Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Rakvere linnas Arkna teel asus 1960.-1970-ndatel aastatel 304. Nõukogude Liidu kaardiväe raketipolk (s/o 14372) ning sellele allus kaks divisjoni, üks Kadila ja teine Rohu-Lebavere metsades. Selles baasis oli Nõukogude Liidus 1959. a kasutusse võetud R-12 tüüpi rakette teenindav diviis (2500-3000 meest). Need raketid olid võimelised lendama 2 tuhande kilomeetri kaugusele, kandma termotuumalõhkepead kas võimsusega 1 või 2,3 megatonni (1mgt = 1milj. tonni).
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.v-maarja.ee/?part=html&id=258
Aarde sildid: militaarobjekt (1), mahajäetud_ehitis (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5YDFN
Logiteadete statistika: 81 (89,0%) 10 2 3 2 0 0 Kokku: 98
Poisid leidsid ja kihistasid niisama naerda, kuniks ma ka lõpuks nägijaks sain. Aitäh, vahva paik!
Täitsa uhke angaar siin peidus. Näha oli et siin miskit sorti ruumiplaneeringuga tgeletud, kuna esimestest tubadest oli üks suur avatud vaatega köök-elutuba stiilis asi tehtud. teagi akas põhjuseks olid need tunneli lõpus ootavad siluetikesed vms. Lõpus tegime siis korda mõõda seda otsimis mängu. See kes leidis jäi vait ja lasi teistel ka otsida ;D. Aitähhid
Olime siin samas lähedal asuva lõkkeplatsi juures telkimas hangaaris sees (telkidega) ning mõtlesime et lähme jalutama. Jõudsime jalutada kuni järvedeni. Viljam ja Kelly edasi ei saanud kuna neil olid jalas saapad. Mina olin muidugi hästi ette valmistunud kummikute kasuks. Ma läksin edasi ning uuisin need hangaarid ära ning panin ka nimed kirja. Peale seda sai isegi siia kanti üks aare pandud. Täname peitjat!
Erilist muljet see baas ei avaldanud vb oli asi liigses rohelisuses. Tänan
Leitud pärast veidikest kolamist.
Kauksi-Penijõe matkatee järjekordse etapi läbimisel jõudsime ka seda paika külastama. Selle raketibaasi mastaabid on ikka eriti suured. Aarde endaga läks kiirelt. Hetkeks oli plaan ka siia RMK platsi jääda aga õnneks väntasime ikka edasi Mardihantsu. See oli õige otsus sest koht palju parem ja lisaks kohtusime seal Mardi ning Piretiga. Tänud!
Oli tõesti väike ja armas! Angaar ise oli suur nagu hiiglane. Aitäh!
Tundub, et nüüdseks on raketibaasist saanud isetegevuslik lasketiir. Märklauad oli hoones püsti pandud, õnneks täna neid keegi ei kasutanud. Vaatasime hoone sees ringi, kus tundus hetkel eriti jahe olevat. Kiikasime igasse tuppa ja paar korda isegi sinna õigesse enne kui pilk aardel pidama jäi. Karbis olid mõned praod, kuid sellises kohas ilmselt pole niiskust karta. Aitäh natuke kõhedust tekitavasse paika juhatamast!
Kolasime sõpradega piirkonnas ringi. Üks vana militaarobjekt kulus päeva igati ära. Kolasime ringi ja logisime aarde.
Tänud.
Kunagi sai siin käidud - siis kui veel multiga tegemist oli. Kõik vahepunktid sai läbitud ja lõppu ka jõutud. kuid koordinaadid näitasid minu jaoks veits võsa ning vahepunktis olnud vihje jäi mulle loetamatuks, seega leidmata ta jäi. Täna oli võtmise vaev. Aitäh!
Eks neid endiseid militaarobjekte ja -baase on terve Eesti täis. Jälle siin metsas midagi ja siis jälle seal. Siinne on tõesti oma mastaapidelt ikka päris suur. Kunagi oleme siin käinud ja täna taas, aga ega sedasorti nostalgia häid tundeid ei jäta. Siiski, tänud aarde eest.
Siia olen ma ammustel aegadel mingil kummalisel põhjusel sattunud. Siis oli koht jupi maad õõvastavam kui praegu, kui loodus tasapisi võimust võtab. Tänud peitjale
Koht jälle ilgelt meeldis. Kahjuks jõudsime siia hilja ja pimedas ning lund oli paksult, seega ringikolamiseks mingit võimalust polnud. Aga selle raketibaasi mastaapsus siiski üllatas, tõesti suur ja võimas. Kahju, et ei jõudnud siia multiaarde ajal, kuid eks peab siia niisama siis tagasi tulema. Aare kena ja korras, minul sellised kohad mingit kõhedust küll esile ei kergita. Aitäh!
On aga tõesti rõvedad ehitised ja ajalugu. Mul polnud kavaski seda aaret kunagi logida, sest üksi siia ju ei tule. Täna vedas kaaslasega ja teega (oli lahti lükatud) ja õnneks mu idee läks läbi.
