Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Lehola mõis (saksa keeles Lehhola) kuulus ajalooliselt väga suurde Keila kihelkonda, olles üks selle territooriumile jäävast 38 rüütlimõisast. Mõisakeskuse kujunduslikuks eripäraks on tolle park, mis ei asu mõisa taga vaid sellest paremal. Samuti ka sepikoda, mille laadseid on Lääne-Harjumaal vähe säilinud. Praktiliselt kogu mõisakompleks on kultuurimälestisena muinsuskaitse all. Aktiivselt kasutusel on praegu ainult 2 hoonet: mõisa valitsejamaja (viimastel aastatel restaureeritud) ja mõisa viinavabrik.
Mõisa asutajaks oli 1626. või 1627. aastal Casper Krämer, kui Nils Jönssoni pärand jagati tema poegade Johann ja Caspari Nilssoni vahel, kellest viimane sai oma valdusse Kulna ja Lehola küla. Üsna peatselt rajas viimane Lehola küla maadele oma eluaseme, mida on mõisana nimetatud juba samal, 1627. aastal. Rootsi aja lõpul mitu omanikku vahetanud mõis immiteeriti vabahärra Otto Schedingi võlgade katteks 18. juunil 1707 Tallinna magistraadile. Pärast Põhjasõda, 1726. aastal siirdus mõis Gernetite perekonna valdusse, kelle kätte jäi see kuni 1897. aastani. Siis omandas mõisa Woldemar Kirschbaum.
Alates 27. septembrist 1910 kuulus mõis prantsuse juurtega Girard de Soucantoni paruniperekonna omandisse. Parun Edmund Girard de Soucanton müüs mõisa 14. aprillil 1917 sõlmitud lepingu alusel 250 000 rubla eest kahe eestlase kaasomandisse. Üks ostjaist oli Keila talupoeg August Busch ja teine agronoom Eduard Laur. Neilt kahelt mõis Maaseaduse alusel ka sundvõõrandati ning kinnistati 6. veebruaril 1926 Eesti Vabariigi nimele.
Peahoone Ühekorruseline poolkelpkatusega kivist peahoone kerkis mõisa hoonete keskele 18. sajandi teisel poolel kui omanikeks oli aadliperekond von Gernetid. 19. sajandi algul ilmestati esifassaad klassitsistliku kolmnurkfrontooniga. Suuremad ümberehitustööd tehti 19. sajandi lõpul: peasissekäik viidi keskteljelt hoone paremale tiivale, rajati hoonet pikisuunas jagav keskkoridor ja tehti historistlik peauks ning interjöör kaunistati kahe ümarsambaga. Algsest sisekujundusest oli kuni viimase tulekahjuni säilinud mõned baroksed oinasarvhingedega uksed. Teise maailmasõja järgselt oli mõisa peahoone kasutusel majandi kontorina. Härrastemajale said saatuslikuks 1990. aastate alguses toimunud riigikorra muutus ja selle tagajärjed. Kolhoosikorra kadumisel hakkasid mõisa omanikud vahetuma. Natuke aega töötas hoones raamatukogu, kuid selle väljakolimisel jäi hoone tühjaks. 2000. aasta veebruaris süttis hoone põlema, tules hävis hoone praktiliselt kogu ulatuses. Püsti jäid ainult seinad ja kaks mantelkorstnat.
Mõisasüda on kaasajal tükeldatud paljude kinnistute vahel. Peahoone esine auring on kasvanud osaliselt võssa. Mõisakompleksi ja selle ümbrusse on 20. sajandil püstitatud massiliselt uusi elu- ja tootmishooneid, mis on Lehola teinud arvestatava suurusega maa-asulaks. Hulk eri-ilmelisi tootmishooneid on ära rikkunud ka ajalooliselt Tallinn-Keila-Haapsalu maanteelt mõisasüdame suunas avanenud kauni vaate.
NB! Palun müüri mitte lõhkuda! Aarde asukoht on silmadega tuvastatav!
