Aidake minu kassi!

Aitäh peitjale!
Mõtlesin proovida päevavalguses leida ja isegi õnnestus. Mina puu all olles peidukat isegi ei näinud, aga natuke eemal olles jäi kahtlane koht silma.
Hea, et pimedat ei pidanud ootama jääma.

Minu arust ei olnud selle kassi aitamises midagi imelikku - aga naabrimaja koer vaidlustas selle ja Herki sekundeeris. Igatahes - kass jäi peale mõningast keerutamist eemalt silma. Aitama läks Herki - ta ka rohkem kassiinimene. Ma aitaks pigem mõnda koera.

Igatahes aidatud sai ja peale maalainetel koperdamist liipasime tagasi sinna, kust tulime. Aitäh peitmast!

Natuke imelik oli seal pimedas seigelda, aga tehtud sai. Õnneks intsidente ei tekkinud. 858. Aitäh!

See kass on tõenäoliselt ainus, kes ise puu otsast alla ei tuleks.

Leitud, logitud, tänan!

Tulime valges. Sai uuritud ja puuritud, esialgne osutus ikkagi õigeks. Tänud

Kuna päike hakkas just silmapiiri taha vajuma, siis tundus õige aeg olevat kass õhtuks koju ajada. Tegelikult muidugi nii pime veel polnud, et taskulambiga midagi teha oleks, kuid igaks juhuks sai ta ikka taskusse pandud. Läksime sündmuskohale, vaatasime natuke ringi ja mõtlesime, millised puud Taxu kassile meeldida võiks. Valisime paar tükki välja, ajasime pead kuklasse ja varsti mulle tundski, et kellegi kõrvad paistavad. Salme läks vaatama, kas on ikka õige kass või lihtsalt silmapete. Täitsa õige asi oli ja logiraamatusse nimed kirja igatahes said.
Aitäh, väga lahe aare ja igati sobilik leid ilusa geopäeva lõpetuseks.

Tänasele aardejahile võtsime minu redeli kaasa kuigi ega ma ise teadnudki, mis aarde juures seda vaja läheb. Selgus, et selle siin. Soovitatavas parkimiskohas uuris Inga, kas võtame redeli kohe kaasa või otsime enne aarde üles ja tuleme siis redeli järgi. Tal nimelt oli asukoht kunagi leitud aga päris täpselt ei mäletanud kus see oli. Ma arvasin, et pole mõtet mitu korda edasi-tagasi käia ja võtame kohe kaasa. Kuna Inga arvas teadvat õiges suunas kulgevat rada, siis läksime korraliku ringiga, Inga ees ja mina redel õlal järel läbi metsa ja üle aasa. Seejärel hargnesime ja hakkasime kassi otsima ning Inga kadus kiiresti kuskile kaugele puude vahele. Kui ma lõpus järgi jõudsin, teatas ta, et VIST leidis aga kindel pole. Seni kuni ta telefonist mingit kinnitust lootis saada olin ma ilma redelita juba peaaegu kassi juures. Hea, et topsis harilik oli, nii sai kohe nimed kirja ja seejärel krabinal alla tagasi.
Kuna see redel just sulgkaalus pole, siis tagasitee valisin mina ning seekord liikusime sirgjoones, mina ees ja naerukrampides Inga järel, kellele tegi kohutavalt nalja, et ma seda kolakat ilma asjata kaasa tassisin (õelale inimesele ikka teevad teise kannatused nalja ju). Asi oli isegi nii hull, et vahepeal oli ühte naerupausi vaja, sest suurest naermisest tal jalad ei kandnud enam ja mulle hakkas tunduma, et äkki pean veel ühe kandami õlale viskama. Aga ise endale meenutasin ma natuke eelmisel päeval Asterixi multikast nähtud Obelixi kui ma seal metsas redel seljas ringi müttasin. Ühesõnaga, väga tore oli. Teinekordki. :)
P.S. värvikama kirjelduse või minu üle naermise õigustuse kuulmiseks palume pöörduda Inga poole.

Kui sisaliku tee jätab kivile jälje siis geopeituri tee jätab puule jälje. Mööda eelmiste jälgi ma õige leidsin. Väheusutav et ma siia kunagi öösel tulen. Aitäh!

Die Katze sai leitud. Õnneks valis ta endale hästironitava puu. Ja oli hea turvalise teostusega, et kui ta äkitselt küünistama peaks, siis jääb hing ta külge rippuma, mitte ei kuku alla.

Nunnu kass leitud.

 1 

Logiraamat tagasi omal kohal.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Logiraamat niiske ja võtsin kuivatamiseks kaasa. Lähiajal tagasi.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Üks lemmikumaid leide :)

Exe oli mitu tundi saanud kutsikaga mängida, jätsin ta autosse puhkama. Ega see teda väga ei rõõmustanud aga hakkama ta sai. Autot eravalduse kõrvale ei tahtnud väga jätta, leidsin muu lahenduse. Peataskulamp ja udu ei sobi kohe üldse kokku, ninast kaugemale suurt ei näinud, õnneks lemmik taskulambi viht näitas kaunisti abivajaja kätte. Pidin vaid ennast õigesti positsioneerima ja natukene vaeva nägema. Tagasi mõtlesin veidi teistpidi minna. Meeter siit ja sealt ja lõpuks lõpetasin omadega ikka täiesti ma-ei-tea-kus. Sain täie raha eest võssis ragistada ja redelit seljas lohistada. Logiraamat veidi niiske. (252) Aitäh!

Kuna siin kandis juba sai oldud siis ei tee ju paha ka pilk pale visata. Natuke pilgutasin puude all pea kuklas ja lõpuks märkasin midagi, no see peab olema. Natuke turnimist ja kass saigi leitud. Tänud peitjale.

Leitud

Selle aarde suhtes olid mul kõige suuremad kahtlused. Kuna oli veel valge, siis taskulambist polnud tolku midagi ja nii me seal tuiasime jupp aega erinevate puude all ringi ja püüdsime anomaaliat leida. Lõpuks õnnestus anomaalia tuvastada ja selleks oli õige puu all pikutav kadunud logiraamat. Kuna objekt oli nüüd selge, siis Madis käis ja registreeris külastuse ka raamatusse. Tänud peitjale!