Tänud kutsumast, kohta näitamast ja aarde eest ka, multiga oleks siin täna raske, sest juba hakkas hämarduma ja no pindala kammimiseks hiigelsuur!
On rõvedamaid CCCP ehitisi geopeituse tõttu külastatud kui seekordne. Aga ega seegi koht mind lähiajal tagasi kutsu.
Õnneks jäi minu lapsepõlve mängumaadeks natuke vanem aher arhitektuur (Kunda tehase ja Toolse lossi varemed).
Aitäh tutvustamast.
Läks multi-aardest tavaliseks. Ei taha see esimene punkt millegi pärast mitte ühelgi kujul püsida ja las ta siis olla. Kel huvi, saab ise ringi konnata. Koordinaate sai ka maaameti abil natuke täpsustatud, kuigi ei ütleks, et need nii väga mööda oleks olnud. Vähemalt kaardi loogika järgi...aga vihje kindlasti aitab ja see oleks olnud kohapeal ka teises punktis leitav. Mõnusat kolamist!
Algusest ei leidnud peale vihjele vastava koha mitte midagi mis edasi aitaks, kuigi sai ka laiema pilguga ringi vaadatud.
Pärast pimemat mitteleidmist õnnestus saada õlekõrre abil 10m täpsusega lõpu koordinaadid. Kuna selles raadiuses polnud eriti kuskile peita, siis sai raadiust laiendatud ja ringiga loogilisemasse kohta mindud. Uhh, väga ebameeldiv koht... Juba ise nägi kole ka kõle välja, lisaks sellele oli keegi justkui alles hiljuti vedanud sinna kõhedust tekitavad märklauad. Hea, et kedagi teist sinna samal ajal ei tulnud.
Jälle sai tükk aega otsitud, kuni õnneks jäi ka aare silma. Pakun, et see oli algsetest koordinaatidest 30-40 meetrit eemal. Nimed said ruttu kirja ja tegimegi minekut.
Uh, äh, pähh.. militaarjäänukite vahel jõlgutud. Ainult aarded sunnivad mind vahel vastumeelselt sellistes paikades kolama.. loodus võiks kiiremini nad kaotada...
Tänan peitmast.
Hommikul sai tegeletud multikaga. Täitsa põnev on uudistada siin ümbruskonda. Tänud
Koht oli äge kuid kahjuks minu jaoks käis algus juba üle jõu. Sai seal jõlgutud kaua kaua kuid ei leidnud midagi, abiga saime sealt edasi. Lõpus tuli ka väga kaua tiirutada enne kui õige asi silma jäi, lõpu aare väga heas seisus ja korras, aitäh :)
Esimeses punktis sai koordinaadid kiiresti leitud. Teises läks veidi enam aega, kuid said ka seal numbrid üles leitud. Siiski, abistav vihje oli minu jaoks loetamatu - midagi võib sealt aimata/tuletada, kuid kui kindel ei ole, siis on variante ikka mitmeid. Lõpus sai lähenetud mitmelt poolt ja võideldud telliste, laskmise märklaudade, nõgeste ning tikripõõsastega, kuid mida kätte ei saanud, oli aare. Geokontroll väitis, et teisest punktist loetud koordinaadid olid õiged saanud, kuid selles kohas ei osanud küll aaret näha. Eks tuleb kunagi uuesti proovida.
Algus läks ludinal. Enne lõppu minekut kohtasime veel erinevaid seltskondi. Aga vot lõpus olime pisut eksinud. Meie koordinaat oli võsas :D. Eks siis lähenesime asjale loogiliselt ja Tiit päästis õhtu. Ääretult suur ala siin ikka. Võttis mõtlema.
Esimeses punktis koordinaadid uuel kujul ja teises punktis värskendatud ja topelt välja toodud.
Mind pani pisut muigama üks vanem logi, kus kurdeti nõukogude armeepärandisse ebaperemeheliku suhtumise pärast. Eks ma olen isegi militaarajaloo fetisheerimise pattu teinud aga kui lugeda mis asju tolleaegse "heidutuse" egiidi all tehti, siis tahaks et kõik need varemed võssa kasvaks.
https://maaja.ee/maailma-voimsaima-vesinikupommi-katseplahvatus/
Et valget aega veel jagus, siis võtsime selle baasi ka boonuseks ette. Esimeses punktis läks ikka omajagu, osa tuli hetkega, aga sellest oli edasi liikumiseks natuke vähevõitu. Peale põhjalikku tudeerimist saime siiski kõik vajaliku kätte ja edasi, teises punktis läks juba kiiremini, kuigi jah, eks ta pool huupi tuli, koordinaadist polnud seal peale objekti tuvastamise midagi tolku. Tops ise sai ka üsna mõistliku ajaga leitud. Tänud aarde eest!
