Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub Kirikumäe lõkkekoha juures. See on ideaalne koht ühe- või kahepäevase kalasturetke lõpetamiseks, kui tuled paadiga Piibest alates mööda Põltsamaa jõge. Kohapeal saab ka kalastada, lõket teha ja telkida.
HOIATUS! Viimased 500 meetrit võivad madalapõhjalisele autole küllalt rasked olla.
Järgi piltidel kujutatud teekonda. Iga pilt on tehtud maksimaalselt 15m kauguselt üksteisest. Viimasest pildist umbes 15m kauguselt leiad üksteist embamas kaks ebatavalist sõpra. Aare on peidetud nende jalgade vahele.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lõkkeplats (2), kalastuskoht (2), vaatamisväärsus (1), ujumiskoht (1), telkimiskoht (1), maasturiga_huvitav (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5EECX
Logiteadete statistika:
67 (100,0%)
0
2
1
1
0
0
Kokku: 71
Kui hullumeelne matk oli selja taha jäänud, siis üks sihuke mõnus täpp, kus ei pidanud SUP-itama, mülkasse vajuma, puu otsa ronima jne, kõnetas väga hästi.
Peale kolmetunnist matka jätsime selle maasikaks auto juurde tagasi jõudes. pikalt ta ennast otsida ei lasknud ja nimed said ilusti kirja. Aitähhid
Umbes 15min peale viimast vihjet leidsime aarde üles. Mingit laadi kallistamist seal on kindlasti.
Jaaniõhtujärgsel hommikupoolikul sai väike tiir tehtud ja see aare ka ära logitud. Üks pilt andis suuna kätte ja edasi läks juba huupi. Kuigi seal nüüd teab mis embamist ei toimunud, siis suurema kambaga sai asi täitsa mõistliku aja sees leitud. Tänud aarde eest!
Peale Kinderi juures käimist olime juba asunud edasi liikuma, kui korraga meelde tuli, et kalamees jäi otsimata. Keerasime siis autol otsa ringi ja sõitsime tagasi nulli. Saime seal metsa all ikka omajagu tiirutada, enne kui lõpuks lihtsalt tunde järgi õiget kohta läksin kontrollima ja aardele küüned taha saime.
Tänan peitmast.
Autoga sai kenasti treppi. Vihjetega läks pisut aega aga see kandis vilju. Seega logi kirjas. Tänud
Nii mõnus ja vaikne koht tundus! Tuleks siia hea meelega tagasi telkima :(
Rammus georada viis otse asrdeni. Lihtne. Kuigi alguses tundus raske ja keeruline. Kerge! Aitäh!
Kartsime, et pühapäeva hommikul siin kindlasti rahvast täis, kuid meie rõõmuks polnud ühtegi inimest. Seda kummalisem oli leida grillrestilt mitu vardatäit küpsetatud grillliha. Justkui oleks kabuhirmus siit põgenetud ja söök maha jäetud. Meie end ohustatuna ei tundnud ja luusisime natuke lõkkekoha ümbruses ringi. Karbil mingit maskeeringut polnud, lebas lihtsalt metsa all. Kõik viimased leiulogid logiraamatus olid ka juhuslike leidjate sissekanded. Meie panime väikse geokuhja ka peale, et see aardeke nii avalikult seal ei lebaks.
Karbi nurk oli natuke katki, kuid seda oli juba enne meid teibiga parandatud ja sisu oli ilusti kuiv. Tõmbasime veel paar teibikihti peale ja praegu jäi vana karp peidukasse.
Viimast pilti mina looduses ei suutnud tuvastada aga kuna vahemaad olid lühikesed, siis sai aarde asukoht peagi ka leitud.
Eks ta ole. Sarnaselt tiimiga Speedy&Co käisime meiegi juulikuus suveseikluse ajal siinsamas, möödusime aardest loetud meetrite kauguselt, aga kuna siis ei taibanud aarete kaarti vaadata ning mõtted olid teise seikluse juures, siis nii need selle Norra kandi aarded meist leidmata jäidki. Kuidas see ongi, loll pea on kere nuhtlus? Seekord siis tuli selle lolli pea tõttu natuke kütust kulutada. Küll aga mäletan selgelt, et kui suvel oli see lähenemistee väga sobilik Jeebile ning mitte niiväga väikese auto lemmik, siis täna oli jää kõik suured augud kinni kaanetanud ja täitsa viisakas oli ka madala autoga kohale vurada.