Vihje: auk kivimüüris, peahoone poolsel küljel, umbes 1,3 m kõrgusel, müüri äärsest suurest kännust 1 m paremal
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.mois.ee/harju/lehola.shtml http://www.ohtuleht.ee/352010/muinsuskaitseametnik-400-000-krooni-varemeis-lehola-moisa-eest-on-palju
Aarde sildid: vaatamisväärsus (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5WQKQ
Logiteadete statistika: 169 (99,4%) 1 6 3 2 1 0 Kokku: 182
Tundub, et jõudsime õigel ajal veel kohale, et nimi kirja panna. Leid ise oli kiire, aitäh!
Hooldusesse võetud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kui siinkandis juba olime, siis sai seda kadunud hiilgust ka piilumas käidud.
Tänan peitmast.
Leitud kasutajaga martenmandla. Mina siin varem käinud ei olnud ning uudistasin huviga ringi. Kahju, et korda ei tehta, piltidelt tundus täitsa kena hoone. Aarde eest aitäh, sai natuke silmadega otsitud, enne kui käpad külge panime.
Peale põhikooli lõpetamist olin käinud siin lähedal hobusetallide seinu kokku vorpimas. Mõisa olemasolust ei teadnud ma miskit. Kui kohale jõudsime, siis miski ütles mulle, et olen siin varem käinud. Aare leitud müürist ja nimed kirjas, hakkasime kodu poole tagasi sõitma ja siis need tuttavad kohad paistsidki. Tegelikult on tore, et tänu geopeitusele satud taaskohtuma eri kohtadega või siis avastad uusi ja muid lahedaid paiku, kuhu muidu ei satuks. Täname kutsumast.
Tänase Geopäeva leid #50 Ma olen isegi siin elanud mõned aastad. Paljude jaoks pommiauk aga mulle meeldis.
Päris paks lumi oli, kohati üle põlve. Mõlemad müüri pooled pidi ka läbi vaatama. Leid tuli ikka sellest mida hiljem vaatasin. Järgmised otsijad võiksid võimalusel uue logiraamatu panna, endal ei olnud sel hetkel uut kuskilt võtta. Aitäh!
Tänu vihjele leidsime konteineri kiirelt üles. Täname!
Oleme siin teist korda. Esimesel korral oli taimestik väga lopsakas ja aardele liginemine keeruline. Nüüd oli aarde piirkond palju avaram ning leid kiire.
See aare oli juba 11.11.2018 meil leitud, aga siia jäi logimata, nüüd siis uuesti leitud ja logitud ka!
Kui riided märjad ja ilm jahe, siis on sellised kiirelt leitavad aarded ok. Mõis jäi seekord üle vaatamata.
Täna siis kaks kärbest ühe hoobiga - aarde korjamine ja mõisast väike fotosesioon. Mul ei olegi veel oma kollektsioonis selle mõisa pilte. Peale pildistamist ja aarde logimist, panin natuke prahti kokku kõrval oleval peoplatsil, aga seda prahti jäi sinna veel. Enne sai minu aeg otsa. Tänud aarde eest.
Leid tuli kiirelt ja pärast uudistasime mõisa jäänuseid, iseäranis huvitas korstna ehitus. Aitäh.
Sven oli meil roolis ja käsk oli jõuda Lehola mõisani. Mingi hetk aga jõudsin selleni, et kaart käivitada ja siis sai pisut tagurdatud ning pargitud juba aardele lähemale. Aarde leidis Martti, pärast jalutasime veel tiiru ümber mõisa ka. Päris omapärane teine, aitäh!
Minu esimene leitud geopeituse aare. Peidukoht oli kergesti leitav, sest selleni viis korralik geomaantee. Tänan! EVEJ
Meie geotuuri viimane aare. Kiire leid. Tänud aarde eest!
Mõisast kahjuks ei ole alles eriti palju. Ja selliseid varemeis ja võssakasvanud mõisaid on Eestis sadu. Hea teada, et veel üks mõis, kus peremeheks olnud eesti soost mehed.Lillepeenrad olid küll õites, kuid umbruhtu kasvanud.Piki aeda viis tallatud rada, kuid sellele vaatamata tuli võidelda nõgeste ja roomavate väätidega. Lauri jõudis pärale esimesena.Kõrval avastasime mõnusa puhkenurga, ei teagi, kas see on kellegi koduõu või mõeldud rändajatele?