Uus katse kassi aidata. Seekord olin ekstra ettevaatlik ja logirulli enam alla ei pillanud. Kuna lumi oli maapinnal peaaegu sulanud, siis proovisin otsida ka allakukkunud logirulli aga ilmselt oli see veel peidus mõne sulamata lumekuhja all. Sirgeldasin esimese logi uude logiraamatusse, Sanderi logi seal miskipärast silma ei hakanud.

Oli see alles leid, päris korralik turnimine :) Aga teostus oli supper, tänud :)

 2 

Kassil uued paberid olemas.

Kassi leidsin pimedas kohe üles, oli teine juba kaugelt näha. Lumise ja libedavõitu puu otsa ronimisel tuli aga olla ettevaatlik. Üleval ei saanud algul kuidagi aardetopsi oma peidikust kätte ja siis kui kaan avanes pudenes logirull puu alla lumme. Otsisin mis ma otsisin aga sügavas lumes oli see üsnagi lootusetu tegevus. Logirull jäi leidmata ja seetõttu ka siis mitteleid. Andsin peitjale äpardusest teada ja olin valmis ise uue logirulli aardesse viima aga peitja lubas seda ise teha.

Teatati logirulli kaotsiminekust. Lähen täna-homme ja panen uue.

 2 

Tammi juures mäe peal Leanne libises ja tegi endale nac haiget. Sellet6ttu jätsime EKS seeria pooleli ja hakkasime vaikselt kodu poole suunduma. Kodus piirkonda valides veel vaatasin seda aaret ka, aga siis ohkasin et see ju pimedust tahab ja meie ju tulime siia päise päeva ajal. Päev aga kulges oodatust kiiremini ja autosse istudes oligi juba hämarus kätte j6udnud. Esimese tee juures oli eramaa silt, aga järgmise tee otsas oli lisaks mootors6iduki keelule ka jalgsi kulgemise keelumärk. Aga kus häda k6ige suurem seal abi k6ige lähem. Suundusime tagasi suurele teele ja rammisin ennast teepervele lumme. Metsavahel ei olnud ju yhtegi piiranguid seadvat märki ;P Väsimus hakkas vaikselt v6imust v6tma. Tyrukud olid jube kahe vahel kas ikka viitsivad pimeduses metsa sumpama tulla. Kysisid et kui palju sinna maad on? Vaatasin gepsu mis näitas 240m ja vastasin tydrukutele et ca sada meetrit. No ok kui nii lähedal siis v6ime ju tulla ka. Lugesid samme ja ca 90m hiljem kysisid et kui palju veel jäänud on. Ytlesin et veel k6igest 150m. ??? tydrukutel oli hämming aga ega keegi poole pealt yksi pimedas tagasi vantsida ka ei tahtnud. L6pus seletasin ära mis tegema peab ja andsin lampi tydrukutele. Sama kiirelt oli ka kass leitud. Autos pakkisin endale rakmed ja slingid ka kaasa, aga l6pp oli selline m6nus geopeituris6bralik. Jälle yks leha Taimo vigur leitud. Kaks kummardust kraapsuga ja kolm kniksu ;)

Leitud

Valisime kassi otsimiseks ikka pimeda aja. Aega läks enne kui silmad vastu särasid. Allan käis nimede lisamisega teda turgutamas. Tänud öisele jalutuskäigule kutsumast.

Paistab sedamoodi,et eravaldurid on siin võimust võtnud ja isetegevuslikke märke püstitanud.Kuidagi saime nulli ja asusime vaatlema.Lõpuks Ingrid märkas kassi :) Mul nimelt selline kiiks ,et ühtegi geosõpra ei suuda keel ega meel nimetada pärdikuks.Nii et ikka ise tähtede poole :) Aitüma

Aega läks aga hädaline jäi silma ja sai päästetud. Väga lahe konteiner. Puu otsast alla jõudes naeris Priit mu üle ja tuletas vanust meelde... veits veider tundus jah, mida kõike geopeituse nimel ette veel võtan :) Täname.

 1 

Vaatasin üle ja kõik on nagu peab.

Kassi silmad paistsid kaugele kätte ja Margus käis tal abis. Kuhugi oksale ununes ka kinnas :D Aitäh!

Geokolleegid olid siin just käinud.Ei saanud minagi kassi puu otsast alla :) Eks millalgi uuesti

Kahju kohe kassist aga meist ta sinna puu otsa jäi.

Pean kahjuks kassiomanikule kurvalt tõdema,et seekord me tema lemmikut aidata ei saanud.Lihtsalt ei leidnud.Kas oli asi selles et liiga valge veel või kartsime et tuleb kuri laiutav kõrvalkrundi omanik. Arvatavasti ikka vist õiges kohas olime,sest ühe puu all lebas surnud hiir,jalad taeva poole. Eks ta vist suurest kassihirmust otsad andis.Tuleb proovib kunagi, kui on rohkem pimedust.Tänud siia kutsumast.

Aega läks, aga asja sai. Otsisime siit-sealt ja lõpuks jäi hädaline silma. Tänud peitjale! Idee on vägev.

Siin saime isegi ruttu hakkama. Asjalik asi tehtud, tänud.

Leitud.

2736.

Sõitsime autoga vist liiga lähedale, keegi härra tuli väga pahandama ja oli siiralt mitte vaimustuses meie jutust, et "tulime kassi otsima". Sellest hoolimata aare käes. Suutsime muidugi ka pliiatsi välja kukutada, aga leidsime ilusti üles, logisime ja kõik sai sama moodi tagasi. Väga lahe aare/teostus!

Tõrelevat Valvet või Valdurit ei kohanud ja kassi juures asuvasse rammatusse said nimed kirja. Tänud peitjale.

 1 

Peale seda, kui olime aru saanud, et vaevalt see kass nii kaugele metsa läks, saime ta üsna kiirelt kätte. Tänud!

Keegi on proovinud kassi alla meelitada?

Di võiks vabalt olla täiesti elukutseline kassiaitaja, nii kiirelt ja vähimagi nähtava pingutuseta läks tal see hädas oleva miisu juurde kribimine :D. Meie ülejäänud saime samal ajal olla kiisupäästeaktsiooni vaatluskomisjon ja kui ma õigesti mäletan, siis asjakohaste dokumentide vormistajad ka. Ning Oliver oli vahepeal veel vahekiirkuller… :D.

