Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Minu esimene peidetud aare ning seetõttu ei hakanud midagi keerulist leiutama. Vanaisa, kelle maaservas aare asub, on olukorrast teadlik ja kedagi kaikaga taga ei hakka ajama.
Aare on plastkarbis, aardes leidub juhend, logiraamat, pastakas ja natuke nänni.
NB! Ülevalt liginedes olge ettevaatlikud, et auku ei astu.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5YB65
Logiteadete statistika: 176 (99,4%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 178
Teel Rakverre Eestimaa suvemängudele tegime kiire peatuse. Aitäh peitjale!
Lahe jah et suurvesi ära ei uhu. Geniaalne! Vanaisale terviseid! Aitäh!
Sattus täpselt tee peale. Kiire logimine. Lihtsalt tekkis küsimus, kas suurvesi seda ära ei vii? Tänud!
Leidsime aardest kommid, mis sinna kuidagi ei kõlba. Jätsime veidi paremat nänni asemele. Aitäh!
Maps saatis millegipärast siitkaudu Tallinna poole ja see aare jäi ilusti teele. Aitäh!
Võiks arvata, et nii drive-in, et sõidab ise ära, aga ju siiski mitte. Teisel pool teed oli päris huvitav kõverike kaasik. Tänan!
Esmalt vaatasime vasakule ja paremale, et kus vanaisa elada võiks. Kuna selle koha määramine polnud aarde leidmise eelduseks, siis pigem vaatasime karbi poole. Kõik oli korras, aitäh!
Kasutades taskulampi, leidsime aarde kiirelt. Aitäh peitjale!
Kaikavanaisa ei näinud, auku aga küll. Logisime ilma sisse kukkumata ära.
Esmajoones oleksin ka arvanud, et asub puu juures, aga kohale jõudes oli hoopis põnevam peidukas. Leid kiire ja lihtne, aitäh!
Nalja sai, ma võtsin karbi välja, Allar ikka otsis kuni vaatas mu poole ja hakkas naerma :) aitäh
Kaikakunni ei näinud, kaigast ei saanud. Karbi saime kiirelt ja logitud ka. V: lipu J: helkuri ja taskulambi. Panime logiraamatule kilekoti ümber ja karpi mängujuhendi. Aitäh vanaisa juurde kutsumast!
Jäime aarde kõrval seisma ja nägime kaugustes ka tõenäoliselt vanaise, kes nagu lubatud meid kaikaga taga ajama ei hakanud.
Leitud ! Tore vanakooli aare ja veel hästi säilinud.
Olen täitsa uus siin ja kavatseme perega rohkem tegelema hakata. Ometi leidsin aarde "Valasti" üksi kuna liigun seda teed pidi iga päev ja hüppasin nö "proovimiseks" läbi. Kui geopeitusest kuulsin siis arvasin, et raudselt on punktid ainult vaatamisväärsuste juures ja linnade ümbruses. Olin väga elevil kui uurides sain teada, et kodu ümbergi on neid väga palju. Väga väga elevil :D Aitäh!
Vot see on vist minu elu kõige kiirem leid :) Nimed kirja ja järgmiste sihtmärkide poole teele :)
Täna oli enamuste aarete juures nii, et ma lihtsalt tõdesin fakti, et mu kaaslased on nii tublid ja osavad, et aare sai mõne hetkega leitud. Ega siingi väga teistmoodi polnud. Tõtt öelda ei hakanud teadlikult väga pressima kah end sinna aarde juurde.
Vahva kirjeldus sel aardel. Aitäh!
Tagantjärele pidin paari logi ja vihjet lugema, et meenutada mis aare see nüüd täpsemalt ikkagi oli - õnneks meenus, viuhh. Siin kobisesin midagi teemal, et "raudselt on siin selline koht" ja "ära mõtle, kohe leia", mille järel Kristjan tõstiski karbi logimiseks välja. Aitäh!
Tegelikult lubasin endale juba üleeelmise aarde juurest otsejoones koju sõita ja geokaarti mitte vaadata, aga ei saanud ju mööda sõita, selline draivinn võimalus lausa sundis peatuma. Aitäh peitjale.
Kiire peatus ja nimi logiraamatusse. Tänud!
Ma loodan, et vanaisa ei lähe sinna turnima. Igal juhul näha teda ei olnud. Õnneks ei pidanud ekstreemsusi tegema ja leid tuli lihtsalt. Aitäh!