Jõe ääres lõkkekohas tegi üks perekond lõket ja selline mõnus tunne tuli sisse kohe. Miinuskraadid, väike kribe lund maas ja lõkketuli. Vahel piisab õnneks nii vähesest. Eks siis andsime ka neile teada, mida me siin metsa all tuhlame. Ilma selgituseta võib kõrvaltvaatajale jääda muidu päris imelik mulje, kui neli täiskasvanut metsa all ringi tuiavad mõtlikud näod peas. Õnneks väga kaua meil siin ei läinud ja peagi oligi karp käes.
Täname aarde eest!
Alustuseks kobisime neljakesi autost välja ja käisime hoopis "valel pool" huvitavat objekti uudistamas. Airi teadis mäletada, et toda purret siin varasemalt küll ei olnud. Peale seda suundusime Kristjaniga välimõistatust lahendama. Nii kummaline kui see ka poleks, siis õige objekt hakkas mulle tuimalt esimest kolme punkti ignoreerides silma... Aga kuna Kristjan arvas, et tuleb tõsiselt mõistatusega tegeleda, siis tema rõõmuks tegin mängu kaasa :D Lõpuks astusime ikkagi mulle esialgu silma jäänud kohta ja täpselt sealt tuli ka karp välja.
Logisime Miki lõbuks [krimpsu] raamatusse ja edastasime talle ka fotosüüdistuse :) Aitäh!
Leitud Suveseikluse käigus.
Legendid tõid meid ka siia seiklema. Ikka leidub Eestimaa peal kohti, kuhu ma pole sattunud. Ka seekordse Suveseikluse käigus sattusin uutesse kohtadesse ning see lõkkekoht oli üks neist. Tee sinna oli päris auklik, kuid seeeest nägime teel sinna ägedat puurkaevu, mille väljavoolu ava meil seikluse käigus tuli mõõta. Aare ise korras.
Maris tuletas meile meelde, et siin parklas on ka üks aare ja mõistlik oleks see meil ära logida kui juba siin oleme. Klõpsutasime siis Marianniga kirjelduse lahti ning et fotodelt kujutatud paigad paistsid loogilised ja arusaadavad, proovisime ka leida. Leidsime ka, sest peagi silma jäänud kaks embavat ebatavalist sõpra ei jätnud kahtlust, kus aare võiks olla. Karbi ümber olnud kilekott oli sisuliselt küll üks suur augusõel. Nii et selle toimetasime prügisse. Aga aare ise oli kuiv ja korras ning peale Marianni hoolikat tagasipeitmist jäi meist oma mõnusasse pessa ka järgmiseid leidjaid ootama, aitäh :).
Peale SUP-matka korjasime selle aarde veel boonusena. Aitäh!
Kallistasid küll jah. Hea kui mõistatus laheneb kohapeal ja lisaks on siin midagi teha ka.Dianal tuli meelde, et me olime siin korda ammu ammu ühe talve külmimatel öödel telkinud. Igatahes oli tookord ca -26 peal kraadiklaas ära käinud. Tulime tookord looduskaitse keskuse poolt üle raba ja järgmine päev läksime sinna tagasi. Kõik oli kenasti registreeritud me viibimine. Ka siis oli tee aardeni olemas aga paksu lume all. Osa seltskonda lahkus õhtul autoga tookord. Seekord siis tegime ringe ja leidsime aarde. Jõkke sai ka end kastetud. Suur tänu. Aare oli korras!
Viimased 300 m on uue kruusakatte saanud, praegune lähenemistee ideaalilähedane. Kolmandat vihjepilti ei leidnud, aga embajad olid kenasti alles. Aitäh!