Palju Taxu lemmik oma hädast seal just märku ei anna. Aga kui peitja vihje järgi teha (no olgu, jaa, päevasel ajal poole vihje järgi ;)), siis õnnestub kass üles leida ja teda aidata küll :). Taxule aitäh aarde eest, meil oli tore tulla ja seltskondlikult kiisukest jahtida :).

Plaan oli küll kindel, et selle aarde võtame kunagi pimedas nii nagu ette nähtud...aga no kuna saatus pole just helde selle kassiga, siis otsustasime, et logime ikka ruttu ära. Kes teab millal mõnel mehel ka paberist ja muust puudu tuleb. Ja no õnneks on vähemalt koerad ära nähtud peale keskööd :) Kohapeal oli natuke kondamist ja kassike sai leitud. Õnneks täna ei pidanud mina kuhugi ronima ja saigi see logi ka kirja lihtsalt maas seistes. Vahest ju võib :P Aga suured tänud peitjale laheda idee eest ja loodame, et peagi on asi toimiv täies mahus :)

Meil oli tessaleidja kaasas. Suuri lootusi ei hellitanud, sest teadsime kassi kurba saatust. Vihjeid me ka ei saanud kuskilt. Puhas silmadega otsimine. Kui midagi kahtlast silma hakkas siis D läks seda uurima. O võttis veidi järele. Vahetult enne logiraamatuni jõudmist leidis L ka kaotatud pliiatsi üles. Logisime ja siis upitati logiraamatut koos pliiatsiga mitu korda oma kohale enne kui see ka õnnestus. Kui alguses üks koer arvas midagi me tegemistest siis inimhinged majast ei andnud end näolegi. Kuigi me teadlikult ründasime objekti päevavalges siis elamusi saime ikka. Palusime logijal ka "näu" öelda, et asi täiusliku lähedane oleks. Aitähh!

Teisel katsel võtsime abivahendi kaasa ja tema tegi meie eest kogu "musta" töö ära ;)
Täname!

Meie oleme siingi teist korda. Kassi me ei näinud, ega kuulnud. Küll aga nägime eelmisel korral aga ka seegi kord konteinerit. Polnud meist ei kassi aitajat, ega poleks olnud ka kaaslast kassiga sinna hadakohta ronima, aga noh eks lapsed ongi selleks et nad millalgi abiks oleksid.

Kohale jõudes tuvastasime, et ükski taskulambiks kategoriseeruv ese valgust ei anna. Ilmselt patareid tühjad. Seega pidi kassike seekord kahjuks puu otsa jääma.

 1 

Panin kassile uued silmad pähe. Aga häält kahjuks praegu pole.

 2 

Läksin otsima seda puud, kuhu kass läks ja kuhu mina ei kavatsenud kindlasti ronida. Puu leidsin, aga kuna aare ei paistnud kassi moodigi, siis jäi ta minust sinna rahulikult edasi kükitama. Vastasel juhul oleksin vist, maksku mis maksab, päästeoperatsiooni ette võtnud.
Kunagi pidin abistama oma kassi, kes ronis teadmata põhjusel absoluutselt täiesti sileda pooleksmurdunud puutüve otsa ning jäi sinna siis kükitama ja haledalt näuguma. Ekipaaž tormas majast välja, pika varrega hari käes ning lootis naiivselt, et kass eelistab karedaid okkaid siledale puutüvele. Kass vaatas põlglikult lähenevat põrandaharja, aga kui oli selge, et see tuleb tema juurde, hakkas susisema ja urisema. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui lihtsalt hari ülbelt tema kõhu alla lükata ning ta siis sedasi alla tuua. Kass oli kohutavalt nördinud sellise kohtlemise peale, kus teda harjaga nagu kaltsu puu otsast alla tõstetakse ning ei rääkinud minuga õhtu otsa.
Siiski oli see parem protseduur, kui see, mis tehti tema pojaga. Nimelt kui too puu otsa ronis, jooksid peremehed puu alla maapinnale patju laduma. See nägi ikka veel tobedam välja kui põrandaharja otsas tasakaalu hoidev kass.

Kuna olime möödasõidul, siis tulin vaatama, miks ta eelmisele leidjale häält ei teinud. Selgus, et uus häälemasin on liiga hea saanud ja keegi on selle endale võtnud. Isegi kassi silmad on kaasa viidud :( . Konteiner ja logiraamat õnneks alles ja aare on siiski leitav ja logitav, aga on hetkel tumm ja pime. Tõstsin seetõttu ajutiselt raskusastet.

Ega's nüüd ei oskagi kohe täpselt öelda, kuidas me oleks pidanud kassikese asukoha selgeks tegema. Ei pilgutanud ta meile silma, ei teinud häält, istus hoopis õige vagusi seal. Tegime siis veidi loodusvaatlusi ning püüdsime aimata, millise puu otsa ta võis krabinal pageda. Tundub, et looduse märkide lugemine läks täppi ning saingi peagi ta kätte. Tänud aarde eest.

MM

Ise pole varem kassi puu otsast alla toonud, aga olen olnud kõrvalseisja. Seekord valis kiisu õige lihtsa männi, kus ennast peita. Aitäh!

Käisime vist enne hooldamist kohal, sest kass häält ei teinud. Õnneks Meeli oli tähelepanelikum ning tuvastas kassi päevavalguses ära, mina olin sealt juba vaadanud ning mööda läinud. Kassini jõudmine oli huvitav nagu 4.0 maastik ikka. Pärast kui autosse jõudsime sõitis sealt politsei mööda, ju siis elas kaugemas majas.

 6 

Ajendatuna Anne kriitikast tegin kassile täiesti uue hääleaparaadi. Ja et probleemiks oli enamasti patakate tühjenemine, siis nüüd on päiksetoitel. Loodame, et päike niipea ei tühjene.

Elektrooniliste vidinatega kahjuks nii on- töötavad, kuni enam ei tööta. Seega, kuna see pidev mittetöötamine muutus häirivaks, siis muutsin aarde ülesehitust. Ka heliefektid panen esimesel võimalusel tagasi, aga edaspidi vaid lisaelemendina. Kui ma just ei leia võimalust selle töökindlust oluliselt tõsta.

