Äntu allikad

Oh saa...4jas kord ja geokõne sõbrale viisid siin lõpuks leiuni ..äge tunne oli küll kui kuiva jalaga sai logitud ;)

Esimest korda sattusime siia allikale, võtsime ka oma 5l mannergu täis. Lähenesime ühelt poolt ja teiselt poolt , tugevamad käisid saarel, siis lugesime logisid, seejärel helistasin peitjale, siis läksime teisele poole järve ja seal see aare ennast peitiski. Tõesti maaliline koht. Korralikke farmerikummikuid oli küll vaja. Aitäh peitjale!

Ei oleks seda vist leidnud kui pärast tund otsimist ei oleks teinud abistavat kõne... Geps hüppas, vesi oli külm, muda oli vastik. Tänan sellegipoolest!

Jalad külmetasid hirmsat moodi ja keha ülemine ots higistas hirmsat moodi, läks kaua aega!

Tänast geopäeva alustasin siit, et energiat ammutada (etteruttavalt öeldes kujunes see 13tunniseks, nii et kulus vägagi ära). Jalutasin ümber ja läbi allikate. Ühtekokku olid varbad vist ca 10 minutit vees - ei saa just öelda, et väga soe oleks olnud. Igatahes tegi raviv vesi mind lõpuks nägijaks ja nimi sai kirja. Aare korras ja ootab uusi leidjaid. Aitäh peitjale!

Kolm päeva varem käisin Äntu kandis möllamas, aga hea, et siis seda aaret noppima ei tulnud. Igatahes nüüd käis see leidmine umbes nii, et ma tirisin kohale jõudes suure hurraaga kummarid jalast, käärisin jalad paljaks, kargasin vette ja hetk hiljem kahetsesin kibedalt, sest vesi oli sihuke külm. Lisaks arvasin, et sellest trikist piisab, et aare leida, aga kui kaaslased kaarti soovitasid uurida, siis ohkasin ja hakkasin aardeni sumama. Otsisin ikka liiga kaua ja ei leidnudki. Lõpuks kaaslased päästsid välja ja ikka ega enne poleks vist näinudki, kui ise ninapidi aardes poleks istunud. Tore, et käidud, veel parem, et leitud.

Leitud, logitud, tänan!

Sai ikka kaua seal ringi luusitud. Ainuke mis leidsin oli Haisev muda ja erinevas suuruses konnad.

Pärast allikate ja neis hulpivate väikeste konnakeste uurimist oli järg ka aarde otsimisel. Huh, läks siin alles aega. Üks ahvatlev peidukoht hakkas esimesena silma, aga kui lapse selleni upitasin, lendasid sealt õelad tiivulised vastu. Kui kogu võsa oli läbi uuritud saatsin geosõpradele appikarje, pärast saadud vihjet läks asi juba ludinal. Aitäh.

Minusse on süstitud tõenäoliselt väga palju eestlase jonni. Teist korda siin. Võimalik, et see jonn jääb nüüd jalgadesse kinni, sest logimise ajal korraks lakkas verevarustus. Väljas on 31.5 kraadi aga see vesi ei ole kuulnudki, et nii soojaga peab soe olema. Tänud eelnevatele logijatele ja peitjale.

Allikate ümbruse kõrge hein oli selline parmupidu, et ehmatas esiti üpris ära. Jalutasin veevõtukohta, et silmaga suunda seada, aga head lähenemist ei paistnud. Kõrval kõrge heina sees aga tundus midagi raja moodi. Seda pidi läksin kaldavõpsiku vahele ja sealt vette. Google mapsi kaardipilt näitab nulli peaaegu teisele kaldale, aga telefoni gps pööritas, nagu oleks kuuma saanud. Kord olin 1 m lähedusel, siis jälle 15 meerit eemal. Tammusin natuke nõutult keset allikat ja korjasin gps-i järgi oodates põhjast prügi – seal oli kümneid haavlipadrunite hülsse – kui topsik äkitselt siitsamast vastu vaatas. Tagasi minnes sain aru, et auto parkimise juurest tuli topsini täiesti sirgelt georada. Kuiv ja korras, tänud peitjale.

Oh jummel, kas paremat kohta ei leidnud? Varbad on jääs ja jalad on ka katki. Kõigepealt toksisime muidugi kõrgel olevat kahtlase ilmega linnupuuri, kust koputamise peale tulid välja herilased. Sai kiiremate hüpetega autosse joostud ning natuke end kogutud. Kuna asi ei andnud rahu, siis sai veel otsida ning aardetops tuvastatud.

Allikte juures käidud, kuid otse läbi võsa kohale ei hakanud minema. Jalutasime üle põllu. Põhimõtteliselt saab öelda, et aare tuli ise vastu. Tänud

Kõigepealt jalutasime mööda rada allikateni ja siis hakkasime mööda niisket kallast kord ühele poole ja siis teisele poole liikuma. Nullpunkt lähemale ei tulnud ja üldse aru ei saanud, kus me olema peaks. Peale mõningast nõutust ja kolme gepsu järgi tiirutamist võtsime ühe suuna ette ja liikusime niikaua, kui jalad veel märjaks ei saanud. Vahtisime ringi ja õnneks ikka hakkas see topsik silma. Kuna mul olid jalad juba eelmise aarde juurest märjad, siis mõtlesin, et astun julgelt vette. Uhh, see oli ikka niiii külm, et kahe sekundiga hüppasin kaldale tagasi. Salme sai õnneks aardetopsi täitsa kuivalt kätte. Aitäh!

