Leidsin ühe asja, siis teisegi, peale ei osanud suurt midagi hakata. Ahaa, veel midagi! No nüüd oli asi selge, veidi pusimist ja logiraamat käes. Äge värk! Seejärel sõitsin Orissaarde, et poes käia ning puid hankida. No, hiljaks jäin, kauplus suletakse kell 20.00, polnud sellega arvestanud. Ja tanklas puid ei olnud. Piinasin siis vähemalt ATMi, et jätta nagu hinnakiri näitas tasu. Veetsingi mõnusa õhtu, veidi niiske metsakuivaga sain kaminasse tule ja grillitud. Istusin kaua tule ääres, tuult ei olnud ja külm ei hakanud. Hommikul oli uni hea ja suures tuhinas, et valge aeg raisku ei läheks unustasin MTÜd toetamast. Järgmine kord kui siia satun, panen topelt. Kuigi siis võiks plats korras ka olla. Siin polnud ikka kuid koristatud, prahti vedeles kõikjal. Pole viimasel ajal ühtegi RMK platsi sellises seisus näinud. Aga peitjale suured aitähhid ja suvel kindlasti rahulikum tuur tema aarete juurde, kvaliteetne värk, igatahes!
Seda kohta on uudistamas käidud mitmel korral kuid ühel või teisel põhjusel aare end ei ilmutanud. Seekord läks õnneks.
Varasemalt oleme saanud käia siia paar korda luuramas ja piilumas, kuid ülerahvastatuse tõttu seni tõsisemalt otsida pole saanud. Tänane ilm oli siis veidi jahedam, rahvast peaaegu, et polnudki, vähemalt mitte meie vaateväljas. Seega otsisime, nuputasime ning preemiaks ka logisime. Väga kaval aare, ei ole midagi halba öelda! Meie täname.
Leidmine oli suhteliselt lihtne, aga leiu nõuetekohane fikseerimine mitte eriti. Ilm oli kena päikseline ja mugusid ikka liikus. Vahepeal pidasime läheduses piknikku. Mugupilkude eest varjatult jupphaaval tegutsedes, selgus pikapeale kuidas aaret kätte ei saa. Protsessi käigus koorus samal ajal siiski välja ka üks võimalus kuidas saab. Mis sest, et vale :P Aga logi saime kirja jõudu kasutamata ning aaret mingilgi moel kahjustama. Küllap kunagi teinekord peab tagasi tulema ja õigesti ka tegema. Aitüma.
Suveseikluse eelne aardetuur. Jällegi oli siin paar päeva hiljem üks punkt, mida me tänu aardekülastusele peast teadsime.
Poolel tiimil oli aare varem leitud, jälle pidime ise hakkama saama. Konteineri tuvastasime kiirelt, kuid kuidas logida, sellele ei saanud pihta. Lisaks hakkasid parklasse vurama autod inimestega, kes kõik tahtsid ujuma minna. Katkestasime otsingud ja sõime rannas hoopis lõunat. Kõhud täis, jätkasime nuputamist. Me ei saanudki lõpuni aru, kuidas see logimine oleks pidanud toimuma, hiljem suveseikluse laagris saime peitjatelt teada, kuidas asi tegelikult oleks pidanud olema. Igastahes logiraamatu me kätte saime. Aitäh!
Väga lahe teostus. Eelmine kord sai ka samast kohast otsitud.
Ei saanud paraku väga intensiivselt otsimisega tegeleda sealsamas end laagrisse sättinud mugude tõttu. Tuleb teinekord naasta ja missioon lõpule viia.
Ytleme nii et pole naerukrampidest yle saanud , erivahendid olid endal kaasas. lahe teostus!
Õnneks polnud rannahooaeg alanud ning sain rahulikult otsida.Peidukas on muidugi andekalt tehtud,tänud!
Oh see mitteleid. Ei oskagi põhjendada. Midagi leidsin ja midagi jäi leidmata. Mulle lihtsalt tundus, et täna polnud mõeldud, et ma seda aaret leiaksin. Sest kõik muud tegurid olid positiivsed. Olin siin piisavalt kaua, aga õnn ei naeratanud. Eks teinekord.
Henriko saatsin mänguväljakule ja ise asusin aaret otsima. Peagi paljastas aare end kuid paras pusimine ja nuputamine oli logiraamat kätte saada. Õnneks koht oli inimtühi ja praamini veel aega parasjagu. Lõpuks sain mehhanismi korralikult jooksma ja karp oli käes. Aitäh.