 2 

Selle aardega olin logide järgi päris hästi kursis. Ühtlasi oli ka ette teada, et loomake võib aeg-ajalt üsna arglik olla. Aga mis mul sellest, ma olin siin niikuinii rohkem seltskonna pärast :)

Igatahes jätsime auto tee äärde, lõikasime läbi heina ja põõsaste ja jõudsime kohta, kus tuli lampidega vehkima hakata. Vehkisime, nii et higipull otsa ees. Priit kui varemleidnu läks ja piilus ja näitas, et sihtige nüüd vot siiapoole. Ikka ei piuksugi, näugumisest rääkimata.

Mis seal ikka, kui kass ei tule meie juurde, tuleb ise kassi juurde minna. Võtsin ülesande rõõmuga enda peale ja ilmselt tänu sellele olen elamusega täitsa rahul - sain hea seltskonnaga lõbusalt aega veeta, puu otsa ronida ja isegi pliiatsit ei kukutanud alla. Kui kunagi tuleb info, et kass on hääle tagasi saanud, astun äkki uuesti läbi. Aitäh!

Mõne asjaga siin elus on nii, et ootad ja ootad nii väga ja kui käes on, siis on see üks kõige tavalisemaid asju, mis üldse olla saab!

Selle aardega läks just nii... Siiatuleku meeskonda, varustust ja kellaaega valisin kaua, tänane päev kassiaaret otsida oli minu jaoks parim ajastus, mälestus. Jalutasime kohale ja edasist kirjeldas Maris juba hästi st polnudki midagi kirjeldada, ei mingit kassi, ei mingit kräunumist, nurrumisest rääkimata! Mingi tavaline totsik oli puu otsas, olen jh pettunud! Ometi oli mul seekord võimas korralik taskulamp...

 2 

Alustada tuleks sellest, et meil oli Anne poolt selle aarde otsimiseks ikka väga hästi varustatud kamp kokku komplelteeritud. Seda aaret tuleks otsida pimedas ja taskulambiga. Hetkel sellest just väga abi pole, kiisuke ei kräunu isegi väga hea lambi peale. Ja uskuge Annel on väga hea lamp. Siis tuleb otsimisel kasuks variant B. Eks geopeitur peab ikka olema varustatud variant B-ga. Meil oli selleks variandiks kaasas Priit, kel oli aare varasemalt leitud. Ta siis vihjaski meile, millise puu all ülespoole tuleb vaadata. Ei arva, et see on aarde leidmiseks parim moodus, kuid meie kasutasime seda varianti.

Täielik pettumus, kass ei kräununud ei kaugelt ega lähedalt. Matu ronis.

Mul tuli mõte, et läheks ööaardeid otsima. Herki ja Margot olid nõus. Autos oli 1 taskulamp ja sebisime kiirelt 2 tükki juurde. Kell oli juba parajalt palju ja piisavalt pime oli, et minna. Niisiis läksimegi. Kohalikud magasid ja me parkisime auto tõkkepuu (kui seda saab nii nimetada) taha. Edasi jalutasime. Keeldusin näitamast, kus asub null, sest nullis aaret ei ole. Lihtsalt ütlesin, et lähme metsa. Ja siis valgusvihud taeva poole kuni kass kräunuma hakkas. Kolmest kaasavõetud taskulambist vaid 1 pani kassi kräunuma. Aga kass sai leitud ja orav (loe: Margot) läks puu otsa. Loomulikult pillas ta pliiatsi maha. Aga logi sai kirja, pliiats tagasi kassi kõhtu ja lahkusime nii, et ühtegi kohalikku ei kohanudki.

Paitasin just kassi ja harutasin samal ajal logirulli lahti, kui õde alt röögatas, et ära pliiatsit ära kaota - selle peale oli ups ja all ta oligi :) minul siis nagu ikka - kui pea ei jaga, siis jagavad jalad ehk siis sups alla, jälle üles ja alla :P kass otsustas puu otsa edasi jääda, seega alla tulin üksi

Aitasime, alla ei tahtnud tulla. Lubas järgmiseid aitajaid oodata. Aitäh!

Tundus, et tänane geotuur väga edukas ei saa olema. Esiteks ei suutnud me esimest aaret leida, siis kassi juures jäime aga lumme kinni. Edasi läks õnneks paremini. Kui õigesse kohta jõudsime, siis hakkas kass kohe haledalt kräunuma ja Liis sai talle appi minna. :) Lahe aare, tänud peitjale! :)

Omajagu nikerdamist oli lähenemisega ning kaevasin auto lumme kinni. Õnneks lükkajaid oli hulgi ning seejärel saime teekonnale asuda. Õige pea kass hakkas puu otsas appi kisama ning panime külastuse kirja. Kass keeldus meiega kaasa tulema, seal tal parem elu. Aitäh ägeda aarde eest!

Tänased logid tuletasid meelde, et kass on oma hääle tagasi saanud. Seega külla. Et mitte oma autotuledega võimalike elanike tähelepanu tõmmata jäi see suure tee äärde. Alguses sain siis veidi oma rada teha, seejärel astusn juba mööda korralikku geomaanteed. Kohapealne maastik oli lihtne ka vanema kõutsi jaoks. Nimi sai teisele logirullile, kus vaid kaks suvist külastust. Aitäh ja soovitan!

Kohalesaamisega oli veidi raskuseid, kuid edasi läks kõik libedalt. Tänud peitjale!

Lähenemistee otsimisega oli raskusi, auto suutsime ka lumme kinni sõita. Natuke lükkamist ja edasi läksime juba jala. Kass hakkas ruttu kräunuma, mina läksin päästeoperatsioonile. Siis sai Madis kadunud pliiatsit päästa. Lõpp hea, kõik hea. Minule sellise maastikuga asjad meeldivad! Aitäh!

 1 

Kassil uus ja tundlikum silm peas ning postil tagasi.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Kass läks tuppa varbaid soendama.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Üle pika aja jälle üks asjalik ja teistsugune aare.