Kanuumatka lõpp ja pidime kambaga ka embajad üle vaatama. Oleks taskus midagigi vahetuskaupa olnud, oleks sinna topsi poetanud: oli too puhta tühjake. Ümbritseb kilekott muidugi oma eesmärki enam hästi ei täida ja rohkem on auke kui tervet pinda.
Olime saatja meeskond Põltsamaa jõemaratonil ja kuna meie paadid olid alles tulemas ,oli aega seal ringi vaadata ja aaret otsida.Tänud!
Teele jäänud purskav allikas oli lahe, pärast selle uudistamist jätkasime piltidel oleva tuvastamisega. Valmisolek oli palju pikemaks pusimiseks, aga leidsime embavad sõbrad üsna ruttu. Täname.
Esimene peatus tuli samuti purskaevu allika juures teha. Selline koht vääriks seal omaette aaret lausa. Minu mänguväljakule jääb ta siiski liiga kaugeks. Kui allikas vaadatud, oli aeg edasi liikuda. Aardeni oli jäänud veel 500m, jäime siis teeolusid imetlema. Polnudki nii hull kui kartsime. Ilmselt mina poleks oma masinaga edasi trügima hakanud, aga las Kaupo-poiss lõbutseb. Peagi tundsime pildilt esimesed elemendid ära, ja siis edasi ja edasi ning voilaa. See käis küll kähku. Nimesid kirja pannes, saabus ka kalamees kohale ning kadus kibekiirelt missioonile. Mul õnnestus veel kohapeal päeva esimene liug ka ära teha, kui vesisesse kraavi libisema hakates ennast selili viskasin.
Tänud.
Päeva 4. aare. Kuna mul on plaanis Navale läheneda kirdest, siis pole muret, et antud parklasse peaksin kaks korda sõitma. Vaatasime huvitava allikka üle ning sõitsime nulli. Tee oli täitsa normaalne, probleeme ei tekitanud. Kohapeal sai natuke mõeldud, kus need pildid tehtud on ning kui aaret logisime, tuli ka kalamees kohale.
Käisime eile pimeduses ka korra siin, et vaadata, kuidas see meile telkimiseks sobib. Kuna mul kirves jäi koju, siis lõkkepuude olemasolu oli faktor. Ei olnud siin puid ega ka head telkimiskohta. Edasi vaatasime veel Purskava allika kohta, ka see ei sobinud ja seega jõudsime ikkagi Sinijärve juurde. Erinevalt siinsetest on Sinijärve lõkkekoht raskemini ligipääsetav ja mulle meelepärasem, ei meeldi mulle need öised külalised. Eestlase värk noh.
Täna siis tulime siia pärast Nava külastust tagasi. Tahtsin purskavast allikast pilti aga üks mees täitis seal parasjagu suuri veenõusid. Mõtlesin, et siis tagasitulles. Olgu üteldud, et tagasi tulles oli siin 4 autot ja rahvaste paabel, lõke oli püsti tehtud ja Vabariigi sünnipäevagrill käis täistuuridel. No jah...
Piltidelt paistev vaatas meile reaalsuses kohe vastu ja õigete naabrite leidmine ka raskusi ei valmistanud. Logi kirja ja hakkasime tagasi sõitma, kui mu tähelepanu äratas kaardilt paistev metsarada. No ma kohe pean! Keerasin geomobiili nina metsarajale ja see viis meid esimese aastatuhande kivikalmetest mööda Matsi metsamaja juurde. Milline leid! Veel üks matkajatele avatud metsamaja. Kusjuures väga heas korras. Eraomandis aga külalised on oodatud, logiraamatu järgi ka külastatakse päris usinasti. Heiskasime Eesti lipu tänase tähtsa päeva puhul ning jätsime logiraamatusse oma jälje.