Aardeni jõudes olid mugud juba kohal :) Aga õnneks oli tuul väga vali ja nad pakkisid end kiiresti autosse. Üks mugu oli vahetult just lahkunud (sammud pildil). Oli ikka aare, pidi natuke maadlema temaga, aga kätte sain :D Aitäh :)
Mida süsteemi!??!! :D Väga lahe teostus. Muidugi ka ilus ning "mugavustega" koht. Aitäh peitjale!
Aarde leidsime juba suvel, kuid siiamaani oli veel logimata. Tãna 22.04.2017 sõitsin aardest mööda ning kontrollisin logi kuupäeva. Seetõttu täitsa aus number päises. Aardeotsing ise oli tookord ikka mõnus pähkel. Omasime sel ajal ka väga väikest geokogemust ning sähmerdasime seetõttu hulga aega tühja. Sealhulgas õnnestus meil omale duššist vett pähe lasta, korduvalt. Lõpuks ikka leidsime ja siis imetlesime veel hea jupikese aega. No on ikka lahedad aarded Teil, sõbrad!
Rahvast polnud näha,tulin siia ja otsisin üles.vihje aitas leida aarde ja leitud ta oligi.
Saime üllatavalt kiiresti logima. Mugud olid liikvel, kuid jahe ilm neid kaua paigal ei hoidnud. Tänud!
Kerges vihmasabinas sai rahulikult otsida, rahvast eriti polnud.
Georadari juures nahale kogutud sopp tuli ju kuskil maha ka pesta. Pärast kosutavat ujumist paduvihma käes logisin ka aarde ära. Mulle väga meeldivad sellised aarded, tänud peitjale!
Meie geotuuri kuuenda aarde otsing juhatas meid lõpuks ka ühe Indreku aarde juurde. Nimelt oli meil plaan otsida/leida sel tuuril võimalikult palju Indreku aardeid, et aimu saada sellest, millest räägitakse ja mida kiidetakse. Mina polnud seni ühtegi indrequ aaretest külastanud ega leidnud. Eks viimasest Saaremaa külastusest ole kah jupp aega (ilmselt 3 aastat) möödunud. Igatahes nüüd me siia jõudsime ja siia sõites vaatasin siis vihjet, aarde suurust ja need küll midagi ei reetnud. Tundus vägagi tavaline. Kohe, kui nullist vajalik tuvastatud sain aga aru, et millegi tavalisega siin küll tegu ei ole. Algul oli ümbrus suhteliselt vaikne aga me ei saanud veel täpselt aru, et mida, kuidas ja millega me tegema peame. Selleks ajaks, kui aga pilt hakkas selgeks saama oli vaja hulgal mugudel, kes ilmusid välja ei tea kust, ujuma minna. Nii me seal siis panime oma kannatuse korralikult proovile. Mina üritasin igas suunas vahti pidada ja Margus siis tegutseda aga no ei saanud kuidagi. Pidevalt oli keegi meie jaoks vales kohas või liiga ligidal. Mitu korda olime juba loobumas aga siis tekkis ei tea kust taevasse üks tumedam pilv ja sellest piisas, et mugud end hakkasid igast suunast kokku korjama ja sättisid end minekule. Meie siis kasutasime seda võimalust ära ja saime nimed kirja pandud. Aega ei võtnud aga üks tubli tund aega läks kindlasti ära. Kui iga aarde juures nii kaua aega läheb siis vist eriti palju aardeid leida ei õnnestu. Aga hulk polnudki meie eesmärk. Ikka kvaliteet on oluline.
Sügav kummardus peitjate ees.
Vihm oli kõik mugud minema peletanud. Saime segamatult toimetada.
Täname!
Rand oli vihmasele ilmale iseloomulikult inimtühi ja saime segamtult konteineri kallal nokitseda, kätte saime. Tore rand, võtsime selle lausa ööbimispaigana arvesse, ööbisime tegelikult veidi teises rannas
Kõigepealt leidsime abivahendi, siis lugesime logisid ja seejärel oli selge, missugust asja veel otsima peaks ja kuidas see töötab. Lahe teostus. Tänud!
Miks saarlased oma rannale sellise kirjapildiga nime panevad? ;) Rand ise oli vahva, eriti meeldis mulle tasumissüsteem. Gepsu kaart ei teadnud sellest telkimispaigast igatahes midagi. Aare oli muidugi kunsttükk omaette. Aitäh!
