Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Selgus, et Maanteeküla sarja tegemisel oli üks huvitav ehitus meil kahe silma vahele jäänud. Sarja ümber tegema me ei hakanud, küll aga panime siia sarjavälise aarde. Koht ise on veidi kole. Mitmed ruumid on ilma akendeta, seega külastamiseks palun võtke kaasa valgusallikas. Kui suurem osa Maanteeküla objekte on suhteliselt turvalised, siis siin on kurjad käed paraku veidi põrandaid lõhkunud - olgem siis ettevaatlikud.
Üldiselt meie tiimi aarete tegemisel me otsime seda õiget "tunnet" - et igal aardel oleks mingi oma konks, mis muudaks ta meie jaoks õigeks. Selle aarde puhul osutus selleks konksuks juhuslikult autos olnud karp kriite. Kasutasime neid, et sissepääsu juurde seinale joonistada maja kaart, kuhu tähistasime õige ruumi kus aare asub. Siis tuli vaim peale ja nii said need koledad seinad ka üksjagu muid dekoratsioone. Kriidid jätsime aardesse ja siit ka palve leidjatele - laske oma vaim valla ja muutke seda koledat punktrit veidi vähem koledaks :)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (6), militaarobjekt (4), mahajäetud_ehitis (4), lastesõbralik (2), vaatamisväärsus (1), taskulamp (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5Y8CW
Logiteadete statistika: 137 (98,6%) 2 1 0 0 0 0 Kokku: 140
Joonistusi oli, kriite mitte. Leitud ja logitud. Honda embleem aardesse jäetud. Siia ilma mänguta sattunud ei oleks. Täname.
Kuidagi sai punkri juurde ukerdatud läbi soise võsa ja üle mägede.Sai ka punker üle vaadatud aga kuna kaarti ei leidnud ja kirves osutus ka nüriks , siis mitteleitud.
Tegu tõesti väga koleda punkriga. Minnes ei leidnud õiget teeotsa üles ja proovisin läheneda kaardilt aimatava ringi vasakult poolt aga rada kadus varsti ja rammisin läbi võpsi punkrini. Aarde leidsin oodatust kiiremini ja tagasi tulin juba mööda georada. Tänud peitjale!
Kaarti kahjuks ei leidnutki aga peale jupp aega kondamist leidsin aarde :) äge koht :)
Mõnus rajake viis hooneni ja seal jalutades tegi Salme mulle kiire ümberjutustuse kirjeldusest. Tõesti, joonistusi on veel praegugi seintel näha ja mida maja sisemuse poole liikudes, seda rohkem ja paremini need säilinud on. Üsna kiiresti jõudsime õigesse ruumi, kus hakkas kahtlane koht silma. Aare ilusti korras, joonistusvahendeid enam polnud. Aitäh!
Mul pole midagi sellistes kohtades uitamise vastu, eriti kui preemiaks üks täpp roheliseks värvub. Siin vahtisin ma ka rohkem seinu ja kunagist hiilgust ning õnneks rotilaipu ei näinud. Kui oleks näinud, siis vist edaspidi ei kirjutaks, et nii tore on sellistes kohtades uitamas käia.
Paariaasta tagusest maanteküla geotuurist jäi see ajanappuse tõttu välja. Seda enam okigi täna rõõm siia tulla. Minule isiklikult need vahad militaarobjektid kõhedust ei tekita, hoopis uudishimu ja uudistamist. Sai ikka omajagu tasandeid ja ruume läbi kammitud kuni aare end avaldas. Tänud peitjale
Eks need hüljatud hooned ole koledad tõesti, aga eks neis mingi võlu veel on olemas kui hästi otsida. Tuhlamise käigus jäi ka hunnik liblikaid silma, kes seintele ja lagedele klammerdanud olid. no ja siis veel palju muudki alates looma pabulatest roti laipadeni. Ja siis veel aare ka loomulikult.
Tänud.
Julgete geosõpradega ei olnudki nii hull, isegi julgesin mõnda ruumi üksi jääda, korraks;). Aitäh.
Õnneks olin kaaslasega, kes militaarjäänukeid ei pelga. Tänan peitmast.