Eks selle koordinaadiga oli nagu oli. Lisaks veel arvestada telo lag puude vahel. Eks ma esiti arvasin ka et vette ei ole vaja minna aga koordinaat arvas yhelt poolt allikaid teisele ja teisel pool jällegi teisele. Nii koorisingi pyksisääred yles ja varbad paljaks ja suundusin saarele. Tükk aega myttamist aga ei miskit. Kysisin siis isegi varemleidnult abi. Niipalju sain targemaks et sarel mitte aga kummal pool kallast jäi ikka lahtiseks. Tagasiminnes jäi yks jalg korra mudasse kinni ja käisin koos kuivade jalan6udega käpuli. Need jooksid muidugi mulksuga triiki vett täis. Niipalju siis kuivadest käimadest. Oleks v6inud kohe nendega vette astuda. Vahepeal j6udis ka hämarduma hakata ja käisin autos lambi järgi. Yldiselt mulle kylm vesi meeldib aga. Vististi oma pool tunnikest sai seal kll solberdatud ja jalad muutusid ysna tuimaks kui siis yhel hetkel l6puks topsik silma hakkas. Huuh 6nnex leitud. Muidugi huvitav koht peidukavalikuks. Mugukindel on ta t6esti :D Tänud peitjale

Need koordinaadid võiks mu arvates täpsemad olla. Praegu jätab väheke õela mulje, suunates otsijad ebavajalikult üle vee saarele. Õnneks pärast valede kohtade välistamist ja täiendava info küsimist leidsime siiski aarde üles.

Krooks-krooks...

Tea, keda nüüd süüdistada. Koordinaat näitas ju sinna, kus ta näitas. Ohkasime ja mina siis tegin ennast märtriks ja koorisin jalad paljaks ja läksin suure tiiruga teiselt poolt järve sinna, et keskele saarele saada. Päris kuri, kui rõvedalt külm see vesi ikkagi aprillis on. No käisin korra edasi tagasi saarel ära, nii jõhker lihtsalt. Ma ei tea, mis hea pärast siis otsustasin ikkagi lühemat teed tagasi minna ja läksin uuesti saarele ja sealt üle. ehk siis 4x jalad selles jääkülmas vees. Karastus my ass. Nii jõhker oli juba, et kui sai selgeks, kus aare tegelt on, siis mina enam nõus polnud sinna vette oma varbaid pistma, need oleks lihtsalt ära kukkunud ja hambad ka pooleks plagisenud. Sai siis juba puhta turnimisega asi aetud.

Koht on vinge, meenutab Norra mõisaparki natukene ja Saaremaal on üks siniallikakoht, mis väga sarnane. Maaliline looduse värvidemäng. Oleks aare nüüd seal saarel tõesti, siis võiks täiest 5+ teostuse minu poolt anda. Seekord saab siis 5-.

Siin juhtus meil see sama mis paaril külastajal varem. Arvo ronis ennast ohverdavalt täiesti valesse kohta, tegi varbad märjaks ja külmaks. Seejärel võtsime ennast ikkagi kokku ja otsisime aarde ka üles.

Leitud

Leitud tänud

Leitud

Ilmselt selle päeva naljakaim aare. Kuna gps juhatas saarele, siis vahetasime Eglega jalanõud ning hakkasin kummikutes saare poole õiget teed otsima, kus vesi pisut madalam oleks. Otsisin ja otsisin kuid ikka hakkas vesi kriitilise piirini tulema ja ähvardas kummikutest üle tulla. Kaido muutus kärsituks ning viskas jalanõud ning sokid jalast ja asus kiire sammuga saare poole teele, meil nalja kui palju, otsis ja otsis aaret, kuid silma ei hakanud, piidlesin ka mina eemalt - ei miskit. Kaido otsustas peitjale helistada, saime peitjalt hea vihje ning peagi jäi ka aare silma, Kaido saarele minek oli täiesti mõttetu, kuid vähemalt saime kõhutäie naerda. Seadsin siis sammud aardeni, logisin kenasti ära ja siis otsustas kummik vett sisse laskma hakata - jess, kaldale märgade jalgadega ja vaene Egle sai ka oma jalad märjaks oma kummikuid taaskord jalga pannes. Lõpp hea kõik hea, aitäh peitjale vahva aarde eest! :)

Allika tervendav toime jõudis siis minusse. Õnneks kummikud olid meil ühel kaasas, aga mulle need jäid väikseks. Eveli otsustas neid kasutada ja läks vette. Gps nagu näitas saarele või kuskile sinna lähedale. Otsustasime, et kuna kummikud on, käib ära seal saarel. Eveli üritas, aga jäid kummikud vist madalaks ja ei tahtnud, et vesi sisse tuleb. Otsis ja otsis õiget teed, kus ei ole liiga sügav. Ma ei jõudnud oodata, saapad ja sokid jalast ja külma allikasse ja saarele välja. Oi kus oli külm. Otsin sealt siis igalt poolt, nii vette vajunud okstelt kui rippuvatelt okstelt, aga ei leia. Teised ainult naeravad minu jooksu saarele.

Lõpuks ei andnud rahu ja helistasin peitjale nagu eelpool kommentaarides Sven, ja küsisin vihjet. Olingi valesti otsinud. Vups tagasi saarele ja ruttu jalad sooja. Eveli juba leidis topsiku ja logis meie nimesid. Sai logitud ja siis kisas, vesi tuli kuskilt kummikusse, sokid läbimärjad. Tuli välja, et kummik lasi kuskilt lõpuks läbi. Igatahes aitäh peitjale ja tore aardejaht.

Nooo Kaido saatsime alguses ikka väga mööda kohta, pidi ohverdama enda jalad külmale. Sai ka teistmoodi, aga Kaido sai karastatud. aitäh peitjale!

Sai ikka väga mööda otsitud. Siis lugesin vihjeid ja sain õige suuna kätte. Tänan

Milleks valida kergem tee. Tänud!

Minu jaoks oli vesi liiga külm, seega kasutasime kamba peale Andruse jalgu, et aare kätte saada!

vesi oli ikka kuradi külm. Aga tänud!