Esimene punkt oli mõned aastad tagasi külastatud.Täna siis teine ja lõpp.Teises olid numbrid väga tuhmid,vaevu aimatavad.Tänud peitjale.
Lõpuks leitud :D võttis ainult kokku neli korda :D aga tänu Mairele saime leitud. Järeldus - gepsu ei tasu alati usaldada
Täna päeval Väike -Maarja Konsumi parklas telefonis surfates märkasin äkki, et alles hiljuti on rahvas Kadilat külastanud. Otsustasin siis samuti aega leida ja veel korra asi üle vaadata. Täna oli ikka lust sinna sõita, sest kruusa tee oli mõnusalt jäine ja kõik suured porilombid külmunud. Nüüd nulli jõudes leidsin praktiliselt minutitega otsitava üles. Eelmine kord jõllitasin täpselt sama objekti, aga midagi ei märganud. Kusjuures isegi vaatamata sellele ei leidnud, et info olevat dubleeritud olnud. Vahepunkt tuli kergelt ja lõpus sain samuti peale mõningaid pingutusi logi kirja.
Alati kui selle Kadila tee otsast mööda sõidan mõtlen, et miks ometi.Täpsemalt, et kus olid siis otsustajate silmad ja mõtted kui seda baasi rüüstati.See, et inventaar minema tassiti ei omagi tähtsust, aga hooned ... Huvitaval kombel ongi meie riigis nii, et lastakse hooned kapitaalselt ära laguneda ja siis hakatakse päästma.Kui ise ei teaks, siis kunagisest militaar kompleksist on säilinud ainult riismed.Siiani kahetsen, et ühtegi fotot ei teinud kui kõik veel puutumatuna seisis. Aitäh.
Oo, kus siin oli alles lund! Täitsa talv kohe, lahe! Täna võis ainult ette kujutada, milline võimas baas siin kunagi asus. Aitäh tutvustamast!
Kunagisest baasist on suht räbalad alles jäänud.Ühe värava jämedate kronsteinide nägemisest piisas et aimu saada, kui suured uksed on metallikrattide poolt minema tassitud.
Nullis kirjutasime info markeriga, vahepunktis kirjutasime üle ning lõpp ei vajanud hooldust.
Tuuri neljas leid. Nullis oli dubleeritud info kadunud, vahepunkt pisut tuhmunud aga lõpus oli kõik korras. Massiga läheb alati kiiremini, selle aarde leidis Merle sekunditega. Huvitaval kombel on siinsed sõjaväe hooned eriti lagunenud.
Kunagi sai käidud otsimas ja nüüd kui mõtlesin et lõpetan ära siis ei saanud algusest minema. Kuna mul olid kordinaadid teada siis jõutsin ka lõppu aga ei old seal midagi.
Täna siis otsustasin, et hüppab siit korraks läbi ja vaatab mis veel säilinud on. Asi osutus hullemaks kui arvasin, sest viimati käisin siin kusagil 20 aastat tagasi ja siis oli see kompleks veel enam vähem.Kui meenutada siis umbes 30 aastat tagasi 80-90 a. vahel vahetult okupantide lahkumise ajal ja järel sai siin ikka mitu korda nädalas käidud.
Mida kõike siit kaasa ei taritud alates aiavõrguga ja lõpetades teleskoop raadioantennidega.Kaableid, mootoreid, vintse, trosse, määret, generaatoreid ja kõik võimalikke mehhanisme.Sõbral oli ZIL-i kast alati pungil täis kui lahkus.Aga et terved angaarid lahti monteeriti ja minema viidi, seda poleks küll uskunud.Miks kõik need rajatised rüüstajate meelevalda anti ? Vot sellest küll aru ei saa.Hea vähemalt, et Rohu baasis veel angaarid säilinud on ja rahvas neid veel näha saab. Aga nüüd aardest.Nullis ei suutnud midagi leida ja ainuke suutlikus piirnes sellega, et ärritasin pesitsevad herilased üles.Algul tiirles neid seal mõni üksik, aga kui juba mitmendat tiiru ümber müüri tegin ja kordinaate otsisin, ilmus neid juba rohkem.Lõpuks otsustas üks neist proovida oma võimeid minu käsivarre peal ja siis oli kõik.Lahkusin sealt ja suundusin Rohu baasi.Omaarust nägin isegi selle vihje X või K ära, aga juu see polnud ikka õige asi.
Geotuuri viimaseks jäi Kadila raketibaasi väisamine. Vahepunktid sai leitud kergesti. Käekirja eksperdi olemasolu ei olnud vajalik ja oli selgelt loetav. No ühe punase geokontrolli tegin aga see oli pigem enda näpukas. Teist punkti võib lähitulevikus ehk natukene üle teha aga polnud viga. Kuna naabruses olevas Rohu raketibaasis sai rohkem kui küllaldaselt hoonetes ringi kolatud, siis siin spetsiaalselt ühtegi lisahoonet ega varet kaardi pealt juurde ei otsinud. Ainuke asi mille üle nuriseks on lõpp, mille puhul on väga suur oht karpi ära lõhkuda. Ma olin ettevaatlik ja hoolas ning karbile ühtegi vigastust juurde ei tekitanud. Aitäh väikese raketibaasi multi eest!