Hommikul Triigi telkimisalal peale varustuse kokkupanekut suundusime Jõiste randa. Parkla oli hollandlaste matkabusse täis. Õnneks otsimist nad ei takistanud. Paras pähkel oli esialgu. Vihje oli teada ,kuid kõik mis sellega haakuksid ei andnud tulemust. Õigest kohast sai mitmeid kordi mööda mindud ja vaadatud. Loobumismõtted tulid juba pähe. Korraga jäid näpud õige asja taha. On ikka insenerid! Tänud!
Kohale jõudes nägime palju noori ja muusika oli vali. Parklas oli küll silt, et muusika ei tohi liiga vali olla, aga lätlased ei osanud lugeda eesti keelset silti. Õnneks ükski mugu aarde lähistel polnud. Otsisime kuskil 15 minutit, kõiksugu urkad vaatasime läbi. Lõpuks nägime kohast, kuhu mõlemad olid juba vaadanud. Eelmine aasta otsisime ujumiskohta ja seda randa teadmata läksime siis 500m edelasse ujuma.
Koleda ilma puhul ei oodanud, et seal üldse mugusid oleks, küll aga tuli üks auto just aarde otsimise ajal meid segama. Pärast auto lahkumist sai aare kiirelt leitud ja logitud.
Minu 6-päevase Saaremaa georeisi viimane päev algas juba kell 4 hommikul Meiuste telkimisalal kui päike hakkas tõusma. Õnneks tulid appi pilved mis lasid mul poole 7-ni veel pikutada. Selleks päevaks midagi suurt ei plaaninud. Pigem vaikselt noppida üksikud käimata kohad kuni Kuivastuni ja siis kui aega on ka mõned aarded Virtsust. Põhisoov oli jõuda õigeks ajaks Geojaanipäeva sündmustele.
Pärast asjade kokkupanekut ja hommikusööki jäi mul kõigepealt tee peale Jõiste Rand. Tegelikult proovisin seda viimase asjana veel eelmisel õhtul aga mugusid oli liiga palju. Kõik nautisid õhtusooja merevett ja püüdsid oma kehale viimaseid vähese UV-sisaldusega päikesekiiri. Nüüd hommikul oli parkla autodest tühi ja asusin kiiresti asja kallale. Kõik käis vägagi ladusalt nagu oleks seda karpi varem logimas käinud. Eks tegelikult ikka koba peale tegin kõiki asju õiges järjekorras. Huvitav asi valmis meisterdatud. Hea et eelmisel õhtul ei jäänud ootama muguvaba minutit, sest sellest poleks kindlasti piisanud. Lahkuma hakates avastasin, et keegi on telefoni unustanud putka külge laadima. Ennem kui jõudsin hakata omanikku kindlaks tegema, märkasin aga kaugusest 10+ telki. Täitsa julge, et jätta oma telefon telgist ligi 100 meetri kaugusele avalikku kohta laadima. Peitjale muidugi suured tänud aarde eest!
Aarde leidsime ruttu, kättesaamine vajas veidi nuputamist. Teostus meeldis meile väga, kiidame insenerist peitjat!
Väga lahe lahendus. Võttis aega, enne kui taipasime, kuidas aarde kätte saame.
Pöörasime autonina Kuivastu poole ja peatselt olimegi Jõiste rannas. Vaikselt hakkas konteiner silma ja samm-sammult saime ka topsi kätte. Aitäh!
Tasemel teostus päeva viimaseks aardeks. Marten oli just küsinud, et millised meil kõige raskemad aarded on ja siis rääkisime erinevates trikikateks ja huvitavatest asjadest. Nüüd saime ära näidata, mis põnevaid asju geomaailmas leidub. Veidi võttis aega, et leida, aga kui asjale pihta saime, oli rõõm suur. Ei kujuta ette, kuidas suvel seda leitakse, kui mugud rannamõnusid naudivad. Täname peitjat, super lahe!
Olen jõistes töötand ühe suve ja kodulehtede tegemisele vahelduseks randa korrastand ja jäätist müünud. Aaret plaanisin terve eelmise aasta ära võtta aga koguaeg olid mugud segamas. Tánase adru koristuse raames sai siis aare ülew otsitud. Nipikas on heam
Seda sai käidud mitu korda enne otsimas aga ei miskit, aga nüüd sai see aare leitud. Väga lahe peidukas...