Esialgu tekkis kohe paanika - ei teadnud milline peauks on. Kirjeldust lugedes hakkasime sihtima joonistusi ja lõpuks aare end kätte andiski. Vägev!
Plaani ei leidnud, küll aga komistasime majas ringi vaadates aarde otsa. Aitäh!
Instruktsioonid olid kaunis kulunud, kuid aare igati okeilt leitav. Tänan.
Ei olnudki nii väga hirmus, kõik ümberkaudsed sõjaväehooned on sarnased
Jälle üks "hirmus" koht külastatud. Aare ilusti korras ja väga viks ja viisakas logiraamat. Kriitide fond hakkab otsasaama ja limiitidega on nagu on... Aitäh!
Hirmus. Pidevalt oli tunne, et kellegi silmas passivad kuklasse. Ligipääs raske, põrandad mädad.
Algul olime veidi segaduses, sest seal, kus pidi minema tee, kasvas kõrge umbrohi. Ei mingit geomaanteed Maanteküas. Hiljem leidsime teise raja otsa, mis viis meid just sellele teel, mida olime otsinud. Lihtsalt üks puu oli üle tee kukkunud ja seega käidi sealt lihtsalt kaugemalt ringi. Kunagine komandopunkt oli täitsa muljet avaldav. Kujutlesin ette, kuidas selle hoone lähedal ümberringi olid õhutõrje raketid positsioonidel. Kriitidega joonistused tegid otsimise räämas majas rõõmsamaks.Tänud.
Olen jätnud terve saarejagu mitme aasta tagust geotrippi logimata. Anneli logide abil teen selle suure töö nüüd ära.
Nüüd saabusid mandrilt veel kaks sõbrannat ja nüüd juba neljakesi võtsime suuna Sõrve poole
Teel selle aardeni möödusin mahajäetud majadest, kuhu otseloomulikult pidi sisse kiikama. Ühes sisselangenud katusega ja pimedas majas lõi kõigepealt ninna loomasõnniku lõhn. Ilma sellele pikemalt mõtlemata rühkisin maja pimedusse edasi, kui järsku hirmsaks madinaks läks. Peale minisüdarit tuvastasin, et maja oli okupeerinud poolmetsik lambakari. Edasi hakkasin otsima sobivat kohta punkrini jõudmiseks. Siinkohal tasub mainimist, et olin vaid lühikeste pükste ja maika väel ning ees oli kohati pea minukõrgune nõgeste, mesvaarikate, takjate jms maltsa rinne. Aga ei andnud alla! Kui lõpuks aare leitud sai, siis avastasin ka väikese georaja, mis oluliselt lihtsustas tagasi teele jõudmist.
Kole punker jah ja võsa oli ka kole, aga õnneks tagasi leidsime ikka õige raja ka ülesse. Tänan.
Kole oli ta tõesti ja mida rohkem ma sellistest vanades betooni ja silikatsiidi kooslust täis hoonetest aardeid otsin, seda koledamaks nad muutuvad. Kuna kaarti seinal ei suutnud tuvastada, siis saime taskulambivalgel ikka piisavalt palju ringi kolada. Aitäh.
Meie noorgeopeituriga tuhnisime valedes kohtades, kui kaaslane õige koha ja aarde leidis. Muidugi oleks võinud ise ka sellest lähtuda, et koledat punkrit saab ka natuke ilusamaks teha. Aitäh!
Ega siigi kiirelt ei läinud, eelmise aarde juures kohatud väljamaalased olid juba platsis, aga kuna neil oli ka leidmisega raskusi, siis alustasime ühisotsinguid. Mõne aja pärast leidsin ma kaardi ja peale seda läks juba ruttu. Tänud peitjale!
Kole punker on endiselt kole. Ei ole need kriidid väga aidanud. Lohutuseks oli tee ääres aga hulgaliselt põldmarju. Tänud peitjale.
No on ikka peletis keset metsa. Vaatasin seinal joonistust ja leid tuli kergelt. Tänud koledate asjade tutvustamise eest:)
Tänu kriitidele sain aru, et olen õiges kohas. Muidu oli kole nagu öö ja ei tahtnud üldse seal väga tuhnida.