Nullis leidsime väikese lisavihje abil koordinaadid, aga et ühte numbrit suutsime kolmel erineval moel tõlgendada ja et polnud mahti siin pikalt peatuda, siis pärast väikest tiirutamist liikusime edasi, et vast ikka kunagi tagasi tulla:) Selle kandi metsa"aarded" meile täitsa tundmata, aitäh näitamast.
Ei läinud aastatki eemisest korrast kui siin tagasi olin. Tutvustasin kohalikele geopeitust. Vahepunktid korras, täna õnnestus karp kah üles leida. Tüdrukutel elevust kui palju!
Leitud :) Vahepunktide numbrid vajaksid värskendamast, suht raske on numbritest aru sada
Fakt, et me selle aarde leituks saine lugeda on ikka megajuhus. Esmalt tuuseldasime alguse koordinaatidel ning otsisime intensiivselt infot jätkamiseks. Esimese tunnikese üritasime aru saada, mida me üldse otsime ning tegevuse käigus sai iga liivatera tagurpidi pööratud. Lõpuks katkes kannatus ning sai kolleegilt nõu küsitud. Kolleeg esialgu mängis peitust ning lasi arvata, mida ma otsin. Kui pika mõistukõne peale selgus, et tema kirjeldatud objekti looduses ei eksisteeri, siis halastas ning andis järgmise punkti koordinaadid... mälu järgi. Noh me siis vahvust täis läksime sinna mälu jäljele asju otsima. Päris pikalt otsisime, siis hakkas vihjajal endal ka imelik ning helistas ja teatas, et võibolla ei olnud ka see koht aga tema õiget kohta ka ei mäleta enam. Siinkohal pean tunnistama, et meil rohkem vahepunkte näha ei õnnestunud ning joonelt suunati meid nimesid kirja panema. Pika pusserdamise peale õnnestus karp isegi kätte saada ning lugu lõppenuks lugeda. Tänud militaari tutvustamast ning ehk tasuks omanikul asjade korrasolekut kontrollida. Samas ei ole välistatud ka mulle omane suur kanapimedus.
Päris huvitav seiklus Kadila raketibaasi aladel. Õnneks suuremaid takistusi meie teel ei esinenud. Seda siis karu või metsise näol :) Lõpp tuli ootamatult kiiresti ja tänu sellel ei saanudki esialgu täpselt aru mida otsime. Aare kuiv ning konteiner korras. Tänud koha tutvustamise eest!
Info lõpu kohta kogusime kokku ja siis läks raskeks. Kõigepealt oli karu liikunud samas suunas mis meile hirmu naha vahele ajas ning siis ei lasknud tedrekukk meid enam edasi. Lõppu siiski jõudsime kuid karp jäi leidmata. Küllap varsti tagasi.
Kuna esimese punkti duubeldus polnud selleks hetkeks teada, siis sai küsitud vihje teise punkti asukoha kohta. Ļõpuks tuli välja, et vihjet küsides asusingi antud punktis ning omaarust läksin seda otsima ja lõpuks jõudsin sinna ikkagi tagasi, kuid seekord sain ka koordinaadid. Edasine läks juba kergemalt, kuid siiski millegipärast ikka väga pikalt. Kokkuvõtteks täitsa tore tiirutamine, sõitsin seal vist kõik teelaadsed rajad läbi ja õnneks edukalt. Ļõpus oleks juba peaaegu loobunud, kuna otsisin nullist uusi koordinaate, kuid pika otsimise ja mitteleiu järel sain aimu, et see võib isegi olla lõpp-punkt, mille järel muutsin otsimisprioriteete ja karbike kätte saigi. Tänud peitjale päeva sisustamise eest vaikses kohas.
Esimeses punktis on numbrid kirjutatud kahele ühesugusele "peidukale", mõlema peale kokku peaks olema lihtsam.
Esimene punkt vajaks värskendamist, viimased numbrid kadunud.
Esimene punkt on natuke räsida saanud ja osa numbreid puudu aga sellest polnud väga hullu leidsime teise punkti üles. Lõpus tegime ikka väikse ringi enne kui karbini jõudsime. Meie täname!
Mõnus multikas. Esimeses punktis olime mõned hetked geopimedad aga vihje aitas meid reele. Teises läks juba libedalt. Lõpus sai tänu logidele tehtud mõned tarbetud liigutused aga õnneks paljastus lõpuks ka aare :) Tänud peitjale. Aardega kõik korras!
Väga mõnus ilm oli selle multika otsimiseks, päike säras ja mets oli ilus lumine. Esimeses punktis läks üllatavalt kaua aega ja kolmandas ka natuke. Mul oli raketibaasi plaan ka kaasa prinditud, nii oli hea uurida, mis kusagil asus. Tänud peitjale kutsumast ja kohta tutvustamast!