Tänud kohta tutvustamast, aitäh aarde eest!
Teel suvistelt täienduskoolituspäevadelt koju sai tehtud väike seljasirutuspeatus. Tänan!
Kohe kui nimed kirja panime hakkas kallama nagu oavarrest. Jäi ka päeva viimaseks aardeks ning ujusime autoga tagasi Tallinna. Aitäh!
Tavaliselt sellised müüris olevad aarded ei tõota head, kuid siin õnneks oli müür tugev ja auk müüris nii ilmne, et eksida ei olnud võimalik. Tänud aarde eest!
Esimese hooga tahtsin ikka kuskilt läbi võsa kohale rapsida. Siis märkasin kaardil parklat - no selge, ots ringi autosse ja parklasse. Sealt edasi juba aarde juurde ja mööda rada kuni tops näppu jäi ;)
Võimalikus parklas oli üks auto ees. Kuna ühtegi mugu ei paistnud silmapiiril, tegin siiski jalutuskäigu aardeni. Praegu on taimestikku päris ohtralt aga sellest hoolimata ilus georada läheb õige kohani.
Poisil oli väikest l6unauinakut vaja ja minul oli just paar täpikest mis ootasid visiiti. Kuna poiss vajus juba esimeste kilomeetritega ära siis otsustasin teha ka m6ned sutsakad vahepeatused. Talv mull väga meeldib. Ei ole vaja gepsu ega miskit, jalutalihtsalt m66da jälgesid kohale :D Hoonest muidugi kahju aga eks neil k6igil ole oma lugu ja oma aeg. Tänud peitjale
Kunagi nii umbes poolteist aastat agasi sai seal kandis käidud ja tookord nägin isegi aarde ära, aga paraku pidas kohalik noorsugu aarde lähistel pidu ja logimata see aare jäigi. Nüüd pidu ei peetud ja saime rahulikult nimed kirja. Tänud peitjale!
Kuidagi poolkogemata napsasime siit väikse aardeampsu. Tänud peitjale.
Objektile tuli läheneda muidugi kõige originaalsemast küljest, aga elamus sai seda suurem. :D Tänud peitjale!
Oi see oli vastik otsimine, sellised väädid mulle kohe ei meeldi. Muud ei vaadanud, logisin vaid. Tänud!
Olime Egertiga teel maale, kui otsustasime väikse peatuse kasuks. Parkisime auto, uudistasime veidi varemeid ja suundusime otsima. Leid tuli kergelt, nimed kirja ja edasi. Aitäh!
Tundub jah, nagu oleks juba ammu lagunenud. Aga võimsad korstnad
Tänan siia juhatamast! Leitud ja logitud. Kui võimsad mantelkorstnad ja kahju, et peahoonega on nii nadisti läinud.
Tõenäoliselt rajasin kõige mõttetuma georaja aardeni :D Tagasi autoni läksime mööda teed, nagu normaalsed inimesed teevad. Aitäh aarde eest!
Aitäh peitjale koha tutvustamise eest! EVEJ
Tegelikult sõitsime kord pimedas möödaminnes siia sisse ja päris hea, et siis käega lõin ja ei hakanud otsima. Pimedas ei saanud üldse aru, et mis ja kus. Nüüd, valges, sammusin ka esialgu kõrvaloleva müüri juurde ja päris ebameeldiv oli sel lagastatud alal liikuda :( Aga aare oli omal kohal ja sai leitud.
130
Jõudsin täna päris hilja koju ja peale õhtusööki oli alles aega aardejahils. Teisipäevad on selleks hetkel kõige keerulisemad. Õnneks veel läheduses täppe jagub. See tundus päris hea valik, sest kohapealne taimestik oli sellises külmunud ja nukras olekus. Leidsime müüri ääres kenakese raja, aga see lõppes 10m enne koordinaati. Ei tahtnud uskuda ja otsisime siis raja lõpust ja lähistelt, aga seal polnud arvestatavat vihjele vastavat kändugi. Kui lõpuks mingi kökats silma jäi, siis oli kõrval müür sisse langenud ning korraks mõtlesin, et koos aardega ümber kukkunud, aga oli siiski vale koht. Tuli ikka läbi väätide murda ja teise kännu kõrval oli ka peidik. Aitäh!