Kolasime ringi, logisime ja andsime ka oma väikse panuse punkri kaunistamisse. Tänud!
Siin läks natuke aega enne kui märkasin aarde kirjeldust lugeda. Siis tuli leid juba kiirelt.
Edasi võtsin oma geotuuril ette Sõrve poolsaare, Siin olen ennegi otsimas käinud, kuid seekord katsuks vähemalt selle kandi Saaremaast puhastada. Kui Jõiste ranna logis kirjutasin, et olen varem vaid ühe selle peitja aarde leidnud, siis päris nii siiski see ei ole, ka Maanteeküla sari on leitud. Nüüd siis veel üks punker lisaks. Läks üllatavalt kiiresti. Aitäh!
Kriidid ei olnud aardes, vaid seisid koos karbiga ääre peal. Tegime ka seinale märkeid oma käigust. Mõnus punker. Ei tea, mis otstarvet see kunagi täitis? See oli minu 600s leitud aare GP andmetel. Tänud!
Nagu ilmselt paljudel, nii ka minul jäi Koleda punkri läbiotsimine vahepalaks Maanteeküla teid pidi kulgemisel. Ja mis te arvate, mis juhtus? Loomulikult otsisin aaret Maanteeküla tee #1 vihje järgi - see oli siin muide vägagi olemas! Oma veast sain aru alles siis, kui lõpuks pool tundi hiljem peidukoha üles leidsin ning konteinerilt koodi ja järgmist vihjet hakkasin otsima :o) Igatahes on see üks kõige ilusamaid koledaid punkreid, mida ma üldse kunagi näinud olen. Aitäh!
Kõik mulitaarobjektid seal piirkonnas väga põnevad.
Leitud :) Sellesse majja mina enam ei läinud. Toomas oli aardeleiu vormistajaks.
Tõepoolest üsna kole koht, ilmselt kunagi oli natuke ilusam. Aga leitud see aare sai. Tänud.
Esimese hooga sisenesime vist kõik valed sissepääsud ära, kuni lõpuks leidsime ka selle õige ja ruumideplaani. Edasi oli vaid vormistamise küsimus. Aitäh!
Tegelikult polnud see punker nii kole midagi, päris kena teine hoopis.
Hargnesime ruumidesse ja peagi hüüdis Mart meidki kuhu vaja. Tänud peitjale.
Kaugelt oli selle punkri torn küll hoopis üllatunud, mitte koleda näoga. Aardekaardi leidsime kiiresti, õige ruumi ka. Aare oli nii lihtsas kohas, et seda otsisime natuke kauem. Aitäh!
Gps juhatas esimese hooga mööda, sai siis natuke telefoni raputatud ja suund õige koha poole võetud. Kaarti seinal kah ei silmanud. Sai ikka tükk aega kolmekesi lambana värisedes Martinil sabas tudisetud, kuni lõpuks õige ruumi leidsime. Sellepärast seal autode parkimiskohas nii palju lambapabulaid ongi? :)
No oli ikka kole koht küll. Jätsime ka väikse märke endast seinale. Aitäh peiduka eest :)
Ma jõudsin viimasel hetkel kohale, muidu oleks aardevärgist täitsa ilma jäänud. Aga põldmarjad olid ju nii head... Aitäh aarde eest!
Leitud maanteeküla seeria vahepeal. Tänud peitjale!
Jätsime siis ka seinale endast märgi maha. Tänud peitjale!
Vaatasime ka selle punkri siin üle. Leid tuli valutult, aitäh kutsumast!
Aaret otsides oli ikka kõhe tunne küll. Aga leitud ta sai. Tänud!
Väike põige maanteküla tee seeria otsinguil. Loomulikult sisenesime valest uksest, peale aarde leidmist ja logimist oskasime aga väljuda õigest. Kaart seinal on muutunud üsnagi loetamatuks.
Siia polnud üldse enam nii kole sisse astuda. Seinad on lõbusaid, toredaid ja armsaid pildikesi täis. Põranda pind teeb ainult muret, et peab koguaeg vaatama, kuhu astuda. Vahva idee! Aitäh!