Oh gosh kui külm vesi. Loomulikult kõigepealt uurisin saare läbi ja siis aardeni. Õnneks tagasitee aardest autoni on alati lühem kui aardeni.

Mõnus jahutus hommikuks, tänud.

Hommikune ujumine soojas Äntu tehisjärves tehtud, ei tahtnud mina siia eriti üldse ronida, aga Kristjan rääkis mu pehmeks ning nii me sammud jääkülma vette seadsimegi - Kristjan crocsides ja mina oma aukudega kummikutes. Täitsa Laagri tunnelitega võrreldav temperatuur ma ütleks. Alguses astusime sama reha otsa, kuhu eelmised, aga nende logi oli päästvaks ning nii märkasingi õiget topsikut päris kiiresti. Allikavett on ikka mõnusam juua, kui selles supelda. Aitäh!

 1 

Meil Joosepiga oli sihiks seatud Äntu ÄMM aardering ja teel maalt vanaema juurest sinna noppisime aardeid, mis lähedale jäid. Nii ka see siin.

Praegu loen, et 4 aastat tagasi olen siin korra põske saanud. Veetakistus osutus siis ületamatuks. Tuleb meelde küll.

Seekord olid kummikud autos kaasas - küll vaid üks paar, ehk et Joss jäi kaldale tagalat kindlustama.

Millegipärast arvasin ma seekord, et mõistlik oleks aardele lõpplähenemist alustada nö ametlikust veevõtukohast liikudes ringiga mööda allika serva. No ei olnud hea mõte. Põhi oli enamvähem, väga ei vajunud. Paaris kohas jäi veetase napp 3cm alla kummikuserva. Siis tuli veidi ringi vaadata, kuhu järgmine samm teha. Jõudes ringiga saarekese juurde imes põhi siiski ühes kohas kummiku kinni. No sain ilma suurema jamata lahti.

Sain siis saarele, mis oli minu näitude järgi kuni 5m nullist, kohati lausa null, vastavalt sellele, kuidas gepsul tuju oli - seal suuremaid puid ja kohe aaret otsima. Ei leia. Vaatan veel korra saare üle - õnneks sai kolme sammuga saare ühest otsast teise - ikka ei midagi. Vaatan - ühe puu on kobras vette langetanud. Kohe tekkis mõte, et just selle puu küljes oli aare ja nüüd on see seal kuskil okste all vees või hoopis kadunud.

Tõmbasin kõne peitjale. Selgus, et ma üldse valest kohast otsin, aarde leidmiseks polegi vaja sinna saarele ronida. Saab pisut teisiti. Otsisin siis omale sobiva raja viimase 5m läbimiseks - otse minnes oleks jääkülm vesi üle kummikuserva tulnud. Ja enne aardeni jõudmist astusin korra ka kaldale ära, ehk et ca 50m allikas sumamist oli aarde leidmise osas üsna mõttetu. Sain vaid omamoodi kogemuse :)

Aare korras, pikka iga talle seal ja tänud peitjale.

Algselt kahtlustatud aardepuu

Neeh, ilma kummikuteta ei olnud tahtmist sinna külma vette ronida. Las see tops seal hetkel olla.

Ühel said jalad märjaks, aga saime aarde kätte :)

Ütleme nii, et eeldamine on paljude jamade ema. Me siin ka eeldasime, et see aare asub SEAL ja seetõttu tegin oma elu vähe keerulisemaks kui pidanuks. Kui peale pisukest abi saime aru, kus see tegelikult on, siis läks asi palju kergemaks. Aga allikavesi oli karastav küll, tänud kogemust pakkumast!

Kuigi meil kummikud kaasas olid, ei olnud need piisavalt kõrged, et isegi võsas olnud ojast üle saada.

Igavene kelm peidukas.

Põnev :) Tehtud sain. No lõpuks ometi on üle 20a jooksmissaazist kasu ja olen piisavalt kerge, täiesti kuiv

Mitte ei saa aru, miks me eelmine kord ei leidnud. Küllap siis oli tarvilik ei väljas lõõtsuks külm ja kõle tuul, et oleks ikka veel külmem ja ebamugavam.

Poolteist aastat tagasi sai siin korra käidud, aga leidmata ta tookord jäi. Nüüd oli eeltöö ja varustus parem ja nii sai üsna ruttu nime kirja. Tänud peitjale!

Ai pagan varba küüned siia maani valutavad. Oli hea karastav otsimine :)

5979.

Täitsime oma tühjad anumad värske karske allikaveega ning kuna taevast tuli vett, siis ei hakanud veel varbaid ka märjaks tegema.

Kui kohapeal tekkis arusaam aarde asukohast, siis sai end kirutud, et nagu tavaliselt eelnevaid kommentaare enne otsima minekut läbi ei lugenud. Oleks end kuidagigi ette valmistanud. Aga ei... . Sai küll endamisi plaani peetud, et ehk on mõistlikum talvel tagasi tulla, aga see ülbelt otsa vaatav konteiner oli liiga ahvatlev. Niisiis sai metsast abivahend võetud ning aardeni žongleeritud. Kandevõime etaloniks siis 77kg mehekoledust ja teadmine, et ebakorrapärane toitumine tasub end siiski ära.

No lõpuks ometi! Oleme mõned korrad jäises vees sumpamas käinud. Karastamine on ju kasulik. Ikka võib sulistada. Kahjuks (õnneks) on hetkel kuivus kohal, mis aga polegi antud aarde kontekstis oluline info. Tänud peitjale!

Kiire leid

Aitäh!

 1 

Aegu tagasi tegin muguna ühele geopeiturile "taksot" siia jõudmiseks.Aarde lähistel kohtasin toona esimest korda karuonu ja carot :) Vot sellised mälestused muguaegadest :) Aitüma aarde eest

Mina sain siin au vette minna. Vesi oli tõesti külm. Isegi õues valitsev troopika ei lubanud seal kaua jalgupidi olla. Aga teel autoni võtsime pudelitäie kaasa ka, juua oli küll hää. Aitäh!