Kohale jõudes olid keskid auto uhkelt läbisõitu keelava märgi alt läbi ajanud ja otse aarde kõrvale. Peale minu kohalejõudmist oli mul vaja vaid 5 minuti jagu oodata ning kivide pritsides pani BMW sealt punuma.... uue põlvkonna geopeiturid? Kohapeal ise veidi aega pimesikutasin, seejärel jäi õige asi silma, siis veel läks veidi aega ja peale abivahendi leidmist jäi vaid logi kirja panna. Superluks teostusega asi, tänud!
Vägev aare! Randa jõudes nägime enne meid kohale jõudnud otsijaid ning otsustasime nende tegevust distantsilt jälgida. Väga kaua neil enam aega ei läinud ning õige pea saime ka ise otsima asuda. Asjast aru saamine võttis siiski mõne hetke aega, kuid edasi läks kõik juba üsnagi ladusalt. Kiitus.
Väga lahe aare! Õiges abivahendis ei osanud kohe abilist näha ja proovisin improviseeritud riistadega (kui ümberringi tähelepanelikumalt vaadata, siis ma ei olnud vist ainuke :D). Üsna kiirelt aga koitis ja siis tuli konteiner juba kiirelt kätte. Super teostus. Tänud!
Oli küll nuputamist ja pusimist, aga kätte ta saime! :)
Tühi rand ja vali tuul,
Laika veetis aega kuul.
Polnud segajaid enam jalus meil,
oli aega vormistada leid.
Täname peitjat! Väga lahe!
Väga äge aare! Tore on sellises kohas inimtühjal ajal vahvaid aardeid avastada! Suvel ei kujutaks ettegi! Samal ajal oli tõusmas tuul ja merelt tumedad pilved. Päike piilus natuke pilve varjust. Aitäh ägeda aarde eest!
Päeva parim leid, tõsiselt. Konteineri leidsin kiiresti, abivahendi samuti, kuid mingil põhjusel ei tahtnud abivahend oma eesmärki täita. Pärast mõningat manipuleerimist kõik toimis nagu ette nähtud. Vihmane ilm ja rannaväline hooaeg võimaldasid logimise, suvel ei kujuta seda hästi ette. Tänud peitjale pühendumise eest! Aare heas seisus.
2015 tali, kevad. Jõiste rand. Koht, kus oleme käinud vähemalt kaks korda piilumas, mida ja kuidas siia peita saaks. Õnneks, minu ja teie kõigi õnneks ei jõudnud kuhugi karpi toppida. Sest las kohalikud võtavad ikka suurelt ette. Isegi mikrod suudavad nad suurelt ette võtta :-D
Täna alustasime just siit oma esimest päevatuuri Saaremaa kolmest tiirudest. Iga päev tegime üha suurema ringi ja nii Saaremaa puhtamaks saigi. Ainult Nonni jätsime mandri-Saarele seemneks, lisaks Vilsandi, Abruka ja Allirahu aarded. Suveks. Või siis just külmaks talveks. Rattaga. Jalgsi. Paadiga. Triatlon.
Meie õnneks polnud siin täna ühtki hingelist. Nagu ka eelnevatel kordadel, sest suvel pole siia sattunudki. Siis jäänuks aardeotsing ilmselt ära. Täna sai rahulikult tegutseda ja seda oli seal vaja. Kõik sujus nagu lepase reega. Ilus algus päevale.
Korjasin põõsastest ja laariplatsilt kotitäie sodi kokku. Aardest ei võtnud ega lisanud midagi. Aare ideaalses korras. Sepile ja Indrekule tuleb juba ainuüksi selle aarde eest suur aitäh öelda! Tuhat tänu kena koha ja vinge mikro eest!
Päris huvitav aare teine. Sai päris jupp aega mõeldud, et kuidas ja miks nii. Lõpuks ikka kuidagi nokkisime aarde välja.
Kuidagi tagurpidi hakkasid need (eeldatavad) aardejupid mulle näppu tulema, endale sealjuures ei ühendanud absoluutselt ära, mis ja milleks… :D. Abika tõstsin üldse peale mõningat käeskeerutamist nõutult tagasi sinna kust võtsin, sest arvasin, et see on sinna pandud kui lihtsalt üks järjekordne peitjate õelusekühvel…:D. Vot see on see Hei Tõ otsimisel saadud kool – kahtlusta kõike ja sajaga üle.. :D. No ja kuna Laur asjale siin hoo pealt pihta sai ja läks eemale minu leidmisrõõmu mitte rikkuma, võite ette kujutada, millise blondiinietenduse ma siin täisraha eest ära andsin enne kui logima saime asuda… :D.