Ikka päris palju sai oma rumalusest siin ringi kõnnitud enne kui värvikriitidele ligi pääsesime ja oma ümbrust kaunimaks saime hakata muutma aga niisama sinna ikka tagasi ei lähe
Kõigepealt sai kõik ruumid üle vaadatud. Siis mina logisin ja Peeter joonistas :)
Täname juhatamast!
Mitte et me siinkandis juba korra aaret ei oleks otsinud. No loomulikult tegime suure maanteekülatee sarja tiiru ära ja pidime uuesti samasse kohta tagasi sõitma. Aga pole hullu, kiiret polnud :) Tänud peitjatele.
Leitud. EV, J: valge kass, keegi kollane/sinine multikategelane, käiseembleem "ESTONIA". Lisasime punkri seinale ka omapoolse pildikese.
Kuna keps andis otsad siis tuli kaarti otsida et aare leida. Lõpuks see õnnestus ja leitud ta sai. Senikaua kui logisime joonistas Merit kriitidega. Tänud peitjale.
Autoni ei tahtnud minna,läksime koledasse punkrisse kaardi järgi.Seal sai nulli täpsustamiseks telefoni kasutada,aga selle näit alla kolmekümne meetri ei langenud.Kõik ruumid sai enne läbi käia,kui selle õige leidsime. Plaanis ei suutnud mina küll midagi välja lugeda,hea et teistel teravamad silmad olid.Siis kui Rauliga logisime joonistas ja kirjutas Merit kriitidega.Tänud peitjatele.
Järjekordne põnev ehitis. Ukse kõrvalt leidsin kulunud joonise, millelt ei osanud orienteeruda. Geps ka suht kasutu. Otsimist alustasin toast mida oli kõige erksamaks jõutud värvida. Logitud.
Maanteeküla aardest tuttava maja juurde jäi auto ning esimene katsetus punkri juurde sai tehtud võsast ragistades. Õnneks jõudis kiirelt kohale, et peaks ju ometi olema natuke parem tee. Geopeiturid ei ragistaks aardeni, kui peitja poolt maastik 2,5 on määratud. Oli jah parem tee... ilus kaherealine kiirjalutuskäigu maantee punkrini. Punkris leidsime kõigepealt ühele seinale kriidiga joonistatud maalinguid ja seejärel otsisime ülesse tee, nende maalingute juurde. Ja voilaa.. aare oli sealsamas. Kuna minu isiklik hinnang mõne geopeituri kunstimaitse juures ei ühti, siis sai joonistus "meeste genitaalid" üle kriitseldatud sinise kriidiga "uus abstraktsionism" teoseks. Logi läks kirja kell 00.06 ehk kui auto juurde tagasi jõudsime, olid ööhämaruses näha kuidas mingid loomad/loomavarjud jalutavad ümber auto. Igaühel oli oma arvamus, loomade osas - saakalid, sead, lambad, hundid. Õigeks vastuseks osutus aga kitsekari, kes tundis huvi auto ning saabuvate geopeiturite vastu. Vastutegevus autotuledega ja häälega ning kitsekari taandus teelt. Hääletusega 5-0 jäi otsuseks, et geopeitusega tänaseks lõpetame (Tatikat ja Vesipruuli külastame teisel korral) seega 72km ning kodu ;)
Oli alles võsa, ikka täitsa korralik. Lõpuks leidsin hoone, aga ei leidnud kuskilt maja kaarti. Ühel hetkel nägin joonistusi ning tänu sellele ka aarde. Tegin väikse joonistuse juurde.
Väga tore, et see sarjaväline asi sai. Päris hulk aega kulus aga kätte sain. Aitähh!
Polnud ta kole miskit. Üpris lihtsalt saime hakkama.
Nii, kitsede käest võidetud maalapil, oma neljarattalise juures, kummikud jalga pandud ja valgusallikad kaasa krabatud, oli kohe mõnus tunne. Puhtam, kuivem tunne ja kuidagi reipam samm oli kõigil kohe sees. Puugid-sääsed-nõgesed kerigu kukele kõik. Korraga või ükshaaval, oma vaba valik. Muidugi, nõges oskas ära kasutada ikka asjaolu, et pükste ja kummikuserva vahel oli "vaba vett" ja andis oma panuse ishiase ravisse. Ergutav oli..