 1 

Esialgne kiire drive-in osutus suuremaks võssis ragistamiseks :/. Ja johhaidii kui külm vesi, samas mõnus värskendav kuumal päeval. Aitäh!

Meenusid kommentaarid ja elamused, mida 2015 aasta Geojaanil kuulsin. Tookord ise siis ei jõudnud, aga nüüd siis lõpuks siiski käidud. Tänan.

Selle aarde kättesaamisega läks natukene aega. Varemleidja soovitas plätud välja otsida, kui aare ikka samas kohas. Selgus, et polegi enam seal. Tuli hoopis võsas ragistada ning tasakaalusoskusi näidata. Sai ilma plätuta hakkama küll. Aitäh peitjale.

Teel geojaanile tegime siin esimese peatuse. Läksime mööda teed allikani ja aardeni jäi mingi 57m (vms). Aga mingit teed ega sissetrambitud rada ei paistnud. Läksime tagasi, et vaadata, kas sõidutee juurest läheb rada, kuid seda ei paistnud. Uuesti allika juurde ja tundus, et mingi rada on, kuid see sai põõsas otsa. Mis siis ikka, küsisin Erkilt pastaka ja suundusin võsas ragistama. Mis see 50m siis ära pole! Erki kahtles mu ettevõtmise edukuses, kuid lohutasin teda, et pean ragistama vaid ühe otsa, sest aarde juurest leian kindlasti korraliku raja.. (nagu alati). Pealegi on [lepalind] ja [silver0] hiljuti siin käinud..

Aega kulus tükk aega ja otseloomulikult olid mul jalas taas plätud ja peas mõte "teeme nii, et siin pole ühtki ussi". Tükk aega hiljem jõudsin lõpuks nulli ning kuna ma selline jupats olen, siis nägin kohe ka konteinerit. Maastik 2.5 takistas mul logima asuda ja pidin ronima "puu" otsa. Ja siis veel veidi kõrgemale ja juba ulatusidki sõrmed konteinerini. Poolteist aastat olen ma harjutanud ühe käega D-vitamiini pudelikorgi kruttimist, kuid siin jäin oskusega hätta, sest eelmised olid tugevad mehed ja korgi ikka korralikult kinni keeranud. Aitäh, sõbrad! Ei jäänud muud üle, kui veidi veel "kõrgemale" ronida (mida kõrgemale ronisin, seda madalamale vajusin, kes käinud, need teavad). Jee! Korgi sain ära ja toppisin selle heaks juhuks taskusse. Logiraamat oli üsna jonnakas: üldse ei tahtnud konteinerist välja tulla. Mingi nipiga ma selle ikka välja koputasin. Otsustasin logida seal samas, kus olin. Tuul oli meeletu ja korraga tundsin, et ma jään merehaigeks, sest puu õõtsus tuules ikka korralikult. Käekiri sai sellest tingituna üpris kohutav. Tagasi maa peal sain aru, et saan teele ilma võsas ragistamata, kuid mingit rada ei lähe. Arusaadav ka.. Kui eelmised leidjad tegid ühe sammu, siis mul kulub sama maa läbimiseks mingi kolm astumist.

Aitäh ägeda aarde eest ;) Lisan aardele sildi "lühikasvulistel tuulise ilmaga huvitav".

Päeva neljakümne üheksas leid. Kuna mul plätusid polnud, siis ei saanud vette minna. Ragistasin läbi võsa kohale ning ei leia, õnneks Silver märkas kaugelt mu kõrval olevat aaret.

 1 

Mäletasin miskit et kuskil siinkandis on üks aare kus tuleb jalad märjaks teha. Värskelt hüljatud Anne vihjas meile sama. Kohale jõudes, nulli taga ajades tekkiski segadus. Mis edasi? Algul tiirutasime niisama nagu kassid ümber palava pudru, siis aga hakkas kostma raginat. Mulle see versioon ei meeldinud ja hakkasin ise tekitama mulinat. Oh sa poiss kui külm see vesi oli. Ma arvasin et ma olin täna juba külma vett tundnud, aga see siin oli lausa jääkülm. Vasaku jala väike varvas tõmbas juba esimese minutiga krampi. Nii ei jäänudki muud üle kui iga ettejuhtuva veest väljaulatuva kivi juures paus teha ja jalgu soojendada. Geps viis mind ühte võssa, Kaupsi teise. Mõlemad ajasime oma joru. Kuna mind edu ei saatnud, siis uurisin pingsalt kaugele Kaupo on oma ragistamisega jõudnud. Pilgu teravdamisest oli kasu ja kogemata jäi ka aare silma. Edasi oli juba kohale ronimise vaev.

Kui aare logitud, jäi veel üle matkarajal tühjaks imetud ballloonid mõnusa jaheda allikaveega täita.

Tänud siia kutsumast.

Raskusastme järgi nagu ei oleks pidanud vette minema aga logisid lugedes ja võsas läbimise vältimiseks panin kummikud jalga ja astusin allikate kaudu aardeni. Algul otsisin tükk aega nulli ümbrusest ja alles hiljem märkasin, et aare ripub nullist kaugemal kuhu oleks saanud ka vett läbimata.

GPS jonnakalt suunas meid vette. Õnneks ka GPS eksib ja seda meie kasuks ning saime ikka kuiva jalaga logitud. Tänud.

Hea, et silmad lahti läksid, enne kui kummikuid tooma mindi. Logi kirjas, aitäh aarde eest.