 4 

Sellel kiisukesel olen ma silma peal hoidnud sellest ajast, kui ta sinna puuotsa põgenes. Tundub teine kuidagi väga huvitavat tõugu kass olevat. Siis kui tulid esimesed teated kurjast naabrist, kadus mul soov ära seda kiisukest päästma minna. Täna, kui mul oli ümber päris korralik turvameeskond, oli seda päris turvaline külastada. Kui me lõpuks puu juurde jõudsime, oli meie rõõm suur, enne meid oli jõudnud kohale Mari, kes oli juba natuke aega siin ringi luusinud ja kassile silma peale pannud. Esimesena saatsime kassi jahtima Elyse, kuna aga puu oli väga libe ja kass oli nii suure seltskonna nägemisest hirmuga kõrgemale roninud, siis olin mina see kes järgmisena orava moodi üles ronis. Üleval proovisin kassi kuidagi lohutada, oli teine nii kurb ja nukker, et tuli ainult õrn ja õnnetu kurnjau suust välja. Ronisin kiiresti alla, korjasin rahva käest natuke kassitoitu kokku ja viisin kiisukesele selle üles. Eks ta jääb ootama peremeest, kes talle head ja paremat kõhu täis söödab, siis kurrub ja nurrub teine valjemini. Väga hea aare 5+. Mulle sellised kohe väga meeldivad. Minge kindlasti vaatma, ärge põdege mingi naabri pärast ja vaadake ka metsa, kuidas suured puud kasvavad reas peenra peal.

Kordame veel, et maaomanikku seal pole ja pole ka vaja karta ega mingeid jutte välja mõelda. On vaid üks imelik naaber, aga temale ei pea liigselt tähelepanu pöörama.
Kassi elumahlad vist jah ammendumas, seetõttu ei häälitse eriti. Võtan tema turgutamise lähiajal ette.

Võrratu seltskond! Isegi kass oli seltskonnas. Tänud kõigile!

 4 

Kuna täna sai siia lähedale toredale sündmusele veeretud, siis mõtlesin pärast ürituse lõppu veelkord üritada aaret leida. Hiljuti on saanud kõvasti mitmetes kohtades ronida, mistõttu otsustasin täna abivahendi ühes tirida, et ehk on kasu. Ega olnud küll. Soojema ajaga olin ma need kõige kahtlasemad kohad tunduvalt kõrgemalt läbi roninud.
Lambi peale ei teinud ükski kass häält ja lähedal olnud vareski otsustas oma noka kinni panna. Rõõmsaks üllatuseks tundus, et kurja peremeest pole kodus, vähemalt puudus õuel igasugune liikumine. Läksin igaks juhuks nulli ja vehkisin sealgi lambiga paraku edutult.
Eks siis turnisin, kuni lõpuks nägin midagi, mis võis olla kass. Jõudsin meetri kaugusele isendist, kui kuulsin, et keegi kõvahäälselt läheneb. Ronisin kärmelt alla ja mõtlesin, mida (edit isehakanud) maaomanikule öelda. Mõte liikus linnuvaatluse poole, sest kuidas sa muidu ikka seda redeli olemasolu õigustad. Tulijateks olid aga hoopis geopeiturid. Õnneks oli Janar meeleldi nõus kaslasega ise tegelema ja mis mul selle vastu olla sai. Lassie pakkus naabrile tutvustamiseks parema plaani - et hakkame siia rajama NATO lennukitele uut lennuvälja. See paneks vist majaperemehe suu suurest ehmatusest lukku küll.
Janar sai kassile hääle sisse, aga see oli selline kaeblik haiglane njäu. Järgmised võiks vaesele loomale sabasoojenduse ja salli viia.
Kuna me ei teadnud, kus omanik elab, siis jätsime kassi üles. Tagasi marssisime üsna julgelt üle välja. Peremeest polnud ikka näha.
Aitäh! Aarde idee on tore, kahjuks on kass isepäine loom ja ei tee seda, mida teha kästakse.

Kurja peremeest polnud kodus, või oli see kõige liha teed läinud. Liiga kurjad inimesed kaua ei ela, on minu rikkalik elukogemus tähele pannud. Puu all oli Mari, kes koos treppredeliga okste poole õhkasid. Tõepoolest. väga hale mäu, kui matkymbereesti ta alla tõi. Ilmselt on tal kütus otsas.

 2 

Ei satu iga päev ega iga kuugi siiakanti pimedas, puhanuna ja piisava ajavaruga. Täna olid kõik tingimused täidetud, isegi taskulamp oli tutikatest patakatest pungil. Päris antud parklasse ei suutnud sellegipoolest sõita, sest püüdsin majast eemale hoida. Aga see 130 meetrit jalutamist ei teinud ka halba.
Nullis hakkasime oma abivahendeid katsetama, tuulutasime täiesti tulutult. Kui seal mõistus otsa sai, liikusime edasi ning valgustasime 4.0 puudelatvu, et mikrokõutsi silmata. Vahepeal pandi maja juures autotuled põlema ja ka põhjapoolsemast naabermajast süttis rohkem tulesid. Sel ajal püüdsime meie enda vihke summutada.
Tatsasime omajagu metsa läbi. Suurest pingutusest ja kõrvadekikitamisest tundus mulle, et ma isegi üht mjäud kuulsin, aga see võis olla vana paks isane kõuts, kes kuskil läheduses meid takseeris. Igatahes ei näinud ega kuulnud me oma poole tunniga suurt kedagi.
Võtsime siis teise taktika kasutusele ja püüdsime tuvastada peidukat indiaanlase või vana luuraja kombel. Ei õnnestunud seegi, ausalt öeldes. Lõpuks töötas ikka vana hea lähen-nüüd-ära-koju!-meetod. Kui see kõva häälega välja öeldud ja üht 4.0 üritatud, oligi kiisumiisu pihus. Püüdsin teda nurruma panna, aga see õnnestus tõesti alles lõua alt, isegi mõne meetri kauguselt ei viitsinud kass piuksugi teha. Äkki oligi poolkutu vaesekene.
Loomulikult polnud aardes pliiatsit - kuigi peitja rasvaselt palub seda mitte pillata - ja ka minul seda taskus mitte. Õnneks leidis kassnaine vettinud kirjapulga aarde alt maast, kuhu enne ei taibanud ju vaadata, sest aare pidavat puu otsas olema. Sain veel kord kribida-krabada ning kõik nii nagu vaja tagasi pista.
Kräunutasin kiizumiizut veel, kuid ikka vaid lõua alt. Õnneks lahkusime õnnelikena ega pidanud ka kohalike sõnavahetusse/-sõtta astuma. Olgu puu kassile kerge.
Aitäh väga laheda idee eest! Kahju, et praktikas või meie kliimas teostus kogu aeg ideaalmõõtu välja ei anna. Aare nüüd korras, ka (märg) pliiats on tagasi kassi kõhus.