Koleda punkri kolasime läbi nii alt kui ka pealt, huvitav oli. Ja isiklikult mina rõõmustasin täiega, et paljasvarbalisena siia ei tulnud... Aare leitud, oli aeg kunsti jaoks. Mõnus...
Seinale lendas kõigele muule lisaks üks papagoi. :)
Lõbutsetud piisavalt, oli aeg naaseda kitsede juurde...
Aitäh, vahva aare!
PS: Hea, et maku logi enne ei lugenud. ;)
Naaberaarde juurde Koleda punkri poole liikudes pidin tegema igaks juhuks kõrvalepõike tagasi auto juurde. Kogemata unustasin taskulambi maha ja telefoni aku oli langenud 3% peale. Ei olnud mittemingit soovi kuskil koledas punkris jääda täielikku pimedusse. Kohapeal selgus aga, et minu jaoks nägi see punker küll pigem ilus välja. Puitdetailidki säilinud. Käisin taaskord uudishimust läbi kõik võimalikud ruumid kuigi aarde leidsin juba algusfaasis. Lahe väike kiiks sellel aardel, lisasin ka sellele vastava sildi. Aitäh!
Väike kõrvalepõige Maanteeküla seriaalist :)Veitsa ukerdamist ja sain nime kirja pandud.Aitäh!
Leitud, soditud, jällegi etteaimatav kerge aare aga 5+ seiklus, muidu sellisesse majja arvatavasti kolama ei satuks
Poolel teel aarde juurde tulid meile vastu kaks selli. Teretasime viisakalt ning vahetasime paar sõna. Kurvastuseks ei olnudki tegemist geopeituritega, vaid militaarhuvilised. Seega selle kuupäevaga logi puudus ning kritseldasime enda nimed sisse.
Ei olnud siin koledat midagi... isegi see polnud kole, et kohale ronisin läbi võsa ja tagasi sammusin mööda normaalset teed :). Kohapeal õnnestus ka õigest uksest sisse pressida ennast ja kuigi kaarti ei tuvastanud, olid kaljujoonised vahvad ning aardepeidik jäi ka kiiresti silma. Tänud!
Koledas punkrist leidsime kaunist kunsti. Looduslik valgusallikas Päikese näol näitas teed. Hoones ringi liikudes tasub olla ettevaatlik, kuna põrandas on augud.
Mulle tegelikult isegi meeldis see punker. Miks koleda punkri? Juba väljast oli üsna omamoodi punkriarhitektuur, mitte tavaline betoonkolakas. Ja seinad täis kunsti :) No joonistatud jänestega kaunistatud punkrit pole mina varem näinud. Täname!
Koht nime vääriline. Tõesti kole, aga kahjuks on selliseid jäänukeid meie looduses päris palju. Logi sai kirja. Aare heas seisus.
Ne kurit!, käskis kiri seinal. Olgu, püüan siis mitte alustadagi :-P Sisenesime koledasse kohta, aga meid see täna ei heidutanud. Leidsime aarde murevabalt üles. Nautlesime eelnevate kunsti käes ja ei suutnud vastu panna - tegime ikka ise ka üht-teist juurde. Marje visandas oma kuulsa elevandi. Vahva mõte ja teostus peitjatel!
Aare oli korras, kole punker ka omal kohal. Jätsime seinale lisaks paar pilti, kaasa võtsin ühe õllepurgi ukse juurest. Ja juba suundusime edasi Maanteeküla seeriat läbi kappama.
Kuna hommik näitas lausa suurepärast ilma - 15 kraadi sooja, päike ja erksinine taevas - siis otsustasime pikema saareretke ette võtta. Kuivõrd suvel jäi mul saare edelaosas käimata, seadsimegi auto nina sinnapoole.
Pole see punker nii hull midagi - täitsa tavaline, grammi võrra paremgi kui mandril asuvad ehitised. Joonistused olid ägedad. Aardeleid tuli samuti kiirelt. Tänud tutvustamast.