Tööl tekkis tehnoloogiline paus ja tundus mõistlik siia kanti geotuurile tulla. See pidi olema küll esimene karbike mis ma lõunapausil burger käes ära regan aga kuna ma õige tee otsa magasin maha siis lõin käega ja otsustasin selle tagasiteel üles noppida. Kalpsasin kohapeal nagu jänes, kord ühele, kord teisele poole kuni ikka loogika alusel kuskil pidama jäin. Asusin kompama ja järjekindlus viis sihile. Pärast uudistasin veits neid riismeid ja parkla platsi. Naljakas oli seee koht, miskit oleks seal nagu valesti, aga mis täpselt! Seda ma päris välja ei genereerinudki, tööpäev oli vaja ju lõpule viia.
Sellega läks täna lihtsalt - georada ei olnud veel rohtunud. Piisas vaid minna teiste jälgedes. Tänud aarde eest!
Tundus, nagu oleks kellegi tagahoovi sattunud. Tänu vihjele ja korralikule georajale läks ruttu ja sama ruttu lasime ka jalga!
Vihje on suhteliselt täpne. Kahju et mõisa hiilgusest aia ääres mingit jälgegi pole.Sellises kohas igatsed tõesti talve.
Selline lugu selle mõisaga siis, aitäh tutvustamast! Natuke põldmarjataimede vahel väänlemist ja aarde asukoht tuvastatud.
Ma ei leidnud mõisa üles :D Ootasin midagi muljetavaldavamat. Kõige selle masendava läbu-platsi ja prügi kõrval sai siiski ära logitud. Vihma kallas, seega on naadid-nõgesed nüüd vast mõneks ajaks maha tallatud ja saab augule ligi ilma toekama riietuseta.
Põlveni naadivõsas oli kännu nägemine natuke raskendatud, aga kui see sai lõpuks leitud, oli edasine juba lihtne.
Ei oska inimesed mõisatest lugu pidada. Kestis mitusada aastat ja oli vajalik, siis polnud enam vajalik ja kohe on kellelgi vaja tuli otsa pista ja ongi ajalugu läbi... .Korstnad olid muljetavaldavad ... mõis nagu mõis ikka. Kurb hakkab, aga eks elul ja ajalool ongi omad ringid ja seadused. Aare korras . Aitähh
Niisuguses kohas on õige, et on väga täpne kirjeldus, muidu oleks müür juba väga auklik. Suur tänu mõisa tutvustamast, kolasime seal veel natuke ringi.
Rayner noppis teel tööle aarde, mulle jääb logimisrõõm. Täname! :)
Aaret otsides oli väljas juba päris pimedaks kiskunud. Aarde leidsime sellegi poolest. Tänud peitjale!
Päeva teine leid tuli kiirelt. Mantelkorstnad olid uhked. Kahju, et ülejäänud mõisa nii vähe järgi on.
Ega sellest mõisast palju järgi polnud, vähemalt aare oli. Tänud.
Siin rääkis L@ssie ära kuidas asi tegelikult käis. Tänud!
Ei või mitte otse minna, ikka tuleb rusket rasket rohtu muserdada. Seal ta siis ongi, tilluke imevigur halli paese seina sees.
Aare on täiesti kõigile ligipääsetavas kohas. Ainult kändu on praegusel aastaajal halvasti näha. Mõis vajaks pisut kõpitsemist. Oli teine nii õnnetu moega. Aga koht meeldis ja täname kutsumast!
Kui kirjeldust diagonaalis lugeda, siis saab algul ümber vale hoone taskulambiga pimesikku mängida, selmet õigest kohast aaret otsida.
Koordinaadid viitasid aiastatud alale, kus oli neli valjusti klähvivat taksi. Kas keegi eelnevalt leidnutest saaks kinnitada, et aare on ligipääsetav?
Sõitsime mööda ja tegime kiire peatuse logimiseks. Tänud!
Otsustasime sündmusaarde avamisel varakult kohal olla ja ööbimise seal.
Hommikul ärgates vihma sadas. Jõime kohvi ja sõime võileibu, ning ootasime, et vihm üle jääks.