Kuna Endla raba sügavustesse oli vaja laupäeva hommikul statistilist metsainventuuri tegema minna, siis oli ka vaja öömaja ööseks, kuhu sõbraga maanduda ja väikene kärbseseene rituaal teha. Loomulikult oli see koht hõivatud, kui jõudsime. Aga kuna vaid üks auto ja kedagi auto läheduses ei olnud, siis mõtlesime, et ju seenelised, nagu meiegi. Ja nii oligi, üks vanem härra tuli varsti põõsastest välja, ajasime juttu temaga. Naine tal ajas aga seenejälgi. Igastahes hakkasime puid kokku tassima ja lõket tegema ja ühel hetkel oligi plats meie päralt. Öö saabus, seen ajas iiveldama ja lõime trummi ja oli hea aeg, milline tähistaevas. Öö jooksul tulid mitmed sinna vaatama, kas plats on vaba, küll tümakaga autost ja küll ilma. Keerasid aga otsa ringi ja läksid oma teed. Alles hommikul kell 8 tulid püsivamad sellid, kes pakkisid oma paadi ja kalastusvarustuse seal kokku ja näha oli, et mitmeks päevaks kalastusretkele. Mina aga hommikul siis hakkasin mälu järgi mõistatama. Sest nett enam üldse ei võtnud ja mingi pildi lahtisaamine seal metsas polnud võimalik. Siis mälu järgi mäletasin nii esimest, teist kui kolmandat pilti. Ja tundub isegi kummaline, et ühel hetkel välistad lihtsalt, et ei saa olla see teine pilt muu kui see. Aga kolmas? Aeg vist nii palju edasi läinud. eks ma siis juhindusin, et piltide vahemaa max 15 meetrit ja lihtsalt katseeksitusmeetodil leidsin selle aarde. Panin ka ise nii tagasi, et oleks veidi näha kilekott. Väga äge koht, eks ligipääsetavus on hea ja sestap ka palju külastajaid sinna tuleb, nii kalastajaid kui ööbijaid.
Siin saime kauem otsida, lõpuks saabus isegi ootamatult abivägi. Aitäh!
Imetledes Endla kaitseala sügisest ilu, võtsime Purskava allika juures lõunaoodet. Ühel hetkel peatus teel korraks tume Škoda ja seejärel veel üks masin. Kui nad olid veendunud, et me olime platsi hõivanud, liikusid nad edasi. Mõtlesin, et see tee viib ju vaid Kalameheni (kuhu meiegi tegelikult teel olime). Veel mõtlesin, et seda tagumist autot olin ma näinud kolm nädalat tagasi Soomaal ja teadsin, et sellel on Geopeituse logo.
Kui veidi aja pärast jõe äärde jõudsime, ootaski meid ees pilt, mida arvasin - käis aktiivne aarde otsimine :) Kui peale põgusat tutvumist juhatatud radadele asusin et otsimises osaleda, oli ühel hetkel välja ilmunud aare ja juba hakkasidki nimed logiraamatusse minema.
Oli tore teolt tabada seltskond keda tunnen varsti juba paar aastat logide ja kasutajanimede järgi. Nüüd siis silmast silma ka :)
Tänud ka aarde peitjatele!
Ennem Kalamehe aarde juurde minekut plaanisime teha peatust purskava allika juures. Koht oli aga hõivatud ja otsustasime siis hoopis tagasitulles looduslikku purskkaevu vaadelda. Enamus teest jõeni oli täiesti viisakas aga ennem lõppu tuli üks tõsisem muda takistus, millest pidi jõu ja kiirusega läbi suruma. Maris ja Margus jäid pildi number üks juurde aega veetma, meie kolmekesti aga aaret taga ajama. Libedast purdest üle saamise järel tekkis nõutus. Ei ole sobivaid kaskesid, ei ole kallistajaid. Hakkasime siis kõiki puid, kus võis aimata kallistamist, läbi katsuma. No aga ei olnud edu. Vahepeal saabus meie autode juurde purskkaevu juures seisnud auto. Teisel pool kraavi toimus jutuajamine. Pealt kuulates oli selge - geopeiturid. Koos saabunud abiväega tuli kaasa ka varemleidja Margus, kelle sammude järgi me läksime nüüd õigemasse piirkonda. Ka seal ei tulnud leid koheselt. Valikuvariante palju ei olnud ja lõpuks ka see karp välja ilmus. Aitäh!