Enne esimest Maanteeküla aaret käisime siin ka ära. No oli ikka üks kole koht küll. Üritasime seda pisut kaunistada aga sellest jäi ilmselgelt väheseks. Õnneks oli keegi sellesse paika päikese joonistanud. Ja nüüd siis raketiangaar.
Vahepeatus Maanteekülade turneele. Nii mõnusalt palju oli siin kõike säilinud ja idee kaardi abil otsijad karbini suunata meeldis ka… Üles leidsime tünni vaevata, väga lahe ruum ikka peitjatel tutvustamiseks välja otsitud :). Mis see kunagi oli, peitjad teavad?
Maanteeküla alguse ja teise punkti vahele sobitus see kenasti. Väga huvitav on vaadata, kuidas Saaremaa metallivargad pole üldse nii asjalikud kui Tallinna ümbruse omad. Sealsete baaside iga viimane kui poldipea on maha lastud ja mitte midagi pole kusagil alles. Saaremaa hoonetes on kõvasti ikka metalli alles ja igast põnevaid luuke ja avasid ja riiuleid jne jne :) Palju palju põnevam ringi uudistada. Kohapealt kaardi leidsime kiirelt ja selle abil oli ka aardeleid kiire tulema :) Suured tänud tutvustamast. Kuna joonistamisanne puudub, siis ma ei hakanud punkrit veel koledamaks tegema :)
Aare leitud. Tõsiselt põnev kompleks kuhu peaks kindlasti kunagi tagasi tulema. Tänud juhatamast!
Leid oli korralikult olemas ja täiustasime seinamaalingut paari logoga.
Punker nagu punker ikka, lihtsalt tiba ajale jalgu jäänud. Et oma jalgadele jääda tuli jalge ette vaadata, et mõni ootamatult teele sattuv augukoletis sind alla ei neelaks. Ja mulle autost kätte sattunud taskulamp lasi mu meeltel end kasulikena tunda, sest ta nimelt keeldus koguaeg pölemast ja nii pidin vahepeal oletama mida ma hetk enne lambi kustumist näinud olin. Löpuks pidi Alex mulle valgust näitama, et ma tagasi valguse kätte saaks ja no siis hakkas ka lamp uuesti tööle, no on ikka iseloomuga jupstükk :P. Tänud peitjale!
Ja nüüd siis tean, kes seal kriitidega hullanud oli :D.
Selle aardega ei tahtnud mitte uskuda, et aare nii lihtsa koha peal on. Aga ta siiski oli ja sai ka logitud.
Teed tiiru peale, piilud õiget kohta, lähed edasi. Seda kümme korda järjest. Lõpuks sai siiber ja logisime ära. Täitsa kodune tunne tekkis seal juba :) Aitäh!
See nimi siin täitsa õigustas ennast. Veetsime siin päris mitu tundi. Huvitavaim koht oli kitsas ruum, kus kedagi on peetud tollise keti otsas. Koleda punkri õigustab täiesti oma nime. Nagu kole punkar või nii. Kui punkar on juba mõne arust ilus, siis ei ole ta punkar vaid poosetaja.
Läks rohkem aega, kui plaanisime kulutada.
GP 1567 / GC 1811
Päris nulli autoga trügima ei hakanud, auto jäi aardest paarikümne meetri kaugusele. Kõige raskem osa oligi vist peasissepääsu tuvastamine, sest sisse- ja väljapääse sellel punkril ikka jagus. Kui sellega ühel pool, siis sai kiiresti aarde peidukoht lokliseeritud ja kiirelt tuli ka aare ise välja. Lahe koht. Aitäh peitjale.
Kuna #1-l olunud vihje ei käinud selle kohta, siis esialgu otsisime end sassi :D
Saaremaa geo 43/89. Sinna jõudis HDhunt ka meile järgi.
hea tunne! kole tunne! maja plaan. kriidid. tehtud! tänud!
Kuigi aarde nimi on hoiatav, meeldis väga. Teel kohtusime poni, lammaste ja uudishimulike kitsedega. Vãga vahva objeekt ja huvitav milleks seda valgusstendi võidi kasutada. Ka konteiner ja joonistused olid ägedad. Jätsime tordi ja lilled. Soovitan.