Lõpuks jäigi ja saime läbiümbruse aardeid otsima minna. Esimene oligi Lehola mõis. Otsimisele kulus aega, nii et Reigol sai lõpuks autos passimisest villand ja tuli vaatama, mida ma nii kaua teen. No, mul oli selle meetri mõõtmisega raskusi. :P Lõpuks siis leidsin.
Tänud peitjale!
Vihje täpne ja kiire leid. Hea oli näha, et keegi loob seal ümbruskonnas korda.
Tegime spurti, siis kindel, et aarde otsimisel ei toimuks ülemõtlemist.
Põhjalik vihje viis kiirelt sihile. Nukravõitu, et mõisal selline saatus. Tänud peitjale!
Mina pildistasin ning ei pannud üldse midagi tähele, kui ühel hetkel Riho juba ütles, et käes. :D Aitäh peitjale :)
Polnud mantelkorstent varem näinud, väga massiivne. Leid tuli lihtsalt, ilma vihjeta. Oli vist õnne.
Kahju, et selline huvitav ehitis laguneb. Väga hästi on säilinud kaks mantelkorstent, vahva! Aarde leidsime vastavalt vihjele. Tänud!
Enne sõpradega kokkusaamist tegime väikese aardetuuri Keila kandis. Kuniks karuonu gepsule patareisid autos otsis, leidsime meie aarde. Nukker koht tõesti, alles hiljuti oli siin ju elu ja raamatukogugi tegutses. Aitäh juhatamast!
Varemleidnute väljasulanud jälgede järgi minnes tuli aare kiirelt päevavalgele.Suured tänud peitjale.
Kõndisin ühel pool müüri ja siis teisel pool müüri. Natukese aja pärast jäi aare silma. Tänan.
Sel ajal kui mina vana mõisa jäänuseid avastasin, leidis Anzi aade. Aitäh koha tutvustamise eest!
No see känd hakkas juba kaugelt silma. Selle aasta esimene logi logiraamatus.
Kahju neist mõisatest, mis leiavad oma lõpu niimoodi läbi tulekahju. Restaureerimisse satuvad viimasel ajal ainult need õnnelikud, mis paiknevad kas suurepärases kohas või siis on omanikule südamelähedane. Loodetavasti on ka antud mõisale sooviavaldajaid, kuid millegi pärast kahtlustan, et mitte. Peitjale tänud ajaloo tunni ja siia juhatamise eest!
Isegi varemete järgi saab aru, et tegemist on kunagise päris võimsa ehitisega. Tänud juhatamast!!
Paar korda olen siia varem ka sattunud aga alati nii, et mul on lühkarid ja plätud aga nullis vohab ohakas, nõges ja muud koledad taimed. Viimati jäi karbist vist ainult 10m puudu aga seekord oli mul sobivamad kaltsud seljas ja malts maha trambitud. Skoor! Logisin täna teisena.
väike jalutuskäik vanade müüride vahel ja logiteade läks kirja.
Kännul ilutses surnud hiir, ei tea, kas ohvriand aardele :) Leitud, logitud, aitäh!
Leholast olen alati möödunud ilma aardepeatust tegemata. Nüüd sai ka otsimine teoks tehtud. Aitäh!
Ega siin miskit raketiteadust polnud, eks oleks ka otsemini saanud, aga kuna riietus oli enam-vähem õige, siis polnud vajadust nõgeseid karta. Tänud!
Ärge küsige, miks ma muuhulgas ronisin sinna kuhu ma ronisin ning kuidas said takjad mu sokkidesse. Kuna tegemist oli päeva viimase peatusega, siis võis olla säilinud mingi alateadvuslik vajadus teravate elamuste järele. Tegelikult oleks ju lihtsamini ning kiiremini olnud võimalik seda olukorda lahendada, aga miks otse minna kui ringi saab ka.
Et siis selline võss. Me lähenesime ka mingist kahtlasest küljest läbi aiaaugu. Ma nii tahaks kiita, et vihjet järgides on aare lihtsalt leitav. Minu meelest väga positiivne selle aarde puhul, ei pea mitte midagi lammutama. Täname!