Vahepeal olin taskulampi investeerinud ning tuhat luksi silmaauku pani kassi kiunuma mis hirmus. Veidi võimlemist ja käes ta mul oligi. Tänud, täitsa vahva teostusega asi!

Logide järgi tundus see aare maru põnev, aga kuidagi ei tahtnud teel jääda. Nüüd lõpuks tegin koduteel piisavalt pika haagi, et ka see aare ära korjata. Valges oli kiisu tõepoolest äärmiselt häbelik, alles lõua alt sügades nõustus haleda "mjäu" kuuldavale tooma. Äge asi igatahes. Aitäh peitjale.

Panin oma pere mehed maha Kodasoo rattarajale ja kuna kolmas ratas autole ei mahtunud, siis sõitsin siia, kui lähima mitteleitud aardeni, et veidi ringi vaadata. Logisid olin lugenud küll.
Parkisin auto geoparklasse ja astusin välja. Märkasin, et läheduses asuva maja hoovis on liikumist ja tundsin, et kellegi pilk kõrvetab selga. Minu puhkepäeva plaanidesse ei kuulu pahaste inimestega selgitustöö, kus kellegi maa on, mistõttu kõndisin talle otsa vaatamata teisele poole autot ja võtsin oma koti ning siirdusin jalgsi metsa poole. Vahepeal pead keerates märkasin väga vihast pilku. Nojah.
Läksin metsa ja uurisin veidi seeni ning lähemaid puid... ma ei jõudnud 20 sammugi astuda, kui naabrimees otsustas atv-ga kihutama hakata. Kuna ma mööda metsa ringiga nullile läheneda üritasin, siis nägin täpselt, kuidas ta sealsel nullilähedasel teel vihaselt tiire tegi. Kuigi ma tean, et seal võib käia, on selline kõndimine mulle äärmiselt ebameeldiv. Läksin mõneks ajaks veidi eemale, et ta rahuneks. Naasin siis, kui atv häält enam kuulda polnud. Nulli ma minema ei hakanud - ei soovinud suhelda sellise naabriga.
Aaret mul leida ei õnnestunud. Boonusena saan ära märkida, et olen nüüd palju osavam ronija kui enne. Mitme puu otsa ronisin kohe mitu korda :) Aga kass jäi leidmata. Head lampi mul muidugi polnud nii nagu pimedustki. Vaevalt, et ma pimedas sellisesse naabrusesse ronima tulla soovin.

 3 

Täpsustaksin veelgi. Nii parkla, aarde null kui ka kass ise koos oma puuga asuvad üldkasutataval maaüksusel nimega Joa puhkeala, mille omanik-haldaja on Jõelähtme vald. Viide maaametile on siin

 2 

Eks ego mahutamine oma mini krundi peale on ikka keeruline sellistel ju :) Aga no targem nüüd siis :)

 3 

Naabruses asuva maja elanikele kuulub vaid väike maalapp vahetult maja ümber, mille nad ka taraga piiranud on. Isegi maja ees olevad prügikonteinerid ei asu nende maal, ammugi siis tee või veel vähem eemal asuv metsatukk. Ehk et igasugu "omanikud" võib seal joonelt pimedasse saata.

Sellega läks nüüd kehvasti jah. Jõudsime soovitud parklasse. Parkisime auto ära ja astusime välja. Taskulambid põlema ja natuke eemal kuulsime rohu sahinat...ohoo! kas kass on äkki ise alla saanud? A ei...tuli hoopis poolkuri eramaaomanik ja küsis mida me sealt öösel otsime. Otseselt ei tahtnud öelda millega tegu ja pigem keerutasime, et oleme vist ikka eksinud. Mainisin küll mingit mängu jne, lootuses et äkki ta on teadlik mis asi ta "eramaa" serval peidus on. Tundub, et mitte. Ütles, et seal võib liikuda küll aga mingi mäng küll lubatud ei ole. No ja ei hakanud me siis kassikest reetma igaksjuhuks ja lahkusime. Ei jäänud kuidagi hea maik....võibolla pole eramaa aga no kaarte ma seal uurima ei hakanud ja öösel ei viitsi kohalikega vaielda. Pärast proovisime ka ringiga lähendeda, kuid see polnud eriti lihtne ja nii see leidmata jäi.

Käisin vaatamas, kuidas kõutsil läheb. On teine kuidagi laisaks jäänud- pidi valgust kohe otse silma näitama, et häält teeks. A vähemalt karjus kõvasti.

Kuna korralikku taskulampi pole, siis võtsin kaks mitte väga korralikku. Ei näinud kass seda valgust ega mina kassi selles valguses. Korralik taskulamp pagana kallis lõbu... eks kunagi tuleb see investeering teha või lund ja leidjaid oodata :).

 2 

Minu esimene oma päris esimese autoga leitud aare. Kui suure tee pealt maha keerasin, tundus koht mulle väga kahtlane, nii et panin gepsu kohe parkla koordinaadid. Ega needki vähem kahtlased tundunud, aga veeresin sinna ikkagi kohale. Nohjah, peaaegu mittetagahoov :) Jalutasin siis nulli ja siis jalutasin veel omajagu ringi. Mida pimedas metsas siis ikka muud teha. Lõpuks kuulsin äkki kräunumist. Kräunus ja kräunus. Kogu aja kuni ma aarde juurde jõudsin, kräunus. Kogu logimise aja kräunus. Jooksuaeg? Aga isegi rampväsinuna oli võimas leid. Aitäh!

Arvasin, et selle aja peale on ikka keegi juba kassi alla aidanud. Ei teinud ta ühtegi piuksu, järelikult on lihtsalt rahul oma positsiooniga, kassidele teatavasti meeldib kõigile ülalt alla vaadata. Lahe, tänud!

Leitud. ...proovisin, mis ma proovisin, aga ühtki näuksu sealt küll ei tuld... Tänud!

Kuna konteiner oli algselt väiksem, siis see eraldiseisev logileht on sealt pärit. Hiljem lisandus see suurem logirull. Põhimõtteliselt annaks küll ka selle esimese lehe sinna logirulli sisse keerata, kui klambrit laiemaks venitada.

Tsiteerides klassikuid: "Leitud. Logitud."