Kui juba kogu päev on ÄMMadega tegeledes Äntuga tihedalt sidunud (44 leidu!), ei saa ka seda Äntu-nimelist siin „ripakile“ jätta. Helduri varasemat leidmiskogemust arvestades varustasin end autost väljudes kummikute ja saunalinaga – kes neid olusid teab, kas saab esimestega hakkama või on vesi üle põlve ja tuleb püksid nabani üles käärida. Et suplushooaeg on kodu-Pedjas juba avatud, ei hirmutanud seegi. Tegelikkus näitas, et aare on maale lähemale tulnud ja nii sai kuiva tossuga hakkama. Aitäh, seal kevadiste pajude juures oli tore ukerdada.

ÄMMalt tagasiteel, joogipudel tühi, läksin taas allikalt läbi, täitsin pudelid ja seekord tuli leid ka. Ütleks, et nüüd oli raske topsi mitte näha. Tänud.

Ei tea, mis maagia sellel kohal on, aga telefon hakkas seal allikate juures sellist segast ajama, et lõpuks ei saanud enam midagi aru, et kus me oleme ja kas me oleme. Seisin keset võpsikut, vaatasin täppi, too ütles, et olen suure tee peal. Kuna allikate juurest läksid mõlemale poole ka värsked jäljerajad, siis proovisime nood ka läbi. Õnne need paraku meie õuele ei toonud. Vaatlesime siis veel natuke suvalisi objekte seal ja tulime tulema. Eks teine kord uuesti, tänud juhatamast.

 2 

Eks ole raske leida jah kui kadunud on. Ei suutnud ise ka leida, niiet sai taastatud.

Polnud kaasas õiget varustust. Millalgi tagasi!

Läksin allikale, vaatasin gepsu ja ohkasin. Erinevalt Pedja jõe sillast, siin matkasaapaga ilmselt kuivaks ei jää. Õnneks oli käterätik kaasas, seega võtsin end suspede väele ja sumasin paljajalu jääkülmas vees nulli. Jalad tõmbasid juba minekuga krampi. Nullis solberdasin oma pool tundi ja üritasin peidukat tuvastada. No ei leia. Kammisin päris suure raadiusega ala läbi. Logide ja vihje järgi nagu eeldasin aru saavat kus ja kuidas võiks rippuda, aga no mida pole seda pole. Lõpuks ei pidanud enam vastu ja komberdasin külmast valutavate jalgadega tagasi auto juurde.

No ei vea mul selle aardega. Käisin jälle allikal, aga ei oska leida :(

 1 

Seekord siis olid pikemad kummikud kaasas, aga peale leidmist ja logimist kaldale tulles valasin ikka kummikutest vett välja. Pärast autos avastasin, et see siin oli minu 100 logitud aare.

Saatsime poisid vette ja leitud ta oligi! Tänud peitjale

 2 

No kui juba siis juba. Tänud MINU 200. AARE. Sobis selleks ideaalselt

Ei jäänud silma.

Pikemast kummikust ei olnud kasu, vesi oli kõrgem. Siiski jätsin hommikuse karastava kümbluse tegematta ja logisin käsi ja jalgu märjaks tegematta:)Aga hommik- võimlemisharjutuste eest peitjale siiski siirad tänud!

Vihma sadas.Olime juba niigi läbimärjad,märjemaks enam ei oleks saanudki saada. Marlen oli valmis vette minema, kuid me ei lasknud teda. Vesi oli külm, allika põhi ja sügavus teadmata ning kuigi aeg ei olnud hiline, oli juba hämar.Mõni teine kord: Aitäh kohta tutvustamast!

Abikaasa oli ka abiks kaasas. Tema läkski siis piki allikat sumama. Käis edasi tagasi, mina pojaga kaldalt juhendamas, aga ei miskit. Kahju, täna juba teine ebaõnnestumine. Ilmselt tuleme siia millalgi veel, kui ilmaolud teised, näiteks ootame allika kuivamist vms.

Läbimatu meie jaoks kahjuks

Kohe kuidagi ei tahtnud nulli minna. Sain äkki nii 4-5 meetri peale ja kõik. Nii hädasti nüüd ka seda täppi roheliseks vaja ei ole. Aitäh allikale kutsumast.

 3 

Järved ja tehisjärv üle vaadatud, nüüd oli siis aeg allikatele suunduda. Sinna viis tehisjärve juurest juba täitsa tsiviliseeritud tee, mida mööda kõndides hakkas peas kumisema: „ Ma kõnnin hallil lõpmata teel, kesk nurme ja valminud vilju...“. Allikat ja aaret ennast kujutasin ausalt öeldes küll teistsugusena ette. Kui tükk aega tulutult võsas ragistatud, hakkas motivatsioon langema. Päev oli palav ka ja kõndimine näljaseks teinud. Gepsu suunas lõpuks ka järjekindlalt ühteainsasse kohta, kuhu mul polnud sugugi isu ronida. Hakkasin juba peaaegu tagasi pöörduma, kui lõpuks sai jonn võitu. Ma pole mingi geopeitur, vaid sült, kui nii ruttu alla annan. Läksin siis lõpuks gepsu nulli poole ja muidugi, ripub jah. Seda lüket, mis logiraamatu kättesaamiseks teha tuli, tahtsin ma aga veel vähem teha. Tegelikult oli isegi vajalik abivahend olemas, aga muidugi autos ja auto ise kuskil kaugustes Valgejärve parklas. Mis seal ikka, ohkasin, mõtlesin, et see pole kindlasti suurim lollus, mida ma geopeituse nimel teen, ja läksin logiraamatule järele. Kohapeal logida ei suutnud, seadsin end veidi mõnusamasse kohta. Muidugi tuvastasin siis, et olin topsist kaasa haaranud üksiku lehekese, kuigi seal vist oli ka terve logiraamat. Sel hetkel aga vahet polnud, panin nime kirja ja transportisin lehekese topsi tagasi. Pliiatsi pillasin ka korraks mülkasse, loodetavasti see tema tervist väga ei kahjustanud. Otsustasin end premeerida paari soolase pirukaga ja siis avastasin muidugi, et olin kaasa haaranud hoopis ainult magusad ollused. Igatahes jääb see aare meelde ja tegelikult oli tore. Aitäh peitjale!