Kui rada kulgeb ees siis pole ka leidmine eriti keeruline. Tänan. Tänu rajale säilib ka müür kauem.
Polnud varem selle mõisa juures kunagi käinudki. Aare ilmutas end sujuvalt. Tänud peitjale :)
Pärast ebaedukat MOSi ja VJS6 jõudsime ka siia. Mõisast pole suurt alles, aga õnneks aare end ikka ma ei tea mitmendast pesast siiski paljastas. Hea seegi! Nüüd võib minna Korstnapühkijasse end tuule kätte tuulutama.
Aare korras, müür samuti, sipelgapesa müüri otsas ka. Täname Erkot ajalootunni eest!
Sündmusaaret oodates otsustasin veidi aega parajaks teha ühe lähedalasuva tava-aardega. Lähenemiseks valisin mingi üsna kahtlase tee, aga kohale ma jõudsin. Ja siis tuli meelde talvine aardeotsimine: pilkane pimedus, ühel pool on prožektoritega eravaldus, teisel pool inimestega eravaldus ja mina üritan poolpimesi kuhugi tundmatusse hiilida ja mingit topsikest otsida.
Murdsin läbi kõrge niiske heina nulli ja lugesin heaga vihjet. Kaks teist pesa hakkas enne silma, aga vihje hoolikal järgimisel hakkas lambiga valgustades ka õige koht silma. Logimise ajal veel kuulatasin, ega keegi ümberkaudsetest pole otsustanud kolli vaatlema tulla. Ja pool kadunud hiilgusest jäi ka pimeduse tõttu nägemata, kahju. Lahkudes võttis veel üks tsikkel kohe sappa ja jälitas kahe ärapöörde jagu, paranoia hüppas lakke. Vähemalt oli natuke seiklust. Aitäh! :)
Alguses ei tahtnud aare kuidagi välja tulla. Vaatasin isegi vihjele vastavasse kohta, aga ei näinud. Seal ta siiski oli, lihtsalt oli tegemist geopimeduse kõrgema pilotaaziga. Aitäh peitjale.
Poisid leidsid, mina noppisin kõrval vaarikaid. Sain mitu liitrit :)
Natuke tiirutamist ja käes ta oligi, vihje väga täpne.
Parajasti olin põlvini kõrguvas rohus ja nina gepsus null paika ajamas, kui korraga kostus lähedusest hääl, et teerada on siinsamas. Näed oligi 5 m kaugusel, tänud peitjale selle meeldiva info eest. Edasi püüdsin oma gepsu järgi nulli hiilida, kuid peitja jagas juba uut infot, et kas ma olen ikka vihjest teadlik. Vastasin, et tean vihje olemasolust, aga enne soovin nullpunkti kätte saada. Järgmisel hetkel sain nulli kätte ja sealt ka aarde enda. Kahjuks ei olnud siin minule täiendavast vihjest mingit kasu, kuigi ega ta mööda külgi maha ka ei jookse. Tänud.
Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla.
Täname õue kutsumast!
Kui suudaks umbrohu ja laga ärakustutada, siis müüre vaadates annab küll kujutada ette omaaegset hiilgust ja ilu. Kuredki olid end mantelkorstnate otsas ülbelt ärasäädinud. Teab äkki mõtlesid, et millal taas lõunamaale lennata, sest eks need kelle nime öelda ei tohi, tahavad ju ka lapsi saada
Mööda kuumaastikku kohale, mööda nõgesevälju mälumaastikule. Mööda eelkäijate radu õigesse kohta. Nüüd polnud enam põhjust müüri taha ära eksida, sest lai geomaantee, lausa neljarealine juba, viis kenasti kohale.
Kas neid müüre kunagi ammu-ammu ladudes ka keegi oletada võis, kes ja miks siin tuuseldamas käima hakkab? Või mõisnikud seda ette aimata, et hordide viisi päevavargaid siin nende murul tallab?
Ilmselt on vastus- "EI!"
Aitäh peitjale igastahes!
Kuna Kuuseplatsist jäi hea tuju ja seda pidi hoidma ning Karolin ütles ka, et see suht kerge leid siis pidin ära võtma. Tänud peitjale mõisa tutvustuse eest.