Esimeste punktidega läks hästi, aga lõpus küll enam mitte. Geps näitas arvatavast vihje kohast teisele poole, proovisin siiski vihje järgi ja läksin gepsust kaugemale, siis uuesti lähemale, lõpuks leidsin karbi ka ja logiminegi õnnestus. Tänud.
Laur tahtis siinset aaret natuke parandada ning mina sain siis võimaluse kõik vajalik peremehele enne üles otsida või kätte näidata. Ei läinud poolt päevagi, isegi sõltumata sellest, et peitja isegi ei mäletanud kuhu ta lõpu kunagi pistis… :D
Teel aardeni üritasid mind kõigepealt peatada napilt 10 meetrit enne autot üle tee jooksev metskits ning veidi hiljem ennast ohvrimeelselt teele kukutanud 1,5 puud. Kui kitse puhul käis jalg vaid korraks piduril ning kohe gaasile tagasi, siis risti teepeal pikutavatele puudele pidin alla vanduma. Ei saanud üle ega ümber. Saagi mul autos ei ole. Ring ei tulnud õnneks kuigi suur, vast paar kilomeetrit, kui sedagi.
Aarde teise punkti koordinaatide väljalugemisega oli mulgi probleeme. Kui minu sisestatud nullis ikka vihjele vastavat objekti ei leidnud, siis pikalt ei mõelnud ning helistasin peitjale. Selguski, et üks number on valesti välja loetud, 3 ei olegi 3 vaid hoopis 9. No oligi suhteliselt nigel 3.
Lõpus oli pisut valedes kohtades otsimist aga mitte piinlikult kaua. Karbi põhi on muideks mõraline, aare ise sees korras. Täname.
Võttis alles aega teise punkti leidmisega. Sai ka kõvasti võsas ragistatud enne kui alla vandusime, et vist oleme vales kohas. Lõpp hea kõik hea, aare leitud ja logitud.
Aarde leidsime kolmandal katsel. Nii et päris hea, keeruline. Panime koordinaatidega veits puusse. Saime nipi kätte siis läks kõik ladusalt lõpuni. Aare oli põnevas kohas. Võib mainida, et ka aarde leidmiseks läks kolme katset vaja :D 5+
Esimesed tülid kiirelt aga aare jäi leidmata.
Nullis ja selle ümber sai ikka igast kohast otsitud, aga ei midagi. Ei tea, kas lumi segas, meie lihtsalt ei märganud, või on midagi kaduma läinud.
Alles kohapeal avastasin, et tegemist multiaardega. Nullis ja selle ümbruses sai numbreid ja "ikse" otsitud, aga ei miskit. Vähemalt sai põlvini lumes lihaseid treenitud :) Lumevabal ajal proovime uuesti.
Miskid ajad tagasi jäi see asjandus mul siin leidmata. St lõpppunkti küll tuvastasin, kuid karpi ei näinud ja logi kirja ei saanud. Seekord siis sättisin selle siin endale jälle koduteele. Kuna vahepeal olin suutnud eelmise GPS-i ära uputada ja vahepunktid kadunud, siis otsustasin esimesest punktist alustada. No tee mis teed, aga ei leidnud sealt vajalikku infot. Võimalik, et mälu pole ka enam see, aga no nii palju või vähe kui meeles oli, siis jäi küll mulje, et seal seda vajalikku infot pole. Aga loodetavasti tegemist minu mälumurega. Seejärel läksin teist punkti otsima - ei leidnud üles, ei mäleta noh! :). Kogemata koperdasin aga kolmandale punktile otsa. Seal vahtisin miski pool tundi, kuid ei midagi. Siis jälle esimesse punkti vidinaid poleerima ja jälle mitte midagi. Siis jälle kolmandasse punkti ja.. ei midagi. Siis koperdasin pool-kogemata teisele punktile otsa. Sain sealt vajaliku vihje ning selle abil siis õnnestus ka kolmandas punktis karbile näpud taha saada. Mu GPS kurinahk mind veidi mujale üritas ajada. Aga kokkuvõtteks vahva asi. Lund oli veel täpselt nii palju, et autoga sain liikuda, loomulikult ei istunud ka krants koguaeg autos vaid ukerdas jahusees ringi. Tänud!
Esimeses läks üllatavalt kaua aega, kui kordinaadid käes, siis imestasime, kuidas kohe ei leidnud. Teises kükitasime alguses natukene vales kohas - kännu otsas. Ja lõpuks saigi aare leitud..
Esimesed punktid läksid kiiresti. Kolmandale punktile lähenedes nägime, et keegi veel seal lähedal toimetamas on. Teisi geopeitureid me siiski ei kohanud. Mugud oli kuskil läheduses asjatamas. Küll tuli nende pisike kutsu meid tervitama. Ennast polnud ollagi, aga tegi alles häält :) Natukene sai ronitud ja turnitud. Mõne aja pärast vaatasime ka aardele otsa. Aitähh peitjale.