Leitud. Aitäh lähistel elavale vanaisale lapselapse eest, kes siia aarde peitis.
Leitud. Tuleb olla ettevaatlik, kui aardele lähened, et auku ei astuks! Muidu lihtne ja kiire leid.
Lähenedes õnnestus mul truubis olevasse auku astuda, nii et tasub olla ettevaatlik. Tänud!
Liigpäevasündmusel me siia aarde juurde ei jõudnud, aga täna tegime küll kiire peatuse ja siis edasi. Täname.
Oiii, kuidas nälg hakkas juba silmanägemist ära võtma. Mitte minul aga just minu geokolleegidel. Sel ajal siis, kui mina ja Martti logisime (aitäh drive - in lihtsa aarde eest) otsis Mare Järva-Jaani võimalikke söögikohti. Olerex oli nagu välistatud kuniks selgus, et see ongi meie ainuke võimalust. Siin jäid juba Sigridi ja Herki nimed ka silma - ahhaaa, ka georetk käsil neil. Hiljem üritusel selgus, et me käisime Sigridi ja Herki järel ja Anna ja Kallo omakorda meie järel. Aitäh aarde eest.
Väike peatus ja nimed said raamatusse lisatud. Tänud peitjale.
Väike geotiir ja seegi jäi teepeale. Kiirelt sisse, kiirelt välja.
Oh ja ah... imestan, et see karp seal püsib ;) Võtsin kaasa üle kuu aja seal karbis aega veetnud TB.
Teel Padilasse. Gps peksis segast aga aare käes. Aitäh!
Hakkasime siis koos Geojaani poole sõitma. Esimene aare, mis teele jäi. Jätsin ränduri.
Täpp värvitud, emotsioon jäi lahjaks. Skoorikergitamiseks ikka kõlbab, eks niisuguseid ole kah vaja.
Pärast Roosna-Allikul edasi-tagasi tiirutamist ja 2/3 pika ninaga jäämist oli siin vaid kerge peatus ja edutunne. Aitäh!
Kui aare oleks seal olnud, kus me esimese hooga pakkusime, oleks logi kirja läinud autost lausa väljumata :P.
1.0 peidukas ajas esialgu kukalt sügama aga õige nurga alt paistis hästi välja jah :D Maastik peaks natuke rohkem kui 1.5 minu meelest olema...aga ega ta midagi keerulist ka ei olnud. Tänud juhatamast!
Meie oleme siis need mustad lambad, kes selle lihtsa aarde leidmisel 2016.aasta veebruaris hätta jäid.
Täna oleme valmis mürki võtma, et eelmisel korral seda karpi seal ei olnud. Päriselt!
Ettevaatust! Kui läheneda nullile ülevalt, siis on oht läbi mulla vajuda! Erki läks sealt ja ei juhtunud midagi. Kui ma järgnesin, olin ühe jalaga põlveni mullas (mul lühikesed jalad :D ).
Aitäh keerulise aarde eest, mis tegelikult naeruväärselt lihtne oli (täiesti piinlik noh!) ;)
Nagu öeldud mu telefon pani ikka täiega pange. Suunda ei näidanud ja midagi aru ei saanud. Hakkasime siis uurima ümbrust. Esimese raksuga teatasin lastele, et seal, selle puu all. Seal ei olnud. Siis hakkas telefon ikka midagi näitama ja sain uue suuna. Leidsin ka siis sobiva asukoha, ei olnud. Õnneks oli teisel pool teed samasugune peidukas olemas. Nüüd tekkis vaid küsimus, et kes ära toob. Proovisin mis ma proovisin neid plikasid moosida aga ei midagi. Karoli nägi ämbliku ja hakkas kartma. Teele puhul arvan, et ta tahtis lihtsalt näha mind roomamas. Olin ju neid proovinud veenda sellega, et mina lihtsalt ei mahu. EI läinud õnneks, pidin ikka ise sirutama. Aga logitud saime. Tänud peitjale.