Minu telefon ei olnud üldse koostöö valmis nii et järgisin georada, mis juhatas mind otse aardeni. Aitäh! EVEJ
Suure hurraaga panime mööda. Tulime tagasi. Kaugelt karjus üks georada silma, lisaks ka üks koht kus aare end varjas. Aitäh.
Erakordselt täpne vihje ei anna kuidagi võimalust mitteleida. Tänud!
Lähenesime mööda geomaanteed ja logisime ;-) Seejärel jäime pikemalt vaatama kaht nukrat mantelkorstent ja kujutasime ette, kui ilus seal kunagi võis olla. Kahju.
Leitud! Tagasi panin tiba viisakamalt kui leidsin, kuna vedeles teine lageda taeva all. Tänud peitjale!
Peitja antud juhised olid väga selgesõnalised ja GPS-i polnud lähenemiseks üldse vaja.
Leholast on saanud ikka läbi sõita, aga mõisale pole varem suurt tähelepanu pööranud. See aare peaks saama auhinna kõige detailsema vihje eest ;) Aitäh!
Saabusime värsket doosi osooni manustama. Hiiglaslikust geoparklast sammusime mööda eelkäijate radu kohale ja leidsime eest terve vastuvõtuarmee. Kes vedas seinapalki, kes laelaudu, no kibekiire ehitamine oli käsil. Ei soovinud me seda kibekiiret ehitustegevust segada ja jätsime sipelgad omi asju ajama ja suundusime esmalt vale ja siis õige kännu juurde.
Peale logimist uudistasin ka mõisa, hämmastavad ahjud ikka . Tänud peitjale!
Algul sai natuke otsitud valest kohast siis aga meenus vihje ja käes ta oligi.
Ronisin autost välja ja imestasin, kui kohutavalt palju georadu läks müüri äärde. Kui aga ise minema hakkasin, sain aru, miks sellised ringid tehtud olid. Selle lokkava maltsa all oli ikka päris palju ootamatuid avastusi.
Tõotas olla kiire aare, aga kui olin veerand tundi otsinud ja mitte midagi leidnud, hakkas närv üles ütlema, kuna pikk päev seisis veel ees. Helistasin Hannole, et küsida, ega ta vahepeal seda salaja leidnud pole. Ei olnud. Siis helistasin Hannesele, kellelt kui viimaselt leidjalt palusin väikest lisavihjet. Kõik tundus nagu õige olevat, aga miski Hannese jutus pani mind siiski asukohas kahtlema. Kõne lõppedes ronisin kännu otsa ja vaatasin üle müüri ning... ohjeerum, milline känd teisel pool vastu vaatas. Läksin alistunult teisele poole müüri ning otsekohe jäi aare näppu. Auto juurde tagasi minnes mõtlesin alternatiivseid värske-õhu-mänge, kus nii pagana lolliks ei saaks jääda. Tänud aarde eest.
Selgituseks aardele pandud vihje kohta "umbes silmade kõrgusel" niipalju, et maapind langeb müürist eemalduvas suunas. Seistes mitme meetri kaugusel, tundub aare tõesti enam-vähem silmade kõrgusel. Mööda müüri seina mõõtes tuleb aarde kõrguseks maapinnalt umbes 1,3 m. Tasub tõesti aarde asukoht eemalt enne tuvastada ja alles siis sõrmed käiku lasta, mitte nina vastu müüri otsida.
Vihje lugemine oli igati abiks ning aarde leidsin esimesest paigast kuhu silmad sättisin. Minu silmad on üksjagu kõrgemal ja GPS ka veidi mujale vedas, kuid vihet lugedes ei paku otsimine just üleliia pikka väljakutset. Tänud!
See oli kiire leid. Aga jah, silmad on peitjal küll madalal olnud. Lausa madalamal kui minu omad. Mõis oli ka varemetes muljetavaldav.
Sai leitud peitja valvsa pilgu all. Peidukas suht eemalt nähtav, niiet ei saa küll aru miks seal vaja müüri niisama lammutada. Koht ise aga täitsa huvitav ja ei teadnud sellest varem midagi. Tänud peitjale kutsumast :)
Tuleb välja, et kellelgi on veel silmad selle kõrguse peal, oli Estri ainuke kommentaar. Aga mõisavaremetel pold väga vigagi. Aitüma!