 7 

Liina ütles ca kella 11 paiku õhtul, et läheks kuskile. :) No mis sa selle peale muud teha oskad, kui Geopeituse lehe avada ja vaadata, äkki on mõni aare kuhugi kodu lähedale tekkinud. Ja ära sa märgi, 9 minutilise autosõidu kaugusel paistiski üks uus.

Praeguste valgete ööde tõttu olin küll üsna skeptiline, et midagi üldse leiab, pealegi on meil täiesti tavalised pealambid, mitte mingi hüper-super varustus. Lisaks võtsime ka koer Riki kaasa, nii et... aga kohale me igatahes sõitsime.

Kohapeal tundus meilegi, et juhatatakse kellegi hoovi, aga kuna instruktsioonid olid sellised, siis ju siis on kõik korras ja nii jalutasime auto parkimise järel julgelt kohale. Null oli seal kus pidi ja natuke aega ringivaadanuna ning meie "seasilmadega" täiesti valge taeva poole näitamise järel otsustasin, et selle puu otsas see kass peab olema ning haarasin härjal sarvist või noh, puul okstest.

Ronimine kulges libedalt ning pidin äärepealt kassile peale astuma, nii vaikselt kükitas teine seal. Aga kui teda siis kõhu alt "kõditasin", tegi teine häält küll. Vahva! Ausalt öeldes kodus aardekirjeldust lugedes ei osanud midagi sellist oodata, pigem arvasin, et tegu on rohkem või vähem mõistukõnega. Allootajate palvete peale panin kassi veel korduvalt mäuguma ja eriti meeldis see koerale, kes asja vastu elavat huvi üles näitas.

Logimisega tuli natuke pusida, sest keegi oli logiraamatu ühe lehe eraldanud ja selle eraldi purki pannud. Olge kenad, keerake see ikka koos teiste lehtedega punti ja pange sinna, kus selle koht, siis ei pea ebamugavas asendis jändama.

Peale allaronimist jalutasime veel natuke ümbruses ringi - vägev plats jõekaldal ära niidetud, paras koht Geojaanipäevaks. :P Igatahes tervitused peitjale ja suur-suur aitäh laheda aarde eest! Nüüd saan järgmisel aastal julgelt aasta aarde valimisel osaleda, sest on, mille poolt hääletada. Nii hoida!

 1 

Võtsime kassikrõbinad kaasa ja läksime kiisukest otsima. Jõudsime peale kaevandustes kolamist ka kohale ja hakkasin aga hüüdma... ikka kiss-kiss ja kiss-kiss. Kolistasin krõbinapurki ja muudkui hüüdsin...

Kiisu aga vait kui sukk
tal ilmselt peale tulnud tukk
ei näita ennast meile ka
no kus küll peidab ennast ta?

...aga teatavasti on kassidel komme oma teritooriumi märgistada ;). Nii püüdsime lõhna järgi otsida...

kuid kiisul kombed väga viis
ta oma lõhnad peitnud siin
ei haise kuskil kassipiss
kus ta peidus küll, no on piin ?

siis uuritud sai loodust tiba
ja juba leidsin jäljeraja
neid märke targu järgisin
nii kiisut lõpuks märkasin.

Silitasin kassi ja sain vargsi talle krõbinadki sisse söödetud, küll ta oli ikka näljane. Aga näe alla tulemast keeldus, kuidas ma ka püüdsin seda ää korraldada. Järgmine võiks värske kalaga proovida ;), mina tänan!

Õhtul ühise söömingu käigus tekkis mõte veidi aju tuulutada ning ühtteist otsida. Kuna antud aare jäi natuke ootamatult teele oli kodutöö tegemata. Kohale jõudes jäime enne otsima asumist vahele aardeomanikule, kellega ka veidi juttu puhusime. Tema valvsa pilgu all tegime siis seda otsimismängu. Läks tükk aega enne kui õige asi leitud sai. Ja noh ikkagi kodutöö tuleb teha + kirjeldust jms võiks ka lugeda. Tänud peitjale, täitsa äge asi!

 2 

Nüüd peaks kass vähe erksam olema. Aga päris seda ärge ka oodake, et valgustad nullist metsa ja kuuledki kräunu.
Ühtlasi lisasin suurema konteineri, kuhu mahub ka kirjutusvahend ning pisut väiksemat nännigi.

 2 

Kui ilm lubab, siis on plaan täna kassi vähe tundlikumaks keerata. Aga liigapalju ei saa, muidu võib hakata ka mugusid appi hüüdma.

 6 

Kass kardab koera loomulikult. Tasub ilma koerata minna otsima. :D

Leitud

Tegime ümbruses aega parajaks ja laekusime kassi abistama enam-vähem pimedas. Kas olid lambid nõrgad, või oli kass juba magama keeranud, või olid eelmised ta juba koju aidanud. Lõpuks tüdinesime ära. Nüüd tundub, et valges on ka võimalik, eks püüame siis uuesti abistada. Merily on lootusetu kassisõber, ega me nii seda asja nagunii ei jäta.

 1 

Suure tee ääres olles kahtlesin pikalt, et kas tõesti soovitatud koordinaatidel saab kuidagi viisakalt parkida. Otsustasin peitjat usaldada ja ei pidanud pettuma. Metsa jõudes ei olnud kassi mjäugumist lootustki kuulda. Läheduses käis kas mastaapne trimmerdamine või siis mudellennukite lennutamine. Hea jäljelugeja nagu ma olen (tegelikult mitte), võtsin kassi jälje üles ja peatselt nägin ühel puul ka küünistusjälgi. Tuvastasin seepeale ka kassi, arglikult vahtis otsa. Kui jõudsin kohale, siis pistis alles lõugama. Kass sai vist aru, et olen pigem koerainimene ja minuga ei tule ta küll kuhugi. Panin logi kirja ja jätsin ta sinna samma istuma. Rahunes maha ja jäi järgmisi külastajaid ootama. Tänud mõnusa sirutuse eest!

 1 

Pilditibi vana kassiinimene tormas joonelt kiisutades metsa. A tal samm kiirem ja oluliselt tihedam ka. Me Kauriga võtsime mõnuga natuke ringi vaadata ja hetk hiljem oli kass lokeeritud. Ja kuna meil Maurisid pruukida polnud, saatsime objektile Kauri. Kassiroju täitsa nurrus, kui talle pai tehti. Noomisime elukat, panime nimed kirja ja koju. Ehk võtab loom nüüd ka aru pähe ja enam kolama ei kipu. Tänud ka!