Tsiklile hääled sisse ja sõitma... otsustasin ilusa päeva puhul Sõrve tripi teha ning mingi hetk meenus, et siin on üks leidmata aare ka. Ühel hetkel olingi siin koleda maja juures. Õnneks kaarti oskan lugeda ja valgusallikas oli ka olemas. Igaks juhuks vaatasin kiiresti enamus hoonet läbi ja siis sain ka aardele näpud taha. Kuna mulle mittekuiraas ei meeldi üksi sellistes kohtades kolada siis peale logimist tegin kiirelt sääred ja jätsin oma kunstiteosed seinale maalimata. Inimesed, miks te ronite sellistesse kohtadesse, enamus õudukaid saavad sellise alguse, et üks loll või mitu lolli läheb mahajäätud hirmsasse majja kus ei ole paksude seinte tõttu levi ja seal elab üks paha inimene, kellele meeldib teistele inimestele auke kõhtu lüüa või lihtsalt noaga tükke küljest lõigata :P Tänud aarde eest, õnneks minul joppas ja mind ta kätte ei saanud :). Minu hirmsaim hetk täna oli kilomeeter aardest eemal kus kruusateel sõites 70-80km/h jooksis päisel päeval noor kits ees läbi, ma jõudsin vaid ehmatusest südamelööke vahele jätta ja pilguga jälgida kuidas ta lippas maksimaalselt 1-2m mu tsikli esiratta eest läbi... Korraks võttis värinad üle selja kuid mis seal ikka, ju ta pidi nii minema ja läks ju õnneks hästi. Hiljem nägin veel ühte kitse kuid teda juba 100m kauguselt...
Väike vahepala Maanteeküla sarja vahele. Minu tundmused ühtivad täielikult maku omadega, seega lasin meestel ees minna ja nõustusin alles siis järgi tulema, kui mulle kinnitati, et kõik on OK. :)
Võtsin aardest mullitaja ära, nende koht pole seal. Muigasin ka seinapiltide üle, väga vaimukad. :)
Kuna aardekirjeldust kohe ei lugenud , sai hoonega pikalt tutvuda.Peale lugemist tuli leid ruttu Tänud peitjale.
Siin otsisin nagu jaksasin Maanteeküla teist aaret. Ei leidnud. Kui lõpuks aru sain, et see on hoopis muu aare, siis polnud mingit muret. Puhkus on vist ajutöö vahelduseks välja lülitanud. Orienteerumine oli siinse kaardi järgi imelihtne - ma ju harrastan kaardi järgi liikumist pidevalt. Kriite nägin küll, aga kirjeldust nii kaugele ei lugenud, et joonistada vaja on. Mõtlesin, et vahetuskaup ja jätsin puutumata. (Kohe aru saada, et olen lasteaiast. Lugeda ei oska veel, või siis see variant, et loen soravalt, aga aru ei saa mitte muhvigi.) Eks järgmine kord, kui te veel mõne lähedase laheda punkri leiate, astun läbi ja kritseldan mõnuga. Aitäh!
Muidugi tuleb 5 minutilise teed mööda kõndimise asemel teha hoopis tunnipikkune ring metsas, võsas ja soos. Lisaks hakkas GPS jamama. Olime seeliku ja lühikeste pükstega , tulemus : jalad lõhki ja nõgesekuppe täis. Olime loobunud, tahtsime välja saada- ei leidnud teed :O ! Siis koba peale leidsime punkri. Sees oli vinge. Kaardi leidsime. Oleksin peaaegu auku kukkunud. Kõige ilmselgemast kohast muidugi ei vaadanud kohe, mõtlesime jälle üle. Ümbris on lahe, selliseid võiks Eesti aaretel veel olla. EVEJ. Aitäh ! Meeldivad sellised mahajäetud kohad.
Miks minna otse,kui saab ka ringiga ja raskemat teedpidi :)
See punker tekitas meenutused enda vene kroonus olemisest.
Ene vähe pelgas, aga meil oli hea LED valgusti kaasas ja leitud see aare saigi.
Natuke kõhedust tekitas konteiner, kes teab mida seal vene sõjavägi sees hoidis?