Vanaisa naeris pihku, kui ma mööda heinamaad jooksin. Aga poleks vaja olnudki:)
Värskelt politseimuuseumist tulnud tiirutasime mööda sealseid maanteid ööbimispaiga poole. Lapsed olid küll väsinud ja suurt kõrvalpõiget ei kannatanud aarete otsimise tarbeks enam teha. Aga logimise nälg oli nii suur et see drive-in tuli küll ära noppida. Aare piilus mulle kiirelt vastu küll aga tõmbas tempo maha kohapeal ära kaotatud päikseprillid. Neid otsisin muru seest ikka tükk aega taga. aare korras, tänud peitjale.
Valasti kanti tunnen ma päris hästi. Tegemist on siis mu vanaema suguvõsa kodukülaga. Siinmail olen päris mitu korda käinud. Aarde juurde jõudes, läksin kohe hoopilt alla. Vaatasin, et tõesti kas aare asub seal? Pidin vaid veidi roomama kui logi kirja sain. Kellegi vanaisaga ma kokku ei puutunud.
Ühtegi kaikaga vanaisa tõesti ei paistnud, see-eest oli paik õhtupäikese valguses päris kena ja rahulik. Aare oli täpselt oodatud kohas ja sai kenasti nimi kirja pandud. Aitäh väikse peatuse eest!
Vanu logisid korrastades avastasin, et antud aare jäänud täitsa sisse kandmata. Võib selle põhjuseks olla sõbralik vanaisa, kellega pikalt juttu sai puhutud ja kes saatis meid valvsa pilgu, kuid muigel näoga otse aardeni. Teades täpselt, kustkohast ja mida me otsima peaks, lasi siiski meil kõik üleliigsed sammud ja mittevajalikud liigutused ise ära teha. Selline mõnus jalutuskäik :) Tänud peitjale.
Mulle meeldis. Lähenedes arvasin, et aare posti või puu küljes, õiget kohta nähes tõmbas muigele. Ainult kohalikud leiavad selliseid peidukohti.
Esimese hooga põrutasime mööda. Võib olla oligi hea, kuna saime auto ohutult teeotsa ära parkida. Kiire leid ja nimed kirja, tänud!
Leitud. Väga kiire leid, aga vastab tõele, et kui tahta kellegile käru keerata, oleks see lihtne.
Leitud. Sain põlve märjaks. Aare ise kuiv ja korras :D
Leitud ja logitud.Mõtlen ainult seda, et kui juhtub kevadine suurvesi tulema ning kuhu see aare siis võib sattuda ?
Oi kui õel saab siin olla eelmine leidja ja kui õel saab siis kättemaksuks ise ka olla :) Leitud.
Tänud aadrde eest!
Aare oli korras. Ei võtnud midagi ega jätnud.
Ei ole minu teetass. Eriti märja ilma ja enamvähem korralike riietega. Nimi kirjas.
Teel aardeni kohtusid õnnelikult auto ja mäger. Viimane oli ennast täpselt tee pöördekohal sisse sättinud, oli enne meid ja pärast meid elu ja tervise juures. Lamaskles keset lompi ja nautis sooja asfalti. Ragne arvab siiani, et tegu oli Jägala äärest põgenenud saarmaga. Meeldetuletuseks talle, et tuleb uued prillid/läätsed muretseda. :P Üks laisklev mäger kah.
Aarde juures tegime panuseid, mitu läikivat silmapaari me teisest otsast taskulambi valgusega kätte saame, tulemuseks saime õnneks nulli.
Aitäh peitjale.
Hopsti õigele poole ja siis juba käsi õigesse kohta. Raske see ei olnud. Meie rõõmuks kohtasime ka üht asjaosalist või kaudset! Tuli tervitama, uuris kas saaki oli ja tuli tunnistada, et see leid tuli kiirelt!
Viljandi - maa teekonnal avastasin enda salvestatud aardekaardilt ühe lihtsa aarde, mille leiuprotsent oli 100%.
No enam ei ole, ka siia tuli meile ebaõnn järele.. Aga pole hullu: kellel ei vea õnnemängus, sellel veab armastuses :D - ja peale seda nädalavahetust võin küll öelda, et Geopeitus on täiesti õnnemäng.
Lõpp skooriks jäi siis 22'st aardest logisime 11. Maal läks plaanitust rohkem aega, kuna Josten vaatas vanavanematega filmi "1944", ja meie Erkiga oleks võinud "Pimeduse rüütlit" minna otsima, kuid niikuinii poleks ju leidnud :D
Ning praegu logi kirjutades meenus, et Templirüütlite jälje juurde minnes läks must kass üle tee - peab vist seesugustesse märkidesse tõsisemalt suhtuma hakkama..