Kahju on lugeda, et teistel ta ei tööta. Minul töötas küll, aga nojah, ma ka teadsin, kust suunast ja kuidas valgustada.
Lähen lähipäevil sinna ja muudan natuke konstruktsiooni, et oleks tundlikum.

Natuke uurimist ja puurimist ning aare oli leitud.

Tänud peitjale :)

 2 

Abipalve laekudes ei saanud kohe tõtata, pidi lootma lähemate päästemeeskondade operatiivsusele. Ja noh kui kiisu päevavalges nagunii magab, siis vast väga kiire polegi. Kesköö paiku maanteel sõites tõdesin, et lisaks aasta peaaegu kõige valgemale ajale oli ka kuulamp täies mõõdus ning maksimaalse tugevusega sisse lülitatud. Mistõttu näugumisele 100% panust teha ei tihanud. Kohapeal ilmnes, et kartused osutusid tõeks - hiirekuningas magas nagu mauk. Päris kassiahastusse langemisest pääsesin, sest tema lemmikpuu juures jäid peatselt lambivihku märgid ägedast ronimisest. Maapinnalt ma looma ei märganud, aga lähemale jõudes muutus ta siiski tasapisi nähtavaks. Kuid endiselt vait kui sukk! Ei näugunud ega nurrunud, isegi ühtainumast vaikset vääksu ei suutnud välja võluda. Sügasin lihtsalt niisama veidike kõrva tagant ja tulin tulema. Kui kiisu regulaarselt näuguma hakkab, siis võibolla lähen veel kunagi oma koduloomadega külla, korraldame öise kassikontserdi :o)

 2 

Uus katse pärast öist üritust. Nüüd päevasel ajal tundus isegi lihtsam leida (oleks siis varem seda aimanud). Õnnestus kassilt üks "näu" ka välja meelitada, rohkem paraku mitte - tundub, et pisut tõrges on see süsteem. Logilehele oli kummaliselt kahelt küljelt alustatud täitmist. No võiks ikka ühe lehekülje enne täis kirjutada ja siis järgmist alustada. Või siis olid iksid suures õnnejoovastuses oma FTF-logi valele leheküljele kirjutanud? Ma ise pidin muidugi logileht taskus peaaegu koju minema. Õnneks tuli meelde mõnekümne meetri kaugusel aardest. Sai siis veel ronida. Tänud aarde eest. Siinkohal üks teemakohane lugu maailmast.

näu!

kassike hädas

kassike puu otsas

Jõudsime kohale umbes kella 1:30 paiku. Väike eelaimdus oli, et esmaleid läinud selleks ajaks. Aga Priit varem ei jõudnud Soomest (muidugi olin mõelnud ka rattaga kohale laekumist juba valges. Aga sinna see mõte kahjuks jäi...). Aarde piirkonnas kedagi teist geopeituritest eest ei leidnud. Suundusime nulli lähedalt puude vahele. Teatud kohtades metsa valgustades oli mõned korrad justkui vaikset näugumist kosta kuskilt eemalt. Kahjuks näugumine (kui see oli ikka õige heli) lõppes ning samades kohtades liikudes ja lambiga vehkides enam sama efekti ei ilmnenud, proovi palju tahad. Lamp oli meil küll ülihea - 1400 luumeniline otsmikulamp - kogu metsa valgustab ära. Aga tulemusi polnud. Kassi ennast visuaalselt ei õnnestunud ka märgata. Kuna Priit oli pärast Soome geotuuri väsinud, lõpetasime selleks korraks otsingud. Kahju, et ei leidnud.... :( Eks kunagi uuele katsele. Eesti suvel seda pimedat aega na vähe... Näis, millal õnnestub...

Tänan aarde eest!

Nonii, õhtul jõudsime koju ja ennäe, kassil abi vaja... Läheme uurime siis, päike juba loojunud, ehk on juba taskulambiga vehkimiseks sobivalt pime, lootsime parklas ka teisi abistajaid kohata, aga polnud kedagi... Meile kassike vastu ei näugunud millegipärast, kui teda taskulambiga pimestasime... Kurb... Aga logiraamatusse sai esimene logi kirja kell 22.35. Aitäh aarde eest!

 3 

Pärast Kaevandusjumala juures käimist läksime taxu kadunud kassi otsima. Oli juba parajalt hämar ja kõik tingimused nagu vastavad. Uitasime sündmuskohal ja kaugemalgi ringi, kuulatasime, vaatasime, kuid ei hakanud midagi kõrvu. Siis nägime läbi metsa valgusvihke ning läksime uurima, kes veel on kassi otsima tulnud. Jõudsime kohale nii parajal ajal, et pidime vaid logima, kõik muu tehti meie eest ära. Logisime 23:20. Kassi häält ei kuulnud ei meie ega ka Märdi tiim. Nii kahju, väike pettumus lausa. :)

 4 

Kui me geoparklasse jõudsime, oli seal juba 2 tuttavat autot ees. Jätsime meiegi oma auto sinna ja läksime kassi otsima. Varemsaabunud olid oma otsinguid ilmselt mujalt servast alustanud, nii saime kuulata ja vaadata omakeskis, kuni kuskilt miski hale näug justkui kostiski. Hiljem järgi mõeldes kostus see pigem kaugelt külavahelt hoopis. Küll aga sundis see helikatke (või oli see meelepete) ühte objekti tõsisemalt uurima ja silmatud anomaalia oli igatahes niipalju väärt, et Mauri oma noorimate silmadega asja lähemalt uurima asus. No ja oligi õige kass. Logi sai teisena kirjutatud ja just samal ajal jõudis ka varemparkinute seltskond sündmuskohale, neile jäi seekord vaid logimise vaev. Pärast üritasime veel kambakesi kassi käest häält välja meelitada, kuid ei meie teda niiviisi silitada ei osanud, et ta meile kasvõi kõige vaiksema mjäu oleks kuuldavale toonud. Seeeest aga oli kodutee igasugu loomi täis, lugematult oli kasse, kuid Lagedi vahel jooksis kähriku moodi mäger meil üle tee, peaaegu aga koduväravas olid meid jõllitamas kolm suurt metssiga. Noh ja siili nägime ka.