Igati kena punker - paraadtrepi ja tornikesega – justkui väike häärber. Koledad on vaid sees tekivad mõtted, eriti kui arvestada võimalikke kasutusfunktsioone väikestele kambritele tagumises osas. Tänud juhatamast!
Mulle ei meeldi punkrid. Isegi ilusad mitte. Kuna see asutus oli üsna läbipaistev siis käisin ikkagi sees ära ja leid sai kirja.
Ligipääsu leidmine oli isegi keerulisem kui majas orienteerumine - nii selgeks tegi asjad see kaart. Õiges ruumis proovisime natuke lolli mängida, aga Anu tegi sellele kiire lõpu. Kriite igaks juhuks proovima ei hakanud - pärast tuleb välja nagu Eitõ'l pupulaatori juures, kellele seda jama veel vaja. Aitüma!
Loogiline jätk Maanteeküla esimesele. Põrutasime sisse ja saime kohe lustakate maalingute üle hirnuda. Mõtlesime veel, et tavapärasest graffitist kuidagi erinev stiil. Siis toimus kuidagi jagunemine, kusjuures mina jäin sinnasamma nulli ümbruse piirkonda. Kui ei leidnud, lugesin lõpuks kirjeldust ja sain hulga targemaks. Leidsin kaardi, leidsin ruumi, aga aaret ikka ei leidnud.
Kuskilt ujusid teised härrad ka välja, näitasin kaarti, seletasin kirjeldust, Rudolf läks ja tõmbas aarde välja. No kurja, miks ma selle koha esimese asjana välistasin? Siis naersime veel joonistuste üle. Meie oskused jooksevad paraku sirge seljaga lati alt läbi ja jätsime seetõttu täiendamata. Aitäh, väga muhe!
Võtsime selle aarde Maanteeküla tee seeriale vahele. Loomulikult kaarti sissepääsu juures ei märganud, sest pilku püüdsid koheselt ülejäänud vaimukad joonised. Nii me siis Arvoga tegime tervele punkrile tiiru peale ja kui otsaga uuesti välja jõudsime, seletas Martin lahti, mida me tegema oleks pidanud.
Siis juba vaatasime kaarti, kust selgus, et mingi nipiga olime enne suutnud läbi käia iga viimse kui ruumi peale selle, kus aare oli :D
Kui oli teada, kust otsima peaks, tuli ka leid kiiresti kätte. Selliseid konteinereid olen USA-s palju näinud, siin aga ei satu eriti tihti nende peale. Kunstiannet ja loomingulisust pole mulle kahjuks eriti antud, nii et seinamaalingud jäid sellel korral täiendamata.
Küll aga tahaks tänada peitjaid järjekordse ägeda koha tutvustamise ja oma lõbusa kiiksuga aarde eest :)
Poldki nii kole, täitsa põnev koht ja lahedad maalingud. Tänud!
Võimas geomaantee juhatas õigesse kohta ning peagi oli ka andekas kaart leitud. Tänud!
Vaatasin, et Sõrves uus aare ja kuna ilm oli väga ilus, siis lõin mootorrattale hääled sisse ja asusin aaret otsima. Kuna hoonesse pääses mitmest kohast, siis oli alguses probleem leida nö. peauks. Selle ukse siiski leidsin ja majaplaan oli ilusasti olemas. Õige ruumi leidmisega raskusi ei olnud. Küll aga ruumist aarde leidmine ei olnudki nii lihtne... aga lõpuks ta välja tuli. Ilmselt parim konteiner sellise hoone juurde ;) Soovitan kindlast otsima minna.
Pole ta nii kole ühti, oleme palju hullemaid näinud. Aardeleid kiire.
Kasutasime ära soodsa asukoha - mõni väike kilomeeter aardeni, kui see gp lehel ilmavalgust nägi ja vaatasime üle sellegi militaarehitise. Padutsivilistina ei saanud majakese otstarbest suurt sotti, kui välja arvata huvitava geopeidiku pesana pruukimine, aga vaevalt keegi sellest ehitamise ajal undki oskas näha. Kaardilahendus seinal aitas hästi ja aarde leidmine oli ainult kulgemise vaev ebatasasel "maastikul". Tänud.