Nuputasime päris kaua metsa all ringi lõpp-punkti, aga lõpuks leidsime. Aitäh!
Leitud 2 päevase kanuumatka käigus. Kuna juhtusime seal oma lõunapausi pidama siis avanes võimalus ka pisut metsas jalutada ja pilte/vihjeid uurida. Ega siin miskit keerulist polnud. Üsna kiirelt sain logi kirja. Ja siis taas kanuusse ning veel paarkümmend kilomeetrit lõpuni. Täname!
Kuigi erinevaid allikaid oleme "aegade algusest saadik" igal aastal paar korda vaatamas käinud, siis siia otsa pole kummalisel kombel ilmaski sattunud. Ju see va Purskav allikas on oma maitsva joogivee ja mõnusa grillikohaga meid alati kuidagi ära nõidunud...pealegi olla vanasti sealt edasi väga vilets tee läinud.
Kes teab, äkki olekski ilma aardeta käimata ja nägemata jäänud. Aga igal juhul vääris tulemist - ilus koht. Järgmisel korral siis õngega:)
Aardega erilisi raskusi polnud, alul lihtsalt kippusime meetreid liiga pikale venitama. Hiired on kilekotist matti võtnud, aga muidu kõik hästi. Aitäh peitjale!
Teekonnale jäänud purskav allikas oli vahva. Lõpus oli teeäär autosid täis, aga ühtegi kalameest ei näinud, nii sain rahulikult kohta vaadelda ja otsida. Esimesest kahest pildist oli kasu, aga edasisest mitte, pidin lihtsalt ümbruses silmad lahti hoidma, et karbi asukoht tuvastada. Tänud.
See aare oli juba tükk aega plaanis, kuid ootasin millal teed kuivavad.Täna siis läksin kalale ja ühtlasi aarde jahile. Karp oli ilusasti oma pesas.Mingi näriline oli ümbriskilega maiustanud, aga sisu ise terve ja kuiv.
Tavaliselt lõppevad mu kalatripid seal :) Aga siis pole kunagi aega otsida olnud. Seekord siis sai sõpradele Norra allikaid tutvustatud ning ka aare nopitud. Aitäh
Jällegi koht, kus olen varem lugematuid kordi olnud. Ühepäevased kanuumatkad, mis algasid Piibe maantee silla juurest lõppesid siin. Üllatavalt hea juurdepääs oli hetkel, sain madalapõhjalisega päris lõpuni. Aarde leidmisega läks mul siin üsna palju aega, hakkasin pea laiali ringi tormama ja isegi kummiku sain vett täis. Kui olin kirjelduse uuesti korralikult läbi lugenud, leidsin ka aarde. Karbile oli auk sisse puretud aga logiraamat oli täieti korras. Panin karbile natuke teipi ja võtsin karbist küünla ära, mida oli maiustamas käidud. Tänud peitjale!
Seda aaret olen kaua peljanud. Mõtlesin, et siht on kitsas ja pori nii palju, et auto tuleb jätta suurele teele. See oli muidugi täiesti vale arvamine. Siht oli paremini sõidetav kui eelnev tee. Möödusin purskavast allikast ja auto jätsin sihtide risti, umbes 500 meetrit enne lõkkekohta. Kõrgema põhjaga autoga oleks lihtsalt saanud lõkkekohani sõita. Esimesed kaks pilti tuvastasin hetkega. Kolmandaga läks veidi rohkem aega. Enne leidsin aarde kätte. Aitäh! Aare on kenasti talvitunud ja vaatamata augule konteineris on kuiv ja korras. Ma olen siin viibinud varem ka. 1989. aastal sõitsin kevadel süstaga Kiltsist Põltsamaale. Siis ööbisime siinkandis. Tore matk oli! Kel aega ja võimalust, soovitan kevadise suurvee ajal korrata.
Ööbisin Purskava allika lõkkeplatsi juures, Kalamehe juurde tulin hommikul esimese valgusega. Kõik pildipunktud sai kiirelt tuvastatud ja embajate peidukoht samuti. Ühe ränduri jätsin karpi. Nava saarele otse edasi liikumise varianti püüdsin ka leida, aga kuivalt poleks siitkaudu pääsenud, nii et käiku läks ikka tavapärane teekond.