Esimeses paaris punktis läks lihtsalt ja kiiresti, praktilisel hetkega oli järgmine koordinaat käes. Siis aga läks keeruliseks. Hakatuseks läksin nulli, aga see ei klappinud kuidagi vihjega. Vihjele sobilik koht sai ka tuvastatud, aga õnnestuseks ei oska ma veel läbi kiviseinte minna. Läksime siis ringiga, aga paraku oli vihjele vastavaid kohti rohkem kui üks ja ei teadnud ka õieti, mida otsida. Lõpuks siiski valgusvihk ka õigesse kohta suundus ja saime kännu tagant minema. Aardest võtsin kaasa ränduri. Aitäh peitjale.
See oli meie esimene peatus enne sündmusaaret. Õnneks lugesime esimeses punktis kõik numbrid õigesti(oli ka teine võimalus). Lõpus natuke taidlemist, edasi oli plaanis Ebavere mägi. Kui autos tableti lahti tegime, selgus, et juba vähemalt viis uut aaret üleval. Seekord siis Ebavere oma seakatkuga jääb järgmiseks korraks. Aitäh!
Esimene punkt. Leitud. Numbrid sisse toksida ja edasi, peaks ju lihtne olema. Teel teise punkti sai veel kõvasti peatusi tehtud, et vaatamisväärsustega tutvuda. Jõuan kohale, käin mööda lagedat välja ringi ise mõeldes, kus krt see post siin on? Lugesin siis logisid, selgus, et numbritega on varem ka tõrge olnud. Uurin siis neid numbreid lähemalt, proovin teist varianti. Ja siis oli juba kõik lihtne ja loogiline. Huvitav koht, tänan kutsumast!
Tee oli õuduste tipp, ehitised seevastu väga lahedad. Lõpus vaatasime kõige pealt aardele otsa, siis läksime minema ja teisel ringil märkasime ka. Aitäh!
Siin oli mitteleiule orienteeritus juba nagu taak, mul esimeses punktis kaasas. Vajalikud arvud leidsin väga kiiresti, kuid need kusagile mõistlikku kohta mind ei viinud. Siis tulin vaatasin veel arve ja üritasin neid veidi teisiti sisestada - ja jälle ukerdasin kusagil raiesmikul, kus mingeid poste läheduses polnud. Olin juba alla vandumas, kui läksin tagasi ja seekord märkasin, et olin ühe olulise numbri vahetamata jätnud :). Seejärel liikusin teise punkti, kus läks juba kärmelt. Kolmandas punktis hakkas aga trall pihta - GPS-i null ei tahtnud kuidagi sinna näidata, kuskohas mina aga väga otsida oleks tahtnud. Lõpuks lõin sellele elektroonika-seadme nullile käega ja läksin tõenäolist peidupaika varjavat objekti poleerima. Selle käigus ronisin ka u 4 raskusastmega paikadesse ja toppisin sõrmi pagan-teab-kuhu uuretesse, aga ei midagi. Ei jäänud mulle silma ei järgmise punkti koordinaate ega ka aardekarpi ennast. Ju ma juhm ja pime. Igatahes miski 1,5 tunniga said kõik mõistlikud mõtted aarde asupaiga osas otsa ja sammusin tusasena minema. Vahel ikka mõtlen, et miks kurat ma sellise närvi ajava ja pidevalt omaenda lollust meelde tuletava hobiga tegelen.... ju ikka mingi haige inimene... õnneks ei panda selle tõttu vähemalt haiglasse ega vangi. Kõige nõmedam on see, et tahaks juba praegu natuke sinna tagasi minna - kuigi ei tea, mida ma teisiti teeksin :). Peitjale tänud uude huvitavasse paika juhatamast!
Kaardil lubatud kõvakattega teest olid loodus ja metsamehed juba jagu saanud. Otsimine oli tore, lastele meeldis joosta ja hüüda ja fantaseerida, kuidas sellises ümbruses laserlahingut pidada oleks. Leiud olid kiired, aare korras. Aitäh!
Aurude peal jõudsin Roelast siiski Ebaverre tankima. Paak täis, oli tuju ka parem ja võtsin selle vidina siiski veel ette. Algus oli natuke tuiataia, ei saand kohe aru, mida peaks otsima, aga kui punn eest tuli, läks edasine juba ludinal. Lõpp oli jah natuke kahtlane, võttis tiba aega, et peitja loogikale pihta saada. Aga militaariast on nüüd küll pikemaks ajaks kõrini. Aitüma ikka!