Võrreldes seljajärvega oli siin palju külmem vesi, aga ka madalam. Kolmandal tiirul jäi õige asi silma. Tänud peitjale!

Alguses sai vale koha pealt otsitud. Suurendasime otsinguala ning silmasime ka aaret.

Leitud! Tänud peitjale:)

Otsisin, mis ma otsisin...lõpuks leidsin. Ripub, mis ripub :) Aitäh!

Mõtlsein, et teen kiire seljasirutus peatuse aga...

Ei leidnud sealt allikast vett ega leidnud ühtegi rippuvat asja. 15minutit otsimist ja siis hakkas külma ja paha. Rohkem ei viitsinud seal mudas trampida.

Polnudki varem kuivas allikasängis jalutanud, eriti kummaliseks teeb selle veel asjaolu, et tegemist on novembri algusega. Tänud peitjale selle kogemuse eest.

Täitsa uskumatu, kui külm see vesi siin võib olla! Käte märjakstegemisest siiski pääsesin, madal veetase oli topsiku tema peidukas lausa kuivale jätnud. Peale logi kirjapanekut sai aare endale uue ja mõnusama olemiskoha, järgmistele edukaid leide :)

Oi pagan, loen nüüd, et uued koordinaadid. Me panime ikka ... Karastav oli ja lahe ning vist veel vanad ikka. Tänud peitjale!

Aare kolis natuke. Uued koordinaadid 59 04 47.8 ja 26 16 15.0

Kõigepealt panin suure hooga teeotsast üldse mööda. Koha peal sai natuke ringi vaadata ning siis tuli ka leid kähku. Kahtlen natuke aarde püsivuses ning aare oli seest niiske. Aitäh!

Väga tore koht. Tänan!

Panime uue logilehe, aga pikemas perpektiivis tahaks konteiner vist väljavahetamist, ei pea vist niiskust eriti kinni.

Värskendav kogemus soojal päeval, aitäh

Kõige noorem tegi jalad märjaks. Nimed mahtusid veel kirja.

Suur palve! Äkki mõni järgmine otsija saab kaasa võtta logirulli/raamatu mis sobiks klassikalisesse pet konteinerisse. Ja võimalusel ka minigripi ja donoteati. Ma hetkel veel ei tea millal uuesti õnnestud sinna minna.

Tänud ette :) Vajadusel õlu vmt veel :)

Panin oma nime kirja logiraamatu kaanele. Vahva aare, mulle meeldis :)

Allikavesi on ikka õite külm varvaste leotamiseks - täitsa tuimaks võtab teine. Logitaamat on tõesti täis (viimasele lehele sai vist logitud, kui ei eksi) ja väga vettinud.

Logiraamat märg ja täia

Leid tuli kiirelt ja varbad sai märjaks kastetud.Logi jäi halvasti kuna logiraamat oli närg.

Kena kohake.Aive ajas asja korda..mina turvasin kaldal.Tänud!

Algul vaatasime nõutult aga siis leidsime õige suuna nn kuivalt aardeni.Aitäh!

Täitsa karastav oli tõesti, aga ka usin geokrants mõtles ennast talisuplejaks ja ujus mulle peidukohale järele. Logiraamat oli ligumärg, kuid harilikuga sain oma harakajalad sinna kirja. Peitsin samasse kohta, aga sellisel viisil, et topsik jäi hetkel veest välja. Tänud!

Kui sul on auto noorgeopeitureid täis tuubitud, pole mingi allika vallutamine mingi probleem! Logisime siiski ise läbimärga raamatusse. Aitäh!

Karastatud. Kuidagi naljakas tundus see allikas seal. Aga logiraamat on suisa ligumärg, ei aita see minigripp ka liiga palju, kui tops piisavalt tihe ei ole. Aitüma ikka!

Päris karastav tõesti ;) Logiraamat oli tõesti niiske, viskasime talle minigripi ümber, ehk on abi. Aitäh

Väga vesine oli, vihma hakkas kõvasti sadama. Tänud peitjale.

Leidsin ja ei leidnud kah. Allikas hakkas lummama, tühja sellest täpikesest. Aitäh juhatamast, vägev koht!

Aitäh! Logiraamatut ei hakanud kuivatama, seal on jäänud veel kaks tühja lehte. Veab ehk lõpuni välja.

Leitud.

Leitud!

06/28/2015 You found [Traditional Cache] Äntu allikad Visit Log Geojaanilt lahkudes esimene aare. Miki õpetas enne seda meile veel locust ja nii me ta leidsime. Prrr paljajalu. Aarde konteineris oli niiskus sees.

Allika juurde jooksis Retti nii innukalt, et ei märganud vett ja sööstis pea ees allikasse. Koerake oli nii väga ehmunud, et kaldale tagasi jõudes uuris ta tükk aega suurte silmadega, kes talle kallale kargas! :) Väga äge aare, kuid logiraamat oli nii märg, et oleks lausa väänata tahtnud. Lehvitasime teist tuule käes veidi aega. Aitäh vahvasse kohta juhatamast!

Leitud. Vetevana soostus logimiseks korra topsi loovutama. Tänud peitjale.

Geojaani platsilt ärasaamisega oli omaette tegemine, no mitte ei tahtnud jutt ja kohv otsa lõppeda ;). Aga minema pidi ju ometi, loodus ju kutsus lausa oma lõõmava päikese ja laulda rõkkavate linnukestega. Kaja, Bruno ja Alexiga suutsime ka Reixi kaasa meelitada ja nii me koos siia sattusimegi. Kui meie Reixiga nulli jõudsime tekkis tahtmine laulda üht lastelaulukest , täpselt selline nägi Reix seal välja ;). Leitud ja logitud saime kiirelt ja siis edasi järgmiste aarete poole. Tänud peitjale!