Päisesse lisandus veel üks soovitussilt, aitäh Indrekule ja Toomasele nikerdamast :).
No kurat :) See Saaremaa tripp tõmbab mu peitmiste listi järjest lühemaks :P Aga selle teen võibolla ikkagi ära ka, kuna kõik on juba valmis, ainult kohale vaja viia. Nii andekas see muidugi pole, kui teie versioon :) Aga kohapeal läks aega ainult selle pärast, et Marisel võttis aarde leidmine aega :D Ma jagasin matsu ära suht esimesel sekundil ja ka ülejäänud oli lihtne ja loogiline, kuna kõik tundus tuttav :) Ikkagi super teostus ja väga meeldis :) Õnneks sügisene ilm oli koha muguvabaks teinud ja tegutseda sai rahulikult. Ilusal suvepäeval võib seal see päris keeruline olla. Tänud suured peitjatele taakord!
Seltsimehed geovandaalid, Asi jälle hooldatud. Võite lammutama minna. Igatahes. Kuidagiviisi on vaja ju logi kirja saada. Seekord lõiketangid ja nuga ei ruuli.
Päev oli alanud hästi ja nii me soodsas pärituules siia ranna poole kruisisimegi. Teel meenus, et selle aardega mingi probleem ja nii uurisime peitjalt kas võib -saab aaret otsida leida või tuleks reisiplaan tiba ümber mängida. Peitja poolt nõusolek olemas ei hakanud siis ringi tegema ja nii me siis siia randa jõudsimegi.
Tuul oli päris kõva ja tahtis kõrvad peast puhuda. Kui me olime just võimaliku peiduka fikseerinud saabus üks auto. Sellest väljus koer koos kahe prouaga. Koer saatis prouad vee äärde, nood riietusid lahti ja kadusid lainetesse, koer jäi riideid valvama. Vaatasime neid tegelasi ja lõug vajus aina allapoole... no ausalt, meil oli riietega ka päris kõle seal, need igiliikurid aga mönulesid seal vees. Mönulesid kohe jupp aega ja no kuna nende vaateväli oli oma truu kaaslase poole siis tegime näo , et uurime seda vahvat kahe koldega kaminat. Kahjuks oli kohalik butiik suletud ja nii ei saanud miskit sisemust soojendavat ka sellest osta .
Kui prouad lõpuks end vetevoogudest maale hiivasid ja autosse pugesid saime salamahti igasse ilmakaarde pilke heites vaikselt tegutsema hakata. Kuna huligaanidel on ikka kõiksugu vidinaid autos siis saime aarde kätte ja tagasi ka ja siis avastas A, et harilik tal ikka veel pihus ( Maris, kas pole tuttav hetk :P ). Ohates alustas ta kogu protseduuri uuesti ja peale pliiatsi tagasiasetamist kontrollis veelkord üle, egas tal ometi veel midagi pihus ole , enne kui tünn tagasi sai. Huh, usalda , aga kontrolli.
Tänud peitjatele vahva asja eest ja sellesse randa tuleme heameelega veel tagasi, on kus mönuleda ;)!
Käisime täna vaatamas et mis siis toimub seal. Keegi oli abuvahendi maha pillanud ja seetõttu oli see ehk raskemini leitav. Mis aga tõsiselt ärritab oli see et keegi oli jälle aaret lõhkunud st konteineri kätte saamiseks fikseeriva kaablisideme läbi lõiganud. Kes ennast ära tunneb siis - palun jäta teinekord logimata kui lõhkumata ei saa. Veel parem - tegele mingi muu hobiga. Kuna mul praegu polnud võimalik parandada siis võtame selle aarde paariks päevaks maha.
Paras susserdamine see asi oli, aga leitud ta sai. Kunagi on saanud siin ka rattatrippidel peatusi tehtud. Aitäh!
Paras pusserdamine taskulambivalgel. Midagi on vist konstruktsioonist kaotsi läinud. Huvitav, mida võis meist mõelda matkabussis istuva arvutiga naise dobbermann?
Saaremaa geo 80/89. Algul arvasime, et leidsime, kuid peale kohaliku katkise abivahendi ja enda esimese abivahendi kasutamist selgus, et see ei olnudki aare.