No ma saan vähemalt olla selle aarde esimene mitteleidja. Arvasin küll et mul piisavalt värske gpx on, aga vat seda aaret jälle ei olnud. Ja kuna ma olen endiselt sellise telefoni omanik mis ainult helistab, smsib ja klõpsib mõne hädise kaadri, siis sain pikkkassolt telefonitsi hädavajalikuma info teada. Esimeses punktis otsisin jupp aega ja mõtlesin endamisi, et no võiks ju vahel ka kiiremini neid asju leida. Siis aga tabas mind üllatus sellise leiu näol, et polegi tavaline aare. Siis kuskil kolmandas kohas ma enam ei teadnud mida ma otsima pean - uusi koordinaate või karpi. Proovisin nagu mõlemat varianti, aga edu mind ei saatnud. Edu oli läinud juba kuskile mujale ja sellest oli üksjagu kahju. Aga noh, tühja kah. Võib-olla kunagi kauges tulevikus proovin veelkord.
Viimases punktis kulus ikka omajagu aega. Kui lõpuks aru sain et tuleb karpi mitte numbreid otsida oli juba lihtsam. Aitäh!
Alustasime kahekesi, siis liitusid meiega Martin ja Rudolf. Koos jõudsime lõpuni ja logimiseni. Kui me autode juurde tagasi jõudsime, siis jõudsid sinna ka speedy ja miki tiimid.
Naaberaarde läheduses olevalt sildilt lugesin nõuka-aegse raketibaasi nelja valmisoleku astme kohta. Tekkis teatav paralleel geopeitusega.
Valmisolek nr. 4 (alaline). See on geopeituri tavaline seisund. Akud ikka laetud ja mõned lemmik-abivahendid käepärast, puhuks kui laskeulatusse (näiteks umbes 50 km raadiusesse) peaks tekkima uus aare, mida kiirelt rünnata saab.
Valmisolek nr. 3 (kõrgendatud). Alguses olime valmis hullemaks otsimiseks, aga reaalis tuli järgmise vahepunkti koordinaat lennult. Kõrgendatud ootustega jätkasime teekonda.
Valmisolek nr. 2 (esimese astme kõrgendatud). Ka sellega saime momentaalselt valmis. Oleks vaid edasi sama libedalt läinud.
Valmisolek nr. 1 (täielik). Täieliku lõppfaasi peale kulus tublisti rohkem aega. Vihje oli üldjoontes arusaadav, kuigi mitte täpselt konkreetsesse punkti juhtiv. Käisime õiges kohas ära küll, aga seal kohe otsitavat ei tabanud. Edasi hakkasin ajaviiteks maastik 2.5 peal koordinaati taga ajama, minu gepsu järgi oli see päris palju möödas. Kuna nulli mõistlikku kohta ei saanud, pöördusime tagasi loogilisse paika ja saime missiooni lõpule viidud, vahetult enne järgmiste objektile laekumist.
Kadila raketibaasi pole kindlasti väga ammu nii tihedalt külastatud kui Geojaani järgsel päeval. Veelkord aitäh Laur, hästi organiseeritud ürituse eest, mille juurde boonusena lisatud paras annus geopeituri lemmiktegevust kaheks päevaks ning üheks öökski!
Geojaanile järgnenud hommikul oli tore avastada, et Laur oli viimseni kõik läbi mõelnud, sealhulgas korraldanud ka hommikuse programmi uue aarde näol.
Veeresime kohale ja leidsime parajasti eest Jussikesed, napilt olime aga jõudnud esimeses punktis oma tegemised ära teha kui laekusid veel Speedy ja Miki tiimid. Nii me ühe segase konvoina seal paarutasime, kuni lõpu juures kõik koondusime. Pärast logimisi sai veel natuke juttu aetud enne lahkuminekut, tee peal aga tulid meile vastu juba uued tuttavad näod.
Aitäh!
Nii vahva, et Laur oli mõelnud lisaks tere-tulemast-viispakile ka pika ja lõbusa Käojaani järgneva hommiku äratuse peale ning selleks tere-hommikust-aarde peitnud. Me jõudsime siia küll ikka peale keskpäeva, aga see on sellepärast, et Laur tegi nii toreda ja pika Geojaanipäeva :-)
Nullis ei läinud lihtsalt ega kähku, kuigi vihjegi oli ju olemas. Ikka oli vaja, et Mihkel kohale jõuaks ja hästitehtu välja võtaks. Edasine oli pisut hõlpsam, kuigi järgmises või ülejärgmises punktis saime ikkagi otsida kauem kui vaja, sest eelmisest meenus vihje alles peale mõnda minutit. No oli selline.. aeglane päev noh ;-)
Lõpus ootasid meid Urve, Hannes, Martin ja Rudolf rahulolevate nägudega juba ees. Mis siis ikka, sukeldusime siis ka tundmatusse. Ei läinud sugugi kaua. Maastik tundus isegi kõrgem, kui lubatud, aga abivahendiga sain karbi kätte.