Täna on minu elu parim päev ;)
"Ebaõnne teekond" 22/22
Esimene aare kus oli vaid minul logiraamatust nimi puudu. Keegi minu suurt rasket katsumust jälgima ei tulnud ja jäädi hoopis sooja autosse pähkleid nosima. Pärast logi kirja saamist oli miskisugune emotsioonivaba tunne. Ehk isegi hea, puhastas pea täielikult emotsioonidest. Tänud!
Rabavaimud olid meid rabast kenast välja lasknud nii otsustasime veel midagi kergemat vaadata. A veeres lumme ja leidis kaika. Kaika küljes vanaisa õnneks ei olnud , aare oli aga küll ligiduses. Millegipärast oli A nagu auruvedur kui ta autosse jõudis, ähkis ja puhkis ja vajutas gaasi...
Tänud peitjale!
Kahjuks mul siin midagi otsida polnudki, kuna konteiner lihtsalt vaatas mulle vastu. Kas nii peabki olema? Praegu jäi ka minust niimoodi maha. Aitäh!
Tehnikavidinad arvasid, et siit saab kiiremini koju. Jumal nendega. Ja aarde eest aitäh kah!
Tartusse jõudmisega hakkas kiireks kiskuma, õnneks siin pikalt ei läinud. Nimi kirja ja edasi. Aitäh peitjale.
Siin kaua ei läinud, saime oma teekonda pea kohe jätkata,V:Interneti putuka, J:Kaelakee. Tänud peitjale.
Järgmiseks sai valitud see aare.Ütleks et suts ja logitud.Suured tänud.
Teel Tartumaale Vahikülla sai viimase valgega paar aaret otsitud. Ma polegi vist varem alustanud Tartusse teed mööda suurt maanteed ja lõpetanud Piibe maanteed mööda :-) Valasti oli see, mis andis selleks esmase tõuke. Plaanis polnud, ent karbi jõud on ootamatult võimas. See kohe tõmbab enda poole seletamatu väega. Nii leidsimegi end leidmata aarde manu.
Leid tuli hetkega nagu raskus lubas. Kui millegi kallal niutsuda, siis aarde ainus puudus on selle peitmisviis märjal ajal. Hetkel, kuivaga on seda väga mõnus leida, vesi - mis seal ju ikka aeg-ajalt voolab - võib aga aarde ilmselt vanaisa poole uhuda.
Aare praegu ideaalses korras. Võtsime kaks kung-fu pingviini Eskole kingituseks, jätsime Strandi pastaka. Tervitused Miiiiiale ja tema vanaisale, kes ei tulnud malakaga, just nagu kirjelduses lubatud :-)
Kiire peatus teel Järva-Jaani. Esimesest vaadatud kohast naerataski kohe aare vastu. EVEJ. Tänud peitjale.
Koduteele jäävad aarded tuleb ju ka ära võtta. Leidmine lihtne, logisime ja lendasime kodupoole edasi :)
Auto jätsin tööle, kuna kartsin, et ei saa enam kohalt minema - bensiin oli alla igasugust arvestust - seega tuli väga kiiresti teha. Kuna jõudsin nulli väga hämaras, siis lausa õnnekombel ei kukkunud ma mingisse sügavasse auku ja nägin maha maetud aardekarpi. Tänud aarde eest.
Ei noh, mis nii viga otsida, kui otsida polegi vaja :) Laido sai gepsu enne tööle ja leidis aarde kiirelt.
Hea lihtne aare, loodetavasti elab kevade iseärasused ka üle.
Tänud peitjale!
mäost tulles otsustasime selle ka ära võtta. Aare ilusti leitav. Mina jätsin ränduri ja võtsin vabariigi taasiseseisvumise tähtpäeval vabariigi vapiga nööbid.
Tee ääres peatumine. Möödasõitev mootorratas aeglustab, pöörab eemal ringi, sõidab tagasi ning pakub abi hilistele rändajatele. Tänu sõbralikule külamehele ja tänu aardepeitjatele! Võtsime kõrvarõngad, jätsime auto ja paberiklambri.