Siis me aga leidsime tegelikult (päris hea!), kuid kohalik abivahend ei aidanud. Ei aidanud ka meie teine abivahend, mis oli terve ja kordades tugevam. Oleks selle sinna jätnud, aga sellest polnud ju ikkagi kasu.
Nii lihtsalt seda aaret kätte ei saa. Muguderohkel ajal veel eriti raske ja pikaajaline töö, et ka õigeid momente leida.
Kasutasime kokku kolme abivahendit, et aare kätte saada. Hea, et erinevaid asju kaasas oli. Üks abivahend (vihje) ligines aardele koos tugeva pika teise abivahendiga ning kolmas abivahend (samuti vihje) aitas esimest aardeni jõuda, seejärel saime alles aarde kätte.
Niipea kui esimene liigutus tehtud, et kus aare, pudenes maha paberitükk - nime ja kuupäevaga. mnjaa.. siiakanti hakkab ka ilmuma "traditsioon", et kui aaret ei leia, siis vähemalt paberitükil jätan oma nime, et "ma leidsin". Või vähemalt "ma olin siin". Nähes kohapeal seisu ja arendades loogikat, et kuidas töötab, oli esimesed emotsioonid - keegi on lõhkunud ja omanik parandatud aga ikkagi "midagi" on kadunud. Natuke rahunedes jäi silm ühele väikesele "sõrmeküüne" suurusele asjandusele ja voila... aare oligi käes. Meile meeldis. Ja palun omanikul 08.08.2015 välismaalaste aardeleid muuta geocaching'us mitteleiuks. Kui vaja, saadan logiraamatust pildid.
Sai teda veidi tuunitud täna. Abivahend tahab ka veidi parendamist aga praegu on asi jälle kasutatav nagu peab. Loodetavasti keegi ei lähe jälle sõrgkangiga kallale :)
Sealses rannas olime juba varem käinud. Kordinaadid viisid väga õige koha peale. Esmalt leidsime vihje üles ja siis hakkas nuputamine, et mida sellega nüüd tegema peab. Lõpuks leidsime ka aarde ja vihjet ei läinudki vaja. Tegelikult ei saanudki aru, mille jaoks vihjet algselt vaja võis minna. Nii nagu eelnevates logides on kirjutatud, ilmselt on konteineri avamine käinud esialgu kuidagi teisti.
Kohutav tuul võttis rannas vastu, nii et ainult mõni üksik julgem kõndis mere ääres ringi. Seetõttu oli küllaltki mugav otsida. Algul ei saanud kuidagi nulli paika, aga kaart aitas selles osas väga hästi. Siis leidsin abivahendi ja mõtlesin, mida sellega nüüd peale hakata. Lõpuks tuvastasin ka aarde. Vahva lahendus. Tänud aarde ja vaadete eest. Hiljem sai ikka tükk aega pildistatud.
Selle aarde otsimine jäi täna ainult plaaniks. Rand oli nii mugude rohke, et isegi pikk ootamine ning väike vihm ei aidanud. Koht oli tõesti väga ilus! Kindlasti tahan ma siia tagasi tulla ja mitte ainult aaret otsima:)
Päris äge, leitud Erkoga. Tundus et süsteemiga on rakendatud loomajõudu ja tänu sellele asi ei toiminud eriti.
See on üks väga lahe aare, mida on kahjuks jõuga leitud. Suve ajal on teda muidugi keeruline otsida ka. Kuigi üritasin olla väga tähelepanelik, jäin vahele seal rannas toimetavale toredale Hiiumaa tüdrukule, kes oli aardest teadlik. Peagi saabus pere ühe lapsega, kes tüdrukuga suhtlema asusid ja tänu sellele sain logitud. Aitäh toreda aarde eest ja tüdrukule mugudega jutustamise eest!
Otsustasime läheneda mere poolt ja seepärast oli ka pilt selge, kui palju on kedagi seal meid segamas.. Mulle tundus, et see teostus võis algul olla kuidagi pisut vist teisiti, kuid saime logitud siiski!
Leitud, ilm oli tuuline ja mugusi see tõttu vähe ja sai rahulikult toimetada.
Kaval peidukas, sai vaadatud kohe öigesse kohta ei pannud aaret tähele, siis hoolikamalt vaadatud ja käes oligi.