J: GC
Igasuguste jõgedega meenub hulk vahvaid seiklusi. Ei olnud erandiks ka see koht. Embajad tabasime salaja põõsas sahkerdamas ja näritud karbi parandasime ära. Igaks juhuks sai aare omale ka uue ümbriskoti. Täname!
Mõnus jalutuskäik ilusa ilmaga.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
Autoga sai mõnesaja meetri peale, siis läks mülkaks. Leid tuli kiirelt. Aitäh!
Mina tegin kodutöö kohapeal, lihtne oli see 15 meetrit mõõta. Kallistamist ma ei näinud, pigem oli aarde koht selline nagu kaua abielus olnud vanapaar, algus väga koos ja hiljem kumbki erisuunas, kuid perekonnanimi endiselt ühine. Tänud, koht vääris aaret ja vaadake enne seda ka purskavat allikat. Väga äge!
Võrreldes Nava aardega viis sinna lausa kiirtee. Viimased viissada meetrit oli siiski meie autole liig, läksime jalgsi. Aarde otsimsega tänu vihjele kaua ei läinud. Aitäh!
Natukene muda lendas, kuid kohale me autoga jõudsime. Vaatasime pilte. Sellised kohad täitsa olemas. Pildid juhatasid kenasti aardeni. Tänud peitajale toredat kohta tutvustamast!
Georont viis ilusti kohale, vaid viimastel meetritel tuli veidi veoskeemi muuta. Veidi enne aaret jäi tee äärde üks vahva purskav allikas, pidasin kohe kinni, et seda lähemalt vaadata. Vihjepildid jäid üsna kiiresti silma, peagi tõmbasin ka aarde välja. Aarde juures oli lausa ilus ring tagasi pööramieks, aga välimus on petlik. Georont toetas kärukonksu vastu maad ja keeldus sealtkaudu minemast. Tagasi õnneks oli nõus tulema. Läksin siis tuldud teed tagasi. Vahva koht igatahes. Aitäh peitjale.
Aardele lähenesin autoga. Juba eemalt paistis, et kellegi auto seal juba oli ning mõtlesin, et kui keegi oma madalapõhjalisega sinna roninud, siis minu pargikas peaks ka toime tulema. Ja tuli ka, kuigi mõned kohad olid üsna küsitavad. Kohapeal selgus, et prillid on ikka asja eest kirjutatud - seal seisis Land Cruiser :). Seal ei läinud ka just liiga lihtsalt, tegin endale asja ikka palju keerulisemaks kui see oli. Koeral oli sellest muidugi ainult rõõmu, sai usinalt ringi siblida ja vabas õhus ringi liikuda. Tänud peitjale vahvasse kohta juhatamast! See jäi siis selle aardetuuri viimaseks.
Aardele liginesime autoga, kuid selle pidime umbes 300 m enne aaret ära parkima. Muidu oleks masin lihtsalt mõnesse sügavasse lompi ära uppunud. Jõudsime aardeni ja saime juba piltide järgi otsima hakata, kui tuli tugeva vihma ja rahe eest varju minna. Seisimegi siis mõnda aega kuuskede all ja ootasime saju vaibumist. Kui leidsime viimase pildi asukoha, siis loogika järgi valisime otsimissuuna. Peagi nägime ka vastavat kooslust ja ka aarde peidukoht paistis geopeituri silmale kiirelt kätte. Aare oli kenasti kuiv ja saime ilusti logitud. EVEJ.
Teel Tartust Tapale tegime selle aarde jaoks spetsiaalse sissepõike. Küll olid kenad kruusateed, toredad RMK alad ning missugune uhke allikas. Juba ainuüksi selle purskava allika pärast tasus tulla! Võtsime paagid vett täis, pesime käsi ja nägu ja sõitsime sellest edasi, jättes madala auto ühe nimikangelase-kalamehe oma kõrvale, kust juba edasi kand ja varvas. Saime teekonnal kokku terve kotitäit prahti, mille minema metsa alt ära toimetasime.