Teatan täpsemad koordinaadid N 59° 17' 28,41" E 24° 19' 30,13". Siirdus umbes 10 m loodesse. Palun adminil ära muuta.
Teadsin, et tulen siia ka järgmisel päeval toimuva jalgrattaretke käigus aga ei hakanud teiste rõõmu sellega vähendama :) Tänan aarde eest!
Otsisin ainult silmadega nagu kirjeldus soovitas. Kui 10 minutit tulemust ei toonud, lugesin vihjet ja siis nägin sobivat kohta kaugel eemal, kuhu poleks muidu niipea taibanud vaadata. Geps ütles, et koordinaat oli 13 m mööda, kusjuures selle koha peal näitas isegi maksimaalset võimalikku täpsust. Kas on minu aparaat valetama hakanud või saavad teised umbes sarnase näidu?
Sellega läks nii ruttu, et ma ei jõudnud veel täpsemalt ringi vaatama hakatagi, kui Reigol oli peidukas juba leitud. Mulle esimest korda näha koht, aitäh vaatama kutsumast.
Mõis tuttav (sai seda paar aastat tagasi töökaaslastele korraldatud pilt-autoorienteerumise võistluse ühe punktina kasutatud), seda tänaseni küll vaid eesküljest. Või mine sa tea kumb see nüüd esimene ja tagumine pool on? Täna igatahes külstasin võõrast poolt ja panime nime kirja. Mantelkorstnad on ikka ägedad, oleks hoone terve poleks näinudki.
Tükk aega rapsimist selle karbi leidmisega oli, kuid kätte me ta saime.... Tänud :)
Millegi pärast sai ikka natuke nullis tiirutatud. Lahendus avanes hoopis lihtsamalt ja teiselt poolt :)
Kirjeldus täiendatud. Vihje täpsustatud. Kui peaks tõesti geoerosioon tekkima, läheb ümber peitmisele!
Tegelikult sai seda asja lausa kaks korda otsitud. Hommikul möödasõidul käisin kiire käega vaatamas aga kuna aeg oli piiratud ning eriti lammutada ei tahtunud siis jäi asi leidmatta. Peale õppepäeva Paekalda puhkekeskuses olin jälle seal. Vahepeal olin aga niipalju targemaks saanud, et välisma lehelt tulnud koordinaadid näitavad tubli 10meetrit mujale. Teisel korral oli suht kiire leid aga selle kahe külastuse vahelise ajaga oli juba geoerosioon nähtav, kus kivid mis enne seina sees olid vedelesid müüri juures maas. No ei pea see müür küll sellisele näppimisele vastu.
Vaatasime parajasti telekat, kui Madise telefon kaks piiksu tegi. Minek! Kohapeal läks natuke aega ja tekkis küsimus, ega otsimine kohta ajapikku kahjustama ei hakka. Loodetavasti mitte. Mina olin tühja logiraamatut nähes natuke üllatunud, Madis vist mitte. Lahkudes nägime järgmisi, aga et me neid ära ei tundnud, pidasime neid mugudeks. Aitäh aarde eest!
Mõnus õhtu kodus. Korraga tuli teade, et Leholasse peideti aare. Loomulikult tuli soov olla ka see esimene leidja, kuid kahjuks oli kiiremaid:) Oletatavaid esimesi nägime ka endast möödumas hetkel mil püüdsime kindlaks teha aarde asukohta:) Leid tuli üsna kiirelt. Logisime ja olime õnnelikud ka oma teise koha üle:D Algajate rõõmud:D Tänud peitjale!
FTF 22:13. Vaatasime telekat, kui järsku märguanne, et uus aare. Kus? Lehola.. Minek! Kui tavaliselt on mul kommentaar "naised ja kuskile minek", siis seekord kulus umbes 2 minutit, et jõuaksime maja ette. Üsna pea olime kohal ning natukene pidi otsima enne kui aare näppu jäi. Tundub nagu oleks vahepeal vihje eemaldatud, aga sõidu ajal jõudis Liis seda siiski vaadata. Logiraamat oli tühi nagu arvasime. Aitäh peitmast!