Reede õhtu viimastel minutitel sai kohale mindud Jõiste eesmärgiga aare üles leida. Lugesin kirjeldust ja otsima minek aga esimese korraga tulemust ei saanud. Istusin siis autosse, lugesin veelkord kirjeldust ja mõtlesin asja üle järele... Lõpuks kui 1+1 sai kokku pandud, siis ka aare üles leitud, nutikalt peidetud! Sai logitud ja tagasi koju. Nii see minu esimene aare leitud saigi.
Kell hakkas juba pool ükskõik saama, kui me siia jõudsime. Mingi seltskond asutas end tiba eemal telkima, aga nad õnneks olid omade asjadega ametis ja meid ei seganud. Noh, ega me ka kohe päris hobilt pihta ei saanud, mismoodi seda kraami siin süüakse, ikkagi esimene tutvus alles selle firma toodanguga. Kuid tasapisi jäi näppu üks asi, siis teine, ja siis avaneski aardelaegas. Ohoo! On jah väga äge. Kuigi, seal oli jälle jõudu tarvitatud ja seega asjad mitte enam päris nii, nagu ette nähtud - mõistusega, mehed, mõistusega, mitte jõuga! Informeerisime tootjafirmat, eks nad saadavad brigaadi peale. Aga seni kiidame tegijaid!
Kahjuks ma seda hästi tehtud ja superhead aaret ei tabanud. Pean selle koha jaoks valima palju "parema" päeva kui seda tänane päikeseline hommik oli.
Hommikul sõitsime läbi pool Hiiumaad, tugeva tuule tõttu otse Saaremaale ei saanud ja nii pidime esmalt mandrile sõitma, sealt otse Virtsu, praamiga Muhule, sellest risti läbi ja uuesti komplekteerusime Orissaares. Seejärel väike poetiir ja mööda rannikut edasi. Jõistes viimaks minu jaoks esimene Saaremaa aardepeatus üldse ja kohe oli võimalus tutvuda Saare Kangete näputööga.
Minu jaoks oli esimene üllatus hoopis aususprintsiibil toimiv maksesüsteem, mida tuli kohe põhjalikult uurida. Vahepeal tuli veel teisi hoiatada, et nad kogemata endale külma dušši ei korraldaks. Õnneks oli hea otsida, sest tormituule tõttu polnud ühtegi mugu silmapiiril. Aardest leidsime esmalt abivahendi, millega ei osanud justkui midagi pihta hakata. Varsti tuli ka põhikonteiner välja, millest omakorda logiraamatu kättesaamine oli paras trikitamine. Lõpuks järeldasime ühiselt, et algselt pidi asi teistmoodi toimima, aga ega temaga selliselt ka midagi ei halba juhtu. Pull asi igatahes ja täitis järgmiste vidinate osas ootusärevusega. Aitäh!
Päev oli vaikselt juba hakanud õhtusse veerema, kui meie konvoi lõpuks Saaremaale jõudis. Orissaares tegime veel vajalikud ettevalmistused õhtuks ja võtsime suuna mööda põhjarannikut kuskile läänepoole. Esimese peatuse tegime selle aarde juures ja õigepea leidsime midagi, millega alguses ei osanudki eriti midagi tarka peale hakata. Nuputasime veel ja siis hakkas juba looma. Natuke veel ja oligi logiraamat käes ja nimed kirjas. Kuri kahtlus, et keegi on oma jõumeetodiga aardele natuke viga teinud, aga sellest hoolimata väga tasemel lahendus :)
Aitäh!
Varasematest logidest sai järeldatud, et Saaremaa tuur tõotab tulla põnev. See siis oli esimene pärl, ei pidanud pettuma... etteruttavalt võib öleda, et ikka paremaks läks. Aitähh!
Kuumale laupäevale järgnes jahe ja vihmane hommik, mispuhul me loomulikult suundusime randa :) Aga ei olnud siin muguvaba isegi vihmaga: karavanides ja tekides ööbinud hakkasid just ärkama ja toimetama. Õnneks on aare suuremast sebimisest eemal ja väga lahedalt peidetud. Teades, et samade peitjate toodangut ootab ees veel kogu saarel, tõotab tulla äge päev!