Tegime teekonna selliseks, et konteiner jääks teele. Leidsime kohe. Huvitav kas siinkandis kevadeti veed ka voolavad? Või on siis tegemist teetuulutusega?. Tänud juhatamast ja Valastit külastama kutsumast
Leidsime Andreaga kahepeale üsna kaudsete vihjete kaudu, sest telefonis olevad geopeituse rakendused sel päeval tõrkusid. Pärast selgus, et kuna pole selle hobiga tükk aega tegelenud, siis ka rakendused aeguvad kui neid regulaarselt ei uuene. Aga jah, leidsime ka niisama, sest midagi keerulist seal polnud.
Teel siit sinna jäi teele. Ja kui kasutada klassikalist logistiili, siis: Lihtne ja kiire leid. EVEJ TFTC
Teel Järva- Jaani poole sattus gepsu ekraanile üks roheline karbike, mis oli ilmselgelt vaja kuldseks ja avatuks digimuundada. Nii ka läks- töö kiire ja korralik. Tänud :)
Kiire peatus teel vanavaralaadale. Leid kiire. Tänud!
Teel Hiiumaale tuli äkki pähe, et tee ääres on punkt. Kuna GPS-sis seda punkti ei olnud, siis otsisin mälu järgi ja leidsin. Tänud peitjale!
Kiire peatus, kiire logi. Suured karbid on endiselt toredad. Kodutee jätkus.
Uue päeva esimene kiire peatus. Vanaisal tuled alles põlesid :)
Pärast geojaani üritust tegime veel mõned boonused. Leitud ja logitud.
See sai valitud teiseks nn lohutusaardeks. Vurasin kohale ja ega rohkem vaja polnudki. Kuigi tean suurepäraselt vähemalt ühte peitjat (kelle paar aaret mul täna leidmata jäi), kes selle mõnede meetrite võrra kaugemale oleks peitnud :). Tänud!
Oli see nüüd mööda-, läbi- või ülesõit, kuid logiraamatusse sai nimi kirja. Tänan!
Eelviimane peatus enne kodu, täpsustuseks et viimane oli tankla. Otsida ei olnud siin midagi. Karbil kaan maha ja logi kirja. Tänud.
Aina nooremad inimesed saavad 86, kui klassikut parafraseerida. Ja kui sellise sündmuse tee peale jääb leidmata karp, siis seda parem karbile. Eks ta üks lihtne peatumiseaare ole, ja loodame kõik koos, et püsib ebatüüpiliselt kaua. Aitüma kutsumast, muidu hõre kant, ja GC lehele paluks ka!
Uuest aardest Järvamaal sain teada kohe aga ei hakanud rapsima kuna õhtu oli nagunii vaja Mäosse sõita. Veeresin siis kohale ja sain just autost välja kui kuulsin tsiklithäält, tundus imelik, miks ta seal kiiruse maha võtab. Jäin ootele, minu kõrval peatus äge kollane tsikkel, ilmselgelt olin ma vahele jäänud. Tsiklikiivril on tohutud eelised, välja näeb aga sisse mitte, sain aru vaid, et meesterahvas. Teolt tabas mind Kaspar! Koos panime nime teisena kirja 18.58. Näe kui oluline on lause, et "tark ei torma", ma poleks Kaspariga muidu kohtunud ja tuttavaks saanud, tõesti tore oli ja ilma aardeta poleks seda ju üldse juhtunud. Ja nii toredat vahelejäämist ma võiks veel ja veel teha. Tänan kõiki!
Maakodus toimetusi tehes märkasin üks hetk uut aaret. Kuna aare asus täpselt linnasõidu teepeal siis jätsin õhtuks. Tegin veel kerge sauna enne tulekut, et tsikliga vihma kätte jäädes oleks vähemalt alguseski soe... Navigeerisin end enamvähem õigesse asulasse ja jäin nii ~500m eemal seisma, et end positsioneerida. Silmanurgast nägin distantsil ühte autot ja sealt välja hüppavat isikut. Koht tundus liiga suvaline, kus peatuda. Kiirelt telefon tasku ja kihutades kohale. Nii Õnnestuski teolt tabada Nuffi. Nimed saime kirja ~2h peale esmaleidjaid. Puhusime natuke juttu ja lahkusime erinevatesse suundadesse. Poleks sauna teinud- oleks isegi äkki esmaleidjatega konkureerida õnnestunud aga siis poleks jällegi Nuffi't kohanud. Vihma ka ei saanud, nii et kõik läks hästi. Aitäh!