Tänud Laurile kogu raketibaasi kenasti tutvustava multika eest, mõnus tiir! Aare oli korras ja tuju hea. Nüüd võisime Geojaani kandist igaüks edasi suunduda, et kogemata Haljakas taas kohtuda :-)
Geojaani-järgsel hommikul selgus, et lisaks eelmisel päeval ilmunud aaretele on saabunud ka hommikune boonusaare. Geoparklas olid juba ees Jussikesed, kes olid juba esimese punkti üles leidnud. Suundusime meiegi otsima ja tuli täitsa tükk vaeva näha, enne kui kaval peidukoht leitud sai.
Peagi võtsid sappa ka Speedy ja Miki tiimid ja nii me seal hanereas mööda rajatisi tiirutasime, kuni lõpp paistma hakkas. Vaatamata vihjele tuli ikka vaeva näha, enne kui karp leitud sai. Pärast leidu toimus veel mõnus muljetamine, kuni kõigil järgmised aarded sügelema hakkasid. Tagasiteel tuli vastu juba hulk järgmisi tuttavaid kollektiive. Oli mõnus ühisüritus, aitäh peitjale ja kaasotsijatele!
Selle aarde kanti pole me varem sattunud. Ümberringi kohtadesse aga küll ja küll. Minul viskas geps "villast" ja usaldada tuli pigem vihjeid ja vaistu. Lõpp oli aimatav, kuid geps kategooriliselt ei nõustunud aimatavusega. Tema jäi endale kindlaks ja nii meil oleks aare ka leidmata jäänud. Aitäh peitjale vahva aarde eest! EVEJ
Ilm oli ilus ja aare nutikalt peidetud.
FTF kell 11:53
Tänud peitjale :)
Metsa poole sõites tuli meile vastu hulk automobiile, no teadagi millega nad seal metsas tegelenud olid, kõik puha tuttavad tegelased ;). No proovisime siis meiegi seal seda pakutavat täiel hingel uurida. Esimeses punktis leidsime otsitava kiiresti ja siis hakkasime aga Bruno järgi nagu lambad minema :P. Mingi hetk olime risteel ja siis toimus jagunemine, mehed paremale, naised vasakule. Hihii, mingi hetk nägime meie poole lippavat Brunot, sest talle tuli meelde, et autovõti on ju Kaja taskus. Nii krusisime vaid kahe autoga edasi avastama kogu piirkonda. Teises punktis koostas Alex mulle uue treeningkava ja palus üht konkreetset objekti uurida. No ma uurisingi, kuid teised millegipärast sõitsid edasi, sh ka Alex ise :D. Kui ma lõpuks nö õigele kohale sörkisin oli teistel vajalik leitud ja mina fotugrafeerisin nende leitud andmed üles.
On sinna metsa ikka neid asju palju maha unustatud, uurisime kohe mönuga. Kuskil lõpus uurisime kogu värki hoolikalt ja saime selle eest ka premeeritud, logi saime kirja. Kui aeg oli metsast välja sõitma hakata, nägime , et uued huvilised juba platsis :). Tänud peitjale kohta tutvustamast, vahva oli !
Siia jõudes ei olnudki nagu sügavas metsas, autosid oli iga kurvi peal. Läks üllatavalt lihtsalt, sai leitud õiged koordinaadid ja lõpuks ka aare. Tänud peitjale.
Toredate seltsilistega oli siin tore ajalugu uurida, üksi ma siia ei satuks. Numbrid nopitud siit ja sealt, paar korda ka auväravad läbitud. EVEJ. Tänud peitjale.
Küll oli ikka betooni ja traati, moodsa aja kunstiteoseid kah. Õnneks oli meil Reix kaasas, kes lõpus oma võimeid demonstreeris ja Merike, kes kõikjal filigraanselt kõik vajaliku üles tähendas. Täname!
Koostöö sujus ja kõik punktid leidsime kergesti, vaid lõpus läks veidi aega. Lihtne multikas, oleks tahtnud rohkemgi siin erinevaid hooneid külastada.
Esimese punkti leidsime kenasti, aga seal ei suutnud me kõike õigesti dekodeerida, mistõttu teine punkt tuli raskustega. No ja edasi tuli mõistus koju ja aarde saime kenasti kätte. Aitäh!
Just mõned päevad tagasi sõitsin rattaga Veadlast läbi ja mõtlesin, et siia saaks rattaga aaret peitma tulla. Aitäh, Laur, et asja ise ära tegid!
Endale ootamatult saime nii hästi hakkama et jõudsime lõppu välja.Võibolla aitasid kaasa ka need suured,laiad georajad.Teises punktis,jah suutsin maastiku raskuse pügala võrra suuremaks ronida.
FTF 11:53. Parajasti olime väljumas naabruses asuvast Rohu raketibaasist, kui telefon teatas, et vähem kui 6 km kaugusel asub veel üks raketibaas koos uhiuue aardega. Algus läks ruttu, kuid lõpus tundus koordinaat mööda olema. Viimaks, kui peitja jälje ülesse võtsime saime oma logi kirja. Pole küll militaarobjektide fänn, aga sellegi poolest peitjale suured tänud.