 3 

Leitud teel Geojaanilt kodu poole. Sõitsime õigest teeotsast mööda ning punusime siis otse üle rohumaa allika poole. Nägime juba eelmisest õhtust tuttavat noormeest seismas ning kohtusime ka vanematega. Karuonu tõi topsi ära, metroo teostas logimise, noorgeopeitur täitis allikas meie joogipudeli ning mina rääkisin vanematele geopeitusest :D Noorgeopeiturile pidin ka selgitama, miks pole hea jalgupidi joogvette ronida, kuid tahtmine oli suur ja pärast pidime tema kummikutest vett välja kallama. Meie lahkudes jõudsid meile järele Katrin ja Lembit :)

Geojaanile tulnute hulgas oli see aare juba paljudel leitud ja vihjeid tuli igast nurgast. Mine vaid kohale ja logi ära. Nii saigi tehtud. Aitäh.

Eramaa silt oli teel Tehisjärvele ees ja õpperaja kaardil lookleb ka rada ringiga, seetõttu jäi teele allikate aare. Päikesepaistel oli tore jälgida, kuidas põhjavesi tungib kivide seltsi. Tänud peitjale.

Tegelikult tahtsime küll Äntu tehisjärve juurde minna aga „territooriumile sisenemine keelatud“ oli ees, sõitsimegi siis kollasest täpist mööda allika juurde. Siin ei läinud mitte üks teps kiirelt. Logiraamat oli päris niiske ehk kui selle kuivaks jälle saab siis minigrip päästaks olukorra? Aitäh!

 2 

Hommikul peale geojaani ei olnud just vaimustust minna aardeotsingule, kuid sõbrad korraldasid selle mulle ära ja tore oli. Siin sai mõnusa karastuse osaliseks, vesi külmem kui merekindluse tunnelites.

 1 

Minu jalad on nüüd poole nooremad,Meriti omad ka. Küll tüdruk kilkas kui varbad vette kastis. Logiraamat kannatas veel kirjutada. Keerasin korki tugevamalt peale.

Peale geojaani tuli kohustuslikus korras ka vastavatud aardes ära käia. Nulli saabudes taipasin aga, et mul polnud kätte saamiseks õiget varustust. Hakkasin juba ära minema, kui saabusid caro ja karuonu hädavajaliku varustusega. Edasine läks juba libedalt. Aitäh peitjale!

See polnud kõige meeldivam koht teada saamiseks,et mu kummikusse on talvel auk tekkinud. Leidmist see muidugi ei seganud. Aitäh, märjavõitu logiraamat on, aga kirjutatav.

Miki ja Merle, tänud!

Otsisime Geojaanipäevalt korraks lahkudes, et aega parajaks teha. Kuna nüüdseks on aare vist teises kohas, siis võib ilmselt üsna lahtise tekstiga logi kirja panna.

Alguses pidasin kirjeldust naljaks, aga kui oli selge, et tuleb tõesti jalgupidi allikasse ronida, kadus naljatuju. Sest kummikuid mul loomulikult kaasas polnud ja vesi oli kuradima külm. Tagatipuks hakkas just sel hetkel ka sadama, nii et... nojah. Õnneks polnud leidmine suurem probleem, küll aga selgus topsi avades, et eriti veekindel see siiski pole või siis tilgutasid sel päeval sealkandis liikuvad geopeiturite hordid topsi vett. Ühesõnaga - niiske. Aga saime nimed kirja ja just selleks hetkeks allikast välja, kui järgmised saabusid. Üritasin küll kõvasti hämada, aga nagu pärast kuulsin, nad siiski leidsid. :)

 1 

Leitud lihtsalt: meie määrasime asukoha, maxid vaatasid pealt, Airi tõi ära ja pani pärast tagasi.

 2 

Essaleid kell 11:28.
Pärast Porkuni esmaleidu jäi see järgmisena teele. Kui olime peaaegu nullis, asusime otsima, geps näitas ka mõned meetrid siia-sinna. Otsitakse ju ikka sealt, kus on mugavam otsida, mitte sealt, kus aare on ;-) Marje oli esimene, kes asja lihtsalt ära tegi - ei ole meil siin päev otsa aega kuival maal mullas tuhnida, teised esmaleiud ju ootavad :-)
Ma läksin ka aardeni. Kui Marje jaoks oli seal sobilik kohakene, siis mina pidin terve logimise aja rohkem kannatama. Aga kes palju kannatab, leiab palju aardeid ka.
Aitäh Laurile aarde ja kena koha eest (mida ehk juulis Suveseikluselgi vaja läheb)! Oli meeldejääv leidmine, eriti logimine :-D Aare korras, EVEJ. Paneme neljakesi edasi, soojale maale tahaks! ;-)

 1 

Tiirutasime ümber palava pudru, aga null näitas ikka imelikku kohta. Rudolf varustas ennast vajalikuga, mina jäin julgestama. Ja vaata imet, oligi seal. Päris vahva pildi sain ka, aga see on siia lisamiseks liiga reetev. Kahju, et järgmistest logidest selgub kurb tõde aarde pidavuse kohta, idee on ju täitsa vahva. Aitäh kohta tutvustamast!

Olles Seljajärve juures ära noppinud ühe esmaleiu au, lootsime sarnast saavutust korrata ka lähedalasuvate uute aaretega, aga kui juba siia jõudsime, vaatasid vastu korralikud georajad. Logiraamatu inspektsioonist selgus, et speedy ja sõbrad on meid napilt edestanud (muster, mis jätkus pea kõigi teiste sama päeva uute aarete juures :P) Samas teine ongi selline tugevalt alahinnatud koht.

Mis aardesse puutub, siis seni kuni vett peab, on kõik korras :D

Aitäh!