Aarde leidsime ka üsna kerge vaevaga üles. Kõik oli nagu peab - tipp-topp. Lisasin karbile veel ka GP/GC kleebise ning logiraamatule minigrip-kilekoti, et aarde kõige tähtsam komponent ka niiske aja kenasti vastu peaks.
Aitäh peitjale toredasse kohta kutsumast! Aare korras, midagi peale prahi kaasa ei võtnud. Meile koht meeldis kangesti. Kohta soovitan külastada. Lisasin ka temaatilisi silte.
Leitud koos Vaimari ja Hannese ja Kristaga! Tänud peitjale! EVEJ
Purskava allika juurest söidutas Mart meid kalameheni. Mõnusalt ladus piltide tuvastamine ja logima. Kõikse noorem oli usinaim logija. Tänud peitjale.
Jätsime mõned autod Purskava allika juurde, meie oma sõidukõlbliku tee lõppu ja Mardi tranduletiga sõitsime lõpuni. Kuue või seitsme silmapaari jaoks on see aare täiesti hõlpsasti leitav, pole tal häda midagi. Karp oli markeerimata, kirjutasime sinna natuke tavapäraseid loosungeid peale, ehk nüüd ei aeta pommiga segamini. Tänud näitamast, tore koht!
Nava saarelt tulles põikasime ka siit läbi.
Tuligi täitsa peitja mõtetesse ja piltidesse laskuda, ja seal ta oli. Korralik aare, karbile kirjutas Hannes vajalikud sõnad.
Aga tõesti, kalamehi siin jätkub!
Seda aaret ma mäletan. Tegin siin palju pilte, kuna kuldne sügis oli käes ja päike helkis väga kaunilt kasel ja vee peal. Lisaks oli see aare tol ajal avaldatud vaid geocachingus ja geopeituse lehele toodi see aare üle palju hiljem. Seega aarde otsimisega tegelesid Maris ja Margus. Mina imetlesin sügise kauneid värve :) Aitäh!
Et tänase päeva suund oli valitud siiakanti, siis uurisime aarde kirjeldust, mis aardega tegemist. Tundus huvitav ja piltide järgi hõlpsasti leitav. Kohapeal selgus, et olin aastaid tagasi ka seda kohta kaardil aardepeitmise pilguga piilunud, kuid siis oli siin laialdasemalt kui praegu, liikumiskeeluala ning sinna paika see mõte jäigi. Nüüd sõitsime tee lõppu ning asusime pilte ritta panema. Geovaist oli üsna tugev ning õige suund sai kärmelt paika. Täname peitjaid!
Nava saare vallutamise eel olime eelmine aasta otsinud ööbimiseks pesa ja siis käisime ka seda paika luuramas. Kuna autoga oli siis ligipääs suht nutune eelistasime ühte teist lõkkekohta. Nüüd pilte vaadates oli selge kuhu minema peab. Kuna külmapoiss oli osad veesilmad kõvemaks timminud ja ka kogu maapind rataste all kõlises siis ettevaatlikult roolides navigeeris Alex meid kenasti lõkkekohani. Esimeste piltide järgi panime end hõlpsalt paika, viimasest aarde leidmiseni oli veidi nuuskimist. Kuid Alexil on väga hea suunataju ja nii selle aarde teine logi kirja läks. Kilekott aarde ümber on tekitanud väikese kondentsi aarde ümber, kuid aare seest ise kuiv ja korras. V:TB . Tänud, tänu sellele aardele avastasime veel ühe vahva RMK kohakese siinses looduses!
Tänase päeva üks eesmärkidest oli vaadata üle ka see uus aare. Auto jätsin 450 meetri peale, ei hakanud edasi trügima, kuigi vast oleks isegi madalapõhjalisega läbi surunud. Igati külastamist väärt jõeäärne paik. Kirejeldus oli selge ja vastavalt abistavatele piltidele sai ka karp juba hämarduvas valguses leitud. FTF kl 18:20. Vahetasin rändureid. Korralik vormistus ja mina soovitan.