Õhtune pisike seiklus. Aare oli tõsiselt huvitav :)
Asjalood arenesid nii, et pidin muru niitma minema maale, mis asub Mustjala kandis. Edasised asjad arenesid nii, et Melissa oli mandril haigeks jäänud ja oli vaja koju tagasi tuua, vaatasin kaarti, mõõtsin vahemaid ja sain aru, et kõige otsem on mööda Ranna mnt pidi. Oleks eelistanud seda teed sõita tsikliga kuna seal saab mõnuga kallutada ja nautida kurve kurvi järel kuid mis teha, olin autoga ja pidin need kõik kurvid välja kannatama. Aarde juurde jõudes selgus, et tuuline päev on inimesed eemale peletanud. Parklas oli kaks autot, üks Eesti numbriga ja teine Läti numbriga. Vaatasin gps-i nulli oli 21m ja täpselt seal olid inimesed, kes nagu uuriks midagi kuid kindel ka ei olnud. Minu lähenedes nad kaugenesid. Näppisin seal siis erinevaid asju, peaaegu lasin end välisduššiga märjaks ja tegin muid lollusi. Kuni jõudsin ka õige koha juurde. Nagu ikka hakkasin asja arutama valest otsast ja mitte ei saanud asjale pihta, mõtlesin ikka selliseid raketikaid, et paha hakkab :). Ühel hetkel olin vist valvsuse kaotanud ja minu seljataga kostus hääl, Do you speak English :). Selge, olidki need kaks geopeiturid või õigem oleks öelda geocacherid ;). Nad olid ka sama targad kui mina, olid leidnud sama asja aga aaret mitte :P. Nii me siis seal natuke nuputasime kuni ma võtsin aarde välja ja nii said ka nemad aarde kirja :). Tuli välja, et olid Sakslased, olid kolm päeva Saaremaal olnud, nüüd lähevad Tallinna ja siis sealt Lätti tagasi ja sealt veel Leetu. Soovisime üksteisele edu ja lahkusime sõbralikult ;). Jõiste Randa olen isegi plaaninud mitu korda aaret peita kuid jumal tänatud, et ma ei ole seda teinud, sest see peidukas on lahe. Minu vabandused on olnud sellised: 1) Aarde juurde on pikk maa, kas ma jõuan seda alati hooldama kui vaja 2)Mul ei ole õiget topsikut, ei ole viitsinud seda muretseda ka 3)Äkki keegi teine peidab sinna aarde 4)Mis selle koha nimi oligi, niisama ei viitsi otsima ka minna kus see rand täpselt on jne. Ühesõnaga tubli töö mehed, mul on paar kohta veel välja mõeldud, kuhu aare panna ja need asuvad Kuressaarele lähemal, äkki panete ise topsid paika? :P
Väga kaunis koht, kui seda tuult ei oleks olnud aga aardepesa väga orginaalne, tänan!
Uskumatu. Sellises kohas selline rand. Olen sealt korduvalt mööda sõitnud, aga see kompleks oli siiani avastamata. Saime teada, et juba käiakse usinalt ujumas. Tuulise ja külma ilmaga ei osanud seda ette kujutadagi. Sõime jäätist ja nuputasime, mida teha asjaga, mis sisaldas logiraamatut. Hakkama saime.
Taas üks ütlemata mõnus asi. Esmalt leidsime abivahendi kuid alguses ei osanud sellega miskit peale hakata. Seejärel kui aardekonteinerit silmasime oli asi klaar. Logisime, supluse jaoks tundus vesi veel pisut liiga külm. Aitäh!
Päeva esimene aare. Tegin enda arvates loogilise liigutuse ja oligi aare käes, aga kaaslane kukkus pahandama, et nii ei tohi. No ei teadnud, et nii ei tohi. Panin logi kirja ja proovisin ka niimoodi asja kätte saada nagu ette nähtud. Infomeerisime kujunenud olukorras ka peitjat, kes hiljem asja veidi kohendas. Äge lahendus igatahes. Aitäh peitjale.
Tuli ikka mõnda aega pusida enne kui aru saime, kuidas karbi kätte saab, tänud.
Muguvaba pärastlõuna võimaldas rahulikult tegutseda. Aardeleid kiire.
Tuhkanast Leisi poole sõites ajasime pisut juttu Leviaga, kes vihjas, et sealkandis on avaldatud hommikul uus aare. Leisis vaatasime siis arvutis asja üle ning Leisi multiaarde vahele läksime Jõiste randa. Kohapeal läks kiirelt - aarde peidukoht oli kohe tuvastatav, peitja poolt mainitud abivahendit me isegi ei otsinud, saime maskeeringu küljes oleva abivahendi moodi asjaga hakkama ja - FTF!!. Tõesti ilus koht, hästi tehtud aare, tänud peitjatele!!