 1 

Allikaid oli väga hästi näha, lisaks toimus ka väike geojaani eelne kokkusaamine, kahjuks nimesid ei mäleta, ma veel newbie :)

 1 

Tundus, et geopeiturid olid just sinna aarde juurde kolinud korraga. Mida rohkem meid on, seda lõbusam aaret logida. Tänud juhatamast.

 1 

Geps näitas nulli sinna, kus me Paavoga seda väga ei tahtnud uskuda. Maastik oli ka alguses 2.0 vist. Aga seni kui ma mugavamaid plaane hellitasin, marssis Marje lihtsalt peidukani ja hakkas logima. Paavo arvas, et võiks ka igaks juhuks appi minna. Olude ja valitud varustuse (või selle puudumise) kombinatsioon tingis heliefektid, mis reeglina kaasnevad alates 3.5 maastikust :o) Me itiga itsitasime lihtsalt niisama ja klõpsisime operatsioonist paar fotot, mida siin poleks sünnis jagada... Nii et kujutage niisama ette, kes käinud, see mõistab. FTF 11:28.

Kui meie kohale jõudsime, oli Kaja juba peidukat lahti kangutamas. Käärisin käised ülesse ja asusin talle appi. Kuni tema nimekirja koostamisega tegeles, klõpsisin mõned vaated telefoni.

 1 

Allika sildi juurde jõudes oli ees auto tossudega selle all. Kaugemalt lähenevad autod ennustasid väiksemat sorti geosündmust. Nii ka läks. Võsas tabasime nulli täpustavad Kaja ja Bruno. Tagant tuli veel Märt seltskonnaga. Logimise jätsime hästivarustatute ja muidu karmatute hooleks. Tänud!

Leid suht kiire.

Tänud peitjale :)

 2 

Auto lähenedes nägin ees võõrast autot ja olin kindel, et nüüd taban kellegi kohe teolt. Põnevus oli suur, et kohe kiirkõnniga liikusin allikate poole. Metsas käis ikka ilge ragistamine. Okste vahelt vaatasid vastu võõrad kuid samas väga tuttavad näod. Ühte nägu olin näinud mitusada korda enda nime logiraamatutesse kirjutades. Tutvusime ja demokraatliku otsusena osutasime kus umbes võiks aare olla. Suundusin jalanõusid auto juurde vahetama. Nüüd saab juba öelda, et paar minutit vähemalt venitasin kummi kuna kummikuid jalga lükates jäid silmad pidama tulipunastel metsmaasikatel. Maitse oli välimusele vääriline vastane. Kui ma tagasi allikate juurde jõudsin oli Tanel juba saabastega poolel teel kuid pöördus sama targalt tagasi. Minul oli kohe lust see vees sulistamine. Tänud huvitava teostuse eest!

Tohutud georajad viisid igasugu valedesse kohtadesse :) Logiraamat oli juba esimese päeva õhtuks päris märg, lisasin topsi ühe dunotiidi, ehk aitab veidi kuivendada.

Visalt näitas siin geps õigesse kohta. Õnneks seekord ise järgi minema ei pidanud, kuid vajadusel oleks püksisääred ülesse keeranud küll. Tänud.

Ringiga või otse? Otse saab kiiremini :) Tehtud! Tänud peitjale tervist noorendava ja karastava aarde eest.

Mina allikasse ei peidaks. see on sama kui peita kirikusse altari alla või hiiepuu sisse. Mõnele inimesele astub see peitmisviis varbale.

GP 1434

Tegelikult tahtsime Äntu tehisjärve aaret otsima minna, aga keegi eravaldur oli keelumärgi ette pannud ja niimoodi need allikad teele jäidki. Ajasime nulli taga, kuidagi ei tahtnud uskuda masina pakutut. Selle tegevuse käigus jäime vahele Karlile, kellel olid sobilikud abivahendid kaasas ja nii see kambapeale leitud saigi. Lahe koht. Aitäh peitjale.

Vanad eestlased pidasid selles pühas allikas suplemist noorust tagasi toovaks. Allika juures ei ropendatud ja pärast allikal käimist anti midagi anniks. Iseenesest omapärane peitmisviis. Loodan, et kõigil jätkub püsivust kork korralikult kinni keerata.

 1 

See aare mulle meeldis. Süda hakkas kohe kiiremini põksuma. Seni, kui Maris ja Margus üritasid nullile läheneda kuiva jalaga olin mina juba karastavaid liigutusi tegemas ja olnuks ka valmis logima, kui oleks kirjapulga kaasa võtnud. Olime just oma toimingud lõpetanud ja autosse tagasi läinud, kui kohtusime taas Urve ja Hannesega kelle jalavarjudeks ei olnud kindlasti mitte botikud, nagu Kajaliis oma logis huupi pakub. Igatahes teenisin siin täiesti ootamatult välja ühe maitsva ja kosutava õlle! Loodetavasti jätkub sellest tervendavast jõust, mis allikas mulle andis nüüd kohe pikkadeks aastateks :) Väga imeliselt selge vee ja põhjaga allikas. Aitäh kaaslastele ja peitjale!

Allikavesi oli külm nagu allikale kohane. Aitäh!

Leitud. Aitähh!

 1 

Kuigi kõik mu riided olid alles mustad ja märjad sain kiirelt uued laenata. Meeskond oli suur, kõik sahmisid, ise loomulikult ka, ühelhetkel jäin ammulisui vahtima, et Miki logib, no täiesti uskumatu, käisin kohe ise kaemas, üksi oleks eitea mitu tundi siin tuustind! Tänan kohta tutvustamast!

 1 

Teised tegid otsimisliigutusi, Miki aga juba logis. Aitäh aarde eest!

 1 

Miki mingi hetk seisis kavalalt ja hakkas logima. Pärast nägime, kust ta konteineri oli välja võlunud. Aitäh kutsumast!

Jussikese botikujäljed reetsid peidukoha. Aitäh! GP peadirektor isiklikult jäädvustas sündmuse geoannaalidesse. :)

Leitud